Eesti Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vaheline kokkulepe riigipiire ületava keskkonnamõju hindamisest
Vastu võetud 14.03.1997
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta
(õ) 12.10.2007 11:00
Eesti Vabariigi valitsus ja Läti Vabariigi valitsus, edaspidi nimetatud «lepingupooled»,
kinnitades vajadust rakendada ellu ja kindlustada säästva arengu põhimõtteid;
arvestades majandustegevuse ja keskkonnamõju omavahelisi seoseid;
võttes arvesse 18. veebruaril 1994. aastal Riias alla kirjutatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Läti Vabariigi valitsuse vahelist kokkulepet koostööst keskkonnakaitse valdkonnas;
võttes täielikult arvesse 25. veebruaril 1991. aastal Espoos sõlmitud riigipiire ületava keskkonnamõju hindamise konventsiooni ja selle lisade sätteid;
arvestades samuti Euroopa Liidu õigusakte, mis käsitlevad riigipiire ületava keskkonnamõju hindamist,
leppisid kokku alljärgnevas:
Artikkel 1. Definitsioonid
Käesolevas kokkuleppes,
(i) «päritolupool» tähendab lepingupoolt, kelle jurisdiktsiooni all kavandatav tegevus hakkab toimuma;
(ii) «mõjutatav pool» tähendab lepingupoolt, kelle sattumine kavandatavast tegevusest tuleneva riigipiire ületava mõju alla on tõenäoline;
(iii) «kavandatav tegevus» tähendab iga tegevust või ükskõik millist olulisemat muudatust tegevuses, mille kohta pädev asutus kehtiva riikliku protseduuri kohaselt võtab vastu otsuse;
(iv) «keskkonnamõju hindamine» tähendab riiklikku protseduuri kavandatava tegevuse tõenäolise mõju hindamiseks keskkonnale;
(v) «mõju» tähendab igasugust toimet, mida kavandatav tegevus põhjustab keskkonnale, sealhulgas inimeste tervisele ja julgeolekule, looduslikule mitmekesisusele, pinnasele, õhule, veele, kliimale, maastikule ja ajaloolistele mälestusmärkidele või teistele objektidele, või nende tegurite vastastikust toimet; see sisaldab ka toimet kultuuripärandile või sotsiaal-majanduslikke tingimusi, mis tulenevad nende tegurite muutumisest;
(vi) «riigipiire ületav keskkonnamõju» tähendab igasugust mõju ühe lepingupoole jurisdiktsiooni all oleval territooriumil, mis on põhjustatud osaliselt või täielikult teise lepingupoole jurisdiktsiooni all oleval territooriumil kavandatavast tegevusest;
(vii) «pädev asutus» tähendab riiklikku asutust või asutusi, kelle lepingupool määrab vastutavaks käesolevas kokkuleppes määratletud ülesannete täitmise eest, ja/või asutust või asutusi, kellele lepingupool on usaldanud kavandatava tegevusega seotud otsuste langetamise õiguse;
(viii) «üldsus» tähendab ühte või enamat füüsilist või juriidilist isikut;
(ix) «konventsioon» tähendab Espoos 25. veebruaril 1991 sõlmitud riigipiire ületava keskkonnamõju hindamise konventsiooni;
(x) «keskkonnamõju ühishindamine» tähendab kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamist, mida lepingupooled viivad läbi ühiselt.
Artikkel 2. Koostöö eesmärk
Käesoleva kokkuleppe raames tehtava koostöö eesmärgiks on kas ühiselt või eraldi kõigi sobivate ja efektiivsete abinõude rakendamine, et hoida ära kavandatavast tegevusest põhjustatud märkimisväärset ebasoovitavat riigipiire ületavat keskkonnamõju.
Artikkel 3. Koostöö objekt
Koostöö keskendub konventsiooni I lisas loetletud kavandatavatele tegevustele ja samuti käesoleva kokkuleppe lisas loetletud tegevustele.
Lepingupoolte pädevad asutused otsustavad iga juhtumi kohta eraldi, kas käesolevat kokkulepet kohaldatakse tegevusele, mille suhtes päritolupool rakendab keskkonnamõju hindamise protseduuri (sealhulgas tegevusele, mis ei ole nimetatud ülalmainitud lisades), ja kas selline tegevus põhjustab olulist ebasoovitavat riigipiire ületavat keskkonnamõju.
Artikkel 4. Institutsionaalne korraldus
Käesoleva kokkuleppe sätete täitmiseks luuakse riigipiire ületava keskkonnamõju hindamise ühiskomisjon, edaspidi «komisjon». Lepingupooled teatavad teineteisele ühe kuu jooksul alates käesoleva kokkuleppe jõustumisest kummaltki poolt ühe kaasesimehe määramisest. Kuni komisjoni esimese istungini tegutsevad käesoleva kokkuleppe täitmisel kontaktisikutena lepingupoolte pädevad asutused.
Artikkel 5. Komisjoni tööpõhimõtted
Komisjon on alaline avatud institutsioon. Komisjonil on õigus luua ad hoc töörühmi. Komisjoni esimene istung kutsutakse kokku kuue kuu jooksul alates käesoleva kokkuleppe jõustumisest. Komisjoni töö peamistes protseduurireeglites lepitakse kokku komisjoni esimesel istungil.
Komisjon lepib kokku riigipiire ületava keskkonnamõju hindamise protseduurilistes küsimustes iga juhtumi kohta eraldi.
Komisjoni liikmete tööd finantseerivad lepingupooled.
Artikkel 6. Teatamine
Päritolupool informeerib mõjutatavat poolt käesoleva kokkuleppe artiklis 3 loetletud kavandatavast tegevusest esimesel võimalusel ja mitte hiljem, kui ta informeerib oma üldsust kavandatavast tegevusest.
Teatise sisu lähtub nõuetest, mis on sätestatud muu hulgas konventsiooni artikli 3 lõigetes 2 ja 5. Komisjon määratleb teatises sisalduva kohustusliku informatsiooni hulga.
Artikkel 7. Kinnitus
Mõjutatav pool vastab päritolupoolele ühe kuu jooksul alates teate saamisest ja teatab, kas ta kavatseb osaleda keskkonnamõju hindamise protseduuris.
Artikkel 8. Informatsiooni edastamine
Mõjutatav pool edastab päritolupoolele viimase palvel põhjendatud ja kättesaadavat informatsiooni, mis käsitleb potentsiaalselt mõjutatavat keskkonda juhul, kui selline informatsioon on vajalik keskkonnamõju hindamise dokumentatsiooni ettevalmistamiseks.
Artikkel 9. Mõjutatava poole üldsuse informeerimine
Üldsuse informeerimine korraldatakse vastavalt konventsiooni artikli 3 lõikele 8 ja lepingupoolte õigusaktidele. Komisjon töötab välja täpse protseduuri.
Artikkel 10. Keskkonnamõju hindamise dokumentatsioon
Keskkonnamõju hindamise dokumentatsioon, mis antakse üle päritolupoole pädevale asutusele, sisaldab vähemalt sellist informatsiooni, nagu on kirjeldatud konventsiooni II lisas.
Päritolupool edastab mõjutatavale poolele komisjoni kaudu keskkonnamõju hindamise dokumentatsiooni vastavalt konventsiooni artiklile 4.
Artikkel 11. Mõjutatava poole üldsuse kaasamine
Üldsuse kaasamine toimub vastavalt konventsiooni artikli 4 lõikele 2 ja lepingupoolte õigusaktidele.
Komisjon töötab välja mõjutatava poole üldsuse kaasamise protseduuri.
Artikkel 12. Lepingupoolte konsultatsioonid
Lepingupoolte konsultatsioonid toimuvad vastavalt konventsiooni artiklile 5.
Konsultatsioonide kestuse sätestab komisjon konsultatsioonide alguses. Konsultatsioonid ei kesta kauem kui 6 kuud.
Artikkel 13. Lõppotsus
Lõppotsus võetakse vastu konventsiooni artikli 6 kohaselt.
Artikkel 14. Projektijärgne analüüs
Komisjon otsustab projektijärgse analüüsi tegemise. Kui komisjon otsustab teha projektijärgse analüüsi, võetakse täielikult arvesse konventsiooni artikli 7 ja V lisa sätted.
Artikkel 15. Keskkonnamõju ühishindamine
Komisjon otsustab keskkonnamõju ühishindamise vajalikkuse ja määrab kindlaks ühishindamise protseduuri igal juhtumil eraldi.
Artikkel 16. Lepingupoolte kohustused
Päritolupool vastutab keskkonnamõju hindamisega kaasnenud kulutuste kandmise eest siseriiklike õigusaktide ja käesoleva kokkuleppe järgi.
Mõjutatava poole kohalikud omavalitsused korraldavad ja päritolupool finantseerib üldsuse kaasamist vastavalt siseriiklikele õigusaktidele vastavates riikides.
Päritolupool varustab mõjutatavat poolt hindamiseks vajaliku informatsiooni ja dokumentatsiooniga omavahel kokkulepitud keeles.
Lepingupooled kannavad ad hoc töörühmadesse kuuluvate oma ekspertide kulud, täiendavad kulud kannab neid põhjustanud lepingupool.
Artikkel 17. Vaidluste ennetamine ja lahendamine
Kui lepingupoolte vahel tekib vaidlus käesoleva kokkuleppe tõlgendamise või rakendamise osas, otsivad nad lahendust läbirääkimiste abil või mõnel teisel lepingupooltele vastuvõetaval vaidluste lahendamise viisil.
Kui vaidlust ei õnnestu lahendada ülalmainitud viisidel, võetakse vaidluse lahendamisel aluseks konventsiooni artikli 15 ja VII lisa vastavad sätted.
Artikkel 18. Kokkuleppe muutmine
Käesoleva kokkuleppe teksti võib muuta. Muudatused kiidetakse heaks lepingupoolte konsensuse alusel.
Artikkel 19. Lõppsätted
Käesolev kokkulepe jõustub allakirjutamise hetkel.
Kumbki lepingupool võib käesoleva kokkuleppe lõpetada, teatades sellest kirjalikult. Kokkuleppe lõpetamine jõustub 12 kuu möödumisel sellise kirjaliku teate saamisest teise lepingupoole poolt.
Sõlmitud Pärnus, kahes eksemplaris 14. märtsil 1997. aastal eesti, läti ja inglise keeles, kusjuures kõik tekstid omavad võrdset jõudu.
Erinevuste korral tõlgendamisel võetakse aluseks lepingu ingliskeelne tekst.
| Eesti Vabariigi valitsuse nimel Villu REILJAN | Läti Vabariigi valitsuse nimel Indulis EMSIS |
| Lisa |
Kokkuleppega reguleeritavate kavandatavate tegevuste loetelu maa-alal, mis ulatub 15 km kaugusele ühisest piirist
1. Soojuselektrijaamade või teiste põletusseadmete rajamine, mille võimsus on 100 MW või rohkem.
2. Asbesti tootmine või asbesti sisaldavate toodete valmistamine:
a) kui asbest-tsementtooteid on lõpptoodanguna aastas üle 10 000 tonni;
b) kui toodetakse hõõrdmaterjale lõpptoodanguna aastas üle 50 tonni;
c) muudel juhtudel, kui kasutatakse asbesti aastas üle 50 tonni.
3. Ettevõtte rajamine, mille tehnoloogilises protsessis kasutatavate ohtlike keemiliste ainete kogused ületavad 200 tonni aastas.
4. Maanteede või uute raudteeliinide ehitamine.
5. Lennuväljade ehitamine.
6. Suure läbimõõduga pikkade nafta- ja gaasijuhtmete rajamine.
7. Uute sadamate ehitamine ning olemasolevate sadamate rekonstrueerimine, samuti hüdrotehniliste ehitiste rajamine kaldavööndis.
8. Jäätmete põletamiseks või keemiliseks töötlemiseks kasutatavate seadmete ning ohtlike ja toksiliste jäätmete käitlusseadmete ehitamine.
9. Äravoolu reguleerimine järgmistel jõgedel: Ruja, Gauja/Koiva, Vaidava, Pededze/Pedetse, Pedele/Pedeli, Õhne ja Mustjõgi/Melnupe.
10. Märgalade kuivendamine 500 ha või enam.
11. Metsa lageraie 10 ha või enam, samuti lageraie 0,5 km tsoonis ühisest piirist, kui vastaspoolel asuvad kaitstavad või väärtuslikud loodusalad.
12. Vee ammutamine üle 1000 m3/p ühest põhjaveehaardest, kui tekkiv depressioonilehter võib ulatuda teise riigi territooriumile.
13. Maavarade ja maa-ainese kaevandamine üle 5 ha suurusel alal.
14. Paberi tootmine 50 000 tonni või enam aastas.
15. Tselluloosi tootvad ettevõtted.
16. Kõik kaldavälised seadmed maavarade uurimiseks ja kaevandamiseks.
17. Hoidlate ehitamine:
a) nafta- ja naftakeemiasaaduste jaoks, kui hoiustatav maht ületab 50 000 m3;
b) teiste kemikaalide jaoks, kui hoiustatav maht ületab 20 000 m3.
18. Jäätmete uputamine merre.
Õiend
Akti metaandmetes on väljaandjaks parandatud Vabariigi Valitsus.
Facebook
X.com