Teksti suurus:

Sotsiaalkindlustusleping Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahel

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:29.01.1997
Avaldamismärge:RT II 1997, 1, 1

Sotsiaalkindlustusleping Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahel

Vastu võetud 28.05.1996

Eesti Vabariigi ja Läti Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seadus

Teadaanne välislepingu jõustumise kohta

Teadaanne välislepingu lõppemise kohta

Eesti Vabariik ja Läti Vabariik, edaspidi nimetatud Lepingupooled,

soovides laiendada koostööd sotsiaalkindlustuse valdkonnas ja koordineerida Eestis ja Lätis elukohta vahetavate isikute õigusi,

on kokku leppinud alljärgnevas:

I. ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

1. Käesoleva lepingu jaoks:

mõiste «õigusaktid» hõlmab seadusi ja teisi õigusakte sotsiaalkindlustuse valdkondades, mis on mainitud artiklis 3;

mõiste «kindlustusperioodid» tähendab riikliku kohustusliku sotsiaalmaksu maksmise perioodi, aga ka kõiki teisi perioode, mis on võrdsustatud kindlustusperioodidega vastavalt Lepingupoolte õigusaktidele;

mõiste «alaline elamine» tähendab alalist elukohta, mis on määratletud Lepingupoolte õigusaktides;

mõiste «elamine» tähendab alalist elukohta, aga ka ajutist viibimist, mis on seotud tööga või perede ühinemisega;

mõiste «pereliige» tähendab isikut, keda sellena tunnistavad Lepingupoole õigusaktid pensionide ja toetuste väljamaksmisel;

mõiste «pensionid ja toetused» tähendab kõiki rahalisi toetusi ja pensione, kaasa arvatud kõik nende koostisosad, suurenemised, lisad ja juurdemaksed;

mõiste «peretoetused» hõlmab

Läti Vabariigis -- lapse sünnitoetuse, riiklikud peretoetused, toetused lastekasvatmiseks ning

Eesti Vabariigis -- laste- ja peretoetused;

mõiste «piiriala töötaja» tähendab isikut, kes töötab ühe Lepingupoole territooriumil ja elab alaliselt teise Lepingupoole territooriumil, kuhu ta pöördub tagasi iga päev;

mõiste «pädev valitsusasutus» tähendab

Eesti Vabariigis -- Sotsiaalministeeriumi,

Läti Vabariigis -- Sotsiaalhooldusministeeriumi;

mõiste «pädev asutus» tähendab asutust, kelle kohustuste hulka kuulub pensionide ja toetuste määramine ja väljamaksmine, aga ka meditsiiniteenuste eest tasumine.

2. Teistel käesolevas lepingus kasutatud mõistetel ja väljenditel on tähendus, mis neile on antud vastava Lepingupoole õigusaktides.

Artikkel 2

Käesolev leping reguleerib nende isikute sotsiaalset kindlustatust, kellele laienesid või laienevad Eesti Vabariigi või Läti Vabariigi õigusaktid sotsiaalkindlustuse valdkonnas, aga ka nende isikute pereliikmetele, juhul kui õigused lähtuvad eespool mainitud isikust.

Artikkel 3

1. Käesolev leping laieneb Lepingupoolte õigusaktidele, mis reguleerivad allpool loetletud sotsiaalkindlustuse liike:

1) ajutise töövõimetuse hüvitised;

2) hüvitised raseduse ja sünnituse korral;

3) meditsiiniteenused;

4) invaliidsuspensionid;

5) vanaduspensionid;

6) väljateenitud aastate pensionid;

7) toitjakaotuspensionid;

8) rahvapensionid Eestis;

9) matusetoetused;

10) töötustoetused;

11) peretoetused;

aga ka õigusakte, mis reguleerivad sotsiaalmaksu.

2. Käesolev leping rakendub õigusaktidele, mis muudavad või täiendavad käesoleva artikli punktis 1 nimetatud õigusakte.

3. Käesolevat lepingut rakendatakse samuti õigusaktidele, mis kehtestavad sotsiaalkindlustuse uue süsteemi või loovad uue liigi, tingimusel, et ühe Lepingupoole pädev valitsusasutus teatab kirjalikult teise Lepingupoole pädevale valitsusasutusele lepingu laienemisest uutele õigusaktidele 3 kuu jooksul arvates uute õigusaktide ametliku ilmumise kuupäevast.

Artikkel 4

Kui käesolev leping ei sätesta teisiti, siis annavad Lepingupooled oma territooriumil elavatele või töötavatele teise Lepingupoole kodanikele, aga ka nende pereliikmetele, olenemata nende kodakondsusest, võrdsed õigused oma kodanikega nii neile laienevate seaduste kui ka sotsiaalkindlustusalaste õiguste suhtes.

Artikkel 5

1. Kui käesolev leping ei sätesta teisiti, siis ei laiene Lepingupoolte õigusaktid, mis piiravad pensionide ja toetuste väljamaksu ainult põhjusel, et isik ei ela Lepingupoole territooriumil, isikutele, kes elavad teise Lepingupoole territooriumil.

2. Selle artikli punkt 1 tingimused ei laiene töötustoetustele ja peretoetustele.

II. ÕIGUSAKTIDE RAKENDAMINE

Artikkel 6

1. Kui käesolev leping ei sätesta teisiti, laienevad Lepingupoole territooriumil töötavale isikule selle Lepingupoole õigusaktid, kelle territooriumil ta töötab, sõltumata tema alalisest elukohast.

2. Füüsilisest isikust ettevõtjale laienevad selle Lepingupoole õigusaktid, kelle territooriumil ta tegutseb, sõltumata tema alalisest elukohast.

3. Ühe Lepingupoole territooriumil alaliselt elavale füüsilisest isikust ettevõtjale, kes tegutseb mõlema Lepingupoole territooriumil, laienevad selle Lepingupoole õigusaktid, kelle territooriumil ta alaliselt elab.

4. Siiski:

1) Töötajatele, kes on tööle võetud ühe Lepingupoole territooriumil ja lähetatakse tööandja poolt teise Lepingupoole territooriumile töötama sama ettevõtte heaks, laienevad esimese Lepingupoole õigusaktid tingimusel, et lähetus ei kesta kauem kui kaks aastat.

2) Diplomaatilise ja konsulaarteenistuse töötajatele laienevad neid teise Lepingupoole territooriumile tööle lähetanud Lepingupoole õigusaktid tingimusel, et nad on esimese Lepingupoole kodanikud. Lepingupoole diplomaatilise- ja konsulaarteenistuse administratiiv- ja tehnilise ning teenindava personali suhtes, kes on enne töösuhte algust elanud selle Lepingupoole territooriumil või on selle Lepingupoole kodanikud, kelle territooriumil nad töötavad, kohaldatakse selle artikli punkti 1sätteid.

Eelmainitud isikutel on õigus valida enda suhtes rakendatavateks esimesena nimetatud Lepingupoole õigusaktid tingimusel, et nad on antud Lepingupoole kodanikud. Valik peab olema tehtud kolme kuu möödudes alates päevast, mil käesolev leping jõustub või eespool mainitud töösuhe algab teise Lepingupoole territooriumil.

3) Laevapere liikmetele, aga ka isikutele, kes on tööle võetud laevale, laienevad selle Lepingupoole õigusaktid, kelle lipu all laev sõidab.

4) Mõlema Lepingupoole territooriumil tegutseva õhu-, raudtee- või autotranspordiga tegeleva ettevõtte edasi-tagasi sõitvale personalile laienevad selle Lepingupoole õigusaktid, kelle territooriumil asub antud ettevõtte administratsioon.

5) Riigiteenistujatele ja nendega võrdsustatud isikutele, kes on lähetatud ühe Lepingupoole territooriumilt teisele, laienevad lähetava Lepingupoole õigusaktid.

Artikkel 7

Kui käesolev Leping ei sätesta teisiti, siis

1. Lepingu artikli 6 punktis 1 nimetatud isikutega kaasasolevatele pereliikmetele laienevad sama Lepingupoole õigusaktid, mis laienevad neile isikutele.

2. Diplomaatiliste ja konsulaarteenistuse töötajatega ja riigiteenistujatega kaasasolevatele pereliikmetele laienevad sama Lepingupoole õigusaktid, mis laienevad neile isikutele.

3. Käesoleva artikli punktides 1 ja 2 sätestatu ei kehti, kui pereliikmele tema oma töö alusel laienevad teise Lepingupoole õigusaktid.

Artikkel 8

Lepingupoolte pädevatel valitsusasutustel on õigus omavahelisel kokkuleppel teha erandeid teatud isikutele või teatud kategooria töötajatele erinevalt artiklis 6 sätestatust.

III. AJUTISE TÖÖVÕIMETUSE HÜVITISED JA HÜVITIS RASEDUSE JA SÜNNITUSE KORRAL

Artikkel 9

Otsustades õiguse üle saada hüvitisi ajutise töövõimetuse või raseduse ja sünnituse korral kindlustusperioodide täitumise alusel, liidetakse vajaduse korral mõlema Lepingupoole õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodid tingimusel, et need ei ole täielikult või osaliselt kattuvad.

Artikkel 10

Ravikindlustuse hüvitised ajutise töövõimetuse ja raseduse ning sünnituse korral määratakse ja makstakse kooskõlas selle Lepingupoole õigusaktidega ja tema vahenditest, kelle pädevale asutusele laekub sotsiaalmaks, sõltumata hüvitise saaja alalisest elukohast.

IV. INVALIIDSUS-, VANADUS-, VÄLJATEENITUD AASTATE JA TOITJAKAOTUSPENSIONID

Artikkel 11

1. Otsustades õiguse üle saada pensioni kindlustusperioodide täitumise alusel, arvestatakse kindlustusperioodide liitmisel mõlema Lepingupoole õigusaktidega kooskõlas täitunud kindlustusperioode, tingimusel et need ei ole täielikult või osaliselt kattuvad.

2. Teatud kindlal erialal või tööl töötamise perioodide eest pensioni määramisel võetakse arvesse ainult perioodid, mis vastavad mõlema Lepingupoole õigusaktidele vastavas süsteemis sellel erialal või samal tööl töötamisel. Kui sel viisil liidetud perioodid ei vasta tingimustele, mis annavad õiguse saada seda pensioni mõlema Lepingupoole õigusaktide alusel, siis neid perioode arvestatakse pensioni määramisel üldistel alustel.

3. Kui õigus pensionile vastavalt Lepingupoole õigusaktidele tekib teisel Lepingupoole õigusaktidega kooskõlas omandatud kindlustusperioode arvestamata, määrab vastav Lepingupool pensioni ainult oma õigusaktide alusel arvesse võetavate kindlustusperioodide järgi.

Artikkel 12

Kui õigus pensionile tekib mõlema Lepingupoole õigusaktide järgi kindlustus perioodide liitmisel, siis vastavalt Lepingupoolte õigusaktidele määrab kumbki Lepingupool pensioni suuruse ja teostab väljamaksu vastavalt tema territooriumil omandatud kindlustusperioodidele.

Artikkel 13

Kui kindlustusperioodide üldpikkus, mis on omandatud ühe Lepingupoole õigusaktide alusel, on lühem kui üks aasta, siis see periood võetakse arvesse teise Lepingupoole pädeva asutuse poolt pensioni määramiseks ja väljamaksmiseks.

Artikkel 14

Pensionäri elama asumisel ühe Lepingupoole territooriumilt teise Lepingupoole territooriumile pärast käesoleva lepingu jõustumist, maksab invaliidsus-, vanadus-, väljateenitud aastate, toitjakaotuspensionid ja Eesti rahvapensionid eelmise elukoha järgne Lepingupool vastavalt käesoleva lepingu artiklile 5.

V. MEDITSIINITEENUSED

Artikkel 15

1. Kui Lepingupoole territooriumil elaval isikul on õigus selle Lepingupoole õigusaktide alusel meditsiiniteenustele, saab ta, viibides ajutiselt teise Lepingupoole territooriumil, vältimatut arstiabi viimatimainitud Lepingupoole õigusaktide alusel.

2. Eespool mainitud õigus ei laiene isikutele, kelle viibimise eesmärgiks on meditsiiniteenuse saamine, välja arvatud artiklis 16 sätestatud juhud.

Artikkel 16

1. Isikul, kes elab ühe Lepingupoole territooriumil, on õigus plaanilistele meditsiiniteenustele teise Lepingupoole territooriumil esimese Lepingupoole pädeva asutuse garantiikirja alusel.

2. Lepingupoole pädev asutus, kes vahendab plaanilist meditsiiniteenust, esitab eelnevalt teise Lepingupoole pädevale asutusele meditsiiniteenuste kulude kalkulatsiooni.

Artikkel 17

1. Tingimused, mis on sätestatud artikli 15 punktis 1, laienevad ka Lepingupoole territooriumil asuvatele teise Lepingupoole diplomaatilisele ja konsulaarpersonalile ja nende pereliikmetele.

2. Lepingupoolte kompetentsed asutused võivad kokku leppida õiguste laiendamise osas meditsiiniteenustele isikute suhtes, keda on nimetatud käesoleva artikli punktis 1.

Artikkel 18

Piiriala töötajatel on õigus meditsiiniteenustele selle Lepingupoole õigusaktide alusel ja arvelt, kelle territooriumil nad alaliselt elavad.

Artikkel 19

1. Isikul, kes saab pensioni vastavalt mõlema Lepingupoole õigusaktidele, on õigus meditsiiniteenustele elukohajärgse Lepingupoole õigusaktide alusel.

2. Isikul, kes saab pensioni vastavalt ühe Lepingupoole õigusaktidele, kuid elab teise Lepingupoole territooriumil, on õigus meditsiiniteenustele elukohajärgse Lepingupoole õigusaktide järgi samadel alustel isikutega, kes saavad pensioni vastavalt selle Lepingupoole õigusaktidele.

Artikkel 20

Lepingu artikli 15 punkt 1 ning artiklite 16 ja 17 sätete alusel osutatud meditsiiniteenuste kulud korvatakse Lepingupoolte vahel vastavalt rakenduslepingus ette nähtud korrale.

VI. TÖÖTUSTOETUS

Artikkel 21

Otsustades õiguse üle saada töötustoetust kindlustusperioodide täitumise alusel, arvestatakse kindlustusperioodide liitmisel mõlema Lepingupoole õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioode tingimusel, et nad ei ole täielikult ega osaliselt kattuvad.

Artikkel 22

1. Töötustoetust määrab ja maksab isiku viimase töökoha järgne Lepingupool, olenemata isiku alalisest elukohast.

2. Kui Lepingupool näeb ette töötustoetuse arvutamise keskmise kuupalga alusel, siis juhul kui puudub Lepingupoole õigusaktidega ette nähtud täisperiood keskmise kuupalga arvutamiseks, arvutatakse töötustoetust lähtudes isiku palgast tegelikult töötatud aja eest selle Lepingupoole territooriumil.

Artikkel 23

1. Piiriala töötajale määrab ja maksa btöötustoetust alalise elukoha järgne Lepingupool.

2. Kui Lepingupool näeb ette töötustoetuse arvutamise keskmise kuupalga alusel, siis võetakse töötustoetuse arvutamisel aluseks kuupalk, mida isik sai töötamise eest teise Lepingupoole territooriumil.

VII. MATUSETOETUS

Artikkel 24

1. Kui õigus matusetoetusele tekib mõlema Lepingupoole õigusaktide järgi, määratakse matusetoetus ja makstakse see välja selle Lepingupoole õigusaktide alusel, kelle territooriumil oli surnu alaline elukoht.

2. Isiku surma puhul, kes sai pensioni ühelt Lepingupoolelt, aga alaliselt elas teise Lepingupoole territooriumil, määrab ja maksab matusetoetuse Lepingupool, kes maksis pensioni.

3. Piiriala töötaja surma korral määrab ja maksab matusetoetuse Lepingupool, kelle territooriumil oli surnu alaline elukoht.

VIII. PERETOETUSED

Artikkel 25

1. Peretoetusi määrab ja maksab see Lepingupool, kelle õigusaktide subjektiks on perekond.

2. Ühekordne lapse sünnitoetus määratakse ja makstakse välja selle Lepingupoole poolt, kelle õigusaktide subjektiks on ema lapse sünni hetkel.

3. Kui peretoetuse saamise õigus on üheaegselt mõlema Lepingupoole õigusaktide alusel või kui õigus toetusele Lepingupoolte õigusaktide või käesoleva lepingu rakendamise tagajärjel puudub, määrab toetused ja maksab need välja Lepingupool, kelle territooriumil lapsed elavad.

IX. HALDUSABI

Artikkel 26

Lepingupoolte pädevad valitsusasutused lepivad kokku protseduuriliste reeglite osas käesoleva lepingu rakendamiseks eraldi rakenduslepinguga.

Artikkel 27

Lepingupoolte pädevad valitsusasutused määravad pädevad asutused, kes peavad omavahel otsesidet.

Artikkel 28

1. Lepingupoolte pädevad valitsusasutused teevad koostööd kõigis sotsiaalkindlustuse küsimustes ja osutavad teineteisele igakülgset abi käesoleva lepingu rakendamiseks.

2. Lepingupoolte pädevad valitsusasutused edastavad teineteisele vajalikku informatsiooni muudatustest õigusaktides.

Artikkel 29

Igal isikul, kes elab ühe Lepingupoole territooriumil, on õigus pöörduda vahetult või selle Lepingupoole pädeva asutuse kaudu teise Lepingupoole pädeva asutuse poole.

Artikkel 30

Pension või toetus makstakse välja selle Lepingupoole vääringus, kelle territooriumil pensioni või toetuse saaja alaliselt elab ja vastavalt ametlikule valuutakursile, mis on kehtestatud Keskpanga poolt väljamaksedokumentide vormistamise päeval.

Artikkel 31

Meditsiinilised läbivaatused, aga ka isikute taasläbivaatused seoses töövõimetuse astme kindlakstegemisega viiakse läbi elukohajärgselt.

Artikkel 32

Küsimused ja lahkarvamused, mis tulenevad käesoleva lepingu sätete tõlgendamisest ja rakendamisest, lahendavad omavaheliste läbirääkimiste ja konsultatsioonide teel Lepingupoolte pädevad valitsusasutused.

Artikkel 33

1. Kõik pensioni ja toetuse taotlused, mis esitatakse vastavalt ühe Lepingupoole õigusaktidele, loetakse ka teise Lepingupoole õigusaktidega kooskõlas esitatud taotlusteks kõikide pensionide ja toetuste osas, mis makstakse vastavalt käesolevale lepingule.

2. Kõik avaldused või pretensioonid, mis vastavalt ühe Lepingupoole õigusaktidele olid esitatud tähtaegselt selle Lepingupoole pädevale asutusele, loetakse tähtajaliselt esitatuteks ka siis, kui need olid esitatud samal tähtajal teise Lepingupoole pädevale asutusele.

Artikkel 34

Igasugune teave üksikisiku kohta, mille saadab üks Lepingupool teisele Lepingupoolele, on konfidentsiaalne ja seda kasutatakse ainult käesoleva lepingu rakendamiseks.

X. ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 35

Kindlustusjuhtumi tekkimisel vanaduse, invaliidsuse või toitjakaotuse puhul enne käesoleva lepingu jõustumist Lepingupoolte territooriumil täitunud kõikide kindlustus- ja tööperioodide eest määrab pensionid ja maksab need välja Lepingupool, kelle territooriumil käesoleva lepingu jõustumise hetkel isik alaliselt elas, tingimusel et üks Lepingupool nende kindlustus- ja tööperioodide eest isikule pensioni juba ei maksa.

Artikkel 36

Käesolev leping kuulub ratifitseerimisele vastavalt Lepingupoolte õigusaktidele ja jõustub ratifitseerimiskirjade vahetamise päevast.

Artikkel 37

1. Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks.

2. Kumbki Lepingupool võib käesoleva lepingu lõpetada, teatades sellest teisele Lepingupoolele vähemalt kuus kuud enne lepingu lõpetamist.

3. Käesoleva lepingu lõpetamisel säilivad selle lepingu alusel omandatud õigused.

Koostatud 28. mail 1996. aastal kahes eksemplaris eesti, läti ja vene keeles, kusjuures mõlemad eksemplarid on võrdse jõuga.

Lahkarvamuste tekkimisel käesoleva lepingu tõlgendamisel võetakse aluseks venekeelne tekst.

Eesti Vabariigi nimel Toomas VILOSIUS Läti Vabariigi nimel Vladimirs MAKAROVS