Teksti suurus:

Välisriikide õigusinfo Euroopa konventsiooni lisaprotokoll

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:29.07.1997
Avaldamismärge:RT II 1997, 7, 35

Välisriikide õigusinfo Euroopa konventsiooni lisaprotokoll

Konventsiooni ja lisaprotokolli ratifitseerimise seadus

Teadaanne välislepingu jõustumise kohta

Koostatud 15. märtsil 1978. a. Strasbourg'is

Käesolevale alla kirjutanud Euroopa Nõukogu liikmesriigid,

võttes aluseks välisriikide õigusinfo Euroopa konventsiooni (edaspidi «konventsioon»), mis on avatud allakirjutamiseks 7. juunil 1968 Londonis;

pidades soovitavaks laiendada konventsiooniga loodud rahvusvahelise vastastikuse abi süsteemi kriminaalõiguses ja -menetluses mitmepoolse, kõigile konventsiooniosalistel eavatud koostööna;

arvestades samuti, et õiguslikke menetlusi takistavate majandustõkete kaotamiseks ja liikmesriikides majanduslikult halvemini kindlustatud isikutele nende õiguste kasutamise kergendamiseks on soovitatav laiendada konventsiooniga loodud süsteemi ka õigusabile ja nõuandele tsiviil- ja kaubandusasjades;

märkides, et konventsiooni artikli 1 lõige 2 võimaldab kahel või enamal lepingupoolel omavahelistes suhetes laiendada konventsiooni ka aladele, mida konventsioon ei reguleeri;

märkides, et konventsiooni artikli 3 lõige 3 võimaldab kahel või enamal lepingupoolel laiendada omavahelistes suhetes konventsiooni ka taotlustele muudelt asutustelt peale õigusasutuste,

on kokku leppinud alljärgnevas:

I peatükk

Artikkel 1

Lepingupooled kohustuvad üksteisele konventsiooni sätete kohaselt andma infot oma kriminaalõiguse ja -protsessi ning kriminaalala õigusasutuste ülesehituse kohta, sealhulgas prokuratuuriorganite ja karistuste täideviimist käsitlevate seaduste kohta. Kohustus kehtib kõigi kriminaalasjade kohta, mille menetlemine kuulub taotluse esitamise ajal taotleva poole õigusasutuste pädevusse.

Artikkel 2

Taotlus artiklis 1 nimetatud valdkonda puudutavates küsimustes võib:

(a) tulla nii kohtult kui ka muudelt õigusasutustelt, kelle pädevuses on kriminaalasjade menetlemine või lõplike ja kohustuslike karistuste täideviimine; ning

(b) olla esitatud nii algatatud kui ka algatatava menetlusega seoses.

II peatükk

Artikkel 3

Konventsiooni artikli 1 lõikes 1 ette nähtud kohustuste piires lepivad lepingupooled kokku, et infotaotluse võib esitada:

(a) nii õigusasutus kui ka ametlikult õigusabi andmise või nõustamisega tegelev isik või asutus, kes esindab majanduslikult vähekindlustatud isikut; ning

(b) nii algatatud kui ka algatatava menetlusega seoses.

Artikkel 4

1. Iga lepingupool, kes pole asutanud ega määranud konventsiooni artikli 2 lõikes 2 ette nähtud ühte või mitut asutust, kes tegutseksid edastavate asutustena, asutab või määrab sellise asutuse taotluste edastamiseks välisriigi vastuvõtvale asutusele käesoleva protokolli artikli 3 järgi.

2. Iga lepingupool teatab Euroopa Nõukogu peasekretärile vastavalt eelmisele lõikele asutatud või määratud edastava asutuse või asutuste nimetuse ja aadressi.

III peatükk

Artikkel 5

1. Iga riik võib allakirjutamisel või ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumendi deponeerimisel deklareerida, et ta on seotud ainult ühega käesoleva protokolli I või II peatükist.

2. Iga riik, kes on teinud sellise deklaratsiooni, võib alati Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava teatega deklareerida, et on seotud nii I kui ka II peatükiga. Selline teade jõustub selle vastuvõtmise päeval.

3. Lepingupool, kes on seotud nii I kui ka II peatüki sätetega, võib igal ajal Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava teatega deklareerida, et on seotud ainult I või II peatükiga. Selline teade jõustub kuue kuu möödumisel selle vastuvõtmise kuupäevast.

4. I või II peatüki sätteid saab olenevalt olukorrast rakendada ainult nende lepingupoolte suhtes, kes on seotud vastava peatükiga.

Artikkel 6

1. Käesolev protokoll on allakirjutamiseks avatud konventsioonile allakirjutanud Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, kes võivad saada lepingupooleks:

(a) kirjutades protokollile alla ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisreservatsioonita;

(b) kirjutades protokollile alla ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisreservatsiooniga ja protokolli seejärel ratifitseerides, vastu võttes või kinnitades.

2. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisdokumendid deponeeritakse Euroopa Nõukogu peasekretäri juures.

3. Euroopa Nõukogu liikmesriik ei või protokollile ratifitseerimis-,vastuvõtmis- võikinnitamisreservatsioonita alla kirjutada ega seda ratifitseerida, vastu võtta egakinnitada, kui ta ei ole enne võisamal ajal ratifitseerinud konventsiooni või sellega ühinenud.

Artikkel 7

1. Käesolev protokoll jõustub kolme kuu möödumiselkuupäevast, mil kolm Euroopa Nõukogu liikmesriikion saanud käesoleva protokolli poolteks vastavalt artikli 6 sätetele.

2. Liikmesriigi suhtes, kes kirjutab protokollile ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisreservatsioonita alla või ratifitseerib protokolli, võtab selle vastu või kinnitab hiljem, jõustub see kolme kuu möödumisel allakirjutamise või ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisdokumendi deponeerimise kuupäevast.

Artikkel 8

1. Pärast protokolli jõustumist võib Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee kutsuda sellega ühinema nii konventsiooniga ühinenud kui ka ühinema kutsutud riike.

2. Ühinemine toimub Euroopa Nõukogu peasekretäri juures ühinemisdokumendi deponeerimisega, mis jõustub kolme kuu möödumisel selle deponeerimise kuupäevast.

Artikkel 9

1. Iga riik võib allakirjutamisel või ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumendi deponeerimisel määratleda territooriumi või territooriumid, mille suhtes käesolev protokoll kehtib.

2. Iga riik võib ratifitseerimis-, kinnitamis-, vastuvõtmis- või ühinemisdokumendi deponeerimisel või pärast seda Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava deklaratsiooniga laiendada käesolevat protokolli deklaratsioonis nimetatud territooriumile või territooriumidele, mille rahvusvaheliste suhete eest ta vastutab või mille nimel ta on volitatud kohustusi võtma.

3. Vastavalt eelmisele lõikele tehtud deklaratsioonist võib loobuda selles nimetatud mis tahes territooriumi suhtes Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava teatega. Deklaratsioonist loobumine jõustub kuue kuu möödumisel teate Euroopa Nõukogu peasekretärile saabumise kuupäevast.

Artikkel 10

1. Iga lepingupool võib käesoleva protokolli enda suhtes denonsseerida Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava teatega.

2. Denonsseerimine jõustub kuue kuu möödumisel teate peasekretärile saabumise kuupäevast.

3. Konventsiooni denonsseerimine toob automaatselt kaasa ka käesoleva protokolli denonsseerimise.

Artikkel 11

Euroopa Nõukogu peasekretär teatab Euroopa Nõukogu liikmesriikidele ja kõigile konventsiooniga ühinenud riikidele:

(a) igast ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisreservatsioonita allakirjutamisest;

(b) igast ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisreservatsiooniga allakirjutamisest;

(c) igast ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumendi deponeerimisest;

(d) igast käesoleva protokolli jõustumise kuupäevast vastavalt artiklile 7;

(e) igast teatest, mis on saadud vastavalt artikli 4 sätetele;

(f) igast deklaratsioonist või teatest, mis on tehtud vastaval tartikli 5 sätetele;

(g) igast deklaratsioonist, mis on saadud vastavalt artikli 9 sätetele, ja sellisest deklaratsioonist loobumisest;

(h) igast teatest, mis on saadud vastavalt artikli 10 sätetele, ja sellise denonsseerimine jõustumise kuupäeva.

Ülaltoodu kinnituseks on allakirjutanud, olles selleks täielikult volitatud, kirjutanud alla käesolevale protokollile.

Koostatud 15. märtsil 1978 Strasbourg'is inglise ja prantsuse keeles. Tekstid on võrdselt autentsed, ühes eksemplaris ja deponeeritakse Euroopa Nõukogu arhiivi. Euroopa Nõukogu peasekretär edastab tõestatud koopia kõigile allakirjutanud ja ühinevatele riikidele.

* Euroopa lepingute seeria, nr. 97.