Teksti suurus:

Eesti Vabariigi valitsuse ja Saksamaa Liitvabariigi valitsuse vaheline kokkulepe salastatud teabe vastastikusest kaitsest

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:08.02.2001
Avaldamismärge:RT II 2001, 12, 60

Eesti Vabariigi valitsuse ja Saksamaa Liitvabariigi valitsuse vaheline kokkulepe salastatud teabe vastastikusest kaitsest

Vastu võetud 25.01.2001

Vabariigi Valitsuse 30.11.2000 korraldus nr 951-k kokkuleppe eelnõu heakskiitmise kohta

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta


Eesti Vabariigi valitsus ja Saksamaa Liitvabariigi valitsus,

tõdedes, et tulemuslik koostöö võib nõuda salastatud teabe vahetamist lepingupoolte vahel;

soovides tagada ühe lepingupoole pädeva ametkonna poolt või tema algatusel märgistatud salajase teabe julgeolekut, kui teave on edastatud selleks selgesõnaliselt volitatud ametkondade või asutuste kaudu teisele lepingupoole, et rahuldada avaliku halduse vajadusi, või teave on edastatud kummagi maa avalik-õiguslike või eraõiguslike asutustega sõlmitud riiklike lepingute/tellimuste raames;

juhindudes soovist luua salastatud teabe vastastikust kaitset reguleeriv normistik, mis kehtiks lepingupoolte vahel sõlmitavate koostöökokkulepete ja esitatavate tellimuste suhtes, mis toovad endaga kaasa salastatud teabe vahetamise,

leppisid kokku alljärgnevas:

Artikkel 1. Mõistete määratlus ja võrreldavus

(1) Salastatud teave on käesoleva kokkuleppe mõistes:
a) Eesti Vabariigis:
– riigisaladus, s.o teabekandjast olenemata igasugune riigi julgeoleku tagamise huvides avalikuks tulemise eest kaitset vajav teave, mis on Eesti Vabariigi omandi esemeks või mis on tema kontrolli all või toodetud tema poolt või tema jaoks, kui see teave on tunnistatud riigisaladuseks ja märgistatud seaduses ettenähtud alustel ja korras;
– märgistatud teave, mille levik on piiratud teenistuslikes huvides ametialase teadmisvajadusega.
b) Saksamaa Liitvabariigis:
avalikes huvides salastamist vajavad faktid, esemed või teave, sõltumata nende esitusvormist. Need märgistatakse vastavalt kaitsevajadusele mõne ametiasutuse poolt või algatusel.

(2) Vastavalt ülaltoodule lepivad lepingupooled kokku, et võrreldavad on järgmised salastatuse tasemed:

Eesti Vabariik Saksamaa Liitvabariik
SALAJANE GEHEIM
KONFIDENTSIAALNE VS-VERTRAULICH
AMETKONDLIK VS-NUR FÜR DEN DIENSTGEBRAUCH

(3) Salastatud teabele salastatuse tasemega «VS-NUR FÜR DEN DIENSTGEBRAUCH / AMETKONDLIK» ei rakendata artikli 2 lõiget 3, artikleid 3 ega 4, artikli 6 lõiget 1 ega artiklit 7.

Artikkel 2. Siseriiklikud abinõud

(1) Lepingupooled rakendavad oma siseriikliku õiguse raames kõiki kohaseid abinõusid, et kaitsta salastatud teavet, mis edastatakse vastavalt käesolevale kokkuleppele või mille loob tellimuse täitja, täites salajase teabe tellimust. Sellisele salastatud teabele võimaldatakse vähemalt samasugune kaitse, nagu antakse vastava salastatuse tasemega siseriiklikule salastatud teabele.

(2) Lepingupooled ei luba kolmandale isikule juurdepääsu salastatud teabele ilma teabe märgistanud ametkonna eelneva nõusolekuta. Seda tuleb eriti arvestada lepingupoolte arhiveerimis- ja avalikustamiseeskirjade rakendamisel. Salastatud teavet kasutatakse üksnes ettenähtud eesmärgil.

(3) Juurdepääsu salastatud teabele lubatakse ainult neile isikutele, kellel on seoses töö- või teenistusülesannete täitmisega teadmisvajadus ja kes on selleks volitatud pärast nõutavat julgeolekukontrolli, mis peab olema vähemalt niisama range kui see on nõutav juurdepääsuks vastava salastatuse tasemega salastatud teabele selles riigis.

(4) Lepingupooled hoolitsevad oma riigi territooriumi piires vajaliku julgeolekujärelevalve ja salastatud teabe kaitset reguleerivatest õigusaktidest kinnipidamise eest.

Artikkel 3. Salajase teabe tellimuste ettevalmistamine

Kui üks lepingupool kavatseb anda salajase teabe tellimuse teise lepingupoole territooriumil asuvale täitjale, või kui ta teeb tellimuse andmise ülesandeks oma riigi territooriumil asuvale täitjale, siis taotleb ta eelnevalt teise lepingupoole pädevalt ametkonnalt kinnituse selle kohta, et nimetatud täitja on läbinud salastatuse tasemele vastava julgeolekukontrolli ning kasutab nõutavaid julgeolekuabinõusid, et tagada salajase teabe piisav kaitse. Antud kinnitus sisaldab endas kohustuse kindlustada, et kontrollitud täitja kasutatavad kaitsemeetmed oleks kooskõlas salastatud teabe kaitse siseriiklike nõuetega ja et seda kontrollitaks valitsuse poolt.

Artikkel 4. Salajase teabe tellimuste täitmine

(1) Tellija eest vastutav ametkond tagab, et salastatud teave, mis tellimuse raames edastatakse või luuakse, märgistatakse kindla salastatuse tasemega. Tellimuse teise lepingupoolse täitja eest vastutava ametkonna nõudmisel esitab ta nimekirja teabele antud salastatuse tasemetest (salastatud teabe märgistamise nimekiri). Sel juhul teatab tellija ühtlasi tellimuse teise lepingupoolse täitja eest vastutavale ametkonnale, et tellimuse täitja on võtnud endale tellija ees kohustuse rakendada talle usaldatud salastatud teabe menetlemisel oma siseriiklikke salastatud teabe kaitse eeskirju ja anda vajaduse korral pädevale koduriigi ametkonnale asjakohase seletuse (saladuskaitse klausel).

(2) Kui tellimuse täitja eest vastutav ametkond on nõudnud ja saanud tellija eest vastutavalt ametkonnalt salastatud teabe märgistamise nimekirja, kinnitab ta vastuvõttu kirjalikult ja annab nimekirja tellimuse täitjale edasi.

(3) Kõigil juhtudel tagab tellimuse täitja eest vastutav ametkond, et tellimuse täitja menetleb tellimuse saladuskaitset vajavaid osi vastavalt saladuskaitse klauslile kui oma riigi salastatud teavet talle edastatud salastatud teabe märgistamise nimekirja vastava salastatuse taseme järgi.

(4) Lõiked 1 ja 3 kehtivad ka juhul, kui pädev ametkond lubab anda salajase teabe allhanke tellimusi.

(5) Lepingupooled hoolitsevad selle eest, et salajase teabe tellimus antakse, või et töö tellimuse saladuskaitset vajavate osadega algab alles siis, kui tellimuse täitja on võtnud või valmis õigeaegselt võtma tarvitusele vajalikud saladuskaitseabinõud.

Artikkel 5. Märgistus

(1) Edastatud salastatud teave märgistatakse vastuvõtja eest vastutava ametkonna poolt või tema korraldusel samaväärse siseriikliku salastatuse tasemega.

(2) Koopiaid ja tõlkeid märgistatakse ja menetletakse samamoodi kui originaale.

(3) Märgistuskohustus kehtib ka salastatud teabe osas, mis luuakse vastuvõtjariigis seoses salajaste tellimustega.

(4) Salastatuse tasemeid muudetakse või tühistatakse salastatud teabe vastuvõtja eest vastutava ametkonna poolt lähteriigi pädeva ametkonna palvel. Lähteriigi pädev ametkond teatab teise lepingupoole pädevale ametkonnale oma kavatsusest salastatuse taset muuta või tühistada kuus nädalat ette.

Artikkel 6. Salastatud teabe edastamine

(1) Salastatud teave saadetakse ühest riigist teise reeglina diplomaatilise või sõjaväelise kullerteenistuse kaudu. Pädev ametkond kinnitab teabe vastuvõtu ja annab teabe siseriiklike salastatud teabe kaitset reguleerivate õigusaktide kohaselt adressaadile edasi.

(2) Pädevad ametkonnad võivad täpselt määratletud projekti puhul (üldiselt või piirangutega) kokku leppida, et lõikes 3 nimetatud tingimustel tohib salastatud teavet saata ka mõnel muul viisil kui diplomaatilise või sõjaväelise kullerteenistuse kaudu, kui kullerteenuse kasutamine raskendaks liigselt transportimist või tellimuse täitmist.

(3) Lõikes 2 nimetatud juhtudel peab:
– vedajal olema õigus juurdepääsuks samaväärse salastatuse tasemega teabele;
– lähetavale asutusele jääma nimistu saadetud teabest; üks eksemplar sellest nimistust tuleb anda adressaadi kätte pädevale ametkonnale edasitoimetamiseks;
– salastatud teave olema pakitud vastavalt teabe riigisisese saatmise nõuetele;
– salastatud teabe üle andma vastuvõtuakti vastu;
– vedajal kaasas olema lähetava või vastuvõtva asutuse eest vastutava julgeolekuametkonna väljastatud kullertunnistus.

(4) Salastatud teabe saatmiseks suuremas ulatuses määrab pädev ametkond igal üksikul juhul kindlaks transpordi, marsruudi ja saatva julgestuse.

(5) Salastatud teavet märgistusega VS-NUR FÜR DEN DIENSTGEBRAUCH/AMETKONDLIK võib teise lepingupoole territooriumil asuvale vastuvõtjale saata postiga.

Artikkel 7. Visiidid

(1) Ühe lepingupoole territooriumilt saabuvale isikule tagatakse teise lepingupoole territooriumil juurdepääs salastatud teabele ning pääs sellega töötavatesse asutustesse ainult külastatava lepingupoole pädeva ametkonna eelneval loal. Luba väljastatakse vaid isikule, kellel pärast nõutava julgeolekukontrolli läbimist on õigus juurdepääsuks salastatud teabele.

(2) Saabuvate isikute tulekust peab külastatava lepingupoole pädevale ametkonnale ette teatama vastavalt külastatava riigi territooriumil kehtivale korrale. Mõlema poole pädevad ametkonnad informeerivad üksteist visiidist etteteatamise üksikasjadest ja kindlustavad isikuandmete kaitse.

Artikkel 8. Salastatud teabe kaitse nõuete rikkumine

(1) Kui salastatud teabe eeskirjadevastane avalikuks tulek ei ole välistatud, seda oletatakse või see tehakse kindlaks, peab sellest viivitamata teatama teisele lepingupoolele.

(2) Salastatud teabe kaitse nõuete rikkumist uurivad selle lepingupoole pädevad ametkonnad ja kohtud, kelle kompetentsi see kuulub, tehes seda vastavalt tema siseriiklikele õigusaktidele. Teine lepingupool peab esimese nõudmisel uurimisele kaasa aitama ja teda tuleb tulemustest informeerida.

Artikkel 9. Julgeolekuabinõude rakendamise kulud

Lepingupool ei hüvita teise lepingupoole ametkondadel seoses julgeolekuabinõude rakendamisega tekkinud kulusid.

Artikkel 10. Pädevad ametkonnad

Lepingupooled informeerivad teineteist käesoleva kokkuleppe rakendamiseks pädevatest ametkondadest.

Artikkel 11. Konsultatsioonid

(1) Lepingupoolte pädevad ametkonnad arvestavad teise lepingupoole territooriumil kehtivate salastatud teabe kaitset reguleerivate õigusaktidega.

(2) Tiheda koostöö tagamiseks käesoleva kokkuleppe täitmise käigus konsulteerivad pädevad ametkonnad üksteisega neist ühe ettepanekul.

(3) Lepingupool võimaldab teise lepingupoole julgeolekuametkonnal või mõnel teisel vastastikusel nõusolekul nimetatud ametkonnal teha oma riigi territooriumile visiite, et koos oma julgeolekuametkondadega täpsustada teise lepingupoole poolt tema käsutusse antud salastatud teabe kaitse protseduure ja vahendeid. Kumbki lepingupool aitab neid ametkondi teise lepingupoole poolt tema käsutusse antud informatsiooni piisava kaitstuse kindlakstegemisel. Pädevad ametkonnad määravad kindlaks üksikasjad.

Artikkel 12. Jõustumine, kehtivus, muutmine, lõpetamine

(1) Käesolev kokkulepe jõustub päeval, mil Eesti Vabariigi valitsus on Saksamaa Liitvabariigi valitsusele kirjalikult teatanud jõustumiseks vajalike siseriiklike eeltingimuste täitmisest. Määrav on noodi kättesaamise päev.

(2) Käesolev kokkulepe sõlmitakse määramata ajaks.

(3) Lepingupool võib igal ajal kirjalikult taotleda käesoleva kokkuleppe muutmist. Kui üks lepingupool teeb vastava avalduse, alustatakse lepingupoolte vahel läbirääkimisi kokkuleppe muutmiseks.

(4) Lepingupool võib diplomaatiliste kanalite kaudu kirjaliku teatega käesoleva kokkuleppe lõpetada, pidades kinni kuuekuulisest etteteatamistähtajast. Lõpetamise korral tuleb käesoleva kokkuleppe alusel edastatud või riikliku tellimuse täitja poolt loodud salastatud teavet menetleda endiselt artikli 2 järgi kuni seda nõuab teabe märgistus.

(5) Käesolev leping registreeritakse pärast tema jõustamist viivitamatult vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Harta artiklile 102 Eesti Vabariigi poolt. Teist lepinguriiki informeeritakse toimunud registreerimisest registrinumbri teatamisega niipea, kui ÜRO Sekretariaat selle on kinnitanud.

Koostatud Tallinnas 25. jaanuaril 2001 kahes eksemplaris, kumbki eesti ja saksa keeles, kusjuures mõlemad tekstid on võrdse juriidilise jõuga.

Eesti Vabariigi valitsuse nimel
Jüri LUIK
Saksamaa Liitvabariigi valitsuse nimel
Gerhard SCHRÖMBGENS