Pagulasseisundi konventsioon
Vastu võetud 27.07.1951
Pagulasseisundi konventsiooniga ühinemise seadus
31. jaanuari 1967. a. pagulasseisundi protokoll
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta
PREAMBUL
Lepingupooled,
arvestades, et 10. detsembril 1948 Peaassambleel vastu võetud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikiri ning inimõiguste ülddeklaratsioon kinnitavad inimese põhiõigusi ja -vabadusi ning välistavad diskrimineerimise;
arvestades, et Ühinenud Rahvaste Organisatsioon on mitmel juhul väljendanud sügavat muret pagulaste pärast ning püüdnud võimaldada neil laialdaselt kasutada inimese põhiõigusi ja -vabadusi;
arvestades, et soovitatav on varasemad pagulasseisundit käsitlevad rahvusvahelised kokkulepped uuesti läbi vaadata ja ühtlustada, samuti sõlmida varasemate kokkulepete hõlmeala laiendamiseks uus kokkulepe;
arvestades, et mõne riigi võib varjupaiga andmine asetada liiga raskesse olukorda ning et küsimusele rahuldava vastuse leidmiseks on Ühinenud Rahvaste Organisatsioon tunnistanud ainuvõimalikuks rahvusvahelise koostöö;
väljendades soovi, et riigid tunnustaksid pagulasprobleemi ühiskondlikku ja humanistlikku olemust ning teeksid kõik, vältimaks probleemi muutumist riikidevaheliste pingete põhjustajaks;
märkides, et Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni pagulaste ülemkomissari ülesanne on valvata rahvusvaheliste pagulaskaitsekonventsioonide kohaldamise järele, ning tunnistades, et probleemi lahendamise koordineerimise tõhusus sõltub riikide ja ülemkomissari koostööst,
on kokku leppinud alljärgnevas.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
Artikkel 1. Pagulase-mõiste määratlemine
A. Konventsioonis käsitatakse pagulasena isikut,
(1) kes on arvatud pagulaseks vastavalt 12. mai 1926. a. või 30. juuni 1928. a. kokkuleppele, 28. oktoobri 1933. a. või 10. veebruari 1938. a. konventsioonile või 14. septembri 1939. a. protokollile või Rahvusvahelise Pagulasorganisatsiooni põhikirjale.
Rahvusvahelise Pagulasorganisatsiooni otsus pagulaseks tunnistamata jätmise kohta ei keela pagulasseisundit anda isikule, kes vastab A jaotise lõike 2 nõuetele;
(2) kes enne 1. jaanuari 1951 toimunud sündmuste tagajärjel ning põhjendatult kartes tagakiusamist rassi, usu, rahvuse, sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste pärast viibib väljaspool kodakondsusjärgset riiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha saada sellelt riigilt kaitset või kes nimetatud sündmuste tagajärjel viibib kodakondsusetuna väljaspool oma endist asukohariiki ega suuda või kartuse tõttu ei taha sinna tagasi pöörduda.
Kui isikul on rohkem kui üks kodakondsus, tähendab tema kodakondsusjärgne riik iga riiki, mille kodanik ta on. Isikut ei või pidada kodakondsusjärgse riigi kaitseta jäetuks, kui ta põhjendatud kartusel rajaneva mõjusa põhjuseta ei ole kasutanud mõne oma kodakondsusjärgse riigi kaitset.
B. (1) Selles konventsioonis tuleb artikli 1 jaotise A sõnastust enne 1. jaanuari 1951 toimunud sündmused mõista kui
a) enne 1. jaanuari 1951 Euroopas toimunud sündmusi või kui
b) enne 1. jaanuari 1951 Euroopas või mujal toimunud sündmusi ,
ning osalisriik peab konventsioonile alla kirjutades, seda ratifitseerides või sellega ühinedes tehtavas deklaratsioonis täpsustama, kumba sätet ta konventsiooniga võetud kohustusi täites kohaldab.
(2) Esimese võimaluse valinud osalisriik võib oma kohustusi alati laiendada, valides punktis b ette nähtud võimaluse ja teatades sellest ÜRO peasekretärile.
C. Konventsiooni ei kohaldata jaotises A nimetatud isikule, kui ta
(1) on vabatahtlikult võtnud uuesti vastu oma kodakondsusjärgse riigi kaitse; või
(2) olles kaotanud kodakondsuse on selle vabatahtlikult uuesti omandanud; või
(3) on omandanud uue kodakondsuse ja on oma uue kodakondsuse järgse riigi kaitse all; või
(4) on vabatahtlikult naasnud riiki, kust ta oli lahkunud või millest väljapoole ta oli jäänud tagakiusamiskartuse tõttu; või
(5) ei saa oma kodakondsusjärgse riigi kaitsest enam keelduda, sest pagulaseks tunnistamise asjaolud on lakanud olemast;
Seda lõiget ei kohaldata käesoleva artikli jaotise A lõikes 1 käsitletud pagulasele, kel on mõjuva põhjusena kodakondsusjärgse riigi kaitsest keeldumiseks esitada eelnenud tagakiusamine;
(6) kodakondsusetuna võib naasta oma asukohariiki, sest pagulaseks tunnistamise asjaolud on lakanud olemast;
Seda lõiget ei kohaldata käesoleva artikli jaotise A lõikes 1 käsitletud pagulasele, kel on mõjuva põhjusena asukohariiki naasmisest keeldumiseks esitada eelnenud tagakiusamine.
D. Konventsiooni ei kohaldata isikule, keda kaitseb või abistab ÜRO asutus või allasutus, välja arvatud pagulaste ülemkomissar.
Kui kaitse või abi on mingil põhjusel lakanud ning isiku seisundit ei ole sellekohastele ÜRO Peaassamblee resolutsioonidele tuginedes määratletud, on tal ipso facto õigus saada selle konventsiooniga ette nähtud soodustusi.
E. Konventsiooni ei kohaldata isikule, kelle kohta on uue asukohariigi ametiisikud tunnistanud, et tal on selle kodanikega ühesugused õigused ja kohustused.
F. Konventsiooni ei kohaldata isikule, kelle osas on kaalukaid põhjusi arvata, et
a) ta on pannud toime rahvusvahelistes õigusaktides määratletud rahuvastase kuriteo, sõjakuriteo või inimsusevastase kuriteo;
b) ta on enne varjupaigamaale pagulasena sisselaskmist pannud toime raske mittepoliitilise kuriteo; või
c) ta on süüdi ÜRO eesmärkide ja põhimõtetega vastuolus olevate tegude toimepanemises.
Artikkel 2. Üldkohustused
Pagulane peab järgima selle riigi, kuhu ta on saabunud, õigusakte ja avaliku korra nõudeid.
Artikkel 3. Diskrimineerimisest hoidumine
Osalisriigid kohaldavad pagulastele konventsiooni sätteid, diskrimineerimata neid rassi, usu või päritolumaa pärast.
Artikkel 4. Usk
Osalisriik annab tema territooriumil viibivale pagulasele vähemalt sama soodsa võimaluse nagu oma kodanikule järgida oma usutõekspidamisi ning õpetada oma lapsi vastavalt oma usule.
Artikkel 5. Konventsioonis käsitlemata õigused
Osalisriik võib pagulasele anda ka konventsioonis käsitlemata õigusi ja soodustusi.
Artikkel 6. Mõiste samadel asjaoludel määratlus
Konventsioonis tähendab mõiste samadel asjaoludel, et pagulane peab oma õiguste kasutamiseks täitma samu nõudeid (k.a. ajutise asumise kestuse ja tingimuste kohta) nagu mittepagulane, välja arvatud nõuded, mida nende olemuse tõttu ei ole pagulasel võimalik täita.
Artikkel 7. Vastastikkusest vabastamine
1. Osalisriik kohtleb pagulast nagu välismaalast, välja arvatud juhud, kui konventsioon näeb ette soodsamaid tingimusi.
2. Kui pagulane on osalisriigis elanud kolm aastat, ei toimi osalisriikides tema suhtes enam vastastikkuse põhimõte.
3. Vastastikkuse põhimõtte puudumise korral osutab osalisriik pagulasele juba varem ettenähtud õigusi ja soodustusi päevast, mil konventsioon riigi suhtes jõustub.
4. Kuigi vastastikkuse põhimõte puudub, annab osalisriik pagulasele peale lõigetes 2 ja 3 nimetatute ka muud õigused ja soodustused, ning loobub vastastikkuse põhimõttest pagulaste puhul, kes ei vasta lõigetes 2 ja 3 esitatud nõuetele.
5. Lõigetes 2 ja 3 sätestatu kehtib nii konventsiooni artiklites 13, 18, 19, 21 ja 22 käsitletud kui ka konventsioonis käsitlemata jäänud õiguste ja soodustuste kohta.
Artikkel 8. Erimeetmetest loobumine
Osalisriik ei kohalda välisriigi kodaniku isiku, omandi või huvide vastu võetavaid erimeetmeid pagulasele, kes on formaalselt välisriigi kodanik, ainuüksi tema kodakondsuse pärast. Kui osalisriigi õiguse järgi ei saa artiklis nimetatud üldpõhimõtet rakendada, teeb riik kohastel juhtudel pagulase suhtes erandi.
Artikkel 9. Ajutised meetmed
Konventsioon ei takista osalisriigil võtta mõne isiku suhtes sõjaajal või mõne muu raske või erakorralise olukorra puhul riigi julgeoleku huvides ajutisi meetmeid, kuni osalisriik on selgitanud, et see isik on tõepoolest pagulane ning et tema suhtes selliste meetmete jätkamine on vajalik riigi julgeoleku huvides.
Artikkel 10. Pidev asumine
1. Kui pagulane oli Teise maailmasõja ajal osalisriigi territooriumile sunniviisiliselt ümberasustatud ning ta on seal alaliselt elav isik, arvatakse sunnitud asumise aeg seaduslikuks asumiseks osalisriigi territooriumil.
2. Kui pagulane oli Teise maailmasõja ajal osalisriigi territooriumilt sunniviisiliselt ümberasustatud ning ta on enne konventsiooni jõustumist sinna uuesti elama asunud, siis mis tahes eesmärgil on pidev asumine nõutav, arvatakse sunniviisilisele ümberasustamisele eelnenud ja järgnenud ajavahemikus sellel territooriumil asumine pidevaks.
Artikkel 11. Pagulasest meremees
Kui pagulane on osalisriigi lipu all sõitva laeva alaline meeskonnaliige, võib riik vastutuleku korras lubada tal elada oma territooriumil ning väljastada talle reisidokumendi või ajutise loa riiki sisenemiseks, hõlbustamaks tema elamist teises riigis.
II peatükk
PAGULASE ÕIGUSLIK SEISUND
Artikkel 12. Isikuseisund
1. Pagulase isikuseisundit määratledes juhindutakse tema elukohariigi seadustest, selle puudumise korral aga asukohariigi seadustest.
2. Osalisriik tunnustab pagulase varem omandatud ja isikuseisundist tulenevaid õigusi, eriti õigust abielluda, ning vajaduse korral järgib selle riigi seaduses ette nähtud formaalsusi eeldusel, et riik tunnustanuks seda õigust siis, kui isik ei oleks pagulaseks saanud.
Artikkel 13. Vallas- ja kinnisvara
Osalisriik loob pagulasele vallas- ja kinnisvara ning nendega kaasnevate õiguste omandamiseks, samuti vallas- ja kinnisvara rendi- ja muude lepingute sõlmimiseks võimalikult soodsad või vähemalt sama soodsad võimalused kui välismaalastele samadel asjaoludel.
Artikkel 14. Autoriõigused ja tööstusomandikaitse
Pagulase tööstusomandit, nagu leiutis, tööstusdisainlahendus, kasulik mudel, kaubamärk või ärinimi, või kirjandus- või kunstiteost või teadustööd kaitstakse nagu tema asukohariigi kodaniku oma. Teise osalisriigi territooriumil saab pagulane samasugust kaitset nagu tema asukohariigi kodanikud.
Artikkel 15. Õigus koonduda ühingutesse
Osalisriik loob oma territooriumil seaduslikult asuvale pagulasele mittepoliitilistes ja mittetulundusühingutes ning ametiühingutes osalemiseks soodsaimad võimalused nagu välisriigi kodanikelegi samadel asjaoludel.
Artikkel 16. Kohtulik kaitse
1. Pagulasel on õigus pöörduda kõigi osalisriikide kohtute poole.
2. Pagulasel on võrdselt tema asukohariigi kodanikuga õigus pöörduda kohtusse ning saada õigusabi, samuti olla vabastatud kohtukulude ettetasumisest (cautio judicatum solvi).
3. Lõikes 2 loetletud asjades koheldakse pagulast väljaspool tema asukohariiki nagu tema asukohariigi kodanikku.
III peatükk
TASULINE TÖÖ
Artikkel 17. Palgatöö
1. Osalisriik loob oma territooriumil seaduslikult viibivale pagulasele palgatööle asumiseks soodsaimad võimalused, nagu luuakse välisriigi kodanikele samadel asjaoludel.
2. Välismaalaste puhul või nende töölevõtmise korral riigi tööturu kaitseks kasutatavaid piiranguid ei kohaldata pagulasele, kes on osalisriigi suhtes konventsiooni jõustumise ajal piirangutest vabastatud või kes on täitnud ühe järgmistest tingimustest:
a) on viibinud asukohariigis kokku kolm aastat;
b) on abielus asukohariigi kodanikuga. Seda õigust ei ole, kui pagulane on abikaasast lahutatud;
c) tal on vähemalt üks laps, kes on asukohariigi kodanik.
3. Osalisriik võib vastutuleku korras anda oma kodanikel olevad palgatööga seotud õigused kõigile pagulastele, eriti aga neile, kes on saabunud riigi territooriumile töölevärbamiskava või immigratsiooniplaani alusel.
Artikkel 18. Eraettevõtja
Iseseisvalt põllumajanduses, tööstuses, käsitöönduses või ärialal tegutsemiseks või äri- või tööstusettevõtte asutamiseks loob osalisriik tema territooriumil seaduslikult viibivale pagulasele soodsaimad võimalused, nagu luuakse välismaalastele samadel asjaoludel.
Artikkel 19. Vabakutselised
1. Osalisriigi territooriumil seaduslikult asuvale pagulasele, kellel on asukohariigi pädeva asutuse tunnustatud diplom ja kes soovib töötada vabakutselisena, loob osalisriik võimalikult soodsad võimalused või vähemalt sama soodsad nagu välismaalastele samadel asjaoludel.
2. Põhiseadusele ja muudele seadustele tuginedes püüab osalisriik võimaldada sellisel pagulasel asuda elama väljapoole pealinna oma territooriumidele, mille välissuhete eest ta vastutab.
IV peatükk
HEAOLU
Artikkel 20. Kaardisüsteem
Kui puuduse korral kehtib riigis kogu elanikkonna jaoks kaardisüsteem, mille alusel korraldatakse toodete jaotamist, koheldakse pagulast samal viisil nagu kodanikku.
Artikkel 21. Eluase
Kui osalisriigis on eluaseme saamine korraldatud õigusaktidega või selle andmist kontrollib riigi- või kohalik omavalitsusasutus, luuakse riigis seaduslikult viibivale pagulasele eluaseme saamiseks võimalikult soodsad võimalused või vähemalt sama soodsad nagu välismaalastele samadel asjaoludel.
Artikkel 22. Riiklik haridus
1. Osalisriik annab pagulasele põhihariduse omandamiseks samasugused võimalused nagu oma kodanikele.
2. Osalisriik lubab pagulasel peale põhihariduse omandamise ka edasi õppida ning tunnustab välisriigi koolide tunnistusi, diplomeid ja kraade, võimaldab õppemaksu- ja muid õppesoodustusi ja stipendiume ning loob selleks võimalikult soodsad võimalused või vähemalt sama soodsad, nagu luuakse välismaalastele samadel asjaoludel.
Artikkel 23. Riiklik toetus
Osalisriik annab tema territooriumil seaduslikult viibivale pagulasele samasugust riiklikku toetust ja abi nagu oma kodanikule.
Artikkel 24. Tööõigus ja sotsiaalhooldus
1. Osalisriik annab tema territooriumil seaduslikult viibivale pagulasele samasugused õigused nagu oma kodanikule järgmistes valdkondades:
a) töötasustamine, sh. peretoetused (kui need moodustavad töötasuosa), tööaeg, ületunnitöö, tasuline puhkus, kodutööpiirangud, vanuse alammäär töösuhtes, koolitus ja väljaõpe, naiste- ja noortetöö ning kollektiivlepingud, kui neid valdkondi reguleeritakse õigusaktidega või kontrollib haldusasutus;
b) sotsiaalhooldus -- õigusnormid, mis käsitlevad tööõnnetusi, kutsehaigusi, emadust, haigestumist, töövõimetust, vanadust, surma, töötust, vanemate vastutust ja muud osalisriigi õigusaktidega reguleeritavad sotsiaalhooldusvaldkonnad --, mida kohaldatakse järgmiste piirangutega:
i) asukohariik võib kehtestada omandatud ja omandatavate õiguste kaitsmise korra;
ii) asukohariigi õigusaktidega võidakse ette näha erikord soodustuste või nende osade kohta, mida makstakse täielikult erafondidest, ja erikord abirahade kohta, mida makstakse pensionide määramiseks kehtestatud tavalistele tingimustele mittevastavatele isikutele.
2. Kui pagulane tööõnnetuse või kutsehaiguse tagajärjel sureb, säilib õigus saada hüvitist ka juhul, kui hüvitise saaja elukoht on väljaspool osalisriigi territooriumi.
3. Osalisriik võimaldab pagulasel kasutada osalisriikide vahel sõlmitud või sõlmitavates kokkulepetes ettenähtud sotsiaalhooldusalaseid, varem omandatud ja omandatavate õiguste kaitseks kohaldatavaid soodustusi vastavate lepinguosaliste riikide kodanikega ühesugustel tingimustel.
4. Osalisriik annab vastutuleku korras pagulasele soodustusi, mis on ette nähtud osalisriikide ja mitteosalisriikide vahel sõlmitud sarnastes kokkulepetes.
V peatükk
HALDUSMEETMED
Artikkel 25. Haldusabi
1. Kui osalisriigi territooriumil asuval pagulasel on oma õiguste kasutamiseks vaja abi välisriigi ametiasutuselt, kelle poole ta ei saa pöörduda, korraldab oma või rahvusvaheliselt ametiasutuselt abi saamise osalisriik.
2. Lõikes 1 nimetatud ametiasutus või ametiasutused väljastavad või korraldavad, et nende järelevalve all väljastatakse pagulasele need dokumendid või tunnistused, mida tavaliselt väljastavad välismaalastele nende ametiasutused või mida väljastatakse nende ametiasutuste kaudu.
3. Selliselt väljastatud dokumendid või tunnistused asendavad ametlikke, välismaalastele nende ametiasutuste väljastatud või nende kaudu väljastatud dokumente, ja neid peetakse usaldusväärseteks kuni vastupidise tõendamiseni.
4. Ülalnimetatud teenuste eest võib võtta mõõdukat tasu, mis on võrdväärne kodanikelt samasuguste teenuste eest võetavaga; puudustkannatavatele isikutele võib teha soodustusi.
5. Selle artikli sätted ei mõjuta artiklite 27 ja 28 kohaldamist.
Artikkel 26. Liikumisvabadus
Osalisriik annab oma territooriumil seaduslikult viibivale pagulasele samasuguse õiguse valida tema territooriumil elukohta ja vabalt liikuda kooskõlas reeglitega, mis kehtivad teiste välismaalaste kohta samadel asjaoludel.
Artikkel 27. Isikutunnistus
Osalisriik annab oma territooriumil viibivale, kehtiva reisidokumendita pagulasele isikutunnistuse.
Artikkel 28. Reisidokument
1. Osalisriik väljastab oma territooriumil seaduslikult viibivale pagulasele väljaspool riigi territooriumi reisimiseks reisidokumendi, kui see ei sea ohtu riigi julgeolekut või avalikku korda; reisidokumendi suhtes kohaldatakse konventsiooni lisa sätteid. Osalisriik võib reisidokumendi väljastada ka igale tema territooriumil ebaseaduslikult viibivale pagulasele; erilist tähelepanu pöörab osalisriik sellisele pagulasele, kes ei ole võimeline saama reisidokumenti oma seaduslikult asukohariigilt.
2. Osalisriik tunnistab pagulasele varasemate rahvusvaheliste kokkulepete poolte väljastatud reisidokumendi võrdväärseks selle artikli alusel antuga.
Artikkel 29. Maksud
1. Samasuguses olukorras ei või osalisriik pagulaselt nõuda oma kodanikelt võetavatest või edaspidi kehtestatavatest erinevaid või suuremaid makse.
2. Lõikes 1 nimetatu ei takista kohaldada pagulasele õigusakte, milles käsitletakse välismaalasele väljastatavate haldusdokumentide, sh. isikutunnistuste eest tasumist.
Artikkel 30. Vara viimine teise riiki
1. Osalisriik lubab oma õigusaktide alusel pagulasel viia riigi territooriumile toodud vara riiki, kuhu tal on lubatud ümber asuda.
2. Osalisriik võimaldab pagulasel vastutuleku korras taotluse alusel viia ükskõik kus asuva ümberasumiseks vajaliku vara teise riiki, kuhu teda on lubatud.
Artikkel 31. Pagulase ebaseaduslik viibimine varjupaigariigis
1. Kui pagulane on saabunud riiki otse territooriumilt, kus tema elu või vabadus on olnud ohus artiklis 1 käsitletud põhjustel, ei kohalda osalisriik karistust ebaseadusliku riiki sisenemise või seal viibimise eest, kui pagulane viivitamata teatab endast ametiasutusele ning põhjendab riiki loata sisenemist või seal viibimist.
2. Osalisriik kehtestab sellisele pagulasele üksnes vajalikud liikumispiirangud, mis kehtivad seni, kuni tema seisund on määratletud või kuni tal on lubatud asuda teise riiki. Osalisriik aitab pagulasel mõõduka aja jooksul taotleda teise riiki sissepääsu luba.
Artikkel 32. Väljasaatmine
1. Osalisriik ei saada oma territooriumil seaduslikult viibivat pagulast välja, kui pagulase viibimine ei ohusta riigi julgeolekut ega avalikku korda.
2. Pagulane saadetakse riigist välja üksnes seadusjärgses menetluses tehtud otsuse alusel, v.a. juhud, mil riigi julgeoleku seisukohast on olulisi põhjusi nõuda lahkumist teisiti. Pagulasel on õigus esitada pädevale asutusele või isikule või pädeva asutuse määratud isikule enda kaitseks tõendeid, kaevata edasi, samuti olla esindatud.
3. Osalisriik võimaldab pagulasel mõõduka aja jooksul taotleda teise riiki seadusliku sissepääsu luba. Osalisriik säilitab õiguse võtta sel ajal siseriiklikke meetmeid oma äranägemisel.
Artikkel 33. Välja- või tagasisaatmise lubamatus ( refoulement)
1. 1. Osalisriik ei saada pagulast oma territooriumilt välja ega tagasi (“refouler”) mis tahes viisil selle territooriumi piiridele, kus tema elu või vabadus on ohus mingisse rassi, rahvusesse või usku või sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu.(õ)
2. Sätet ei kohaldata pagulasele, kelle suhtes on põhjendatud kartus, et ta võib asetada ohtu riigi julgeoleku või kes on kohtuotsuse alusel mõistetud süüdi eriti raskes kuriteos ja on seetõttu ühiskonnaohtlik.
Artikkel 34. Naturalisatsioon
Osalisriik aitab nii palju kui võimalik pagulasel kohaneda ja naturaliseeruda. Riik võtab meetmeid, et naturalisatsioonimenetlust kiirendada ja võimalusel vähendada menetluskulu.
VI peatükk
RAKENDUS- JA ÜLEMINEKUSÄTTED
Artikkel 35. Osalisriigi ametiasutuste ja ÜRO koostöö
1. Osalisriik teeb koostööd ÜRO Pagulaste Ülemkomissari Ametiga või selle mis tahes õigusjärglasega tema ülesannete täitmiseks, eriti aitab teda konventsiooni kohaldamise järelevalves.
2. Et Ülemkomissari Ametil või tema mis tahes õigusjärglasel oleks võimalik esitada ÜRO asutustele aruandeid, edastab osalisriik Ülemkomissari Ametile kohaselt vormistatud teavet ja statistilisi andmeid järgmiste asjaolude kohta:
a) pagulaste olukord;
b) konventsiooni kohaldamine;
c) pagulaste kohta kehtivad ja kehtestatavad õigusaktid.
Artikkel 36. Teave riigi õigusaktide kohta
Osalisriik edastab konventsiooni kohaldamiseks antavad õigusaktid ÜRO peasekretärile.
Artikkel 37. Seos eelnevate konventsioonidega
Välja arvatud käesoleva konventsiooni artikli 28 lõige 2, asendab konventsioon selle osalistele 5. juuli 1922. a., 31. mai 1924. a., 12. mai 1926. a., 30. juuni 1928. a. ja 30. juuli 1935. a. kokkuleppeid ning 28. oktoobri 1933. a. ja 10. veebruari 1938. a. konventsiooni, samuti 14. septembri 1939. a. protokolli ja 15. oktoobri 1946. a. kokkulepet.
VII peatükk
LÕPPSÄTTED
Artikkel 38. Vaidluste lahendamine
Kui vaidlust ei õnnestu lahendada teisiti, esitatakse konventsiooni tõlgendamisel või kohaldamisel käesoleva konventsiooni osaliste vahel tekkinud lahkarvamus mis tahes vaidlusosalise nõudmisel Rahvusvahelise Kohtu lahendada.
Artikkel 39. Allakirjutamine, ratifitseerimine ja ühinemine
1. Käesolev konventsioon avatakse allakirjutamiseks 28. juulil 1951 Genfis ning deponeeritakse seejärel ÜRO peasekretärile. Konventsioon on allakirjutamiseks avatud ÜRO Euroopa haruosakonnas 28. juulist kuni 31. augustini 1951 ning veel kord ÜRO peakorteris 17. septembrist 1951 kuni 31. detsembrini 1952.
2. Konventsioon avatakse allakirjutamiseks kõigile ÜRO liikmesriikidele ning riikidele, kes olid kutsutud osalema pagulase ja kodakondsuseta isiku seisundit käsitleval täievoliliste esindajate konverentsil või kellele oli esitanud allakirjutamiskutse Peaassamblee. Konventsioon ratifitseeritakse ning ratifitseerimisdokumendid deponeeritakse ÜRO peasekretäri juurde.
3. Selle artikli lõikes 2 nimetatud riigid võivad konventsiooniga ühineda alates 28. juulist 1951.
Ühinemine jõustub, kui ühinemisdokument on deponeeritud ÜRO peasekretäri juurde.
Artikkel 40. Territoriaalne kehtivus
1. Riik võib alla kirjutades, ratifitseerides või ühinedes deklareerida konventsiooni jõustamist kõigil territooriumidel või mis tahes territooriumil, mille välissuhete eest ta vastutab. Deklaratsioon jõustub selle riigi suhtes koos konventsiooniga.
2. Edaspidi tuleb konventsiooni jõustamine teisel territooriumil teha teatavaks ÜRO peasekretärile ning see hakkab kehtima peasekretärile teate laekumisest üheksakümne päeva möödudes või riigi suhtes konventsiooni jõustumise päevast, olenevalt sellest, kumb neist leiab aset hiljem.
3. Kui mõni territoorium on jäänud allakirjutamise, ratifitseerimise või ühinemise ajal konventsiooni hõlmealast välja, astub riik samme konventsiooni jõustamiseks sellisel territooriumil selle valitsuse nõusolekul, kui põhiseaduse kohaselt on vaja seda küsida.
Artikkel 41. Föderatiivriigi klausel
Föderatiiv- ja mitteunitaarriigi kohta kehtivad järgmised sätted:
a) föderaalse seadusandliku asutuse pädevusse kuuluvate käesolevate konventsiooni artiklite puhul on föderaalvalitsuse kohustused samad mis käesoleva konventsiooni mitteföderatiivsel osalisriigil;
b) föderatsiooni põhiseaduse järgi seadusandlusõiguseta osariigi, provintsi või kantoni pädevusse kuuluvad käesolevad konventsiooni artiklid esitab föderaalvalitsus koos asjakohaste soovitustega esimesel võimalusel osariigi, provintsi või kantoni asjaomasele asutusele;
c) kui mõni osalisriik ÜRO peasekretäri kaudu nõuab, esitab käesoleva konventsiooni föderaalne osalisriik aruande föderatsiooni ja selle koosseisu kuuluvate üksuste seaduste ja õiguspraktika kohta seoses käesoleva konventsiooni mõne sättega, näidates, mil määral seda sätet seadusandlikul või muul viisil rakendatakse.
Artikkel 42. Reservatsioonid
1. Riik võib allakirjutamise, ratifitseerimise või ühinemise ajal teha konventsiooni artiklite suhtes reservatsioone, välja arvatud artiklid 1, 3 ja 4; artikkel 16 lõige 1; artikkel 33 ning artiklid 36--46.
2. Selle artikli lõike 1 kohase reservatsiooni teinud riik võib selle ÜRO peasekretärile saadetava teatega igal ajal tühistada.
Artikkel 43. Jõustumine
1. Käesolev konventsioon jõustub 90 päeva möödumisel kuuenda ratifitseerimis- või ühinemisdokumendi deponeerimisest.
2. Riikide suhtes, kes ratifitseerivad või ühinevad konventsiooniga pärast kuuenda ratifitseerimis- või ühinemisdokumendi deponeerimist, jõustub see 90 päeva möödumisel nende ratifitseerimis- või ühinemisdokumentide deponeerimisest.
Artikkel 44. Denonsseerimine
1. Osalisriik võib konventsiooni enda suhtes igal ajal denonsseerida ÜRO peasekretärile saadetava teatega.
2. Nimetatud osalisriigi suhtes jõustub denonsseerimine ÜRO peasekretärile teate laekumisest ühe aasta möödumisel.
3. Artikli 40 järgi teate või deklaratsiooni teinud osalisriik võib ÜRO peasekretärile saadetava teatega deklareerida, et konventsioon lakkab kehtimast artiklis 40 nimetatud territooriumil peasekretärile teate laekumisest aasta möödumisel.
Artikkel 45. Taas läbivaatamine
1. Osalisriik võib ÜRO peasekretärile saadetava teatega igal ajal taotleda konventsiooni taasläbivaatamist.
2. Juhised taotluse täitmiseks annab ÜRO Peaassamblee oma äranägemisel.
Artikkel 46. ÜRO peasekretäri teated
ÜRO peasekretär teeb ÜRO liikmesriikidele ja artiklis 39 nimetatud mitteliikmesriikidele teatavaks iga
a) deklaratsiooni ja teate artikli 1 jaotise B järgi;
b) allakirjutamise, ratifitseerimise ja ��hinemise artikli 39 järgi;
c) deklaratsiooni ja teate artikli 40 järgi;
d) reservatsiooni ja sellest loobumise artikli 42 järgi;
e) konventsiooni jõustumise artikli 43 järgi;
f) denonsseerimise ja teate artikli 44 järgi;
g) taasläbivaatamise taotluse artikli 45 järgi.
Ülaltoodu kinnituseks on valitsuste täievolilised esindajad konventsioonile alla kirjutanud.
Koostatud kahekümne kaheksandal juulil tuhande üheksasaja viiekümne esimesel aastal Genfis inglise ja prantsuse keeles. Tekstid on võrdselt autentsed, ühes eksemplaris ja deponeeritakse ÜRO arhiivi. Teksti tõestatud koopia saadetakse kõigile ÜRO liikmesriikidele ja artiklis 39 nimetatud mitteliikmesriikidele.
Lisa
Lõige 1
1. Konventsiooni artiklis 28 nimetatud reisidokument peab vastama konventsiooni lisas olevale näidisele.
2. Dokument koostatakse vähemalt kahes keeles, millest üks on inglise või prantsuse keel.
Lõige 2
Vastavalt dokumenti väljastava riigi õigusaktidele võib lapse kanda vanema või erandjuhul muu täiskasvanud pagulase reisidokumenti.
Lõige 3
Dokumendi väljastamise eest nõutav tasu ei tohi olla suurem kui kodaniku passi eest nõutav madalaim tasu.
Lõige 4
Dokument tuleb koostada nii, et see seda arvestatakse võimalikult paljudes riikides, välja arvatud erandjuhud.
Lõige 5
Väljastava ametiasutuse otsuse kohaselt väljastatakse dokument kehtivusega aasta või kaks aastat.
Lõige 6
1. Dokumendi kehtivuse pikendamine või uue dokumendi andmine on selle väljastanud ametiasutuse pädevuses, kuni dokumendi omanik ei ole seaduslikult asunud elama teisele territooriumile, vaid seaduslikult elab dokumendi andnud asutuse asukohariigis. Samadel asjaoludel annab uue dokumendi sama asutus, kes on andnud eelmise dokumendi.
2. Selleks volitatud diplomaatilisel või konsulaarasutusel on õigus oma valitsuse väljastatud reisidokumendi kehtivust pikendada kuni kuue kuu võrra.
3. Osalisriik arvestab võimalust pikendada reisidokumendi kehtivust ja anda uus dokument pagulasele, kes ei ela enam seaduslikult tema territooriumil, kuid kellel ei ole võimalust saada reisidokumenti oma seaduslikust asukohariigist.
Lõige 7
Osalisriik tunnustab konventsiooni artikli 28 kohaselt välja antud dokumentide kehtivust.
Lõige 8
Kui sihtkohariik on valmis pagulast riiki lubama ja selleks on vaja viisat, kannab selle riigi pädev ametiasutus viisa pagulase sellesse dokumenti, mis tal on.
Lõige 9
1. Osalisriik kohustub vormistama transiitviisa pagulasele, kellel on sihtkohariigi viisa.
2. Sellise viisa andmisest võidakse keelduda samal põhjusel, mis võib olla keeldumise alus mis tahes välismaalase puhul.
Lõige 10
Riigist lahkumise või transiit- või riiki sissesõidu viisa tasu ei tohi olla suurem kui välispassi viisa vormistamise madalaim tasu.
Lõige 11
Kui pagulane on seaduslikult asunud elama teise osalisriigi territooriumile, siis artiklis 28 ette nähtud dokumendi on kohustatud välja andma selle riigi ametiasutus, kuhu asumist on pagulasel õigus taotleda.
Lõige 12
Uue dokumendi väljastanud asutus võtab endise dokumendi oma valdusse ning tagastab selle väljaandjariigile, kui sellise nõude kohta on tehtud dokumendis märge; muul juhul dokument tühistatakse.
Lõige 13
1. Osalisriik kohustub võimaldama konventsiooni artikli 28 järgi tema väljastatud reisidokumendi valdajal naasta dokumendi kehtimise ajal tema territooriumile.
2. Eelmist punkti järgides võib osalisriik dokumendi valdajalt nõuda riigi territooriumilt väljumiseks või sinna naasmiseks vajalike formaalsuste täitmist.
3. Erijuhtudel või juhul, kui pagulase viibimine on tähtajaline, säilitab osalisriik õiguse dokumenti välja andes piiritleda pagulase naasmise aega, mis ei või olla lühem kui kolm kuud.
Lõige 14
Lisa sätted ei mõjuta osalisriigi territooriumile sissepääsu, sealt läbisõitu, seal elamist ja elu sisseseadmist ning sealt lahkumist reguleerivate õigusaktide kohaldamist, välja arvatud lõikes 13 ettenähtu.
Lõige 15
Dokumendi väljastamine ega sissekanded selles ei mõjuta ega määra dokumendi valdaja seisundit, eriti tema kodakondsust.
Lõige 16
Dokumendi väljastamine ei anna selle valdajale väljastajamaa diplomaatilise või konsulaarasutuse kaitset ega nimetatud asutustele õigust teda kaitsta.
|
|
Lisaosa |
Õiend
14.04.2003 RT II, 10
Lugeda RT II 1997, 6, 26 avaldatud „Pagulasseisundi konventsiooni“
mitteametliku tõlke artikli 33 lõige 1 õigeks järgmiselt:
«1.
Osalisriik ei saada pagulast oma territooriumilt välja ega tagasi
(“refouler”) mis tahes viisil selle territooriumi piiridele, kus tema
elu või vabadus on ohus mingisse rassi, rahvusesse või usku või
sotsiaalsesse gruppi kuulumise või poliitiliste veendumuste tõttu.»
PREAMBLE
The High Contracting Parties,
Considering that the Charter of the United Nations and the Universal Declaration of Human Rights approved on 10 December 1948 by the General Assembly have affirmed the principle that human beings shall enjoy fundamental rights and freedoms without discrimination,
Considering that the United Nations has, on various occasions, manifested its profound concern for refugees and endeavoured to assure refugees the widest possible exercise of these fundamental rights and freedoms,
Considering that it is desirable to revise and consolidate previous international agreements relating to the status of refugees and to extend the scope of and the protection accorded by such instruments by means of a new agreement,
Considering that the grant of asylum may place unduly heavy burdens on certain countries, and that a satisfactory solution of a problem of which the United Nations has recognized the international scope and nature cannot therefore be achieved without international co-operation,
Expressing the wish that all States, recognizing the social and humanitarian nature of the problem of refugees, will do everything within their power to prevent this problem from becoming a cause of tension between States,
Noting that the United Nations High Commissioner for Refugees is charged with the task of supervising international conventions providing for the protection of refugees, and recognizing that the effective co-ordination of measures taken to deal with this problem will depend upon the co-operation of States with the High Commissioner,
Have agreed as follows:
Chapter I
GENERAL PROVISIONS
Article 1. Definition of the term "refugee"
A. For the purposes of the present Convention, the term "refugee" shall apply to any person who:
(1) Has been considered a refugee under the Arrangements of 12 May 1926 and 30 June 1928 or under the Conventions of 28 October 1933 and 10 February 1938, the Protocol of 14 September 1939 or the Constitution of the International Refugee Organization;
Decisions of non-eligibility taken by the International Refugee Organization during the period of its activities shall not prevent the status of refugee being accorded to persons who fulfil the conditions of paragraph 2 of this section;
(2) As a result of events occurring before 1 January 1951 and owing to well-founded fear of being persecuted for reasons of race, religion, nationality, membership of a particular social group or political opinion, is outside the country of his nationality and is unable, or owing to such fear, is unwilling to avail himself of the protection of that country; or who, not having a nationality and being outside the country of his former habitual residence as a result of such events, is unable or, owing to such fear, is unwilling to return to it.
In the case of a person who has more than one nationality, the term "the country of his nationality" shall mean each of the countries of which he is a national, and a person shall not be deemed to be lacking the protection of the country of his nationality if, without any valid reason based on well-founded fear, he has not availed himself of the protection of one of the countries of which he is a national.
B. (1) For the purposes of this Convention, the words "events occurring before 1 January 1951" in article 1, section A, shall be understood to mean either (a) "events occurring in Europe before 1 January 1951"; or (b) "events occurring in Europe or elsewhere before 1 January 1951"; and each Contracting State shall make a declaration at the time of signature, ratification or accession, specifying which of these meanings it applies for the purpose of its obligations under this Convention.
(2) Any Contracting State which has adopted alternative (a) may at any time extend its obligations by adopting alternativ (b) by means of a notification addressed to the Secretary-General of the United Nations.
C. This Convention shall cease to apply to any person falling under the terms of section A if:
(1) He has voluntarily re-availed himself of the protection of the country of his nationality; or
(2) Having lost his nationality, he has voluntarily reacquired it; or
(3) He has acquired a new nationality, and enjoys the protection of the country of his new nationality; or
(4) He has voluntarily re-established himself in the country which he left or outside which he remained owing to fear of persecution; or
(5) He can no longer, because the circumstances in connection with which he has been recognized as a refugee have ceased to exist, continue to refuse to avail himself of the protection of the country of his nationality;
Provided that this paragraph shall not apply to a refugee falling under section A(1) of this article who is able to invoke compelling reasons arising out of previous persecution for refusing to avail himself of the protection of the country of nationality;
(6) Being a person who has no nationality he is, because the circumstances in connection with which he has been recognized as a refugee have ceased to exist, able to return to the country of his former habitual residence;
Provided that this paragraph shall not apply to a refugee falling under section A(1) of this article who is able to invoke compelling reasons arising out of previous persecution for refusing to return to the country of his former habitual residence.
D. This Convention shall not apply to persons who are at present receiving from organs or agencies of the United Nations other than the United Nations High Commissioner for Refugees protection or assistance.
When such protection or assistance has ceased for any reason, without the position of such persons being definitively settled in accordance with the relevant resolutions adopted by the General Assembly of the United Nations, these persons shall ipso facto be entitled to the benefits of this Convention.
E. This Convention shall not apply to a person who is recognized by the competent authorities of the country in which he has taken residence as having the rights and obligations which are attached to the possession of the nationality of that country.
F. The provisions of this Convention shall not apply to any person with respect to whom there are serious reasons for considering that:
(a) He has committed a crime against peace, a war crime, or a crime against humanity, as defined in the international instruments drawn up to make provision in respect of such crimes;
(b) He has committed a serious non-political crime outside the country of refuge prior to his admission to that country as a refugee;
(c) He has been guilty of acts contrary to the purposes and principles of the United Nations.
Article 2. General obligations
Every refugee has duties to the country in which he finds himself, which require in particular that he conform to its laws and regulations as well as to measures taken for the maintenance of public order.
Article 3. Non-discrimination
The Contracting States shall apply the provisions of this Convention to refugees without discrimination as to race, religion or country of origin.
Article 4. Religion
The Contracting States shall accord to refugees within their territories treatment at least as favourable as that accorded to their nationals with respect to freedom to practise their religion and freedom as regards the religious education of their children.
Article 5. Rights granted apart from this Convention
Nothing in this Convention shall be deemed to impair any rights and benefits granted by a Contracting State to refugees apart from this Convention.
Article 6. The term "in the same circumstances"
For the purposes of this Convention, the term "in the same circumstances" implies that any requirements (including requirements as to length and conditions of sojourn or residence) which the particular individual would have to fulfil for the enjoyment of the right in question, if he were not a refugee, must be fulfilled by him, with the exception of requirements which by their nature a refugee is incapable of fulfilling.
Article 7. Exemption from reciprocity
1. Except where this Convention contains more favourable provisions, a Contracting State shall accord to refugees the same treatment as is accorded to aliens generally.
2. After a period of three years' residence, all refugees shall enjoy exemption from legislative reciprocity in the territory of the Contracting States.
3. Each Contracting State shall continue to accord to refugees the rights and benefits to which they were already entitled, in the absence of reciprocity, at the date of entry into force of this Convention for that State.
4. The Contracting States shall consider favourably the possibility of according to refugees, in the absence of reciprocity, rights and benefits beyond those to which they are entitled according to paragraphs 2 and 3, and to extending exemption from reciprocity to refugees who do not fulfil the conditions provided for in paragraphs 2 and 3.
5. The provisions of paragraphs 2 and 3 apply both to the rights and benefits referred to in articles 13, 18, 19, 21 and 22 of this Convention and to rights and benefits for which this Convention does not provide.
Article 8. Exemption from exceptional measures
With regard to exceptional measures which may be taken against the person, property or interests of nationals of a foreign State, the Contracting States shall not apply such measures to a refugee who is formally a national of the said State solely on account of such nationality. Contracting States which, under their legislation, are prevented from applying the general principle expressed in this article, shall, in appropriate cases, grant exemptions in favour of such refugees.
Article 9. Provisional measures
Nothing in this Convention shall prevent a Contracting State, in time of war or other grave and exceptional circumstances, from taking provisionally measures which it considers to be essential to the national security in the case of a particular person, pending a determination by the Contracting State that that person is in fact a refugee and that the continuance of such measures is necessary in his case in the interests of national security.
Article 10. Continuity of residence
1. Where a refugee has been forcibly displaced during the Second World War and removed to the territory of a Contracting State, and is resident there, the period of such enforced sojourn shall be considered to have been lawful residence within that territory.
2. Where a refugee has been forcibly displaced during the Second World War from the territory of a Contracting State and has, prior to the date of entry into force of this Convention, returned there for the purpose of taking up residence, the period of residence before and after such enforced displacement shall be regarded as one uninterrupted period for any purposes for which uninterrupted residence is required.
Article 11. Refugee seamen
In the case of refugees regularly serving as crew members on board a ship flying the flag of a Contracting State, that State shall give sympathetic consideration to their establishment on its territory and the issue of travel documents to them or their temporary admission to its territory particularly with a view to facilitating their establishment in another country.
Chapter II
JURIDICAL STATUS
Article 12. Personal status
1. The personal status of a refugee shall be governed by the law of the country of his domicile or, if he has no domicile, by the law of the country of his residence.
2. Rights previously acquired by a refugee and dependent on personal status, more particularly rights attaching to marriage, shall be respected by a Contracting State, subject to compliance, if this be necessary, with the formalities required by the law of that State, provided that the right in question is one which would have been recognized by the law of that State had he not become a refugee.
Article 13. Movable and immovable property
The Contracting States shall accord to a refugee treatment as favourable as possible and, in any event, not less favourable than that accorded to aliens generally in the same circumstances, as regards the acquisition of movable and immovable property and other rights pertaining thereto, and to leases and other contracts relating to movable and immovable property.
Article 14. Artistic rights and industrial property
In respect of the protection of industrial property, such as inventions, designs or models, trade marks, trade names, and of rights in literary, artistic and scientific works, a refugee shall be accorded in the country in which he has his habitual residence the same protection as is accorded to nationals of that country. In the territory of any other Contracting States, he shall be accorded the same protection as is accorded in that territory to nationals of the country in which he has his habitual residence.
Article 15. Right of association
As regards non-political and non-profit-making associations and trade unions the Contracting States shall accord to refugees lawfully staying in their territory the most favourable treatment accorded to nationals of a foreign country, in the same circumstances.
Article 16. Access to courts
1. A refugee shall have free access to the courts of law on the territory of all Contracting States.
2. A refugee shall enjoy in the Contracting State in which he has his habitual residence the same treatment as a national in matters pertaining to access to the courts, including legal assistance and exemption from cautio judicatum solvi.
3. A refugee shall be accorded in the matters referred to in paragraph 2 in countries other than that in which he has his habitual residence the treatment granted to a national of the country of his habitual residence.
Chapter III
GAINFUL EMPLOYMENT
Article 17. Wage-earning employment
1. The Contracting States shall accord to refugees lawfully staying in their territory the most favourable treatment accorded to nationals of a foreign country in the same circumstances, as regards the right to engage in wage-earning employment.
2. In any case, restrictive measures imposed on aliens or the employment of aliens for the protection of the national labour market shall not be applied to a refugee who was already exempt from them at the date of entry into force of this Convention for the Contracting State concerned, or who fulfils one of the following conditions:
(a) He has completed three years' residence in the country;
(b) He has a spouse possessing the nationality of the country of residence.
A refugee may not invoke the benefit of this provision if he has abandoned his spouse;
(c) He has one or more children possessing the nationality of the country of residence.
3. The Contracting States shall give sympathetic consideration to assimilating the rights of all refugees with regard to wage-earning employment to those of nationals, and in particular of those refugees who have entered their territory pursuant to programmes of labour recruitment or under immigration schemes.
Article 18. Self-employment
The Contracting States shall accord to a refugee lawfully in their territory treatment as favourable as possible and, in any event, not less favourable than that accorded to aliens generally in the same circumstances, as regards the right to engage on his own account in agriculture, industry, handicrafts and commerce and to establish commercial and industrial companies.
Article 19. Liberal professions
1. Each Contracting State shall accord to refugees lawfully staying in their territory who hold diplomas recognized by the competent authorities of that State, and who are desirous of practising a liberal profession, treatment as favourable as possible and, in any event, not less favourable than that accorded to aliens generally in the same circumstances.
2. The Contracting States shall use their best endeavours consistently with their laws and constitutions to secure the settlement of such refugees in the territories, other than the metropolitan territory, for whose international relations they are responsible.
Chapter IV
WELFARE
Article 20. Rationing
Where a rationing system exists, which applies to the population at large and regulates the general distribution of products in short supply, refugees shall be accorded the same treatment as nationals.
Article 21. Housing
As regards housing, the Contracting States, in so far as the matter is regulated by laws or regulations or is subject to the control of public authorities, shall accord to refugees lawfully staying in their territory treatment as favourable as possible and, in any event, not less favourable than that accorded to aliens generally in the same circumstances.
Article 22. Public education
1. The Contracting States shall accord to refugees the same treatment as is accorded to nationals with respect to elementary education.
2. The Contracting States shall accord to refugees treatment as favourable as possible, and, in any event, not less favourable than that accorded to aliens generally in the same circumstances, with respect to education other than elementary education and, in particular, as regards access to studies, the recognition of foreign school certificates, diplomas and degrees, the remission of fees and charges and the award of scholarships.
Article 13. Public relief
The Contracting States shall accord to refugees lawfully staying in their territory the same treatment with respect to public relief and assistance as is accorded to their nationals.
Article 24. Labour legislation and social security
1. The Contracting States shall accord to refugees lawfully staying in their territory the same treatment as is accorded to nationals in respect of the following matters:
(a) In so far as such matters are governed by laws or regulations or are subject to the control of administrative authorities: remuneration, including family allowances where these form part of remuneration, hours of work, overtime arrangements, holidays with pay, restrictions on home work, minimum age of employment, apprenticeship and training, women's work and the work of young persons, and the enjoyment of the benefits of collective bargaining;
(b) Social security (legal provisions in respect of employment injury,
occupational diseases,
maternity, sickness, disability, old age, death, unemployment, family responsibilities and any
other
contingency which, according to national laws or regulations, is covered by a social security
scheme),
subject to the following limitations:
(i) There may be appropriate arrangements for the maintenance of
acquired rights and
rights in course of acquisition;
(ii) National laws or regulations of the country of residence may
prescribe special
arrangements concerning benefits or portions of benefits which are payable wholly out of public
funds, and concerning allowances paid to persons who do not fulfil the contribution conditions
prescribed for the award of a normal pension.
2. The right to compensation for the death of a refugee resulting from employment injury or from occupational disease shall not be affected by the fact that the residence of the beneficiary is outside the territory of the Contracting State.
3. The Contracting States shall extend to refugees the benefits of agreements concluded between them, or which may be concluded between them in the future, concerning the maintenance of acquired rights and rights in the process of acquisition in regard to social security, subject only to the conditions which apply to nationals of the States signatory to the agreements in question.
4. The Contracting States will give sympathetic consideration to extending to refugees so far as possible the benefits of similar agreements which may at any time be in force between such Contracting States and non-contracting States.
Chapter V
ADMINISTRATIVE MEASURES
Article 25. Administrative assistance
1. When the exercise of a right by a refugee would normally require the assistance of authorities of a foreign country to whom he cannot have recourse, the Contracting States in whose territory he is residing shall arrange that such assistance be afforded to him by their own authorities or by an international authority.
2. The authority or authorities mentioned in paragraph 1 shall deliver or cause to be delivered under their supervision to refugees such documents or certifications as would normally be delivered to aliens by or through their national authorities.
3. Documents or certifications so delivered shall stand in the stead of the official instruments delivered to aliens by or through their national authorities, and shall be given credence in the absence of proof to the contrary.
4. Subject to such exceptional treatment as may be granted to indigent persons, fees may be charged for the services mentioned herein, but such fees shall be moderate and commensurate with those charged to nationals for similar services.
5. The provisions of this article shall be without prejudice to articles 27 and 28.
Article 26. Freedom of movement
Each Contracting State shall accord to refugees lawfully in its territory the right to choose their place of residence and to move freely within its territory subject to any regulations applicable to aliens generally in the same circumstances.
Article 27. Identity papers
The Contracting States shall issue identity papers to any refugee in their territory who does not possess a valid travel document.
Article 28. Travel documents
1. The Contracting States shall issue to refugees lawfully staying in their territory travel documents for the purpose of travel outside their territory, unless compelling reasons of national security or public order otherwise require, and the provisions of the Schedule to this Convention shall apply with respect to such documents. The Contracting States may issue such a travel document to any other refugee in their territory; they shall in particular give sympathetic consideration to the issue of such a travel document to refugees in their territory who are unable to obtain a travel document from the country of their lawful residence.
2. Travel documents issued to refugees under previous international agreements by Parties thereto shall be recognized and treated by the Contracting States in the same way as if they had been issued pursuant to this article.
Article 29. Fiscal charges
1. The Contracting States shall not impose upon refugees duties, charges or taxes, of any description whatsoever, other or higher than those which are or may be levied on their nationals in similar situations.
2. Nothing in the above paragraph shall prevent the application to refugees of the laws and regulations concerning charges in respect of the issue to aliens of administrative documents including identity papers.
Article 30. Transfer of assets
1. A Contracting State shall, in conformity with its laws and regulations, permit refugees to transfer assets which they have brought into its territory, to another country where they have been admitted for the purposes of resettlement.
2. A Contracting State shall give sympathetic consideration to the application of refugees for permission to transfer assets wherever they may be and which are necessary for their resettlement in another country to which they have been admitted.
Article 31. Refugees unlawfully in the country of refuge
1. The Contracting States shall not impose penalties, on account of their illegal entry or presence, on refugees who, coming directly from a territory where their life or freedom was threatened in the sense of article 1, enter or are present in their territory without authorization, provided they present themselves without delay to the authorities and show good cause for their illegal entry or presence.
2. The Contracting States shall not apply to the movements of such refugees restrictions other than those which are necessary and such restrictions shall only be applied until their status in the country is regularized or they obtain admission into another country. The Contracting States shall allow such refugees a reasonable period and all the necessary facilities to obtain admission into another country.
Article 32. Expulsion
1. The Contracting Slates shall not expel a refugee lawfully in their territory save on grounds of national security or public order.
2. The expulsion of such a refugee shall be only in pursuance of a decision reached in accordance with due process of law. Except where compelling reasons of national security otherwise require, the refugee shall be allowed to submit evidence to clear himself, and to appeal to and be represented for the purpose before competent authority or a person or persons specially designated by the competent authority.
3. The Contracting States shall allow such a refugee a reasonable period within which to seek legal admission into another country. The Contracting States reserve the right to apply during that period such internal measures as they may deem necessary.
Article 33. Prohibition of expulsion or return ("refoulement")
1. No Contracting State shall expel or return ("refouler") a refugee in any manner whatsoever to the frontiers of territories where his life or freedom would be threatened on account of his race, religion, nationality, membership of a particular social group or political opinion.
2. The benefit of the present provision may not, however, be claimed by a refugee whom there are reasonable grounds for regarding as a danger to the security of the country in which he is, or who, having been convicted by a final judgement of a particularly serious crime, constitutes a danger to the community of that country.
Article 34. Naturalization
The Contracting States shall as far as possible facilitate the assimilation and naturalization of refugees. They shall in particular make every effort to expedite naturalization proceedings and to reduce as far as possible the charges and costs of such proceedings.
Chapter VI
EXECUTORY AND TRANSITORY PROVISIONS
Article 35. Co-operation of the national authorities with the United Nations
1. The Contracting States undertake to co-operate with the Office of the United Nations High Commissioner for Refugees, or any other agency of the United Nations which may succeed it, in the exercise of its functions, and shall in particular facilitate its duty of supervising the application of the provisions of this Convention.
2. In order to enable the Office of the High Commissioner or any other agency of the United Nations which may succeed it, to make reports to the competent organs of the United Nations, the Contracting States undertake to provide them in the appropriate form with information and statistical data requested concerning:
(a) The condition of refugees,
(b) The implementation of this Convention, and
(c) Laws, regulations and decrees which are, or may hereafter be, in force relating to refugees.
Article 36. Information on national legislation
The Contracting States shall communicate to the Secretary-General of the United Nations the laws and regulations which they may adopt to ensure the application of this Convention.
Article 37. Relation to previous conventions
Without prejudice to article 28, paragraph 2, of this Convention, this Convention replaces, as between Parties to it, the Arrangements of 5 July 1922, 31 May 1924, 12 May 1926, 30 June 1928 and 30 July 1935, the Conventions of 28 October 1933 and 10 February 1938, the Protocol of 14 September 1939 and the Agreement of 15 October 1946.
Chapter VII
FINAL CLAUSES
Article 38. Settlement of disputes
Any dispute between Parties to this Convention relating to its interpretation or application, which cannot be settled by other means, shall be referred to the International Court of Justice at the request of any one of the parties to the dispute.
Article 39. Signature, ratification and accession
1. This Convention shall be opened for signature at Geneva on 28 July 1951 and shall thereafter be deposited with the Secretary-General of the United Nations. It shall be open for signature at the European Office of the United Nations from 28 July to 31 August 1951 and shall be re-opened for signature at the Headquarters of the United Nations from 17 September 1951 to 31 December 1952.
2. This Convention shall be open for signature on behalf of all States Members of the United Nations, and also on behalf of any other State invited to attend the Conference of Plenipotentiaries on the Status of Refugees and Stateless Persons or to which an invitation to sign will have been addressed by the General Assembly. It shall be ratified and the instruments of ratification shall be deposited with the Secretary-General of the United Nations.
3. This Convention shall be open from 28 July 1951 for accession by the States referred to in paragraph 2 of this article. Accession shall be effected by the deposit of an instrument of accession with the Secretary-General of the United Nations.
Article 40. Territorial application clause
1. Any State may, at the time of signature, ratification or accession, declare that this Convention shall extend to all or any of the territories for the international relations of which it is responsible. Such a declaration shall take effect when the Convention enters into force for the State concerned.
2. At any time thereafter any such extension shall be made by notification addressed to the Secretary-General of the United Nations and shall take effect as from the ninetieth day after the day of receipt by the Secretary-General of the United Nations of this notification, or as from the date of entry into force of the Convention for the State concerned, whichever is the later.
3. With respect to those territories to which this Convention is not extended at the time of signature, ratification or accession, each State concerned shall consider the possibility of taking the necessary steps in order to extend the application of this Convention to such territories, subject, where necessary for constitutional reasons, to the consent of the Governments of such territories.
Article 41. Federal clause
In the case of a Federal or non-unitary State, the following provisions shall apply:
(a) With respect to those articles of this Convention that come within the legislative jurisdiction of the federal legislative authority, the obligations of the Federal Government shall to this extent be the same as those of parties which are not Federal States;
(b) With respect to those articles of this Convention that come within the legislative jurisdiction of constituent States, provinces or cantons which are not, under the constitutional system of the Federation, bound to take legislative action, the Federal Government shall bring such articles with a favourable recommendation to the notice of the appropriate authorities of States, provinces or cantons at the earliest possible moment;
(c) A Federal State Party to this Convention shall, at the request of any other Contracting State transmitted through the Secretary-General of the United Nations, supply a statement of the law and practice of the Federation and its constituent units in regard to any particular provision of the Convention showing the extent to which effect has been given to that provision by legislative or other action.
Article 42. Reservations
1. At the time of signature, ratification or accession, any State may make reservations to articles of the Convention other than to articles 1, 3, 4, 16(1), 33, 36--46 inclusive.
2. Any State making a reservation in accordance with paragraph 1 of this article may at any time withdraw the reservation by a communication to that effect addressed to the Secretary-General of the United Nations.
Article 45. Entry into force
1. This Convention shall come into force on the ninetieth day following the day of deposit of the sixth instrument of ratification or accession.
2. For each State ratifying or acceding to the Convention after the deposit of the sixth instrument of ratification or accession, the Convention shall enter into force on the ninetieth day following the date of deposit by such State of its instrument of ratification or accession.
Article 44. Denunciation
1. Any Contracting State may denounce this Convention at any time by a notification addressed to the Secretary-General of the United Nations.
2. Such denunciation shall take effect for the Contracting State concerned one year from the date upon which it is received by the Secretary-General of the United Nations.
3. Any State which has made a declaration or notification under article 40 may, at any time thereafter, by a notification to the Secretary-General of the United Nations, declare that the Convention shall cease to extend to such territory one year after the date of receipt of the notification by the Secretary-General.
Article 45. Revision
1. Any Contracting State may request revision of this Convention at any time by a notification addressed to the Secretary-General of the United Nations.
2. The General Assembly of the United Nations shall recommend the steps, if any, to be taken in respect of such request.
Article 46. Notifications by the Secretary-General of the United Nations
The Secretary-General of the United Nations shall inform all Members of the United Nations and non-member States referred to in article 39:
(a) Of declarations and notifications in accordance with section B of article 1;
(b) Of signatures, ratifications and accessions in accordance with article 39;
(c) Of declarations and notifications in accordance with article 40;
(d) Of reservations and withdrawals in accordance with article 42;
(e) Of the date on which this Convention will come into force in accordance with article 43;
(f) Of denunciations and notifications in accordance with article 44;
(g) Of requests for revision in accordance with article 45.
In faith whereof the undersigned, duly authorized, have signed this Convention on behalf of their respective Governments.
Done at Geneva, this twenty-eighth day of July, one thousand nine hundred and fifty-one, in a single copy, of which the English and French texts are equally authentic and which shall remain deposited in the archives of the United Nations, and certified true copies of which shall be delivered to all Members of the United Nations and to the non-member States referred to in article 39.
Schedule
Paragraph 1
1. The travel document referred to in Article 28 of this Convention shall be similar to the specimen annexed hereto.
2. The document shall be made out in at least two languages, one of which shall be English or French.
Paragraph 2
Subject to the regulations obtaining in the country of issue, children may be included in the travel document of a parent or, in exceptional circumstances, of another adult refugee.
Paragraph 3
The fees charged for issue of the document shall not exceed the lowest scale or charges for national passports.
Paragraph 4
Save in special or exceptional cases, the document shall be made valid for the largest possible number of countries.
Paragraph 5
The document shall have a validity of either one or two years, at the discretion of the issuing authority.
Paragraph 6
1. The renewal or extension of the validity of the document is a matter for the authority which issued it, so long as the holder has not established lawful residence in another territory and resides lawfully in the territory of the said authority. The issue of a new document is, under the same conditions, a matter for the authority which issued the former document.
2. Diplomatic or consular authorities, specially authorized for the purpose, shall be empowered to extend, for a period not exceeding six months, the validity of travel documents issued by their Governments.
3. The Contracting States shall give sympathetic consideration to renewing or extending the validity of travel documents or issuing new documents to refugees no longer lawfully resident in their territory who are unable to obtain a travel document from the country of their lawful residence.
Paragraph 7
The Contracting States shall recognize the validity of the documents issued in accordance with the provisions of Article 28 of this Convention.
Paragraph 8
The competent authorities of the country to which the refugee desires to proceed shall, if they are prepared to admit him and if a visa is required, affix a visa on the document of which he is the holder.
Paragraph 9
1. The Contracting States undertake to issue transit visas to refugees who have obtained visas for a territory of final destination.
2. The issue of such visas may be refused on grounds which would justify refusal of a visa to any alien.
Paragraph 10
The fees for the issue of exit, entry or transit visas shall not exceed the lowest scale of charges for visas on foreign passports.
Paragraph 11
When a refugee has lawfully taken up residence in the territory of another Contracting State, the responsibility for the issue of a new document, under the terms and conditions of Article 28, shall be that of the competent authority of that territory, to which the refugee shall be entitled to apply.
Paragraph 12
The authority issuing a new document shall withdraw the old document and shall return it to the country of issue, if it is stated in the document that it should be so returned; otherwise it shall withdraw and cancel the document.
Paragraph 13
1. Each Contracting State undertakes that the holder of a travel document issued by it in accordance with Article 28 of this Convention shall be readmitted to its territory at any time during the period of its validity.
2. Subject to the provisions of the preceding sub-paragraph, a Contracting State may require the holder of the document to comply with such formalities as may be prescribed in regard to exit from or return to its territory.
3. The Contracting States reserve the right, in exceptional cases, or in cases where the refugee's stay is authorized for a specific period, when issuing the document, to limit the period during which the refugee may return to a period of not less than three months.
Paragraph 14
Subject only to the terms of paragraph 13, the provisions of this Schedule in no way affect the laws and regulations governing the conditions of admission to, transit through, residence and establishment in, and departure from, the territories of the Contracting States.
Paragraph 15
Neither the issue of the document nor the entries made thereon determine or affect the status of the holder, particularly as regards nationality.
Paragraph 16
The issue of the document does not in any way entitle the holder to the protection of the diplomatic or consular authorities of the country of issue, and does not confer on these authorities a right of protection.
* Adopted on 28 July 1951 by the United Nations Conference of Plenipotentiaries on the Status of Refugees and Stateless Persons convened under General Assembly resolution 429(V) of 14 December 1950. Entry into force: 22 April 1954, in accordance with article 43.
Facebook
Twitter
