HALDUSÕIGUSHaridus ja teadus

Teksti suurus:

Rakenduskõrgkooli seadus (lühend - RakKKS)

Rakenduskõrgkooli seadus - sisukord
Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:seadus
Teksti liik:terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:01.09.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:04.06.2005
Avaldamismärge:

Rakenduskõrgkooli seadus

Vastu võetud 10.06.1998
RT I 1998, 61, 980
jõustumine 16.07.1998

Muudetud järgmiste aktidega (näita)

VastuvõtmineAvaldamineJõustumine
13.01.1999RT I 1999, 10, 15015.02.1999
15.12.1999RT I 1999, 102, 90810.01.2000
14.06.2000RT I 2000, 54, 35016.07.2000
27.09.2000RT I 2000, 78, 49622.10.2000
13.06.2001RT I 2001, 65, 37522.07.2001
12.06.2002RT I 2002, 56, 34805.07.2002
19.06.2002RT I 2002, 61, 37501.08.2002
16.10.2002RT I 2002, 90, 52101.01.2003
29.01.2003RT I 2003, 20, 11610.03.2003
terviktekst  RT paberkandjal RT I 2003, 33, 207
07.08.2003RT I 2003, 58, 38701.09.2003
13.05.2004RT I 2004, 45, 31627.05.2004
28.06.2004RT I 2004, 54, 39001.01.2005
28.06.2004RT I 2004, 56, 40401.09.2004

1. peatükk ÜLDSÄTTED 

§ 1. Seaduse reguleerimisala

 (1) Käesolev seadus sätestab riigi rakenduskõrgkooli moodustamise, ümberkorraldamise, tegutsemise ja tegevuse lõpetamise alused, juhtimise p��himõtted, kõrghariduse omandamise tingimused ja õppekorralduse alused, üliõpilaste põhiõigused ja -kohustused, rakenduskõrgkooli eelarve, finantseerimise ning riikliku järelevalve alused.

 (2) [Kehtetu - RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

 (3) Käesolevat seadust kohaldatakse erarakenduskõrgkoolidele niivõrd, kuivõrd erakooliseadus ei sätesta teisiti.

 (4) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse (RT I 2001, 58, 354) sätteid, arvestades käesoleva seaduse erisusi.
[RT I 2002, 61, 375 - jõust. 01.08.2002]

§ 2. Rakenduskõrgkool

 (1) Rakenduskõrgkool on õppeasutus, kus toimub rakenduskõrgharidusõpe ning võib toimuda magistriõpe ja õpe keskhariduse baasil läbiviidava kutsekeskhariduse õppekava järgi ning kus vähemalt kaks kolmandikku õpilastest ja üliõpilastest õpivad rakenduskõrgharidusõppe õppekavade järgi.

 (2) Sisekaitseline rakenduskõrgkool on õppeasutus, kus toimub riigi sisejulgeoleku ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli põhimääruses nimetatud teistel avaliku teenistuse õppekavadel rakenduskõrgharidusõpe ning võib toimuda magistriõpe ja õpe keskhariduse baasil läbiviidava kutsekeskhariduse õppekava järgi ning kus vähemalt kaks kolmandikku õpilastest ja üliõpilastest õpivad rakenduskõrgharidusõppe õppekavade järgi.

 (3) Riigikaitseline rakenduskõrgkool on kaitseväe õppeasutus, kus sõjaväelistel õppekavadel toimub rakenduskõrgharidusõpe ning võib toimuda magistriõpe ja õpe keskhariduse baasil läbiviidava kutsekeskhariduse õppekava järgi ning kus vähemalt kaks kolmandikku õpilastest ja üliõpilastest õpivad rakenduskõrgharidusõppe õppekavade järgi.

 (4) Rakenduskõrgkooli ülesanded on kõrghariduse omandamise võimaldamine, täienduskoolituse ja rakendusuuringute läbiviimine ning arendustegevus oma õppevaldkonnas.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

§ 3. Rakenduskõrgkooli õiguslik seisund

 (1) Rakenduskõrgkool on Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatav riigiasutus.

 (2) Sisekaitseline rakenduskõrgkool on Siseministeeriumi hallatav riigiasutus.

 (3) Riigikaitseline rakenduskõrgkool on kaitseväe struktuuriüksus.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

§ 4. Rakenduskõrgkooli põhimäärus

 (1) Rakenduskõrgkooli põhimäärus peab sisaldama rakenduskõrgkooli kohta järgmisi andmeid:
 1) nimi ja asukoht;
 2) valitsusasutuse nimi, mille hallatav on vastav rakenduskõrgkool;
 3) tegevusvaldkond ja õppekava tüüp;
 4) õppekorralduse alused;
 5) juhtimise kord;
 6) liikmeskond, tema õigused ja kohustused;
 7) struktuur, struktuuriüksuste juhtimine;
 8) aruandlus ja kontroll;
 9) üliõpilasesinduse valimise põhimõtted;
 10) muud tegevuse korraldamiseks olulised sätted.

 (2) Rakenduskõrgkooli põhimääruse kinnitab Vabariigi Valitsus.

§ 5. Rakenduskõrgkooli moodustamine

  Rakenduskõrgkooli moodustab Vabariigi Valitsus ministri, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, ettepanekul.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

§ 51. Rakenduskõrgkooliga assotsieerunud kutseõppeasutused

 (1) Rakenduskõrgkooliga võib assotsieeruda tema struktuuri mittekuuluv kutseõppeasutus, mis ja milles toimuv õpe vastab kutseõppeasutuse seadusega (RT I 1998, 64/65, 1007; 1999, 10, 150; 51, 550; 2001, 3, 7; 18, 86) ja haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud nõuetele.

 (2) Rakenduskõrgkooliga assotsieeruvale kutseõppeasutusele ja selles toimuvale õppele esitatavad nõuded kehtestab minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, määrusega.

 (3) Kutseõppeasutuse assotsieerumiseks rakenduskõrgkooliga annab ministri, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub,ettepanekul loa Vabariigi Valitsus, kui:
 1) see on otstarbekas kutseharidus- ja regionaalpoliitika seisukohalt;
 2) sellega kaasneb kutsekeskhariduse ja kutsekõrghariduse omandamise kvaliteedi paranemine ning arendustegevus vastavas valdkonnas;
 3) sellega kaasneb õppetegevuseks vajalike õpperuumide (-hoonete), sisustuse ja muu õppemateriaalse baasi ühine ja efektiivne kasutamine;
 4) sellega kaasneb kõrge kvalifikatsiooniga pedagoogide ja õppejõudude ühine rakendamine õppetegevuse läbiviimisel;
 5) sellega kaasneb koostöö õppetegevuse, sealhulgas õppepraktika läbiviimisel.

 (4) Kutseõppeasutuse assotsieerumiseks rakenduskõrgkooliga sõlmivad rakenduskõrgkool, assotsieeruv kutseõppeasutus ja minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, lepingu, milles sätestatakse assotsieerunud kutseõppeasutuse ja rakenduskõrgkooli vahelised suhted, vastastikused õigused ja kohustused.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

2. peatükk JUHTIMINE JA STRUKTUUR 

§ 6. Rektor

 (1) Rakenduskõrgkooli juhib rektor. Rektor kannab vastutust rakenduskõrgkooli üldseisundi ja arengu ning rahaliste vahendite õiguspärase ja otstarbeka kasutamise eest.

 (11) Riigikaitselist rakenduskõrgkooli juhib ülem, kellel on käesolevas seaduses sätestatud rakenduskõrgkooli rektori pädevus. Riigikaitselise rakenduskõrgkooli ülem kuulub riigikaitselise rakenduskõrgkooli liikmeskonda. Riigikaitselise rakenduskõrgkooli ülema puhul ei kohaldata käesoleva seaduse § 7 lõiget 2.

 (2) Rektor:
 1) teostab oma pädevuse piires rakenduskõrgkoolis kõrgeimat haldus- ja distsiplinaarvõimu;
 2) esindab rakenduskõrgkooli käesoleva seaduse ning rakenduskõrgkooli põhimäärusega antud volituste ulatuses;
 3) kinnitab käskkirjaga rakenduskõrgkooli sisekorra- ja asjaajamise eeskirjad;
 4) kinnitab käskkirjaga rakenduskõrgkooli struktuuriüksuste põhimäärused;
 5) hoolitseb õppe- ja arendustegevuse otstarbeka korralduse eest;
 6) tagab rakenduskõrgkooli eelarveprojekti ja finantseerimistaotluse koostamise;
 7) kinnitab rakenduskõrgkooli eelarve ning tagab selle täitmise;
 8) käsutab rakenduskõrgkooli eelarvevahendeid käesoleva seaduse ning rakenduskõrgkooli põhimäärusega antud volituste ulatuses;
 9) on aruandekohustuslik rakenduskõrgkooli nõukogu ja ministri, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, ees;
 10) lahendab teisi käesoleva seaduse ja rakenduskõrgkooli põhimäärusega tema pädevusse antud küsimusi.

 (3) Oma pädevuse piirides annab rektor käskkirju.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

§ 7. Rektori ametisse määramine ja ametist vabastamine

 (1) Rektor valitakse avalikul konkursil kuni viieks aastaks ministri, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, määrusega kehtestatud korras. Minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, kinnitab valimistulemused ning sõlmib, muudab ja lõpetab rektoriga töölepingu.

 (2) Rektori töökohustustest vabanemise järel on rektoril õigus asuda samas rakenduskõrgkoolis ametikohale, kus ta töötas enne rektoriks valimist.

 (3) Riigikaitselise rakenduskõrgkooli ülema määrab ametikohale kaitseväe juhataja kaitseministri nõusolekul.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

§ 8. Rektorikandidaadile esitatavad nõuded

 (1) Rakenduskõrgkooli rektori ametikohale võib kandideerida isik, kes on Eesti kodanik ja kes on või on olnud valitud professori ametikohale või omab vähemalt magistrikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni.

 (2) Kui rakenduskõrgkoolis toimub magistriõpe, võib rakenduskõrgkooli rektori ametikohale kandideerida isik, kes on Eesti kodanik ja kes omab doktorikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni.

 (3) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli rektori ametikohale võib kandideerida isik, kellel on lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõuetele vähemalt kolmeaastane töökogemus kõrgema riigiametnikuna.

 (4) Riigikaitselise rakenduskõrgkooli ülema ametikohale võib määrata vähemalt vanemohvitseri auastmes oleva kaadrikaitseväelase, kes omab magistrikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni ning kes on teeninud vähemalt kolm aastat vanemohvitseri auastmega ametikohal. Kui riigikaitselises rakenduskõrgkoolis toimub magistriõpe, võib riigikaitselise rakenduskõrgkooli ülema ametikohale määrata vähemalt vanemohvitseri auastmes oleva kaadrikaitseväelase, kes omab doktorikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni ning kes on teeninud vähemalt kolm aastat vanemohvitseri auastmega ametikohal.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

§ 9. Rakenduskõrgkooli nõukogu

 (1) Rakenduskõrgkooli kõrgeim kollegiaalne otsustuskogu on rakenduskõrgkooli nõukogu (edaspidi nõukogu), mille moodustamise korra ja töökorra sätestab rakenduskõrgkooli põhimäärus.

 (2) Nõukogusse kuuluvad:
 1) rektor;
 2) prorektor(id);
 3) õppejõudude esindajad;
 4) üliõpilasesinduse esindajad, kes moodustavad vähemalt 1/5 nõukogu koosseisust;
 5) teised põhimäärusega ettenähtud isikud.

 (3) Nõukogu esimees on rektor.

 (4) Nõukogu:
 1) teeb ettepanekuid rakenduskõrgkooli põhimääruse muutmise ja täiendamise algatamiseks ministrile, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub;
 2) võtab vastu rakenduskõrgkooli arengukava ja esitab selle ministrile, kelle valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, kinnitamiseks, kooskõlastades riigi- ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli korral arengukava eelnevalt haridus- ja teadusministriga;
 3) kinnitab rakenduskõrgkooli eelarve täitmise aruande;
 4) valib korralised õppejõud;
 5) otsustab õigusaktidega sätestatud ulatuses ja korras rakenduskõrgkooli kasutusse antud riigivaraga seotud küsimusi;
 51) kinnitab õppejõudude kvalifikatsiooni hindamise ning üliõpilaste eelnevate õpitulemuste ja erialase töökogemuse arvestamise tingimused ja korra;
 6) lahendab teisi küsimusi, mis käesoleva seaduse ja rakenduskõrgkooli põhimäärusega kuuluvad tema pädevusse.

 (5) Nõukogu võtab oma pädevuse piires vastu otsuseid.

 (6) Nõukogu otsusele kirjutab alla nõukogu esimees, tema äraolekul nõukogu vanim liige.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

§ 10. Nõunike kogu

 (1) Nõunike kogu on rakenduskõrgkooli ja ühiskonda sidustav nõuandev kogu, mis moodustatakse majandus- ja kultuuriringkondade, registreeritud kutse- ja ametiliitude, tööandjate liitude ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste esindajatest.

 (11) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli nõunike kogusse kuuluvad sisekaitselise rakenduskõrgkooli õppekavadele vastavate ministeeriumide ja ametiasutuste juhid ning teised siseministri poolt määratud isikud.

 (12) Riigikaitselise rakenduskõrgkooli nõunike kogusse kuuluvad Kaitseministeeriumi ja kaitsejõudude esindajad ning teised riigikaitse valdkonnas tunnustatud isikud.

 (2) Nõunike kogu liikmete arvu ning nende volituste kestuse määrab, nõunike kogu liikmed nimetab ja nõunike kogu töökorra kinnitab minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub. Nõunike kogu valib oma liikmete hulgast esimehe.

 (3) Nõunike kogu teeb nõukogule ja ministrile, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, riigi- ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli korral ka haridus- ja teadusministrile, ettepanekuid ja annab hinnanguid rakenduskõrgkooli, sealhulgas õppekavade arengut puudutavates küsimustes vähemalt üks kord aastas.

 (4) Nõunike kogu volitatud esindajal on õigus võtta osa nõukogu istungitest.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

3. peatükk ÕPPEKORRALDUS 

§ 11. Rakenduskõrgkooli vastuvõtmine ja rakenduskõrgkoolist väljaarvamine

 (1) Kõikidel keskharidusega või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooniga isikutel on võrdne õigus konkureerida rakenduskõrgkooli astumiseks.

 (11) Sisekaitselisse rakenduskõrgkooli riigi sisejulgeoleku õppekavadele võivad kandideerida kõik keskharidusega või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooniga isikud, kes vastavad oma õppekavale vastava ameti- või kutseala teenistusse astumise nõuetele, välja arvatud nõuded vanusele ning kutse- või ametialasele ettevalmistusele. Sisekaitselise rakenduskõrgkooli põhimäärusega võib nimetatud nõudeid laiendada ka teistele avaliku teenistuse õppekavadele, kui see on vajalik õppe eesmärkide saavutamiseks.

 (12) Riigikaitselisse rakenduskõrgkooli ohvitseri väljaõppe õppekohtadele võivad kandideerida kõik keskharidusega või sellele vastava välisriigi kvalifikatsiooniga isikud, kes vastavad kaitseväe lepingulisse tegevteenistusse võtmisel esitatavatele nõuetele. Mehed peavad olema läbinud ajateenistuse ning naised peavad olema omandanud ajateenistuses ettenähtud väljaõppe. Ohvitseri väljaõppe õppekohtadele õppima asumise eelduseks on kaitseväe lepingulisse tegevteenistusse astumine.

 (2) Rakenduskõrgkooli vastuvõtmise (immatrikuleerimise) ja rakenduskõrgkoolist väljaarvamise (eksmatrikuleerimise) tingimused ja korra kehtestab minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, määrusega.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

§ 12. Kõrgharidusstandard

  Kõrgharidusstandard on Vabariigi Valitsuse kehtestatud ühtsed nõuded kõrghariduse tasemel toimuvale õppele, mis määravad kindlaks õppevaldkonnad ja -suunad, õppe eesmärgid ja kogumahu, õppekavale esitatavad üld- ja erinõuded, sealhulgas õpingutele ja lõputööle või lõpueksamile esitatavad nõuded, ning õppeasutusele esitatavad üld- ja erinõuded õppejõudude kohta, sealhulgas nõuded õppekava alusel õpet läbiviivate õppejõudude teaduslikule, pedagoogilisele ja erialasele kvalifikatsioonile.
[RT I 2002, 56, 348 - jõust. 05.07.2002]

§ 121. Õppekorralduse üldnõuded

 (1) Õppe mahtu arvutatakse ainepunktides. Üks ainepunkt vastab 40 tunnile ehk ühele õppenädalale üliõpilase poolt õppeks kulutatud tööle. Ühe õppeaasta maht on 40 ainepunkti, riigikaitselises rakenduskõrgkoolis vähemalt 40 ainepunkti. Euroopa Ainepunktide Ülekande Süsteemi rakendamisel on ühe õppeaasta maht 60 ainepunkti.

 (2) Rakenduskõrgkool võib õppekava täitmisel arvestada rakenduskõrgharidus- ja magistriõppes isiku eelnevaid õpitulemusi ja erialast töökogemust kuni 50 protsendi ulatuses, kui Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingust ei tulene teisiti. Rakenduskõrgkool võib arvestada üliõpilase eelnevaid õpitulemusi ja erialast tö��kogemust tervise õppesuunal või eelnevaid õpitulemusi samas rakenduskõrgkoolis enam kui 50 protsendi ulatuses rakenduskõrgkooli nõukogu kehtestatud ulatuses ja korras.

 (3) Õppekava nominaalkestuse hulka ei arvestata üliõpilase akadeemilist puhkust.
[RT I 2004, 45, 316 - jõust. 27.05.2004]

  §-d 13--14.
[Kehtetud - RT I 2002, 56, 348 - jõust. 05.07.2002]

§ 15. Rakenduskõrgharidusõpe

 (1) Rakenduskõrgharidusõpe on kõrghariduse esimese astme õpe, mille kestel üliõpilane omandab kindlal kutsealal töötamiseks või magistriõppes edasiõppimiseks vajalikud pädevused.

 (2) Rakenduskõrgharidusõppe nominaalkestus on kolm kuni neli aastat. Ämmaemandaõppe nominaalkestus on neli ja pool aastat. Õeõppe nominaalkestus on üldjuhul kolm ja pool aastat, koos lisaspetsialiseerumisega neli ja pool aastat.

 (3) Rakenduskõrgharidusõppe alustamise tingimus on keskharidus või sellele vastav välisriigi kvalifikatsioon.

 (4) Rakenduskõrgharidusõpe lõpeb lõpueksami sooritamise või lõputöö kaitsmisega.

 (5) Rakenduskõrgharidusõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid magistriõppes õppeasutuse nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.

 (6) Ämmaemandaõppe ja õeõppe raamnõuded kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.
[RT I 2004, 45, 316 - jõust. 27.05.2004]

§ 151. Kutsekeskharidus

 (1) Rakenduskõrgkoolis võib toimuda õpe keskhariduse baasil läbiviidava kutsekeskhariduse õppekava järgi rakenduskõrgharidusõppe õppekavadega samal õppesuunal.

 (2) Merehariduse omandamist võimaldavas rakenduskõrgkoolis võib rakenduskõrgkooli struktuuri kuuluvas õppeasutuses toimuda samal õppesuunal õpe põhihariduse baasil läbiviidava kutsekeskhariduse õppekava järgi.

 (3) Kutsekeskhariduse õppekava rakendamisele rakenduskõrgkoolis laienevad kutseõppeasutuse seaduse (RT I 1998, 64/65, 1007; 2001, 68, 406; 2002, 56, 348; 61, 375; 90, 521) kutsekeskhariduse õppekava reguleerivad ja õppejõude puudutavad sätted.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

§ 152. Magistriõpe

 (1) Magistriõppe õppekava rakendamisele rakenduskõrgkoolis laienevad ülikooliseaduse magistriõpet reguleerivad ja õppejõude puudutavad sätted käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega.

 (2) Magistriõpe võib rakenduskõrgkoolis toimuda järgmistel tingimustel:
 1) jätkuna samal õppesuunal positiivselt, välja arvatud tingimisi akrediteeritud rakenduskõrgharidusõppe õppekavale;
 2) rakenduskõrgkool on sõlminud ülikooliga magistriõppe läbiviimiseks, välja arvatud usuõpetuse ja teoloogia või sõjaväeliste õppekavade järgi, koostöölepingu, milles nähakse ette õppetegevuseks vajalike õpperuumide (-hoonete), sisustuse ja muu õppemateriaalse baasi ühine ja efektiivne kasutamine ning kõrge kvalifikatsiooniga õppejõudude ühine rakendamine õppetegevuse läbiviimisel.

 (3) Minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku nimetada rakenduskõrgkoolid, kus võib toimuda magistriõpe, ja nende õppekavad, mille alusel see võib toimuda. Sisekaitselise või riigikaitselise rakenduskõrgkooli korral kooskõlastatakse ettepanek enne Vabariigi Valitsusele otsustamiseks esitamist haridus- ja teadusministriga. Vabariigi Valitsus nimetab kord aastas ja mitte hiljem kui neli kuud enne magistriõppe õppekava järgi kavandatava õppetegevuse algust rakenduskõrgkoolid, kus võib toimuda magistriõpe, ja nende õppekavad, mille alusel see võib toimuda, või keeldub rakenduskõrgkoolile magistriõppe läbiviimise õiguse andmisest.

 (4) Magistriõppe nominaalkestus on üks kuni kaks aastat. Rakenduskõrgharidusõppe ja magistriõppe nominaalkestus kokku on vähemalt viis aastat.

 (5) Magistriõppe alustamise tingimus on bakalaureusekraad, rakenduskõrghariduse õppekava alusel omandatud kõrgharidus või nendele vastav kvalifikatsioon ja vähemalt üheaastane töökogemus magistriõppe õppekavale vastaval õppesuunal. Rakenduskõrgkooli nõukogul on õigus kehtestada magistriõppe alustamise tingimusena pikema töökogemuse nõue tulenevalt õppesuuna eripärast.
[RT I 2004, 45, 316 - jõust. 27.05.2004]

§ 16. Õppekava kinnitamine ja registreerimine

 (1) Rakenduskõrgkooli õppekava kinnitab minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub. Riigi- ja sisekaitselise rakenduskõrgkooli õppekava kooskõlastatakse enne kinnitamist haridus- ja teadusministriga.

 (2) Pärast õppekava kinnitamist kantakse kõrgharidusstandardile vastav rakenduskõrgkooli õppekava Eesti Vabariigi haridusseaduse (RT 1992, 12, 192; RT I 2003, 33, 205; 48, 342; 58, 387; 78, 526; 2004, 27, 180; 41, 275 ja 276; 45, 316) § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi.
[RT I 2004, 56, 404 - jõust. 01.09.2004]

§ 17. Õppekeel

  Rakenduskõrgkooli õppekeel on eesti keel. Teiste keelte kasutamise otsustab minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

§ 18. Täiskoormusega, osakoormusega ja eksternõpe

 (1) Rakenduskõrgkoolis võib toimuda täiskoormusega õpe, osakoormusega õpe või eksternõpe.

 (2) Täiskoormusega õppes täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt vähemalt 75 protsenti. Rakenduskõrgkooli nõukogu võib nimetada õppekavad, mille alusel saab toimuda ainult täiskoormusega õpe, ja õppekavad, mille alusel toimuvale täiskoormusega õppele esitatakse kõrgemad nõuded.

 (3) Osakoormusega õppes täidab üliõpilane iga õppeaasta lõpuks õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahust kumulatiivselt vähem kui 75 protsenti. Rakenduskõrgkooli nõukogu võib kehtestada osakoormusega õppes õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu alampiiri.

 (4) Üliõpilane määrab rakenduskõrgkooli astudes oma täis- või osakoormusega õppimise esimesel õppeaastal, välja arvatud, kui õppekaval võib toimuda ainult täiskoormusega õpe. Järgmistel õppeaastatel arvestab rakenduskõrgkool üliõpilase täis- või osakoormusega õppimise määramisel, kuidas on üliõpilane iga õppeaasta lõpuks täitnud õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu. Täiskoormusega õppe nõudeid mittetäitva üliõpilase viib rakenduskõrgkool üle osakoormusega õppesse üliõpilast rakenduskõrgkoolist välja arvamata ja rakenduskõrgkool võib üliõpilaselt nõuda õppekulude hüvitamist.

 (5) Riigikaitselise rakenduskõrgkooli üliõpilastel on õigus õppida osakoormusega üksnes riigikaitselise rakenduskõrgkooli põhimääruses sätestatud juhtudel.

 (6) Eksternõppes on õppimine õppuri iseseisev tegevus, mille käigus on õppuril võimalus lepingu alusel kasutada rakenduskõrgkoolis osutatavaid õppekavajärgseid õppeteenuseid õppuri poolt tellitud mahus ja struktuuris.

 (7) Osakoormusega õppivale üliõpilasele ning eksternile laienevad täiskasvanute koolituse seaduse tasemekoolitust reguleerivad sätted.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

§ 19. Rakenduskõrgkooli lõpetamine

 (1) Kui üliõpilane on sooritanud õppekavas ettenähtud kohustuslikud eksamid, arvestused ja õppepraktika ning kogunud nõutavad ainepunktid ja kaitsnud lõputöö või sooritanud lõpueksami, antakse lõpetajale diplom õppekava täitmise kohta koos akadeemilise õiendiga.

 (2) Lõpetajale võidakse anda diplom kiitusega (cum laude) haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud tingimustel.

 (21) Rakenduskõrgkooli lõpetajale antakse riiklik haridust tõendav dokument (diplom), kui lõpetaja õppis positiivselt akrediteeritud õppekava alusel.

 (22) Rakenduskõrgkooli lõpetanud isikule väljastab rakenduskõrgkool tasuta ingliskeelse akadeemilise õiendi ( diploma supplement).

 (23) Pärast õppekava positiivse akrediteerimisotsuse tegemist on sama õppekava alusel lõpetanud isikul, kellele on mitte rohkem kui kaks aastat enne õppekava positiivset akrediteerimisotsust välja antud haridust tõendav dokument, õigus saada rakenduskõrgkoolilt riiklik haridust tõendav dokument (diplom).

 (24) Lisaks riiklikele haridust tõendavatele dokumentidele (diplomitele) on rakenduskõrgkoolil õigus väljastada muid haridust tõendavaid dokumente.

 (3) Diplomi ja akadeemilise õiendi vormi ja statuudi kinnitab Vabariigi Valitsus määrusega.

 (4) Rakenduskõrgkoolide väljaantud lõpudokumendid kantakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi.
[RT I 2004, 56, 404 - jõust. 01.09.2004]

§ 20. Täiendõpe

 (1) Täiendõpe on kutse-, eri- ja ametialaste teadmiste ja oskuste täiendamine omandatud kutse-, eri- või ametialal.

 (2) Rakenduskõrgkoolis korraldatava täiendõppe vormid ja täiendõppe läbiviimise korra kehtestab rakenduskõrgkooli nõukogu
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

§ 21. Akrediteerimine

 (1) Rakenduskõrgkooli ja tema õppekavade akrediteerimisele kohaldatakse ülikooliseaduses avalik-õiguslikule ülikoolile ja tema õppekavadele kehtestatud akrediteerimise aluseid, tingimusi ja korda, käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega.

 (2) Akrediteerimisel õppekavadele ja rakenduskõrgkoolile esitatavad nõuded ning akrediteerimise korra töötab välja Haridus- ja Teadusministeerium koostöös kõrghariduse hindamise nõukoguga ja kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega.

 (3) Rakenduskõrgkooli õppekavasid akrediteeritakse esmakordselt, kui üliõpilased on läbinud kaks kolmandikku õppekavas määratud õppe mahust. Kui üliõpilased on läbinud kaks kolmandikku õppekavas määratud õppe mahust või õppekava akrediteerimisotsuse kehtivusaeg on lõppenud ja rakenduskõrgkool ei ole selleks tähtajaks taotlenud õppekava akrediteerimist, lõpetab rakenduskõrgkool vastuvõtu ja õppetöö vastava õppekava järgi ning tagab koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga üliõpilastele võimaluse jätkata õpinguid samas või teises rakenduskõrgkoolis samal või lähedasel õppesuunal.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

4. peatükk LIIKMESKOND 

§ 22. Liikmeskond

 (1) Rakenduskõrgkooli liikmeskonna moodustavad rektor, prorektor (prorektorid), õppejõud, teadustöötajad ja teised töötajad ning õpilased ja üliõpilased.

 (2) Üliõpilane on isik, kes on vastu võetud (immatrikuleeritud) rakenduskõrgkooli rakenduskõrgharidus- või magistriõppe täis- või osakoormusega õppesse. Üliõpilasi, kes õpivad ohvitseride koolituse ja väljaõppe õppekavade järgi, nimetatakse kadettideks.

 (3) Käesoleva seaduse tähenduses on õpilaseks keskhariduse baasil läbiviidava kutsekeskhariduse õppekava järgi õppija. Õpilasele laienevad käesoleva seadusega kehtestatud õigused ja kohustused niivõrd, kuivõrd kutseõppeasutuse seadus ei sätesta teisiti.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

§ 23. Õppejõud, teadustöötajad ja teised töötajad

 (1) Rakenduskõrgkooli õppejõudude ametikohad on professor, dotsent, lektor, assistent ja õpetaja.

 (2) Rakenduskõrgharidusõppe õppejõudude ametikohtadele kohaldatakse ülikooli õppejõudude ametikohtadele kehtestatud nõudeid käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega.

 (3) Rakenduskõrgharidusõppe praktilisi erialaaineid õpetava õppejõu ametikohale võib kandideerida isik, kellel on lisaks ülikooliseaduses ülikooli õppejõule kehtestatud nõuete täitmisele vähemalt kolmeaastane erialase töö kogemus.

 (4) Rakenduskõrgharidusõppe õpetaja ja assistendi ametikohale võib kandideerida vähemalt kõrgharidusega isik.

 (41) Riigikaitselise rakenduskõrgkooli õppejõu ametikoht võib olla sõjalise auastmega ametikoht. Sõjalise auastmega õppejõu ametikohale määratakse tegevteenistuses olev kaadrikaitseväelane, kes vastab käesolevas paragrahvis sätestatud kvalifikatsiooninõuetele.

 (5) Korraline õppejõud valitakse avaliku konkursi korras kuni viieks aastaks ministri, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, määrusega kehtestatud korras. Erakorraline õppejõud võetakse tööle tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks. Erakorralise õppejõu ametikohale kohaldatakse korralise õppejõu ametikohale kehtestatud nõudeid.

 (51) Nõukogu võib teha rektorile ettepaneku sõlmida samas rakenduskõrgkoolis ametis olevate vähemalt 11 aastat professorina töötanud isikutega tööleping määramata ajaks.

 (52) Nõukogu võib nimetada rakenduskõrgkoolis vähemalt 10 aastat professorina töötanud pensionile siirduva õppejõu emeriitprofessoriks. Emeriitprofessoril on õigus osaleda rakenduskõrgkooli tegevuses, kusjuures ta ei täida koosseisulise professori ametikohta, ja saada emeriitprofessori tasu rakenduskõrgkooli nõukogu kehtestatud korras.

 (6) Rakenduskõrgkooli teadustöötajatele esitatavad nõuded sätestatakse teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses (RT I 1997, 30, 471).

 (7) Rakenduskõrgkooli töötajate töösuhted reguleeritakse vastavalt töösuhteid reguleerivatele õigusaktidele.

 (8) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli õppejõu ametikoht võib olla politseiametniku ametikoht.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

§ 24. Üliõpilaste õigused ja kohustused

 (1) Üliõpilasel on õigus:
 1) valida oma õpingukavasse kuni kümne protsendi ulatuses aineid teistest õppekavadest;
 2) tasuta kasutada õppetegevuseks rakenduskõrgkooli auditooriume, laboratooriume, arvutisaale, raamatukogusid, inventari, seadmeid ja muid vahendeid vastavalt rakenduskõrgkoolis kehtestatud korrale;
 3) valida oma esindajaid ja olla valitud rakenduskõrgkooli üliõpilasesindusse;
 4) esitada rektorile üliõpilasesinduse kaudu põhjendatud esildis õppejõu sobimatuse kohta õppeaine õpetamiseks;
 5) saada õppetoetust ja õppelaenu õppetoetuste ja õppelaenu seadusega sätestatud tingimustel ja korras;
 6) saada igal õppeaastal vähemalt kaheksa nädalat puhkust;
 7) saada kord igas kõrgharidusastmes rakenduskõrgkooli nõukogu kehtestatud korras akadeemilist puhkust üldjuhul kuni üks aasta, lisaks tervislikel põhjustel kuni kaks aastat, kaitseväeteenistuse puhul kuni üks aasta ning lapse hooldamiseks kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni;
 8) saada rakenduskõrgkoolilt õppekorraldusalast informatsiooni;
 9) saada üliõpilaspilet haridus- ja teadusministri määrusega kehtestatud korras;
 10) saada stipendiumi rakenduskõrgkooli põhimäärusega kehtestatud korras, välja arvatud sise- ja riigikaitselises rakenduskõrgkoolis käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud korras;
 11) kasutada muid seaduse, rakenduskõrgkooli põhimääruse, sisekorraeeskirja ja teiste õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud õigusi.

 (2) Üliõpilased peavad järgima käesoleva seaduse, rakenduskõrgkooli põhimääruse, sisekorraeeskirjade ja muude õigusaktidega üliõpilastele kehtestatud kohustusi ning kandma vastutust nende rikkumise eest.

 (3) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli üliõpilasele laienevad avaliku teenistuse seaduse (RT I 1995, 16, 228; 1999, 7, 112; 10, 155; 16, 271 ja 276; 2000, 25, 144 ja 145; 28, 167; 102, 672; 2001, 7, 17 ja 18; 17, 78; 42, 233; 47, 260; 2002, 21, 117; 62, 377; 110, 656; 2003, 4, 22) lisas 1 sätestatud põhimõtted ja kohustused. Sisekaitselise rakenduskõrgkooli põhimäärus võib üliõpilasele laiendada riigiametnikule ettenähtud õigusi ja kohustusi, kui see on vajalik õppe eesmärkide saavutamiseks. Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud õigus üliõpilasele ei laiene. Üliõpilasele makstakse eduka õppimise korral stipendiumi, mille suuruse ning maksmise tingimused ja korra kehtestab Vabariigi Valitsus või tema poolt volitatud minister.

 (4) Kaitseväeteenistuses olevale riigikaitselise rakenduskõrgkooli üliõpilasele laienevad käesolevas paragrahvis sätestatud õigused riigikaitselise rakenduskõrgkooli põhimäärusega sätestatud ulatuses. Põhimäärus laiendab vastavad õigused niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus kaitseväeteenistust puudutava regulatsiooniga.
[RT I 2003, 58, 387 - jõust. 01.09.2003]

§ 25. Üliõpilaskond ja üliõpilasesindus

 (1) Rakenduskõrgkooli üliõpilased moodustavad ühe üliõpilaskonna.

 (2) Üliõpilaskond otsustab ja korraldab iseseisvalt, kooskõlas seaduse ja seaduse alusel antud õigusaktidega, üliõpilaselu küsimusi, lähtudes üliõpilaste huvidest, vajadustest, õigustest ning kohustustest.

 (3) Üliõpilaskonnal on õigus:
 1) moodustada teiste üliõpilaskondadega liite ja organisatsioone õigusaktidega sätestatud alustel ja korras;
 2) astuda vastavate rahvusvaheliste organisatsioonide liikmeks või arendada nendega koostööd;
 3) valida oma esindajaid rakenduskõrgkooli nõukogusse;
 4) otsustada ja korraldada kõiki muid üliõpilaselu küsimusi, mis seaduse ja seaduse alusel antud õigusakti kohaselt kuuluvad üliõpilaskonna pädevusse ning mis ei ole samadel alustel antud kellegi teise otsustada ja korraldada.

 (4) Üliõpilaskonnal on põhikiri, kus sätestatakse üliõpilaskonna esindus- ja täitevorganite moodustamise kord, nende õigused, kohustused ja vastutus ning töökord.

 (5) Üliõpilaskonna põhikirja võtab vastu üliõpilaskond rakenduskõrgkooli põhimääruses sätestatud korras. Üliõpilasesindus esitab üliõpilaskonna põhikirja nõukogule kinnitamiseks. Nõukogu kinnitab üliõpilaskonna põhikirja, kui see vastab seadustele, seaduse alusel antud õigusaktidele ja rahvusvaheliselt tunnustatud demokraatlikele põhimõtetele.

 (6) Üliõpilaskonna vastutav ja korraldav esindusorgan on demokraatlikult valitud üliõpilasesindus, kes esindab üliõpilaskonda suhetes rakenduskõrgkooliga, Eesti ja rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja isikutega.

 (7) Üliõpilasesinduse valimise õigus on kõikidel rakenduskõrgkooli üliõpilastel. Esimese üliõpilasesinduse valimised korraldab rektor rakenduskõrgkooli põhimääruses sätestatud demokraatlikest printsiipidest lähtudes.

5. peatükk FINANTSEERIMINE JA EELARVE 

§ 26. Finantseerimine

 (1) Rakenduskõrgkooli õppetegevust finantseeritakse riigieelarvest riikliku koolitustellimuse ulatuses.

 (2) Teadus- ja arendustegevuse kulude finantseerimine toimub vastavalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusele.

§ 27. Riiklik koolitustellimus

 (1) Rakenduskõrgkoolile riikliku koolitustellimuse esitamisele kohaldatakse ülikooliseaduse §-s 131 sätestatud riikliku koolitustellimuse esitamise aluseid, tingimusi ja korda käesolevast paragrahvist tulenevate erisustega.

 (2) Rakenduskõrgkoolile esitatava riikliku koolitustellimuse kinnitab haridus- ja teadusminister käskkirjaga.

 (3) Haridus- ja Teadusministeerium finantseerib õppekohti vastavalt riikliku koolitustellimusega määratud rakenduskõrgharidusõppe lõpetajate arvule. Finantseerimine toimub rakenduskõrgharidusõppe õppekoha arvestusliku maksumuse ulatuses rakenduskõrgharidusõppe nominaalkestuse jooksul. Rakenduskõrgharidusõppe õppekaval, millel arvestatakse isiku eelnevaid õpitulemusi ja töökogemust õppekavale vastaval õppesuunal, võib finantseerimine toimuda rakenduskõrgharidusõppe nominaalkestusest lühema aja jooksul, kui riikliku koolitustellimuse käskkirjas nii kokku lepitakse.

 (31) Haridus- ja Teadusministeerium finantseerib õppekohti vastavalt riikliku koolitustellimusega määratud magistriõppe lõpetajate arvule. Finantseerimine toimub magistriõppe õppekoha arvestusliku maksumuse ulatuses magistriõppe nominaalkestuse jooksul.

 (4) Kui pärast rakenduskõrgharidusõppe või magistriõppe nominaalkestuse lõppemist on rakenduskõrgharidusõppe lõpetanud isikute või magistrikraadiga lõpetanud isikute arv väiksem riikliku koolitustellimusega määratud lõpetajate arvust, on Haridus- ja Teadusministeeriumil järgmise riikliku koolitustellimuse esitamisel õigus riikliku koolitustellimuse finantseerimist vähendada, arvates maha riigieelarvest tehtud kulutused täitmata jäänud riikliku koolitustellimuse mahus.

 (5) Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal rakenduskõrgkoolis õppiv või rakenduskõrgkooli lõpetanud isik ei saa õppekava kolmekordse nominaalkestuse jooksul asuda teist korda õppima riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohale samal kõrgharidusastmel. Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohal õppinud, kuid rakenduskõrgkooli mittelõpetanud isiku võib rakenduskõrgkool ennistada riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohale samas õppevaldkonnas, kui ta ei ole ületanud õppekavaga kehtestatud nominaalset õppeaega. Riikliku koolitustellimuse käskkirjas võib nimetada õppesuunad või õppekavad, mille alusel on võimalik asuda teist korda õppima riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohale samal kõrgharidusastmel.

 (6) Riikliku koolitustellimuse alusel moodustatud õppekohtade täitmisele ja õppekulude hüvitamisele kohaldatakse ülikooliseaduse §-des 132 ja 133 kehtestatud tingimusi ja korda.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

§ 271. Välisriigis õppimise toetamine

  Haridus- ja Teadusministeerium võib riigieelarves riiklikuks koolitustellimuseks ette nähtud vahenditest toetada üliõpilase õppimist välisriigi rakenduskõrgkoolis või samaväärses õppeasutuses riigile prioriteetsetel erialadel. Üliõpilase õppimise toetamine ja sellest tulenevad üliõpilase kohustused vormistatakse Haridus- ja Teadusministeeriumi ja üliõpilase või Haridus- ja Teadusministeeriumi, üliõpilase ja tööandja vahelise lepinguga.
[RT I 2002, 90, 521 - jõust. 01.01.2003]

§ 272. Sisekaitselise ja riigikaitselise rakenduskõrgkooli finantseerimine

 (1) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli õppetegevust finantseerib Siseministeerium. Riigikaitselise rakenduskõrgkooli õppetegevust finantseeritakse Kaitseministeeriumi valitsemisala eelarvest.

 (2) Neid avaliku teenistuse õppekavasid, mille rakendusala jääb väljapoole Siseministeeriumi valitsemisala, võib finantseerida ka vastava õppekava õpet tellinud asutus.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

§ 273. Õppekulude hüvitamine sisekaitselises rakenduskõrgkoolis

 (1) Sisekaitselisest rakenduskõrgkoolist eksmatrikuleeritud isik on kohustatud hüvitama riigi poolt tema õpingutele tehtud õppekulud, kui ta:
 1) katkestas mõjuva põhjuseta õpingud;
 2) eksmatrikuleeriti ebarahuldava õppeedukuse tõttu;
 3) eksmatrikuleeriti distsiplinaarsüüteo tõttu.[Lõike 2 s��nastus kuni 31. 12. 2004]

 (2) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli lõpetanud isik on kohustatud hüvitama riigi poolt tehtud õppekulud, kui ta:
 1) ei asunud sisekaitselise rakenduskõrgkooli lõpetamisel kolme kuu jooksul avalikku teenistusse või tööle päästeasutusse, välja arvatud, kui temale ei pakutud tema kvalifikatsioonile vastavat töökohta;
 2) vabastati avalikust teenistusest süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
 3) vabastati avalikust teenistusest distsiplinaarsüüteo eest;
 4) vabastati avalikust teenistusest oma algatusel mõjuva põhjuseta.[Lõike 2 sõnastus alates 1. 01. 2005]

 (2) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli lõpetanud isik on kohustatud hüvitama riigi poolt tehtud õppekulud, kui ta:
 1) ei asunud sisekaitselise rakenduskõrgkooli lõpetamisel kolme kuu jooksul avalikku teenistusse või tööle päästeasutusse, välja arvatud, kui temale ei pakutud tema kvalifikatsioonile vastavat töökohta;
 2) vabastati avalikust teenistusest või töölt päästeasutuses süüdimõistva kohtuotsuse jõustumisel;
 3) vabastati avalikust teenistusest või töölt päästeasutuses distsiplinaarsüüteo eest;
 4) vabastati avalikust teenistusest või töölt päästeasutuses oma algatusel mõjuva põhjuseta.[Lõike 3 sõnastus kuni 31. 12. 2004]

 (3) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli lõpetanud isik ei ole kohustatud hüvitama riigi poolt tehtud õppekulusid:
 1) kui ta on töötanud avalikus teenistuses vähemalt kahekordse nominaalse õppeaja või
 2) kui ta on oma algatusel vabastatud teenistusest seoses püsiva töövõime kaotusega 40–100 protsenti või perekonnas oleva puudega isiku või vanaduspensionieas kõrvalabi või järelevalvet vajava isiku hooldamise vajadusega.[Lõike 3 sõnastus alates 1. 01. 2005]

 (3) Sisekaitselise rakenduskõrgkooli lõpetanud isik ei ole kohustatud hüvitama riigi poolt tehtud õppekulusid:
 1) kui ta on töötanud avalikus teenistuses või päästeasutuses vähemalt kahekordse nominaalse õppeaja või
 2) kui ta on oma algatusel vabastatud teenistusest või töölt päästeasutuses seoses püsiva töövõime kaotusega 40–100 protsenti või perekonnas oleva puudega isiku või vanaduspensionieas kõrvalabi või järelevalvet vajava isiku hooldamise vajadusega.

 (4) Õppekulude arvestamise, hüvitamise määra, tingimused ja korra kehtestab siseminister määrusega.
[RT I 2004, 54, 390 - jõust. 01.01.2005]

§ 28. Tasulised teenused

  Rakenduskõrgkoolil on õigus käesolevast seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks osutada põhitegevusega seotud tasulisi teenuseid (täiend- ja eksternõpe, lepingulised arendustööd, erialaline nõustamine jms) rakenduskõrgkooli põhimääruses sätestatud ulatuses ja korras.

§ 29. Rakenduskõrgkooli eelarve

  Rakenduskõrgkooli tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalustatud eelarve. Rakenduskõrgkooli eelarve kinnitab rektor.

6. peatükk JÄRELEVALVE 
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

§ 30. Teenistuslik järelevalve

  Ministeerium, kelle valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, teostab rakenduskõrgkooli tegevuse üle teenistuslikku järelevalvet seaduses sätestatud korras.

§ 301. Riikliku järelevalve teostajad

  Riiklikku järelevalvet rakenduskõrgkooli, mis ei kuulu Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsemisalasse, õppetegevuse üle teostab Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi riiklik järelevalveorgan) kooskõlastatult ministeeriumiga, kelle valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub. Riiklikul järelevalveorganil on õigus kaasata riikliku järelevalve teostamisele eksperte.

§ 302. Riikliku järelevalveorgani pädevus

 (1) Riiklikul järelevalveorganil on õigus:
 1) tutvuda rakenduskõrgkooli käsutuses olevate tõendite ja andmetega, mille alusel on võimalik kindlaks teha järelevalve teostamiseks olulised asjaolud, saada dokumentidest ärakirju või väljavõtteid;
 2) külastada rektori teadmisel õppetunde;
 3) osaleda kooli nõukogu ja nõunike kogu koosolekutel;
 4) kontrollida riigieelarvest rakenduskõrgkoolile riikliku koolitustellimuse täitmiseks eraldatud vahendite sihipärast kasutamist;
 5) teha käesoleva seaduse §-s 303 sätestatud korras ettekirjutusi seadusega ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks, edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja rikkumisega tekitatud tagajärgede kõrvaldamiseks.

 (2) Oma ülesannete täitmisel on riiklik järelevalveorgan kohustatud olema oma hinnangutes erapooletu, tuginema oma otsustustes õigusaktidele ja usaldusväärsele teabele.

§ 303. Ettekirjutus

 (1) Ettekirjutuses peavad sisalduma:
 1) ettekirjutuse tegemise alused koos viitega vastavatele õigusakti sätetele;
 2) ettekirjutuse tegemise kuupäev;
 3) ettekirjutuse täitmise tähtaeg;
 4) riiklikku järelevalvet teostanud ametiisikute nimed, ametikohad ja allkirjad;
 5) ettekirjutuse vaidlustamise võimalused, tähtaeg ja kord.

 (2) Haridus- ja Teadusministeerium teeb ettekirjutuse 10 päeva jooksul selle allakirjutamisest alates posti teel teatavaks rakenduskõrgkooli rektorile ning ministeeriumile, kelle valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub.

7. peatükk RAKENDUSKÕRGKOOLI ÜMBERKORRALDAMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE 

§ 31. Rakenduskõrgkooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine

 (1) Rakenduskõrgkooli korraldab ümber ja tegevuse lõpetab Vabariigi Valitsus ministri, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, ettepanekul.

 (2) Rakenduskõrgkooli ümberkorraldamine ja tegevuse lõpetamine toimub pärast õppeaasta lõppu.

 (3) Rakenduskõrgkooli tegevuse lõpetamisel tagab Haridus- ja Teadusministeerium üliõpilastele võimaluse jätkata õpinguid teises rakenduskõrgkoolis samal või lähedasel erialal.

 (4) Sisekaitselise või riigikaitselise rakenduskõrgkooli tegevuse lõpetamisel tagab ministeerium, kelle valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, koostöös käesoleva seaduse § 272 lõikes 2 nimetatud asutuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga üliõpilastele võimaluse jätkata õpinguid teises rakenduskõrgkoolis samal või lähedasel õppesuunal
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

§ 311. Rakenduskõrgkooli ühinemine avalik-õigusliku ülikooliga

 (1) Vabariigi Valitsusel on õigus ministri, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, ettepanekul käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 sätestatud juhul lubada rakenduskõrgkoolil ühineda avalik-õigusliku ülikooliga (edaspidi ülikool) käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustel ja korras.

 (2) Rakenduskõrgkooli ühinemiseks ülikooliga teeb ülikoolile ettepaneku minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub.

 (3) Minister, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, otsustab Vabariigi Valitsuselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loa taotlemise koostöös rakenduskõrgkooli nõukogu ja nõunike koguga ning ülikooli nõukoguga.

 (4) Vabariigi Valitsus annab loa rakenduskõrgkooli ühinemiseks ülikooliga juhul, kui rakenduskõrgkoolile pandud ülesandeid on otstarbekam täita ülikooli asutusena, ja volitab ministrit, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, sõlmima nimetatud ühinemise kohta lepingut.

 (5) Rakenduskõrgkooli ühinemine ülikooliga sätestatakse ülikooli ja Vabariigi Valitsuse volitusel ministri, kelle juhitava ministeeriumi valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, vahel käesoleva seaduse alusel sõlmitavas lepingus. Lepingu kohustuslikud üldtingimused on:
 1) rakenduskõrgkooli ülikooliga ühinemise kuupäev;
 2) rakenduskõrgkooli baasil moodustatava ülikooli asutuse staatus ja ülesanded;
 3) õppekavad, mille alusel üliõpilased jätkavad õpinguid rakenduskõrgkooli baasil moodustatavas ülikooli asutuses;
 4) rakenduskõrgkooli üliõpilaste õpingute jätkamise tingimused ja kord rakenduskõrgkooli baasil moodustatavas ülikooli asutuses;
 5) rakenduskõrgkooli töötajate töö jätkamise tingimused ja kord rakenduskõrgkooli baasil moodustatavas ülikooli asutuses töösuhteid reguleerivate õigusaktidega sätestatud alustel, tingimustel ja korras;
 6) rakenduskõrgkooli kasutuses oleva riigivara ülikoolile üleandmise tingimused, kord ja tähtaeg;
 7) rakenduskõrgkooli asjaajamise ülikoolile üleandmise tingimused, kord ja tähtaeg;
 8) rakenduskõrgkooli ülikooliga ühinemisega kaasnevate võimalike organisatsiooniliste ja eelarveliste ning muude varalisi kohustusi ja õigusi käsitlevate küsimuste lahendamine.

 (6) Rakenduskõrgkooli ühinemine ülikooliga toimub enne õppeaasta algust.

 (7) Rakenduskõrgkooli ühinemisel ülikooliga tagab Haridus- ja Teadusministeerium koostöös ministeeriumiga, kelle valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, üliõpilastele võimaluse jätkata õpinguid kõrghariduse omandamist võimaldavas õppeasutuses samal või lähedasel õppesuunal.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

8. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE 

§ 32. Üleminek

 (1) --(2)
[Kehtetud - RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

 (3) Rakenduskõrgkooli põhikirjad ja põhimäärused viiakse käesoleva seadusega vastavusse käesoleva seaduse jõustumisest kuue kuu jooksul.

 (4) Enne käesoleva seaduse jõustumist rakenduskõrgkoolides valitud kollegiaalsed otsustuskogud ja töötajad tegutsevad valimisperioodi lõpuni.

 (5) Haridus- ja teadusminister nimetab käesoleva seaduse jõustumisest kuue kuu jooksul rakenduskõrgkooli nõunike kogu koosseisu.

 (6) Kõrgharidusstandard viiakse käesoleva seadusega vastavusse käesoleva seaduse jõustumisest kuue kuu jooksul.

 (7) Üliõpilasomavalitsused viivad oma põhikirjad vastavusse seaduse nõuetega käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul.

 (8) Enne 2003. aasta 30. juunit Eesti Vabariigi haridusseaduse § 366 lõike 4 alusel asutatud Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud akrediteerimata õppekava alusel rakenduskõrgkooli lõpetanud isikule väljastab rakenduskõrgkool õppekava akrediteerimisotsuse kehtima hakkamiseni riikliku haridust tõendava dokumendi.

 (9) Rakenduskõrgkooli ühinemine avalik-õigusliku ülikooliga käesoleva seaduse §-s 311sätestatud tingimustel ja korras võib toimuda 2005. aasta 1. septembrini.

 (10) Õppekavad viiakse käesoleva seaduse nõuetega vastavusse 2002. aasta 1. septembriks. Õppekavu kohaldatakse alates 2002/2003. õppeaastast rakenduskõrgkooli immatrikuleeritavatele üliõpilastele. Üliõpilase taotlusel on rakenduskõrgkoolil õigus kohaldada õppekavu ka enne 2002/2003. õppeaastat rakenduskõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilastele.

 (11) Rakenduskõrgkoolis võib enne 2002. aasta 30. juunit diplomiõppesse immatrikuleeritud üliõpilastele õppe läbiviimiseks toimuda diplomiõpe 2007. aasta 1. jaanuarini.

 (12) Rakenduskõrgkoolil on õigus kuni 2003. aasta 1. jaanuarini taotleda enne 2002. aasta 1. septembrit vastu võetud akrediteerimisotsuste laienemist nende kehtivusaja lõpuni ka haridus- ja teadusministri kinnitatud sama õppesuuna õppekavadele, mis on kantud Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekavade registrisse. Õppekava akrediteerimisotsuse laienemise haridus- ja teadusministri kinnitatud sama õppesuuna õppekavadele, mis on kantud Haridus- ja Teadusministeeriumi õppekavade registrisse, kinnitab kõrghariduse hindamise nõukogu ettepanekul haridus- ja teadusminister.

 (13) Käesoleva seaduse § 19 lõiget 22 kohaldatakse alates 2002/2003. õppeaastast lõpetavatele üliõpilastele. Enne 2002/03. õppeaastat lõpetanud isikutel on õigus saada ingliskeelne akadeemiline õiend (diploma supplement) rakenduskõrgkooli nõukogu kehtestatud korras.

 (14) Rakenduskõrgkoolide põhimäärused viiakse seaduse nõuetega vastavusse 2003. aasta 1. septembriks.

 (15) Rakenduskõrgkooli nõukogu kinnitab rakenduskõrgkooli arengukava ja esitab selle ministrile, kelle valitsemisalasse rakenduskõrgkool kuulub, kinnitamiseks hiljemalt 2003. aasta 1. septembriks.

 (16) Täis- ja osakoormusega õpet kohaldatakse alates 2003/04. õppeaastast rakenduskõrgkooli vastuvõetavatele üliõpilastele.

 (17) Rakenduskõrgkoolid viivad oma õppetegevuse käesoleva seaduse § 2 lõigetega 1–3 vastavusse 2005. aasta 1. septembriks. Kui rakenduskõrgkoolis ei õpi pärast nimetatud tähtaja möödumist vähemalt kaks kolmandikku õpilastest ja üliõpilastest rakenduskõrgharidusõppe õppekavade järgi, teeb haridus- ja teadusminister Vabariigi Valitsusele ettepaneku rakenduskõrgkooli tegevuse lõpetamiseks.

 (18) Üleminek Euroopa Ainepunktide Ülekande Süsteemile toimub hiljemalt 2006. aasta 1. septembriks.

 (19) Käesoleva seaduse § 152 jõustub 2004. aasta 1. jaanuaril.

 (20) Rakenduskõrgkoolid kehtestavad käesoleva seaduse § 9 lõike 4 punktis 51 nimetatud õppejõudude kvalifikatsiooni hindamise ning üliõpilaste eelnevate õpitulemuste ja erialase töökogemuse arvestamise tingimused ja korra hiljemalt 2004. aasta 1. septembriks. Eelnevate õpitulemuste ja erialase töökogemuse arvestamise tingimused ja korra üliõpilastele, kes õpivad riikliku koolitustellimuse käskkirjas nimetatud õppesuunal või õppekaval, mille alusel rakenduskõrgkool on riikliku koolitustellimuse täitmiseks moodustanud õppekohad osakoormusega õppes õppimiseks, kehtestavad rakenduskõrgkoolid hiljemalt 2003. aasta 1. septembriks.

 (21) Käesoleva seaduse § 27 lõikes 6 nimetatud õppekulude hüvitamist kohaldatakse alates 2003/04. õppeaastast rakenduskõrgkooli vastuvõetavatele üliõpilastele.
[RT I 2004, 56, 404 - jõust. 01.09.2004]

§ 321. Nominaalse õppeaja pikenemine

  Kui kõrghariduse omandamisel õpib eesti keelt mittevaldav üliõpilane süvendatult riigikeelt haridus- ja teadusministri kehtestatud tingimustel ja korras, pikeneb nominaalne õppeaeg kuni ühe õppeaasta võrra.
[RT I 2002, 90, 521 - jõust. 01.01.2003]

§ 322. Õpingute jätkamine

 (1) Enne 2002. aasta 30. juunit rakenduskõrgkooli immatrikuleeritud üliõpilastel on õigus jätkata õpinguid neile enne 2002. aasta 30. juunit kohaldatud tingimustel ja korras kuni 2007. aasta 1. septembrini.

 (2) Rakenduskõrgkooli diplomiõppe lõpetanud isikul on õigus jätkata õpinguid magistriõppes õppeasutuse nõukogu kehtestatud tingimustel ja korras.

 (3) Enne 2003. aasta 30. juunit rakenduskõrgkooli statsionaarsesse või kaugõppe õppevormi vastuvõetud isikud on üliõpilased.
[RT I 2003, 20, 116 - jõust. 10.03.2003]

§ 323. Õppejõududele kehtestatud nõuete kohaldamine

  Seadusega rakenduskõrgharidusõppe õppejõududele kehtestatud nõudeid kohaldatakse alates õppejõudude valimistest, mis toimuvad pärast 2002. aasta 1. septembrit.
[RT I 2002, 56, 348 - jõust. 05.07.2002]

§ 324. Riikliku koolitustellimuse rakendamine

 (1) Enne 2002. aasta 1. juunit rakenduskõrgkoolile esitatud riiklik koolitustellimus täidetakse ja finantseeritakse enne 2002. aasta 1. juunit riiklikule koolitustellimusele kohaldatud tingimustel ja korras.

 (2) Käesoleva seaduse § 27 lõikes 4 sätestatud õigust vähendada riikliku koolitustellimuse finantseerimist, arvates maha riigieelarvest tehtud kulutused mittetäidetud riikliku koolitustellimuse mahus, võib Haridus- ja Teadusministeerium kasutada 2008/2009. õppeaasta riikliku koolitustellimuse esitamisest alates.
[RT I 2002, 90, 521 - jõust. 01.01.2003]

§ 33. [Käesolevast tekstist välja jäetud]