Teksti suurus:

Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vaheline tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise leping

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:29.12.1998
Avaldamismärge:RT II 1997, 20, 94

Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vaheline tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise leping

Vastu võetud 29.11.1996

Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelise tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise lepingu ratifitseerimise seadus

Eesti Vabariik ja Saksamaa Liitvabariik,

soovides rahanduslike takistuste kõrvaldamisega soodustada vastastikuseid majandussidemeid,

leppisid kokku järgnevas:

Artikkel 1. Isikuline ulatus

Käesolev leping kehtib isikute suhtes, kes on ühe või mõlema lepinguosalise riigi residendid.

Artikkel 2. Lepingualused maksud

(1) Käesolev leping kehtib lepinguosalise riigi, tema liidumaa või riiklike allüksuste või kohalike omavalitsuste poolt kehtestatud tulu- ja kapitalimaksude suhtes, seda sõltumata nende sissenõudmise viisist.

(2) Tulu- ja kapitalimaksudena käsitletakse makse, mis on kehtestatud kogutulule, kogukapitalile või tulu või kapitali koostisosadele, sealhulgas makse vallas- või kinnisvara võõrandamisest saadud tulule, samuti ka makse kapitali väärtuse kasvule.

(3) Olemasolevad maksud, mille suhtes leping kehtib, on konkreetselt:

a) Saksamaa Liitvabariigis:

(i) tulumaks (Einkommensteuer),

(ii) ettevõtte maks (Körperschaftsteuer),

(iii) kapitalimaks (Vermögensteuer),

(iv) tööndusmaks (Gewerbesteuer)

(edaspidi «Saksa maks»);

b) Eesti Vabariigis:

(i) tulumaks,

(ii) maamaks, ja

(iii) kohalik tulumaks

(edaspidi «Eesti maks»).

(4) Leping kehtib ka samastele või olemuslikult sarnastele maksudele, mis on kehtestatud pärast käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäeva lisaks olemasolevatele maksudele või nende asemel. Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud teatavad üksteisele igast tähtsamast muudatusest, mis on tehtud nende vastavates maksuseadustes.

Artikkel 3. Üldmõisted

(1) Käesoleva lepingu mõttes, kui kontekst ei nõua teisiti:

a) mõiste «Saksamaa Liitvabariik» tähistab ala, kus kehtib Saksamaa Liitvabariigi maksuseadus, aga ka merepõhja ja maapõue ning territoriaalmerega külgneval alal lasuvat veemassi, kuivõrd Saksamaa Liitvabariik kasutab seal kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja oma siseriikliku seadusandlusega suveräänseid õigusi ja jurisdiktsiooni;

b) mõiste «Eesti Vabariik» tähistab Eesti Vabariiki ja, kasutatuna geograafilises mõttes, tähistab Eesti Vabariigi territooriumi ja muid Eesti Vabariigi territoriaalvetega külgnevaid alasid, kus Eesti Vabariik võib oma seaduste alusel ja kooskõlas rahvusvahelise õigusega kasutada õigusi merepõhja, maapõue ning neis leiduvate loodusvarade suhtes;

c) mõisted «lepinguosaline riik» ja «teine lepinguosaline riik» tähistavad Saksamaa Liitvabariiki või Eesti Vabariiki, nii nagu kontekst seda nõuab;

d) mõiste «isik» tähistab füüsilist isikut, kompaniid ja muud isikute ühendust;

e) mõiste «kompanii» tähistab juriidilist isikut või igat üksust, keda maksustamise eesmärgil käsitatakse juriidilise isikuna;

f) mõisted «lepinguosalise riigi ettevõte» ja «teise lepinguosalise riigi ettevõte» tähistavad vastavalt lepinguosalise riigi residendi ettevõtet ja teise lepinguosalise riigi residendi ettevõtet;

g) mõiste «kodanik» tähistab:

aa) Saksamaa Liitvabariigi suhtes sakslasi Saksamaa Liitvabariigi põhiseaduse artikli 116 lõike 1 tähenduses, ja juriidilisi isikuid, partnerlusi ja assotsiatsioone, kelle staatus on määratletud Saksamaa Liitvabariigis kehtivate seadustega;

bb) Eesti Vabariigi suhtes üksikisikuid, kellel on Eesti Vabariigi kodakondsus, ja juriidilisi isikuid, partnerlusi või assotsiatsioone, kelle staatus on määratletud Eesti Vabariigis kehtivate seadustega;

h) mõiste «rahvusvaheline transport» tähistab lepinguosalise riigi ettevõtte mere- või õhutransporti, välja arvatud juhul, kui mere- või õhutransport toimub ainult teise lepinguosalise riigi piirides;

i) mõiste «kompetentne ametivõim» tähistab Saksamaa Liitvabariigis föderaalset rahandusministeeriumi ja Eesti Vabariigis rahandusministrit või tema volitatud esindajat.

(2) Kui lepinguosaline riik kasutab lepingu rakendamisel teisi, siin defineerimata mõisteid, siis on neil, kui kontekst ei nõua teisiti, tähendus, mis neil on selle riigi seaduse alusel vastavate maksude kohta, mille suhtes leping kehtib.

Artikkel 4. Resident

(1) Käesoleva lepingu mõttes tähistab mõiste «lepinguosalise riigi resident» isikut, kellel on selle riigi seaduste alusel maksukohustus elukoha, residentsuse, juhtimiskeskuse, registreerimiskoha või mõne muu sarnase kriteeriumi tõttu. Mõiste hõlmab ka selle riigi valitsust, tema riiklikke allüksusi ja kohalikke omavalitsusi. Käesolev mõiste ei hõlma isikut, kellel on selles riigis maksukohustus ainult seal asuvate tuluallikate või kapitali tõttu.

(2) Kui lõike 1 sätete kohaselt on füüsiline isik mõlema lepinguosalise riigi resident, siis määratakse tema staatus järgnevalt:

a) teda loetakse residendiks riigis, kus tal on alaline elukoht; kui tal on alaline elukoht mõlemas riigis, siis loetakse teda residendiks riigis, kellega tal on otsesemad isiklikud ja majanduslikud sidemed (eluliste huvide keskus);

b) kui riiki, kus on tema eluliste huvide keskus, ei ole võimalik kindlaks määrata, või kui tal puudub alaline elukoht kummaski riigis, siis loetakse teda residendiks riigis, kus ta korduvalt viibib;

c) kui ta viibib korduvalt mõlemas riigis või ei viibi korduvalt neist kummaski, siis loetakse teda residendiks riigis, kelle kodanik ta on;

d) kui ta on mõlema riigi kodanik või ei ole kummagi riigi kodanik, siis lahendatakse see küsimus lepinguosaliste riikide kompetentsete ametivõimude vastastikusel kokkuleppel.

(3) Kui lõike 1 sätete kohaselt on isik, kes ei ole füüsiline isik, mõlema lepinguosalise riigi resident, siis püüavad lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud lahendada seda küsimust vastastikuse kokkuleppe teel ja otsustada käesoleva lepingu rakendamise üle sellise isiku suhtes. Käesoleva lepingu mõttes ei loeta isikut vastava kokkuleppe puudumisel käesoleva lepingu alusel antavate soodustuste mõttes kummagi lepinguosalise riigi residendiks.

Artikkel 5. Püsiv tegevuskoht

(1) Käesoleva lepingu mõttes tähistab mõiste «püsiv tegevuskoht» äritegevuse kindlat asukohta, mille kaudu täielikult või osaliselt toimub ettevõtte äritegevus.

(2) Mõiste «püsiv tegevuskoht» hõlmab eriti:

a) juhtimiskeskust;

b) haruettevõtet;

c) kontorit;

d) tehast;

e) töökoda ja

f) kaevandust, nafta- või gaasipuurauku, karjääri või mõnda teist loodusvarade kasutuselevõtu kohta.

(3) Ehitusplats, ehitus-, montaaþi- või seadmestamisprojekt või sellega seotud järelevalvealane tegevus kujutab endast püsivat tegevuskohta ainult juhul, kui see kestab kauem kui üheksa kuud.

(4) Olenemata käesoleva artikli eelnevatest sätetest ei loeta mõistet «püsiv tegevuskoht» hõlmavat:

a) võimsuste kasutamist ettevõttele kuuluvate kaupade ainult ladustamise, väljapaneku või kohaletoimetamise eesmärgil;

b) ettevõttele kuuluvate kaubavarude hoidmist ainult ladustamise, väljapaneku või kohaletoimetamise eesmärgil;

c) ettevõttele kuuluvate kaubavarude hoidmist ainult töötlemise eesmärgil teise ettevõtte poolt;

d) äritegevuse kindla asukoha pidamist ainult ettevõttele vajalike kaupade ostmise või informatsiooni kogumise eesmärgil;

e) äritegevuse kindla asukoha pidamist ainult ettevõtte toimimiseks vajaliku, mõne muu ettevalmistava või abistava iseloomuga tegevuse eesmärgil;

f) äritegevuse kindla asukoha pidamist ainult seoses punktides a kuni e loetletud tegevuste ükskõik milliste kombinatsioonidega, eeldades et kõik sellest kombinatsioonist tulenev kindla asukoha äritegevus on ettevalmistava või abistava iseloomuga.

(5) Olenemata lõigete 1 ja 2 sätetest, kui isik, kes ei ole sõltumatu esindaja staatuses vastavalt lõikele 6, tegutseb ettevõtte nimel ja kes on volitatud sõlmima ja korduvalt sõlmib, lepinguosalises riigis ettevõtte nimel lepinguid, siis loetakse sel ettevõttel olevat püsiv tegevuskoht selles riigis kõigi sellise isiku poolt ettevõtte jaoks sooritatud tegevuste suhtes juhul, kui sellise isiku tegevus ei vasta lõikes 4 loetletud tegevustele, mis oleksid toimunud äritegevuse kindla asukoha kaudu ja mis ei muudaks seda äritegevuse kindlat asukohta vastavalt selle lõike sätetele püsivaks tegevuskohaks.

(6) Ettevõttel ei loeta olevat lepinguosalises riigis püsivat tegevuskohta ainult selles riigis maakleri, komisjonäri või mõne teise sõltumatu esindaja kaudu toimuva äritegevuse suhtes eeldusel, et sellised isikud tegutsevad äritegevuseks ettenähtud korras. Seejuures, kui sellise esindaja tegevus toimub täielikult või peaaegu täielikult selle ettevõtte kasuks ja kui esindaja ja ettevõtte vahelised tingimused erinevad iseseisvate isikute vahelistest tingimustest, siis ei loeta sellist esindajat käesoleva lõike mõttes sõltumatuks esindajaks. Sel juhul kehtivad lõike 5 sätted.

(7) Asjaolu, et kompanii, kes on lepinguosalise riigi resident, kontrollib kompaniid või on kontrollitav kompanii poolt, kes on teise lepinguosalise riigi resident, või kelle äritegevus toimub selles teises riigis (kas püsiva tegevuskoha kaudu või mõnel muul viisil), ei muuda iseenesest kumbagi kompaniid üksteise suhtes püsivaks tegevuskohaks.

Artikkel 6. Kinnisvaratulu

(1) Lepinguosalise riigi residendi poolt teises lepinguosalises riigis olevast kinnisvarast saadud tulu (sealhulgas tulu põllumajandusest ja metsandusest) võidakse maksustada selles teises riigis.

(2) Käesolevas lepingus on mõistel «kinnisvara» tähendus, mis tal on selle lepinguosalise riigi seaduse alusel, kus mainitud vara tegelikult asub. Mõiste hõlmab igal juhul kinnisvara päraldisi, põllumajanduses ja metsanduses kasutatavat sisseseadet ning eluskarja, maaomandit käsitleva üldise seadusega sätestatud õigusi, sealhulgas optsioone ja sarnaseid kinnisvara omandamise õigusi, kinnisvara kasutamisõigusi ja õigusi muutuvatele või püsivatele väljamaksetele töö või õiguse eest tööle maavarade leiukohtade, allikate ja teiste loodusvaradega; laevu, kaatreid ja õhusõidukeid ei käsitata kinnisvarana.

(3) Lõike 1 sätted kehtivad kinnisvara otsesest kasutamisest, rendile andmisest või mõnel muul viisil kinnisvara kasutamisest saadud tulule.

(4) Kui aktsiate või muude korporatiivsete õiguste omamine kompaniis annab selliste aktsiate või korporatiivsete õiguste omanikule õiguse kompaniile kuuluva kinnisvara kasutusele, siis võidakse selle õiguse otsesest kasutamisest, rendile andmisest või mõnel muul viisil kasutamisest saadud tulu maksustada selles lepinguosalises riigis, kus kinnisvara asub.

(5) Lõigete 1, 3 ja 4 sätted kehtivad ka ettevõtte kinnisvarast ja eraviisilises teenistuses kasutatavast kinnisvarast saadud tulule.

Artikkel 7. Ärikasumid

(1) Lepinguosalise riigi ettevõtte kasumid maksustatakse ainult selles riigis, kui ettevõtte äritegevus ei toimu teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu. Kui ettevõtte äritegevus toimub eelpool mainitud viisil, siis võidakse ettevõtte kasumeid maksustada teises riigis, kuid ainult seda osa kasumitest, mis kuulub sellele püsivale tegevuskohale.

(2) Olenevalt lõike 3 sätetest, kui lepinguosalise riigi ettevõtte äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu, siis loetakse kummaski lepinguosalises riigis sellele püsivale tegevuskohale kuuluvaks kasumid, mida tegevuskoht oleks võinud saada iseseisva ettevõttena, kes osaleb samade või sarnaste tingimuste alusel samadel või sarnastel tegevusaladel ja on täiesti iseseisev oma suhetes ettevõttega, kelle püsiv tegevuskoht ta on.

(3) Püsiva tegevuskoha kasumite määramisel lubatakse kuludena maha arvata kulusid, mis on tekkinud püsiva tegevuskoha tõttu, sealhulgas juhtimise ja administreerimisega tekkinud kulud, seda kas riigis, kus püsiv tegevuskoht asub, või mujal.

(4) Niivõrd, kuivõrd püsiva tegevuskoha kasumite määramine lepinguosalises riigis ja erijuhtudel vastavalt lõike 2 sätetele on võimatu või põhjustab ülemääraseid raskusi, ei takista miski lõikes 2 kasumite määramist püsivale tegevuskohale ettevõtte kogukasumite jaotamisega tema erinevate osade vahel; seejuures peab kasutatav jaotusmeetod olema selline, et tulemus oleks kooskõlas käesolevas artiklis olevate põhimõtetega.

(5) Kasumeid ei loeta püsivale tegevuskohale kuuluvaks ainuüksi põhjusel, et see püsiv tegevuskoht ostab ettevõtte jaoks kaupu.

(6) Eelnevate lõigete mõttes määratakse püsivale tegevuskohale kuuluvad kasumid igal aastal sama meetodi alusel, välja arvatud juhul, kui on olemas sobiv ja küllaldane põhjus vastupidiseks.

(7) Miski käesoleva artikli eelnevates lõigetes ei takista lepinguosalist riiki rakendamast oma seadust, mis käsitleb ükskõik millise isiku kindlustusäritegevuse maksustamist. Seejuures ei tohi võetav maks ületada 5,4 protsenti kindlustusäritegevuse kindlustusmaksete (preemiate) brutosummast.

(8) Kui kasumid hõlmavad tululiike, mida käsitletakse eraldi käesoleva lepingu teistes artiklites, siis rakendatakse nende artiklite sätteid, sõltumata käesoleva artikli sätetest.

Artikkel 8. Mere- ja õhutransport

(1) Lepinguosalise riigi ettevõtte rahvusvahelisest mere- või õhutranspordist saadud kasumid maksustatakse ainult selles riigis.

(2) Lõike 1 sätted kehtivad ka kasumitele, mis on saadud osalusest puulis, ühisäritegevuses või rahvusvahelises transpordiorganisatsioonis.

Artikkel 9. Assotsieerunud ettevõtted

Kui

a) lepinguosalise riigi ettevõte osaleb otseselt või kaudselt teise lepinguosalise riigi ettevõtte juhtimises, kontrollimises või kapitalis, või kui

b) samad isikud osalevad otseselt või kaudselt lepinguosalise riigi ja teise lepinguosalise riigi ettevõtte juhtimises, kontrollimises või kapitalis,

ja kui kummalgi juhul määratakse või lepitakse kahe ettevõtte vahelistes kaubanduslikes või finantssuhetes kokku iseseisvate ettevõtete vahelistest erinevad tingimused, siis võidakse lugeda kasumid, mis oleksid ilma nende tingimusteta lisandunud ühele nendest ettevõtetest, kuid mis nende tingimuste tõttu ei lisandunud, selle ettevõtte kasumite hulka ja vastavalt ka maksustada.

Artikkel 10. Dividendid

(1) Dividende, mida kompanii, kes on lepinguosalise riigi resident, maksab teise lepinguosalise riigi residendile, võidakse maksustada selles teises riigis.

(2) Seejuures võidakse neid dividende maksustada ka selles lepinguosalises riigis ja vastavalt selle riigi seadustele, kus dividende maksev kompanii on resident, aga kui teise lepinguosalise riigi resident on dividendide kasusaav omanik, siis ei ületa dividendidelt võetav maks:

a) 5 protsenti dividendide brutosummast, kui kasusaav omanik on kompanii (kes ei ole partnerlus), kellele otseselt kuulub vähemalt 25 protsenti dividende maksva kompanii kapitalist;

b) 15 protsenti dividendide brutosummast kõigil teistel juhtudel.

Käesolev lõige ei mõjuta kompanii nende kasumite maksustamist, millest dividende makstakse.

(3) Käesolevas artiklis kasutatuna tähistab mõiste «dividendid» dividende aktsiatest, sealhulgas tulu aktsiatest, «jouissance»-aktsiatest või «jouissance»-õigustest, kaevandusaktsiatest, asutajaaktsiatest või muudest kasumis osalevatest õigustest, mis ei ole võlanõuded, ja muud tulu, mida selle riigi seaduste järgi, kus dividende jaotav kompanii on resident, käsitletakse maksustamisel tuluna aktsiatelt.

(4) Lõigete 1 ja 2 sätted ei kehti, kui dividendide kasusaava omaniku, kes on lepinguosalise riigi resident, äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis, kus dividende maksev kompanii on resident, seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu või kui ta tegutseb selles teises riigis eraviisiliselt seal asuva kindla asukoha kaudu ja osalus, mille alusel dividende makstakse, on tegelikult seotud sellise püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga. Sel juhul kehtivad vastavalt kas artikli 7 või artikli 14 sätted.

(5) Kui kompanii, kes on lepinguosalise riigi resident, saab kasumeid või tulu teisest lepinguosalisest riigist, siis ei saa see teine riik kehtestada maksu kompanii poolt makstavatele dividendidele, välja arvatud juhul, kui dividende makstakse selle teise riigi residendile või kui osalus, mille alusel dividende makstakse, on tegelikult seotud selles teises riigis asuva püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga, ega allutada kompanii jaotamata kasumeid maksule kompanii jaotamata kasumitelt, isegi kui makstavad dividendid või jaotamata kasumid koosnevad täielikult või osaliselt selles teises riigis tekkinud tulust või kasumitest.

Artikkel 11. Intressid

(1) Intressid, mis tekivad lepinguosalises riigis ja mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, võidakse maksustada selles teises riigis.

(2) Seejuures võidakse neid intresse maksustada ka selles lepinguosalises riigis ja vastavalt selle riigi seadustele, kus intressid tekivad, aga kui teise lepinguosalise riigi resident on intresside kasusaav omanik, siis ei ületa intressidelt võetav maks 10 protsenti intresside brutosummast.

(3) Olenemata käesoleva artikli lõike 2 sätetest:

a) vabastatakse Saksamaa Liitvabariigis tekkivad ja Eesti Vabariigi valitsusele või Eesti Pangale makstavad intressid Saksa maksust;

b) vabastatakse Eesti Vabariigis tekkivad ja seoses Hermes-Deckung'i poolt garanteeritud laenuga makstavad intressid või Saksamaa Liitvabariigi valitsusele, Deutsche Bundesbank'ile, Kreditanstalt für Wiederaufbau'le või Deutsche Investitions- und Entwicklungsgesellschaft'ile makstavad intressid Eesti maksust;

c) intressid, mis tekivad Saksamaa Liitvabariigis ja mida makstakse seoses laenuga, mis on garanteeritud Eesti Ekspordi Krediteerimise Riikliku Fondi või organisatsiooni poolt, või mida makstakse Eesti Ekspordi Krediteerimise Riiklikule Fondile või organisatsioonile, mis on loodud Eesti Vabariigis pärast käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäeva ja mis on olemuslikult sarnane mõne punktis b viidatud organisatsiooniga (lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud otsustavad vastastikuse kokkuleppe teel, kas sellised organisatsioonid on olemuslikult sarnased), vabastatakse Saksa maksust;

d) lepinguosalises riigis tekkivaid intresse maksustatakse ainult teises lepinguosalises riigis, kui:

aa) intresside saaja on selle teise riigi resident, ja

bb) intresside saaja on selle teise riigi ettevõte ja intresside kasusaav omanik, ja

cc) intresse makstakse seoses võlgnevusega, mis on tekkinud seoses selle ettevõtte poolt kaupade või tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase sisseseade müügikrediidiga esimesena mainitud riigi ettevõttele, välja arvatud juhul, kui on tegemist müügi või võlgnevusega omavahel seotud isikute vahel.

(4) Käesolevas artiklis kasutatuna tähistab mõiste «intressid» tulu igat liiki võlanõuetest, mis on või ei ole tagatud hüpoteegiga, ja Saksamaa Liitvabariigi puhul õigusega osaleda või mitte osaleda võlgniku kasumites, ja eriti tulu valitsuse väärtpaberitest ja tulu võlakohustustest ning obligatsioonidest, sealhulgas selliste väärtpaberite, võlakohustuste või obligatsioonidega kaasnevatest preemiatest ning auhindadest. Käesoleva artikli mõttes ei käsitata intressidena viivist hilinenud maksetelt.

(5) Lõigete 1 kuni 3 sätted ei kehti, kui intresside kasusaava omaniku, kes on lepinguosalise riigi resident, äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis, kus intressid tekivad seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu, või kui ta tegutseb teises riigis eraviisiliselt seal asuva kindla asukoha kaudu, ja võlanõue, mille eest intresse makstakse, on tegelikult seotud sellise püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga. Sel juhul kehtivad vastavalt kas käesoleva lepingu artikli 7 või artikli 14 sätted.

(6) Intresse loetakse tekkinuks lepinguosalises riigis, kui maksja on see riik, liidumaa, riiklik allüksus, kohalik omavalitsus või selle riigi resident. Seejuures, kui intresse maksval isikul, kes on või ei ole lepinguosalise riigi resident, on lepinguosalises riigis püsiv tegevuskoht või kindel asukoht, millega seoses tekkis võlgnevus, millelt intresse makstakse, ning nende intressidega koormatakse püsivat tegevuskohta või kindlat asukohta, siis loetakse neid intresse tekkinuks riigis, kus asub püsiv tegevuskoht või kindel asukoht.

(7) Kui intresside maksja ja kasusaava omaniku või nende mõlema ja mõne teise isiku vaheliste erisuhete tõttu, vastava võlanõude eest makstavate intresside summa ületab summa, mis oleks maksja ja kasusaava omaniku vahel kokku lepitud selliste suhete puudumisel, siis kehtivad käesoleva artikli sätted ainult viimati mainitud summale. Sel juhul kuulub maksete liigosa maksustamisele vastavalt kummagi lepinguosalise riigi seadustele, arvestades käesoleva lepingu teisi sätteid.

Artikkel 12. Rojaltid

(1) Rojaltid, mis tekivad lepinguosalises riigis ja mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, võidakse maksustada selles teises riigis.

(2) Seejuures võidakse sellised rojaltid maksustada ka selles lepinguosalises riigis ja vastavalt selle riigi seadustele, kus rojaltid tekivad, aga kui teise lepinguosalise riigi resident on rojaltide kasusaav omanik, siis ei ületa rojaltidelt võetav maks:

a) 5 protsenti rojaltide brutosummast, mida makstakse tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase sisseseade kasutamise eest;

b) 10 protsenti rojaltide brutosummast kõigil ülejäänud juhtudel.

(3) Käesolevas artiklis kasutatuna tähistab mõiste «rojaltid» igat liiki makseid, mida saadakse tasuna kasutamise eest või õiguse eest kasutada kirjanduslike, kunstiliste või teaduslike tööde, sealhulgas kinofilmide ja raadio- või televisioonisaadete salvestiste autoriõigusi, patente, kaubamärke, disaine või mudeleid, plaane, salajasi valemeid või protsesse, või kasutamise eest või õiguse eest kasutada tööstuslikku, kaubanduslikku või teadusalast sisseseadet või tööstuslikku, kaubanduslikku või teadusalast kogemust puudutavat informatsiooni.

(4) Lõigete 1 ja 2 sätted ei kehti, kui rojaltide kasusaava omaniku, kes on lepinguosalise riigi resident, äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis, kus rojaltid tekivad, seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu või kui ta tegutseb teises riigis eraviisiliselt seal asuva kindla asukoha kaudu ja õigus või vara, mille eest rojalteid makstakse, on tegelikult seotud sellise püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga. Sel juhul kehtivad vastavalt kas käesoleva lepingu artikli 7 või artikli 14 sätted.

(5) Rojalteid loetakse tekkinuks lepinguosalises riigis, kui maksja on see riik, liidumaa, riiklik allüksus, kohalik omavalitsus või selle riigi resident. Seejuures, kui rojalteid maksval isikul, kes on või ei ole lepinguosalise riigi resident, on lepinguosalises riigis püsiv tegevuskoht või kindel asukoht, millega seoses tekkis kohustus maksta rojalteid, ning nende rojaltidega koormatakse püsivat tegevuskohta või kindlat asukohta, siis loetakse neid rojalteid tekkinuks riigis, kus asub püsiv tegevuskoht või kindel asukoht.

(6) Kui rojaltide maksja ja kasusaava omaniku või nende mõlema ja mõne teise isiku vaheliste erisuhete tõttu kasutamise, õiguse või informatsiooni eest makstavate rojaltide summa ületab summa, mis oleks maksja ning kasusaava omaniku vahel kokku lepitud selliste suhete puudumisel, siis kehtivad käesoleva artikli sätted ainult viimati mainitud summale. Sel juhul kuulub maksete liigosa maksustamisele vastavalt kummagi lepinguosalise riigi seadustele, arvestades käesoleva lepingu teisi sätteid.

Artikkel 13. Kapitali juurdekasv

(1) Lepinguosalise riigi residendi poolt saadud kapitali juurdekasvu artiklis 6 käsitletud ja teises lepinguosalises riigis oleva kinnisvara võõrandamisel või aktsiate võõrandamisel kompaniis, kelle vara koosneb põhiliselt kinnisvarast, võidakse maksustada selles teises riigis.

(2) Kapitali juurdekasvu vallasvara võõrandamisel, mis moodustab osa lepinguosalise riigi ettevõtte teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha äritegevuses kasutatavast varast või lepinguosalise riigi residendi teises lepinguosalises riigis toimuvaks eraviisiliseks teenistuseks vajaliku kindla asukoha vallasvarast, sealhulgas kapitali juurdekasvu sellise püsiva tegevuskoha (kas eraldi või koos kogu ettevõttega) või kindla asukoha võõrandamisel, võidakse maksustada selles teises riigis.

(3) Kapitali juurdekasvu, mis on saadud lepinguosalise riigi ettevõtte poolt selle ettevõtte rahvusvahelises transpordis kasutatavate mere- või õhusõidukite või selliste mere- või õhusõidukite ekspluateerimiseks vajaliku vallasvara võõrandamisel, maksustatakse ainult selles riigis.

(4) Kapitali juurdekasvu iga muu vara võõrandamisel, mida ei ole käsitletud käesoleva artikli lõigetes 1 kuni 3, maksustatakse ainult selles lepinguosalises riigis, kus võõrandaja on resident.

Artikkel 14. Eraviisiline teenistus

(1) Tulu, mida lepinguosalise riigi residendist füüsiline isik saab kutsealasest või sarnasest eraviisilise iseloomuga teenistusest, maksustatakse ainult selles riigis, kui tal ei ole teises lepinguosalises riigis oma teenistuseks pidevalt vajalikku kindlat asukohta. Kui tal on selline kindel asukoht, siis võidakse tulu maksustada teises riigis, kuid ainult selles osas, mis kuulub sellele kindlale asukohale. Selles mõttes, kui lepinguosalise riigi residendist füüsiline isik viibib teises lepinguosalises riigis perioodi või mitme perioodi jooksul kokku rohkem kui 183 päeva vastaval rahandusaastal, siis loetakse tal teises riigis olevat tema tegevuseks pidevalt vajalik kindel asukoht ja tema teises riigis toimunud ülalpool mainitud tegevusest saadud tulu kuulub sellele kindlale asukohale.

(2) Mõiste «kutsealane teenistus» hõlmab eriti eraviisilist teadus-, kirjandus-, kunsti-, kasvatus- või haridusalast tegevust, aga ka arstide, juristide, inseneride, arhitektide, hambaarstide ja raamatupidajate eraviisilist tegevust.

Artikkel 15. Palgateenistus

(1) Olenevalt artiklite 16, 18 ja 19 sätetest maksustatakse lepinguosalise riigi residendi poolt saadud palka, töötasu ning muid teenistuse eest saadud tasusid ainult selles riigis, kui teenistus ei ole toimunud teises lepinguosalises riigis. Kui teenistus on toimunud nii, siis võidakse sellist teenistuse eest saadud tasu maksustada selles teises riigis.

(2) Olenemata lõike 1 sätetest maksustatakse lepinguosalise riigi residendi poolt teises lepinguosalises riigis teenistuse eest saadud tasu ainult esimesena mainitud riigis, kui:

a) tasu saaja viibib teises riigis perioodi või mitme perioodi jooksul, mis ei ületa kokku 183 päeva vastaval rahandusaastal, ja

b) tasu maksab tööandja või tasu makstakse tööandja nimel, kes ei ole selle teise riigi resident, ja

c) tasuga ei koormata püsivat tegevuskohta või kindlat asukohta, mis tööandjal on teises riigis.

(3) Olenemata käesoleva artikli eelnevatest sätetest võidakse lepinguosalise riigi ettevõtte poolt rahvusvahelises transpordis kasutatavatel mere- või õhusõidukitel toimunud teenistuse eest saadud tasu maksustada selles riigis.

Artikkel 16. Juhatuse liikmete töötasud

Juhatuse liikmete töötasud ja sarnased väljamaksed, mida lepinguosalise riigi resident saab teise lepinguosalise riigi residendist kompanii juhatuse liikmena, võidakse maksustada selles teises riigis.

Artikkel 17. Kunstnikud ja sportlased

(1) Olenemata artiklite 7, 14 ja 15 sätetest võidakse lepinguosalise riigi residendi teatris, kinos, raadios või televisioonis kunstnikuna või muusiku või sportlasena teises lepinguosalises riigis toimuvast isiklikust tegevusest saadud tulu maksustada selles teises riigis.

(2) Kui kunstniku või sportlase isiklikust tegevusest tekkinud tulu ei saa kunstnik või sportlane, vaid mõni teine isik, siis võidakse seda tulu, olenemata käesoleva lepingu artiklite 7, 14 ja 15 sätetest, maksustada lepinguosalises riigis, kus kunstniku või sportlase tegevus on toimunud.

(3) Lõigete 1 ja 2 sätted ei kehti tulu suhtes, mida saadakse kunstniku või sportlase poolt lepinguosalises riigis toimuvast tegevusest, kui seda finantseeritakse täielikult või põhiliselt teise lepinguosalise riigi riiklikest fondidest, riikliku allüksuse või kohaliku omavalitsuse poolt. Sel juhul maksustatakse tulu ainult selles lepinguosalises riigis, kus kunstnik või sportlane on resident.

Artikkel 18. Pensionid

Olenevalt artikli 19 sätetest maksustatakse lepinguosalise riigi residendile eelnenud teenistuse eest makstavad pensionid ja muud sarnased tasud ainult selles riigis.

Artikkel 19. Riigiteenistus

(1) a) Palgad, töötasud ja muud sarnased tasud, mis ei ole pension ja mida lepinguosaline riik, liidumaa, riiklik allüksus või kohalik omavalitsus maksab füüsilisele isikule selle riigi, liidumaa, allüksuse või omavalitsuse teenistuses oleku eest, maksustatakse ainult selles riigis.

b) Seejuures maksustatakse sellised palgad, töötasud ja muud sarnased tasud ainult teises lepinguosalises riigis, kui teenistus on toimunud selles riigis ja füüsiline isik on selle riigi resident, kes:

i) on selle riigi kodanik; või

ii) kellest ei saanud selle riigi residenti ainult teenistuse eesmärgil.

(2) a) Pensioni, mida lepinguosaline riik, liidumaa, riiklik allüksus või kohalik omavalitsus maksab füüsilisele isikule selle riigi, liidumaa, allüksuse või omavalitsuse teenistuses oleku eest, maksustatakse ainult selles riigis.

b) Seejuures maksustatakse seda pensioni ainult teises lepinguosalises riigis, kui füüsiline isik on selle riigi resident ja kodanik.

(3) Palkade, töötasude ja muude sarnaste tasude ning pensionide suhtes, mis on saadud lepinguosalise riigi, liidumaa, riikliku allüksuse või kohaliku omavalitsuse äritegevusega seotud teenistuse eest, kehtivad artiklite 15, 16 ja 18 sätted.

(4) Olenemata lõigete 1 ja 2 sätetest maksustatakse Saksamaa Liitvabariigi poolt makstavad perioodilised või mitteperioodilised kompensatsioonilised väljamaksed sõjategevuse või eelneva poliitilise tagakiusamise tagajärjel saadud vigastuste või kahjustuste eest ainult Saksamaa Liitvabariigis.

Artikkel 20. Üliõpilased ja praktikandid

Üliõpilase, õpilase (Saksamaa Liitvabariigi puhul ka «Volontär» või «Praktikant») või praktikandi, kes on või oli vahetult enne lepinguosalises riigis viibimist teise lepinguosalise riigi resident ja kes viibib esimesena mainitud riigis ainult õpingute või praktiseerimise eesmärgil, ülalpidamiseks, õpinguteks või praktiseerimiseks saadud väljamakseid ei maksustata selles riigis tingimusel, et need väljamaksed tulevad väljaspool seda riiki asuvatest allikatest.

Artikkel 21. Muu tulu

(1) Lepinguosalise riigi residendi poolt saadud tulu liike, mida käesoleva lepingu eelmistes artiklites ei ole käsitletud, maksustatakse ainult selles riigis, olenemata sellest, kus tulud tekivad.

(2) Lõike 1 sätted ei kehti tulule, mis ei ole kinnisvaratulu, kui sellise tulu saaja, kes on lepinguosalise riigi resident, äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või kelle eraviisiline teenistus toimub teises lepinguosalises riigis asuva kindla asukoha kaudu ja õigused või vara, millega seoses tulu saadakse, on tegelikult seotud sellise püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga. Sel juhul kehtivad vastavalt kas artikli 7 või artikli 14 sätted.

Artikkel 22. Kapital

(1) Kapitali, mis koosneb lepinguosalise riigi residendile kuuluvast kinnisvarast ja mis asub teises lepinguosalises riigis, võidakse maksustada selles teises riigis.

(2) Kapitali, mis koosneb vallasvarast, mis moodustab osa lepinguosalise riigi ettevõtte teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha äritegevuses kasutatavast varast või lepinguosalise riigi residendi teises lepinguosalises riigis toimuvaks eraviisiliseks teenistuseks vajaliku kindla asukoha vallasvarast, võidakse maksustada selles teises riigis.

(3) Kapitali, mis koosneb lepinguosalise riigi ettevõtte poolt rahvusvahelises transpordis kasutatavatest mere- ja õhusõidukitest ja selliste mere- ja õhusõidukite ekspluateerimiseks vajalikust vallasvarast, maksustatakse ainult selles riigis.

(4) Lepinguosalise riigi residendi kapitali kõiki muid koostisosasid maksustatakse ainult selles riigis.

Artikkel 23. Topeltmaksustamise kõrvaldamine

(1) Saksamaa Liitvabariigi residendi puhul määratakse maks järgmiselt:

a) Juhul kui punkti b alusel ei võimaldata välismaksukrediiti, vabastatakse Saksa maksust igat liiki Eesti Vabariigis tekkiv tulu ja igat liiki Eesti Vabariigis asuv kapital, mida käesoleva lepingu järgi võidakse maksustada Eesti Vabariigis. Seejuures on Saksamaa Liitvabariigil oma maksumäära leidmisel õigus võtta arvesse maksust vabastatud tulu ja kapitali liike.

Dividendide puhul kehtib vabastus ainult nendele dividendidele, mida makstakse kompaniile (välja arvatud partnerlused), kes on Saksamaa Liitvabariigi resident, kompanii poolt, kes on Eesti Vabariigi resident ja kelle kapitalist vähemalt 25 protsenti kuulub otseselt Saksa kompaniile.

Kapitalimaksust on vabastatud iga aktsiaosalus, millelt makstavad dividendid on vabastatud või oleksid väljamaksmisel vabastatud vastavalt vahetult eelnevale lausele.

b) Olenevalt Saksa maksuseaduse välismaksukrediidi sätetest võimaldatakse Saksa tulu-, ettevõtte ja kapitalimaksust, mida makstakse Eesti Vabariigis tekkivatelt tululiikidelt ja Eesti Vabariigis asuvatelt kapitaliliikidelt, krediiti Eesti maksu osas, mida maksti Eesti Vabariigi seaduste alusel ja vastavalt käesoleva lepingu sätetele:

aa) dividendidelt, mida ei ole käsitletud punktis a;

bb) intressidelt;

cc) rojaltidelt;

dd) juhatuse liikmete töötasudelt;

ee) kunstnike ja sportlaste tulult.

c) Punkti a sätted ei kehti püsiva tegevuskoha kasumitele ja kapitalile, mille moodustab püsiva tegevuskoha äritegevuses kasutatav vallas- ja kinnisvara, ja sellise vara võõrandamisest saadud juurdekasvule; kompanii poolt makstavatele dividendidele ja aktsiaosalusele kompaniis; eeldusel, et vastav Saksamaa Liitvabariigi resident ei tõesta, et püsiva tegevuskoha või kompanii brutolaekumised on saadud eranditult või peaaegu eranditult tegevustest või osalustest vastavalt Saksa välismaksuseaduse (Außensteuergesetz) paragrahv 8 lõike 1 punktidele 1 -- 6 või paragrahv 8 lõikele 2.

Sel juhul võimaldatakse maksule, mida makstakse eelpool nimetatud tulu- ja kapitaliliikidelt Eesti Vabariigi seaduste alusel ja vastavalt käesolevale lepingule, olenevalt Saksa välismaksukrediiti käsitleva seaduse sätetest, krediiti Saksa tulu- ja ettevõtte maksust, mida makstakse sellistelt tululiikidelt, või Saksa kapitalimaksust, mida makstakse sellistelt kapitaliliikidelt.

Artiklis 10 käsitletud tululiikide ja sellise tulu aluseks oleva kapitali puhul kehtib vabastus isegi juhul, kui dividende saadakse osalustest teistes kompaniides, kes on Eesti Vabariigi residendid ning kellel on aktiivne äritegevus, ja kus kompaniil, kes viimasena tegi tulujaotuse, on 25-protsendiline või suurem osalus.

(2) Eesti Vabariigi residendi puhul määratakse maks järgmiselt:

a) Kui Eesti Vabariigi resident saab tulu või omab kapitali, mida vastavalt käesolevale lepingule võidakse maksustada Saksamaa Liitvabariigis ja kui tema kodumaises seaduses puudub enamsoodustatud käsitlus, siis võimaldab Eesti Vabariik:

i) mahaarvestuse selle residendi tulumaksust summas, mis vastab Saksamaa Liitvabariigis makstud tulumaksule;

ii) mahaarvestuse selle residendi kapitalimaksust summas, mis vastab Saksamaa Liitvabariigis makstud kapitalimaksule.

Seejuures ei ületa selline mahaarvestus kummalgi juhul seda osa Eesti Vabariigi tulu- või kapitalimaksust, mis oli arvestatud enne mahaarvestuse tegemist vastavalt kas tulule või kapitalile, mida võidakse maksustada Saksamaa Liitvabariigis.

b) Punkti a mõttes, kui Eesti Vabariigi residendist kompanii saab dividende Saksamaa Liitvabariigi residendist kompaniilt, kelle hääleõiguslikest aktsiatest kuulub talle vähemalt 10 protsenti, siis ei hõlma Saksamaa Liitvabariigis makstud maks mitte ainult dividendidelt makstud maksu, vaid ka maksu dividendide aluseks olevalt kasumiosalt.

Artikkel 24. Mittediskrimineerimine

(1) Lepinguosalise riigi kodanikke ei allutata teises lepinguosalises riigis maksustamisele või sellega kaasnevatele nõuetele, mis on erinevad või koormavamad kui maksustamine või sellega kaasnevad nõuded, millele samades tingimustes, seda eriti residentsuse suhtes, alluvad või alluksid selle teise riigi kodanikud. Olenemata artikli 1 sätetest kehtib käesolev säte ka isikute suhtes, kes ei ole ühe või mõlema lepinguosalise riigi residendid.

(2) Lepinguosalise riigi ettevõtte teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha maksustamine ei saa teises riigis olla vähem soodus kui selle teise riigi sama tegevusega ettevõtete maksustamine. Käesolevat sätet ei saa tõlgendada kui lepinguosalise riigi kohustust võimaldada teise lepinguosalise riigi residentidele neid isiklikke maksusoodustusi, maksuvabastusi ja maksuvähendusi perekonnaseisu või perekondlike kohustuste tõttu, mida ta võimaldab oma residentidele.

(3) Välja arvatud juhtudel, kui kehtivad artikli 9, artikli 11 lõike 7 või artikli 12 lõike 6 sätted, kuuluvad lepinguosalise riigi ettevõtte poolt teise lepinguosalise riigi residendile makstavad intressid, rojaltid ja teised väljamaksed selle ettevõtte maksustatava kasumi määramisel mahaarvestusele samadel tingimustel, kui neid oleks makstud esimesena mainitud riigi residendile. Sarnaselt alluvad lepinguosalise riigi ettevõtte võlad teise lepinguosalise riigi residendile selle ettevõtte maksustatava kapitali määramisel mahaarvestusele samadel tingimustel, kui neid oleks määratud esimesena mainitud riigi residendile.

(4) Lepinguosalise riigi ettevõtteid, kelle kapitali kas osaliselt või täielikult omatakse või otseselt või kaudselt kontrollitakse teise lepinguosalise riigi ühe või enama residendi poolt, ei allutata esimesena mainitud riigis maksustamisele või sellega kaasnevatele nõuetele, mis on erinevad või koormavamad kui maksustamine või sellega kaasnevad nõuded, millele alluvad või alluksid esimesena mainitud riigi teised sarnased ettevõtted.

(5) Olenemata artikli 2 sätetest kehtivad käesoleva artikli sätted igat liiki maksude suhtes.

Artikkel 25. Vastastikuse kokkuleppe protseduur

(1) Kui isik arvab, et ühe või mõlema lepinguosalise riigi tegevus põhjustab või võib põhjustada tema sellist maksustamist, mis ei ole kooskõlas käesoleva lepingu sätetega, siis võib ta, hoolimata nende riikide siseriiklikus seadusandluses sätestatust, esitada oma juhtumi selle lepinguosalise riigi, kelle resident ta on, kompetentsele ametivõimule või kui tema juhtum käib artikli 24 lõike 1 alla, siis selle lepinguosalise riigi, kelle kodanik ta on, kompetentsele ametivõimule. Juhtum tuleb esitada kolme aasta jooksul alates lepingu sätetele mittevastavat maksustamist põhjustava tegevuse esimesest teatavakstegemisest.

(2) Kui protest on kompetentse ametivõimu arvates õigustatud ja ta rahuldavat lahendust ei saavuta, siis püüab ta lahendada juhtumit vastastikusel kokkuleppel teise lepinguosalise riigi kompetentse ametivõimuga, pidades seejuures silmas lepingu sätetele mittevastava maksustamise vältimist. Saavutatud kokkulepe viiakse täide olenemata ajapiirangutest lepinguosaliste riikide siseriiklikus seadusandluses.

(3) Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud püüavad vastastikusel kokkuleppel lahendada kõiki raskusi või kahtlusi, mis tekivad lepingu tõlgendamisel või rakendamisel. Samuti võivad nad üksteisega konsulteerida topeltmaksustamise kõrvaldamiseks juhtudel, mida lepingus ei ole käsitletud.

(4) Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud võivad eelnevate lõikude mõttes kokkuleppe saavutamiseks teineteisega vahetult konsulteerida.

Artikkel 26. Informatsioonivahetus

(1) Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud vahetavad informatsiooni, mis on vajalik käesoleva lepingu sätete või lepinguosaliste riikide siseriiklike seaduste täitmiseks lepingualuste maksude suhtes niivõrd, kuivõrd sellekohane maksustamine ei ole lepinguga vastuolus. Lepinguosaliselt riigilt saadud informatsiooni käsitletakse saladusena samal viisil kui informatsiooni, mida saadakse siseriiklikule seadusandlusele tuginedes, ja seda avaldatakse ainult isikutele või ametivõimudele (sealhulgas kohtutele ja valitsusasutustele), kes on seotud lepingualuste maksude määramise või kogumisega, maksude sissenõudmisega, maksude suhtes vastutusele võtmisega või nende maksudega seotud kaebuste lahendamisega. Need isikud või ametivõimud kasutavad informatsiooni ainult nimetatud eesmärkidel. Nad võivad avaldada informatsiooni avalikul kohtuprotsessil või kohtuotsuse raamides.

(2) Lõike 1 sätteid ei saa mingil juhul tõlgendada kui lepinguosalisele riigile pandud kohustust:

a) kasutada administratiivseid meetmeid, mis on vastuolus selle või teise lepinguosalise riigi seaduste ja administratiivse tegevusega;

b) anda informatsiooni, mis ei ole selle või teise lepinguosalise riigi seaduste alusel või administreerimise tavalise korra järgi kättesaadav;

c) anda informatsiooni, mis avaldaks mõne kaubavahetuse, äritegevuse, tööstusliku, kaubandusliku või kutsealase saladuse või kaubavahetusprotsessi või informatsiooni, mille avaldamine oleks vastuolus riiklike huvidega (ordre public).

Artikkel 27. Diplomaatiliste esinduste ja konsulaarasutuste liikmed

(1) Miski käesolevas lepingus ei mõjuta diplomaatiliste esinduste, konsulaarasutuste või rahvusvaheliste organisatsioonide liikmete maksualaseid privileege, mis tulenevad rahvusvahelise õiguse üldreeglitest või erikokkulepete tingimustest.

(2) Olenemata artikli 4 sätetest loetakse lepingu mõttes füüsilist isikut, kes on lepinguosalise riigi diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse liige teises lepinguosalises riigis või kolmandas riigis, saatja riigi residendiks, kui:

a) ta ei allu vastuvõtjas riigis vastavalt rahvusvahelisele õigusele maksustamisele tuludelt väljaspoolt seda riiki, ja

b) ta allub saatjas riigis maailmatulu maksustamise suhtes samadele kohustustele kui selle saatja riigi residendid.

Artikkel 28. Lepingu jõustumine

(1) Käesolev leping ratifitseeritakse ja ratifitseerimisdokumendid vahetatakse Bonnis niipea, kui võimalik.

(2) Käesolev leping jõustub kolmekümne päeva möödudes ratifitseerimisdokumentide vahetamisest ja hakkab mõlemas lepinguosalises riigis kehtima:

a) kinnipeetavate maksude suhtes summadele, mida makstakse pärast 31. detsembrit 1993,

b) maksude suhtes, mis kuuluvad maksmisele 1. jaanuaril 1994 või pärast 1. jaanuari 1994 algaval maksustamisperioodil.

Artikkel 29. Lepingu lõpetamine

Käesolev leping jääb jõusse määramatuks ajaks, kuid kumbki lepinguosaline riik võib lõpetada lepingu diplomaatiliste kanalite kaudu teisele lepinguosalisele riigile kirjaliku etteteatamisega 30. juunil või enne 30. juunit igal kalendriaastal, mis algab pärast viie aasta möödumist lepingu jõustumise kuupäevast. Sel juhul lakkab leping mõlemas lepinguosalises riigis kehtimast:

a) kinnipeetavate maksude suhtes summadele, mida makstakse 1. jaanuaril või pärast 1. jaanuari kalendriaastal, mis järgneb lepingu lõpetamisteate andmise aastale;

b) teiste maksude suhtes, mis kuuluvad maksmisele 1. jaanuaril või pärast 1. jaanuari kalendriaastal, mis järgneb lepingu lõpetamisteate andmise aastale.

Sõlmitud Tallinnas 29. novembril 1996, kahes eksemplaris eesti, saksa ja inglise keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed. Eesti- ja saksakeelse teksti tõlgendamise erinevuse korral võetakse aluseks inglisekeelne tekst.

Eesti Vabariigi poolt Mart OPMANN Saksamaa Liitvabariigi poolt Bernd MÜTZELBURG

Protokoll

Eesti Vabariik ja Saksamaa Liitvabariik

leppisid tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise lepingule kahe riigi vahel 1996. a. 29. novembril Tallinnas alla kirjutades kokku järgnevates sätetes, mis kujutavad endast nimetatud lepingu lahutamatut osa.

1. Viidates artiklitele 6 kuni 21:

Lepiti kokku, et kui tulu maksustamine lepinguosalises riigis toimub maksu kinnipidamise teel ja kui maksustamine on piiratud käesoleva lepingu sätetega, siis on sellise maksuvähenduse või -vabastuse kasutamine reguleeritud selle riigi siseriikliku seadusandlusega, olenevalt protseduuridest, mis on sel eesmärgil kokku lepitud kahe lepinguosalise riigi kompetentsete ametivõimude vahel.

2. Viidates artiklitele 6 ja 13:

Lepiti kokku, et igasugune tulu ja juurdekasv lepinguosalises riigis oleva kinnisvara võõrandamisest võidakse maksustada selles riigis vastavalt käesoleva lepingu artiklile 13.

3. Viidates artiklile 7:

a) Lepinguosalises riigis, kus asub püsiv tegevuskoht, ei omistata kasumeid ehitusplatsile, ehitus-, montaaþi- või seadmestamisprojektile, välja arvatud kasumid, mis tulenevad sellistest tegevustest. Kasumeid, mida saadakse selliste tegevustega seotud või neist lahus toimuvast kaupadega varustamisest ja mida teostab ettevõtte peamine püsiv tegevuskoht või mõni muu püsiv tegevuskoht või kolmas osapool, ei omistata ehitusplatsile, ehitus-, montaaþi- või seadmestamisprojektile.

b) Tulu, mida lepinguosalise riigi resident saab selles lepinguosalises riigis toimuva projekteerimise, planeerimise, inseneri- või uurimistöö või tehniliste teenuste osutamise eest ja mis on seotud punktis a viidatud teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskohaga, ei omistata sellele püsivale tegevuskohale.

4. Viidates artiklile 10:

Maksustamise mõttes hõlmab Saksamaa Liitvabariigis mõiste «dividendid» tulu osaluselt vaikiva partnerina («stiller Gesellschafter») ning tulujaotusi investeerimisfondide ja investeerimistrustide väärtpaberitest.

5. Viidates artiklitele 10 ja 11:

Olenemata nende artiklite sätetest võidakse dividende ja intresse maksustada selles lepinguosalises riigis, kus nad tekivad, ja vastavalt selle riigi seadusele,

a) kui neid saadakse õiguse või võlanõude eest, millel on õigus osaleda kasumites (hõlmates ka tulu, mida saadakse osalusest vaikiva partnerina, «partiarisches Darlehen'ist» ja «Gewinnobligationen'ist» Saksamaa Liitvabariigi maksuseaduse mõttes), ja

b) tingimusel, et nad on sellise tulu võlgniku kasumite määramisel mahaarvatavad.

6. Viidates artiklile 12:

Väljamakseid, mida saadakse hüvitusena tehniliste teenuste või konsultatsiooni- või juhtimisteenuste eest, ei loeta tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase informatsiooni eest saadud tasudeks, välja arvatud juhul, kui selliste väljamaksete summad põhinevad tootmisel, müükidel, teostusel, kasumitel või muul sarnasel alusel, mis on seotud nimetatud informatsiooni kasutamisega. Sel juhul kehtivad vastavalt kas artikli 7 või artikli 14 sätted.

7. Viidates artiklile 23:

a) Kui Saksamaa Liitvabariigi residendist kompanii jaotab Eesti Vabariigi allikatest saadud tulu, siis ei takista lõige 1 maksustamast selliseid tulujaotusi kompensatoorse ettevõtte maksuga vastavalt Saksa maksuseaduse sätetele.

b) Saksamaa Liitvabariik kõrvaldab topeltmaksustamise artikli 23 lõike 1 punkti b alusel maksukrediidiga ja mitte artikli 23 lõike 1 punkti a alusel antava maksuvabastusega,

aa) kui tulu on lepinguosalistes riikides paigutatud erinevate lepingusätete alla või kui tulu omistatakse erinevatele isikutele -- kuid mitte artikli 9 (Assotsieerunud ettevõtted) alusel -- ja konflikti ei ole võimalik lahendada olenevalt artikli 25 protseduurist ja

i) kui vastav tulu oleks sellise paigutamise või omistamise tulemusena kahekordselt maksustatud, või

ii) kui vastav tulu jääks sellise paigutamise või omistamise tulemusena maksustamata või oleks ebakohaselt madalalt maksustatud Eesti Vabariigis ja võiks (rakendamata käesolevat lõiget) jääda maksuvabaks Saksamaa Liitvabariigis, või

bb) kui Saksamaa Liitvabariik on pärast vastavat konsulteerimist ja olenevalt oma siseriikliku seadusandluse piirangutest teatanud diplomaatiliste kanalite kaudu Eesti Vabariigile teistest tululiikidest, mille suhtes ta kavatseb käesolevat lõiget rakendada, et ära hoida tulu maksustamisest vabastamist mõlemas lepinguosalises riigis, või teistest lepingu ebaõigetest kasutamistest.

Eesti Vabariik võib alapunkti bb alusel toimunud teatamise puhul, olenevalt diplomaatiliste kanalite kaudu toimuvast teatamisest, iseloomustada sellist tulu lepingu alusel kooskõlas Saksamaa Liitvabariigi poolt sellele tulule antud iseloomustusega. Käesoleva lõike alusel toimuv teatamine kehtib ainult alates selle kalendriaasta esimesest päevast, mis järgneb aastale, millal teade edastati, ning kui teataja riigi siseriikliku seadusandlusega määratud juriidilised eeltingimused selle kehtimahakkamiseks on täidetud.

8. Viidates artiklile 26:

Kui käesoleva lepingu alusel vahetatakse vastavalt siseriiklikule seadusandlusele isikuandmeid, siis kehtivad järgmised täiendavad sätted:

a) Andmeid saav lepinguosaline riik võib kasutada selliseid andmeid ainult kindlaksmääratud eesmärgil ja peab järgima andmeid edastava lepinguosalise riigi poolt ettekirjutatud tingimusi.

b) Andmeid saav lepinguosaline riik informeerib maksenõude korral andmeid edastavat lepinguosalist riiki edastatud andmete kasutamisest ja saavutatud tulemustest.

c) Isikuandmeid võidakse edastada ainult volitatud asutustele. Iga järgnev edastamine teistele asutustele võib toimuda ainult andmeid edastava lepinguosalise riigi eelneval nõusolekul.

d) Andmeid edastav lepinguosaline riik on kohustatud tagama edastatavate andmete õigsuse ning nende vajalikkuse ja vastavuse edastamise eesmärgile. Järgitakse vastava siseriikliku seaduse alusel ettenähtud andmete edastamise piiranguid. Kui selgub, et edastati ebaõigeid andmeid või andmeid, mida ei oleks tulnud edastada, peab sellest viivitamatult teatama andmeid saavale riigile. See riik on kohustatud selliseid andmeid korrigeerima või need kustutama.

e) Vastavat isikut informeeritakse avalduse alusel teda puudutavatest edastatud andmetest ja nende kasutamisest. Sellist informeerimiskohustust ei ole, kui on alust arvata, et informeerimisest hoidumine riiklikes huvides on olulisem kui vastava isiku huvitatus saada informeeritud. Kõigil muudel juhtudel on vastava isiku õigus saada informeeritud teda puudutavatest edastatud andmetest reguleeritud selle lepinguosalise riigi, kelle suveräänsel territooriumil esitati avaldus informatsiooni saamiseks, siseriikliku seadusandlusega.

f) Andmeid saav lepinguosaline riik kannab vastavalt oma siseriiklikule seadusandlusele vastutust iga isiku suhtes, kes saab ebaseaduslikku kahju käesoleva lepingu alusel toimuva andmeedastuse tulemusena. Andmeid saav lepinguosaline riik ei või seoses kahjusaanud isikuga õigustada ennast väitega, et kahju on tekitatud andmeid edastava lepinguosalise riigi poolt.

g) Kui andmeid edastava lepinguosalise riigi siseriiklikus seadusandluses on ette nähtud andmete kustutamise tähtajad, siis peab see riik andmete edastamisel sellised tähtajad ära näitama. Hoolimata sellistest tähtaegadest kustutatakse edastatud isikuandmed niipea, kui neid enam ei vajata sel eesmärgil, milleks neid edastati.

h) Andmeid edastav ja saav lepinguosaline riik on kohustatud säilitama ametlikke dokumente isikuandmete edastamise ja saamise kohta.

i) Andmeid edastav ja saav lepinguosaline riik on kohustatud kasutama efektiivseid abinõusid, et kaitsta edastatud isikuandmeid volitamata juurdepääsu, volitamata muutmise ja volitamata avalikustamise eest.

/otsingu_soovitused.json