Väljaandja: Keskkonnaminister
Akti liik: määrus
Teksti liik: terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp: 23.07.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp: 31.08.2011
Avaldamismärge: 

Veeuuringuid teostavatele katselaboritele esitatavad nõuded ja analüüsi referentmeetodid1

Vastu võetud 16.06.2003 nr 53
RTL 2003, 78, 1140


Muudetud järgmiste aktidega
Vastuvõtmine - Avaldamine - Jõustumine
08.07.2004 - RTL 2004, 97, 1526 - 23.07.2004

Määrus kehtestatakse «Veeseaduse» (RT I 1994, 40, 655; 1996, 13, 241; 1998, 2, 47; 61, 987; 1999, 10, 155; 54, 583; 95, 843; 2001, 7, 19; 42, 234; 50, 283; 94, 577; 2002, 1, 1; 61, 375; 63, 387; 2003, 13, 64; 26, 156) § 12^1  lõike 3 alusel.

1. peatükk VEEUURINGUID TEOSTAVATELE KATSELABORITELE ESITATAVAD NÕUDED

§ 1. Katselabori pädevus

Veeuuringuid tegevad katselaborid peavad vastama standardis EVS-EN ISO/IEC 17025:2000 esitatud katselaborite pädevuse üldnõuetele, olema akrediteeritud ja sooritanud katselaborite vahelised võrdluskatsed.

§ 2. Proovi vastuvõtt katselaborisse

(1) Proovi vastuvõtmisel katselaborisse peab katselabor nõudma koos prooviga keskkonnaministri 6. mai 2002. a määruse nr 30 «Proovivõtumeetodid» (RTL 2002, 56, 833) nõuetele vastava proovivõtuprotokolli esitamist.

(2) Proovi katselaborisse vastuvõtja vormistab üleandmis-vastuvõtmisakti, mis peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:
1) üleandmis-vastuvõtmisakti koostamise kuupäev ja kellaaeg;
2) proovi üleandja ja vastuvõtja ees- ja perekonnanimi, asutus, ametikoht ning allkiri;
3) proovi katselaborisse transportimise tingimused;
4) määratavad näitajad.

(3) Proovi vastuvõtja võib esitada täiendavaid küsimusi proovivõtu protseduuri ja transporditingimuste kohta või muude andmete täpsustamiseks, et selgitada, kas proovivõtumeetod ja transportimistingimused vastavad uuringu eesmärgile, ning lisada saadud informatsiooni üleandmis-vastuvõtmisakti.

(4) Kui ilmneb, et proov pole keskkonnaministri 6. mai 2002. a määruses nr 30 «Proovivõtumeetodid» sätestatud nõuete kohaselt võetud või transporditud, peab katselabori töötaja tegema vastava märkuse üleandmis-vastuvõtmisakti ja väljastatavate analüüsitulemuste protokolli.

(5) Katselabor võib keelduda selle paragrahvi lõikes 4 viidatud nõudeid eirates võetud ja transporditud veeproovi analüüsi tegemisest, mis fikseeritakse üleandmis-vastuvõtmisaktis.

§ 3. Analüüsimeetodi valik

(1) Analüüsimeetodite valikul peab katselabor lähtuma standardi EVS-EN ISO/IEC 17025:2000 nõuetest ja arvestama analüüsitava näitaja määramiseks kehtestatud standardeid.

(2) Kui katselabor ei kasuta proovi analüüsimiseks referentmeetodit, peab katselabori poolt valitud meetod olema valideeritud vastavalt standardi EVS-EN ISO/IEC 17025:2000 asjakohastele nõuetele.

(3) Keeruliste analüüsimeetodite korral, kui üksikute näitajate määramise meetodi valideerimine on välistatud, võib analüüsimeetodi usaldatavust kinnitada rahvusvaheliselt tunnustatud nõuetele vastavate võrdluskatsetega.

(4) Analüüsimeetodi hindamine peab kinnitama katselabori analüüsimeetodi vastavust lisas 1 esitatud analüüsitulemuste kvaliteedinõuetele. Juhul kui analüüsitulemuste kvaliteedinõudeid määruse lisas 1 esitatud ei ole, peab hindamine kinnitama analüüsitulemuste vastavust lisas 1 nimetatud referentmeetodi standardis kirjeldatud tulemusele.

§ 4. Analüüsitulemuste väljastamine

Analüüsitulemuste väljastamisel tuleb lähtuda standardi EVS-EN ISO/IEC 17025:2000 nõuetest.

§ 5. Analüüsitulemuste vaidlustamine

(1) Analüüsitulemuste vaidlustamise korral kasutatakse kolmanda osalislabori poolt tehtud paralleelanalüüse. Kolmas osalislabor peab vastama kõigile §-s 1 toodud nõuetele ning ei tohi olla seotud mingi tegevusega, mis võib ohustada tema usaldatavust analüüside tegemise iseseisvuse ja erapooletuse suhtes.

(2) Vaidluse lahendamisel tuleb eelistada referentmeetodiga saadud tulemust.

2. peatükk ANALÜÜSI REFERENTMEETODID

§ 6. Referentmeetod

(1) Referentmeetod on standardne määramismeetod, mis on muude analüüsimeetodite võrdluse aluseks vastavalt standardis EVS-EN ISO/IEC 17025:2000 toodud nõuetele. Referentmeetodid on toodud käesoleva määruse lisas 1.

(2) Referentmeetodi moodustavad järgmised toimingud:
1) mõõte- või katsevahendi ning katseprotseduuride valik ja käsitlemine;
2) vajadusel analüüsitava proovi ettevalmistamine;
3) analüüsitava proovi keskkonnatingimuste ja stabiliseerimisperioodi valik;
4) proovi analüüsimine;
5) analüüsitulemuste määramine.

§ 7. Referentmeetodi valik

Referentmeetodi valikul eelistatakse Eesti standardit, selle puudumisel Euroopa Liidu standardit, selle puudumisel rahvusvahelise standardimisorganisatsiooni ISO või muu rahvusvaheliselt tunnustatud erialase organisatsiooni standardit.

3. peatükk RAKENDUSSÄTE

§ 8. Heljuvaine sisalduse määramise referentmeetodi jõustumine

Heljuvaine sisalduse määramise referentmeetod jõustub 1. jaanuaril 2006. a.

^1  Käesolevas määruses on võetud arvesse järgmised Euroopa Liidu Nõukogu direktiivid:
1) Veepoliitika Raamdirektiiv 2000/60/EÜ (EÜT L 327, 22.12.2000, lk 2);
2) 79/869/EMÜ Liikmesriikides joogiveevõtuks mõeldud pinnavee mõõtmismeetodid ja proovivõtu ning analüüsi sagedus (EÜT L 271, 29.10.1979, lk 44);
3) 92/271/EMÜ Asulareovee puhastamine (EÜT L 135, 30.05.91, lk 40; EÜT L 226, 07.09.93, lk 93);
4) 78/659/EMÜ Kalade elukeskkonna kaitseks mageveekogudele esitatavad kvaliteedinõuded (EÜT L 222, 14.08.78, lk 1);
5) 98/83/EC Inimkasutuseks mõeldud vee kvaliteet (EÜT L 330, 05.12.98, lk 32);
6) 91/676/EMÜ Põllumajanduse reostusallikatest pärineva nitraadireostuse vältimise nõuded (EÜT L 375, 31.12.91, lk 1);
7) 75/440/EMÜ Joogivee ammutamiseks kasutatava pinnavee kvaliteet (EÜT L 194, 25.07.1075, lk 26);
8) 82/176/EMÜ Elavhõbedaheidete piirväärtused ja kvaliteedieesmärgid kloorleelis-elektrolüüsitööstusele (EÜT L 81, 27.03.1982, lk 29);
9) 84/156/EMÜ Elavhõbedaheidete piirväärtused ja kvaliteedieesmärgid muudele sektoritele lisaks kloorleelis-elektrolüüsitööstusele (EÜT L 74, 17.03.1984, lk 49);
10) 83/513/EMÜ Kaadmiumiheidete piirväärtused ja kvaliteedieesmärgid (EÜT L 291, 24.10.1983, lk 29);
11) 86/280/EMÜ Direktiivi 76/464/EMÜ lisas toodud nimistu 1 teatud ohtlike ainete heidete piirväärtused ja kvaliteedieesmärgid (EÜT L 181, 04.07.1986, lk 16);
12) 84/491/EMÜ Heksaklorotsükloheksaani heidete piirväärtused ja kvaliteedieesmärgid (EÜT L 274, 17.10.1984, lk 11).
Lisa