Teksti suurus:

Euroopa filmialase koostöö konventsioon

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.09.1997
Avaldamismärge:RT II 1997, 11, 41

Euroopa filmialase koostöö konventsioon

Euroopa filmialase koostöö konventsiooni ratifitseerimise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

Mitteametlik tõlge

Euroopa filmialase koostöö konventsioon*

Sõlmitud 2. oktoobril 1992. a. Strasbourg'is

PREAMBUL

Euroopa Nõukogu liikmesriigid ning teised käesolevale konventsioonile allakirjutavad Euroopa kultuurikonventsiooni osalisriigid,

arvestades, et Euroopa Nõukogu sihiks on saavutada suuremat ühtsust oma liikmete vahel, eesmärgiga kaitsta ning edendada ühiseks pärandiks olevaid ideaale ja põhimõtteid;

arvestades, et loomingu- ja väljendusvabadus on nimetatud põhimõtete alus;

arvestades, et Euroopa riikide kultuuride mitmekesisuse kaitsmine kuulub Euroopa kultuurikonventsiooni eesmärkide hulka;

arvestades vajadust tugevdada filmialast koostööd, mis on Euroopa kultuurilise mitmekesisuse loomis- ja väljendusvahend;

otsustades arendada neid põhimõtteid ning lähtudes Ministrite Komitee soovitustest filminduse alal ja eeskätt soovitusest nr. R(86) 3 audiovisuaalse toodangu arendamise kohta Euroopas;

märkides tunnustavalt, et Euroopa fondi EURIMAGES moodustamine filmialaste ja audiovisuaalsete teoste ühise tootmise ja levitamise toetamiseks on kooskõlas eesmärgiga ergutada Euroopa filmialast koostööd ning et sellega on antud uus impulss filmialaste koostöö programmide arendamiseks Euroopas;

otsustades jõuda selle kultuurialase eesmärgini ühiste jõupingutustega, saavutamaks toodangu kasvu ja määratlemaks reegleid, mis kehtiksid Euroopa mitmekülgsele filmialasele koostööle tervikuna;

arvestades, et ühiste reeglite vastuvõtmine toob kaasa piirangute vähenemise ja filmialase koostöö elavnemise Euroopas,

on kokku leppinud alljärgnevas:

I peatükk

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1. Konventsiooni eesmärk

Käesoleva konventsiooni pooled kohustuvad edendama Euroopa filmialast koostööd vastavalt järgmistele sätetele.

Artikkel 2. Rakendusala

1. Käesolevas konventsioonis on sätestatud poolte suhted mitmepoolsete koostööprojektide elluviimisel nende riikide territooriumil.

2. Käesolevat konventsiooni rakendatakse:

(a) koostööprojektidele, millega on seotud vähemalt kolm kaastootjat, kes on registreeritud konventsiooni kolme erineva poole poolt; ja

(b) koostööprojektidele, millega on seotud vähemalt kolm kaastootjat, kes on registreeritud konventsiooni kolme erineva poole poolt, ning üks kaastootja või mitu kaastootjat, kes ei ole registreeritud konventsiooni poolte poolt. Konventsiooni poolte poolt registreerimata kaastootjate panus ei tohi ületada 30% koostööprojekti kogumaksumusest.

Kõikidel juhtudel rakendatakse konventsiooni vaid tingimusel, et koostööprojektina valminud töö vastab Euroopa filmi definitsioonile, mis on toodud artikli 3 lõikes 3.

3. Käesoleva konventsiooni poolte vahel sõlmitud kahepoolsete kokkulepete sätted kehtivad edaspidi kahepoolsete koostööprojektide puhul.

Mitmepoolsete koostööprojektide puhul asendavad käesoleva konventsiooni sätted konventsiooni poolte vahel sõlmitud kahepoolsete kokkulepete sätteid. Kahepoolseid koostööprojekte puudutavad sätted jäävad jõusse, kui need ei ole vastuolus käesoleva konventsiooni sätetega.

4. Kui puudub kokkulepe, mis reguleerib käesoleva konventsiooni poolte vahelisi kahepoolse koostööprojektiga seotud suhteid, siis rakendub konventsioon ka kahepoolsete koostööprojektide puhul, kui üks pooltest ei ole teinud reservatsiooni vastavalt artiklis 20 sätestatule.

Artikkel 3. Definitsioonid

Käesolevas konventsioonis:

(a) mõiste «film» tähendab erineva pikkuse ja erinevate vahenditega toodetud filme, eeskätt mängufilme, animafilme ja dokumentaalfilme, mis vastavad poole filmitööstust reguleerivatele sätetele ja mis on ette nähtud kinos näitamiseks;

(b) mõiste «kaastootjad» tähendab filmitoodanguga tegelevaid firmasid või tootjaid, kes on registreeritud käesoleva konventsiooni poolte poolt ja keda seob koostööleping;

(c) mõiste «Euroopa film» tähendab filmi, mis vastab käesoleva konventsiooni lahutamatuks osaks olevas lisas II sätestatud tingimustele;

(d) mõiste «mitmepoolne koostööprojekt» tähendab filmialast tööd, milles osaleb vähemalt kolm kaastootjat kooskõlas artikli 2 lõikes 2 sätestatuga.

II peatükk

KOOSTÖÖPROJEKTIDE PUHUL KEHTIVAD REEGLID

Artikkel 4. Võrdsustamine rahvuslike filmidega

1. Euroopa filmid, mis on valminud mitmepoolsete koostööprojektide tulemusena ja kuuluvad käesoleva konventsiooni rakendusalasse, saavad õiguse selles koostööprojektis osalevate konventsiooni poolte seadusandlike ja regulatiivsete sätetega rahvuslikele filmidele antavatele soodustustele.

2. Soodustused tagab igale kaastootjale pool, kus kaastootja on registreeritud, vastavalt selle poole seadusandlikele ja regulatiivsetele sätetele ning käesoleva konventsiooni sätetele.

Artikkel 5. Koostööprojekti staatuse saamise tingimused

1. Kõik filmialased koostööprojektid tuleb kinnitada nende poolte, kus kaastootjad on registreeritud, pädevates asutustes pärast asutuste omavahelisi konsultatsioone ja vastavalt lisas I sätestatud protseduurireeglitele. Nimetatud lisa on käesoleva konventsiooni lahutamatu osa.

2. Koostööprojekti staatuse saamise taotlus esitatakse kinnitamiseks pädevale asutusele vastavalt lisas I sätestatud protseduurireeglitele. Asutuse kinnitav otsus on lõplik, välja arvatud juhul, kui projekti realiseerijad ei täida oma esmaseid kunstilisi, rahalisi ja tehnilisi kohustusi.

3. Ilmselgelt pornograafilise sisuga või vägivalda propageerivad või avalikult inimväärikust solvavad projektid ei saa koostööprojekti staatust.

4. Koostööprojekti staatusest tulenevad soodustused antakse kaastootjatele, kelle puhul ollakse veendunud vajalike tehniliste ja rahaliste vahendite ning piisava erialase kvalifikatsiooni olemasolus.

5. Iga lepinguosaline riik määrab lõikes 2 nimetatud pädevad asutused deklaratsioonis, mis esitatakse konventsioonile allakirjutamisel või ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumendi deponeerimisel. Seda deklaratsiooni võib hiljem muuta.

Artikkel 6. Kaastootjate panuste proportsionaalsus

1. Mitmepoolse koostööprojekti puhul ei tohi väikseim panus olla alla 10% ja suurim panus ületada 70% filmi tootmise kogumaksumusest. Kui ühe poole panus on alla 20%, võivad teised pooled vähendada selle poole subsideerimist oma riigi toetusprogrammidest või subsideerimisest üldse loobuda.

2. Kui käesolev konventsioon asendab kahe poole vahel sõlmitud kahepoolset kokkulepet vastavalt artikli 2 lõike 4 sätetele, siis ei tohi väikseim panus olla alla 20% ja suurim panus ületada 80% filmi tootmise kogumaksumusest.

Artikkel 7. Kaastootjate õigused

1. Koostööleping peab tagama igale kaastootjale originaalpildi ja -heli kaasomanduse. Lepingus sätestatakse originaali säilitamine kaastootjate poolt ühiselt kokku lepitud kohas ning kaastootjatele tagatakse sellele vaba juurdepääs.

2. Koostööleping peab samuti tagama igale kaastootjale õiguse kasutada originaali koopiaid.

Artikkel 8. Tehniline ja kunstiline osalus

1. Iga kaastootja osalus hõlmab tehnilist ja kunstilist valdkonda. Põhimõtteliselt ja kooskõlas pooli siduvate rahvusvaheliste kohustustega peab kaastootjate osalus filmigrupi loomingulise, tehniliseja kunstilise koosseisu ning osatäitjate ja tehnilise varustuse vallas olema proportsionaalne nende investeeritud summaga.

2. Vastavalt pooli siduvaile rahvusvahelistele kohustustele ja ekraaniteosele esitatavatele nõuetele peab teose filmimisel osalev tehniline ja oskustööliste personal koosnema nende riikide kodanikest, kes on koostööprojektis kaastootjad, ning järeltootmine toimub tavaliselt neis riikides.

Artikkel 9. Rahaline osalus koostööprojektis

1. Artikli 8 sätteid arvestamata ning kooskõlas poolte seadustes ja eeskirjades sätestatud tingimuste ja piirangutega võib projektile käesoleva konventsiooni sätete alusel anda koostööprojekti staatuse, kui see vastab järgmistele tingimustele:

(a) kaasab vastavalt koostöölepingule kas ühte või mitut üksnes rahalist panust, tingimusel et igaühe rahvuslik osa ei ole väiksem kui 10% ega suurem kui 25% tootmiskuludest;

(b) kaasab enamusosalusega kaastootja, kellel on suur panus nii tootmisprotsessi kunstilises kui ka tehnilises osas ja kes on täitnud filmi rahvusliku tootena tunnustamise tingimused oma riigis;

(c) aitab edendada Euroopa identiteeti; ja

(d) on fikseeritud koostöölepingus, milles on sätestatud sissetulekute jaotumine.

2. Rahaline osalus tagab koostööprojekti staatuse vaid siis, kui pädevad asutused on igal üksikul juhul andnud oma kinnituse, arvestades eelkõige artikli 10 sätteid.

Artikkel 10. Üldine tasakaal

1. Pooltevahelised filmialased suhted peavad olema üldises tasakaalus niihästi koostööfilmi projekti investeeritud raha kui ka tehnilise ja kunstilise osaluse vallas.

2. Pool, kes teatud ajavahemiku möödumisel märkab puudujääke koostöösuhetes ühe või mitme poolega, võib oma kultuurilise identiteedi säilitamisest lähtudes keelduda edasisest koostööst kuni tasakaalustatud filmialaste suhete taastamiseni nimetatud poole või pooltega.

Artikkel 11. Riiki sisenemine ja seal elamine

Vastavalt kehtivatele seadustele ja eeskirjadele ning rahvusvahelistele kohustustele hõlbustab iga riik koostööprogrammis osaleva teistest riikidest pärit tehnilise ja kunstilise personali oma territooriumile sisenemist ja elamist, samuti tööloa saamist. Ühtlasi lubab iga pool ajutiselt importida ja reeksportida varustust, mis on vajalik käesoleva konventsiooni rakendusalasse kuuluvate filmide tootmiseks ja levitamiseks.

Artikkel 12. Kaastootmises osalevate riikide äramärkimine

1. Koostööfilmides märgitakse ära kaastootmises osalenud riigid.

2. Mainitud riikide nimed märgitakse selgelt ära filmi tiitrites, reklaammaterjalides ning filmi demonstreerimisel.

Artikkel 13. Eksport

Kui koostööfilm eksporditakse riiki, kus filmiimpordile on kehtestatud kvoodid, ning ühel kaastootjaks olnud poolel ei ole õigust oma filme sinna vabalt importida:

(a) lisatakse film tavaliselt selle riigi kvoodile, kellel oli filmi tootmises suurim osalus;

(b) film, mis on toodetud eri riikide võrdse osalusega, lisatakse selle riigi kvoodile, kellel on parimad võimalused ekspordiks kõnealusesse riiki;

(c) kui puudub võimalus rakendada punktide a jab sätteid, lisatakse film selle poole kvoodile, kust on pärit režissöör.

Artikkel 14. Keeled

Koostööprojekti staatuse andmisel võib poole pädev asutus nõuda projekti lülitatud kaastootjalt filmi koopiat, mis on ühes selle poole keeles.

Artikkel 15. Festivalid

Kui kaastootjad ei otsusta teisiti, siis näitab filme rahvusvahelistel festivalidel see pool, kus on registreeritud suurima osalusega kaastootja, või võrdse rahalise osaluse puhul pool, kust on pärit režissöör.

III peatükk

LÕPPSÄTTED

Artikkel 16. Allakirjutamine, ratifitseerimine, vastuvõtmine, kinnitamine

1. Käesolev konventsioon on allakirjutamiseks avatud Euroopa Nõukogu liikmesriikidele ning teistele Euroopa kultuurikonventsiooni osalisriikidele, kes avaldavad nõusolekut lugeda end konventsiooniga seotuks:

(a) allakirjutamisega ilma ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamistingimuseta;

(b) allakirjutamisega ja sellele järgneva ratifitseerimise, vastuvõtmise või kinnitamisega.

2. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisdokumendid deponeeritakse Euroopa Nõukogu peasekretäri juurde.

Artikkel 17. Jõustumine

1. Käesolev konventsioon jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil viis riiki, nende hulgas vähemalt neli Euroopa Nõukogu liikmesriiki, on väljendanud nõusolekut lugeda end seotuks konventsiooniga vastavalt artikli 16 sätetele.

2. Iga allakirjutanud riigi suhtes, kes oma nõusolekut konventsiooniga seotuse kohta väljendab hiljem, jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele allakirjutamise päevast või ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisdokumendi deponeerimise päevast.

Artikkel 18. Mitteliikmesriikide ühinemine

1. Pärast käesoleva konventsiooni jõustumist võib Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee teha mistahes Euroopa riigile, kes ei ole Euroopa Nõukogu ega Euroopa Majandusühenduse liige, ettepaneku ühineda käesoleva konventsiooniga enamuse poolt vastuvõetud otsuse alusel Euroopa Nõukogu statuudi artikli 20 punkti d järgi ning osalisriikide esindajate ühehäälsel otsusel.

2. Iga ühineva riigi ning Euroopa Majandusühenduse suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil nad on deponeerinud ühinemisdokumendi Euroopa Nõukogu peasekretäri juurde.

Artikkel 19. Territoriaalne tingimus

1. Iga riik võib allakirjutamisel või ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumendi deponeerimisel täpsustada territooriumi või territooriumid, mille suhtes käesolevat konventsiooni rakendatakse.

2. Iga pool võib ka hiljem mis tahes ajal Euroopa Nõukogu peasekretärile esitatud deklaratsiooni alusel laiendada käesoleva konventsiooni rakendamist mis tahes muule deklaratsioonis nimetatud territooriumile. Sellise territooriumi suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil peasekretär sai sellekohase deklaratsiooni.

3. Iga kahe eelmise lõike alusel tehtud deklaratsiooni võib deklaratsioonis nimetatud territooriumi suhtes tagasi võtta peasekretärile sellekohase teate esitamise teel. Tagasivõtmine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele päevast, mil peasekretär sai sellekohase teate.

Artikkel 20. Reservatsioonid

1. Iga riik võib allakirjutamisel või ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumendi deponeerimisel deklareerida, et artikli 2 lõige 4 ei rakendu tema poolt ühe või mitme poolega sõlmitud kahepoolsete koostöösuhete osas. Lisaks sellele võib ta jätta endale õiguse kehtestada artikli 9 lõike 1 punktis a sätestatud suurimast osalusprotsendist erinev osalusprotsent. Teisi reservatsioone ei või teha.

2. Iga pool, kes on teinud reservatsiooni vastavalt eelmisele lõikele, võib selle täielikult või osaliselt tagasi võtta Euroopa Nõukogu peasekretärile sellekohase teate esitamise teel. Tagasivõtmine jõustub päeval, mil peasekretär sai sellekohase teate.

Artikkel 21. Denonsseerimine

1. Iga pool võib mis tahes ajal käesoleva konventsiooni denonsseerida, edastades Euroopa Nõukogu peasekretärile sellekohase teate.

2. Selline denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuue kuu möödumisele päevast, mil peasekretär sai sellekohase teate.

Artikkel 22. Teated

Euroopa Nõukogu peasekretär teavitab nõukogu liikmesriike, samuti Euroopa Majandusühendust ja mistahes riiki, kes on käesoleva konventsiooniga ühinenud või kellele on tehtud vastav ettepanek:

(a) igast allakirjutamisest;

(b) igast ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumendi deponeerimisest;

(c) igast käesoleva konventsiooni jõustumise kuupäevast vastavalt artiklitele 17, 18 ja 19;

(d) igast deklaratsioonist, mis on tehtud vastavalt artikli 5 lõikele 5;

(e) igast denonsseerimisest, millest teatatakse vastavalt artiklile 21;

(f) igast muust käesoleva konventsiooniga seotud toimingust, teatest või teatisest.

Ülaltoodu kinnituseks on allakirjutanud, olles selleks täielikult volitatud, kirjutanud alla käesolevale konventsioonile.

Koostatud 2. oktoobril 1992. aastal Strasbourg'is inglise ja prantsuse keeles, kusjuures mõlemad tekstid on võrdselt autentsed, ühes eksemplaris, mis deponeeritakse Euroopa Nõukogu arhiivi. Euroopa Nõukogu peasekretär edastab tõestatud koopiad artikli 16 lõikes 1 nimetatud riikidele ning Euroopa Majandusühendusele ja konventsiooniga ühinema kutsutud riigile.

* Euroopa lepingute seeria, nr. 147.

Lisa I

Taotlemisprotseduur

Käesolevas konventsioonis sätestatud soodustuste kasutamiseks peavad poolte poolt registreeritud kaastootjad kaks kuud enne filmimise algust esitama koostööprojekti staatuse saamiseks taotluse, millele lisatakse allpool loetletud dokumendid. Nimetatud dokumente tuleb pädevatele asutustele saata piisav arv eksemplare, et neid oleks võimalik edastada teiste poolte asutustele vähemalt üks kuu enne filmimise algust:

-- koopia lepingust autoriõiguste ostmise kohta või muu sellekohane tõendusmaterjal teose kommertseesmärgil kasutamiseks;

-- lõplik stsenaarium;

-- nimestik iga osaleva riigi tehnilise ja kunstilise osaluse kohta;

-- planeeritud kulude arvestus ja üksikasjalik finantseerimisplaan;

-- filmi tootmise graafik;

-- kaastootjate vahel sõlmitud koostööleping. Selles lepingus tuleb sätestada tulude või territooriumide jaotamine kaastootjate vahel.

Taotlus ja teised dokumendid peavad võimaluse korral olema selle pädeva asutuse keeles, kellele nad esitatakse.

Olles taotluse ja lisatud dokumendid kätte saanud, saadavad pädevad siseriiklikud asutused need üksteisele. Väikseima rahalise osalusega poole pädev asutus ei anna oma kinnitust enne suurima rahalise osalusega poole asutuse seisukoha kättesaamist.

Lisa II

1. Filmi võib pidada Euroopa filmiks artikli 3 lõike 3 tähenduses, kui seda on hinnatud vähemalt 15 punktiga alltoodud Euroopa hindetabeli 19 võimalikust punktist.

2. Arvestades ekraaniteosele esitatavaid nõudeid, võivad pädevad asutused pärast üksteisega konsulteerimist ning leidis, et film siiski kajastab Euroopa identiteeti, anda koostööprojekti staatuse ka veidi vähem kui nõutud 15 punkti saanud teosele.

Euroopa hindetabel

Osakaalupuktid Osakaalupuktid
Loominguline gruppp Näitetrupp
Režissöör 3 Peaosatäitja 3
Stsenarist 3 Kõrvalosatäitja 2
Helilooja 1 Episoodilise osa täitja 1
7 6
Võttegrupp 1
Operaator 1
Helireþissöör 1
Monteerija 1
Kunstnik 1
Stuudio või võttekoht 1
Järeltootmiskoht 1
6

NB

(a) Peaosatäitja, kõrvalosatäitja ja episoodilise osa täitja määratletakse töötatud päevade arvu põhjal.
(b) Artikli 8 puhul viitab «kunstiline» loomingulisele grupile ja näitetrupile, «tehniline» tehnilisele võttegrupile ja oskustöölistele.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json