HALDUSÕIGUSHaridus ja teadus

Teksti suurus:

Tartu Ülikooli seadus (lühend - TÜKS)

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2007
Avaldamismärge:

Tartu Ülikooli seadus

Vastu võetud 16.02.1995
RT I 1995, 23, 333
jõustumine 21.03.1995

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
26.06.1996RT I 1996, 49, 95326.07.1996
26.06.1996RT I 1996, 51, 96529.07.1996
16.06.1998RT I 1998, 61, 98616.07.1998
15.12.1999RT I 1999, 102, 90810.01.2000
17.01.2001RT I 2001, 16, 7116.02.2001, osaliselt 1.09. 2001
19.06.2002RT I 2002, 61, 37501.08.2002
16.10.2002RT I 2002, 90, 52101.01.2003
29.01.2003RT I 2003, 20, 11610.03.2003
13.05.2004RT I 2004, 45, 31627.05.2004
28.06.2004RT I 2004, 56, 40401.09.2004

§ 1. Seaduse ülesanne

  Käesolev seadus määrab Tartu Ülikooli õigusliku seisundi suhetes riiklike institutsioonidega. Seadus sätestab ülikooli autonoomia, tegevuse aluste ja korralduse erisused teiste avalik-õiguslike ülikoolidega võrreldes.

§ 11. Haldusmenetluse seaduse kohaldamine

  Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 2. Tartu Ülikooli eesmärk ja õiguslik seisund

 (1) Tartu Ülikool (edaspidi ülikool), asutatud 1632. aastal, on Eesti Vabariigi rahvusülikool.

 (2) Ülikool on universaalne integreeritud teadus-, arendus-, õppe- ja kultuuriasutus, mille eesmärk on teaduste edendamine ja teadusel baseeruva kõrghariduse omandamise võimaluste loomine kõigil temas viljeldavatel erialadel ning teadus-, koolitus- ja muul kultuuritegevusel põhinevate teenuste osutamine. Ülikool lähtub oma akadeemilises tegevuses Euroopa ülikoolide Magna Charta põhimõtetest.

 (3) Ülikool on avalik-õiguslik juriidiline isik, kes tegutseb käesoleva seaduse, ülikooliseaduse (RT I 1995, 12, 119), oma põhikirja ja muude õigusaktide alusel.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

§ 3. Rektor

 (1) Rektor valitakse ülikooli põhikirjas määratud ajaks ja korras nende hulgast, kes on või on olnud professor. Rektori kinnitab ametisse Vabariigi Valitsus. Viimane keeldub sellest, kui on rikutud valimiskorda. Sel juhul korraldatakse uued valimised.

 (2) Rektor vastutab ülikooli üldseisundi ja arengu eest, annab aru ülikooli nõukogule ning Vabariigi Valitsusele.

 (3) Rektori vabastab ametist Vabariigi Valitsus ülikooli nõukogu ettepanekul.

§ 4. Ülikooli asutused

 (1) Ülikooli asutused on raamatukogu, botaanikaaed, muuseumid ja teised asutused, mille ülesanne on kõrvuti õppe- ja teadustegevusega osutada ka teenuseid.

 (2) Ülikooli asutused tegutsevad ülikooli nõukogu kinnitatud põhikirja alusel.

 (3) Ülikooli asutuse direktor nimetatakse ametisse avaliku konkursi tulemuste alusel kuni viieks aastaks. Avaliku konkursi läbiviimise tingimused ja korra kehtestab ülikooli nõukogu.

§ 5. [kehtetu]

§ 6. Ülikooli raamatukogu

 (1) Ülikooli raamatukogu on ülikooli koosseisus olev universaalne teadusraamatukogu, mille ülesanne on infoteenuste osutamine, Eesti rahvustrükiste täieliku kogu loomine ja säilitamine ning ülikooli liikmeskonna teenindamine.

 (2) Ülikooli raamatukogu tegutseb seaduse ja oma põhikirja alusel. Põhikirja kinnitab ülikooli nõukogu.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

§ 7. Residentuur

 (1) Arstiõppele ja hambaarstiõppele järgneb residentuur ühel arsti või hambaarsti erialal.

 (2) Residentuur koosneb teoreetilisest ja praktilisest koolitusest. Residentuuri läbiviimise alus on residentuuri raamnõuded, mille kinnitab sotsiaalminister määrusega, ja residentuuri programm, mille kinnitab ülikooli nõukogu. Residentuuri programmid kantakse pärast nende kooskõlastamist Sotsiaalministeeriumiga Eesti Vabariigi haridusseaduse (RT 1992, 12, 192; RT I 2003, 33, 205; 48, 342; 58, 387; 78, 526; 2004, 27, 180; 41, 275 ja 276; 45, 316) § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi.

 (3) Residentuuri alustamise tingimus on arstiõppe või hambaarstiõppe õppekava alusel omandatud kõrgharidus või nendele vastav kvalifikatsioon. Residentuuri vastuvõtmise ja residentuurist väljaarvamise tingimused ja korra kehtestab ülikooli nõukogu.

 (4) Residentuuri korraldab ülikool.

 (5) Residentuuri teoreetiline koolitus toimub ülikoolis ja praktiline koolitus residentuuri baasasutustes. Residentuuri baasasutused ja residentuuri juhendajad residentuuri baasasutuses nimetab ülikool kooskõlastatult Sotsiaalministeeriumiga. Residentuuri läbiviimise korra kehtestab sotsiaalminister määrusega . Residentuuri baasasutus sõlmib arst-residendiga määratud ajaks töölepingu residentuuri baasasutuses läbiviidava praktilise koolituse ajaks.

 (6) Residentuuri lõpetanule annab ülikool vastaval arsti või hambaarsti erialal residentuuri lõpetamist tõendava tunnistuse, mille vormi ja statuudi kinnitab Vabariigi Valitsus määrusega . Ülikooli väljaantud residentuuri lõpetamist tõendavad tunnistused kantakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi.
[RT I 2004, 56, 404 - jõust. 01.09.2004]

§ 71. Arst-resident

 (1) Arst-resident on isik, kes on vastu võetud arstiõppele või hambaarstiõppele järgnevasse residentuuri.

 (2) Arst-residendil on õigus:
 1) kasutada tasuta ülikooli auditooriume, laboratooriume, arvutisaale, raamatukogusid, inventari, seadmeid ja muud vara ülikoolis kehtestatud korras;
 2) residentuuri programmi sulgemisel jätkata residentuuri läbimist residentuuri teise programmi alusel;
 3) valida oma esindajaid ja olla valitud ülikooli kollegiaalsetesse otsustuskogudesse;
 4) saada residentuuri läbimiseks vajalikku õppematerjali ja muud informatsiooni;
 5) esitada rektorile põhjendatud taotlus õppejõu kõrvaldamiseks õppetegevusest;
 6) nõuda eksami või arvestuse sooritamiseks komisjoni;
 7) kasutada muid seadusest, seaduse alusel vastuvõetud õigusaktidest, ülikooli põhikirjast ja ülikooli teistest õigusaktidest tulenevaid õigusi.

 (3) Arst-residendil on kohustus järgida seadusega, seaduse alusel vastuvõetud õigusaktidega, ülikooli põhikirjaga ja ülikooli teiste õigusaktidega arst-residendile pandud kohustusi ning ta kannab vastutust nende rikkumise eest.
[RT I 2001, 16, 71 - jõust. 16.02.2001]

§ 72. Riiklik residentuuritellimus

 (1) Riikliku residentuuritellimuse esitamisel lähtub Haridus- ja Teadusministeerium Sotsiaalministeeriumi ja ülikooli ettepanekutest, samuti riiklikuks residentuuritellimuseks riigieelarves ettenähtud vahenditest.

 (2) Riiklik residentuuritellimus vormistatakse ülikooli ja Haridus- ja Teadusministeeriumi vahel käesoleva seaduse alusel sõlmitava halduslepinguga. Lepingu kohustuslikud tingimused on:
 1) riikliku residentuuritellimuse alusel õppivate arst-residentide arv erialade ja residentuuri kestuse lõikes;
 2) riikliku residentuuritellimuse täitmiseks ülikoolile vahendite eraldamise kord;
 3) riikliku residentuuritellimuse alusel moodustatud arst-residendi koha arvestuslik maksumus;
 4) ülikooli poolt Haridus- ja Teadusministeeriumile riikliku residentuuritellimuse alusel õppivate arst-residentide arvestuse pidamiseks vajalike andmete esitamise kord ja tähtajad;
 5) poolte vastutus.

 (3) Haridus- ja Teadusministeeriumil on kohustus:
 1) finantseerida riikliku residentuuritellimuse alusel moodustatud arst-residentide kohti arsti või hambaarsti vastava eriala residentuuri kestuse lõpuni;
 2) pidada arvestust riikliku residentuuritellimuse alusel õppivate arst-residentide ja nende hõives toimunud muudatuste üle.

 (4) Ülikoolil on kohustus:
 1) luua arst-residendile võimalused residentuuri programmi täitmiseks arsti või hambaarsti vastava eriala residentuuri kestuse jooksul;
 2) informeerida Haridus- ja Teadusministeeriumi riikliku residentuuritellimuse alusel õppivate arst-residentide hõives toimunud muudatustest.

 (5) Kui riikliku residentuuritellimuse alusel õppiv arst-resident arvatakse residentuurist välja enne arsti või hambaarsti vastava eriala residentuuri kestuse lõppu, lõpetab Haridus- ja Teadusministeerium residentuurist väljaarvamisele järgneval eelarveaastal selle riikliku residentuuritellimuse alusel moodustatud arst-residendi koha finantseerimise.
[RT I 2002, 90, 521 - jõust. 01.01.2003]

§ 73. Residentuuri finantseerimine

  Residentuuri kulud, sealhulgas ülikoolis toimuva koolitusega seotud kulud ja ülikooli korralduskulud, residentuuri baasasutuse korralduskulud ning arst-residendi töötasu kaetakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu, lähtudes riikliku residentuuritellimuse alusel moodustatud arst-residendi koha arvestuslikust maksumusest.
[RT I 2002, 90, 521 - jõust. 01.01.2003]

§ 8. Ülikooli õigus omandile

  Ülikool on oma vara omanik, kes valdab, kasutab ja käsutab oma vara käesolevas seaduses ja oma põhikirjas sätestatud ulatuses ja korras.

§ 9. Ülikooli vara koosseis

 (1) Ülikoolil on:
 1) vara, mida ülikool kasutab oma põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks ja mille riik annab seaduse alusel ülikooli omandisse;
 2) vara, mis ülikooli taotlusel antakse seaduse alusel tema omandisse hiljem;
 3) vara, mille teine isik võõrandab ülikooli kasuks.

 (2) Ülikoolil on õigus omada vara, mis oli ülikooli omandis enne 1940. aasta 16. juunit.

§ 10. Varaga seotud õigused ja kohustused

 (1) Ülikool omandab ja võõrandab vara seaduse alusel oma põhikirjas ettenähtud korras. Kinnisvara omandatakse ja võõrandatakse ülikooli nõukogu otsusel.

 (2) Ülikooli vara väljendub tema bilansis.

 (3) [kehtetu]

 (4) Ülikool osutab tasulisi koolitusteenuseid ning teostab tasulisi teadusuuringuid, millest saadavaid vahendeid kasutatakse tema põhikirjalise tegevuse finantseerimiseks.

§ 11. Finantseerimine

 (1) Ülikooli koolitustegevust finantseeritakse riigieelarvest riikliku koolitustellimuse ulatuses samadel alustel teiste avalik-õiguslike ülikoolidega, riigieelarvest riikliku residentuuritellimuse ulatuses, samuti õppekulude hüvitamisest ja ülikooli põhitegevusest tulenevate tasuliste teenuste osutamisest saadud vahenditest ning muudest allikatest.

 (2) Ülikooli teaduskulude finantseerimise kord sätestatakse teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses (RT I 1997, 30, 471; 1998, 111, 1832; 1999, 10, 157).

 (3) Ülikooli raamatukogu finantseeritakse riigieelarvest infoteenuste osutamiseks ja trükiste kogumiseks samadel alustel teiste vastavate raamatukogudega.

 (4) [kehtetu]
[RT I 2001, 16, 71 - jõust. 01.09.2001]

§ 12. Järelevalve ja aruandlus

 (1) Riiklik järelevalve ülikooli tegevuse üle ja ülikooli aruandlus oma tegevusest toimub ülikooliseaduse ja teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse alusel.

 (2) -(4) [kehtetud]

§ 13. Vara andmine ülikooli omandisse

  Vabariigi Valitsus annab oma määrusega hiljemalt ühe aasta jooksul pärast käesoleva seaduse jõustumist ülikoolile tasuta üle sellise enne 1940. aasta 16. juunit ülikooli omandis olnud vara, mida ülikool taotleb ja mida on ülikooli omandisse võimalik üle anda ning mis on ülikoolile vajalik tema põhikirjas sätestatud ülesannete täitmiseks.

§ 14. [Käesolevast tekstist välja jäetud]

§ 15. Rakendussäte

 (1) Enne 1997/98. õppeaastat arstiõppesse või hambaarstiõppesse immatrikuleeritud üliõpilastele kohaldatakse õpet, mis koosneb:
 1) arstiõppest nominaalkestusega kuus aastat või hambaarstiõppest nominaalkestusega viis aastat;
 2) internatuurist nominaalkestusega üks aasta;
 3) residentuurist nominaalkestusega kaks kuni viis aastat.

 (2) Enne 1997/98. õppeaastat proviisoriõppesse immatrikuleeritud üliõpilastele kohaldatakse õpet, mis koosneb:
 1) proviisoriõppest nominaalkestusega viis aastat;
 2) internatuurist nominaalkestusega kuus kuud.

 (3) Internatuuri lõpetamine annab üldarsti, hambaarsti või proviisori kutse. Residentuuri lõpetamine annab eriarsti kutse.

 (4) Internatuuri läbimine toimub baastervishoiuasutuses, mille määrab ülikooli ettepanekul Sotsiaalministeerium.

 (5) Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud internatuuri õppekohtade kulud kaetakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu.

 (6) Enne 2001/02. õppeaastat riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud residentuuri õppekohtade kulud kaetakse riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu.

 (7) Ülikool annab residentuuri lõpetanule residentuuri lõpetamist tõendava tunnistuse alusel kutsetunnistuse, mis tõendab eriarsti kutsekvalifikatsiooni vastaval arsti või hambaarsti erialal, kuni vastavat kutsekvalifikatsiooni omistava organi määramiseni kutseseadusega (RT I 2001, 3, 7) sätestatud korras.
[RT I 2002, 90, 521 - jõust. 01.01.2003]