Eesti Vabariigi ja Türgi Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu ühiskomitee otsus nr 1/2000
(õ) 16.10.09 16:15
Eesti Vabariigi ja Türgi Vabariigi vaheline vabakaubandusleping
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta
Eesti Vabariigi ja Türgi Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu lõpetamise seadus
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu lõppemise kohta
ÜHISKOMITEE OTSUS NR 1/2000
millega muudetakse
protokolli mõiste «pärinevad tooted» määratluse ja
halduskoostöömeetodite kohta
Koostatud 6. oktoobril
2000, rakendatakse 1. jaanuarist 2001
Võttes arvesse 3. juunil 1997. aastal allakirjutatud Eesti Vabariigi ja
Türgi Vabariigi vahelist vabakaubanduslepingut, eriti selle artiklit 38
ja protokolli;
arvestades, et teksti korrigeerimiseks on vaja teha mõni tehniline muudatus;
arvestades, et ebapiisavate käitlemis- ja töötlemisoperatsioonide loetelu on vaja muuta, et tagada õige tõlgendamine ja võtta arvesse vajadust lisada sellesse loetellu varem hõlmamata toimingud;
arvestades, et nende sätete kohaldamisaega, millega nähakse ette ühtse määraga maksude süsteemi ajutine kasutamine tagastamiskeelu või tollimaksudest vabastamise korral, tuleks pikendada 31. detsembrini 2001;
arvestades, et on vaja seada sisse pärinevate ja mittepärinevate materjalide arvestuse eraldamise süsteem, mida kohaldatakse tolli loal;
arvestades, et euros väljendatud summasid käsitlevaid sätteid on vaja täpsustada, et selgitada menetlust ja tagada omavääringus väljendatud summade taseme suurem stabiilsus;
arvestades, et asjaomastes riikides teatava materjali tootmise puudumise arvesse võtmiseks tuleb muuta nende töötlemisnõuete nimekirja, millele mittepärinevad materjalid peavad päritolustaatuse saamiseks vastama,
on teinud järgmise otsuse.
Artikkel 1
Protokolli mõiste «pärinevad tooted» määratluse ja halduskoostöö meetodite kohta muudetakse järgmiselt:
1. artikli 1 punkt i asendatakse järgmisega:
«(i)
«lisandunud väärtuse» arvutamiseks lahutatakse tootjahinnast kõigi
kasutatud muudest artiklites 3 ja 4 nimetatud riikidest pärinevate
materjalide tolliväärtus või kui tolliväärtus ei ole teada või seda ei
saa kindlaks teha, siis esimene kindlakstehtav hind, mida on
lepingupoole territooriumil materjalide eest makstud.»;
2. artikkel 7 asendatakse järgmisega:
«Artikkel 7. Ebapiisavad töötlemisprotsessid
1. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, käsitatakse pärinevate
toodete staatuse saamiseks ebapiisava töötlemisena järgmisi toiminguid,
olenemata sellest, kas artikli 6 nõuded on täidetud või mitte:
(a)
toimingud toodete hea seisundi säilitamiseks vedamise ja ladustamise
ajal;
(b) pakendite osadeks jaotamine ja kokkupanemine;
(c)
pesemine, puhastamine; tolmu, oksiidi, õli, värvi ja muu katte
eemaldamine;
(d) tekstiiltoodete triikimine või pressimine;
(e)
lihtne värvimine ja poleerimine;
(f) teravilja ja riisi
koorimine, täielik või osaline kroovimine, poleerimine ja glasuurimine;
(g)
suhkru värvimine või tükksuhkruks vormimine;
(h)
puuvilja, pähklite ja köögivilja koorimine, kivide eemaldamine ja
lüdimine;
(i) teritamine, lihtne lihvimine või lihtne lõikamine;
(j)
tuulamine, sõelumine, sortimine, liigitamine, sobitamine (sealhulgas
kaubaartiklitest komplektide kokkupanemine);
(k) lihtne villimine
plaskudesse ja pudelitesse, lihtne pakendamine konservikarpidesse,
kottidesse, kastidesse, karpidesse, kinnitamine papile või kartongile ja
muu lihtne pakendamine;
(l) märkide, siltide, logode ja muude
eraldustähiste kinnitamine või trükkimine toodetele või nende pakendile;
(m)
eri- või samaliigiliste toodete lihtne segamine;
(n) lihtne
tooteosade kokkupanek tervikliku toote saamiseks või toodete
lahtivõtmine osadeks;
(o) punktides a-n kirjeldatud kahe või
enama toimingu kombinatsioon;
(p) loomade tapmine.
2. Kui otsustatakse, kas toote töötlemist tuleb käsitada ebapiisavana lõike 1 tähenduses, võetakse arvesse kõik lepingupoole territooriumil selle tootega tehtud toimingud.»;
3. artikli 15 lõike 6 viimane lause asendatakse järgmisega: «Käesoleva lõike sätteid kohaldatakse 31. detsembrini 2001.»;
4. artikli 20 järele lisatakse järgmine artikkel ja viide sellele lisatakse sisukorda:
«Artikkel 20a. Arvestuse eraldamine
1. Kui ühesuguste ja omavahel asendatavate pärinevate ja mittepärinevate materjalide eraldi varude hoidmisest tulenevad märkimisväärsed kulud või raskused, võib toll asjaosaliste kirjalikul taotlusel lubada selliste varude haldamiseks kasutada arvestuse eraldamise meetodit.
2. See meetod peab tagama, et teataval vaatlusperioodil saadakse «pärinevana» käsitatavate toodete arvuks sama arv, mis oleks saadud varude füüsilise eraldatuse korral.
3. Toll võib sellise loa anda mis tahes tingimustel, mida ta peab vajalikuks.
4. Seda meetodit kirjendatakse ja kohaldatakse toote valmistajariigis kehtivate raamatupidamise üldpõhimõtete alusel.
5. Kõnealuse soodustuse saaja võib sõltuvalt asjaoludest väljastada või taotleda päritolutõendeid tootekoguste suhtes, mida võib käsitada pärinevatena. Tolli nõudmisel esitab soodustuse saaja aruande koguste haldamise kohta.
6. Toll jälgib loa kasutamist ja võib selle igal ajal tühistada, kui soodustuse saaja kasutab luba valesti või ei täida mõnda muud protokollis sätestatud tingimust.»;
5. artikli 22 lõike 1 esimesse lausesse lisatakse mõiste «eksportöör» järele järgmine tekst: «edaspidi «kinnitatud eksprtöör»,»;
6. artikkel 30 asendatakse järgmisega:
«Artikkel 30. Euros väljendatavad summad
1. Kui toodete kohta esitatakse arve muus vääringus kui euro, kinnitab iga artiklis 4 nimetatud asjaomane riik artikli 21 lõike 1 punkti b ja artikli 26 lõike 3 kohaldamiseks igal aastal omavääringus sellised summad, mis on samaväärsed euros väljendatud summadega.
2. Kaubasaadetise suhtes kohaldatakse artikli 21 lõike 1 punkti b ja artikli 26 lõiget 3 arve koostamiseks kasutatud vääringu põhjal ja asjaomase riigi kinnitatud summa kohaselt.
3. Mis tahes omavääringus kasutatavad summad on selles vääringus samaväärsed oktoobri esimesel tööpäeval euros väljendatud summadega ja neid kohaldatakse järgneva aasta 1. jaanuarist. Lepingupooli teavitatakse asjakohastest summadest.
4. Riik võib euros väljendatud summa omavääringusse ümberarvestamisel ümardada saadava summa üles- või allapoole. Ümardatud summa ei või erineda ümberarvestamisel saadavast summast rohkem kui viis protsenti. Riik võib euros väljendatud summaga samaväärse omavääringusumma muutmata jätta, kui euros väljendatud summa ümberarvestamine lõikes 3 sätestatud iga-aastase kohanduse ajal põhjustab samaväärse omavääringusumma suurenemise, mis on enne ümardamist vähem kui 15 protsenti. Samaväärse omavääringusumma võib muutmata jätta, kui ümberarvestamine põhjustaks selle samaväärse summa vähenemise.
5. Lepingupoolte taotluse korral vaatab ühiskomitee euros väljendatud summad läbi. Sellisel läbivaatamisel kaalub ühiskomitee, kas asjakohaseid piiranguid on vaja säilitada. Selleks võib ta otsustada euros väljendatud summasid muuta.»;
7. II lisa muudetakse järgmiselt:
a) harmoneeritud süsteemi rubriigi 5309–5311 kanne asendatakse järgmisega:
| «5309– 5311 | Muudest taimsetest tekstiilkiududest riie; paberlõngast riie: | ||
| – kumminiiti sisaldav, | Tootmine ühekordsest lõngast1 | ||
| – muu |
Tootmine:1
– kookoslõngast, – džuutlõngast, – looduslikest kiududest, – keemilistest staapelkiududest, mis on kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata, – keemilistest ainetest või tekstiilimassist või – paberist või |
||
| Trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlustoimingut (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandeerimine, kokkutõmbumise vastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kus trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5% toote tootjahinnast. |
1 Eritingimusi segatekstiilmaterjalist toodete kohta vt sissejuhatavastmärkusest 5.»;
b) grupi 57 kanne asendatakse järgmisega:
| «Grupp 57 | Vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted: | ||
| – Nõeltöödeldud vildist |
Tootmine:1
– looduslikust kiududest, või – keemilistest ainetest või tekstiilimassist |
||
|
Siiski
– polüpropüleen filamneti rubriigist 5402, – polüpropüleenkiudu rubriikidest 5503 või 5506, või – polüpropüleen filament köisikuid rubriigist 5501, |
|||
| mille monofilamendi või kiu nimiväärtus on vähem kui 9 detsiteksi, võib kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast | |||
| Džuutkangast võib kasutada alusmaterjalina | |||
| – Muust vildist |
Tootmine:1
– kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata looduslikest kiududest, või – keemilistest ainetest või tekstiilimassist |
||
| – Teistest tekstiilmaterjalidest |
Tootmine:1
– kookos- või džuutlõngast, |
||
|
– sünteetilisest või tehisfilamentlõngast,
– looduslikest kiududest, või |
|||
| – kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata keemilistest staapelkiududest | |||
| Džuutkangast võib kasutada alusmaterjalina |
1 Eritingimusi segatekstiilmaterjalist toodete kohta vt sissejuhatavast märkusest 5.»
Artikkel 2
Otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2001 ja see jõustub päeval, mil saadakse viimane teade, et lepinguosaline on täitnud otsuse jõustumiseks vajalikud siseriiklikud protseduurid.
Koostatud 6. oktoobril 2000. aastal Tallinnas kahes autentses ingliskeelses eksemplaris.
Õiend
Metaandmetes parandatud akti andja: Vabariigi Valitsus.
Lisatud seosed.
Facebook
X.com