Eesti Vabariigi valitsuse ja Itaalia Vabariigi valitsuse julgeolekukokkulepe salastatud teabe vastastikuse kaitse osas
Vastu võetud 03.11.2000
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta
1. Eesti Vabariigi valitsus ja Itaalia Vabariigi valitsus, edaspidi
«lepingupooled», eesmärgiga vastastiku kaitsta salastatud teavet, mida
vahetatakse otse või kummagi lepingupoole valitsemisalas salastatud
teabega tegeleva haldusüksuse või eraettevõtte kaudu,
valitsustevaheliste või mis tahes muud riiklikku järelevalvet nõudvate
lepingute raamistikus, leppisid kokku järgnevas:
Artikkel 1. Kohaldamine
1. Kokkulepe on aluseks igasugusele tegevusele, mis sisaldab salastatud
teabe vahetamist, järgmiste valdkondade kohta:
a)
lepingupooltevaheline koostöö riigikaitse ja muudes küsimustes, mis on
seotud riikliku julgeolekuga;
b) koostöö, ühisettevõtted, lepingud
ning muud lepingupoolte asutuste ja/või eraettevõtete suhted, mis on
seotud riigikaitse ja muude küsimustega, mis on seotud riikliku
julgeolekuga;
c) varustuse ja oskusteabe müümine ühelt lepingupoolelt
teisele, mis on seotud riigikaitse ja riikliku julgeolekuga.
Artikkel 2. Mõisted
Kokkuleppes tähendab:
– salastatud teave
a)
«salastatud teave» tähendab punktides b) ja c) määratletud salastatud
dokumenti ja materjali või tegevust, teavet või mis tahes muud asja,
mille suhetes on kasutatud salastatuse märgist;
b) «salastatud
dokument» tähendab mis tahes viisil salvestatud salastatud teavet,
sõltumata tema vormist või füüsilistest omadustest, mis võib esineda
kirjalikult või trükituna, andmetöötluskaartidel, magnetlintidel,
kaartidel, fotodel, joonistustel, joonistel, graveerimistel, visanditel,
märkmetes, kopeerpaberil, kirjutusmasina lintidel, salvestistel (heli,
video), kaasaskantava arvutustehnika eemaldatavas või püsimälus või muus
vormis;
c) mõiste «salastatud materjal» hõlmab iga mehaaniliselt
toodetud või käsitsi tehtud masina, masina prototüübi, mis tahes
varustuse, relva või relvasüsteemi valmis või tootmisjärgus osist,
millel on salastatusmärge;
d) «salastatusmärge» on üks
salastatuse tasemetest, mis on toodud artiklis 6;
– leping
kahe-
või mitmepoolset kokkulepet, milles määratletakse lepingupooltevahelised
õigused ja kohustused;
– salastatud leping
kahe-
või mitmepoolset kokkulepet, milles määratletakse lepingupoolte
vahelised õigused ja kohustused, mis sisaldab salastatud teavet või
mille sisu on sellega seotud;
– lepingupartner
füüsilist
või juriidilist isikut, kellel on juriidiline õigus lepingut sõlmida;
–
julgeolekunõuete rikkumine
riiklikke julgeolekualaseid
õigusakte rikkuvat tegevust või tegevusetust, mille tulemusel võib
salastatud teave lekkida või selle salastatus ohtu sattuda;
– teabeleke
kogu
salastatud teabe või selle osa sattumist isiku, asutuse või riigi kätte,
kellel puudub asjakohane juurdepääsuluba või salastatud teabele
juurdepääsu õigus, või nimetatute poolt sellise teabe edastamise ohtu;
–
juurdepääsuluba
isiku lojaalsuse ja usaldusväärsuse
suhtes teostatud julgeolekukontrolli tulemusel langetatud positiivne
otsus selle kohta, et eespool nimetatul on salastatud teabele
juurdepääsu õigus ja ta on võimeline sellist teavet töötlema kuni teatud
salastatuse tasemeni kooskõlas asjakohaste riiklike julgeolekualaste
õigusaktidega;
– rajatise juurdepääsuluba
riikliku
või eraettevõtte rajatise suhtes teostatud julgeolekukontrolli tulemusel
langetatud positiivne otsus selle kohta, et eespool nimetatus on tagatud
organisatoorsed ja füüsilise julgeoleku alased meetmed salastatud teabe
teatud tasemel käsitlemiseks kooskõlas asjakohaste riiklike
julgeolekualaste õigusaktidega;
– teadmisvajadus
et
juurdepääs salastatud teabele võidakse tagada ainult sel juhul, kui seda
taotleval isikul on tõestatud tema ametiülesannetest tingitud
teadmisvajadus, mille kontekstis teave vastuvõtvale lepingupoolele
edastati.
Artikkel 3. Salastatud teabe kaitse
1. Lepingupool võtab teise lepingupoolega suhtlemise või temaga sõlmitud kokkuleppe tulemusel edastatava, vastuvõetava, toodetava või täiustatava salastatud teabe kaitseks kohaseid meetmeid vastavalt oma riigi õigusaktidele, korraldustele ja praktikale. Lepingupool tagab kogu edastatavale, vastuvõetavale, toodetavale või täiustatavale salastatud teabele samasuguse kaitse nagu oma salastatud teabele, mis on kokkuleppe artiklis 6 määratletu kohaselt samal salastatuse tasemel.
2. Teavet vastuvõttev lepingupool ja/või tema asutused ei tohi saadud teabel kasutada madalama salastatuse taseme märgist või alandada salastatuse taset selle edastanud lepingupoole kirjaliku nõusolekuta. Teabe edastanud lepingupool teavitab selle vastuvõtnud lepingupoolt vahetatud teabe salastatuse tasemete muutustest.
3. Juurdepääs salastatud teabele ning kohtadele ja ehitistele, kus toimub salastatud tegevus või kus hoitakse salastatud teavet, on piiratud vaid juurdepääsuloaga isikutega, kellel on tema ametiülesannetest või töökohast tingitud teadmisvajadus.
4. Lepingupool valvab julgeolekualaste õigusaktide täitmise järele ning tema jurisdiktsioonile alluvates, teise lepingupoole salastatud teavet valdavates, täiustavates, tootvates, koostavates ja/või kasutavates asutustes ja ehitistes toimuva tegevuse järele, tehes muu hulgas ka inspektsioone.
5. Lepingupool ei tohi edastada teiselt lepingupoolelt saadud salastatud teavet kolmandatele riikidele või organisatsioonidele ilma teise lepingupoole nõusolekuta.
6. Lepingupool ei tohi käesolevat kokkulepet kasutada sellise salastatud teabe omandamiseks, mida teine lepingupool on saanud kolmandalt riigilt või organisatsioonilt.
Artikkel 4. Juurdepääsuload
1. Lepingupool tagab, et iga isik, kes oma ametiülesannete tõttu vajab juurdepääsu salastatud teabele, mis on salastatud vähemalt konfidentsiaalse tasemega, omab vastavat ja kehtivat juurdepääsuluba, mille on andnud riigi julgeolekuasutus või muu pädev asutus.
2. Isiku suhtes, kellele antakse juurdepääsuluba salastatud teabele, teostatakse julgeolekukontroll, mille käigus määratakse kindlaks antud isiku usaldusväärsus ja lojaalsus riigile.
3. Taotluse korral abistavad lepingupooled teineteist juurdepääsulubade ja rajatiste juurdepääsulubade väljastamisel oma siseriikliku seadusandluse raames pädevate riiklike julgeolekuasutuste kaudu.
Artikkel 5. Teabe edastamine kolmandale riigile või organisatsioonile
1. Käesoleva kokkuleppe raames teiselt poolelt saadud salastatud teabe edastamine kolmandale riigile või organisatsioonile toimub edastava lepingupoole vahendite ja toimingute kohaselt. Edastav lepingupool võib kehtestada lisakitsendused salastatud teabe edastamisele.
2. Lepingupool võib teiselt lepingupoolelt saadud salastatud teavet kasutada ainult kindlaksmääratud eesmärgil.
Artikkel 6. Salastatuse tasemed
1. Käesoleva kokkuleppe raames vahetatava salastatud teabe salastatuse tasemete vastavused on järgmised:
Eesti | Itaalia |
TÄIESTI SALAJANE | SEGRETISSIMO |
SALAJANE | SEGRETO |
KONFIDENTSIAALNE | RISERVATISSIMO |
2. Lepingupool tagab, et teave, mis on märgistatud vastavalt:
Eesti | Itaalia |
AVALDAMISELE MITTEKUULUV ja/või AMETKONDLIK | RISERVATO |
on kaitstud vastavalt lepingupoolte siseriiklikule seadusandlusele.
Artikkel 7. Pädevad asutused
1. Käesoleva kokkuleppe kõigi valdkondade rakendamise ja selle
järelevalve eest vastutavad pädevad julgeolekuasutused on:
Eesti
Vabariigis: Koordinatsioonidirektori büroo, Riigikantselei, Stenbocki
maja, Rahukohtu 3, 15161 Tallinn, Eesti;
Itaalia
Vabariigis: Presidenza del Consiglio dei Ministri, Autoritá Nazionale
per la Sicurezza, CESIS – III ° Reparto U.C.Si., Via della Pineta
Sacchetti, n. 216, 00168 Roma, Italia.
Lepingupool tagab, et tema pädev julgeolekuasutus täidab kokkulepet täpselt.
2. Oma riigi pädevuse piires valmistavad mõlemad julgeolekuasutused ette ja annavad mis tahes lepingupooltevahelise kokkuleppe tulemusel vahetatava salastatud teabe kaitseks vajalikke julgeolekueeskirju ning kontrollivad nende täitmist.
3. Teise lepingupoole pädeva julgeolekuasutuse taotluse korral annab lepingupoole julgeolekuasutus talle infot oma julgeolekukorralduse ja -toimingute kohta, et võimaldada julgeolekustandardite võrdlemist ja samaväärsena hoidmist ning soodustada kummagi riigi volitatud ametiisikute vastastikuseid visiite. Sellised visiidid tuleb lepingupooltel omavahel kooskõlastada.
Artikkel 8. Visiidid
1. Lepingupool lubab teise lepingupoole esindajal külastada oma salastatud teabe täiustamise, töötlemise või säilitamise või salastatud projektide ja/või lepingute teostamise kohti, kui külastatava lepingupoole pädev julgeolekuasutus on andnud selleks eelneva kirjaliku loa. Selline luba antakse ainult sellisele isikule, kes on läbinud julgeolekukontrolli ja kellel on teadmisvajadus.
2. Visiitidega seotud protseduurid lepitakse kokku vastavalt artiklis 7 toodud lepingupoolte pädevate julgeolekuasutuste poolt.
3. Mõlemad lepingupooled garanteerivad külastajate isikuandmete kaitse vastavalt kehtivale siseriiklikule seadusandlusele.
Artikkel 9. Tööstusjulgeolek
1. Kui lepingupool ja/või tema asjaomane, artiklis 1 nimetatud valdkonnaga tegelev ametkond või asutus sõlmis teise lepingupoole territooriumil tööde tegemiseks või projektide rakendamiseks salastatud teavet sisaldava või sellise teabega seotud lepingu, haldab sellist salastatud teavet oma julgeolekustandardite ja -nõuete kohaselt see lepingupool, kelle riigis lepingus ettenähtud töid tehakse või projekte rakendatakse.
2. Enne olemasolevale või tulevasele lepingupartnerile teiselt
lepingupoolelt saadud salastatud teabe edastamist peab teavet
vastuvõttev lepingupool:
a) tagama, et selline lepingupartner
ning selle asutused on võimelised salastatud teavet nõuetekohaselt
kaitsma;
b) andma lepingupartnerile asjakohase rajatise
juurdepääsuloa;
c) andma asjakohased isiku juurdepääsuload
kõigile töötajatele, kelle ametiülesanded eeldavad juurdepääsu
salastatud teabele;
d) informeerima kõiki asjakohase juurdepääsuloaga
töötajaid nende kohustusest kaitsta salastatud teavet vastavalt
kehtivatele seadustele.
3. Lepingupoolte asutuste ja/või eraettevõtete vahel sõlmitud salastatud lepingud peavad sisaldama asjakohast julgeolekut käsitlevat osa ja teabe salastamise juhiseid, mis põhinevad käesoleval kokkuleppel.
Selle riigi, kus salastatud lepingu järgset tööd tehakse, pädev julgeolekuasutus vastutab lepingu kaitseks julgeolekumeetmete ettekirjutamise ning nende meetmete võtmise eest, tuginedes oma salastatud lepingute kaitset reguleerivatele standarditele ja nõuetele.
Nimekiri potentsiaalsetest salastatud lepingutest huvitatud alltöövõtjatest pakub lepingupartner enne temaga lepingu sõlmimist välja pädevale julgeolekuasutusele heakskiitmiseks. Kui taotleja on heaks kiidetud, täidab ta alltöövõtjana samu julgeolekualaseid kohustusi, mis on pandud lepingupartnerilegi.
4. Iga salastatud projekti, lepingu, kokkuleppe või alltöövõtulepingu kohta saadetakse eelteatis selle lepingupoole, kus hakatakse projekti rakendama, pädevale julgeolekuasutusele.
Kaks koopiat iga salastatud lepingu julgeolekut käsitlevast osast edastatakse selle riigi pädevale julgeolekuasutusele, kus salastatud lepingu järgset tööd tehakse või projekti rakendatakse.
5. Lepingupooled kaitsevad vahetatud salastatud informatsiooniga seoses olevaid autori-, tööstusteabe – patendid kaasa arvatud – ja muid õigusi.
Artikkel 10. Salastatud teabe edastamine
1. Üldjuhul edastavad lepingupooled salastatud teavet oma diplomaatiliste kanalite kaudu.
Salastatud teavet võib vahetada ka kummagi lepingupoole pädevate julgeolekuasutuste poolt ametlikult määratud esinduste kaudu. Taotluse korral võib sellise volituse anda eriprojekti kaasatud tööstusettevõtte esindajale.
2. Suuremate salastatud esemete või suurema hulga salastatud teabe edastamine lepitakse pädevate julgeolekuasutuste poolt kokku iga juhtumi puhul eraldi.
3. Teisi heakskiidetud teabeedastusviise võib kasutada kokkuleppel kummagi pädeva julgeolekuasutusega.
Artikkel 11. Julgeolekunõuete rikkumine
1. Kui salastatud teabe suhtes, mis on saadud teiselt lepingupoolelt või on tema poolt koostatud, on rikutud julgeolekunõudeid, mille tõttu tekib kindel või võimalik teabeleke, peab selle riigi pädev julgeolekuasutus, kus info lekib, informeerima teise lepingupoole pädevat julgeolekuasutust nii kiiresti kui võimalik ja läbi viima asjakohase uurimise.
Taotluse korral teeb teine lepingupool temaga uurimise läbiviimisel koostööd.
2. Teist lepingupoolt teavitatakse igal juhul uurimise tulemustest ja talle saadetakse julgeolekunõuete rikkumise ulatust ja põhjusi kajastav kokkuvõtte.
Artikkel 12. Kulutused
1. Käesoleva kokkuleppe kasutusele võtmine ei too lepingupooltele endaga tavaliselt kaasa mingeid kulutusi.
2. Juhul kui kokkuleppega tekivad kulud, siis katab iga lepingupool nad ise vastavalt siseriiklikele õigusaktidele. Mingil juhul ei nõuta nende kulude hüvitamist teiselt lepingupoolelt.
Artikkel 13. Erimeelsuste lahendamine
1. Kokkuleppe rakendamise või tõlgendamisega seotud erimeelsused lahendatakse heatahtlikult lepingupoolte vaheliste konsultatsioonide teel.
Artikkel 14. Muud küsimused
1. Artiklite pealkirjad on mõeldud vaid viitamise lihtsustamiseks ning ei ole mõeldud ega neid ei või kasutada artiklite sisu kitsendamiseks või laiendamiseks.
2. Kumbki lepingupool ei oma õigust üle anda või muul moel loovutada oma õigusi ja kohustusi, mis on määratletud selle kokkuleppega, ilma teise lepingupoole kirjaliku nõusolekuta.
3. Lepingupool abistab teise lepingupoole isikuid nende teenistusülesannete täitmisel ja/või õiguste teostamisel vastavalt käesoleva kokkuleppe tingimustele, kui nad on tema riigis.
4. Vastavalt vajadusele peavad lepingupoolte pädevad julgeolekuasutused nõu selle lepingu täitmise spetsiifiliste tehniliste aspektide üle ja vastavalt vajadusele võivad kokku leppida täiendavate protokollide lisamises sellele lepingule juhtumite kaupa.
Artikkel 15. Lõppsätted
1. Käesolev kokkulepe jääb kehtima piiramata ajaks ja jõustub esimesel päeval, mis järgneb sellele, mil mõlemad lepingupooled on saanud teiselt poolelt ametliku kinnituse, et pool on läbinud siseriiklikud kokkuleppe jõustamiseks vajalikud protseduurid.
2. Lepingupool võib selle igal ajal kirjaliku teatamise teel lõpetada. Sel juhul kaotab kokkulepe kehtivuse kuus kuud pärast seda, kui teine lepingupool on saanud kirjaliku lõpetamisteate.
3. Kumbki lepingupool teavitab teist lepingupoolt koheselt kõikidest muudatustes oma seadusandluses, mis võivad mõjutada salastatud teabe kaitsmist käesoleva kokkuleppe kohaselt. Sellisel juhul konsulteerivad lepingupooled omavahel arutamaks võimalikke muudatusi kokkuleppes. Samal ajal jätkub salastatud teabe kaitsmine vastavalt kokkuleppele, välja arvatud teavet edastava lepingupoole kirjalikul nõudmisel.
4. Vaatamata kokkuleppe lõppemisele, kaitstakse käesoleva kokkuleppe kohaselt edastatud salastatud teavet endiselt kooskõlas käesoleva kokkuleppe sätetega.
5. Kokkulepet võib igal ajal mõlema lepingupoole kirjalikul nõusolekul uuesti läbi vaadata, muuta või täiendada.
6. Kokkuleppe rakendamise vältel edastatud salastatud esemed ja/või teave tagastatakse kokkuleppe lõpetamise korral teisele lepingupoolele nii kiiresti kui võimalik. Salastatud teavet ja/või esemeid, mida ei tagastata, kaitstakse vastavalt käesolevas kokkuleppes sätestatud korrale.
Käesoleva tõendamiseks kirjutasid mõlema riigi volitatud esindajad kokkuleppele alla.
Koostatud Tallinnas 23. novembril 2000 kahes eksemplaris eesti ja itaalia keeles, mõlemad tekstid on võrdse jõuga.
EestiVabariigi valitsuse nimel Erik-Niiles KROSS |
Itaalia Vabariigi valitsuse nimel Fernando MASONE |