Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Majandustegevuse üldregulatsioon → Kaubandusalased välislepingud

Välislepingute liigitus poolte alusel: Riigid ja territooriumid → Leedu

Välislepingute liigitus poolte alusel: Riigid ja territooriumid → Läti

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu protokoll A

Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu muutmise resolutsiooni nr 1/97 ratifitseerimise seadus

Protokoll A

Mõiste «pärinevad tooted» definitsiooni ja administratiivse koostöö meetodite kohta

Sisukord
I osa. ÜLDSÄTTED
Artikkel 1. Definitsioonid
II osa. MÕISTE «PÄRINEVAD TOOTED» DEFINITSIOON
Artikkel 2. Üldised nõuded
Artikkel 3. Kahepoolne päritolu kumulatsioon
Artikkel 4. Diagonaalne päritolu kumulatsioon
Artikkel 5. Täielikult pärinevad tooted
Artikkel 6. Piisavalt töödeldud tooted
Artikkel 7. Ebapiisavad töötlemisoperatsioonid
Artikkel 8. Kvalifikatsiooniühik
Artikkel 9. Lisaseadmed, varuosad ja tööriistad
Artikkel 10. Komplektid
Artikkel 11. Neutraalsed elemendid
III osa. TERRITORIAALSED NÕUDMISED
Artikkel 12. Territoriaalsuse printsiip
Artikkel 13. Otsetransport
Artikkel 14. Näitused
IV osa. TOLLIHÜVITUS VÕI VABASTAMINE
Artikkel 15. Tollihüvitusest või tollimaksuvabastusest keeldumine
V osa. PÄRITOLUTÕENDID
Artikkel 16. Üldised nõuded
Artikkel 17. Liikumissertifikaadi EUR.1 väljastamise protseduur
Artikkel 18. Liikumissertifikaadi EUR.1 tagantjärele väljastamine
Artikkel 19. Liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi väljastamine
Artikkel 20. Liikumisertifikaadi EUR.1 väljastamine eelnevalt vormistatud või väljaantud päritolutõendi alusel
Artikkel 21. Arvedeklaratsiooni vormistamise tingimused
Artikkel 22. Kinnitatud eksportöör
Artikkel 23. Päritolutõendi kehtivus
Artikkel 24. Päritolutõendi esitamine
Artikkel 25. Osakaupa importimine
Artikkel 26. Päritolutõendist vabastamine
Artikkel 27. Täiendavad dokumendid
Artikkel 28. Päritolutõendi ja täiendavate dokumentide säilitamine
Artikkel 29. Vastuolud ja vormilised vead
Artikkel 30. ECU-des väljendatud kogused
VI osa. ADMINISTRATIIVKOOSTÖÖ KORRALDUS
Artikkel 31. Vastastikune abistamine
Artikkel 32. Päritolutõendite kontrollimine
Artikkel 33. Vaidluste lahendamine
Artikkel 34. Karistused
Artikkel 35. Vabatsoonid
VII osa. LÕPPSÄTTED
Artikkel 36. Tolli alamkomitee
Artikkel 37. Lisad
Artikkel 38. Protokolli parandused

I osa

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1. Definitsioonid

Käesolevas protokollis:

(a) «tootma» tähendab igasugust töö- või töötlemisoperatsiooni, sealhulgas koostamist või muid spetsiifilisi operatsioone;

(b) «materjal» tähendab igasugust toote valmistamisel kasutatavat koostisosa, toorainet või komponenti jne;

(c) «toode» tähendab valmistatavat toodet, ka juhul kui seda kavatsetakse hiljem kasutatada teistes tootmisoperatsioonides;

(d) «kaubad» tähendab nii materjale kui ka tooteid;

(e) «tolliväärtus» tähendab väärtust, mis on määratud vastavalt 1994. a. üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VII artikli rakendamise lepingule (Maailma Kaubandusorganisatsiooni tolliväärtuse leping);

(f) «ex-works hind» tähendab tootjahinda, mis makstakse selle poole tootjale, kelle ettevõttes tehakse viimane töö või töötlemine, eeldusel et hinnas sisaldub kõikide kasutatud materjalide väärtus, millest on lahutatud kõik siseriiklikud maksud, mis makstakse tagasi või võidakse tagasi maksta toote ekspordil;

(g) «materjalide väärtus» tähendab kasutatud mittepärinevate materjalide tolliväärtust nende impordi ajal, või kui see ei ole teada ning seda pole võimalik kindlaks teha, siis tähistab see materjalide eest importivas pooles makstavat esimest kindlakstehtavat hinda;

(h) «pärinevate materjalide väärtus» tähendab nende materjalide alapunktis g defineeritud tolliväärtust, rakendatuna mutatis mutandis;

(i) «lisandunud väärtuse» all mõistetakse tootjahinda, millest on lahutatud nende toodete, mis ei pärinenud maalt, kus need tooted hangiti, tolliväärtuste summa;

(j) «grupid» ja «rubriigid» tähendavad gruppe ja rubriike (neljakohalisi koode), mida kasutatakse nomenklatuuris, mis moodustab kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoniseeritud süsteemi, käesolevas protokollis nimetatud «harmoniseeritud süsteem» või «HS»;

(k) «klassifitseeritud» viitab toote või materjali vastavasse rubriiki klassifitseerimisele;

(l) «kaubasaadetis» tähendab tooteid, mis saadetakse samaaegselt ühelt eksportöörilt ühele kaubasaajale või mille transporti eksportöörilt kaubasaajale hõlmab ainult üks transpordidokument või selle puudumisel ainult üks arve;

(m) «territooriumid» tähendab ka territoriaalvett.

II osa

MÕISTE «PÄRINEVAD TOOTED» DEFINITSIOON

Artikkel 2. Üldised nõuded

Käesoleva lepingu rakendamiseks käsitletakse ühest poolest pärinevana järgmisi tooteid:

(a) täielikult pärinevad tooted käesoleva protokolli artikli 5 tähenduses;

(b) tooted, mis sisaldavad sellest poolest mittetäielikult pärinevaid materjale, tingimusel, et neid materjale on selles pooles piisavalt töödeldud käesoleva protokolli artikli 6 tähenduses.

Artikkel 3. Kahepoolne päritolu kumulatsioon

Ühest poolest pärinevaid materjale käsitletakse kui teisest poolest pärinevaid materjale, kui need on lülitatud sealt pärineva toote koosseisu. Ei ole vajalik, et need materjalid oleks läbinud piisava töö või töötlemise, eeldades, et neid on töödeldud rohkem kui viidatud käesoleva protokolli artikli 7 lõikes 1.

Artikkel 4. Diagonaalne päritolu kumulatsioon

1. Vastavalt lõigete 2 ja 3 sätetega käsitletakse Euroopa Ühenduse, Poola, Ungari, Slovaki Vabariigi, Tšehhi Vabariigi, Bulgaaria, Rumeenia, Sloveenia, Islandi, Norra või Šveitsi päritolu materjale ühe poole ja antud riikide vaheliste lepingute tähenduses kui sellest poolest pärinevaid materjale juhul, kui need on lülitatud sealt pärineva toote koosseisu. Selliste materjalide piisavad töö- või töötlemisoperatsioonid ei ole vajalikud.

2. Tooteid, mis on omandanud päritolu lõikest 1 tulenevalt, loetakse poolest pärinevateks toodeteks juhul, kui seal lisandunud väärtus ületab lõikes 1 viidatud teistest riikidest pärinevate kasutatud materjalide väärtuse. Vastasel juhul käsitletakse kõnealuseid tooteid sellest lõikes 1 viidatud riigist pärinevaiks, millise päritoluga kasutatud materjalide väärtus on suurim. Päritolu määramisel ei võeta arvesse pooles piisava töötluse läbi teinud materjale, mis pärinevad lõikes 1 viidatud riikidest.

3. Käesolevas artiklis sätestatud kumulatsiooni rakendatakse ainult siis, kui kasutatud materjalid on saavutanud pärinevate toodete staatuse käesoleva protokolli reeglitega identsete päritolureeglite rakendamisega. Pooled teatavad teineteisele lõikes 1 viidatud riikidega sõlmitud lepingute ja nendega kaasnevate päritolureeglite üksikasjad.

Artikkel 5. Täielikult pärinevad tooted

1. Täielikult ühest poolest pärinevaiks loetakse järgmisi tooteid:

(a) selle riigi maapinnast või merepõhjast saadud mineraalained;

(b) tooted seal kasvatatud/kasvanud vegetabiilidest;

(c) seal sündinud ja kasvatatud elusloomad;

(d) tooted seal kasvatatud elusloomadest;

(e) seal toimunud jahipidamise või kalapüügi tulemusel saadud tooted;

(f) nende laevade poolt merest väljaspool poole territoriaalvett püütud kala ja muud tooted;

(g) nende vabriklaevade pardal ainult punktis f viidatud saadustest valmistatud tooted;

(h) seal kogutud pruugitud tooted, mis kõlbavad ainult toorainena tarbimiseks, sealhulgas kasutatud rehvid, mis kõlbavad ainult kas protekteerimiseks või jäätmetena kasutamiseks;

(i) seal teostatud tootmisprotsesside käigus eraldunud metalli- ja muud jäätmed;

(j) väljaspool nende territoriaalvett asuvast merepõhjast või selle aluspinnasest saadud tooted, eeldusel, et neil on selle põhja või aluspinna töötlemise ainuõigus;

(k) ainult alapunktides a kuni j märgitud toodetest valmistatud kaubad.

2. Lõike 1 punktides f ning g toodud mõisted «nende laevad» ja «nende vabriklaevad» kehtivad üksnes selliste laevade ja vabriklaevade kohta:

(a) mis on registreeritud või arvele võetud riigis, mis on käesoleva lepingu pooleks;

(b) mis sõidavad riigi, mis on käesoleva lepingu pooleks, lipu all;

(c) millest vähemalt 50% kuulub poolte kodanikele või firmale, mille peakontor asub ühe poole territooriumil ja mille mänedžer või mänedžerid, direktorite nõukogu või juhatuse esimees ja enamus juhtimisorganite liikmetest on selle poole kodanikud, ning lisaks osaühingud või aktsiaseltsid, mille kapitalist vähemalt pool kuulub mainitud riikidele või nende riikide juriidilistele isikutele või kodanikele;

(d) mille kapten ja ohvitserid on selle poole kodanikud; ja

(e) mille meeskonnast vähemalt 75% on selle poole kodanikud.

Artikkel 6. Piisavalt töödeldud tooted

1. Artikli 2 rakendamisel loetakse mittetäielikult pärinevad tooted piisavalt töödelduiks juhul, kui lisa 2 nimekirjas toodud tingimused on täidetud.

Ülalviidatud tingimused määratlevad, milline mittepärinevate materjalide töötlemine on nõutav kõigi käesoleva lepingu rakendusalasse kuuluvate toodete valmistamisel ning neid tingimusi rakendatakse ainult selliste materjalide osas. Juhul kui toodet, mis on saanud päritolustaatuse, täites sellele tootele nimekirjas ettenähtud tingimused, kasutatakse teise toote valmistamisel, ei arvestata selle toote valmistamiseks kasutatud materjale teises tootes kui mittepärinevaid.

2. Vaatamata lõikes 1 sätestatule võib teatud toote valmistamisel siiski kasutada mittepärinevaid materjale, mida vastavalt nimekirjas seatud tingimustele ei tohiks kasutatada, eeldusel et:

(a) nende koguväärtus ei ületa 10% toote «ex-works» hinnast;

(b) ühtki nimekirjas märgitud mittepärinevate materjalide väärtuse maksimaalset protsendimäära ei ületata käesoleva lõike rakendamisel.

Käesolev lõige ei kehti harmoniseeritud süsteemi gruppide 50 kuni 63 kohta.

3. Lõiked 1 ja 2 ei kehti artiklis 7 toodud juhtudel.

Artikkel 7. Ebapiisavad töötlemisprotsessid

1. Vaatamata lõikes 2 sätestatule loetakse pärineva toote staatuse omandamiseks järgnevaid operatsioone ebapiisavaks töötlemiseks, olenemata sellest, kas artikli 6 nõuded on täidetud või mitte:

(a) transpordil ja ladustamisel kauba hea seisundi säilitamiseks teostatavad operatsioonid (ventileerimine, laialilaotamine, kuivatamine, jahutamine, soola, vääveldioksiidi või muude vesilahuste sisse asetamine, kahjustatud osade eemaldamine ja muud sarnased operatsioonid);

(b) lihtsad operatsioonid, mis seisnevad tolmu eemaldamises, sõelumises, sorteerimises, klassifitseerimises, komplekteerimises (sealhulgas kaubaartiklite komplektidesse panek), pesemises, värvimises, tükeldamises;

(c)(i) pakendi vahetamine ning pakendite kokkupanemine ja lahtivõtmine;

(ii) lihtne pudelitesse, anumatesse, kottidesse, karpidesse panek, papist või puidust alustele kinnitamine jne. ning kõik muud lihtsad pakkimisoperatsioonid;

(d) markeeringute, siltide või muude eristusmärkide kinnitamine toodetele või nende pakenditele;

(e) erinevat liiki või sarnaste toodete lihtne segamine, juhul kui käesolevas protokollis toodud päritolureeglid ei võimalda segu ühte või mitut komponenti lugeda ühest poolest pärinevateks toodeteks;

(f) osade lihtne kokkupanek selleks, et moodustuks terviklik toode;

(g) punktides a kuni f kirjeldatud kahe või enama operatsiooni kombinatsioon;

(h) loomade tapmine.

2. Et määratleda, kas antud toote töötlemine loetakse lõike 1 tähenduses ebapiisavaks, vaadeldakse kõiki pooles selle toote suhtes teostatud operatsioone koos.

Artikkel 8. Kvalifikatsiooniühik

1. Käesoleva protokolli sätete rakendamisel loetakse kvalifikatsiooniühikuks üht kindlat toodet, mida peetakse harmoniseeritud süsteemi nomenklatuuri järgi klassifikatsiooni kindlaksmääramisel baasühikuks.

Sellest järeldub, et:

(a) kui toode, mis koosneb mitmest artiklist või on kokku pandud osadest, klassifitseeritakse harmoniseeritud süsteemi ühe rubriigi all, moodustab tervik kvalifikatsiooniühiku;

(b) kui kaubapartii koosneb mitmest identsest tootest, mis on klassifitseeritud harmoniseeritud süsteemi sama rubriigi all, tuleb käesoleva protokolli rakendamisel käsitleda igat toodet eraldi.

2. Kui harmoniseeritud süsteemi üldreegli nr. 5 järgi on toote klassifitseerimiseks pakend arvestatud toote osaks, arvestatakse see toote osaks ka päritolu määramisel.

Artikkel 9. Lisaseadmed, varuosad ja tööriistad

Lisaseadmeid, varuosi ja tööriistu, mis lähetatakse koos seadme, masina, aparaadi või sõidukiga ning mis on osa normaalvarustusest ja sisalduvad toote hinnas ja kantakse samale saatelehele, käsitletakse kui üht tervikut vastava seadme, masina, aparaadi või sõidukiga.

Artikkel 10. Komplektid

Komplekte, nagu on defineeritud harmoniseeritud süsteemi üldreeglis nr. 3, loetakse pärinevaiks, kui kõik komponenttooted on pärinevad. Sellele vaatamata, kui komplekt koosneb pärinevatest ja mittepärinevatest toodetest, loetakse komplekt kui tervik pärinevaks eeldusel, et mittepärinevate toodete väärtus ei ületa 15 protsenti kogu komplekti «ex-works» hinnast.

Artikkel 11. Neutraalsed elemendid

Toote päritolu määramisel ei ole vaja kindlaks teha alljärgnevat:

(a) energia ja kütus;

(b) tehas ja seadmed;

(c) masinad ja tööriistad;

(d) kaubad, mis ei ole ega peagi olema toote lõppkoostisosad.

III osa

TERRITORIAALSED NÕUDMISED

Artikkel 12. Territoriaalsuse printsiip

1. II osas toodud päritolustaatuse saamise tingimused tuleb tingimata täita pooltes, välja arvatud artiklis 4 toodud juhtudel.

2. Kui ühest poolest pärinevad eksporditud tooted saadetakse tagasi, välja arvatud artiklis 4 toodud juhtudel, tuleb neid lugeda mittepärinevateks seni, kuni pole võimalik tõestada tollivõime rahuldaval viisil, et:

(a) tagastatud kaubad on samad, mis eksporditi; ja

(b) neid ei ole teises riigis rohkem töödeldud, kui on vajalik nende hea seisundi säilitamiseks sellel maal või eksportimise jooksul.

Artikkel 13. Otsetransport

1. Käesoleva lepinguga antud soodustatud käsitlus hõlmab ainult käesoleva protokolli nõudmisi rahuldavaid tooteid, mida transporditakse poolte vahel või läbi artiklis 4 viidatud teiste riikide territooriumide. Jagamatu kaubasaadetise moodustavaid kaupu võib transportida ka läbi mõne muu riigi territooriumi, vajaduse korral neid sellel territooriumil ümber laadides või ajutiselt ladustades tingimusel, et kaup on jäetud transiit- või ladustamisriigis tollivõimude järelevalve alla ning et nendega ei ole seal teostatud muid operatsioone kui mahalaadimine, ümberlaadimine või mõni muu operatsioon nende hea seisukorra säilitamiseks.

Pärinevaid tooteid võib torujuhtmeid pidi transportida ka läbi teiste territooriumide peale poolteks olevate riikide.

2. Tõendusmaterjal selle kohta, et lõike 1 tingimused on täidetud, esitatakse importiva riigi tollivõimudele järgmiste dokumentide esitamisega:

(a) ühtne transpordidokument, mis kajastab liikumist eksportivast riigist läbi transiitriigi; või

(b) transiitriigi tollivõimude poolt väljastatud sertifikaat:

(i) mis annab toodete täpse kirjelduse;

(ii) kus on märgitud toodete mahalaadimise ja ümberlaadimise kuupäevad ja vajaduse korral laevade ning teiste kasutatud transpordivahendite nimed; ja

(iii) mis tõendab tingimusi, milles tooted transiitriigis viibisid; või

(c) eelnimetatute puudumisel iga muu tõendav dokument.

Artikkel 14. Näitused

1. Pärinevatele toodetele, mis on saadetud näitusele väljaspool artiklis 4 nimetatud riike ning mis pärast näitust imporditakse pooleks olevasse riiki, kehtivad impordil käesoleva lepingu sätted tingimusel, et tollivõimudele on rahuldavalt tõestatud, et:

(a) eksportöör on need tooted lähetanud poolest riiki, kus toimub näitus ja on need seal näitusel eksponeerinud;

(b) tooted on eksportööri poolt kas müüdud või mõnel muul viisil antud isikutele pooleks olevas riigis;

(c) tooted on näituse ajal või vahetult pärast seda saadetud samasse riiki, kust nad näitusele saadeti; ja

(d) tooteid ei ole sellest hetkest, mil nad näitusele saadeti, kasutatud ühelgi muul otstarbel kui näitusel eksponeerimiseks.

2. Päritolutõend tuleb välja anda või koostada vastavalt V osas sätestatule ning esitada tavalisel viisil importiva maa tollivõimudele. Sellel peab olema toodud näituse nimi ja aadress. Vajaduse korral võib tõendusmaterjalina nõuda lisadokumente toodete olemuse ning nende eksponeerimise tingimuste kohta.

3. Lõige 1 kehtib igasuguse kaubandus-, tööstus-, põllumajandus- või käsitöönäituse, messi või sarnase avaliku näituse või eksponeerimise kohta, mis ei ole korraldatud eraviisilistel eesmärkidel kauplustes või äripindadel, mis on spetsialiseerunud välismaiste toodete müügile, ning ülalmainitud näituse jooksul jäävad tooted tolli kontrolli alla.

IV osa

TOLLIHÜVITUS VÕI VABASTAMINE

Artikkel 15. Tollihüvitusest või tollimaksuvabastusest keeldumine

1. Mittepärinevad materjalid, mida kasutatakse pärinevate toodete tootmiseks poolte territooriumil või mõnes muus artiklis 4 viidatud riigis ja millele on vastavalt V osas sätestatule koostatud või väljastatud päritolutõend, ei saa olla pooleks olevas riigis mis tahes tollihüvituse või tollimaksuvabastuse subjektiks.

2. Lõikes 1 sätestatud keeld igasuguste tollimaksude või sarnase toimega maksude osalise või täieliku tagasimaksmise, vähendamise või mittemaksmise kohta, mida rakendatakse pooltes toote valmistamisel kasutatud materjalide suhtes, kui niisugust tagasimaksmist, vähendamist või mittemaksmist rakendatakse, kehtib nimetatud materjalidest valmistatud pärinevate toodete ekspordil ja mitte siis, kui need on mõeldud tarbimiseks kohapeal.

3. Päritolutõendiga toodete eksportija peab alati olema valmis tollivõimude nõudmise korral esitama kõik vastavad dokumendid, mis tõendavad, et mingit hüvitust ei ole saadud selliste toodete valmistamisel kasutatud mittepärinevate materjalide eest ja et niisugustele materjalidele kohaldatavad tollimaksud ja kõik sarnase toimega maksud on tegelikult tasutud.

4. Lõigete 1 kuni 3 sätteid rakendatakse ka pakkimise suhtes vastavalt artikli 8 lõikele 2, lisandite, varuosade ja tööriistade suhtes vastavalt artiklile 9 ja komplekttoodete suhtes vastavalt artiklile 10, kui niisugused esemed on mittepärinevad.

5. Lõigete 1 kuni 4 sätteid rakendatakse ainult materjalide suhtes, mis kuuluvad käesoleva lepingu rakendusalasse. Need sätted ei välista põllumajandustoodete ekspordi suhtes tagasimaksu süsteemi rakendamist käesoleva lepingu alusel teostatava ekspordi suhtes.

V osa

PÄRITOLUTÕENDID

Artikkel 16. Üldised nõuded

1. Ühe poole pärinevad tooted saavad importimisel teise poole territooriumile käesoleva lepingu kohaseid soodustusi, kui esitatakse:

(a) liikumissertifikaat EUR. 1, mille näidis on toodud lisas 3; või

(b) deklaratsioon artikli 21 lõikes 1 sätestatud juhtudel, mille sõnastus on toodud lisas 4 ning mis esitatakse eksportööri poolt arvel, üleandmisteatisel või muul kaubadokumendil, mis kirjeldab neid tooteid piisavalt detailselt, võimaldamaks nende kindlakstegemist (edaspidi nimetatud «arvedeklaratsioon»).

2. Vaatamata lõikes 1 sätestatule saavad käesoleva protokolli tähenduses pärinevad tooted artiklis 26 toodud juhtudel soodustusi käesoleva lepingu alusel, ilma et oleks vaja esitada mingeid ülalnimetatud dokumente.

Artikkel 17. Liikumissertifikaadi EUR. 1 väljastamise protseduur

1. Liikumissertifikaat EUR.1 väljastatakse eksportiva maa tollivõimude poolt eksportööri või eksportööri vastutusel tema volitatud esindaja esitatud kirjaliku avalduse alusel.

2. Selleks täidab eksportöör või tema volitatud esindaja nii liikumissertifikaadi EUR. 1 kui ka taotluse blanketi, mille näidised on toodud lisas 3. Need blanketid täidetakse ühes keeltest, milles on sõlmitud käesolev leping ja vastavalt eksportiva riigi õigusaktidele. Kui blanketid täidetakse käsitsi, tuleb seda teha tindiga ja trükitähtedega. Toodete kirjeldus tuleb esitada selleks ettenähtud lahtris, jätmata ühtegi tühja rida. Täitmata lahtrisse tuleb tõmmata horisontaalne joon kirjelduse viimase rea alla ning tühi ruum tuleb läbi kriipsutada.

3. Eksportöör, kes taotleb liikumissertifikaadi EUR. 1 väljastamist, peab olema valmis esitama eksportiva riigi, kus liikumissertifikaat EUR. 1 väljastatakse, tollivõimude nõudmisel kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad kõnealuste toodete päritolustaatust ning ühtlasi vastavust käesoleva protokolli teistele tingimustele.

4. Liikumissertifikaadi EUR. 1 väljastavad poole tollivõimud, kui eksporditavad kaubad pärinevad pooleks olevast riigist või mõnest teisest artiklis 4 viidatud riigist ja kui need tooted vastavad teistele käesoleva protokolli tingimustele.

5. Eksportiva riigi tollivõimud astuvad vajalikke samme, et kontrollida toodete päritolustaatuse õigsust ning vastavust käesoleva protokolli teistele nõuetele. Sel eesmärgil on neil õigus nõuda igasugust tõendusmaterjali ja inspekteerida eksportööri arveid või sooritada ükskõik millist muud kontrolli, mida peavad vajalikuks. Eksportiva riigi tollivõimude ülesandeks on kindlustada, et lõikes 2 viidatud blanketid on korralikult täidetud. Eelkõige kontrollivad nad, kas lahter, mis on jäetud kaupade kirjeldamiseks, on täidetud selliselt, et oleks välistatud kõik võimalikud võltsingud.

6. Liikumissertifikaadi EUR. 1 väljaandmise kuupäev märgitakse sertifikaadi lahtrisse 11.

7. Liikumissertifikaat EUR. 1 väljastatakse eksportiva riigi tollivõimude poolt ja väljastatakse eksportöörile kohe, kui eksport on tegelikkuses toimunud või tagatud.

Artikkel 18. Tagantjärele väljastatavad liikumissertifikaadid EUR. 1

1. Vaatamata artikli 17 lõikes 7 sätestatule, võib liikumissertifikaati EUR. 1 erandkorras väljastada ka pärast sellel märgitud toodete eksportimist, juhul kui:

(a) seda ei väljastatud eksportimise käigus vigade, tahtmatu tegevusetuse või eriliste asjaolude tõttu; või

(b) on võimalik tollivõimudele rahuldaval viisil tõestada, et liikumissertifikaat EUR. 1 väljastati, kuid importimisel seda tehnilistel põhjustel ei aktsepteeritud.

2. Lõike 1 rakendamiseks peab eksportöör oma avalduses näitama liikumissertifikaadiga EUR. 1 seotud toodete eksportimise koha ja aja ning märkima taotluse põhjused.

3. Tollivõimud võivad liikumissertifikaadi EUR. 1 tagantjärele väljastada ainult pärast eksportööri avalduses esitatud detailide ja vastava toimiku kokkulangevuse kontrollimist.

4. Tagantjärele väljastatud liikumissertifikaatidele EUR. 1 peab olema märgitud üks järgnevaist lausetest:

, "TAGANTJÄRELE VÄLJAANTUD", "ISSUED RETROSPECTIVELY", "IÐDUOTAS PO EKSPORTAVIMO".

5. Lõikes 4 toodud pealdis paigutatakse liikumissertifikaadi EUR. 1 lahtrisse «Märkused».

Artikkel 19. Liikumissertifikaadi EUR. 1 duplikaadi väljastamine

1. Liikumissertifikaadi EUR. 1 varguse, kaotamise või hävimise korral võib eksportöör pöörduda selle välja andnud tollivõimude poole taotlusega väljastada nende käsutuses olevate ekspordidokumentide alusel duplikaat.

2. Selliselt väljastatud duplikaadile peab olema märgitud üks järgnevaist sõnadest:

, "DUPLIKAAT", "DUPLICATE", "DUBLIKATAS".

3. Lõikes 2 viidatud märge kantakse duplikaatliikumissertifikaadi EUR. 1 lahtrisse «Märkused».

4. Duplikaat, millel peab olema märgitud liikumissertifikaadi EUR. 1 originaali väljastamise kuupäev, loetakse kehtivaks alates sellest kuupäevast.

Artikkel 20. Liikumissertifikaadi EUR. 1 väljastamine eelnevalt vormistatud või väljaantud päritolutõendi alusel

Kui pärinevad tooted paigutatakse poole tolliameti kontrolli alla eesmärgiga need tooted või osa neist toodetest poole territooriumi piires mujale saata, on võimalik asendada päritolutõendi originaal ühe või enama liikumissertifikaadiga EUR. 1. Asendusliikumissertifikaadi(d) EUR. 1 väljastab see tolliamet, kelle kontrolli alla tooted paigutatakse.

Artikkel 21. Arvedeklaratsiooni vormistamise tingimused

1. Artikli 16 lõike 1 punktis b märgitud arvedeklaratsioon vormistatakse:

(a) kinnitatud eksportööri poolt vastavalt artiklile 22, või

(b) ükskõik millise eksportööri poolt ükskõik millise saadetise jaoks, mis koosneb ühest või enamast osast, mis sisaldavad pärinevaid tooteid koguväärtuses mitte üle 6000 ECU.

2. Arvedeklaratsiooni võib vormistada juhul, kui kõnesolevaid tooteid saab lugeda pärinevaks poolest või mõnest muust artiklis 4 viidatud riigist ja käesoleva protokolli teised nõuded on täidetud.

3. Eksportöör, kes vormistab arvedeklaratsiooni, peab olema valmis igal ajal eksportiva maa tollivõimude nõudel esitama kõik asjakohased dokumendid, mis tõestavad kõnesolevate toodete päritolustaatust ja käesoleva protokolli muude nõuete täitmist.

4. Arvedeklaratsioon tuleb eksportööri poolt vormistada kirjutusmasinal, pitsatiga või printeriga arvele, üleandmisteatisele või muule kaubadokumendile, deklaratsioonile, mille sõnastus on toodud lisas 4, kasutades selles lisas märgitud üht keelt ja kooskõlas eksportiva maa siseriiklike õigusaktidega. Kui see deklaratsioon on kirjutatud käsitsi, peab see olema kirjutatud tindiga ja trükitähtedega.

5. Arvedeklaratsioonid peavad kandma eksportööri käsitsi kirjutatud originaalallkirja. Vastavalt artiklile 22 ei nõuta kinnitatud eksportöörilt niisuguste deklaratsioonide allakirjutamist eeldusel, et ta esitab eksportiva riigi tollivõimudele kirjaliku kinnituse, et ta aktsepteerib täie vastutusega igat arvedeklaratsiooni, mis identifitseerib teda kui allakirjutanut.

6. Arvedeklaratsiooni võib eksportöör vormistada, kui sellega seotud tooted eksporditakse, või pärast eksportimist, tingimusel et see esitatakse importivas riigis kahe aasta jooksul pärast eelnimetatud toodete importimist.

Artikkel 22. Kinnitatud eksportöör

1. Eksportiva maa tollivõimud võivad volitada ükskõik millist eksportööri, kes teostab käesoleva lepinguga hõlmatud kaupade sagedasi tarneid, vormistama arvedeklaratsioone sõltumata asjaomaste toodete väärtusest. Niisugust volitust taotlev eksportöör peab tollivõime rahuldaval viisil esitama kõik vajalikud tagatised tõestamaks toodete päritolustaatust ja käesoleva protokolli muude nõuete täitmist.

2. Tollivõimud võivad allutada kinnitatud eksportööri staatuse andmise ükskõik millistele tingimustele, mida nad peavad sobivaks.

3. Tollivõimud annavad kinnitatud eksportöörile tollivõimude kinnituse numbri, mis märgitakse arvedeklaratsioonile.

4. Tollivõimud teostavad kinnitatud eksportööri poolt volituse kasutamise järelevalvet.

5. Tollivõimud võivad volituse tühistada igal ajal. Nad teevad seda juhul, kui eksportöör ei suuda enam tagada lõikes 1 sätestatut, ei täida lõikes 2 märgitud tingimusi või kasutab volitust ebakorrektselt.

Artikkel 23. Päritolutõendi kehtivus

1. Päritolutõend kehtib neli kuud alates väljaandmise kuupäevast eksportiva riigi poolt ning selle aja jooksul tuleb ta esitada importiva riigi tollivõimudele.

2. Päritolutõendeid, mis esitatakse importiva riigi tollivõimudele lõikes 1 toodud viimasest esitamise kuupäevast hiljem, võidakse sooduskäsitluse saamiseks aktsepteerida juhul, kui dokumente ei olnud enne viimast kuupäeva võimalik esitada erakorraliste asjaolude tõttu.

3. Hilinenud esitamise korral võivad importiva riigi tollivõimud päritolutõendeid aktsepteerida juhul, kui tooted on neile esitatud enne nimetatud tähtaja lõppemist.

Artikkel 24. Päritolutõendi esitamine

Päritolutõend esitatakse importiva riigi tollivõimudele vastavalt selles riigis kehtivatele protseduuridele. Nimetatud võimud võivad nõuda päritolutõendi tõlget ja seda, et impordideklaratsiooniga kaasneks importööri tunnistus, mis tõendab, et antud tooted vastavad käesoleva lepingu rakendamiseks vajalikele tingimustele.

Artikkel 25. Osakaupa importimine

Kui importööri palvel lahti võetud või kokkupanemata tooteid harmoniseeritud süsteemi üldreegli nr. 2 punkti a tähenduses, mis kuuluvad harmoniseeritud süsteemi jaotuste XVI ja XVII või gruppide 7308 ja 9406 alla, imporditakse osadena vastavalt tollivõimude poolt kehtestatud tingimustele, esitatakse kogu kaubapartii kohta üks päritolutõend esimese osa importimisel.

Artikkel 26. Päritolutõendist vabastamine

1. Tooteid, mis saadetakse eraisikuilt eraisikuile väikepakkidena või mis moodustavad osa reisija isiklikust pagasist, loetakse pärinevateks, ilma et oleks vaja esitada ametlik päritolutõend, tingimusel et selliseid tooteid ei impordita kaubanduslikult ja on deklareeritud, et nad vastavad käesoleva protokolli rakendamiseks nõutavatele tingimustele ja kui pole kahtlust sellise deklaratsiooni tõele vastavuses. Juhul, kui tooted saadetakse posti teel, võib selle deklaratsiooni märkida tollideklaratsioonile C2/CP3 või sellele dokumendile lisatud lehele.

2. Juhuslikku laadi importi, mis koosneb ainuüksi saajate või reisijate või nende perekondade isiklikuks tarbimiseks mõeldud kaupadest, ei loeta kaubanduslikuks impordiks, kui nende kaupade olemusest ja kogusest ilmneb, et silmas ei peeta ärieesmärki.

3. Sealjuures ei tohi nende toodete koguväärtus ületada 500 ECU väikepakkide puhul ega 1200 ECU toodete puhul, mis moodustavad osa reisija isiklikust pagasist.

Artikkel 27. Täiendavad dokumendid

Artikli 17 lõikes 3 ja artikli 21 lõikes 3 märgitud dokumendid, mida kasutatakse tõestamaks, et tooteid, mille kohta on väljastatud liikumissertifikaat EUR. 1 või arvedeklaratsioon, võib lugeda pärinevateks poolest või mõnest muust artiklis 4 viidatud riigist, ning nimetatud tooted täidavad käesoleva protokolli muid nõudeid, võivad sisaldada inter alia järgnevat:

(a) eksportööri või tarnija otsesed tõendid nimetatud kaupade hankimise kohta, sisaldades näiteks andmeid arvete või sisemise raamatupidamise kohta;

(b) dokumendid, mis tõestavad kasutatud materjalide päritolustaatust ja mis on väljastatud või koostatud ühes pooles, kus neid dokumente kasutatakse vastavalt siseriiklikele õigusaktidele;

(c) dokumendid, mis tõestavad materjalide töötlemist ühes pooles ja on väljastatud või koostatud pooles, kus neid dokumente kasutatakse vastavalt siseriiklikele õigusaktidele;

(d) liikumissertifikaadid EUR. 1 või arvedeklaratsioonid, mis tõestavad kasutatud materjalide päritolustaatust, mis on väljastatud või koostatud pooles vastavalt käesolevale protokollile või mõne teise artiklis 4 loetletud riigi poolt kooskõlas päritolureeglitega, mis on identsed käesoleva protokolli reeglitega.

Artikkel 28. Päritolutõendi ja täiendavate dokumentide säilitamine

1. Liikumissertifikaadi EUR. 1 väljastamist taotlenud eksportöör säilitab artikli 17 lõikes 3 nimetatud dokumente vähemalt kolm aastat.

2. Arvedeklaratsiooni vormistanud eksportöör säilitab selle arvedeklaratsiooni koopiat ning artikli 21 lõikes 3 nimetatud dokumente vähemalt kolm aastat.

3. Eksportiva riigi tollivõimud, kes on v��ljastanud liikumissertifikaadi EUR. 1, säilitavad artikli 17 lõikes 2 nimetatud taotluse vormi vähemalt kolm aastat.

4. Importiva riigi tollivõimud säilitavad liikumissertifikaate EUR. 1 ja neile esitatud arvedeklaratsioone vähemalt kolm aastat.

Artikkel 29. Vastuolud ja vormilised vead

1. Väikeste vastuolude avastamine päritolutõenditele kantud informatsiooni ning tolliametile importimiseks vajalike tolliformaalsuste täitmiseks esitatud dokumentidele kantud informatsiooni vahel ei too ipso facto kaasa päritolutõendi kehtetuks tunnistamist, kui on nõudeile vastavalt tõestatud, et see dokument vastab esitatud kaupadele.

2. Ilmsed vormilised vead nagu näiteks trükivead päritolutõendil, mis ei sea dokumendile kantud informatsiooni korrektsust kahtluse alla, ei tohiks anda põhjust seda dokumenti tagasi lükata.

Artikkel 30. ECU-des väljendatud kogused

1. Eksportiva maa rahvusliku valuuta kogused, mis vastavad ECU-des väljendatud kogustele, määratakse kindlaks eksportiva maa poolt ja nendest teatatakse importivale poolele.

2. Kui need kogused ületavad importiva riigi poolt kindlaksmääratud vastavad kogused, siis importiv riik aktsepteerib neid juhul, kui kaubaarve on esitatud eksportiva riigi valuutas. Kui kaubaarve on esitatud mõne muu artiklis 4 nimetatud riigi valuutas, tunnustab importiv riik asjaosalise riigi poolt märgitud kogust.

3. Ükskõik millises rahvuslikus valuutas väljendatud kogused vastavad ECU-des väljendatuna selles rahvuslikus valuutas 1995. a. oktoobri esimese tööpäeva seisuga.

4. ECU-des väljendatud kogused ja nende ekvivalendid poolte rahvuslikes valuutades vaadatakse poole palvel ühiskomitee poolt läbi. Sellise läbivaatuse käigus kindlustab ühiskomitee, et iga rahvusliku valuuta kasutatavad kogused ei vähene ja otsustab, kas vastavate limiitide säilitamine on vajalik. Sellel eesmärgil võib ta otsustada ECU-des väljendatud koguseid muuta.

VI osa

ADMINISTRATIIVKOOSTÖÖ KORRALDUS

Artikkel 31. Vastastikune abistamine

1. Poolte tollivõimud varustavad üksteist pitsatijäljendite näidistega, mida kasutatakse nende tolliametites liikumissertifikaatide EUR. 1 väljastamisel ning nende tollivõimude aadressidega, kes vastutavad nende sertifikaatide ja arvedeklaratsioonide kontrollimise eest.

2. Et kindlustada käesoleva protokolli õiget rakendamist, aitavad pooled teineteist kompetentsete tollivõimude kaudu liikumissertifikaatide EUR. 1 või arvedeklaratsioonide ning neis dokumentides toodud informatsiooni õigsuse kontrollimisel.

Artikkel 32. Päritolutõendite kontrollimine

1. Päritolutõendite tagantjärele kontrollimine toimub pisteliselt või siis, kui importiva maa tollivõimudel tekib põhjendatud kahtlus taoliste dokumentide autentsuse, kõnealuste toodete päritolustaatuse või käesoleva protokolli teiste nõuete täitmise suhtes.

2. Lõike 1 sätete rakendamiseks peavad importiva maa tollivõimud tagastama liikumissertifikaadi EUR. 1 ja arve, kui see oli esitatud, arvedeklaratsiooni või nende dokumentide koopiad eksportiva maa tollivõimudele, esitades vajaduse korral sisu või vormi puudutavate järelepärimiste põhjused. Kõik dokumendid ja informatsioon, mis näitavad, et päritolutõendil toodud andmed on ebaõiged, edastatakse koos kontrollimise palvega.

3. Kontrollimist teostavad eksportiva maa tollivõimud. Sel eesmärgil on neil õigus nõuda ükskõik milliseid tõendusmaterjale ja inspekteerida eksportööri arveid või viia läbi ükskõik millist muud kontrolli, mida peavad vajalikuks.

4. Kui importiva maa tollivõimud otsustavad kõnealustele toodetele soodustatud käsitluse andmise kuni kontrolli tulemuste selgumiseni peatada, peavad nad pakkuma võimalust loovutada kaubad importöörile tingimusel, et võetakse tarvitusele vajalikud ettevaatusabinõud.

5. Kontrolli nõudnud tollivõime peab selle tulemustest informeerima võimalikult kiiresti. Need tulemused peavad selgelt näitama, kas dokumendid on autentsed ja kas kõnealuseid tooteid võib lugeda pärinevaks poolest või mõnest muust artiklis 4 viidatud riigist, ning kas nad vastavad käesoleva protokolli nõuetele.

6. Põhjendatud kahtluse korral, juhul kui järelkontrolli palve esitamise kuupäevast kümne kuu jooksul ei ole vastust laekunud või vastus ei sisalda kõne all oleva dokumendi autentsuse või toodangu tõelise päritolu kohta piisavalt informatsiooni, võivad kontrolli nõudnud tollivõimud õigustatult keelduda sooduskäsitlusest, välja arvatud erandolukordades.

Artikkel 33. Vaidluste lahendamine

Kui artiklis 32 toodud kontrolliprotseduuridega seoses tekib vaidlus, mida ei ole võimalik lahendada kontrolli nõudnud tollivõimude ja kontrolli eest vastutavate tollivõimude vahel, või kui tõstatatakse käesoleva protokolli tõlgendamise küsimus, esitatakse küsimus lahendamiseks ühiskomiteele.

Kõigil juhtudel lahendatakse importööri ja importiva riigi tollivõimude vahelised vaidlused vastavalt selle riigi seadustele.

Artikkel 34. Karistused

Igaüht, kes toodetele sooduskäsitluse saamise eesmärgil koostab ebaõigeid andmeid sisaldava dokumendi või esitab andmeid sellise dokumendi koostamiseks, karistatakse.

Artikkel 35. Vabatsoonid

1. Pooled astuvad kõik vajalikud sammud kindlustamaks, et päritolutõendi alusel tarnitavaid tooteid, mis transpordi käigus läbivad nende territooriumil asuva vabatsooni, ei asendata teiste kaupadega ja neid ei käsitseta mingil muul moel, kui ainult nende riknemise vältimiseks vajalikud operatsioonid.

2. Erandina lõikes 1 sätetestatust, kui poolest pärinevaid tooteid imporditakse päritolutõendi alusel vabatsooni ja nad läbivad seal menetluse või töötluse, väljastavad kõne all olevad võimud eksportööri soovil uue liikumissertifikaadi EUR. 1, kui teostatud menetlus või töötlus on kooskõlas käesoleva protokolli sätetega.

VII osa

LÕPPSÄTTED

Artikkel 36. Tolli alamkomitee

1. Luuakse tolli alamkomitee, mille ülesandeks on teha administratiivkoostööd, et rakendada käesolevat protokolli korrektselt ja vormikohaselt ning täita muid talle tollialal usaldatavaid ülesandeid.

2. Alamkomitee koosneb poolte ekspertidest, kes vastutavad tolliküsimuste eest.

Artikkel 37. Lisad

Käesoleva protokolli lisad moodustavad selle lahutamatu osa.

Artikkel 38. Protokolli parandused

Ühiskomitee võib otsustada käesolevasse protokolli muudatuste tegemise.

Sissejuhatavad märkused lisa 2 nimekirjale

Märkus 1

Nimekiri määratleb tingimused kõikidele toodetele, et omandada piisavalt töödeldud toote staatus käesoleva protokolli artikli 6 tähenduses.

Märkus 2

2.1. Nimekirja kaks esimest veergu kirjeldavad saadavat toodet. Esimene veerg annab harmoniseeritud süsteemi rubriigi või grupi numbri ja teine veerg annab toote kirjelduse. Iga sissekande jaoks kahes esimeses veerus vastab reegel veergudes 3 ja 4. Juhul kui sissekandele esimeses veerus eelneb «ex», näitab see, et reeglid veergudes 3 ja 4 puudutavad ainult seda osa sellest rubriigist, mida on kirjeldatud veerus 2.

2.2. Kui veerus 1 on grupeeritud mitu rubriiki või on toodud antud grupi kood ja toote kirjeldus on veerus 2 seetõttu antud üldmõistes, siis vastavad reeglid veergudes 3 ja 4 kehtivad kõigi toodete kohta, mis on harmoniseeritud süsteemis liigitatud selle grupi rubriikidesse või ükskõik millisesse grupeeritud rubriiki veerus 1.

2.3. Kui nimekirjas on erinevad reeglid, mis kehtivad rubriigi erinevatele toodetele, sisaldab iga taandrida rubriigi selle osa kirjeldust, millele vastavad reeglid veergudes 3 ja 4.

2.4. Kui esimeses kahes veerus antud kirje kohta on toodud reegel nii veerus 3 kui ka veerus 4, siis võib eksportöör valikuliselt kohaldada kas veerus 3 või veerus 4 märgitud reeglit. Kui mingit päritolureeglit ei ole veerus 4 antud, siis tuleb kohaldada reeglit veerus 3.

Märkus 3

3.1. Protokolli artikli 6 sätted kehtivad toodetele, mis on omandanud päritolustaatuse ja mida kasutatakse teiste toodete tootmisel, hoolimata sellest, kas see staatus on omandatud ettevõttes, kus neid tooteid kasutatakse või teistes ettevõtetes poolteks olevates riikides.

Näiteks:

Mootor rubriigist nr. 8407, mille kohta reegel ütleb, et kasutatavate mittepärinevate materjalide väärtus ei tohi ületada 40% tootjahinnast (ex-works hinnast), on valmistatud «legeeritud terasesulamist» rubriigi all nr. ex 7224.

Kui see valtsimine toimus ühes pooles mittepärinevast valukangist, on valtsimine juba andnud päritolu nimekirja rubriigi nr. ex 7224 reegli põhjal. Valtsimist võib siis lugeda pärinevaks mootori väärtuse arvestamisel, hoolimata sellest, kas see toodeti samas või mõnes teises poole ettevõttes. Seega ei võeta mittepärineva valukangi väärtust arvesse kasutatud mittepärinevate materjalide väärtuse arvestamisel.

3.2. Nimekirja reegel annab minimaalselt vajaliku töö- või töötlemismahu, kusjuures suurem töö või töötlemine annab samuti päritolustaatuse; vastupidiselt, väiksem töö või töötlemine ei anna tootele päritolu. Seega, kui reegel ütleb, et teatavas tootmisstaadiumis võib kasutada mittepärinevat materjali, siis on sellise materjali kasutamine tootmise varasemas staadiumis lubatud ja hilisemas mitte.

3.3. Kahjustamata märkust 3.2, kui reegel ütleb, et võib kasutada «ükskõik millise rubriigi materjale», võib kasutada ka tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale, võttes siiski arvesse reeglis sisalduvaid piiranguid. Väljend «valmistamine ükskõik millise rubriigi materjalidest, kaasa arvatud teised rubriigi nr. ... materjalid», tähendab, et kasutada võib vaid selliseid tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale, millel on erinev toote kirjeldus kui tootel veerus 2.

3.4. Kui nimekirja reegel määrab, et toodet võib valmistada rohkem kui ühest materjalist, tähendab see, et ühte või enamat materjali võib kasutada. See ei nõua kõikide kasutamist.

Näiteks:

Reegel kangastele HS 5208 kuni 5212 sätestab, et võib kasutada looduslikke kiude ning muude materjalide hulgas kasutada ka keemilisi kiude. See ei tähenda, et mõlemaid peab kasutama; võib kasutada ühte või teist või mõlemat korraga.

3.5. Kui nimekirja reegel määrab, et toode peab olema valmistatud teatud materjalist, siis see tingimus ei välista teiste materjalide kasutamist, mis nende iseloomu tõttu ei saa reeglit rahuldada. (Vt. Ka märkust 6.2 allpool seoses tekstiilidega.)

Näiteks:

Reegel rubriigi nr. 1904 toiduainete valmistamiseks, mis eriliselt välistab teraviljade ja teraviljasaaduste kasutamise, ei välista mineraalsoolade, kemikaalide ja teiste lisandite kasutamist, mis pole toodetud teraviljadest.

See ei kehti aga toodetele, mida juhul, kui ei saa nimekirjas kirjeldatud vastavast materjalist toota, saab toota sama iseloomuga materjalist varasemas tootmisstaadiumis.

Näiteks:

Mittekootud materjalist valmistatud grupi ex 62 rõivaeseme puhul, kui lubatakse kasutada ainult mittepärinevat lõnga, ei ole võimalik alustada mittekootud kangast, isegi kui mittekootud kangaid pole harilikult võimalik valmistada lõngast. Niisugustel juhtudel oleks lähtematerjal tavaliselt lõnga eelstaadiumis st. kiu staadiumis.

3.6. Kui nimekirja reeglis on toodud kasutada lubatud mittepärinevate materjalide maksimaalväärtuseks kaks või enam protsenti, siis ei või neid protsente kokku liita. Teiste sõnadega, kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide maksimaalväärtus ei tohi kunagi ületada kõrgeimat toodud protsendimääradest. Konkreetse materjali kohta kehtivaid individuaalseid protsendimäärasid ei tohi samuti ületada.

Märkus 4

4.1. Nimekirjas kasutusel olev termin «looduslikud kiud» tähistab muid kiudusid kui kunst- või sünteetilised kiud. See on piiratud staadiumini enne ketramist, kaasa arvatud jäätmed, ja kui ei ole märgitud teisiti, hõlmab kiude, mis on kraasitud, kammitud või muul viisil töödeldud, aga mitte kedratud.

4.2. Termin «looduslikud kiud» hõlmab hobusejõhvi rubriigist nr. 0503, siidi rubriigist 5002 ja 5003, samuti villa, peeni või jämedaid loomakarvu rubriikides 5101 kuni 5105, puuvillakiudu rubriikidest nr. 5201 kuni 5203 ja muid taimseid kiude rubriikidest 5301 kuni 5305.

4.3. Termineid «tekstiilimass», «keemilised ained» ja «paberivalmistamise materjalid» kasutatakse nimekirjas kirjeldamaks materjale, mis ei ole klassifitseeritud gruppides 50 kuni 63 ja mida võib kasutada kunst-, sünteetiliste või paberkiudude või lõnga tootmiseks.

4.4. Terminit «staapelkiud» kasutatakse nimekirjas rubriikidesse 5501 kuni 5507 kuuluvatele sünteetilistele või kunstkiule, staapelkiule või -jäätmetele viitamiseks.

Märkus 5

5.1. Kui teatud toote puhul on nimekirjas tehtud viide käesolevale märkusele, siis ei kehti veerus 3 toodud tingimused ühegi nende valmistamisel kasutatud põhilise tekstiilmaterjali kohta, mis summaarselt moodustavad 10% või vähem kõigi kasutatud põhiliste tekstiilmaterjalide kogukaalust. (Vt. ka märkusi 5.3 ja 5.4 allpool.)

5.2. Märkuse 5.1 kohaselt võib teatud kõikumist rakendada ainult segatoodetele, mis on valmistatud kahest või enamast põhilisest tekstiilmaterjalist.

Põhilised tekstiilmaterjalid on järgmised:

-- siid,

-- vill,

-- jäme loomakarv,

-- peen loomakarv,

-- hobusejõhv,

-- puuvill,

-- paberivalmistamise materjalid ja paber,

-- lina,

-- naturaalne kanep,

-- džuut ja muud niinkiud,

-- sisal ja muud agaavi perekonda kuuluvad kiud,

-- kookoskiud, abaka, ramjee ja muud taimsed tekstiilkiud,

-- sünteesfilamentkiud,

-- tehisfilamentkiud,

-- sünteesstaapelkiud polüpropüleenist,

-- sünteesstaapelkiud polüestrist,

-- sünteesstaapelkiud polüamiidist,

-- sünteesstaapelkiud polüakrülonitriilist,

-- sünteesstaapelkiud polüimiidist,

-- sünteesstaapelkiud polütetrafluoroetüleenist,

-- sünteesstaapelkiud polüfenüleensulfiidist,

-- sünteesstaapelkiud polüvinüülkloriidist,

-- muud sünteesstaapelkiud,

-- tehisstaapelkiud viskoosist,

-- muud tehisstaapelkiud,

-- lõng, valmistatud polüuretaanist vaheldumisi paindlike segmentidega polüeetrist, mähitud või mitte,

-- lõng, valmistatud polüuretaanist vaheldumisi paindlike segmentidega polüestrist, mähitud või mitte,

-- rubriiki 5605 (metalliseeritud lõng) kuuluvad tooted: alumiiniumfooliumist või plastkilest põhimikust koosnev, mitte üle 5 mm laiune riba, mis on alumiiniumpulbriga pealistatud või pealistamata ning kihitatud läbipaistva või värvilise liimiga plastkile kahe kihi vahel,

-- muud tooted rubriigist 5605.

Näiteks:

Lõng rubriigist nr. 5205, mis on valmistatud puuvillakiust rubriigist nr. 5203 ja sünteetilisest staapelkiust rubriigist nr. 5506 on segalõng. Sellepärst võib mittepärinevaid sünteetilisi staapelkiude, mis ei rahulda päritolureegleid (mille puhul on nõutav valmistamine keemilistest materjalidest või tekstiilimassist), kasutada kuni 10% lõnga kaalust.

Näiteks:

Villane kangas rubriigist nr. 5112, mis on valmistatud villasest lõngast rubriigist nr. 5107 ja sünteetiliste staapelkiudude lõngast rubriigist nr. 5509, on segamaterjalidest kangas. Seetõttu võib nii mittepärinevat sünteetilist lõnga, mis ei rahulda päritolureegleid (mille puhul on nõutav valmistamine keemilistest materjalidest või tekstiilimassist) kui ka villast lõnga, mis ei rahulda päritolureegleid (mille puhul on nõutav valmistamine looduslikest kiududest, mis ei ole kraasitud, kammitud ega muul moel ketramiseks ette valmistatud) või nende kahe kombinatsiooni kasutada kuni 10% kanga kaalust.

Näiteks:

Froteeriie rubriigist nr. 5802, mis on valmistatud puuvillalõngast rubriigist nr. 5205 ja puuvillakangast rubriigist nr. 5210, on segatoode ainult juhul kui puuvillakangas ise on segakangas, olles valmistatud kahes erinevas rubriigis klassifitseeritud lõngadest või kui kasutatud puuvillalõngad ise on segud.

Näiteks:

Kui kõnesolev froteekangas oleks olnud valmistatud puuvillalõngast rubriigist 5205 ja sünteetilisest kangast rubriigist 5407, siis on ilmselt kasutatud kahte erinevat põhitekstiilmaterjali ja froteekangas on järelikult segatoode.

Näiteks:

Džuudist alusele valmistatud taftingvaip, mille tupsud on nii kunstkiud- kui ka puuvillasest lõngast, on segatoode, sest on kasutatud kolme põhitekstiilmaterjali. Seega võib kõiki mittepärinevaid materjale, mida kasutatakse hilisemas tootmise staadiumis, kui reegel seda lubab, kasutada eeldusel, et nende summaarne kogukaal ei ületa 10% kõigi vaibas sisalduvate tekstiilmaterjalide kogukaalust. Niisiis võib džuudist alust ja/või kunstkiudlõnga importida tootmise selles staadiumis eeldusel, et kaalu tingimused on täidetud.

5.3. Juhul, kui toodetele lisatakse «lõnga, mis on valmistatud polüuretaanist vaheldumisi paindlike segmentidega polüeetrist, mähitud või mitte», on tolerants selle lõnga suhtes 20%.

5.4. Juhul kui toodetele lisatakse «alumiiniumfooliumist või plastiklindist südamikuga lõnga või paela, mis võib olla kas alumiiniumpulbriga kaetud või mitte, laiusega kuni 5 mm ja mis on kahe plastikriba vahele kleebitud kleepriba abil», on tolerants selle lõnga või paela suhtes 30%.

Märkus 6

6.1. Nende tekstiiltoodete osas, mis on nimekirjas tähistatud viitega käesolevale märkusele võib kasutada tekstiilimaterjale, välja arvatud voodrid ja vaheriided, mis ei rahulda valmistatud toote kohta nimekirja veerus 3 toodud reeglit eeldusel, et need ei ole klassifitseeritud tootega samas rubriigis ning et nende väärtus ei ületa 8% toote tootjahinnast (ex-works hind).

6.2. Kahjustamata märkust 6.3 võib materjale, mis ei ole klassifitseeritud gruppides 50 kuni 63, kasutada vabalt tekstiiltoodete valmistamisel olenemata sellest, kas nad sisaldavad tekstiilmaterjale või mitte.

Näiteks:

Kui nimekirja reegel sätestab, et teatud tekstiiltoote jaoks, nagu püksid, tuleb kasutada lõnga, ei takista see metallesemete nagu nööpide kasutamist kuna nööbid ei ole klassifitseeritd gruppides 50 kuni 63. Samal põhjusel ei ole keelatud tõmblukkude kasutamine, kuigi need tavaliselt sisaldavad tekstiilmaterjale.

6.3. Seal, kus kehtib protsendireegel, peab kasutatud mittepärinevate materjalide väärtuse kalkulatsioonis arvesse võtma ka materjalide, mis ei ole klassifitseeritud gruppides 50 kuni 63, väärtust.

Märkus 7

Rubriikide ex 2707, 2713 kuni 2715, ex 2901, ex 2902 ja ex 3403 rakendamiseks on «spetsiifilised töötlusoperatsioonid» järgmised:

a) vaakumdestilleerimine;

b) redestilleerimine täieliku fraktsioneerimisprotsessi abil*;

c) krakkimine;

d) uuendamine;

e) ekstraheerimine selektiivlahustite abil;

f) protsess, mis sisaldab kõiki järgnevaid operatsioone: töötlemine kontsentreeritud väävelhappe, ooleumi või väävelanhüdriidiga; leeliseliste toimeainetega neutraliseerimine; dekoloriseerimine ja puhastamine looduslikult aktiivse mulla, aktiviseeritud mulla, aktiviseeritud söe või boksiidiga;

g) polümerisatsioon;

h) alkülatsioon;

i) isomerisatsioon.

7.2. Rubriikide nr. 2710, 2711 ja 2712 rakendamiseks on «spetsiifilised töötlusoperatsioonid» järgmised:

a) vaakumdestilleerimine

b) redestilleerimine täieliku fraktsioneerimisprotsessi abil*;

c) krakkimine;

d) uuendamine;

e) ekstraheerimine selektiivlahustite abil;

f) protsess, mis sisaldab kõiki järgnevaid operatsioone: töötlemine kontsentreeritud väävelhappe, ooleumi või väävelanhüdriidiga; leeliseliste toimeainetega neutraliseerimine; dekoloriseerimine ja puhastamine looduslikult aktiivse mulla, aktiviseeritud mulla, aktiviseeritud söe või boksiidiga;

g) polümerisatsioon;

h) alkülatsioon;

ij) isomerisatsioon;

k) ainult rubriigi ex 2710 alla kuuluvate raskete õlide puhul, vesinikuga desulfureerimine, mis vähendab töödeldud toodete väävlisisalduse vähemalt 85% võrra (ASTM D 1266-59 T meetod);

l) ainult rubriigi ex 2710 alla kuuluvate toodete puhul deparafineerimine kõikide protsesside abil, v.a. filtreerimine;

m) ainult rubriigi ex 2710 alla kuuluvate raskete õlide puhul, vesinikuga töötlemine rõhu all üle 20 baari ning temperatuuril üle 250 kraadi C katalüsaatori abil, desulfurisatsiooni tekitamata, kus vesinik on keemilise reaktsiooni aktiivne element. Kusjuures edasist rubriigi 2710 määrdeõlide vesinikuga töötlemist (näit. hüdroviimistlus või dekolorisatsioon) värvi või stabiilsuse parendamiseks ei käsitleta «spetsiifilise protsessina»;

n) ainult rubriigi ex 2710 alla kuuluvate kütteõlide puhul, atmosfääriline destilleerimine tingimusel, et vähem kui 30% toodete kogumahust destilleerub, sealhulgas kadu, temperatuuril 300 kraadi C juures ASTM D 86 meetodil;

o) ainult rubriigi ex 2710 alla kuuluvate raskete õlide, v.a. gaasiõli ja kütteõli, töötlemine kõrgsagedusega elektrilise koonuslahendusega.

7.3. Rubriikide ex 2707, 2713 kuni 2715, ex 2901, ex 2902 ja ex 3403 rakendamiseks lihtoperatsioonid nagu puhastamine, dekanteerimine, soolatustamine, vee eraldamine, filtreerimine, värvimine, märkimine, väävlisisalduse saamine erineva väävlisisaldusega toodete segamisel, nende operatsioonide või sarnaste operatsioonide ükskõik milline kombineerimine ei anna päritolustaatust.

Nimekiri mittepärinevate materjalidega teostatavast tööst või töötlemisest, mis on nõutav, et valmistatud toode saaks päritolustaatuse

[Nimekirjas esinevad allmärkused (1) kuni (11) on koondatud leheküljele 531]

(1) Vt. Sissejuhatavaid märkusi 7.1 ja 7.3 eritingimuste jaoks, mis puudutavad «spetsiifilisi protsesse».

(2) Vt. Sissejuhatavat märkust 7.2 eritingimuste jaoks, mis puudutavad «spetsiifilisi protsesse».

(3) Grupi 32 märkus 3 ütleb, et need on seda liiki preparaadid, mida kasutatakse mis tahes materjalide värvimiseks või komponentidena muude värvimisvahendite tootmisel tingimusel, et need ei ole klassifitseeritud mujal grupi 32 rubriigis.

(4) «gruppi» vaadeldakse nagu iga teistki osa rubriigist, mis on ülejäänud tekstist eraldatud semikooloniga.

(5) Nii rubriikides nr. 3901--3906 kui ka rubriikides nr. 3907--3911 klassifitseeritud materjalidest toodete puhul rakendatakse piirangut ainult selle grupi materjalide suhtes, mis tootes kaalu järgi domineerib.

(6) Järgmisi fooliume tuleb pidada kõrge läbipaistvusega fooliumideks: fooliumid, mille optiline pimendumine Gardner Hazemeteri ASTM-D 1003-16 järgi (s.t. Hazefaktor) on vähem kui 2%.

(7) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimuste kohta vt. sissejuhatavat märkust nr. 5.

(8) Selle materjali kasutus on piiratud paberivalmistamise tööstuses kasutatavate kootud kangaste tootmisega.

(9) Vaata sissejuhatavat märkust nr. 6.

(10) Silmkoes- või heegeldatud toodete puhul, mis ei ole elastik või kummeeritud, valmistatud õmblemise või silmkoes- või heegeldatud toodete kokkuõmblemise teel (lõigatud välja või kootud otse vormi järgi), vt. sissejuhatavat märkust nr. 6.

(11) See reegel kehtib kuni 31. detsembrini 1998. a.

1. Iga sertifikaadi mõõtmed on 210x297 mm; lubatud on küljepikkuse kõikumine kuni pluss 8 mm või kuni miinus 5 mm. Kasutatav paber peab olema valge kirjapaber, mis ei sisalda mehaanilist paberimassi ja ei kaalu vähem kui 25g/m². Sertifikaadil peab olema trükitud rohelise giljoððmustriga taust, mis teeb kõik mehaaniliste või keemiliste vahenditega teostatud võltsingud silmaga nähtavaks.

2. Poolte kompetentsetel võimuorganitel on õigus trükkida sertifikaadid ise või lasta need trükkida nende poolt heakskiidetud trükkalitel.Viimasel juhul peab igal sertifikaadil olema viide sellise kinnituse olemasolule. Igal sertifikaadil peab olema märgitud trükkali nimi ja aadress või märge, mille järgi on võimalik trükkalit kindlaks teha. Samuti peab sertifikaadil olema trükitud või käsitsi kirjutatud seerianumber, mis võimaldab teda identifitseerida.

Arvedeklaratsioon

Ingliskeelne versioon

The exporter of the products covered by this document (customs authorization No . . .¹) declares that, except where otherwise clearly indicated, these products are of . . . preferential origin.

Eestikeelne versioon

Käesoleva dokumendiga hõlmatud toodete eksportija (tolliameti kinnitus Nr . . .¹) deklareerib, et need tooted on . . . sooduspäritoluga, välja arvatud juhul kui on selgelt näidatud teisiti.

Lätikeelne versioon

Leedukeelne versioon

¹ Kui arvedeklaratsioon on koostatud kinnitatud eksportööri poolt käesoleva protokolli artikli 22 tähenduses, tuleb siinkohal ära tuua kinnitatud eksportööri volituse number. Kui arvedeklaratsioon ei ole koostatud kinnitatud eksportööri poolt, jäetakse sulgudes olevad sõnad ära või koht tühjaks.
² Selle võib ära jätta, kui vastav informatsioon sisaldub dokumendis endas.
³ Vt. protokolli artikli 21 lõiget 5. Juhul kui eksportöör ei ole kohustatud alla kirjutama, sisaldab allkirjastamisest vabastamine ka allkirjastaja vabastamist.
* Vt. lisamärkust 4(b) kombineeritud nomenklatuuri grupi 27 kohta.