Teksti suurus:

Sotsiaalkindlustusleping Eesti Vabariigi ja Leedu Vabariigi vahel

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:10.02.1997
Avaldamismärge:RT II 1997, 1, 2

Sotsiaalkindlustusleping Eesti Vabariigi ja Leedu Vabariigi vahel

Vastu võetud 28.05.1996


Eesti Vabariigi ja Leedu Vabariigi vahelise sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu lõppemise kohta

 

Eesti Vabariik ja Leedu Vabariik, edaspidi nimetatud Lepingupooled,

soovides korraldada omavahelisi suhteid sotsiaalkindlustuse valdkonnas,

on kokku leppinud alljärgnevas:

I osa

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Käesoleva lepingu jaoks mõiste

1) «õigusakt» hõlmab seadusi, määrusi ja teisi sotsiaalkindlustuse valdkonda reguleerivaid õigusakte, mis on nimetatud artiklis 2;

2) «pädev valitsusasutus» tähendab:

Eesti Vabariigis -- Sotsiaalministeeriumi;

Leedu Vabariigis -- Sotsiaalse Kaitse jaTööministeeriumi, Tervishoiuministeeriumi;

3) «asutus» tähendab asutust, kes vastutab artiklis 2 mainitud õigusaktide täitmise eest;

4) «pädev asutus» tähendab asutust, kes on volitatud kehtivate õigusaktide alusel määrama ja maksma pensione ja toetusi;

5) «legaalne elamine» tähendab alalist elukohta, mis on määratletud Lepingupoolte õigusaktidega, aga ka ajutist elamisluba;

6) «viibimine» tähendab lühiajalist viibimist, mille kestus tavaliselt oleneb varem määratud viibimise eesmärgi täitmisest;

7) «füüsilisest isikust ettevõtja» tähendab isikut, kes töötab tulu saamise eesmärgil mittepalgatööl ja kellele laienevad artiklis 2 mainitud õigusaktid;

8) «kindlustusperioodid» tähendab sotsiaalkindlustusmaksu maksmise, palgatöö, füüsilisest isikust ettevõtjana tegutsemise või elamise perioode, mis on määratletud või tunnustatud vastavalt õigusaktidele, mille alusel need on täitunud, samuti kõiki teisi perioode, mis on võrdsustatud kindlustusperioodidega nende õigusaktide järgi;

9) «pensionid ja toetused» tähendab kõiki pensione ja toetusi, kaasa arvatud kõik nende koostisosad, suurenemised, lisad ja juurdemaksed;

10) «ei põhine maksu maksmisel» laieneb pensionidele, millemääramine ei olene isikute võitööandjate otsesest makseosalusest ega füüsilisest isikustettevõtjana tegutsemise ajast.

2. Teistel käesolevas lepingus kasutatud mõistetel on tähendus, mis on neile antud vastava Lepingupoole õigusaktides.

 

Artikkel 2

1. Käesolev leping laieneb Lepingupoolte õigusaktidele, mis reguleerivad allpool loetletud sotsiaalkindlustuse liike:

1) meditsiiniteenused;

2) haigustoetused (ajutise töövõimetuse hüvitised);

3) hüvitised raseduse ja sünnituse korral;

4) invaliidsuspensionid;

5) vanaduspensionid;

6) väljateenitud aastate pensionid;

7) toitjakaotuspensionid;

8) hüvised töövigastuse ja kutsehaiguse korral;

9) töötustoetused;

10) matusetoetused;

11) peretoetused;

12) rahvapensionid -- Eesti Vabariigis;

13) sotsiaalabipensionid (sotsiaalpensionid) -- Leedu Vabariigis.

2. Eelmises punktis nimetatud sotsiaalkindlustuse liike reguleerivateks õigusaktideks on õigusaktid, mis käsitlevad:

1. Leedu Vabariigis:

1.1. tervisekindlustust;

1.2. riiklikke sotsiaalkindlustuspensione;

1.3. riiklikku kindlustust tööõnnetuste puhul;

1.4. töötustoetuse määramise korda vastavalt elanikkonna tööhõive seadusele;

1.5. riiklikku sotsiaalkindlustust;

1.6. pensione materiaalse abi osutamiseks (sotsiaalpensione).

2. Eesti Vabariigis:

2.1. ravikindlustust;

2.2. riiklikke pensione, soodustingimustel ja väljateenitud aastate pensione;

2.3. töövigastus- ja kutsehaigushüviseid;

2.4. töötu sotsiaalset kaitset;

2.5. laste- ja peretoetusi;

2.6. matusetoetusi;

2.7. sotsiaalmaksu.

3. Käesolev leping laieneb samuti õigusaktidele, mis muudavad või täiendavad eelmises punktis nimetatud õigusakte. Leping rakendub samuti õigusaktidele, mis kehtestavad uusi sotsiaalkindlustuse liike, kuisee on kooskõlastatud Lepingupoolte pädevate valitsusasutuste vahel.

 

Artikkel 3

Käesolev leping reguleerib nende isikute sotsiaalkindlustust:

a) kellele laienesid või laienevad ühe või mõlema Lepingupoole õigusaktid ja kes legaalselt elavad nende territooriumil;

b) kelle õigused lähtuvad käesoleva artikli alapunktis a mainitud isikutest vastavalt ühe või teise Lepingupoole õigusaktidele.

 

Artikkel 4

Kui käesolev Leping ei sätesta teisiti, on Lepingupoolte kodanikud omavahel võrdsustatud mõlema Lepingupoole õigusaktide käsitlemisel.

 

Artikkel 5

Kui käesolev leping ei sätesta teisiti, siis toetuste ja pensionide määramisest, millele isikul tekib õigusühe Lepingupoole õigusaktide alusel, ei ole õigust keelduda ning määratud pensionid ei kuulu vähendamisele, maksmise peatamisele ega lõpetamisele põhjusel, et isik elab legaalselt teise Lepingupoole territooriumil. Säte ei laiene toetustele ja pensionidele, mis ei põhine maksu maksmisel.

 

II osa

ÕIGUSAKTIDE RAKENDAMINE

Artikkel 6

Kui käesoleva lepingu artiklid 7 ja 8 ei sätesta teisiti ja vastavalt artiklile 9 ei ole kokku lepitud teisiti, laienevad Lepingupoole territooriumil töötavale palgatöötajale, aga ka füüsilisest isikust ettevõtjale selle Lepingupoole õigusaktid, mille territooriumil ta töötab, sõltumata legaalse elamise kohast.

 

Artikkel 7

1. Palgatöötajatele, kes on tööle võetud ühe Lepingupoole territooriumil ja lähetatakse tööandja poolt teise Lepingupoole territooriumile töötama sama tööandja heaks, laienevad esimese Lepingupoole õigusaktid tingimusel, et lähetus ei kesta kauem kui kaks aastat.

2. Palgatöötajatele, kes osutavad rahvusvahelisi reisi- ja kaubavedusid mõlema Lepingupoole territooriumil auto-, raudtee- või õhutranspordi töötajatena tööandja huvides, kes on registreeritud ühe Lepingupoole territooriumil, laienevad selle Lepingupoole õigusaktid.

3. Riigiteenistujatele ja nendega võrdsustatud isikutele, kes on lähetatud ühe Lepingupoole territooriumilt teisele, laienevad lähetava Lepingupoole õigusaktid.

4. Laevapere liikmetele, samuti laeval töötavatele palgatöötajatele, laienevad selle Lepingupoole õigusaktid, kelle lipu all laev sõidab.

 

Artikkel 8

Lepingupoolte diplomaatiliste ja konsulaaresinduste töötajatele, aga ka isikutele, kes on tööle võetud nende esinduste ametiisikute erateenistusse, rakendatakse vastavaid sätteid 18. aprilli 1961. a. Viini konventsiooni diplomaatilistest suhetest ja 24. aprilli 1963. a. Viini konventsiooni konsulaarsuhetest.

 

Artikkel 9

Palgatöötaja ja tema tööandja ning füüsilisest isikust ettevõtja taotlusele vastavalt võivad Lepingupoolte pädevad asutused omavahelisel kokkuleppel teha erandeid artiklites 7 ja 8 sätestatust, tingimusel, et nimetatud isikule laienevad või hakkavad laienema ühe Lepingupoole õigusaktid.

 

III osa

ERALDI SÄTTED SOTSIAALKINDLUSTUSE LIIKIDELE JA TOETUSTELE

Esimene peatükk

Meditsiiniteenused

Ajutise töövõimetuse hüvitised ja hüvitised raseduse ja sünnituse korral

 

Artikkel 10

Otsustades õiguse üle saada hüvitisi ajutise töövõimetuse või raseduse ja sünnituse korral kindlustusperioodide täitumise alusel, arvestatakse kindlustusperioodide liitmisel mõlema Lepingupoole õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodid, tingimusel, et need ei kattu.

 

Artikkel 11

1. Isikutele, kellel on õigus saada meditsiiniteenuseid ühe Lepingupoole õigusaktide alusel ja kes viibivad teise Lepingupoole territooriumil:

1) osutatakse vältimatut arstiabi isiku viibimiskoha tervishoiuasutuse poolt vastavalt sellele tervishoiuasutusele laienevatele õigusaktidele esimese Lepingupoole pädeva asutuse arvel;

2) võidakse osutada meditsiiniteenuseid, mis ületavad eelmises alapunktis näidatud vältimatu abi ulatuse, esimese Lepingupoole pädeva asutuse nõusolekul ja tema kulul;

3) proteesi- ja ortopeediliste abivahendite ja teiste kallihinnaliste meditsiiniteenuste osutamine sõltub esimese Lepingupoole pädeva asutuse nõusolekust, välja arvatud vältimatud juhtumid, kui teenuse osutamist pole võimalik edasi lükata ohu tõttu isiku elule või tervisele;

4) käesolevas punktis sätestatu ei laiene isikutele, kelle viibimise eesmärgiks on ainult meditsiiniteenuste saamine.

2. Kui isik, kellel on õigus saada meditsiiniteenuseid ühe Lepingupoole õigusaktide alusel, suunatakse selle Lepingupoole pädeva asutuse poolt plaanilise ravi saamiseks teise Lepingupoole territooriumile, osutatakse talle meditsiiniteenuseid vastavalt selle Lepingupoole õigusaktidele esimese Lepingupoole pädeva asutuse kulul. Sealjuures esitab teise Lepingupoole asutus esimese Lepingupoole pädevale asutusele eelnevalt medistiiniteenuste kulude kalkulatsiooni.

3. Käesolevas artiklis ette nähtud medistiiniteenused osutatakse isikule Lepingupoole territooriumil, kus ta viibib, samadel tingimustel, mis on kehtestatud selle Lepingupoole kindlustatud isikutele.

 

Artikkel 12

1. Ühe Lepingupoole pädev asutus korvab teise Lepingupoole asutusele osutatud meditsiiniteenuste tegelikud kulud vastavalt artiklile 11.

2. Plaanilisele ravile saatmise ning tegelike kulude korvamise kord kehtestatakse Leedu Vabariigi Tervishoiuministeeriumi ja Eesti Vabariigi Sotsiaalministeeriumi vahelise kokkuleppega.

 

Artikkel 13

1. Isikutele, kes pärast õiguse saamist hüvitisele ajutise töövõimetuse või raseduse ja sünnituse korral ühe Lepingupoole õigusaktide alusel viibivad teise Lepingupoole territooriumil või asuvad sinna elama, maksab hüvitisi esimese Lepingupoole pädev asutus lähtudes oma õigusaktidest nii nagu need isikud asuksid selle Lepingupoole territooriumil.

2. Isikutele, kes saavad pensioni mõlema Lepingupoole õigusaktide alusel, laienevad ravikindlustuse osas selle lepingupoole õigusaktid, kelle territooriumil nad elavad. See reegel laieneb ka isikutele, kes saavad pensioni ainult teise Lepingupoole õigusaktide alusel.

 

Teine peatükk

Invaliidsus-, vanadus-, väljateenitud aastate ja toitjakaotuspensionid

Artikkel 14

1. Kui ühe Lepingupoole õigusaktid näevad ette pensioni saamise, säilitamise ja taastamise õiguse kindlustusperioodide täitumisel, siis neid õigusakte rakendav asutus arvestab kindlustusperioodide liitmisel teise Lepingupoole õigusaktidega kooskõlas täitunud kindlustusperioode, nagu oleksid nad täitunud esimese Lepingupoole õigusaktide alusel, tingimusel et need ei ole täielikult või osaliselt kattuvad.

2. Kui ühe Lepingupoole õigusaktid võimaldavad mõnede pensionide määramise teatud kindlal kutsealal või tööl töötamise perioodi eest, siis nende pensionide määramisel võetakse arvesse ainult perioodid, mis on täitunud teise Lepingupoole õigusaktide alusel sellel kutsealal või samal tööl töötamisel. Kui sel viisil liidetud perioodid ei vasta tingimustele, mis annavad õiguse saada nimetatud pensioni, siis neid perioode arvestatakse pensioni määramisel üldises süsteemis.

 

Artikkel 15

1. Kui ühe Lepingupoole õigusaktid seavad pensioni määramise sõltuvusse tingimusest, et kindlustusjuhtumi tekkimise momendil laienevad sellele isikule või toitjakaotuspensionide puhul -- surnule, selle Lepingupoole õigusaktid, loetakse tingimused täidetuks, kui vastavale isikule või surnule, sõltuvalt juhtumist, sellel momendil laienesid teise Lepingupoole õigusaktid või selle puudumisel vastav isik või toitja kaotanud isik võib pöörduda vastavate pensionide saamiseks teise Lepingupoole õigusaktide alusel.

2. Kui ühe Lepingupoole õigusaktide alusel pensioni saamise õigus seatakse sõltuvusse kindlaksmääratud sotsiaalkindlustuse perioodist enne kindlustusjuhtumi saabumist, siis tingimus loetakse täidetuks, kui vastav isik sellel perioodil oli kindlustatud teise Lepingupoole õigusaktide alusel.

 

Artikkel 16

1. Kui isikule järjestikku või kordamööda laienevad mõlema Lepingupoole õigusaktid, siis iga Lepingupoole asutus teeb vastavalt kehtivatele õigusaktidele kindlaks, kas selline isik vastab pensioni saamise õiguse tingimustele, arvestades vajadusel käesoleva lepingu artikli 14 sätteid.

2. Juhul, kui isik ühe Lepingupoole õigusaktide alusel vastab eelmises punktis mainitud tingimustele, arvestamata artiklis 14 sätestatut, siis selle Lepingupoole pädev asutus määrab pensioni, arvestades ainult kindlustusperioode, mis on täitunud vastavalt selle asutuse poolt rakendatavatele õigusaktidele.

3. Juhul, kui isik vastab ühe Lepingupoole õigusaktide tingimustele ainult käesoleva Lepingu artiklis 14 sätestatust lähtudes, siis selle Lepingupoole pädev asutus määrab pensioni suuruses, mis vastab kindlustusperioodidele, mis on täitunud vastavalt selle asutuse poolt rakendatavatele õigusaktidele.

4. Isikutele, kes asusid elama teise Lepingupoole territooriumile, arvutab ja maksab maksu maksmisel mittepõhinevaid ja elamisperioodide kestusest mitte sõltuvaid invaliidsus-või toitjakaotuspensione ühe Lepingupoole pädev asutus. Pension arvutatakse ja makstakse proportsionaalselt, kuid mitte rohkem kui täispension, vastava isiku või surnu elatud aastatele esimese Lepingupoole territooriumil nende kindlustusperioodide kestuse suhtes, mis võetakse arvesse selle Lepingupoole õigusaktide alusel kuni kahekolmandiku ulatuseni ajast, mis jääb isiku 16-aastaseks saamise kuupäeva ja invaliidsuse või surma saabumise kuupäeva vahele teise Lepingupoole territooriumil.

 

Artikkel 17

Pensioni suuruse arvutab arvutamisel ühe või teise Lepingupoole pädev asutus pensioniõigust omava isiku keskmise tulu või tulu suhte tervikuna riigi keskmistesse tuludesse või õigusaktides ettenähtud muud vajalikud keskmised näitajad ainult nendest kindlustusperioodidest, mis on täitunud vastavalt selles asutuses rakendatavatele õigusaktidele.

 

Artikkel 18

1. Kui ühe Lepingupoole õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodide üldpikkus on lühem kui üks aasta ja kui ainult seda perioodi arvestades vastavalt sellele õigusaktile ei ole õigust pensionile, arvestatakse seda perioodi pensioni määramisel teise Lepingupoole pädeva asutuse poolt.

2. Kui mõlema Lepingupoole õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodid on lühemad kui 12 kuud ja õigust pensioni saamiseks ei teki, siis kõiki neid perioode arvestab selle Lepingupoole pädev asutus, mille õigusaktide alusel summeeritud kindlustusperiood annab õiguse pensioni määramiseks.

Juhul, kui sel viisil on täitunud tingimused pensioni saamiseks mõlema Lepingupoole õigusaktide alusel, arvestab kõiki kindlustusperioode, määrab ja maksab pensioni selle Lepingupoole pädev asutus, kelle õigusaktide alusel on täitunud pikem kindlustusperiood.

 

Artikkel 19

Juhul kui üldhaigestumise tagajärjel halveneb invaliidsuspensioni saava isiku tervislik seisund, rakendatakse järgmisi sätteid:

a) kui isikule pensioni määramisel ei laienenud teise Lepingupoole õigusaktid, siis esimese Lepingupoole pädev asutus on kohustatud arvestama tema õigusaktide alusel määratava pensioni puhul isiku tervisliku seisukorra halvenemisega;

b) kui pensioni määramise momendil laienesid vastavale isikule teise Lepingupoole õigusaktid või ta saab invaliidsuspensioni mõlema Lepingupoole õigusaktide alusel, siis pensioni määramine toimub mõlema Lepingupoole pädevate asutuste poolt, arvestades tervisliku seisukorra halvenemisega.

 

Artikkel 20

Kui isikul, kes saab invaliidsus- või toitjakaotuspensioni mõlema Lepingupoole õigusaktide alusel, tekib õigus vanaduspensionile ainult ühe Lepingupoole õigusaktide alusel ja ta tema soovil viiakse nimetatud pensionile üle, siis teise Lepingupoole pädev asutus jätkab varemmääratud pensioniliigi väljamaksmist.

 

Artikkel 21

1. Ühe Lepingupoole õigusaktide sätteid, mis käsitlevad pensionide vähendamist, maksmise peatamist või lõpetamist sõltuvalt pensionide liitmisest või teistest sissetulekutest või seoses sellega, et pensionisaaja töötab või tegutseb iseseisva ettevõtjana, rakendatakse isegi nende isikute suhtes, kellele on pension määratud teise Lepingupoole õigusaktide alusel või kelle tulud on saadud palgatöölt või tegutsemise eest füüsilisest isikust ettevõtjana teise Lepingupoole territooriumil.

2. Eelmise punkti sätted ei laiene analoogsetele invaliidsus-, vanadus- ja toitjakaotuspensionidele ja pensionidele seoses kutsehaigusega, mis on määratud mõlema Lepingupoole õigusaktide alusel.

Kolmas peatükk

Töövigastus- ja kutsehaigushüvised

 

Artikkel 22

Hüvised töövigastuse või kutsehaiguse puhul võimaldab selle Lepingupoole pädev asutus, kelle õigusaktid laienesid isikule töövigastuse saamise momendil, või kui ta lõpetas töötamise kutsealal, mis põhjustas kutsehaiguse, sõltumata sellest, et see kutsehaigus oli esmakordselt avastatud teise Lepingupoole territooriumil.

 

Artikkel 23

Kui kutsehaige saab hüvist ühe Lepingupoole pädevalt asutuselt ja seoses tervise halvenemisega pöördub hüvise saamiseks teise Lepingupoole pädeva asutuse poole, rakendatakse järgmisi sätteid:

a) juhul, kui ta teise Lepingupoole õigusaktide rakendumise perioodil ei tegelenud tegevusega, mis võinuks esile kutsuda antud haiguse ägenemise, siis esimese Lepingupoole pädev asutus maksab välja hüvise vastavalt rakendatavate õigusaktide sätetele, võttes arvesse tervisliku seisukorra halvenemise;

b) juhul, kui ta tegeles sellise tegevusega teise Lepingupoole õigusaktide rakendumise perioodil, kannab esimese Lepingupoole pädev asutus kulud hüvise väljamaksmisel vastavalt oma õigusaktidele, võtmata arvesse haiguse ägenemist.

Teise Lepingupoole pädev asutus määrab sellisele isikule täiendava hüvise, mille suurus on võrdne hüvise suuruse vahega, mida tuleks maksta peale haiguse ägenemist ja mis kuulus väljamaksmisele enne haiguse ägenemist vastavalt nende asutuste poolt rakendatavatele õigusaktidele, kui isik haigestus selle Lepingupoole õigusaktide rakendumise perioodil.

 

Neljas peatükk

Töötustoetused

Artikkel 24

Kui ühe Lepingupoole õigusaktide alusel on õigus töötustoetust saada, säilitada või taastada kindlustusperioodide alusel, siis arvestab neid õigusakte rakendav pädev asutus perioodide summeerimisel vajaduse korral kindlustusperioode, mis on täitunud teise Lepingupoole õigusaktide alusel, tingimusel, et need ei ole täielikult või osaliselt kattuvad.

 

Artikkel 25

1. Isikutele, kes töötavad palgatööl mitte sellele pingupoole territooriumil, kus nad elavad, vaid teise Lepingupoole territooriumil ja seal jäävad töötuks ning:

a) kes legaalselt jäävad selle lepingupoole territooriumile ja kes kehtestatud korras tunnistatakse töötuks, makstakse töötustoetust vastavalt selle Lepingupoole õigusaktidele;

b) kes pöörduvad tagasi Lepingupoole territooriumile, kus nad legaalselt elavad ja kes kehtestatud korras tunnistatakse töötuks, makstakse töötustoetust vastavalt selle Lepingupoole õigusaktidele.

2. Ajani, mil töötu saab toetust käesoleva artikli alapunkti a alusel, ei ole tal õigust saada toetust Lepingupoole õigusaktide alusel, kelle territooriumil ta elab.

 

Viies peatükk

Matusetoetused

Artikkel 26

Vastavalt rakendatavatele õigusaktidele maksab ühe Lepingupoole pädev asutus matusetoetust ka sel juhul, kui isik suri teise Lepingupoole territooriumil.

 

Artikkel 27

Kui õigus matusetoetusele tekib mõlema Lepingupoole õigusaktide alusel, maksab toetust selle Lepingupoole pädev asutus, kelle territooriumil surnu legaalselt elas.

 

Kuues peatükk

Peretoetused

Artikkel 28

1. Peretoetusi, mis on ette nähtud Lepingupoolte õigusaktidega, määratakse ja makstakse nende oma territooriumil legaalselt elavatele isikutele.

2. Kui ühe Lepingupoole õigusaktid seavad peretoetuse maksmise sõltuvusse tingimusest, et lapsed peavad elama tema territooriumil, loetakse tingimus täidetuks, kui lapsed elavad teise Lepingupoole territooriumil.

3. Kui peretoetuse saamise õigus tekib mõlema Lepingupoole õigusaktide alusel, makstakse need Lepingupoole õigusaktide alusel, kelle territooriumil lapsed elavad.

 

IV osa

MUUD SÄTTED

Artikkel 29

Lepingupoolte pädevad valitsusasutused:

a) osutavad teineteisele administratiiv- ja õigusabi käesoleva Lepingu rakendamisel ja täitmisel; teavitavad õigusaktide muudatustest;

b) määravad volitatud asutused, kellele tehakse ülesandeks rakendatavate õigusaktide ja käesoleva Lepinguga sätestatud toetuste ja pensionide arvestamine ja määramine, teineteisele rahaliste vahendite üleandmine nende väljamaksmiseks, väljamakstud summade tasaarvelduse teostamine.

 

Artikkel 30

1. Ühe Lepingupoole õigusaktide alusel ettenähtud meditsiinilised uuringud võivad neid õigusakte rakendava asutuse palvel toimuda teise Lepingupoole territooriumil isiku elukohajärgses asutuses. Meditsiiniliste uuringute kulutuste kohta tasaarveldust ei tehta.

2. Ühe Lepingupoole asutused tunnustavad teise Lepingupoole asutuste ja ametkondade poolt väljastatud dokumente tervisliku seisukorra või invaliidsusastme (töövõimetuse) hindamisel.

 

Artikkel 31

1. Isiku avaldus pensioni saamiseks vastavalt ühe Lepingupoole õigusaktidele loetakse ka teise Lepingupoole õigusaktidega kooskõlas esitatud taotluseks vastava pensioni saamiseks. Seda ei rakendata vaid juhul, kui avaldaja palub, et vanaduspensioni määramine teise Lepingupoole õigusaktide alusel oleks edasi lükatud eesmärgiga tingimuste täitmiseks, mis omavad otsustavat tähendust pensioni saamiseks nende õigusaktide alusel.

2. Avaldused, palved ja kaebused, mis oli vaja esitada tähtaegselt vastavalt ühe Lepingupoole õigusaktidele selle Lepingupoole asutusele, arvestatakse tähtaegselt esitatuiks teise Lepingupoole sellele asutusele, kelle territooriumil taotleja elab ja saadetakse viivitamatult esimese Lepingupoole asutusele. Avalduse, palve või kaebuse esitamise kuupäev teise Lepingupoole asutusele loetakse esitamise kuupäevaks esimese Lepingupoole asutusele nende läbivaatamiseks.

 

Artikkel 32

1. Ühe Lepingupoole pädeval asutusel ei ole õigust keelduda talle esitatud avalduste või teiste dokumentide läbivaatamisest põhjusel, et need on koostatud teise Lepingupoole riigikeeles.

2. Käesoleva lepingu täitmisel võivad Lepingupoolte asutused, aga ka vastavad isikud või nende esindajad omavahel vahetult kontakteeruda, korraldada asjaajamist volitatud asutuste kaudu riigikeeles või teises kokkulepitud keeles.

3. Isikuandmeid kasutatakse ainult lepingu rakendamise eesmärkidel. Seejuures lähtuvad ühe Lepingupoole asutus, kes nimetatud andmed esitas ja teise Lepingupoole asutus, kes need andmed kasutusele võttis, vastava Lepingupoole õigusaktide ettekirjutustest isikuandmete konfidentsiaalsuse kohta.

 

Artikkel 33

1. Kui ühe Lepingupoole õigusaktides on sätestatud nende vajalike dokumentide vormistamise ja väljastamise vabastamine maksudest ja riigilõivust või nende vähendamine, mis vastavalt kehtivatele õigusnormidele tuleb esitada selle Lepingupoole ametkondadele või asutustele, siis laieneb see ka vastavate dokumentide vormistamisel ja väljastamisel, mis esitatakse ametkondadele ja asutustele vastavalt teise Lepingupoole õigusaktidele.

2. Dokumendid, mis ühe Lepingupoole territooriumil väljastati vormikohaselt või olid kinnitatud vastavate riiklike ametiasutuste poolt, on kehtivad ka teise Lepingupoole territooriumil legaliseerimata.

 

Artikkel 34

1. Käesoleva lepinguga ettenähtud pensionid ja toetused makstakse välja selle Lepingupoole vääringus, mille territooriumil pensioni või toetuse saaja alaliselt elab.

2. Pensionide ja toetuste väljamaksmise, samuti rahaliste vahendite ülekandmise kord vastavalt Keskpanga poolt kehtestatud ametlikule valuutakursile, sätestatakse Lepingupoolte pädevate valitsusasutuste vahelise kokkuleppega.

3. Pangakulud, mis on seotud rahaliste vahendite ülekandmisega pensionide ja toetuste väljamaksmiseks isikutele, kes elavad teise Lepingupoole territooriumil, katab selle Lepingupoole pädev asutus, kes need vahendid üle kannab.

4. Pensionide ja toetuste väljamaksmisega seotud panga- ja postikulud katab väljamaksev pädev asutus.

 

Artikkel 35

1. Juhul, kui pädev asutus on kohustatud maksma pensione ja toetusi isikutele, kes elavad legaalselt teise Lepingupoole territooriumil, siis kantakse nimetatud väljamakse summa üle esimese Lepingupoole valuutas.

2. Kui vastavalt käesolevale lepingule ühe Lepingupoole pädev asutus peab hüvitama teise Lepingupoole asutuse makstud toetuse kulud, siis tehakse nimetatud väljamakse teise Lepingupoole valuutas.

 

Artikkel 36

1. Küsimused, mis on seotud käesoleva lepingu rakendamisega, lahendavad Lepingupoolte pädevad valitsusasutused.

2. Lepingupoolte vahel tekkinud lahkarvamused käesoleva lepingu sätete tõlgendamisel lahendatakse Lepingupoolte esindajate vaheliste läbirääkimiste ja konsultatsioonide teel.

 

V osa

ÜLEMINEKU- JA LÕPPSÄTTED

Artikkel 37

Kohustuse vastava isiku ees pärast käesoleva lepingu jõustumist territooriumil täitunud kindlustusperioodide eest pensioni saamiseks vaatamata sellele, millise Lepingupoole õigusaktide alusel nad olid täitunud, võtab see Lepingupool, kelle territooriumil isik elas lepingu jõustumise hetkel.

 

Artikkel 38

1. Isikutele, kellele pensioni maksmine lõpetati enne käesoleva lepingu jõustumist seoses elama asumisega ühe Lepingupoole territooriumilt teise Lepingupoole territooriumile ja kellele ei olnud uue elukoha järgi pensioni määratud, määrab pensioni lepingu jõustumisel teise Lepingupoole pädev asutus nende isikute taotlusel, vastavalt rakendatavatele õigusaktidele, neile avalduse esitamise päevast.

2. Enne käesoleva lepingu jõustumist määratud pensione ümber ei arvutata.

 

Artikkel 39

Käesoleva lepingu muudatused ja täiendused tehakse kirjalikult Lepingupoolte omavahelisel kokkuleppel.

 

Artikkel 40

Käesolev leping kuulub ratifitseerimisele vastavalt Lepingupoolte õigusaktidele ja jõustub ratifitseerimiskirjade vahetamise päeval.

 

Artikkel 41

1. Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks.

2. Kumbki Lepingupool võib käesoleva lepingu lõpetada, teatades sellest kirjalikult teisele Lepingupoolele vähemalt kuus kuud enne lepingu lõpetamist.

Käesoleva Lepingu lõpetamisel säilivad isikutel selle lepingu alusel omandatud õigused.

Koostatud 28. mail 1996. aastal kahes eksemplaris, kumbki eesti ja leedu keeles, kusjuures mõlemad tekstid on võrdse jõuga.

 

Eesti Vabariigi nimel Toomas VILOSIUS

Leedu Vabariigi nimel Povilas GYLYS

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json