HALDUSÕIGUSLiiklus ja transportVälislepingud

Riigid ja territooriumidAustria

Teksti suurus:

Eesti Vabariigi valitsuse ja Austria Vabariigi valitsuse vaheline mitteregulaarse rahvusvahelise sõitjateveo kokkulepe

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.05.1997
Avaldamismärge:RT II 1997, 17, 70

Eesti Vabariigi valitsuse ja Austria Vabariigi valitsuse vaheline mitteregulaarse rahvusvahelise sõitjateveo kokkulepe

(õ) 12.10.2007 11:05

Alla kirjutatud 21. aprillil 1997. a., jõustunud 1. mail 1997. a.

«Eesti Vabariigi valitsuse ja Austria Vabariigi valitsuse vahelise mitteregulaarse rahvusvahelise sõitjateveo kokkuleppe» eelnõu heakskiitmine

Teadaanne välislepingu jõustumise kohta

PREAMBULA

Eesti Vabariigi valitsus ja Austria Vabariigi valitsus, edaspidi nimetatud kui «lepingupooled»,

olles teadlikud CEMT-i (Euroopa Transpordiministrite Konverentsi) soovitustest ja otsustest rakendada abinõusid rahvusvahelise sõitjateveo turvalisuse tagamiseks ja suurendamiseks maanteedel;

otsustasid kasutada kõige kaasaegsemaid tehnoloogiaid, et vähendada miinimumini müra ja heitgaaside saastet ning tagada kõrge ohutustehniline standard;

soovides käesoleva kokkuleppega reguleerida kahe riigi vahelist sõitjate mitteregulaarset vedu maanteedel, lihtsustada selle korraldamist ja läbiviimist, et aidata omalt poolt kaasa turismi arengule ning rahvastevahelisele üksteisemõistmisele Euroopas, leppisid kokku alljärgnevas:

Artikkel 1. Rakendusvaldkond

Käesolevat kokkulepet rakendatakse rahvusvahelise maanteed mööda teostatava mitteregulaarse sõitjateveo (juhuvedu, pendelvedu) suhtes, mis toimub lepingupoolte territooriumile, territooriumilt või läbi nende, ning nende veoteenustega seotud tühisõitude suhtes.

Artikkel 2. Definitsioonid

(1) «Juhuvedu» tähendab käesolevas kokkuleppes veoteenust, mis ei vasta liiniveo (lõige 2) ega ka pendelveo (lõige 3) definitsioonile.

(2) «Liinivedu» (sõitjate liinivedu) tähendab käesolevas kokkuleppes regulaarset sõitjatevedu kindlal marsruudil, eelnevalt kindlaksmääratud peatuskohtadega, kindlaksmääratud sõiduplaani ja tariifi alusel.

(3) a) «Pendelvedu» tähendab käesolevas kokkuleppes veoteenust, kus veetakse eelnevalt moodustatud sõitjate gruppe mitmete edasi-tagasisõitudega samast lähtekohast samasse sihtkohta. Nimetatud sõitjad on kas selle riigi kodanikud, kus seda reisi teostav sõiduk on registreeritud, või kolmanda riigi kodanikud. Iga sõitjate grupp, kes on sõitnud sihtkohta, tuuakse hiljem lähtekohta tagasi täies koosseisus.

b) «Lähtekoha» ja «sihtkoha» all tuleb mõista reisi alustamise ja lõpetamise kohta ning nende lähemat ümbrust 50 km raadiuses. Gruppe võib väljaspool lähte- ja sihtkohta maksimaalselt kolmes erinevas kohas peale võtta või maha panna.

c) «Majutamisega pendelveo» korral võimaldatakse vähemalt 80%-le sõitjatest lisaks veoteenusele ka majutamine koos toitlustamisega või ilma reisi sihtkohas ja võimaluse korral ka reisi jooksul. Sõitjad peavad sihtkohas viibima vähemalt kaks ööd.

(4) «Ettevõtja» tähendab käesolevas kokkuleppes iga füüsilist või juriidilist isikut, Austrias lisaks iga ühingut, kes on registreeritud vastava lepingupoole territooriumil ja kellel on siseriiklike õigusaktide järgi lubatud sõitjaid vedada.

(5) «Sõiduk» tähendab käesolevas kokkuleppes iga mootorsõidukit, mis

a) on registreeritud ühe lepingupoole territooriumil ja

b) oma ehituselt ja varustatuselt on ette nähtud enam kui üheksa inimese (kaasa arvatud juht) veoks.

(6) «Luba» tähendab käesolevas kokkuleppes dokumenti, mis annab ettevõtjale õiguse teostada artiklis 1 toodud veoteenuseid, kui ta on nõutavad tingimused täitnud.

(7) «Pädev valitsusasutus» tähendab käesolevas kokkuleppes Eesti Vabariigis Teede- ja Sideministeeriumi ja Austria Vabariigis riiklikku teadus- ja liiklusministrit.

Artikkel 3. Pendelvedu

(1) Pendelveo korral ei tohi reisi ajal sõitjaid peale võtta ega maha panna, välja arvatud artikli 3 lõike 3 punktides a ja b loetletud juhtudel.

(2) Esimene tagasisõit ja viimane sihtkohta sõit on pendelveo korral tühisõidud.

(3) Veoteenust võib liigitada pendelveoks, kui sõitjad lepingupoolte eelneva nõusoleku korral, olenemata

a) artikli 2 lõikest 3, sõidavad tagasi teise grupiga;

b) artikli 3 lõikest 1, võetakse peale või pannakse maha reisi ajal.

(4) Eelnevalt moodustatud sõitjate grupi all tuleb mõista gruppi, kelle eest vastutav asutus või isik ühe lepingupoole määruste kohaselt on üle võtnud lepingu sõlmimise või kogu teenuse eest tasumise ning kes on enne ärasõitu saanud ja võtnud kaasa kinnituse kõikide broneeringute ja maksete kohta.

Artikkel 4. Juhuvedu

(1) Juhuvedu artikkel 1 mõistes sisaldab:

a) «sõite suletud ustega», s.t sõite, mida sooritatakse sama sõidukiga, mis veab sama sõitjate gruppi kogu teekonna ulatuses ning toob selle lähtekohta tagasi;

b) veoteenuseid, mille korral sõit sihtkohta toimub sõitjatega ja tagasisõit tühjalt (äraviimine);

c) kõiki teisi juhuveoteenuseid.

(2) Juhuveo korral ei tohi reisi ajal sõitjaid peale võtta ega maha panna, välja arvatud juhul, kui vastava lepingupoole pädev valitsusasutus on lubanud teha erandi.

(3) Juhuveo funktsioon ei kao, kui neid vedusid teostatakse teatud sagedusega.

Artikkel 5. Loakohustus

(1) Käesoleva kokkuleppe rakendusalas teostatava veoteenuse jaoks on reeglina vajalik selle lepingupoole, kelle territooriumil sõitjatevedu toimub, väljastatud luba, kui artiklis 7 ei sätestata teisiti.

(2) Luba antakse välja ühekordsena või teatud ajavahemikuks. Ühekordne luba kehtib üheks sõiduks sihtkohta ja tagasi. Luba kehtib loal määratletud ajavahemiku ja sellele järgneva kuu jooksul, kui ühiskomisjon (artikkel 11) ei otsusta teisiti.

(3) Täielikult täidetud luba peab olema kaasas iga sõidu ajal ja see esitatakse kontrollorganite nõudmisel. Artiklis 7 sätestatud vedude puhul (loavaba liiklus) asendab luba vastavalt artikli 7 lõikele 2 busside tehnilise seisundi tunnistus (edaspidi nimetatud tunnistus).

(4) Luba peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

a) ettevõtja (firma) nimi ja aadress,

b) sõiduki(te) registreerimisnumber (numbrid),

c) juhi (juhtide) ees- ja perekonnanimi (nimed),

d) marsruut (piiriületuskohad),

e) sõidu algus ja lõpp (koht ja kuupäev).

(5) Luba kehtib ainult selle ettevõtja kohta, kelle nimele see on välja antud, ega ole edasiantav. Ühe lepingupoole pädev valitsusasutus annab loa üle teise lepingupoole pädevale valitsusasutusele, kes täidab loa ja väljastab selle vastavale ettevõtjale. Lõike 4 punktides b kuni e toodud andmed kannab loale ettevõtja.

(6) Loa täpsema vormi kinnitab ühiskomisjon (artikkel 11).

Artikkel 6. Kontrolldokument

(1) Lisaks artiklis 5 sätestatud loale või artikli 7 lõikes 2 nimetatud tunnistusele peab igal artikli 1 sätetele vastaval veol olema kaasas kontrolldokument, mis esitatakse kontrollorganite nõudmisel.

(2) Kontrolldokumendi ja artikli 7 lõikes 2 nimetatud tunnistuse annavad välja selle lepingupoole pädevad valitsusasutused, kelle riigis sõiduk on registreeritud, või mõni muu selleks volitatud asutus.

(3) Kontrolldokumendi ja tunnistuse (artikli 7 lõige 2) vormi ja sisu kinnitab ühiskomisjon (artikkel 11).

Artikkel 7. Loavaba liiklus

(1) Järgnevalt loetletud veoteenuseid võib teostada ilma loata, kui sõiduk, millega vedu teostatakse, vastab emissioonide suhtes kaasaegsetele tehnilistele nõuetele ja ohutustehnilistele standarditele:

a) «sõidud suletud ustega», s.t sõidud, mida sooritatakse sama sõidukiga, mis veab sama sõitjate gruppi kogu teekonna ulatuses ja toob selle lähtekohta tagasi;

b) veoteenused, mille korral sõit sihtkohta toimub sõitjatega ja tagasisõit tühjalt;

c) veoteenused, mille korral sõit sihtkohta toimub tühjalt ja kõik sõitjad võetakse peale ühest ja samast kohast ning sõitjad,

c. a) kes on pärit kolmandast riigist ja veolepingute põhjal, mis on sõlmitud enne nende saabumist sõiduki registreerinud lepingupoole territooriumile, veetakse gruppide kaupa selle lepingupoole territooriumile, kus sõiduk on registreeritud, või

c. b) kes on varem sama ettevõtja poolt teise lepingupoole territooriumile toodud, uuesti peale võetakse ja veetakse tagasi selle lepingupoole territooriumile, kus sõiduk on registreeritud, või

c. c) olles külla kutsutud, asuvad teise lepingupoole territooriumil, kusjuures küllakutsuja kannab veokulud. Sõitjad peavad moodustama kokkukuuluva isikuteringi, mis ei ole ainult selle sõidu eesmärgil moodustatud, ja kes tuuakse selle lepingupoole territooriumile, kus sõiduk on registreeritud.

(2) Loavaba liikluse korral on vajalik kontrolldokument ja tunnistus tehniliste nõuete täitmise kohta. Nende suhtes rakendatakse artikli 6 sätteid.

(3) Käesoleval ajal kehtivad tehnilised nõuded lõike 1 mõistes määravad lepingupooled kindlaks kokkuleppele lisatavas memorandumis.

Artikkel 8. Lubade arv

Lubade arvu (kontingendi), kehtivusaja, üleandmise aja ja intervalli suhtes lepivad lepingupoolte pädevad valitsusasutused ühiskomisjoni (artikkel 11) ettepanekul kokku 12 kuuks.

Artikkel 9. Kabotaaþikeeld

Sõitjate pealevõtmine teise lepingupoole territooriumil nende veoks sama riigi territooriumil ei ole lubatud.

Artikkel 10. Abinõud õigusrikkumiste korral

(1) Kui ettevõtja või tema töötajad rikuvad teise lepingupoole territooriumil kehtivaid seadusi või käesoleva kokkuleppe sätteid, rakendavad selle lepingupoole, kelle territooriumil sõiduk on registreeritud, pädevad valitsusasutused teise lepingupoole pädevate valitsusasutuste nõudmisel järgmisi abinõusid:

a) hoiatus ettevõtjale koos nõudega kehtivatest eeskirjadest kinni pidada;

b) lubade väljaandmise peatamine ettevõtjale vedude korraldamiseks selle lepingupoole territooriumile, kus seaduserikkumine aset leidis, või juba välja antud loa tühistamine;

c) ühe riigi ettevõtja või tema töötajate poolt käesoleva kokkuleppe sätete raske või korduva rikkumise korral teise lepingupoole territooriumil võib teise lepingupoole pädev valitsusasutus keelata nimetatud ettevõtjal ajutiselt või alatiseks tegelda tema territooriumil sõitjateveoga.

(2) Mõlema lepingupoole pädevad valitsusasutused teatavad lõike 1 kohaselt teineteisele õigusrikkumistest ja tarvitusele võetud abinõudest. See ei puuduta siseriiklikke õigusakte loa/litsentsi tühistamise või tagasivõtmise kohta.

Artikkel 11. Ühiskomisjon

(1) Käesoleva kokkuleppe korrapäraseks kontrolliks ja rakendamiseks asutavad lepingupoolte pädevad valitsusasutused ühiskomisjoni, mis koosneb mõlema lepingupoole pädeva valitsusasutuse esindajatest.

(2) Ühiskomisjon tuleb kokku ühe lepingupoole pädeva valitsusasutuse nõudmisel ja langetab otsused ühiselt.

(3) Kui ühiskomisjon käsitleb väljapoole kokkuleppe rakendusala jäävaid küsimusi, võib ta oma töösse kaasata teiste pädevate asutuste esindajaid.

(4) Ühiskomisjonil on õigus teha ettepanek vabastada loakohustusest ka need veoteenused, mis ei ole loetletud artiklis 7.

Artikkel 12. Jõustumine

Käesolev kokkulepe jõustub allakirjutamisele järgneva kuu esimesel päeval.

Artikkel 13. Kokkuleppe kehtivusaeg

Käesolev kokkulepe kehtib kolm aastat arvates jõustumise momendist. Selle kehtivusaeg pikeneb ühe aasta kaupa niikaua, kuni kumbki lepingupooltest ei ole avaldanud soovi esimesest jaanuarist kokkulepe lõpetada, teatades sellest eelnevalt kuus kuud ette.

Sõlmitud Berliinis 21. aprillil 1997. a. kahes eksemplaris, kumbki eesti ja saksa keeles. Mõlemad tekstid on võrdselt autentsed.

Eesti Vabariigi valitsuse poolt teede- ja sideminister Raivo VARE Austria Vabariigi valitsuse poolt riiklik teadus- ja liiklusminister Dr. Caspar EINEM

Memorandum

Eesti Vabariigi valitsuse ja Austria Vabariigi valitsuse vahel sõlmitud mitteregulaarse rahvusvahelise sõitjateveo kokkuleppe artiklite 5, 6, 7 ja 8 kohta

Lepingupooled lepivad kokku alljärgnevas:

(1) Tuginedes vastastikkusele ja pidades silmas kindlaksmääratud tehniliste standardite järk-järgulist muutmist, lepitakse kokku alljärgnevas lubade arvus: 200.

(2) Lepingupooled annavad üks kuu enne iga kalendriaasta algust vastastikku üle kokkulepitud arvu lubasid.

(3) Artikli 5 lõike 6 kohaselt lepivad lepingupooled kokku loa vormi osas, mis on näidisena eesti ja saksa keeles ära toodud käesoleva memorandumi lisas 1.

(4) Artikli 6 lõike 3 kohaselt lepivad lepingupooled kokku, et kontrolldokumendiks on dokument vastavalt määrusele 1839/92/ECE idF. 2944/93/ECE või vastavalt ASOR-kokkuleppele.

(5) Artikli 7 lõike 3 kohaselt lepivad lepingupooled kokku alljärgnevad tehnilised standardid, kusjuures kolme aasta möödumisel pärast kokkuleppe jõustumist vaadatakse standardid ühiskomisjoni poolt uuesti üle:

a) Emissiooni standardid

* heitgaasi suitsusus -- ECE R 24.03
või -- EU direktiiv 72/306 redaktsioonis 89/491
või -- § 1d KDV (Austria mootorsõidukite seaduse rakendusmäärus)
* heitgaas -- ECE R 49.02
või -- EU direktiiv 88/77 redaktsioonis 91/542
või -- § 1d KDV
* müra -- ECE R 51.01
või -- EU direktiiv 70/157 redaktsioonis 89/491
või -- § 8 KDV
b) Ohutustehnilised standardid:
* blokeerumisvastane seadis (ABS) -- ECE R 13.06
või -- EU direktiiv 71/320 redaktsioonis 91/422
või -- § 3g KDV
* kestuspiduri seadis (retarder) -- ECE R 13.06
või -- EU direktiiv 71/320 redaktsioonis 91/422
või -- § 3e KDV
(6) Artikli 7 lõikes 2 sätestatud tunnistus (busside tehnilise seisundi tunnistus) koostatakse käesoleva memorandumi lisas 2 toodud näidise alusel.
(7) Edaspidi tuleb kinni pidada järgnevatest tehnilistest standarditest:
* sõidumeerik (tahhograaf) -- AETR
või -- EU määrus 3821/85
* kiiruse piiraja -- ECE R 89
või -- EU direktiiv 92/24

(8) Nõudeid kiiruse piirajale (ECE R 89 või EU direktiiv 92/24) peavad täitma bussid, mis on esmaregistreeritud peale 1.10.1994.

(9) Nõudeid heitgaasidele (ECE R 49.02 approval A või EU direktiiv 91/542 EURO I) tuleb täita alates aastast 2000. Nõuded heitgaasidele (ECE R 49.02 approval B või EU direktiiv 91/542 EURO II) vaatab ühiskomisjon üle vastavalt memorandumi punktile 5.

(10) Mõlemad lepingupooled lepivad edaspidi kokku:

Eeldusel, et alates 1.01.1997 rakendavad nii Eesti kui ka Austria Viinis 1995. a. juunis kokkulepitud CEMT resolutsiooni, vabastatakse ühiskomisjoni ettepanekul loakohustusest ka teised veod peale käesoleva kokkuleppe artiklis 7 nimetatute.

Sõlmitud Berliinis 21. aprillil 1997. a. kahes eksemplaris eesti ja saksa keeles, mõlemad tekstid on võrdselt autentsed.

Eesti Vabariigi valitsuse poolt teede- ja sideminister Raivo VARE Austria Vabariigi valitsuse poolt riiklik teadus- ja liiklusminister Dr. Caspar EINEM

Õiend

Akti metaandmetes on väljaandjaks parandatud Vabariigi Valitsus.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json

Riigi Teataja veebisaidil kasutatakse kasutuskogemuse parendamiseks küpsiseid. Kas nõustute küpsiste kasutamisega? Rohkem teavet.