Teksti suurus:

Eesti Vabariigi ja EFTA riikide vaheline leping

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:01.10.1997
Avaldamismärge:RT II 1997, 21, 101

Eesti Vabariigi ja EFTA riikide vaheline leping

Vastu võetud 07.12.1995

Eesti Vabariigi ja EFTA riikide vahelise lepingu, Eesti ja Islandi vahelise põllumajandusprotokolli, Eesti Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise põllumajandusprotokolli, Eesti Vabariigi ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodete kaubanduse lepingu ratifitseerimise seadus

Eesti Vabariigi ja Ukraina vahelise vabakaubanduslepingu, Eesti Vabariigi ja EFTA riikide vahelise lepingu ning Eesti Vabariigi ja Türgi Vabariigi vahelise vabakaubanduslepingu lõpetamise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu lõppemise kohta

Mitteametlik tõlge

PREAMBULA

Islandi Vabariik, Liechtensteini Vürstiriik, Norra Kuningriik, Šveitsi Konföderatsioon (edaspidi «EFTA riigid»)

ja

Eesti Vabariik (edaspidi «Eesti»),

pidades meeles oma kavatsust osaleda aktiivselt Euroopa majandusintegratsiooni protsessis ja väljendades oma valmisolekut teha koostööd selle protsessi tugevdamise mooduste ja meetmete otsimisel,

arvestades EFTA riikide ja Eesti vaheliste sidemete, eriti aga Genfis 1991. aasta detsembris alla kirjutatud deklaratsiooni tähtsust ning tunnistades ühist soovi tugevdada neid sidemeid rajamaks sel moel tihedad ja kestvad suhted,

pidades meeles nende kindlat kohustust järgida Euroopa Julgeoleku- ja Koostöönõupidamise lõppakti, Pariisi Uue Euroopa Hartat ning eriti CSCE Euroopa majanduskoostöö Bonni konverentsi lõppdokumendis sisalduvaid põhimõtteid,

taaskinnitades oma pühendumist pluralistlikule demokraatiale, mis tugineb seaduste ülimuslikkuse, inimõiguste, sealhulgas vähemuste hulka kuuluvate inimeste õiguste, ja põhivabaduste tagamisel, ning pidades meeles nende Euroopa Nõukogus liikmeks olekut,

soovides luua soodsaid tingimusi nendevahelise kaubanduse arendamiseks ja mitmekesistamiseks ning võrdsusel, vastastikusel kasul, enamsoodustusrežiimil ja rahvusvahelisel õigusel rajaneva kaubandusliku ja majandusliku koostöö soodustamiseks ühist huvi pakkuvatel aladel,

olles otsustanud aidata kaasa multilateraalse kaubandussüsteemi tugevnemisele ja arendada oma kaubandusalaseid suhteid vastavuses Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) asutava lepingu põhimõtetega, kusjuures Eesti on seadnud eesmärgiks saada WTO liikmeks,

võttes arvesse, et ühtegi käesoleva lepingu sätet ei saa interpreteerida viisil, mis vabastaks käesoleva lepingu osalised riigid nende poolt muude rahvusvaheliste lepingutega ning WTO-ga võetud kohustustest,

olles otsustanud rakendada käesolevat vabakaubanduslepingut eesmärgiga säilitada ja kaitsta keskkonda ning tagada loodusressursside optimaalne kasutamine vastavalt säästliku arengu põhimõttele,

olles kindlalt veendunud, et käesolev vabakaubandusleping aitab kaasa laiendatud ja ühtse vabakaubanduspiirkonna loomisele Euroopas, tähendades sel viisil olulist panust Euroopa integratsiooni,

deklareeerides oma valmisolekut uurida ükskõik millise asjakohase teguri valguses võimalusi nende majandussuhete arendamiseks ja süvendamiseks, laiendamaks neid aladele, mida käesolev leping ei puuduta,

on ülalöeldust lähtudes otsustanud sõlmida järgneva lepingu (edaspidi «käesolev leping»):

Artikkel 1. Eesmärgid

1. EFTA riigid ja Eesti loovad vastavalt käesoleva lepingu sätetele vabakaubanduspiirkonna.

2. Käesolev leping, mis tugineb turumajandusega riikide vahelistele kaubandussuhetele ning demokraatlikest põhimõtetest ja inimõigustest kinnipidamisele, seab eesmärgiks:

(a) edendada vastastikuse kaubanduse laiendamise kaudu EFTA riikide ja Eesti vaheliste majandussuhete harmoonilist arengut, soosides EFTA riikides ja Eestis sel viisil majanduse edenemist, elamis- ja töötingimuste paranemist ja suurenevat tootlikkust ning rahanduslikku stabiilsust;

(b) tagada käesoleva lepingu osaliste riikide vahelises kaubanduses ausa konkurentsi tingimused;

(c) anda sel viisil kaubandusbarjääride eemaldamisega oma panus Euroopa majandusintegratsiooni ja maailmakaubanduse harmoonilisse arendamisse ning laiendamisse.

Artikkel 2. Ulatus

Käesolev leping kehtib:

(a) toodetele, mis kuuluvad «Kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoniseeritud süsteemi» peatükkide 25 kuni 97 alla, välja arvatud lisas 1 loetletud tooted;

(b) protokollis A nimetatud toodetele, arvestades selles protokollis toodud tingimusi;

(c) kalale ja teistele merest püütud toodetele, vastavalt lisale 2;

juhul, kui nad pärinevad EFTA riigist või Eestist.

Artikkel 3. Päritolureeglid ja tollialane koostöö

1. Protokollis B määratletakse päritolureeglid ja koostöö vormid.

2. Käesoleva lepingu osalised riigid kohustuvad rakendama asjakohaseid meetmeid, sealhulgas regulaarseid ühiskomitee poolseid läbivaatamisi ja administratiivkoostöö alaseid samme, tagamaks lepingu artiklite 4 (imporditollid ja nendega võrdväärset mõju omavad maksud), 5 (fiskaalse loomuga tollimaksud), 6 (eksporditollid ja nendega võrdväärset mõju omavad maksud), 7 (impordi või ekspordi kvantitatiivsed piirangud ja nendega võrdväärset mõju omavad meetmed), 12 (siseriiklik maksustamine), 21 (re-eksport ja tõsine puudujääk) ja protokolli B sätete tõhus ja harmooniline rakendamine ja vähendamaks võimalikult palju kaubanduses esinevaid formaalsusi ning saavutamaks vastastikku rahuldavaid lahendusi kõikidele nende sätete rakendamisel tekkivatele probleemidele.

3. Esimene punktis 2 märgitud läbivaatamine toimub ühe aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist. Järgnevad läbivaatamised toimuvad üle ühe aasta. Nende läbivaatamiste põhjal teevad käesoleva lepingu osalised riigid otsuse asjakohaste meetmete võtmise kohta.

Artikkel 4. Imporditollid ja nendega võrdväärset mõju omavad maksud

1. EFTA riikide ja Eesti vahelises kaubavahetuses ei kehtestata mingeid uusi imporditolle ega nendega võrdväärset mõju omavaid makse.

2. EFTA riigid ja Eesti kaotavad alates käesoleva lepingu jõustumise päevast Eesti või EFTA riikide päritoluga toodetelt kõik imporditollid ja kõik nendega võrdväärset mõju omavad maksud.

Artikkel 5. Fiskaalse loomuga tollimaksud

Artikli 4 (imporditollid ja nendega võrdväärset mõju omavad maksud) sätted laienevad samuti fiskaalse loomuga tollimaksudele, välja arvatud protokollis C ettenähtud juhtudel.

Artikkel 6. Eksporditollid ja nendega võrdväärset mõju omavad maksud

1. EFTA riikide ja Eesti vahelises kaubavahetuses ei kehtestata mingeid uusi eksporditolle ega nendega võrdväärset mõju omavaid makse.

2. EFTA riigid ja Eesti kaotavad alates käesoleva lepingu jõustumise päevast kõik eksporditollid ja kõik nendega võrdväärset mõju omavad maksud.

Artikkel 7. Impordi või ekspordi kvantitatiivsed piirangud ja nendega võrdväärset mõju omavad meetmed

1. EFTA riikide ja Eesti vahelises kaubavahetuses ei kehtestata impordile ega ekspordile mingeid uusi kvantitatiivseid piiranguid ega võeta nendega võrdväärset mõju omavaid meetmeid.

2. EFTA riigid kaotavad alates käesoleva lepingu jõustumise päevast impordile või ekspordile kehtestatud kvantitatiivsed piirangud ja nendega võrdväärset mõju omavad meetmed, välja arvatud lisas 3 ettenähtud juhtudel.

3. Eesti kaotab alates käesoleva lepingu jõustumise päevast kõik impordile või ekspordile kehtestatud kvantitatiivsed piirangud ja nendega võrdväärset mõju omavad meetmed.

Artikkel 8. Üldised erandid

Käesolev leping ei välista impordi-, ekspordi- või transiitkaubakeeldusid või -piiranguid, kui see on õigustatud ühiskondliku moraali, riikliku poliitika või riikliku julgeoleku; inimeste, loomade või taimede ja keskkonna tervise ning elu kaitse; kunsti-, ajaloolise või arheoloogilise väärtusega riiklike aarete kaitse; intellektuaalse omandi kaitse; kulla ja hõbedaga seotud reeglite tõttu; või ammutatavate loodusressursside säilitamisega, kui sellised meetmed kehtestatakse koos piirangutega kodumaisele tootmisele või tarbimisele. Sellised keelud või piirangud ei tohi siiski olla omavolilise diskrimineerimise või käesoleva lepingu osaliste riikide vahelise kaubavahetuse varjatud piiramise vahendiks.

Artikkel 9. Riiklikud monopolid

1. Käesoleva lepingu osalised riigid tagavad, et iga kommertsiseloomuga riiklik monopol reguleeritakse vastavalt protokolli D sätetele nii, et EFTA riikide ja Eesti kodanike vahel ei toimuks mingit diskrimineerimist kaupade hankimise ja turustamise tingimuste osas. Neid kaupu hangitakse ja turustatakse kommertseesmärkidel.

2. Selle artikli sätted kehtivad igale institutsioonile, mille kaudu käesoleva lepingu osaliste riikide kompetentsed ametivõimud juhivad, piiritlevad või märgatavalt mõjutavad seadustes või tegelikkuses, kas otseselt või kaudselt käesoleva lepingu osaliste riikide vahelist importi või eksporti. Need sätted kehtivad samuti riigi poolt teistele institutsioonidele delegeeritud monopolide kohta.

Artikkel 10. Tehnilised eeskirjad

1. Käesoleva lepingu osalised riigid otsustasid:

(a) konsulteerida koheselt ühiskomitee raames sobiva lahenduse leidmiseks, kui üks lepinguosaline riik on arvamusel, et teine lepinguosaline riik on võtnud meetmeid, mis võivad tekitada või on tekitanud kaubandustõkkeid;

(b) arutada ühiskomitees võimalusi, et teha tihedamat koostööd tõkete eemaldamiseks. See koostöö võib toimuda tehniliste eeskirjade ja standardiseerimise ning testimise ja sertifitseerimisega seotud aladel.

2. Lepinguosalised riigid kohustuvad tegema tehnilised eeskirjad teatavaks vastavalt WTO tehniliste kaubandustõkete kokkuleppele.

Artikkel 11. Põllumajandustoodete kaubandus

1. Käesoleva lepingu osalised riigid teatavad oma valmisolekust edendada põllumajandustoodete kaubanduse harmoonilist arengut niivõrd, kui seda võimaldab nende riikide põllumajanduspoliitika.

2. Seda eesmärki järgides on iga EFTA riik ja Eesti sõlminud omavahel kahepoolse kokkuleppe, mis näeb ette meetmed põllumajandustoodete kaubanduse lihtsustamiseks.

3. Käesoleva lepingu osalised riigid ei rakenda oma sanitaar- ja fütosanitaareeskirju diskrimineerivalt ning ei võta mingeid uusi meetmeid, millel on kaubavahetust tõkestav mõju.

Artikkel 12. Siseriiklik maksustamine

1. Käesoleva lepingu osalised riigid kohustuvad hoiduma igasugustest siseriiklikest fiskaalse loomuga meetmetest või tegevusest, mis otseselt või kaudselt diskrimineerib EFTA riigist või Eestist pärinevaid tooteid.

2. Eksportöörid ei tohi kasu saada siseriiklike maksude tagasisaamisest, mis lisanduvad otsestele või kaudsetele maksudele ning kehtivad toodete osas, mida eksporditakse käesoleva lepingu osalise riigi territooriumile.

Artikkel 13. Maksed

1. EFTA riigi ja Eesti vahelise kaubavahetusega seotud maksed ja nende maksete ülekandmine selle käesoleva lepingu osalise riigi territooriumile, kus asub kreeditor, on vaba igasugustest piirangutest. Lepingupoolte vahelised maksed sooritatakse vabalt konverteeritavas valuutas, kui konkreetsed ettevõtted pole konkreetsetel juhtudel teisiti kokku leppinud.

2. Käesoleva lepingu osalised riigid kohustuvad hoiduma igasugustest valuutavahetusega seotud või administratiivsetest piirangutest selliste lühiajaliste ja keskmise tähtajaga laenude andmisel, tagasimaksmisel või vastuvõtmisel, residendi osalusega kommertstehingutes.

Artikkel 14. Riigihanked

1. Lepingupooled peavad käesoleva lepingu lahutamatuks eesmärgiks nende riigihangete turgude liberaliseerimist mittediskrimineerimise ja vastastikkuse alusel, eriti aga WTO asutava kokkuleppe IV lisa valitsushangete kokkuleppe baasil.

2. Selle saavutamiseks kohustuvad lepingupooled ühiskomitee raames hiljemalt ühe aasta jooksul peale käesoleva lepingu jõustumist välja töötama reeglid sellise liberaliseerimise tagamiseks.

3. Käesoleva lepingu osalised riigid seavad eesmärgiks WTO valitsushangete kokkuleppega ühinemise.

Artikkel 15. Intellektuaalse omandi kaitse

1. Käesoleva lepingu osalised riigid kohustuvad andma ja tagama intellektuaalse omandi õigustele piisava, tõhusa ja mittediskrimineeriva kaitse, sealhulgas meetmete rakendamise nende õiguste maksmapanemiseks viimaste rikkumise, võltsimise ja piraatluse puhul. Käesoleva lepingu osaliste riikide üksikasjalikud kohustused on ära toodud lisas 4.

2. Vastavalt TRIPS lepingu olulistele määrustele, eriti artiklile 4 ja 5, peavad lepinguosalised riigid üksteise kodanikke kohtlema mitte halvemini kui mis tahes teise riigi kodanikke. TRIPS lepingu artikli 4 punkti d kohaselt tuleb mis tahes eelist, hüvet, privileegi või immuniteeti, mis tuleneb käesoleva lepingu osalises riigis kehtivatest rahvusvahelistest lepingutest, alates käesoleva lepingu jõustumise hetkest ning kuue kuu jooksul käesoleva lepingu jõustumisest teistele lepinguosalistele riikidele teatades sellest kohustusest vabastada, eeldusel et see ei põhjusta teiste lepinguosaliste riikide kodanike omavolilist või õigustamatut diskrimineerimist.

3. Kaks või enam käesoleva lepingu osalist riiki võivad sõlmida täiendavaid, käesoleva lepingu piire ületavaid lepinguid eeldusel, et sellised lepingud on avatud kõikidele teistele käesoleva lepingu osalistele riikidele ühinemiseks samadel tingimustel ning et nad on valmis alustama sel eesmärgil heas usus läbirääkimisi.

4. Käesoleva lepingu osalised riigid nõustuvad mõne EFTA riigi või Eesti palvel vaatama üle käesolevas artiklis ja lisas 4 sisalduvad intellektuaalse omandi õiguste kaitse sätted eesmärgiga parandada täiendavalt kaitse taset ning hoida ära või heastada kaubavahetuse ebakõlad, mis on põhjustatud intellektuaalse omandi õiguste kaitstuse tegelikust tasemest.

Artikkel 16. Ettevõtteid puudutavad konkurentsireeglid

1. Järgnevad asjaolud, kui need mõjutavad mõne EFTA riigi ja Eesti vahelist kaubavahetust, ei sobi kokku käesoleva lepingu õige toimimisega:

(a) kõik ettevõtetevahelised kokkulepped, ettevõtete liitude otsused ja ettevõtetevaheline kooskõlastatud tegevus, mille eesmärgiks või tulemuseks on konkurentsi takistamine, kitsendamine või moonutamine;

(b) ühe või mitme ettevõtte domineeriva seisundi väärtarvitamine käesoleva lepingu osaliste riikide territooriumeil või nende olulisel osal.

2. Lõike 1 sätted kehtivad ka riiklike ettevõtete tegevuse kohta, samuti ettevõtetele, kellele käesoleva lepingu osalised riigid annavad eri- või ainuõigusi, niivõrd kui nende sätete rakendamine ei tõkesta seaduses või tegelikkuses neile seatud konkreetsete riiklike ülesannete täitmist.

3. Kui mõni käesoleva lepingu osaline riik otsustab, et mingi tegevus ei sobi kokku lõigete 1 ja 2 sätetega, võib ta võtta asjakohaseid meetmeid artiklis 24 (kaitsemeetmete võtmise protseduur) toodud tingimustel ja vastavuses seal toodud protseduuridega.

Artikkel 17. Riiklik abi

1. Igasugune käesoleva lepingu osalise riigi poolt või riigi ressursside kaudu mis tahes vormis antav abi, mis moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi teatud ettevõtete eelistamise või teatud toodete valmistamise kaudu, tuleb lugeda, niivõrd kui see võib mõjutada kaubavahetust mõne EFTA riigi ja Eesti vahel, käesoleva lepingu õige toimimisega kokkusobimatuks.

2. Kõik lõikega 1 vastuolus olevad tegevused kuuluvad hindamisele lisas 5 toodud kriteeriumide alusel.

3. Käesoleva lepingu osalised riigid kohustuvad tagama riikliku abi meetmete avalikkuse lisas 6 kirjeldatud informatsioonivahetuse kaudu.

4. Kui käesoleva lepingu osaline riik hindab mingi tegevuse kokkusobimatuks lõike 1 sätetega, on tal õigus võtta vastavaid meetmeid artiklis 24 (kaitsemeetmete võtmise protseduur) toodud tingimustel ja vastavuses seal toodud protseduuridega.

Artikkel 18. Dumping

Kui mõni EFTA riik leiab, et kaubavahetuses Eestiga toimub dumping 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli tähenduses või kui Eesti leiab, et kaubavahetuses mõne EFTA riigiga toimub samas tähenduses dumping, on asjassepuutuval lepinguosalisel riigil õigus võtta sellise tegevuse vastu meetmeid 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe VI artikli rakenduskokkuleppe ning artiklis 24 (kaitsemeetmete võtmise protseduur) toodud protseduuri kohaselt.

Artikkel 19. Erakorralised abinõud teatud toodete importimisel

Kui mingit toodet imporditakse sellistes suurenenud kogustes või niisugustel tingimustel, et see põhjustab või ähvardab põhjustada:

(a) tõsist kahju samalaadse või otseselt konkureeriva toote kodumaisele tootjale käesoleva lepingu osalise importiva riigi territooriumil, või

(b) tõsiseid häireid mõnes tootega seotud majandussektoris või raskusi, mis võivad kaasa tuua piirkonna majandusolukorra tõsist halvenemist,

siis on lepinguosalisel riigil õigus võtta asjakohaseid meetmeid artiklis 24 (kaitsemeetmete võtmise protseduur) toodud tingimustel ja seal toodud protseduuri kohaselt.

Artikkel 20. Struktuurilised ümberkorraldused

1. Vaatamata artiklis 4 (imporditollid ja nendega võrdväärset mõju omavad maksud) sätestatule on Eestil õigus võtta piiratud tähtajaks erakorralisi meetmeid tollimaksude suurendamise näol.

2. Need meetmed võivad puudutada ainult uusi tööstusharusid või teatud ümberstruktureerimise protsessis olevaid või tõsistes raskustes olevaid tööstusharusid, eriti kui need raskused põhjustavad olulisi sotsiaalseid probleeme.

3. Peale käesolevate meetmete võtmist, ei tohi Eestis kehtivad tollimaksude ad valorem summa EFTA riikidest pärinevatele toodetele väärtuse järgi ületada 25% ning EFTA riikidest pärinevate toodete suhtes säilivad soodustused. Nad ei tohi olla kõrgemad tollimaksudest, mida võetakse Eestisse teistest riikidest imporditud sarnastelt toodetelt. Sellistele abinõudele allutatud imporditavate kaupade koguväärtus ei tohi ületada 15% kogu EFTA riikide tööstustoodangu impordist, nagu määratletud artiklis 2, viimase aasta jooksul, mille kohta käiv statistika on kättesaadav.

4. Neid meetmeid ei tohi võtta kauem kui kaks aastat, välja arvatud juhul, kui pikem periood on lubatud ühiskomitee poolt. Kõik struktuurilisi ümberkorraldusi puudutavad erakorralised meetmed lakkavad kehtimast hiljemalt kolm aastat pärast käesoleva kokkuleppe jõustumist.

5. Eesti informeerib ühiskomiteed kõikidest erakorralistest meetmetest, mida ta kavatseb võtta, ning EFTA riikide taotlusel korraldatakse ühiskomitees enne nende meetmete võtmist konsultatsioonid selliste meetmete ning nendega seotud valdkondade asjus. Selliste meetmete võtmisel annab Eesti ühiskomiteele üle käesoleva artikli alusel rakendatud tollimaksude kaotamise graafiku. See graafik peab näitama nende tollimaksude järk-järgulise kaotamise võrdsete iga-aastaste määrade kaupa alustades hiljemalt kaks aastat pärast tollimaksude sisseviimist. Ühiskomitee võib otsustada teistsuguse graafiku kasuks.

Artikkel 21. Re-eksport ja tõsine puudujääk

Kui artiklite 6 (eksporditollid ja nendega võrdväärset mõju omavad maksud) ja 7 (impordi või ekspordi kvantitatiivsed piirangud ja nendega võrdväärset mõju omavad meetmed) sätete järgimine viib:

(a) re-ekspordini kolmandasse riiki, mille suhtes on käesoleva lepingu osaline eksportiv riik säilitanud kõnealuse toote osas koguselised ekspordipiirangud, ekspordimaksud või muud nendega võrdväärset mõju omavad meetmed; või

(b) käesoleva lepingu osalise eksportiva riigi jaoks olulise toote tõsise puudujäägi või selle tekkimise ohule;

ning kus ülaltoodud olukorrad toovad või võivad kaasa tuua tõsiseid raskusi eksportivale lepinguosalisele riigile, siis võib see lepinguosaline riik tarvitusele võtta vajalikud abinõud kooskõlas artikli 24 (kaitsemeetmete võtmise protseduur) tingimustega ja sealtoodud protseduuridega. Need abinõud ei tohi olla diskrimineeriva iseloomuga ning nende rakendamine tuleb lõpetada, kui tingimused nende säilitamist enam ei õigusta.

Artikkel 22. Raskused maksebilansiga

1. Käesoleva lepingu osalised riigid hoiduvad piiravate meetmete võtmisest maksebilansi tasakaalustamise eesmärgil.

2. Kui mõnel EFTA riigil või Eestil on tõsiseid raskusi maksebilansiga või need ähvardavad lähiajal tekkida, võib vastavalt olukorrale kas see EFTA riik või Eesti võtta vastavuses 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppega ning 1994. aasta üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe maksebilansi sätteid puudutava kokkuleppega kaubandust piiravaid meetmeid, mis peavad olema ajutised ega tohi olla diskrimineerivad ja ületada maksebilansi olukorra parandamiseks vajalike abinõude iseloomu. Eelistatakse hindadel põhinevaid meetmeid, mida tuleb maksebilansi olukorra paranemisel järk-järgult vähendada ning kaotada, kui tingimused nende säilitamist enam ei õigusta. Vastavalt olukorrale informeerib kas EFTA riik või Eesti teisi käesoleva lepingu osalisi riike ja ühiskomiteed viivitamatult, võimaluse korral juba enne meetmete võtmist, ning annab üle ajakava nende meetmete kaotamiseks. Ühiskomitee uurib mõne teise lepinguosalise riigi taotlusel võetud meetmete säilitamise vajadust.

3. Investeeringutega seotud ülekannete ja investeeritud või reinvesteeritud summade ning kõikide sellega kaasnevate tulude tagasitulekuga seotud ülekannete suhtes ei võeta mingeid piiravaid meetmeid.

Artikkel 23. Arbitraaži protseduur

1. Käesoleva lepingu osaliste riikide vahelisi vaidlusi, mis puudutavad lepinguosaliste riikide õigusi ja kohustusi, ning mida ühiskomitee pole suutnud kuue kuu jooksul konsultatsioonide abil lahendada, võib mis tahes vaidluse osapool kaevata vahekohtusse, adresseeerides kirjaliku teate teisele vaidluse osapoolele. Selle teate koopia tuleb edastada kõikidele käesoleva lepingu osalistele riikidele.

2. Arbitraažikohtu koosseisu ja tegevuse määratleb lisa 7.

Artikkel 24. Kaitsemeetmete võtmise protseduur

1. Enne käesoleva artikli järgnevates lõigetes kirjeldatud kaitsemeetmete võtmise protseduuri algatamist püüavad käesoleva lepingu osalised riigid lahendada kõik nendevahelised eriarvamused vahetute konsultatsioonide teel ning informeerivad sellest teisi käesoleva lepingu osalisi riike.

2. Hoolimata käesoleva artikli lõike 6 sätetest, kohustub see lepinguosaline riik, kes kavatseb kaitsemeetmeid võtta, viivitamatult teatama sellest teistele lepinguosalistele riikidele ja ühiskomiteele ning esitama kogu asjassepuutuva informatsiooni. Ühiselt vastuvõetava lahenduse leidmiseks toimuvad ühiskomitees viivitamatult käesoleva lepingu osaliste riikide vahelised konsultatsioonid.

3. (a) Artiklite 16 (ettevõtteid puudutavad konkurentsireeglid) ja 17 (riiklik abi) osas kohustuvad asjassepuutuvad lepinguosalised riigid andma ühiskomiteele igakülgset abi, mis on vajalik juhtumi uurimiseks ja vajaduse korral protestitud tegevuse kõrvaldamiseks. Kui kõnealune lepinguosaline riik ei lõpeta protestitud tegevust ühiskomitee poolt määratud aja jooksul või kui ühiskomiteel ei õnnestu konsultatsioonide käigus kokkuleppele jõuda, või kolmekümne päeva jooksul pärast selliste konsultatsioonide järele vajaduse tekkimist, on asjassepuutuval lepinguosalisel riigil õigus võtta asjakohaseid meetmeid, et tulla toime kõnealusest tegevusest tulenevate raskustega.

(b) Artiklite 18 (dumping), 19 (erakorralised abinõud teatud toodete importimisel) ja 21 (re-export ja tõsine puudujääk) osas uurib ühiskomitee juhtumit või olukorda ning võib vastu võtta ükskõik millise otsuse, mis on vajalik asjassepuutuva lepinguosalise riigi poolt esitatud probleemidele lõpu tegemiseks. Sellise otsuse puudumisel kolmekümne päeva jooksul pärast küsimuse esitamist ühiskomiteele on asjassepuutuval lepinguosalisel riigil õigus võtta olukorra parandamiseks vajalikke meetmeid.

(c) Artikli 30 (kohustuste täitmine) osas peab huvitatud lepinguosaline riik esitama ühiskomiteele kogu asjassepuutuva informatsiooni, mis on vajalik olukorra põhjalikuks tundmaõppimiseks ühiselt vastuvõetava lahenduse leidmiseks. Kui ühiskomiteel ei õnnestu sellist lahendust leida või kui teatamise kuupäevast on möödunud kolm kuud, on huvitatud riigil õigus võtta vastavaid meetmeid.

4. Võetud kaitsemeetmetest tuleb viivitamatult teatada käesoleva lepingu osalistele riikidele ja ühiskomiteele. Need meetmed peavad oma ulatuselt ja kestuselt olema rangelt vajadusega piiratud, parandamaks meetmete võtmist põhjustanud olukorda, ning nad ei tohi olla ulatuslikumad, kui kõnealuse tegevuse või raskuse poolt tekitatud kahju. Eelistada tuleb selliseid meetmeid, mis segavad selle lepingu toimimist kõige vähem. Eesti poolt mõne EFTA riigi tegevuse või tegevusetuse vastu võetud meetmed võivad mõjutada ainult selle riigiga toimuvat kaubavahetust. Eesti tegevuse või tegevusetuse vastaseid meetmeid võivad võtta ainult need EFTA riigid, kellega toimuvat kaubavahetust selline tegevus või tegevusetus mõjutab.

5. Võetud kaitsemeetmed on ühiskomitees toimuvate regulaarsete konsultatsioonide objektiks nende leevendamise, asendamise, või kui tingimused nende säilitamist enam ei õigusta, kaotamise eesmärgiga.

6. Kui viivitamatut tegutsemist nõudvad erandlikud asjaolud muudavad eelneva uurimise võimatuks, on huvitatud lepinguosalisel riigil artiklite 18 (dumping), 19 (erakorralised abinõud teatud toodete importimisel) ja 21 (re-eksport ja tõsine puudujääk) juhtudel ning juhtudel, kui lepinguosaliste riikide kaubavahetus on otseselt ja vahetult mõjustatud riiklikust abist, õigus võtta otsekohe sellised ajutised ja ennetavad meetmed, mis on olukorra parandamiseks rangelt vajalikud. Nendest meetmetest tuleb viivitamatult teatada ning ühiskomitees korraldatakse esimesel võimalusel käesoleva lepingu osaliste riikide vahelised konsultatsioonid.

Artikkel 25. Julgeolekust tingitud erandid

Käesoleva lepingu ükski tingimus ei takista käesoleva lepingu osalisel riigil võtmast temale vajalikke meetmeid:

(a) et vältida tema oluliste julgeolekuhuvidega seoses oleva informatsiooni ilmsikstulekut;

(b) tema peamiste julgeolekuhuvide kaitseks või rahvusvaheliste kohustuste või riikliku poliitika elluviimiseks, mis on

(i) seotud relvade, laskemoona ja sõjavarustuse liikumisega, eeldusel et sellised meetmed ei kahjusta konkurentsitingimusi toodete osas, mis pole mõeldud sõjaliseks otstarbeks, ning muude kaupade, tooraine ja teenuste liikumisega, mis toimub otseselt või kaudselt mõne sõjalise asutuse varustamise eesmärgil; või

(ii) seotud bioloogilise ja keemiarelva, tuumarelva või muude tuumalõhkeseadmete leviku tõkestamisega; või

(iii) vastu võetud sõja või muu tõsise rahvusvahelise pingeolukorra ajal.

Artikkel 26. Ühiskomitee

1. Käesoleva lepingu üle järelevalvet ja juhtimist teostab ühiskomitee, kes tegutseb samaaegselt ka Genfis 1991. aastal allakirjutatud deklaratsiooni alusel.

2. Käesoleva lepingu nõuetekohaseks rakendamiseks vahetavad käesoleva lepingu osalised riigid informatsiooni ning peavad ükskõik millise käesoleva lepingu osalise riigi soovil ühiskomitees konsultatsioone. Ühiskomitee vaatab läbi EFTA riikide ja Eesti vahelise kaubavahetuse takistuste kõrvaldamise võimalusi.

3. Ühiskomitee võib otsuseid vastu võtta käesoleva lepinguga sätestatud küsimustes. Muudes küsimustes võib ühiskomitee anda soovitusi.

Artikkel 27. Ühiskomitee protseduurid

1. Käesoleva lepingu nõuetekohaseks rakendamiseks tuleb ühiskomitee kokku vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kord aastas. Iga käesoleva lepingu osaline riik võib avaldada soovi koosoleku kokkukutsumiseks.

2. Ühiskomitee tegutseb vastastikuse kokkuleppe alusel.

3. Kui käesoleva lepingu osalise riigi esindaja ühiskomitees on reservatsioonidega kiitnud heaks otsuse, mis nõuab konstitutsiooniliste tingimuste täitmist, siis jõustub otsus juhul, kui selles ei esine hilisemat kuupäeva, reservatsiooni tõstatamisest teatamise kuupäeval.

4. Käesolevast lepingust tulenevalt võtab ühiskomitee vastu protseduurireeglid, mis sisaldavad inter alia sätteid koosolekute korraldamise ning esimehe ja tema ametiaja määramise kohta.

5. Ühiskomitee võib otsustada allkomisjonide ja töörühmade loomist, kui ta peab seda vajalikuks oma ülesannete täitmiseks.

Artikkel 28. Arenguklausel

1. Lepinguosalised riigid kohustuvad uurima käesoleva lepingu raames toimuva koostöö edasise arendamise ja süvendamise võimalusi iga asjakohase teguri valguses ning laiendama seda lepinguga reguleerimata valdkondadele. Käesoleva lepingu osalised riigid võivad teha ühiskomiteele ülesandeks uurida seda võimalust ning esitada neile soovitusi läbirääkimiste alustamiseks.

2. Lepingud, mis sõlmitakse vastavalt lõikes 1 toodud protseduurile, ratifitseeritakse või kinnitatakse käesoleva lepingu osaliste riikide poolt vastavalt nendes riikides kehtivatele nõuetele.

Artikkel 29. Teenused ja investeeringud

1. Käesoleva lepingu osalised riigid tunnustavad teenuste ja investeeringute kasvavat tähtsust. Püüdlusega järk-järgult arendada ja laiendada nendevahelist koostööd eelkõige Euroopa integratsiooni kontekstis, tehakse koostööd, mille eesmärgiks on saavutada investeeringute ja teenustekaubanduse turgude järk-järguline liberaliseerimine ja vastastikune avanemine, võttes arvesse Uruguai vooru ning Maailma Kaubandusorganisatsiooni heakskiidul toimuva asjakohase töö tulemusi. Nad püüavad osutada üksteise töötajatele vähemalt samaväärset kohtlemist kui teiste välisriikide töötajatele oma territooriumil, tingimusel et valitseb õiguste ja kohustuste tasakaal ning tasakaal töötingimuste osas igas üksikus lepinguosalises riigis.

2. EFTA riigid ja Eesti arutavad ühiskomitees võimalusi koostöö arendamiseks ja käesoleva lepingu järgsete suhete süvendamiseks.

Artikkel 30. Kohustuste täitmine

1. Käesoleva lepingu osalised riigid võtavad tarvitusele kõik vajalikud abinõud, et tagada käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi, saavutamaks käesoleva lepinguga seatud eesmärke.

2. Kui mõni EFTA riik arvab, et Eesti pole täitnud või kui Eesti arvab, et mõni EFTA riik pole täitnud mõnda käesoleva lepingu järgset kohustust, on asjassepuutuval riigil õigus võtta meetmeid artiklis 24 (kaitsemeetmete võtmise protseduur) toodud tingimustel ja sealtoodud protseduuride kohaselt.

Artikkel 31. Lisad ja protokollid

Käesoleva lepingu lisad ja protokollid on selle lahutamatuks osaks. Ühiskomitee võib otsustada teha parandusi lisades ja protokollides.

Artikkel 32. Käesoleva lepingu järgsed kaubandussuhted

1. Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt erinevate EFTA riikide ja teiselt poolt Eesti vahelistele kaubandussuhetele, ent mitte erinevate EFTA riikide vahelistele kaubandussuhetele, kui käesolev leping ei näe ette teisiti.

2. Iga üksiku EFTA riigi ja Eesti vaheliste vabakaubanduslepingute osapooled on vastavalt kokku leppinud, et need lepingud kaotavad käesoleva lepingu jõustumisel oma kehtivuse.

Artikkel 33. Territoriaalne kehtivus

Käesolev leping kehtib käesoleva lepingu osaliste riikide territooriumidel.

Artikkel 34. Tolliliidud, vabakaubanduspiirkonnad ja piirikaubandus

Käesolev leping ei takista tolliliitude, vabakaubanduspiirkondade või piirikaubanduskokkulepete säilitamist või loomist sellisel määral, et need ei mõjuta negatiivselt kaubandusrežiimi, eriti käesoleva lepinguga ettenähtud päritolureegleid puudutavaid sätteid.

Artikkel 35. Parandused

Need käesoleva lepingu parandused, millele ei ole viidatud artiklis 31 (lisad ja protokollid), mis on ühiskomiteelt heakskiidu saanud, tuleb esitada käesoleva lepingu osalistele riikidele ning nad jõustuvad tingimusel, et kõik käesoleva lepingu osalised riigid on neile oma heakskiidu andnud. Heakskiidust teatavad dokumendid antakse hoiule depositaarile.

Artikkel 36. Ühinemine

1. Käesoleva lepinguga võib ühineda iga Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmeks olev riik eeldusel, et ühiskomitee on otsustanud heaks kiita tema ühinemise, mis lepitakse kokku ühineva riigi ja huvitatud lepinguosaliste riikide vahel saavutatud tingimustel ja vormis. Ühinemisdokument antakse hoiule depositaarile.

2. Ühineva riigi suhtes jõustub leping ühinemisdokumendi hoiuleandmisele järgneva kolmanda kuu esimesel päeval.

Artikkel 37. Lepingu lõpetamine

1. Iga käesoleva lepingu osaline riik võib selle osaluse lõpetada vastava kirjaliku teate esitamisel depositaarile. Lõpetamine jõustub kuus kuud pärast depositaarilt teate kättesaamise kuupäeva.

2. Kui lepingu lõpetajaks on Eesti, siis lõpeb leping etteteatamisperioodi lõpus, kui aga lõpetajateks on kõik EFTA riigid, siis lõpeb leping viimase etteteatamisperioodi lõpus.

3. Iga EFTA liikmesriik, kes lõpetab Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni asutava konventsiooni liikmeksoleku, lakkab ipso facto samast päevast olemast käesoleva lepingu osaline riik.

Artikkel 38. Jõustumine

1. Käesolev leping jõustub 1. juunil 1996 nende allakirjutanud riikide suhtes, kes on selleks ajaks andnud depositaarile hoiule oma ratifitseerimis- või heakskiidudokumendid eeldusel, et Eesti kuulub nende riikide hulka, kes on oma ratifitseerimis- või heakskiidudokumendid hoiule andnud.

2. Sellise allakirjutanud riigi suhtes, kes on andnud oma ratifitseerimis- või heakskiidudokumendi hoiule pärast 1. juunit 1996, jõustub käesolev leping tema dokumendi hoiuleandmisele järgneva teise kuu esimesel päeval, eeldusel et Eesti suhtes jõustub leping hiljemalt samal kuupäeval.

3. Iga allakirjutanud riik võib juba allakirjutamise ajal deklareerida, et ta kavatseb algetapil, juhul kui leping ei saa selle riigi suhtes jõustuda 1. juunil 1996, lepingut ajutiselt rakendada. EFTA riigi puhul on ajutine rakendamine võimalik ainult tingimusel, et Eesti suhtes on leping jõustunud või rakendab Eesti lepingut ajutiselt.

Artikkel 39. Depositaar

Norra Valitsus, kes on depositaariks, annab kõikidele käesolevale lepingule alla kirjutanud või sellega ühinevatele riikidele teada igast ratifitseerimisdokumendi hoiuleandmisest või käesoleva lepingu ajutisest rakendamisest, heakskiitmisest või sellega ühinemisest, ning selle jõustumisest, selle lõppemisest või igast lõpetamisest lepingu ühe poole suhtes.

Selle tõenduseks on vastavalt volitatud täievolilised esindajad kirjutanud alla käesolevale lepingule.

Sõlmitud Zermatt'is 7. detsembril 1995 ühes originaaleksemplaris inglise keeles, mis antakse hoiule Norra Valitsuse juurde. Depositaar edastab tõendatud koopiad kõikidele allakirjutanud riikidele ning käesoleva lepinguga ühinevatele riikidele.

Islandi Vabariigi nimel H. ÁSGRIMSSON

Liechtensteini Vürstiriigi nimel M. RITTER

Norra Kuningriigi nimel Grete KNUDSEN

Šveitsi Konföderatsiooni nimel Franz BLANKART

Eesti Vabariigi nimel Andres LIPSTOK

Lisa 1

Viidatud artikli 2 punktis a

ULATUS

Tooted, mis vastavad Kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoniseeritud süsteemi (HS) peatükkidele 25 kuni 97 ja mille suhtes käesolev leping ei kehti, kui need imporditakse Eestisse või EFTA riikidesse vastavalt iga toote kohta esitatud spetsifikatsioonile.

HS koodi number Toote kirjeldus Välistatud, kui imporditakse
31.01 Kaseiin, kaseinaadid jm. kaseiini derivaadid, kaseiinliimid:
3501.10 ­ kaseiin Liechtenstein
Šveits
ex 3501.90 ­ muud
­ ­ muud peale kaseiinliimi Liechtenstein
Šveits
35.02 Albumiinid (k.a. kahe või enama vadakuvalgu kontsentraadid vadakuvalkude sisaldusega üle 80% kuivainete kaalust), albuminaadid jm. albumiini derivaadid:

­ munaalbumiin:

ex 3502.11 ­ ­ kuivatatud, inimtoiduks kõlbmatu või sellisena käsitletav Eesti
kõik EFTA riigid
ex 3502.19 ­ ­ muu kui inimtoiduks kõlbmatu või sellisena käsitletav Eesti
kõik EFTA riigid
ex 3502.20 ­ piimaalbumiin (laktalbumiin), k.a. kahe või enama vadakuvalgu kontsentraadid, muu kui inimtoiduks kõlbmatu või sellisena käsitletav Eesti
kõik EFTA riigid

Protokoll A

Artikli 2 punktis b viidatud toodete kohta

ULATUS

Artikkel 1

Käesoleva lepingu sätteid rakendatakse tabelis I kirjeldatud toodete osas.

Artikkel 2

1. Võttes arvesse põllumajandusliku toorme hinna erinevusi, mis puudutavad neid kaupu, millele on viidatud käesoleva protokolli artiklites 3 ja 4, siis ei välista käesolev leping:

(a) fikseeritud tollimaksu maksmist importimisel;

(b) vastu võetud meetmete rakendamist eksportimisel.

2. Fikseeritud tollimaksud, mida võetakse importimisel, ei tohi ületada kodumaise ja maailmaturu põllumajandusliku toorme hinna vahet, mis on kirjas vastavate kaupade nimistus.

Artikkel 3

1. Toodetele, mis on kirjas tabelites II, III ja IV ning mis pärinevad Eestist, või vastavalt Islandist, Liechtensteinist/Šveitsist ja Norrast, kehtivad kontsessioonid, millele on viidatud nendes tabelites.

2. Võttes arvesse protokolli A artikli 2 sätteid, ei tohi Island, Liechtenstein/Šveits ja Norra neid tooteid, mis on kirjas tabelites II, III ja IV ning mis pärinevad Eestist, kohelda halvemini kui neid, mis pärinevad Euroopa Ühendusest.

Artikkel 4

Võttes arvesse protokolli A artikli 2 sätteid, ei tohi Eesti Islandist, Liechtensteinist/Šveitsist või Norrast pärit tooteid kohelda halvemini kui neid, mis pärinevad Euroopa Ühendusest.

Artikkel 5

1. EFTA riigid peavad teatama Eestile ja Eesti peab teatama EFTA riikidele varakult, hiljemalt enne jõustumist, kõikidest meetmetest, mida rakendatakse käesoleva protokolli artikli 2 osas.

2. Eesti ja EFTA riigid peavad teavitama teineteist kõikidest muudatustest, mis puudutavad kaupade kohtlemist Euroopa Ühenduse suhtes.

Artikkel 6

EFTA riigid ja Eesti peavad igal teisel aastal läbi vaatama oma kaubanduse arengu nende toodete osas, mis on kirjas käesolevas protokollis. Esimene läbivaatamine peab toimuma hiljemalt pärast mis tahes muudatuste siiseviimist suhetes Euroopa Ühendusega. Nende läbivaatamiste raames ning võttes arvesse lepinguosaliste riikide ja Euroopa Ühenduse või WTO vahelisi korraldusi, peavad EFTA riigid ja Eesti vastu võtma otsuseid võimalike muudatuste osas, mis puudutavad käesolevas protokollis sisalduvate toodete nimekirja, samuti võimaliku arengu osas, mis puudutab meetmeid, mis rakenduvad vastavalt käesoleva protokolli artiklile 2.

Protokoll A tabel I

Rubriigi nr. HS kood Toote kirjeldus
14.04 Mujal nimetamata taimne materjal
1404.20 ­ puuvillaebemed
15.16 Loomsed või taimsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeniseeritud, esterifitseeritud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid edasiselt töötlemata:
ex 1516.20 ­ taimsed

­ ­ hüdrogeniseeritud kastoorõli nn. «opaalvaha»

15.18 Loomsed või taimsed rasvad ja õlid ning nende fraktsioonid (sulatatud, oksüdeeritud, dehüdratiseeritud, väävelhappesoolaga töödeldud, plümeriseeritud vaakumis kõrge kuumuse juures või inertgaasides või muul viisil keemiliselt modifitseeritud), sh. rubriigi 1516 rasvad; mujal nimetamata loomsete või taimsete rasvade või õlide või käesoleva grupi erinevate rasvade või õlide fraktsioonide tehnilised segud või preparaadid:
ex 1518.00 ­ linoksiin

Protokoll A tabel II

ISLAND

Islandi tollitariifi rubriigi number
Toote kirjeldus
tollimaks
ex 0403 Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kondenseeritud või kondenseerimata, suhkru või muu magusaine, aromatiseerivate ainete, kakao või puuviljade lisamisega või ilma):
­ jogurt:
0403.1011 ­ ­ kakaolisandiga *
­ ­ joogina:
0403.1021 ­ ­ ­ kakaolisandiga *
0403.1022 ­ ­ ­ puuvilja- või pähklilisandiga *
0403.1029 ­ ­ ­ muud VABA
­ muud:
0403.9011 ­ ­ kakaolisandiga *
­ ­ joogina:
0403.9021 ­ ­ ­ kakaolisandiga *
0403.9022 ­ ­ ­ puuvilja- või pähklilisandiga *
0403.9029 ­ ­ ­ muud VABA
ex 1702 Muud suhkrud (sh. keemiliselt puhtad laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul); lõhna- ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, loodusliku meega segatud või mitte; karamell:
­ keemiliselt puhas fruktoos:
ex 1702.5000 ­ ­ söödaks VABA
ex 1702.5000 ­ ­ muud VABA
­ muud, k.a. invertsuhkur
­ ­ keemiliselt puhas maltoos:
ex 1702.9004 ­ ­ ­ söödaks VABA
ex 1702.9004 ­ ­ ­ muud VABA
ex 1704 Suhkrust kondiitritooted (sh. valge ðokolaad), mis ei sisalda kakaod:
1704.1000 ­ närimiskummi, suhkruga kaetud või mitte VABA
­ muud:
1704.9002 ­ ­ pastad, k.a. martsipan, kontaktpakendites netokaaluga kuni 5 kg VABA
1704.9003 ­ ­ kujundid suhkrust VABA
1704.9007 ­ ­ tooted araabia kummist VABA
1704.9009 ­ ­ muud VABA
ex 1806 Šokolaad jm. kakaod sisaldavad tooted:
­ muud tooted plokkide, pulkade või tahvlitena massiga üle 2 kg või vedelal kujul, pastana, graanulite või muul kujul, nõudes või kontaktpakendis massiga üle 2 kg:
1806.2003 ­ ­ kakaopulber, mis sisaldab massist 30 -- 90% piima või koorepulbrit, suhkru või mõne muu magusainega või ilma, aga mitte segatuna muude ainetega *
1806.2004 ­ ­ kakaopulber, mis sisaldab massist vähem kui 30% piima või koorepulbrit, suhkru või mõne muu magusainega või ilma, aga mitte segatuna muude ainetega. *
­ ­ muud:
1806.2005 ­ ­ ­ muud tooted, mis sisaldavad 30 -- 90% kaalust piima- või koorepulbrit. *
1806.2006 ­ ­ ­ muud tooted, mis sisaldavad alla 30% kaalust piima- või koorepulbrit. *
1806.2009 ­ ­ muud VABA
­ muud tooted plokkide, pulkade või tahvlitena:
­ ­ täidetud:
1806.3101 ­ ­ ­ täidetud ðokolaad tahvlite või pulkadena *
1806.3109 ­ ­ ­ muud *
­ ­ mitte täidetud:
1806.3201 ­ ­ ­ ðokolaad valmistatud ainult kakaopulbrist, suhkrust ja mitte enam kui 30% kakaovõist tahvlite ja pulkadena VABA
1806.3202 ­ ­ ­ ðokolaad, mis sisaldab kakaopulbrit, suhkrut ja kakaovõid, tahvlite ja pulkadena *
1806.3203 ­ ­ ­ ðokolaadi immitatsioon tahvlite ja pulkadena *
1806.3209 ­ ­ ­ muud *
­ muud :
­ ­ jookide valmistamise ained:
1806.9011 ­ ­ ­ muud *
1806.9012 ­ ­ ­ jookide valmistamiseks töödeldud ained, mis sisaldavad kakaod koos proteiini ja/või muude toitvate elementidega, samuti vitamiinide, mineraalide, taimsete kiudega, küllastunud rasvhappe ja maitseainetega VABA
1806.9019 ­ ­ ­ muud VABA
1806.9022 ­ ­ spetsiaalselt töödeldud *
1806.9023 ­ ­ lihavõtte munad *
1806.9027 ­ ­ hommikusöögi teraviljahelbed VABA
1806.9028 ­ ­ kakaopulber, mis sisaldab massist 30 -- 90% piima- ja/või koorepulbrit, suhkru või mõne muu magusainega või ilma, aga mitte segatuna muude ainetega. *
1806.9029 ­ ­ kakaopulber, mis sisaldab massist vähem kui 30% piima või koorepulbrit, suhkru või mõne muu magusainega või ilma, aga mitte segatuna muude ainetega. *
1806.9039 ­ ­ muud *
ex 1901 Linnaseekstrakt; jahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40% kaalust arvestatuna täiesti rasvavabalt ning mis pole mujal nimetatud; mujal nimetamata rubriikides 0401 -- 0404
esitatud toiduainetest valmistatud tooted, mis ei sisalda üldse või sisaldavad kaalult alla 5% kakaod:
­ jaemüügiks pakendatud imikutoidud:
ex 1901.1000 ­ ­ rubriikides 0401 -- 0404 esitatud toiduainetest valmistatud tooted, mis ei sisalda kakaod VABA
ex 1901.1000 ­ ­ rubriikides 0401 -- 0404 esitatud toiduainetest valmistatud tooted, mis sisaldavad kakaod VABA
ex 1901.1000 ­ ­ muud VABA
­ segud ja taignad rubriigis 1905 esitatud pagaritoodete valmistamiseks:
­ ­ sisaldades 3% või enam piima- või koorepulbrit, mune, piimarasva(võid), juustu või liha:
1901.2011 ­ ­ ­ rubriigis 1905.1000 nimetatud kuivikleibade valmistamiseks VABA
1901.2012 ­ ­ ­ rubriigis 1905.2000 nimetatud ingverileibade valmistamiseks *
1901.2013 ­ ­ ­ rubriikides 1905.3011 ja 1905.3029 nimetatud magusate küpsiste valmistamiseks *
1901.2014 ­ ­ ­ rubriigis 1905. 3021 nimetatud ingveri krõpsude valmistamiseks *
1901.2015 ­ ­ ­ rubriigis 1905.3030 nimetatud vahvlite valmistamiseks *
1901.2016 ­ ­ ­ rubriigis 1905.4000 nimetatud kuivikute, röstitud leiva ja sarnaste röstitud toodete valmistamiseks *
1901.2017 ­ ­ ­ rubriigis 1905.9011 nimetatud piimatoodete või võiga täidetud leibade valmistamiseks *
1901.2018 ­ ­ ­ rubriigis 1905.9019 nimetatud leiva valmistamiseks *
1901.2019 ­ ­ ­ rubriigis 1905.9020 nimetatud tavaliste küpsiste valmistamiseks *
1901.2021 ­ ­ ­ rubriigis 1905.9030 nimetatud hõrgutiste ja soolatud küpsiste valmistamiseks VABA
1901.2022 ­ ­ ­ rubriigis 1905.9040 nimetatud kookide ja kondiitritoodete valmistamiseks *
1901.2023 ­ ­ ­ rubriigis 1905.9051 nimetatud pitsa segude ja taignate, mis sisaldavad liha, valmistamiseks *
1901.2024 ­ ­ ­ rubriigis 1905.9059 nimetatud pitsa segude ja taignate, mis sisaldavad lihast erinevaid koostisosi, valmistamiseks *
1901.2025 ­ ­ ­ suupistete, nagu helbed, kruvid, ringid, koonused, pulgad ja sarnaste, valmistamiseks VABA
­ ­ ­ rubriigis 1905.9090 nimetatud toodete valmistamiseks:
ex 1901.2029 ­ ­ ­ ­ toodete valmistamiseks rubriikides 0401 kuni 0404, mis sisaldavad kakaod *
ex 1901.2029 ­ ­ ­ ­ toodete valmistamiseks rubriikides 0401 kuni 0404, mis ei sisalda kakaod *
ex 1901.2029 ­ ­ ­ ­ muud *
­ ­ muud:
1901.2031 ­ ­ ­ rubriigis 1905.1000 nimetatud kuivikleibade valmistamiseks VABA
1901.2032 ­ ­ ­ rubriigis 1905.2000 nimetatud ingverileibade valmistamiseks VABA
1901.2033 ­ ­ ­ rubriikides 1905.3011 ja 1905.3029 nimetatud magusate küpsiste valmistamiseks VABA
1901.2034 ­ ­ ­ rubriigis 1905.3021 nimetatud ingveri krõpsude valmistamiseks VABA
1901.2035 ­ ­ ­ rubriigis 1905.3030 nimetatud vahvlite ja armulaualeibade valmistamiseks VABA
1901.2036 ­ ­ ­ rubriigis 1905.4000 nimetatud kuivikute, röstitud leiva ja sarnaste röstitud toodete valmistamiseks VABA
1901.2037 ­ ­ ­ rubriigis 1905.9011 nimetatud piimatoodete või võiga täidetud leibade valmistamiseks VABA
1901.2038 ­ ­ ­ rubriigis 1905.9019 nimetatud leiva valmistamiseks VABA
1901.2039 ­ ­ ­ rubriigis 1905.9020 nimetatud tavaliste küpsiste valmistamiseks VABA
1901.2041 ­ ­ ­ rubriigis 1905.9030 nimetatud hõrgutiste ja soolatud küpsiste valmistamiseks VABA
1901.2042 ­ ­ ­ rubriigis 1905.9040 nimetatud kookide ja kondiitritoodete valmistamiseks VABA
1901.2043 ­ ­ ­ rubriigis 1905.9051 nimetatud pitsa segude ja taignate, mis sisaldavad liha, valmistamiseks VABA
1901.2044 ­ ­ ­ rubriigis 1905.9059 nimetatud pitsa segude ja taignate, mis sisaldavad lihast erinevaid koostisosi, valmistamiseks VABA
1901.2045 ­ ­ ­ suupistete, nagu helbed, kruvid, ringid, koonused, pulgad ja sarnaste, valmistamiseks VABA
1901.2049 ­ ­ ­ rubriigis 1905.9090 nimetatud toodete valmistamiseks VABA
­ muud :
­ ­ ained jookide tootmiseks:
­ ­ ­ jookide valmisained, mis põhinevad rubriikides 0401 kuni 04040 nimetatud toidukaupadel, mis ei sisalda, või sisaldavad vähem kui 10% kakaod, suhkrut või muid magusaid aineid, lisaks teistele koostisosadele ja maitseainetele:
ex 1901.9011 ­ ­ ­ ­ rubriikides 0401 kuni 04040 nimetatud kakaod mittesisaldavate toidukaupade valmistamiseks VABA
1901.9019 ­ ­ ­ muud VABA
­ ­ muud:
ex 1901.9020 ­ ­ ­ linnaseekstrakt (maltoosa): VABA
ex 1901.9020 ­ ­ ­ pulbrid magustoitude valmistamiseks VABA
ex 1901.9020 ­ ­ ­ rubriikides 0401 kuni 04040 nimetatud kakaod mittesisaldavate toidukaupade valmistamiseks VABA
ex 1901.9020 ­ ­ ­ pulbrid jäätise valmistamiseks, mis ei sisalda kakaod VABA
ex 1901.9020 ­ ­ ­ muud, v.a. rubriikides 0401 kuni 04040 nimetatud kakaod sisaldavate toidukaupade valmistamiseks VABA
ex 1902 Taignatooted, keedetud, küpsetatud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte, täidisega (näit. liha või muu täidisega) või täidiseta: spagetti, makaronid, sarvekesed, lasagne, gnocchi, ravioli, canneloni, nuudlid, klimbid, pelmeenid jms.; kuskuss, valmistoiduna või mitte:
­ täidiseta taignatooted, keetmata ja muul viisil toiduks valmistamata:
1902.1100 ­ ­ mune sisaldav *
1902.1900 ­ ­ muud VABA
­ täidetud taignatoode, küpsetatud või muul viisil valmistatud või mitte:
­ ­ kala, vähi, molluski ja muude vee selgrootutega:
1902.2019 ­ ­ ­ muud VABA
­ ­ vorsti, liha, subproduktide või verega või seguga nendest:
1902.2022 ­ ­ ­ mis sisaldavad 3 kuni 20% kaalust vorsti, liha, subprodukte või verd või segud nendest *
1902.2029 ­ ­ ­ muud VABA
­ ­ juustuga täidetud:
1902.2031 ­ ­ ­ mis sisaldavad enam kui 3% juustu *
1902.2039 ­ ­ ­ muud VABA
­ ­ täidetud liha ja juustuga:
­ ­ ­ mis sisaldavad kaalust rohkem kui 20% liha ja juustu:
ex 1902.2041 ­ ­ ­ ­ mis ei sisalda kaalust rohkem kui 20% liha VABA
1902.2042 ­ ­ ­ mis sisaldavad 3 kuni 20% kaalust liha ja juustu *
1902.2049 ­ ­ ­ muud VABA
1902.2050 ­ ­ muud VABA
­ muud taignatooted:
1902.3010 ­ ­ kala, vähi, molluski ja muude vee selgrootutega VABA
­ ­ vorsti, liha, subproduktide või verega või seguga nendest:
1902.3021 ­ ­ ­ vastavalt 3 kuni 20% kaalust *
1902.3029 ­ ­ ­ muud VABA
­ ­ juustuga:
1902.3031 ­ ­ ­ vastavalt üle 3% kaalust *
1902.3039 ­ ­ ­ muud VABA
­ ­ liha ja juustuga:
1902.3041 ­ ­ ­ vastavalt 3 kuni 20% kogu kaalust *
1902.3049 ­ ­ ­ muud VABA
1902.3050 ­ ­ muud VABA
­ kuskuss:
­ ­ kala, vähi, molluski ja muude vee selgrootutega:
ex 1902.4010 ­ ­ ­ küpsetatud VABA
ex 1902.4010 ­ ­ ­ muud VABA
­ ­ vorsti, liha, subproduktide või verega või seguga nendest:
­ ­ ­ vastavalt 3 kuni 20% kaalust:
ex 1902.4021 ­ ­ ­ ­ küpsetatud *
ex 1902.4021 ­ ­ ­ ­ muud *
­ ­ ­ muud :
ex 1902.4029 ­ ­ ­ ­ küpsetatud VABA
ex 1902.4029 ­ ­ ­ ­ muud VABA
­ ­ muud :
ex 1902.4030 ­ ­ ­ küpsetatud VABA
ex 1902.4030 ­ ­ ­ muud VABA
1903 Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helveste, terade, kruupide, kliide vms. kujul:
1903.0001 ­ kontaktpakendites kuni 5 kg VABA
1903.0009 ­ muud VABA
1904 Teraviljade või teraviljatoodete paisutamise või praadimise teel valmistatud toidukaubad (nt. maisihelbed); eelnevalt keedetud, praetud või muul viisil teradena, helvestena või muul kujul (v.a. jäme ja püülijahu) toiduks valmistatud teraviljad (v.a. maisiterad), mujal nimetamata:
­ teraviljade või teraviljatoodete paisutamise või praadimise teel valmistatud toidukaubad:
1904.1001 ­ ­ suupisted, nagu helbed, kruvid, ringid, koonused, pulgad ja sarnased VABA
­ ­ hommikusöögi teraviljahelbed:
ex 1904.1002 ­ ­ ­ mis sisaldavad kakaod VABA
ex 1904.1002 ­ ­ ­ muud VABA
­ ­ muud:
ex 1904.1009 ­ ­ ­ mis sisaldavad kakaod VABA
ex 1904.1009 ­ ­ ­ muud VABA
­ muud:
1904.9001 ­ ­ mis sisaldavad kaalust 3 kuni 20% liha *
­ ­ muud:
ex 1904.9009 ­ ­ ­ mis sisaldavad liha VABA
ex 1904.9009 ­ ­ ­ muud VABA
ex 1905 Leiva-, saia- ja kondiitritooted (koogid, küpsised jne.), kakaoga või mitte; armulaualeivakesed, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, laevakuivikud, riispaber jms.:
1905.1000 ­ kuivikleivad VABA
1905.2000 ­ ingverisai ja sarnased VABA
­ magusad küpsised, vahvlid:
­ ­ kaetud või ümbritsetud ðokolaadiga või kakaod sisaldava seguga:
1905.3011 ­ ­ ­ magusad küpsised (sh. küpsetised) *
1905.3019 ­ ­ ­ muud *
­ ­ muud;
­ ­ ­ magusad küpsised (sh. küpsetised):
1905.3021 ­ ­ ­ ­ ingveri krõpsud *
1905.3022 ­ ­ ­ ­ magusad küpsised ja küpsetised, 20% väiksema suhkrusisaldusega *
1905.3029 ­ ­ ­ ­ muud magusad küpsised ja küpsetised *
1905.3030 ­ ­ ­ muud *
1905.4000 ­ kuivikud, röstitud leib ja sarnased röstitud tooted *
ex 2001 Köögiviljad, puuviljad, pähklid jm. taimede söödavad osad, veiniäädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud:
­ muud:
­ ­ suhkrumais (Zea mays var. saccharata):
ex 2001.9001 ­ ­ ­ söödaks VABA
ex 2001.9001 ­ ­ ­ muud VABA
ex 2005 Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma veiniäädika või äädikhappeta, külmutamata:
­ herned (Pisum sativum):
­ ­ tooted ainult hernestest:
ex 2005.4000 ­ ­ ­ herne jahul põhinevad tooted VABA
ex 2005.4000 ­ ­ ­ muud VABA
­ aedoad (Vigna spp., Phaseolus spp.):
­ ­ muud:
ex 2005.5900 ­ ­ ­ aedoa jahul põhinevad tooted VABA
­ suhkrumais (Zea mays var. saccharata):
ex 2005.8000 ­ ­ söödaks VABA
ex 2005.8000 ­ ­ muud VABA
­ muud, sh. segud:
­ ­ mis sisaldavad kaalust 3 kuni 20% liha:
ex 2005.9001 ­ ­ ­ taimesegud, milles on kartuli laastud kui põhiline koostisosa VABA
ex 2005.9001 ­ ­ ­ taimejahudel põhinevad segud VABA
­ ­ muud:
ex 2005.9009 ­ ­ ­ taimesegud, milles on kartuli laastud kui põhiline koostisosa VABA
ex 2005.9009 ­ ­ ­ taimejahudel põhinevad segud VABA
ex 2008 Puuviljad, pähklid jm. söödavad taimeosad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, mujal kirjeldamata või klassifitseerimata, suhkru-, muu magusaine- või piirituselisandiga või ilma:
­ muud, sh. segud, v.a. alamrubriiki 2008 19 kuuluvad segud pähklitest:
2008.9100 ­ ­ palmisäsi VABA
­ ­ muud:
­ ­ ­ muud:
ex 2008.9909 ­ ­ ­ ­ muud taimede söödavad osad, j.m. VABA
ex 2101 Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur jm. röstitud kohviasendajad, ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid nendest:
­ kohviekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist ning tema ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest:
­ ­ mis sisaldavad kaalust 1,5% või enam piimarasva, 2,5% või enam piimavalku, 5% või enam suhkrut või tärklist:
ex 2101.1001 ­ ­ ­ kohvisegud, mis sisaldavad põhiliselt röstitud kohvi taimsete rasvade ja vahel ka muude koostisainetega VABA
­ ­ muud:
ex 2101.1009 ­ ­ ­ kohvisegud, mis sisaldavad põhiliselt röstitud kohvi taimsete rasvade ja vahel ka muude koostisainetega VABA
­ tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest:
­ ­ mis sisaldavad kaalust 1,5% või enam piimarasva, 2,5% või enam piimavalku, 5% või enam suhkrut või tärklist:
ex 2101.2001 ­ ­ ­ tee tooted, mis koosnevad tee, piimapulbri ja suhkru segust VABA
­ ­ muud:
ex 2101.2009 ­ ­ ­ tee tooted, mis koosnevad tee, piimapulbri ja suhkru segust VABA
­ röstitud sigur ja teised röstitud kohvi asendajad ning ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid nendest:
2101.3001 ­ ­ muud kohvi asendajad, v.a. siguri juurikad ning ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid muudest kohvi asendajatest, v.a. siguri juurikad VABA
2101.3009 ­ ­ muud VABA
ex 2102 Pärmid (aktiivsed ja mitteaktiivsed); muud mitteaktiivsed (surnud) üherakulised mikroorganismid (v.a. rubriigis 3002 esitatud vaktsiinid); valmis küpsetuspulbrid:
­ aktiivpärmid:
2102.1001 ­ ­ muu, mis ei ole leiva küpsetamiseks, v.a. pärm loomade toiduks VABA
2102.1009 ­ ­ muud VABA
­ mitteaktiivsed pärmid; muud surnud üherakulised mikroorganismid:
2102.2001 ­ ­ mitteaktiivsed pärmid VABA
­ valmis küpsetuspulbrid:
2102.3001 ­ ­ kontaktpakendites netokaaluga kuni 5 VABA
2102.3009 ­ ­ muud VABA
ex 2103 Kastmed ning pooltooted kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; sinepipulber ja valmissinep:
­ muud:
2103.9010 ­ ­ köögiviljakastmete pooltooted, mis põhinevad jahul, jämedal jahul, tärklisel ja linnaseekstraktil VABA
ex 2104 Valmissupid ja -puljongid, pooltooted nende valmistamiseks; homogeniseeritud toidusegud kahest või enamast komponendist:
­ valmissupid ja -puljongid, pooltooted nende valmistamiseks:
2104.1001 ­ ­ köögiviljasuppide pooltooted, mis põhinevad jahul, jämedal jahul, tärklisel ja linnaseekstraktil *
­ ­ muud supid:
2104.1011 ­ ­ ­ mis sisaldavad üle 20% kaalust liha *
2104.1012 ­ ­ ­ mis sisaldavad 3 kuni 20% kaalust liha *
2104.1019 ­ ­ ­ muud *
­ ­ muud:
2104.1021 ­ ­ ­ mis sisaldavad üle 20% kaalust liha *
2104.1022 ­ ­ ­ mis sisaldavad 3 kuni 20% kaalust liha *
2104.1029 ­ ­ ­ muud *
ex 2106 Mujal nimetamata toidukaubad:
2106.1000 ­ valgukontsentraadid ja tekstureeritud valkained VABA
­ muud:
­ ­ puuvilja mahlad, töödeldud või segatud enam, kui rubriigis 2009:
2106.9011 ­ ­ ­ fermenteerimata ja suhkrut mitte sisaldavad, nõudes mahuga üle 50 kg VABA
2106.9019 ­ ­ ­ muud VABA
­ ­ ained jookide valmistamiseks:
2106.9021 ­ ­ ­ mittealkohoolsed tooted(kontsentraadid) VABA
2106.9022 ­ ­ ­ maitsestatud või lõhnastatud siirup VABA
2106.9023 ­ ­ ­ segud taimedest või nende osadest, mis on segatud või segamata taimeekstraktidega taimepuljongite valmistamiseks VABA
­ ­ ­ Spetsiaalselt töödeldud imiku- või dieettoituduks:
ex 2106.9024 ­ ­ ­ ­ Spetsiaalselt töödeldud imiku- või dieettoituduks, eeldusel et pakend muudab lihtsaks nende tarvitamise VABA
ex 2106.9024 ­ ­ ­ ­ muud VABA
2106.9025 ­ ­ ­ jookide valmistamiseks töödeldud ained, mis sisaldavad kakaod koos proteiini ja/või muude toitvate elementidega, samuti vitamiinide, mineraalide, taimsete kiududega, küllastunud rasvhappe ja maitseainetega VABA
2106.9026 ­ ­ ­ jookide valmistamiseks töödeldud ained ženðenni ekstraktist, mis on segatud teiste koostisainetega, nagu näiteks glükoos või laktoos VABA
­ ­ ­ muud:
ex 2106.9029 ­ ­ ­ ­ esmaabi toidud, eeldusel et pakend muudab lihtsaks nende tarvitamise VABA
ex 2106.9029 ­ ­ ­ ­ muud VABA
­ ­ pulbrid magustoitude valmistamiseks:
2106.9031 ­ ­ ­ kontaktpakendites alla 5 kg, mis sisaldavad piimapulbrit, munavalget või -kollast *
2106.9032 ­ ­ ­ kontaktpakendites alla 5 kg, mis ei sisalda piimapulbrit, munavalget või -kollast VABA
2106.9038 ­ ­ ­ muud, mis sisaldavad piimapulbrit, munavalget või -kollast *
2106.9039 ­ ­ ­ muud, mis ei sisalda piimapulbrit, munavalget või -kollast VABA
2106.9051 ­ ­ ilma suhkru ja kakaota kompvek VABA
2106.9052 ­ ­ puuvilja supid ja pudrud VABA
2202 Veed, k.a. looduslik ja kunstlik mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitsestatud ja muud mittealkohoolsed joogid, v.a. puu- ja juurviljamahlad rubriigist 2009
­ veed, k.a. mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitsestatud:
2202.1001 ­ ­ süsihappegaasiga rikastatud VABA
2202.1002 ­ ­ mis on mõeldud kasutamiseks imiku- või dieettoitudena VABA
2202.1009 ­ ­ muud VABA
­ muud:
2202.9001 ­ ­ piimatooted lisanditega, millest piimatooted moodustavad üle 75% kaalust pakendit arvestamata *
2202.9002 ­ ­ mis on mõeldud kasutamiseks imiku- või dieettoitudena VABA
2202.9009 ­ ­ muud VABA
2203 Linnaseõlu:
2203.0001 ­ õlu alkoholisisaldusega ��le 0,5%, kuid mitte üle 2,25% mahust VABA
2203.0001 ­ alkoholisisaldusega üle 15% mahust VABA
2203.0001 ­ muud VABA
ex 2204 Viinamarjaveinid värsketest viinamarjadest, k.a. spirteeritud veinid; viinamarjavirre (v.a. rubriigis 2009 esitatud):
­ muud viinamarjaveinid; viinamarjavirre, millele käärimise peatamiseks on lisatud alkoholi:
­ ­ anumais mahuga kuni 2 l:
­ ­ ­ spirteeritud viinamarjavirre:
2204.2111 ­ ­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 0,5%, kuid mitte üle 2,25% mahust VABA
2204.2112 ­ ­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega mitte üle 15% mahust VABA
2204.2113 ­ ­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 15%, kuid mitte üle 22% mahust VABA
2204.2114 ­ ­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 22%, kuid mitte üle 32% mahust VABA
2204.2119 ­ ­ ­ ­ muud VABA
­ ­ muud:
­ ­ ­ spirteeritud viinamarjavirre:
2204.2911 ­ ­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 0,5%, kuid mitte üle 2,25% mahust VABA
2204.2912 ­ ­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega mitte üle 15% mahust VABA
2204.2913 ­ ­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 15%, kuid mitte üle 22% mahust VABA
2204.2914 ­ ­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 22%, kuid mitte üle 32% mahust VABA
2204.2919 ­ ­ ­ ­ muud VABA
2205 Vermut jm. taimede või muude aromaatsete ainetega maitsestatud vein värsketest viinamarjadest:
­ anumates mahtuvusega 2 l või vähem:
2205.1001 ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 0,5%, kuid mitte üle 2,25% mahust VABA
2205.1002 ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega mitte üle 15% mahust VABA
2205.1003 ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 15% mahust, kuid mitte üle 22% mahust VABA
2205.1009 ­ ­ muud VABA
­ muud:
2205.9001 ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 0,5%, kuid mitte üle 2,25% mahust VABA
2205.9002 ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega mitte üle 15% mahust VABA
2205.9003 ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 15%, kuid mitte üle 22% mahust VABA
2205.9009 ­ ­ muud VABA
2208 Denatureerimata etüülalkohol tegeliku alkoholisisaldusega alla 80%; kanged alkohoolsed joogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid; segatud alkohoolsed tooted, mida kasutatakse jookide valmistamiseks:
­ segatud alkohoolsed tooted, mida kasutatakse jookide valmistamiseks:
2208.1001 ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 0,5%, kuid mitte üle 2,25% mahust VABA
2208.1002 ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega mitte üle 15%, VABA
2208.1003 ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 15%, kuid mitte üle 22% mahust VABA
2208.1004 ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 22%, kuid mitte üle 32% mahust VABA
2208.1005 ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 32%, kuid mitte üle 40% mahust VABA
2208.1006 ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 40%, kuid mitte üle 50% mahust VABA
2208.1007 ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 50%, kuid mitte üle 60% mahust VABA
2208.1009 ­ ­ muud VABA
2208.1001 ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 0,5%, kuid mitte üle 2,25% mahust VABA
2208.1009 ­ ­ muud VABA
­ kanged alkohoolsed joogid, valmistatud destilleerimise teel viinamarjaveinist või viinamarjapressimise kääritatud jääkidest:
­ ­ konjak:
2208.2011 ­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 32%, kuid mitte üle 40% mahust VABA
2208.2012 ­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 40%, kuid mitte üle 50% mahust VABA
2208.2013 ­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 50%, kuid mitte üle 60% mahust VABA
2208.2019 ­ ­ ­ muud VABA
­ ­ muud:
2208.2091 ­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 32%, kuid mitte üle 40% mahust VABA
2208.2092 ­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 40%, kuid mitte üle 50% mahust VABA
2208.2093 ­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 50%, kuid mitte üle 60% mahust VABA
2208.2099 ­ ­ ­ muud VABA
­ viski:
2208.3001 ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 32%, kuid mitte üle 40% mahust VABA
2208.3002 ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 40%, kuid mitte üle 50% mahust VABA
2208.3003 ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 50%, kuid mitte üle 60% mahust VABA
2208.3009 ­ ­ muud VABA
­ rumm ja taffia:
2208.4001 ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 32%, kuid mitte üle 40% mahust VABA
2208.4002 ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 40%, kuid mitte üle 50% mahust VABA
2208.4003 ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 50%, kuid mitte üle 60% mahust VABA
2208.4009 ­ ­ muud VABA
­ džinn jm. kadakamarjanapsid:
­ ­ džinn:
2208.5011 ­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 32%, kuid mitte üle 40% mahust VABA
2208.5012 ­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 40%, kuid mitte üle 50% mahust VABA
2208.5013 ­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 50%, kuid mitte üle 60% mahust VABA
2208.5019 ­ ­ ­ muud VABA
­ ­ kadakamarjaviin:
2208.5021 ­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 32%, kuid mitte üle 40% mahust VABA
2208.5022 ­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 40%, kuid mitte üle 50% mahust VABA
2208.5023 ­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 50%, kuid mitte üle 60% mahust VABA
2208.5029 ­ ­ ­ muud VABA
­ muud:
­ ­ kange viin:
2208.9011 ­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 32%, kuid mitte üle 40% mahust VABA
2208.9012 ­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 40%, kuid mitte üle 50% mahust VABA
2208.9013 ­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 50%, kuid mitte üle 60% mahust VABA
2208.9019 ­ ­ ­ muud VABA
­ ­ viin (vodka):
2208.9021 ­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 32%, kuid mitte üle 40% mahust VABA
2208.9022 ­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 40%, kuid mitte üle 50% mahust VABA
2208.9023 ­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 50%, kuid mitte üle 60% mahust VABA
2208.9029 ­ ­ ­ muud VABA
­ ­ liköörid ja muud sarnased:
2208.9031 ­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 0,5%, kuid mitte üle 2,25% mahust VABA
2208.9032 ­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega mitte üle 15% mahust VABA
2208.9033 ­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 15%, kuid mitte üle 22% mahust VABA
2208.9034 ­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 22%, kuid mitte üle 32% mahust VABA
2208.9035 ­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 32%, kuid mitte üle 40% mahust VABA
2208.9036 ­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 40%, kuid mitte üle 50% mahust VABA
2208.9037 ­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 50%, kuid mitte üle 60% mahust VABA
2208.9039 ­ ­ ­ muud VABA
2208.9031 ­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 0,5%, kuid mitte üle 2,25% mahust VABA
2208.9032 ­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega mitte üle 15% mahust VABA
2208.9033 ­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 15%, kuid mitte üle 22% mahust VABA
2208.9034 ­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 22%, kuid mitte üle 32% mahust VABA
2208.9035 ­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 32%, kuid mitte üle 40% mahust VABA
2208.9036 ­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 40%, kuid mitte üle 50% mahust VABA
2208.9037 ­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 50%, kuid mitte üle 60% mahust VABA
2208.9039 ­ ­ ­ muud VABA
­ ­ liköörid, mis sisaldavad kaalust rohkem kui 5% suhkrut:
2208.9041 ­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 0,5%, kuid mitte üle 2,25% mahust VABA
2208.9042 ­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega mitte üle 15% VABA
2208.9043 ­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 15%, kuid mitte üle 22% mahust VABA
2208.9044 ­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 22%, kuid mitte üle 32% mahust VABA
2208.9045 ­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 32%, kuid mitte üle 40% mahust VABA
2208.9046 ­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 40%, kuid mitte üle 50% mahust VABA
2208.9047 ­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 50%, kuid mitte üle 60% mahust VABA
2208.9049 ­ ­ ­ muud VABA
­ ­ kange viin:
2208.9051 ­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 32%, kuid mitte üle 40% mahust VABA
2208.9052 ­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 40%, kuid mitte üle 50% mahust VABA
2208.9053 ­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 50%, kuid mitte üle 60% mahust VABA
2208.9059 ­ ­ ­ muud VABA
­ ­ muud:
­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 0,5%, kuid mitte üle 2,25% mahust:
ex 2208.9091 ­ ­ ­ ­ denatureerimata etüülpiiritus VABA
ex 2208.9091 ­ ­ ­ ­ muud VABA
­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega mitte üle 15%:
ex 2208.9092 ­ ­ ­ ­ denatureerimata etüülpiiritus VABA
ex 2208.9092 ­ ­ ­ ­ muud VABA
­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 15%, kuid mitte üle 22% mahust:
ex 2208.9093 ­ ­ ­ ­ denatureerimata etüülpiiritus VABA
ex 2208.9093 ­ ­ ­ ­ muud VABA
­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 22%, kuid mitte üle 32% mahust:
ex 2208.9094 ­ ­ ­ ­ denatureerimata etüülpiiritus VABA
ex 2208.9094 ­ ­ ­ ­ muud VABA
­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 32%, kuid mitte üle 40% mahust:
ex 2208.9095 ­ ­ ­ ­ denatureerimata etüülpiiritus VABA
ex 2208.9095 ­ ­ ­ ­ muud VABA
­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 40%, kuid mitte üle 50% mahust:
ex 2208.9096 ­ ­ ­ ­ denatureerimata etüülpiiritus VABA
ex 2208.9096 ­ ­ ­ ­ muud VABA
­ ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 50%, kuid mitte üle 60% mahust:
ex 2208.9097 ­ ­ ­ ­ denatureerimata etüülpiiritus VABA
ex 2208.9097 ­ ­ ­ ­ muud VABA
­ ­ ­ muud:
ex 2208.9099 ­ ­ ­ ­ denatureerimata etüülpiiritus VABA
ex 2208.9099 ­ ­ ­ ­ muud VABA
ex 2520 Kips; anhüdriit; ehituskips (koosneb kaltsineeritud kipsist või kaltsiumsulfaadist), värvitud või mitte, ei sisalda või sisaldab vähesel hulgal kõvastumise kiirendajaid või aeglustajaid:
­ ehituskips:
2520.2001 ­ ­ spetsiaalselt töödeldud kasutamiseks hambaravis VABA
ex 2839 Silikaadid; tehnilised leelismetallide silikaadid:
ex 2839.9000 ­ muud, v.a. tehnilised leelismetallide silikaadid(liitium-, rubiidium-, tseesium- ja frantsiumi silikaadid) VABA
ex 2905 Atsüklilised alkoholid, nende halogeenitud, sulfoneeritud, nitreeritud või nitroseeritud derivaadid:
­ küllastunud monoalkoholid
2905.1200 ­ ­ 1-propanool (propüülalkohol) ja 2-propanool (isopropüülalkohol) VABA
2905.1300 ­ ­ 1-butanool (n-butüülalkohol) VABA
2905.1400 ­ ­ muud butanoolid VABA
2905.1500 ­ ­ pentanool (amüülalkohol) ja selle isomeerid VABA
2905.1600 ­ ­ oktanool (oktüülalkohol) ja selle isomeerid VABA
2905.1700 ­ ­ 1-dodekanool (laurüülalkohol), 1-heksadekanool (tsetüülalkohol) ja 1-oktadekanool (stearüülalkohol) VABA
2905.1900 ­ ­ muud VABA
­ küllastumata monoalkoholid:
2905.2100 ­ ­ allüülalkohol VABA
2905.2200 ­ ­ atsüklilised terpeenalkoholid VABA
2905.2900 ­ ­ muud VABA
­ dioolid:
2905.3200 ­ ­ propüleenglükool (1,2-propaandiool) VABA
2905.3900 ­ ­ muud VABA
­ muud mitmealuselised alkoholid
2905.4100 ­ ­ 2-etüül-2-(hüdroksometüül)-1,3-propaandiool (trimetüülpropaan) VABA
2905.4200 ­ ­ pentaerütriit VABA
2905.4300 ­ ­ manniit VABA
2905.4400 ­ ­ d-glütsitool (sorbitool): VABA
2905.4900 ­ ­ muud VABA
2905.5000 ­ atsükliliste alkoholide halogeenitud, sulfoneeritud, nitreeritud või nitroseeritud derivaadid VABA
2911 Atsetaalid ja hemiatsetaalid, mis sisaldavad või ei sisalda muid hapniku funktsionaalseid rühmi, nende halogeenitud, sulfoneeritud, nitreeritud või nitroseeritud derivaadid VABA
2911.0000
ex 2915 Küllastunud atsüklilised ühealuselised karboksüülhapped, nende anhüdriidid, halogeenanhüdriidid, peroksiidid ja peroksohapped; nende halogeenitud, sulfoneeritud, nitreeritud või nitroseeritud derivaadid:
­ sipelghape (metaanhape), selle soolad ja estrid:
2915.1200 ­ ­ sipelghappe soolad VABA
2915.1300 ­ ­ sipelghappe estrid VABA
­ äädikhape (etaanhape), selle soolad; äädikhappe anhüdriid:
2915.2100 ­ ­ äädikhape VABA
2915.2200 ­ ­ naatriumatsetaat VABA
2915.2300 ­ ­ koobaltatsetaat VABA
2915.2400 ­ ­ äädikhappe anhüdriid VABA
2915.2900 ­ ­ muud VABA
­ äädikhappe estrid:
2915.3100 ­ ­ etüülatsetaat VABA
2915.3200 ­ ­ vinüülatsetaat VABA
2915.3300 ­ ­ n-butüülatsetaat VABA
2915.3400 ­ ­ isobutüülatsetaat VABA
2915.3500 ­ ­ 2-etoksüetüülatsetaat VABA
2915.3900 ­ ­ muud VABA
2915.4000 ­ mono-, di- või trikloroäädikhapped, nende soolad ja estrid VABA
2915.5000 ­ propioonhape (propaanhape), selle soolad ja estrid VABA
2915.6000 ­ (butaan)happed, palderjan(pentaan)happed, nende soolad ja estrid: VABA
2915.7000 ­ palmitiinhape, steariinhape, nende soolad ja estrid VABA
2915.9000 ­ muud VABA
2916 Küllastumata atsüklilised ühealuselised karboksüülhapped, tsüklilised ühealuselised karboksüülhapped, nende anhüdriidid, halogeenanhüdriidid, peroksiidid ja peroksohapped; nende halogeenitud, sulfoneeritud, nitreeritud või nitroseeritud derivaadid:
­ küllastumata atsüklilised ühealuselised karboksüülhapped, nende anhüdriidid, halogeenanhüdriidid, peroksiidid ja peroksohapped; nende derivaadid:
2916.1100 ­ ­ akrüülhape (propeenhape) ja selle soolad VABA
2916.1200 ­ ­ akrüülhappe estrid VABA
2916.1300 ­ ­ metakrüülhape ja selle soolad VABA
2916.1400 ­ ­ metakrüülhappe estrid VABA
2916.1500 ­ ­ oleiin-, linool- ja linoleenhapped, nende soolad ja estrid VABA
2916.1900 ­ ­ muud VABA
2916.2000 ­ ühealuselised tsüklaan-, tsükleen- ja tsükloterpeenkarboksüülhapped, nende anhüdriidid, halogeniidid, peroksiidid ning nende derivaadid:
­ aromaatsed ühealuselised karboksüülhapped, nende anhüdriidid, halogeenanhüdriidid, peroksiidid ja peroksohapped; nende derivaadid:
2916.3100 ­ ­ bensoehape, selle soolad ja estrid VABA
2916.3200 ­ ­ bensoüülperoksiid ja bensoüülkloriid VABA
­ ­ fenüületaanhape, selle soolad ja estrid:
2916.3310 ­ ­ ­ fenüületaanhape ja selle soolad VABA
2916.3390 ­ ­ ­ muud VABA
2916.3900 ­ ­ muud VABA
2917 Mitmealuselised karboksüülhapped, nende anhüdriidid, halogeenanhüdriidid, peroksiidid ja peroksohapped; nende halogeenitud, sulfoneeritud, nitreeritud või nitroseeritud derivaadid:
­ atsüklilised mitmealuselised karboksüülhapped, nende anhüdriidid, halogeenanhüdriidid, peroksiidid ja peroksohapped; nende derivaadid:
2917.1100 ­ ­ oblikhape, selle soolad ja estrid VABA
2917.1200 ­ ­ adipiinhape, selle soolad ja estrid VABA
2917.1300 ­ ­ aselaiinhape, sebatsiinhape, nende soolad ja estrid VABA
2917.1400 ­ ­ maleiinanhüdriid VABA
2917.1900 ­ ­ muud VABA
2917.2000 ­ mitmealuselised tsüklaan-, tsükleen- ja tsükloterpeenkarboksüülhapped, nende anhüdriidid, halogeenanhüdriidid, peroksiidid ja peroksohapped ning nende derivaadid:
­ aromaatsed mitmealuselised karboksüülhapped, nende anhüdriidid, halogeenanhüdriidid, peroksiidid ja peroksohapped; nende derivaadid:
2917.3100 ­ ­ dibutüülortoftalaadid VABA
2917.3200 ­ ­ dioktüülortoftalaadid VABA
2917.3300 ­ ­ dinonüül- või didetsüülortoftalaadid VABA
2917.3400 ­ ­ muud ortoftaalhappe estrid VABA
2917.3500 ­ ­ ftaalhappe anhüdriid VABA
2917.3600 ­ ­ tereftaalhape ja selle soolad VABA
2917.3700 ­ ­ dimetüültereftalaat VABA
2917.3900 ­ ­ muud VABA
2918 Karboksüülhapped, mis sisaldavad täiendavaid hapniku funktsionaalseid rühmi, nende anhüdriidid, halogeenanhüdriididid, peroksiidid ja peroksohapped; nende halogeenitud, sulfoneeritud, nitreeritud või nitroseeritud derivaadid:

­ karboksüülhapped, mis sisaldavad alkoholi funktsionaalset rühma, kuid ei sisalda muid hapniku funkt-

sionaalseid rühmi, nende anhüdriidid, halogeenanhüdriidid, peroksiidid ja peroksohapped; nende derivaadid:
2918.1100 ­ ­ piimhape, selle soolad ja estrid VABA
2918.1200 ­ ­ viinhape VABA
2918.1300 ­ ­ viinhappe soolad ja estrid VABA
2918.1400 ­ ­ sidrunhape VABA
2918.1500 ­ ­ sidrunhappe soolad ja estrid VABA
2918.1600 ­ ­ glükoonhape, selle soolad ja estrid VABA
2918.1700 ­ ­ fenüülglükoolhape (mandelhape), selle soolad ja estrid VABA
2918.1900 ­ ­ muud VABA
­ karboksüülhapped, mis sisaldavad fenooli funktsionaalset rühma, kuid ei sisalda muid hapniku funktsionaalseid rühmi, nende anhüdriidid, halogeenanhüdriidid, peroksiidid ja peroksohapped; nende derivaadid:
2918.2100 ­ ­ salitsüülhape ja selle soolad VABA
2918.2200 ­ ­ o-atsetüülsalitsüülhape, selle soolad ja estrid VABA
2918.2300 ­ ­ muud salitsüülhappe estrid, nende VABA
2918.2900 ­ ­ muud VABA
2918.3000 ­ karboksüülhapped, mis sisaldavad aldehüüdide või ketoonide funktsionaalseid rühmi, kuid ei sisalda teisi hapniku funktsionaalseid rühmi, nende anhüdriidid, halogeenanhüdriidid, peroksiidid ja peroksohapped ning nende derivaadid VABA
2918.9000 ­ muud VABA
2932 Üksnes hapniku heteroaatomi(te)ga heterotsüklilised ühendid:
­ ühendid, mille struktuuris sisaldub kondenseerimata furaaniring (hüdrogeenitud või hüdrogeenimata):
2932.1100 ­ ­ tetrahüdrofuraan VABA
2932.1200 ­ ­ 2-furüülaldehüüd (furfuraal) VABA
2932.1300 ­ ­ furfurüülalkohol ja tetrahüdrofurfurüülalkohol VABA
2932.1900 ­ ­ muud VABA
­ laktoonid:
2932.2100 ­ ­ kumariin, metüülkumariinid ja etüülkumariinid VABA
2932.2900 ­ ­ muud laktoonid VABA
­ muud:
2932.9010 ­ ­ bensofuraan (kumaroon) VABA
2932.9030 ­ ­ sise-eetrid VABA
2932.9050 ­ ­ neljalülilise ringiga VABA
­ ­ muud tsüklilised atsetaalid ja sisemised poolatsetaalid, mis sisaldavad või ei sisalda muid hapnikusisaldusega funktsionaalseid gruppe; nende halogeenitud, sulfoneeritud, nitreeritud või nitroseeritud derivaadid:
2932.9071 ­ ­ ­ safrool VABA
2932.9073 ­ ­ ­ isosafrool VABA
2932.9075 ­ ­ ­ piperonaal VABA
2932.9077 ­ ­ ­ 3,4 metüüldioksiid fenüülpropaan-2-oon VABA
2932.9078 ­ ­ ­ 1-(1,3-bensodioksool-5-üül)propaan-2-oon VABA
2932.9079 ­ ­ ­ muud VABA
2932.9090 ­ ­ muud VABA
ex 2933 Heterotsüklilised ühendid, üksnes lämmastiku heteroaatomi(te)ga:
­ ühendid, mille struktuuris sisaldub kondenseerimata pürasooliring (hüdrogeenitud või hüdrogeenimata):
2933.1100 ­ ­ fenasoon (antipüriin) ja selle derivaadid VABA
2933.1900 ­ ­ muud VABA
­ ühendid, mille struktuuris sisaldub kondenseerimata imidasooliring (hüdrogeenitud või hüdrogeenimata):
2933.2900 ­ ­ muud VABA
­ ühendid, mille struktuuris sisaldub kondenseerimata püridiiniring (hüdrogeenitud või hüdrogeenimata):
2933.3100 ­ ­ püridiin ja selle soolad VABA
­ ­ muud:
2933.3910 ­ ­ ­ iproniasiid (INN); ketobemidoonhüdrokloriid (INNM); püridostigmiinbromiid (INN) VABA
2933.3930 ­ ­ ­ püridiin ja selle soolad VABA
2033.3980 ­ ­ ­ muud VABA
2933.3990 ­ ­ muud VABA
2933.4000 ­ ühendid, mille struktuurielemendiks on kinoliini- või isokinoliiniring (hüdrogeenitud või hüdrogeenimata): VABA
­ ühendid, mille struktuuris sisaldub kas püramidiiniring (hüdrogeenitud või hüdrogeenimata) või piperasiiniring:
2933.5900 ­ ­ muud VABA
­ ühendid, mille struktuuris sisaldub kondenseerimata triasiiniring (hüdrogeenitud või hüdrogeenimata):
2933.6100 ­ ­ melamiin VABA
2933.6900 ­ ­ muud VABA
­ laktaamid:
2933.7100 ­ ­ 6-heksaanlaktaam (üpsilon-kaprolaktaam) VABA
2933.7900 ­ ­ muud laktaamid VABA
2933.9000 ­ muud VABA
2934 muud heterotsüklilised ühendid:
2934.1000 ­ ühendid, mille struktuuris sisaldub kondenseerimata tiasooliring (hüdrogeenitud või hüdrogeenimata) VABA
2934.2000 ­ ühendid, mille struktuuris sisaldub bensotiasooliring (hüdrogeenitud või hüdrogeenimata): VABA
2934.3000 ­ ühendid, mille struktuuris sisaldub fenotiasiiniring (hüdrogeenitud või hüdrogeenimata): VABA
2934.9000 ­ muud VABA
2940 Keemiliselt puhtad suhkrud peale sahharoosi, laktoosi, maltoosi, glükoosi ja fruktoosi; suhkrute eetrid ja estrid ning nende soolad (v.a. rubriikides 2937, 2938 ja 2939 esitatud tooted): VABA
2940.0000
2941 Antibiootikumid:
2941.1000 ­ penitsilliinid ja nende penitsilliinhappe struktuuriga derivaadid; nende soolad: VABA
2941.2000 ­ streptomütsiinid ja nende derivaadid; nende soolad: VABA
2941.3000 ­ tetratsükliinid ja nende derivaadid; nende soolad VABA
2941.4000 ­ klooranfenikool ja selle derivaadid; nende soolad VABA
2941.5000 ­ erütromütsetiin ja selle derivaadid; nende soolad VABA
2941.9000 ­ muud VABA
ex 3006 Käesoleva grupi märkuses 3 esitatud farmaatsiatooted:
­ hambatsemendid jm. hambaplommimaterjalid; tsemendid luude taastamiseks, ortopeedilise kirurgia tarbeks
3006.4002 ­ ­ hambaplommimaterjalid hõbeühenditest VABA
­ keemilised rasestumisvastased vahendid, mis põhinevad hormoonidel või spermatsiididel:
ex 3006.6000 ­ ­ keemilised rasestumisvastased vahendid, mis põhinevad hormoonidel VABA
ex 3403 Määrdeained (k.a. lõiketerade määrde- ja jahutusvedelikud, määrdeainete alusel valmistatud keermemäärded, rooste- või korrosioonitõrje preparaadid ja pressvormide puhastuspreparaadid) ja tekstiilmaterjalide, naha, karusnaha ja muude materjalide õli või määrdega töötlemise preparaadid, kuid v.a. preparaadid, mis sisaldavad põhikomponendina kaalult üle 70% bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid või naftaprodukte:
­ naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid sisaldavad preparaadid:
­ ­ tekstiilimaterjalide, naha, karusnaha või muude materjalide töötlemiseks:
ex 3403.1100 ­ ­ ­ veekindlate tekstiilmaterjalide õli või määrdega töötlemise preparaadid, mis sisaldavad suures osas pind-aktiivseid toimeaineid koos naftaproduktide ja muude kemikaalidega VABA
­ ­ muud:
­ ­ ­ rooste ja korrosioonivastased tooted:
ex 3403.1901 ­ ­ ­ ­ roostetõrje preparaadid, mis põhinevad villarasval ja lahustatud piirituses isegi, kui piirituse osakaal on üle 70% kaalust VABA
ex 3407 Modelleerimispastad, k.a. lastele mõeldud voolimispastad (plastiliinid); «stomatoloogiline vaha» jms. ained hambajäljendite võtmiseks jaemüügiks pakendatuna, komplektidena, lehtedena, hobuserauakujulistes pakendites, pulkadena vms. kujul; muud stomatoloogias kasutatavad preparaadid kipsi (kaltsineeritud kipsi või kaltsiumsulfaadi) baasil:
3407.0001 ­ stomatoloogias kasutatavad preparaadid kipsi baasil VABA
3501 Kaseiin, kaseinaadid jm. kaseiini derivaadid; kaseiinliimid:
3501.1000 ­ kaseiin VABA
­ muud:
3501.9001 ­ ­ loomasöötade valmistamiseks VABA
3501.9009 ­ ­ muud VABA
3505 Dekstriinid jm. modifitseeritud tärklised (nt. želatineeritud ja esteriseeritud tärklised); tärklistel, dekstriinidel jm. modifitseeritud tärklistel baseeruvad liimid:
­ dekstriinid jm. modifitseeritud tärklised:
3505.1001 ­ ­ esteriseeritud ja eteriseeritud tärklised VABA
3505.1009 ­ ­ muud VABA
3505.2000 ­ liimid VABA
3506 Muud valmiskujul liimid ja liimained; tooted liimide või liimainetena kasutamiseks, jaemüügiks pakendatud, netomassiga kuni 1 kg:
3506.1000 ­ tooted liimidena või liimainetena kasutamiseks, jaemüügiks pakendatud, netomassiga kuni 1 kg VABA
­ muud:
3506.9100 ­ ­ kummil või plastmassil baseeruvad liimained (k.a. kunstvaigud) VABA
3506.9900 ­ ­ muud VABA
ex 3801 Tehisgrafiit; kolloidne või poolkolloidne grafiit; grafiidil või muul süsinikul põhinevad tooted pastana, brikettidena, plaatidena või muude poolfabrikaatidena:
­ kolloidne või poolkolloidne grafiit:
ex 3801.2000 ­ ­ kolloidne grafiit õlisuspensioonina; poolkolloidne grafiit VABA
ex 3801.3000 ­ süsinikupastad elektroodidele ja analoogilised pastad ahjude vooderdamiseks, v.a. süsinik süsinikharjade tegemiseks VABA
­ muud:
ex 3801.9000 ­ ­ grafiidil või muul süsinikul põhinevad tooted pastana, segatud õliga VABA
ex 3804 Puidutselluloosi tootmise jääkleelis, kontsentreeritud või mitte, suhkrutest eraldatud või keemiliselt töödeldud, k.a. ligniini sulfanaadid, kuid v.a. rubriigis 3803 esitatud tallõli, v.a. kontsentreeritud sulfaatleelis: VABA
3804.0000
ex 3805 Tärpentin (vaigu-, puidu- või sulfaattärpentin) jm. terpeenõlid, saadud okaspuupuidu destillerimisel või muul töötlemisel; toordipenteen; sulfiittärpentin jm. toorparatsümeenid; männiõli, mis sisaldab põhilise komponendina alfa-terpineooli:
­ muud:
ex 3805.9000 ­ ­ vaigu-, puidu- või sulfaattärpentinõlid VABA
3809 Viimistlusvahendid, värvide fikseerimise ja värvimise kiirendamise vahendid; muud tekstiili-, paberi-, naha- jms. tööstuses kasutatavad, mujal nimetamata tooted ja preparaadid (näit. apretid ja peitsid):
­ tärklisainete baasil:
ex 3809.1000 ­ ­ abitooted VABA
ex 3809.1000 ­ ­ muud VABA
­ muud:
­ ­ tekstiili- jms. tööstuses kasutatavad:
ex 3809.9100 ­ ­ ­ abitooted VABA
ex 3809.9100 ­ ­ ­ muud VABA
­ ­ tselluloosi-, paberi- jms. tööstuses kasutatavad:
ex 3809.9200 ­ ­ ­ abitooted VABA
ex 3809.9200 ­ ­ ­ muud VABA
ex ­ ­ naha- jms. tööstuses kasutatavad:
ex 3809.9300 ­ ­ ­ abitooted VABA
ex 3809.9300 ­ ­ ­ muud VABA
ex 3811 Antidetonatsioonilised preparaadid, oksüdatsiooniinhibiitorid, viskoossuse regulaatorid, korrosioonitõrjevahendid, muud valmiskujul lisandid naftatoodetele (sh. bensiinile) jm. samal eesmärgil kui naftatooteid kasutatavaile vedelikele:
­ antidetonatsioonilised segud:
ex 3811.1100 ­ ­ pliiühendite baasil, v.a. naftatooted peale bensiini VABA
ex 3811.1900 ­ ­ muud, v.a. muud naftatooted peale bensiini VABA
­ määrdeõlilisandid:
ex 3811.2100 ­ ­ bituminoossetest mineraalidest saadud või naftat sisaldavad, v.a. naftatooteid VABA
ex 3811.2900 ­ ­ muud, v.a. naftatooted VABA
ex 3811.9000 ­ muud, v.a. naftatooted peale bensiini VABA
ex 3812 Kautðuki vulkaniseerimiskiirendid; kummi või plastmasside mujal nimetamata plastifitseerivad antioksüdandid jm. stabiliseerivad ühendid kummile või plastmassidele:
3812.2000 ­ kummi või plastmasside plastikaatorid VABA
3812.3000 ­ antioksüdandid ja muud stabiliseerivad ühendid kummile või plastmassidele VABA
3817 Alküülbensoolide segud ja alküülnaftaliinide segud peale rubriikidesse 2707 ja 2902 kuuluvate:
3817.1000 ­ alküülbensoolide segud VABA
3817.2000 ­ alküülnaftaliinide segud VABA
3818 Legeeritud keemilised elemendid ketaste, plaatide vms. kujul; legeeritud keemilised ühendid, kasutamiseks elektroonikas: VABA
3818.0000
ex 3823 Valuvormide ja -kangide tootmisel kasutatavad sideained; keemia- või sellega seotud tööstusharudes toodetavad mujal nimetamata keemiatooted ja -preparaadid (sh. ka looduslike saaduste segust koosnevad); keemia- ja sellega seotud tööstusharude mujal nimetamata tootmisjäägid:
ex 3823.1000 ­ Valuvormide ja -kangide tootmisel kasutatavad sideained, v.a.looduslikust vaigust toodetel põhinevad valukangid VABA
3823.3000 ­ aglomeerimata metallkarbiidid, omavahel või muude metallsideainetega segatud VABA
3823.5000 ­ mittetulekindlad lubimört ja betoonisegud VABA
3823.6000 ­ Sorbitool (v.a. alamrubriiki 2905.44 kuuluv) VABA
­ muud:
­ ­ segud, mis sisaldavad atsükliliste süsivesinike ülihalogineeritud derivaate, mis sisaldavad kahte või enamat erinevat halogeeni:
­ ­ ­ mis sisaldavad atsükliliste süsivesinike ülihalogineeritud derivaate ainult floori või klooriga:
ex 3823.9011 ­ ­ ­ ­ toorained või abipreparaadid mujal nimetamata tööstuskaupade tootmiseks, v.a. emulgaatorid ja parkimisained VABA
ex 3823.9011 ­ ­ ­ ­ liidetud kõvendusained VABA
ex 3823.9011 ­ ­ ­ ­ roostevastased preparaadid VABA
ex 3823.9011 ­ ­ ­ ­ külmutusvahendid VABA
ex 3823.9011 ­ ­ ­ ­ keemia- ja sellega seotud tööstusharude mujal nimetamata tootmisjäägid VABA
ex 3823.9011 ­ ­ ­ ­ muud VABA
­ ­ ­ muud:
ex 3823.9019 ­ ­ ­ ­ toorained või abipreparaadid mujal nimetamata tööstuskaupade tootmiseks, v.a. emulgaatorid ja parkimisained. VABA
ex 3823.9019 ­ ­ ­ ­ liidetud kõvendusained VABA
ex 3823.9019 ­ ­ ­ ­ roostevastased preparaadid VABA
ex 3823.9019 ­ ­ ­ ­ külmutusvahendid VABA
ex 3823.9019 ­ ­ ­ ­ keemia- ja sellega seotud tööstusharude mujal nimetamata tootmisjäägid. VABA
ex 3823.9019 ­ ­ ­ ­ muud VABA
­ ­ muud:
3823.9021 ­ ­ ­ toorained või abipreparaadid mujal nimetamata tööstuskaupade tootmiseks, v.a. emulgaatorid ja parkimisained. VABA
3823.9022 ­ ­ ­ liidetud kõvendusained VABA
3823.9023 ­ ­ ­ anorgaanilised liitlahustid ja -vedeldid VABA
3823.9024 ­ ­ ­ roostevastased preparaadid VABA
3823.9025 ­ ­ ­ külmutusvahendid VABA
3823.9026 ­ ­ ­ keemia- ja sellega seotud tööstusharude mujal nimetamata tootmisjäägid. VABA
3823.9027 ­ ­ ­ segu sahhariinist või selle sooladest ja keemilistest ainetest, nagu soodium bikarbonaat ja viinhape kontaktpakendis kaaluga 1 kg või vähem VABA
­ ­ ­ muud:
ex 3823. 9029 ­ ­ ­ ­ kopeerimis pasta, mis põhineb želatiinil VABA
ex 3823. 9029 ­ ­ ­ ­ ühendid tooriumist, uraanist vastavalt tootekirjeldusele selles rubriigis VABA
ex 3823. 9029 ­ ­ ­ ­ muud VABA
ex 3919 Isekleepuvad plastmassist tahvlid, lehed, kiled, ribad, lindid ja muud lamevormid, rullis või mitte:
­ muud:
­ ­ seina ja lae katmiseks:
ex 3919.9001 ­ ­ ­ ruudukujulised VABA
ex 3919.9001 ­ ­ ­ tselluloosist paksusega vähem kui 0,75 mm VABA
ex 3919.9001 ­ ­ ­ vulkaniseeritud kiust VABA
ex 3919.9001 ­ ­ ­ muud VABA
­ ­ muud :
3919.9011 ­ ­ ­ vulkaniseeritud kiust VABA
­ ­ ­ muud:
ex 3919.9019 ­ ­ ­ ­ tselluloosist paksusega vähem kui 0,75 mm VABA
ex 3919.9019 ­ ­ ­ ­ muud sünteetilised plastikud paksusega mitte üle 1 mm VABA
ex 3919.9019 ­ ­ ­ ­ võõrkeeles trükitud reklaamiga VABA
ex 3919.9019 ­ ­ ­ ­ muud VABA
ex 3920 Muud plastmassist tahvlid, lehed, kiled ja ribad, mis ei ole armeeritud, poorsed, kihilised, tugevdatud ega kombineeritud teiste materjalidega:
­ etüleeni polümeeridest:
3920.1001 ­ ­ trükitud kattefoolium toiduainetele VABA
­ ­ paksusega üle 0,2 mm:
ex 3920.1002 ­ ­ ­ paksusega mitte üle 1 mm VABA
ex 3920.1002 ­ ­ ­ muud VABA
3920.1009 ­ ­ muud VABA
­ propüleeni polümeeridest:
­ ­ paksusega 0,2 mm või enam:
ex 3920.2001 ­ ­ ­ ehituseks VABA
ex 3920.2001 ­ ­ ­ paksusega mitte üle 1 mm VABA
ex 3920.2001 ­ ­ ­ muud VABA
3920.2002 ­ ­ ribad pakkimiseks, paksusega 0,50 kuni 1 mm, laiusega 7 kuni 15 mm VABA
3920.2009 ­ ­ muud VABA
­ stürooli polümeeridest:
­ ­ paksusega 0,2 mm või enam:
ex 3920.3001 ­ ­ ­ ehituseks VABA
ex 3920.3001 ­ ­ ­ paksusega mitte üle 1 mm VABA
ex 3920.3001 ­ ­ ­ muud VABA
3920.3009 ­ ­ muud VABA
­ vinüülkloriidi polümeeridest:
­ ­ jäigad:
­ ­ ­ paksusega 0,2 mm või enam:
ex 3920.4101 ­ ­ ­ ­ gofreeritud plaadid VABA
ex 3920.4101 ­ ­ ­ ­ ehituseks VABA
ex 3920.4101 ­ ­ ­ ­ seinte ja lae katmiseks VABA
ex 3920.4101 ­ ­ ­ ­ paksusega mitte üle 1 mm VABA
ex 3920.4101 ­ ­ ­ ­ muud VABA
3920.4102 ­ ­ ­ plaadid fotografeerimiseks VABA
­ ­ ­ muud:
ex 3920.4109 ­ ­ ­ ­ seinte ja lae katmiseks VABA
ex 3920.4109 ­ ­ ­ ­ muud VABA
­ ­ painduvad:
3920.4201 ­ ­ ­ konveieririhmadeks VABA
­ ­ ­ paksusega 0,2 mm või enam:
ex 3920.4202 ­ ­ ­ ­ ehituseks VABA
ex 3920.4202 ­ ­ ­ ­ paksusega mitte üle 1 mm VABA
ex 3920.4202 ­ ­ ­ ­ muud VABA
3920.4203 ­ ­ ­ plaadid fotografeerimiseks VABA
3920.4209 ­ ­ ­ muud VABA
­ polüakrülaatidest:
­ ­ polümetüülmetakrülaadist:
3920.5101 ­ ­ ­ paksusega 0,2 mm või enam VABA
3920.5109 ­ ­ ­ muud VABA
­ ­ muud:
3920.5901 ­ ­ ­ paksusega 0,2 mm või enam VABA
3920.5909 ­ ­ ­ muud VABA
­ polükarbonaatidest, alküüdvaikudest, polüallüülestritest ja muudest polüestritest:
­ ­ polükarbonaatidest:
­ ­ ­ paksusega 0,2 mm või enam:
ex 3920.6101 ­ ­ ­ ­ gofreeritud plaadid VABA
ex 3920.6101 ­ ­ ­ ­ ehituseks. VABA
ex 3920.6101 ­ ­ ­ ­ paksusega mitte üle 1 mm VABA
ex 3920.6101 ­ ­ ­ ­ muud VABA
3920.6109 ­ ­ ­ muud VABA
­ ­ polüetüleentereftaalist:
­ ­ ­ paksusega 0,2 mm või enam:
ex 3920.6201 ­ ­ ­ ­ gofreeritud plaadid VABA
ex 3920.6201 ­ ­ ­ ­ ehituseks VABA
ex 3920.6201 ­ ­ ­ ­ paksusega mitte üle 1 mm VABA
ex 3920.6201 ­ ­ ­ ­ muud VABA
3920.6209 ­ ­ ­ muud VABA
­ ­ küllastumata polüestritest:
­ ­ ­ paksusega 0,2 mm või enam:
ex 3920.6301 ­ ­ ­ ­ gofreeritud plaadid VABA
ex 3920.6301 ­ ­ ­ ­ ehituseks VABA
ex 3920.6301 ­ ­ ­ ­ paksusega mitte üle 1 mm VABA
ex 3920.6301 ­ ­ ­ ­ muud VABA
3920.6309 ­ ­ ­ muud VABA
­ ­ muudest polüestritest:
­ ­ ­ paksusega 0,2 mm või enam:
ex 3920.6901 ­ ­ ­ ­ gofreeritud plaadid VABA
ex 3920.6901 ­ ­ ­ ­ ehituseks VABA
ex 3920.6901 ­ ­ ­ ­ paksusega mitte üle 1 mm VABA
ex 3920.6901 ­ ­ ­ ­ muud VABA
3920.6909 ­ ­ ­ muud VABA
­ tselluloosist ja selle derivaatidest:
­ ­ regenereeritud tselluloosist:
­ ­ ­ paksusega 0,2 mm või enam:
ex 3920.7101 ­ ­ ­ ­ ehituseks. VABA
ex 3920.7101 ­ ­ ­ ­ paksusega alla 0,75 mm VABA
ex 3920.7101 ­ ­ ­ ­ muud VABA
3920.7109 ­ ­ ­ muud VABA
3920.7200 ­ ­ vulkaniseeritud tsellulooskiust VABA
­ ­ atsetaattselluloosist:
­ ­ ­ paksusega 0,2 mm või enam:
ex 3920.7301 ­ ­ ­ ­ ehituseks VABA
ex 3920.7301 ­ ­ ­ ­ paksusega alla 0,75 mm VABA
ex 3920.7301 ­ ­ ­ ­ muud VABA
3920.7309 ­ ­ ­ muud VABA
­ ­ muudest tselluloosidest:
­ ­ ­ paksusega 0,2 mm või enam:
ex 3920.7901 ­ ­ ­ ­ ehituseks VABA
ex 3920.7901 ­ ­ ­ ­ paksusega alla 0,75 mm VABA
ex 3920.7901 ­ ­ ­ ­ muud VABA
3920.7909 ­ ­ ­ muud VABA
­ muudest plastikutest:
­ ­ polüvinüülbutüraalist:
­ ­ ­ paksusega 0,2 mm või enam:
ex 3920.9101 ­ ­ ­ ­ ehituseks VABA
ex 3920.9101 ­ ­ ­ ­ paksusega mitte üle 1 mm VABA
ex 3920.9101 ­ ­ ­ ­ muud VABA
3920.9109 ­ ­ ­ muud VABA
­ ­ polüamiididest:
­ ­ ­ paksusega 0,2 mm või enam:
ex 3920.9201 ­ ­ ­ ­ ehituseks VABA
ex 3920.9201 ­ ­ ­ ­ paksusega mitte üle 1mm VABA
ex 3920.9201 ­ ­ ­ ­ muud VABA
3920.9209 ­ ­ ­ muud VABA
­ ­ aminovaikudest:
­ ­ ­ paksusega 0,2 mm või enam:
ex 3920.9301 ­ ­ ­ ­ ehituseks VABA
ex 3920.9301 ­ ­ ­ ­ paksusega mitte üle 1 mm VABA
ex 3920.9301 ­ ­ ­ ­ muud VABA
3920.9309 ­ ­ ­ muud VABA
­ ­ fenoolvaikudest:
­ ­ ­ paksusega 0,2 mm või enam:
ex 3920.9401 ­ ­ ­ ­ ehituseks VABA
ex 3920.9401 ­ ­ ­ ­ paksusega mitte üle 1 mm VABA
ex 3920.9401 ­ ­ ­ ­ muud VABA
3920.9409 ­ ­ ­ muud VABA
­ ­ muudest plastmassidest:
3920.9901 ­ ­ ­ konveieririhmadeks VABA
­ ­ ­ paksusega 0,2 mm või enam:
ex 3920.9902 ­ ­ ­ ­ ehituseks VABA
ex 3920.9902 ­ ­ ­ ­ paksusega mitte üle 1mm VABA
ex 3920.9902 ­ ­ ­ ­ muud VABA
3920.9909 ­ ­ ­ muud VABA
ex 3921 Muud plastmassist tahvlid, lehed, kiled ja ribad:
­ tsellulaarne:
­ ­ stürooli polümeeridest:
3921.1101 ­ ­ ­ soojusisolatsiooniks VABA
3921.1109 ­ ­ ­ muud VABA
­ ­ vinüülkloriidi polümeeridest:
3921.1201 ­ ­ ­ paneelideks või soojusisolatsiooniks VABA
3921.1209 ­ ­ ­ muud VABA
3921.1300 ­ ­ polüuretaanist VABA
3921.1400 ­ ­ regenereeritud tselluloosist VABA
­ ­ muudest plastmassidest:
3921.1901 ­ ­ ­ polüestrist toorplaadid VABA
3921.1902 ­ ­ ­ paneelideks või soojusisolatsiooniks VABA
3921.1909 ­ ­ ­ muud VABA
­ muud:
3921.9001 ­ ­ konveieri rihmadeks VABA
3921.9002 ­ ­ paksusega 0,2 mm ja enam VABA
3921.9003 ­ ­ plaadid fotografeerimiseks VABA
3921.9004 ­ ­ vulkaniseeritud kiud VABA
­ ­ muud:
ex 3921.9009 ­ ­ ­ lamineeritud penoplasti ja aminoplasti plaadid VABA
ex 3921.9009 ­ ­ ­ paksusega mitte üle 1 mm VABA
ex 3921.9009 ­ ­ ­ muud VABA


* -- fikseeritud tollimaks vastavalt käesoleva protokolli Artiklile 2.1(a) (Isl.kr. kilo kohta).
VABA -- vastavalt Artiklile 2.1(a) fikseeritud tollimaksu ei rakendata.

Protokoll A tabel III

LIECHTENSTEIN, ŠVEITS

HS rubriigi nr. Toote kirjeldus Maksumäär fr/100 kg
0403 Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor (kondenseeritud või kondenseerimata, suhkru või muu magusaine, aromatiseerivate ainete, pähklite, kakao või puuviljade lisamisega või ilma):
­ Jogurt:
10.10 ­ ­ kakaolisandiga *
10.20 ­ ­ aromatiseeritud või puuviljalisandiga 100.-
0710 Külmutatud köögiviljad;

toored või eelnevalt keedetud või aurutatud köögiviljad:

40.00 ­ suhkrumais *
1302 Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektiidid; agar-agar, taimsed liimid ja paksendajad (modifitseeritud või mitte):
­ taimsed liimid ja paksendajad, modifitseeritud või mitte:
ex 31.00 ­ ­ agar-agar
­ modifitseeritud VABA
­ ­ taimsed liimid ja paksendajad, jaanileivapuu viljadest ja seemnetest või ebaakaatsia seemnetest:
ex 32.10 ­ ­ ­ tehniliseks kasutamiseks
­ modifitseeritud VABA
ex 32.90 ­ ­ ­ muud
­ modifitseeritud VABA
ex 39.00 ­ ­ muud
­ modifitseeritud VABA
1702 Muud suhkrud (sh. keemiliselt puhtad laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul); lõhna- ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, loodusliku meega segatud või mitte; karamell:
50.00 ­ keemiliselt puhas fruktoos VABA
­ muud, k.a. invertsuhkur:
ex 90.29 ­ ­ tahke
­ keemiliselt puhas maltoos VABA
1704 Suhkrust kondiitritooted (sh. valge ðokolaad), mis ei sisalda kakaod:
­ närimiskumm, suhkruga kaetud või mitte:
10.10 ­ ­ mis sisaldab sahharoosi rohkem kui 70% kaalust *
10.20 ­ ­ mis sisaldab sahharoosi rohkem kui 60% kuid mitte enam kui 70% kaalust. *
10.30 ­ ­ mis sisaldab sahharoosi mitte enam kui 60% kaalust *
­ muud:
90.10 ­ ­ valge ðokolaad *
90.20 ­ ­ suhkrust kondiitritooted, mis sisaldavad puuviljalisandeid (k.a. puuviljapastad, pähklikompvekid, martsipan ja teised samalaadsed), *
­ ­ suhkrust kondiitritooted, mis sisaldavad lagritsaekstrakti:
90.31 ­ ­ ­ enam kui 10% *
­ ­ teised suhkrust kondiitritooted (vormitud kujul):
­ ­ ­ mis ei sisalda piima või taimerasvu ja mis sisaldavad sahharoosi
90.41 ­ ­ ­ ­ enam kui 70% kaalust *
90.42 ­ ­ ­ ­ enam kui 50% kuid mitte rohkem kui 70% kaalust *
90.43 ­ ­ ­ ­ mitte rohkem kui 50% kaalust *
90.50 ­ ­ ­ mis sisaldavad taimerasvu, kuid ei sisalda piimarasvu *
90.60 ­ ­ ­ mis sisaldavad piimarasvu *
­ ­ muud suhkrust kondiitritooted, mis sisaldavad sahharoosi:
90.91 ­ ­ ­ enam kui 70% kaalust *
90.92 ­ ­ ­ enam kui 50%, kuid mitte rohkem kui 70% kaalust *
90.93 ­ ­ ­ mitte rohkem kui 50% kaalust *
1806 Šokolaad ja teised kakaotooted
­ kakaopulber, suhkruga või muu magusainelisandiga:
10.10 ­ ­ mis sisaldab sahharoosi 65% massist ja enam *
10.20 ­ ­ mis sisaldab sahharoosi vähem kui 65% massist *
­ muud tooted plokkide ja tahvlitena massiga üle 2 kg või vedelal kujul, pastana, pulbrina, graanulitena või muul kujul, nõudes või kontaktpakendis massiga üle 2kg:
­ ­ muud
­ ­ ­ plokkidena:
­ ­ ­ ­ mis sisaldavad piima koostisosi:
20.91 ­ ­ ­ ­ ­ enam kui 6% *
20.92 ­ ­ ­ ­ ­ enam kui 3% kuid mitte rohkem kui 6% *
20.93 ­ ­ ­ ­ ­ kuni 3% *
20.94 ­ ­ ­ ­ mis sisaldavad piima koostisosi *
­ ­ ­ muud:
­ ­ ­ ­ mis sisaldavad piima koostisosi:
20.95 ­ ­ ­ ­ ­ mis sisaldavad mitte-piima rasvu (vaatamata sellele kas neis piimarasvu leidub või ei) *
20.96 ­ ­ ­ ­ ­ muud *
­ ­ ­ ­ mis ei sisalda piima koostisosi:
20.97 ­ ­ ­ ­ ­ mis sisaldavad rasvu *
20.99 ­ ­ ­ ­ ­ muud *
­ muud ðokolaadid ja kakaotooted plokkide, tahvlite ja batoonidega:
­ ­ täidisega:
­ ­ ­ piima koostisosi sisaldavad:
31.11 ­ ­ ­ ­ mis sisaldavad mitte-piima rasvu (vaatamata sellele kas neis piimarasvu leidub või ei) *
31.19 ­ ­ ­ ­ muud *
­ ­ ­ piima koostisosi mittesisaldavad:
31.21 ­ ­ ­ ­ rasvu sisaldavad *
31.29 ­ ­ ­ ­ muud *
­ ­ täidiseta:
­ ­ ­ piimaðokolaad, mis sisaldab piimarasvu:
32.11 ­ ­ ­ ­ enam kui 6% massist *
32.12 ­ ­ ­ ­ enam kui 3% kuid mitte rohkem kui 6% *
32.13 ­ ­ ­ ­ mitte rohkem kui 3% *
32.90 ­ ­ ­ muud *
­ muud:
­ ­ mis sisaldavad piimakoostisosi:
90.11 ­ ­ ­ mis sisaldavad mitte piimarasvu (vaatamata sellele kas neis piimarasvu leidub või ei) *
90.19 ­ ­ ­ muud *
­ ­ mis ei sisalda piima koostisosi:
90.21 ­ ­ ­ sisaldavad rasvu *
90.29 ­ ­ ­ muud *
19.01 Linnaseekstrakt; jahust, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40% kaalust ning mis pole mujal nimetatud; rubriikides 0401 -- 0404 esitatud toiduainetest valmistatud tooted, mis ei sisalda üldse või sisaldavad kaalult alla 5% kakaod ning mis pole mujale lisatud ega mujal nimetatud:
­ jaemüügiks pakendatud imikutoidud
­ ­ mis sisaldavad rubriikides 0401-0404 esitatud kaupu:
10.11 ­ ­ ­ sisaldavad piimarasvu enam kui 12% massist *
10.12 ­ ­ ­ sisaldavad piimarasvu enam kui 3% kuid mitte enam kui 12% massist *
10.13 ­ ­ ­ mis ei sisalda piimarasvu või sisaldab mitte rohkem kui 3% massist *
­ ­ ei sisalda rubriikides 0401-0404 esitatud kaupu:
10.21 ­ ­ ­ sisaldab suhkrut *
10.22 ­ ­ ­ ei sisalda suhkrut *
­ segud ja taignad rubriigis 1905 esitatud pagaritoodete valmistamiseks
­ ­ muud rubriikides 0401-0404 esitatud kaubad:
ex 20.81 ­ ­ ­ mis sisaldavad piimarasvu enam kui 25% massist
­ nõudes kaaluga kuni 2 kg *
ex 20.82 ­ ­ ­ mis sisaldavad piimarasvu enam kui 12% kuid mitte rohkem kui 25% kaalust
­ nõudes kaaluga kuni 2 kg *
ex 20.83 ­ ­ ­ mis sisaldavad piimarasvu kuni 12% kaalust *
­ ­ muud, milles ei sisaldu rubriikides 0401-0404 esitatud kaubad:
ex 20.91 ­ ­ ­ mis sisaldavad piimarasvu enam kui 25% kaalust
­ nõudes kaaluga kuni 2 kg *
ex 20.92 ­ ­ ­ mis sisaldavad piimarasvu enam kui 12% kuid mitte rohkem kui 25% kaalust
­ nõudes kaaluga kuni 2 kg *
­ ­ ­ mis ei sisalda piimarasvu või sisaldavad mitte rohkem kui 12% kaalust:
20.93 ­ ­ ­ ­ sisaldavad rasvu *
20.99 ­ ­ ­ ­ muud *
­ ­ muud:
­ ­ ­ linnaseekstrakt (maltoosa):
90.51 ­ ­ ­ ­ kuivainesisaldusega enam kui 80% kaalust *
90.52 ­ ­ ­ ­ kuivainesisaldusega kuni 80% kaalust *
­ ­ ­ rubriikides 04.01-04.04 esitatud toiduvalmistamise ained, mis ei esine graanulites, pulbrina või muus tahkes olekus
­ ­ ­ ­ muud:
­ ­ ­ ­ ­ mis sisaldavad piimarasvu:
90.71 ­ ­ ­ ­ ­ ­ enam kui 50% kaalust *
90.72 ­ ­ ­ ­ ­ ­ enam kui 20%, kuid mitte üle 50% kaalust *
90.73 ­ ­ ­ ­ ­ ­ enam kui 3%, kuid mitte üle 20% kaalust *
90.74 ­ ­ ­ ­ ­ ­ mitte rohkem kui 3% kaalust *
90.75 ­ ­ ­ ­ ­ ei sisalda piimarasvu *
­ ­ ­ ained rubriikides 04.01-04.04 esitatud kaupade valmistamiseks (v.a. rubriikides 1901.9061-1901.9075 esitatud, maksu alla kuuluvate kaupade valmistusained):
ex 90.81 ­ ­ ­ ­ mis sisaldavad piimarasvu enam kui 25% kaalust
­ nõudes kaaluga üle 2 kg *
ex 90.82 ­ ­ ­ ­ mis sisaldavad piimarasvu enam kui 12% kuid mitte rohkem kui 25%
­ nõudes mitte üle 2 kg *
90.89 ­ ­ ­ ­ muud *
­ ­ ­ muud valmistusained:
ex 90.91 ­ ­ ­ ­ mis sisaldavad piimarasvu enam kui 25% kaalust
­ nõudes kaaluga kuni 2 kg *
ex 90.92 ­ ­ ­ ­ mis sisaldavad piimarasvu enam kui 12% kuid mitte rohkem kui 25% kaalust
­ nõudes kaaluga kuni 2 kg *
­ ­ ­ ­ mis ei sisalda piimarasvu või sisaldavad neid vähem kui 12% kaalust:
­ ­ ­ ­ ­ jahust, tärklisest või linnaseekstraktidest:
90.93 ­ ­ ­ ­ ­ ­ mis sisaldavad rasvu *
90.94 ­ ­ ­ ­ ­ ­ mis ei sisalda rasvu *
­ ­ ­ ­ ­ muud:
90.95 ­ ­ ­ ­ ­ ­ mis sisaldavad rasvu *
­ ­ ­ ­ ­ ­ mis ei sisalda rasvu:
90.96 ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ sisaldavad suhkrut või muna *
90.99 ­ ­ ­ ­ ­ ­ ­ muud *
1902 Taignatooted, keedetud, küpsetatud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte, täidisega (näit. liha või muu täidisega) või täidiseta: spagetti, makaronid, lasagne, gnocchi, ravioli, canneloni, kuskuss; valmistoiduna või mitte:
­ täidiseta taignatooted, keetmata ja muul viisil toiduks valmistamata:
11.00 ­ ­ muna sisaldavad *
19.00 ­ ­ muud *
20.00 ­ täidisega taignatooted, keedetud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte: *
30.00 muud taignatooted *
­ kuskuss:
40.10 ­ ­ töötlemata *
40.90 ­ ­ muud *
1903.00 00 Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helveste, terade, kruupide, kliide vms. kujul 2.-
1904 Teraviljade või teraviljatoodete paisutamise või praadimise teel valmistatud toidukaubad (nt. maisihelbed); eelnevalt keedetud, praetud või muul viisil toiduks valmistatud teraviljad (v.a. maisiterad) teradena:
­ teraviljade või teraviljatoodete paisutamise või praadimise teel valmistatud toidukaubad:
10.10 ­ ­ «müsli» tüüpi *
10.90 ­ ­ muud 20.-
20.00 ­ praadimata teravilja helvestest või nende segudest ja praetud teravilja helvestest või paisutatud teradest valmistatud toidukaubad: *
­ muud:
­ ­ muud:
90.20 ­ ­ ­ sõmer riis 24.-
­ ­ ­ muud:
90.91 ­ ­ ­ ­ bulgur (kuivatatud ja purustatud nisu) 110.-
90.99 ­ ­ ­ ­ muud *
1905 Leiva-, saia­ ja kondiitritooted (koogid, küpsised, biskviidid jne.), kakaoga või mitte; armulaualeivakesed, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, laevakuivikud, riispaber jms.:
­ kuivikleivad:
10.10 ­ ­ mis ei sisalda suhkrut või teisi magusainelisandeid *
10.20 ­ ­ mis sisaldavad suhkrut või teisi magusainelisandeid *
­ präänikud, piparkoogid jms.:
20.10 ­ ­ mis sisaldavad piimarasvu *
20.20 ­ ­ mis sisaldavad teisi rasvu *
20.30 ­ ­ mis ei sisalda rasvu *
­ magusad küpsised; vahvlid:
­ ­ magusad küpsised:
30.11 ­ ­ ­ mis sisaldavad piimarasvu *
30.19 ­ ­ ­ muud *
­ ­ vahvlid:
30.21 ­ ­ ­ mis ei sisalda suhkrut või teisi magusainelisandeidz *
30.22 ­ ­ ­ mis sisaldavad suhkrut või teisi magusainelisandeid *
­ kuivikud jms., röstitud leiva-saiatooted:
40.10 ­ ­ mis ei sisalda suhkrut või teisi magusainelisandeid *
­ ­ mis sisaldavad suhkrut või teisi magusainelisandeid:
40.21 ­ ­ ­ kuivikud *
40.29 ­ ­ ­ muud *
­ muud:
­ ­ leiva ja saiatooted, mis ei sisalda suhkrut või muid magusainelisandeid ja ei sisalda mett, mune, rasvu, juustu ega puuvilju:
­ ­ ­ mida ei turustata jaekaubandusvõrgus:
90.11 ­ ­ ­ ­ riivsai *
90.12 ­ ­ ­ ­ muud *
­ ­ ­ mida turustatakse jaekaubandusvõrgus:
90.13 ­ ­ ­ ­ matzo *
90.14 ­ ­ ­ ­ riivsai *
90.19 ­ ­ ­ ­ muud *
90.20 ­ ­ armulaualeivakesed, tühjad kapslid farmaatsiatöötusele, laevakuivikud, riispaber ja muud sarnased tooted 32.-
­ ­ muud:
90.92 ­ ­ ­ muud tooted, mis ei sisalda suhkrut ega teisi magusainelisandeid *
­ ­ ­ muud tooted, mis sisaldavad suhkrut ja teisi magusainelisandeid:
90.93 ­ ­ ­ ­ mis sisaldavad piimarasvu *
90.94 ­ ­ ­ ­ mis sisaldavad teisi rasvu *
90.95 ­ ­ ­ ­ mis ei sisalda rasvu *
2001 Köögiviljad, puuviljad, pähklid jm. taimede söödavad osad, veiniäädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud:
­ muud:
­ ­ köögiviljad jm. taimede söödavad osad:
90.20 ­ ­ ­ suhkrumais (Zea mays var. saccharata) *
2004 Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma veiniäädika või äädikhappeta, külmutatud:
­ muud juurviljad ja juurviljasegud:
­ ­ nõudes, kaaluga kuni 5kg:
90.43 ­ ­ ­ suhkrumais (Zea mays var. saccharata) *
2005 Muud köögiviljad toiduks valmistatud või konserveeritud ilma veiniäädika või äädikhappeta, külmutamata:
­ kartulid:
­ ­ jahu või helveste kujul:
20.11 ­ ­ ­ mis sisaldavad kartuleid enam kui 80% kaalust *
20.12 ­ ­ ­ mis sisaldavad kartuleid kuni 80% kaalust *
80.00 ­ suhkrumais (Zea mays var. saccharata) *
2008 Puuviljad, pähklid jm. söödavad taimeosad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, mujal kirjeldamata või klassifitseerimata, suhkru-, muu magusaine­ või piirituselisandiga või ilma:
­ pähklid, arahhis ja muud seemned, omavahel segatud või mitte:
­ ­ arahhis:
11.10 ­ ­ ­ pasta röstitud arahhisest (maapähklivõi) *
­ muud, sh. segud, v.a. need mis on toodud alamrubriigis 2008.19:
91.00 ­ ­ palmisäsi VABA
­ ­ muud:
­ ­ ­ muud:
99.98 ­ ­ ­ ­ mais, v.a. suhkrumais (Zea mays var. saccharata) *
2101 Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur jm. röstitud kohviasendajad, ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid nendest:
­ kohviekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist ning tema ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest:
­ ­ ekstraktid, essentsid ja konsentraadid:
12.90 ­ ­ ­ muud *
­ tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest:
20.90 ­ ­ muud *
ex 30.00 ­ röstitud sigur jm. röstitud kohviasendajad, nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid:
­ ­ terviklikult või tükkidena 1.60
­ ­ muud *
2102 Pärmid (aktiivsed ja mitteaktiivsed); muud mitteaktiivsed (surnud) üherakulised mikroorganismid (v.a. rubriigis 3002 esitatud vaktsiinid); valmis küpsetuspulbrid:
ex 20.19 ­ mitteaktiivsed pärmid; muud surnud üherakulised mikroorganismid:
­ ­ naturaalsed, mitteaktiivsed (surnud) pärmid 4.-
2103 Kastmed ning pooltooted kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; sinepipulber ja valmissinep:
10.00 ­ sojakaste VABA
20.00 ­ ketðup jm. tomatikastmed VABA
90.00 ­ muud VABA
2104 Valmissupid ja -puljongid, pooltooted nende valmistamiseks; homogeniseeritud toidusegud kahest või enamast komponendist:
10.00 ­ valmissupid ja -puljongid ning pooltooted nende valmistamiseks: VABA
2105 Jäätis ja toidujää, kakaoga või ilma:
­ mis sisaldab kakaod *
­ muud *
2106 Mujal nimetamata toidukaubad:
­ valgukontsentraadid ja tekstureeritud valkained:
10.11 ­ ­ mis sisaldavad piimarasvu, teisi rasvu või suhkrut *
10.19 ­ ­ muud *
­ muud:
­ ­ juurviljadel baseeruvad segud ja ekstraktid, mida kasutatakse jookide valmistamiseks:
­ ­ ­ alkoholivabad:
90.21 ­ ­ ­ ­ mis sisaldavad suhkrut või teisi magusainelisandeid, sahharoosi osakaaluga enam kui 60% massist *
90.22 ­ ­ ­ ­ mis sisaldavad suhkrut või teisi magusainelisandeid, sahharoosi osakaaluga enam kui 50% kuid mitte rohkem kui 60% massist *
90.23 ­ ­ ­ ­ mis sisaldavad suhkrut või teisi magusainelisandeid, sahharoosi osakaaluga kuni 50% massist *
90.24 ­ ­ ­ ­ mis ei sisalda suhkrut ega teisi magusainelisandeid *
90.30 ­ ­ valgu hüdrolüsaadid ja pärmi autolüsaadid 20.-
90.40 ­ ­ närimiskumm, kommid, tabletid, pastillid ja teised sarnased tooted, mis ei sisalda suhkrut *
­ ­ muud toiduvalmistusained:
­ ­ ­ muud:
­ ­ ­ ­ mis sisaldavad piimarasvu:
90.81 ­ ­ ­ ­ ­ enam kui 50% kaalust *
90.82 ­ ­ ­ ­ ­ enam kui 20%, kuid mitte üle 50% kaalust *
90.83 ­ ­ ­ ­ ­ enam kui 3% kuid mitte üle 20% kaalust *
90.84 ­ ­ ­ ­ ­ mitte rohkem kui 3% kaalust, v.a. rubriigis 2106.9091 esitatud artiklid *
­ ­ ­ ­ mis sisaldavad teisi rasvu, rasvasisaldusega:
90.91 ­ ­ ­ ­ ­ enam kui 40% *
90.92 ­ ­ ­ ­ ­ enam kui 10% kuid mitte üle 40% *
90.93 ­ ­ ­ ­ ­ mitte rohkem kui 10% *
­ ­ ­ ­ mis ei sisalda rasvu:
­ ­ ­ ­ ­ mis sisaldavad suhkrut:
90.94 ­ ­ ­ ­ ­ ­ enam kui 50% kaalust *
90.95 ­ ­ ­ ­ ­ ­ mitte rohkem kui 50% kaalust *
90.96 ­ ­ ­ ­ ­ mis sisaldavad terevilju, maltoosa ekstrakte või mune (mis ei sisalda suhkrut) *
90.99 ­ ­ ­ ­ ­ muud *
2202 Veed, k.a. mineraal- ja gaseeritud vesi, suhkru või muu magusaine-lisandiga või maitsestatud ja muud mittealkohoolsed joogid, v.a. puu- ja juurviljamahlad rubriigist 2009:
10.00 ­ veed, k.a. mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitsestatud 6.40
­ muud:
90.90 ­ ­ muud 6.40
2203 Linnaseõlu:
00.10 ­ anumais mahuga üle 2 hl 6.-
00.20 ­ anumais mahuga üle 2 l kuid mitte rohkem kui 2 hl 3.50
­ anumais mahuga kuni 2 l:
00.31 ­ ­ klaaspudelites 6.-
00.39 ­ ­ muud 8.-
2205 Vermut jm. taimede või muude aromaatsete ainetega maitsestatud vein värsketest viinamarjadest:
­ anumais mahuga kuni 2 l:
10.10 ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega kuni 18% mahust: VABA
10.20 ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 18% mahust: VABA
­ muud:
90.10 ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega mitte üle 18% mahust: VABA
90.20 ­ ­ tegeliku alkoholisisaldusega üle 18% mahust: VABA
2208 Denatureerimata etüülalkohol tegeliku alkoholisisaldusega alla 80%; kanged alkohoolsed joogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid; alkoholi komponendid mida kasutatakse jookide valmistamisel:
70.00 ­ liköörid suhkru või muna lisanditega 45.-
­ muud:
ex 90.99 ­ ­ muud magusainetega maitsestatud alkohoolsed joogid, maitsestatud kanged alkohoolsed joogid; mis sisaldavad suhkrut või mune 45.-
2905 Atsüklilised alkoholid, nende halogeenitud, sulfoneeritud, nitreeritud või nitroseeritud derivaadid:
­ muud mitmealuselised alkoholid:
43.00 ­ ­ manniit *
44.00 ­ ­ d-glütsitool (sorbitool): *
ex 2915 Küllastunud atsüklilised ühealuselised karboksüülhapped, nende anhüdriidid, halogeenanhüdriidid, peroksiidid ja peroksohapped; nende halogeenitud, sulfoneeritud, nitreeritud või nitroseeritud derivaadid:
­ manniidi või sorbitooli estrid VABA
ex 2916 Küllastumata atsüklilised ühealuselised karboksüül-happed, nende anhüdriidid, halogeenanhüdriidid, peroksiidid ja peroksohapped; nende halogeenitud, sulfoneeritud, nitreeritud või nitroseeritud derivaadid:
­ manniidi või sorbitooli estrid VABA
2917 Mitmealuselised karboksüülhapped, nende anhüdriidid, halogeenanhüdriidid, peroksiidid ja peroksohapped; nende halogeenitud, sulfoneeritud, nitreeritud v��i nitroseeritud derivaadid:
-atsüklilised mitmealuselised karboksüülhapped, nende anhüdriidid, halogeenanhüdriidid, peroksiidid ja peroksohapped; nende derivaadid:
ex 19.90 ­ ­ muud
­ itakoni happed, tema soolad ja estrid VABA
29.18 Karboksüülhapped, mis sisaldavad täiendavaid hapniku funktsionaalseid rühmi, nende anhüdriidid, halogeenanhüdriididid, peroksiidid ja peroksohapped; nende halogeenitud, sulfoneeritud, nitreeritud või nitroseeritud derivaadid:
­ karboksüülhapped, mis sisaldavad alkoholi funktsionaalset rühma, kuid ei sisalda muid hapniku funktsionaalseid rühmi, nende anhüdriidid, halogeenanhüdriidid, peroksiidid ja peroksohapped; nende derivaadid:
11.00 ­ ­ piimhape, selle soolad ja estrid
11.10 ­ ­ ­ tsüklaktaat
11.90 ­ ­ ­ muud VABA
14.00 ­ ­ sidrunhape VABA
15.00 ­ ­ sidrunhappe soolad ja estrid VABA
16.90 ­ ­ glükoonhape, selle soolad ja estrid VABA
ex 19.90 ­ ­ muud:
­ glütseriini happed, glükoosi happed, suhkru happed, isosuhkru happed, heptasuhkru happed, nende soolad ja estrid VABA
2932 Üksnes hapniku heteroaatomi(te)ga heterotsüklilised ühendid:
­ ühendid, mille struktuuris sisaldub kondenseerimata furaaniring (hüdrogeenitud või hüdrogeenimata):
ex 19.00 ­ ­ muud
­ manniidi või sorbiidi anhüdraadid (k.a. sorbitaan) mis ei sisalda maltooli või isomaltooli VABA
ex 90.90 ­ muud:
­ alfametüülglükoosiid VABA
ex 2940 00.90 Keemiliselt puhtad suhkrud peale sahharoosi, laktoosi, maltoosi, glükoosi ja fruktoosi; suhkrute eetrid ja estrid ning nende soolad (v.a. rubriikides 2937, 2938 ja 2939 esitatud tooted):
­ sorboos, tema soolad ja estrid VABA
2941 antibiootikumid:
ex 10.00 ­ penitsilliinid ja nende penitsilliinhappe struktuuriga derivaadid; nende soolad:
­ penitsilliin VABA
3001 Näärmed ja muud kuivatatud organid (pulbrina või muul kujul); organoteraapias kasutatavad näärmete, muude organite ja nende eritiste ekstraktid; hepariin, selle soolad; organoteraapiaks ja profülaktikaks kasutatavad mujal nimetamata loomorganismist pärit ained:
ex 90.00 ­ muud:
­ hepariin ja selle soolad VABA
3501 Kaseiin, kaseinaadid jm. kaseiini derivaadid; kaseiinliimid:
ex 90.10/ ­ muud
90.90
­ kaseiinliimid: 15.-
3505 Dekstriinid jm. modifitseeritud tärklised (nt. zelatineeritud ja esteriseeritud tärklised); tärklistel, dekstriinidel jm. modifitseeritud tärklistel baseeruvad liimid:
10.10/

10.90

­ dekstriinid jm. modifitseeritud tärklised
­ esteriseeritud ja eteriseeritud tärklised VABA
­ muud 4.80
20.10/ ­ liimid 4.80
20.90
3506 Muud valmiskujul liimid ja liimained, mujal nimetamata; tooted liimide või liimainetena kasutamiseks, jaemüügiks pakendatud, netomassiga kuni 1 kg:
ex 10.00 ­ tooted liimidena või liimainetena kasutamiseks, jaemüügiks pakendatud, netomassiga kuni 1 kg
­ mis baseeruvad soodiumi silikaatide emulsioonidel VABA
­ muud:
ex 99.10/ ­ ­ muud
99.90
­ mis baseeruvad soodiumi silikaatide emulsioonidel VABA
3507 Ensüümid; mujal nimetamata valmisensüümid:
ex 90.90 ­ muud
­ valmisensüümid, mis sisaldavad toiteväärtusega substantse *
3809 Viimistlusvahendid, värvide fikseerimise ja värvimise kiirendamise vahendid; muud tekstiili-, paberi-, naha­ jms. tööstuses kasutatavad, mujal nimetamata tooted ja preparaadid (näit. apretid ja peitsid):
ex 10.10/ ­ tärklisainete baasil
10.90
­ prepareeritud kinnitusvahendid; kruntvärv VABA
3823 Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineeritud oksüdeeritud õlid; tööstuslikud rasvaalkoholid:
­ tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped
13.00 ­ ­ tallõli rasvhapped VABA
3824 Valuvormide ja -kärnide tootmisel kasutatavad sideained; keemia- või toiduainetööstuses toodetavad mujal nimetamata keemiatooted ja-preparaadid (sh. ka looduslike saaduste segust koosnevad); keemia- ja sellega seotud tööstusharude mujal nimetamata tootmisjäägid:
ex 10.10/

10.90

­ valuvormide ja -kärnide tootmisel kasutatavad sideained
­ kunstvaigu baasil VABA
60.00 ­ sorbitool (v.a. alamrubriiki 2905. 44 kuuluv): VABA
­ muud:
ex 90.91/ ­ ­ muud
90.99
­ sorbitooli krakkimise tooted VABA
3911 Naftavaigud, kumaroonindeenvaigud, polüterpeenid, polüsulfiidid, polüsulfoonid ja muud k��esoleva grupi märkuses 3 esitatud, mujal nimetamata tooted algkujul:
­ naftavaigud, kumaroon-, indeen- või kumaroon-indeenvaigud ja polüterpeenid:
ex 10.10 ­ ­ mis ei ole disperseeritud ega lahustatud vesikeskkonnas
­ nende emulsioonidel baseeruvad liimid VABA
ex 10.90 ­ ­ muud
­ nende emulsioonidel baseeruvad liimid VABA
ex 90.90 ­ muud
­ nende emulsioonidel baseeruvad liimid VABA
3913 Mujal nimetamata looduslikud polümeerid (näit. algiinhapped) ja modifitseeritud looduslikud polümeerid (näit. tahked proteiinid, loodusliku kautðuki keemilised derivaadid), algkujul:
ex 90.90 ­ muud
­ dekstriinid ja teised tahketest proteiinidest tooted VABA


* -- fikseeritud tollimaks vastavalt käesoleva protokolli Artiklile 2.1(a).
VABA -- vastavalt Artiklile 2.1(a) fikseeritud tollimaksu ei rakendata.

Protokoll A tabel IV

NORRA

HS rubriigi nr. Toote kirjeldus Maksumäär NOK/kg või % ad valorem
04.03 Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefr ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor kondenseeritud või kondenseerimata, suhkru või muu magusaine, aromatiseerivate ainete, kakao või puuviljade lisamisega või ilma):
­ Jogurt:
­ ­ Puuvilja-, pähkli- või marjalisandiga
10.2 ­ ­ ­ Pulbrina, graanulites või muul tahkel kujul * + 0,5
10.3 ­ ­ ­ Muu * + 0,5
ex 10.9 ­ ­ Muu:
­ ­ ­ Aromatiseeritud või kakaolisandiga *
ex 90.0 ­ Muu:
­ ­ Aromatiseeritud või kakaolisandiga *
­ ­ Puuvilja-, pähkli- või marjalisandiga * + 0,5
07.10 Külmutatud köögiviljad, toored või eelnevalt keedetud või aurutatud:
40.9 ­ Suhkrumais (Zea mays var. saccharata) VABA
07.11 Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud (näit. väävelgaasiga, soolalahuses, väävlivees või muus konserveerivas lahuses) köögivili, mis pole kõlblik koheseks toiduks kasutamiseks:
­ Muud köögiviljad ja köögiviljasegud:
90.2 ­ ­ Suhkrumais (Zea mays var. saccharata) VABA
13.02 Taimemahlad ja -ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektiidid; agar-agar, taimsed liimid ja paksendajad (modifitseeritud või mitte):
­ Taimsed liimid ja paksendajad, modifitseeritud või mitte:
ex 31.0 ­ ­ Agar-agar:
­ ­ ­ Modifitseeritud VABA
ex 32.0 ­ ­ Jaanileivapuu või ebaakaatsia viljadest ja seemnetest:
­ ­ ­ Modifitseeritud VABA
ex 39.0 ­ ­ Muu:
­ ­ ­ Modifitseeritud VABA
17.02 Muud suhkrud (sh. keemiliselt puhtad laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul); lõhna- ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, loodusliku meega segatud või mitte; karamell:
50.9 ­ Keemiliselt puhas fruktoos VABA
­ Muu, k.a. invertsuhkur
ex 90.9 ­ ­ Muu: VABA
­ ­ ­ Keemiliselt puhas maltoos
17.04 Suhkrust kondiitritooted (sh. valge ðokolaad), mis ei sisalda kakaod *
18.06 Šokolaad jm. kakaod sisaldavad tooted:
10.0 ­ Kakaopulber, suhkruga või muu magusainelisandiga: *
­ Muud tooted plokkide või tahvlitena massiga üle 2 kg või vedelal kujul, pastana, graanulite või muul kujul, nõudes või kontaktpakendis massiga üle 2kg:
20.1 ­ ­ Jäätisepulber ja koorepulber *
20.9 ­ ­ Muud *
­ Muud, plokkide, tahvlite või batoonidena:
31.0 ­ ­ Täidisega *
32.0 ­ ­ Täidiseta *
­ Muud:
90.1 ­ ­ Muu ðokolaad *
90.2 ­ ­ Jäätisepulber ja koorepulber *
90.9 ­ ­ Muud söödavad tooted *
19.01 Linnaseekstrakt; jahust, tangudest, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40% kaalust arvestatuna täiesti rasvavabalt ning mis pole mujal nimetatud; mujal nimetamata rubriikides 0401 -- 0404 esitatud toiduainetest valmistatud tooted, mis ei sisalda üldse või sisaldavad kaalult alla 5% kakaod:
­ Jaemüügiks pakendatud imikutoidud:
10.1 ­ ­ Rubriikide 04.01--04.04 toodeteks * +0,50
10.9 ­ ­ Muud * +0,50
­ Segud ja taignad rubriigis 19.05 esitatud pagaritoodete valmistamiseks:
20.1 ­ ­ Nõudes, netomassiga alla 2kg *
20.9 ­ ­ Muud * +0,50
­ Muud:
90.1 ­ ­ linnaseekstrakt (maltoosa) VABA
90.9 ­ ­ Muud * +0,50
19.02 Taignatooted, keedetud, küpsetatud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte, täidisega (näit. liha või muu täidisega) või täidiseta: spagetti, makaronid, sarvekesed, lasagne, gnocchi, ravioli, canneloni, nuudlid, klimbid, pelmeenid jms.; kuskuss, valmistoiduna või mitte:
­ täidiseta taignatooted, keetmata ja muul viisil toiduks valmistamata:
11.0 ­ ­ Muna sisaldavad * +0,20
19.0 ­ ­ Muud
­ Täidisega taignatooted, keedetud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte:
20.9 ­ ­ Muud: *
30.0 ­ Muud taignatooted *
40.0 ­ Kuskuss * +0,20
19.03 Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helveste, terade, kruupide, kliide vms. kujul * +0,20
19.04 Teraviljade või teraviljatoodete paisutamise või praadimise teel valmistatud toidukaubad (nt. maisihelbed); eelnevalt keedetud, praetud või muul viisil teradena, helvestena või muul kujul (v.a. jäme ja püülijahu) toiduks valmistatud teraviljad (v.a. maisiterad), mujal nimetamata:
­ Teraviljade või teraviljatoodete paisutamise või praadimise teel valmistatud toidukaubad:
10.1 ­ ­ Maisist *
10.9 ­ ­ Muud *
­ Muud:
­ ­ Eelnevalt keedetud või praetud riisist, lisanditeta
90.2 ­ ­ ­ Mitte toiduks *
90.9 ­ ­ Muud *
19.05 Leiva-, saia- ja kondiitritooted (koogid, küpsised jne.), kakaoga või mitte; armulaualeivakesed, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, laevakuivikud, riispaber jms.:
10.0 ­ Kuivikleivad * +10%
20.0 ­ Präänikud, piparkoogid jms. *
30.0 ­ Magusad küpsised; vahvlid *
40.0 ­ Kuivikud jms., röstitud leiva-saiatooted *
­ Muud:
­ Pizza (kaasarvatud pizzaosad jm.):
90.1 ­ ­ ­ Vorsti, liha või rupskitega *
90.2 ­ ­ ­ Muud, kaasaarvatud pizzapõhjad *
90.3 ­ ­ Muud koogid, kuivikud, viini saiad (viini saia pulgad jm.) ja küpsised, v.a. rubriigi 1905.3001 alla langevad *
90.9 ­ ­ Muud *
20.01 Köögiviljad, puuviljad, pähklid jm. taimede söödavad osad, veiniäädika v��i äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud:
­ Muud:
­ ­ Juurviljad:
90.4 ­ ­ ­ Suhkrumais (Zea mays var. saccharata) VABA
20.04 Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma veiniäädika või äädikhappeta, külmutatud, v.a. rubriigi 20.06 tooted:
­ Kartulid:
­ ­ Kartulil põhinevad tooted jahu või helvestena:
10.1 ­ ­ ­ Mis sisaldavad üle 75% kartuleid * +0,20
10.2 ­ ­ ­ Muud * + 0,20
­ Muud juurviljad ja juurviljasegud:
90.2 ­ ­ Suhkrumais (Zea mays var. saccharata) *
20.05 Muud köögiviljad, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma veiniäädika või äädikhappeta, külmutamata, v.a. rubriigi 20.06 tooted:
­ Kartulid:
­ ­ Kartulil põhinevad tooted jahu või helvestena:
20.1 ­ ­ ­ Mis sisaldavad üle 75% kartuleid * +0,20
20.2 ­ ­ ­ Muud * +0,20
80.9 ­ Suhkrumais (Zea mays var. saccharata) *
20.08 Puuviljad, pähklid jm. söödavad taimeosad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, mujal kirjeldamata või klassifitseerimata, suhkru-, muu magusaine- või piirituselisandiga või ilma:
­ Pähklid, arahhis ja muud seemned, omavahel segatud või mitte:
­ ­ Maapähklid:
11.1 ­ ­ ­ Pähklivõi VABA
21.01 Kohvi-, tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist, teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest; röstitud sigur jm. röstitud kohviasendajad, ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid nendest:
­ Kohviekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted kohvist ning tema ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest:
ex 12.0 ­ ­ Tooted kohvist (k.a. kohvipulber) VABA
­ Tee- ja mateekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid, tooted teest või matest või nende ekstraktidest, essentsidest ja kontsentraatidest:
ex 20.9 ­ ­ Tooted teest või matest VABA
30.0 ­ Röstitud sigur jm. röstitud kohviasendajad, nende ekstraktid, essentsid ja kontsentraadid: VABA
21.02 Pärmid (aktiivsed ja mitteaktiivsed); muud mitteaktiivsed (surnud) üherakulised mikroorganismid (v.a. rubriigis 30.02 esitatud vaktsiinid); valmis küpsetuspulbrid:
­ Aktiivpärmid:
10.1 ­ ­ Veinipärmid *
10.9 ­ ­ Muud *
­ Mitteaktiivsed pärmid; muud surnud üherakulised mikroorganismid:
20.1 ­ ­ Söödapärmid VABA
20.2 ­ ­ Muud mitteaktiivsed pärmid *
21.03 Kastmed ning pooltooted kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; sinepipulber ja valmissinep:
10.0 ­ Sojakaste VABA
­ Ketðup jm. tomatikastmed
20.1 ­ ­ Ketðup *
20.2 ­ ­ Muud tomatikastmed *
­ Muud
90.1 ­ ­ Majonees ja külm kaste *
90.9 ­ ­ Muud:
­ ­ ­ Mangost valmistatud vürtsisegu (chutney), vedelal kujul VABA
­ ­ ­ Muud *
21.04 Valmissupid ja -puljongid, pooltooted nende valmistamiseks; homogeniseeritud toidusegud kahest või enamast komponendist:
­ Valmissupid ja -puljongid, pooltooted nende valmistamiseks:
­ ­ Õhukindlates pakendites
10.1 ­ ­ ­ Lihapuljongid *
10.2 ­ ­ ­ Köögiviljasupid ja -puljongid, kontsentreeritud või mitte, mis ei sisalda liha või lihaekstrakte *
10.3 ­ ­ ­ Kalasupid (mis ei sisalda kaalust vähem kui 25% kala) *
10.4 ­ ­ ­ Muud *
­ ­ Muud:
10.5 ­ ­ ­ Sisaldavad liha või lihaekstrakte *
10.6 ­ ­ ­ Kalasupid (mis ei sisalda kaalust vähem kui 25% kala) *
10.9 ­ ­ ­ Muud *
21.05 Jäätis ja toidujää, kakaoga või ilma:
00.1 ­ Kakaod sisaldav * + 0,9
­ Muud:
00.2 ­ ­ Rasvaineid sisaldav * +1,70
00.9 ­ ­ Muud *
21.06 Mujal nimetamata toidukaubad:
10.0 ­ Valgukontsentraadid ja tekstureeritud valkained *
­ Muud:
90.1 ­ ­ Alkoholivabad segud, mis põhinevad ekstraktidel rubriigist 13.02, jookide valmistamiseks *
90.2 ­ ­ Tooted õuna- või mustsõstramahladest, mida kasutatakse jookide valmistamiseks * +10%
90.3 ­ ­ Tooted muudest mahladest, mida kasutatakse jookide valmistamiseks *
90.4 ­ ­ Närimiskumm, kommid, tabletid, pastillid ja teised sarnased tooted, mis ei sisalda suhkrut *
­ ­ Muud:
90.5 ­ ­ ­ Koore asendaja *
90.6 ­ ­ ­ Rasva emulsioonid ja sarnased tooted, mis sisaldavad kaalust enam kui 15% piimarasva * +25%
90.9 ­ ­ Muud *
22.02 Veed, k.a. looduslik ja kunstlik mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitsestatud ja muud mittealkohoolsed joogid, v.a. puu- ja juurviljamahlad rubriigist 2009: *
22.03 Linnaseõlu: *
22.05 Vermut jm. taimede või muude aromaatsete ainetega maitsestatud vein värsketest viinamarjadest: VABA
22.08 Denatureerimata etüülalkohol tegeliku alkoholisisaldusega alla 80%; kanged alkohoolsed joogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid:
ex 70.0 ­ Muud:
­ ­ Liköörid, sisaldavad muna või munarebu ja/või suhkrut (sahharoosi või invertsuhkrut) VABA
29.05 Atsüklilised alkoholid, nende halogeenitud, sulfoneeritud, nitreeritud või nitroseeritud derivaadid:
­ Muud mitmealuselised alkoholid:
43.0 ­ ­ Manniit VABA
44.0 ­ ­ D-glütsitool (sorbitool): VABA
29.15 Küllastunud atsüklilised ühealuselised karboksüülhapped, nende anhüdriidid, halogeenanhüdriidid, peroksiidid ja peroksohapped; nende halogeenitud, sulfoneeritud, nitreeritud või nitroseeritud derivaadid:
­ Sipelghape (metaanhape), selle soolad ja estrid:
ex 13.0 ­ ­ Sipelghappe estrid:
­ ­ ­ Mannitooli estrid ja sorbitooli estrid VABA
­ ­ Äädikhappe estrid:
ex 39.0 ­ ­ Muud:
­ ­ ­ Mannitooli estrid ja sorbitooli estrid VABA
­ Mono-, di- või trikloroäädikhapped, nende soolad ja estrid
ex 40.2 ­ ­ Soolad ja estrid:
­ ­ ­ Mannitooli estrid ja sorbitooli estrid VABA
­ Propioonhape (propaanhape), selle soolad ja estrid
ex 50.2 ­ ­ Propioonhappe soolad ja estrid:
­ ­ ­ Mannitooli estrid ja sorbitooli estrid VABA
­ Või(butaan)happed, palderjan(pentaan)happed, nende soolad ja estrid:
ex 60.2 ­ ­ Või- ja palderjanhappe soolad ja estrid:
­ ­ ­ Mannitooli estrid ja sorbitooli estrid VABA
­ Palmitiinhape, steariinhape, nende soolad ja estrid:
ex 70.2 ­ ­ Palmitiin- ja steariinhappe soolad ja estrid:
­ ­ ­ Mannitooli estrid ja sorbitooli estrid VABA
­ Muud:
ex 90.9 ­ ­ Muud:
­ ­ ­ Mannitooli estrid ja sorbitooli estrid VABA
29.16 Küllastumata atsüklilised ühealuselised karboksüülhapped, tsüklilised ühealuselised karboksüülhapped, nende anhüdriidid, halogeenanhüdriidid, peroksiidid ja peroksohapped; nende halogeenitud, sulfoneeritud, nitreeritud või nitroseeritud derivaadid:
­ Küllastumata atsüklilised ühealuselised karboksüülhapped, nende anhüdriidid, halogeenanhüdriidid, peroksiidid ja peroksohapped; nende derivaadid:
ex 12.0 ­ ­ Akrüülhappe estrid:
­ ­ ­ Mannitooli estrid ja sorbitooli estrid VABA
ex 14.0 ­ ­ Metakrüülhappe estrid:
­ ­ ­ Mannitooli estrid ja sorbitooli estrid VABA
­ ­ Oleiin-, linool- ja linoleenhapped, nende soolad ja estrid
ex 15.2 ­ ­ ­ Oleiin-, linool- ja linoleenhapete soolad ja estrid:
­ ­ ­ ­ Mannitooli estrid ja sorbitooli estrid VABA
­ ­ Muud:
ex 19.9 ­ ­ ­ Muud:
­ ­ ­ ­ Mannitooli estrid ja sorbitooli estrid VABA
29.17 Mitmealuselised karboksüülhapped, nende anhüdriidid, halogeenanhüdriidid, peroksiidid ja peroksohapped; nende halogeenitud, sulfoneeritud, nitreeritud või nitroseeritud derivaadid:
­ Atsüklilised mitmealuselised karboksüülhapped, nende anhüdriidid, halogeenanhüdriidid, peroksiidid ja peroksohapped; nende derivaadid:
­ ­ Muud:
ex 19.1 ­ ­ ­ Itakoni happed ja tema soolad VABA
ex 19.9 ­ ­ ­ Itakoni happe estrid VABA
29.18 Karboksüülhapped, mis sisaldavad täiendavaid hapniku funktsionaalseid rühmi, nende anhüdriidid, halogeenanhüdriididid, peroksiidid ja peroksohap-
ped; nende halogeenitud, sulfoneeritud, nitreeritud või nitroseeritud derivaadid:
­ Karboksüülhapped, mis sisaldavad alkoholi funktsionaalset rühma, kuid ei sisalda muid hapniku funktsionaalseid rühmi, nende anhüdriidid, halogeenanhüdriidid, peroksiidid ja peroksohapped; nende derivaadid:
­ ­ Piimhape, selle soolad ja estrid:
11.1 ­ ­ ­ Piimhappe soolad VABA
11.2 ­ ­ ­ Piimhappe estrid VABA
14.0 ­ ­ Sidrunhape VABA
­ ­ Sidrunhappe soolad ja estrid:
15.1 ­ ­ ­ Soolad VABA
15.2 ­ ­ ­ Estrid VABA
­ ­ Muud:
­ ­ ­ Glütseriini happed, glükoosi happed, suhkru happed, isosuhkru happed, heptasuhkru happed, nende soolad ja estrid
ex 19.1 ­ ­ ­ ­ Happed ja soolad VABA
ex 19.9 ­ ­ ­ ­ Estrid VABA
29.32 Üksnes hapniku heteroaatomi(te)ga heterotsüklilised ühendid:
­ Ühendid, mille struktuuris sisaldub kondenseerimata furaaniring (hüdrogeenitud või hüdrogeenimata):
ex 19.0 ­ ­ Muud:
­ ­ ­ Manniidi või sorbiidi anhüdraadid (k.a. sorbitaan), mis ei sisalda maltooli või isomaltooli VABA
ex 99.0 ­ Muud:
­ ­ Metüülglükoosiid
­ ­ Manniidi või sorbiidi anhüdraadid (k.a. sorbitaan), mis ei sisalda maltooli või isomaltooli
29.40 Keemiliselt puhtad suhkrud peale sahharoosi, laktoosi, maltoosi, glükoosi ja fruktoosi; suhkrute eetrid ja estrid ning nende soolad (v.a. rubriikides 2937, 2938 ja 2939 esitatud tooted):
ex 00.0 ­ Muud, v.a. ramnoos, rafinoos ja mannoos VABA
29.41 Antibiootikumid:
10.0 ­ Penitsilliinid ja nende penitsilliinhappe struktuuriga derivaadid; nende soolad: VABA
30.01 Näärmed ja muud kuivatatud organid (pulbrina või muul kujul); organoteraapias kasutatavad näärmete, muude organite ja nende eritiste ekstraktid; hepariin, selle soolad; organoteraapiaks ja profülaktikaks kasutatavad mujal nimetamata inim- või loomorganismist pärit ained:
ex 90.0 ­ Muud:
­ ­ ­ Hepariin ja selle soolad VABA
35.01 Kaseiin, kaseinaadid jm. kaseiini derivaadid; kaseiinliimid:
10.0 ­ Kaseiin: *
­ Muud:
90.1 ­ ­ Kaseinaadid jm. kaseiini derivaadid *
90.2 ­ ­ Kaseiinliimid VABA
35.05 Dekstriinid jm. modifitseeritud tärklised (nt. elatineeritud ja esteriseeritud tärklised); tärklistel, dekstriinidel jm. modifitseeritud tärklistel baseeruvad liimid:
10.0 ­ Ddekstriinid jm. modifitseeritud tärklised *
20.0 ­ Liimid VABA
35.06 Muud valmiskujul liimid ja liimained; tooted liimide või liimainetena kasutamiseks, jaemüügiks pakendatud, netomassiga kuni 1 kg:
ex 10.0 ­ Tooted liimidena või liimainetena kasutamiseks, jaemüügiks pakendatud, netomassiga kuni 1 kg
­ ­ Mis baseeruvad soodiumi silikaatide emulsioonidel VABA
­ Muud:
ex 99.0 ­ ­ Muud:
­ ­ ­ Mis baseeruvad soodiumi silikaatide emulsioonidel või vaigu emulsioonidel VABA
35.07 Ensüümid (fermendid); mujal nimetamata valmisensüümid:
ex 90.0 ­ Muud
­ ­ Toiduaineid sisaldavad valmisensüümid VABA
38.09 Viimistlusvahendid, värvide fikseerimise ja värvimise kiirendamise vahendid; muud tekstiili-, paberi-, naha- jms. tööstuses kasutatavad, mujal nimetamata tooted ja preparaadid (näit. apretid ja peitsid):
10.0 ­ Tärklisainete baasil: VABA
­ Muud:
ex 91.0 ­ ­ Tekstiili- jms. tööstuses kasutatavad
­ ­ ­ Sisaldavad tärklist või tärklisest saadud tooteid VABA
ex 92.0 ­ ­ Tselluloosi-, paberi- jms. tööstuses kasutatavad
­ ­ ­ Sisaldavad tärklist või tärklisest saadud tooteid VABA
ex 93.0 ­ ­ Naha- jms. tööstuses kasutatatvad
­ ­ ­ Sisaldavad tärklist või tärklisest saadud tooteid VABA
38.23 Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineeritud oksüdeeritud õlid; tööstuslikud rasvaalkoholid:
­ Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineeritud oksüdeeritud õlid:
­ ­ Tallõli rasvhapped:
13.1 ­ ­ ­ Söödaks VABA
13.9 ­ ­ ­ Muud VABA
38.24 Valuvormide ja -kärnide tootmisel kasutatavad sideained; keemia- või toiduainetööstuses toodetavad mujal nimetamata keemiatooted ja -preparaadid (sh. ka looduslike saaduste segust koosnevad); keemia- ja sellega seotud tööstusharude mujal nimetamata tootmisjäägid:
ex 10.0 ­ Valuvormide ja -kangide tootmisel kasutatavad sideained:
­ ­ Tehisvaikudel põhinev VABA
60.0 ­ Sorbitool (v.a. alamrubriiki 2905.44 kuuluv): VABA
ex 90.0 ­ Muud:
­ ­ Tooted sorbitooli kräkkimisest VABA
39.11 Naftavaigud, kumaroonindeenvaigud, polüterpeenid, polüsulfiidid, polüsulfoonid ja muud käesoleva grupi märkuses 3 esitatud, mujal nimetamata tooted algkujul:
ex 10.0 ­ naftavaigud, kumaroon-, indeen- või kumaroon-indeenvaigud ja polüterpeenid
­ ­ Vaikude emulsioonil baseeruv liim VABA
­ Muud:
ex 90.9 ­ ­ Muud:
­ ­ Vaikude emulsioonil baseeruv liim VABA
39.13 Mujal nimetamata looduslikud polümeerid (näit. algiinhapped) ja modifitseeritud looduslikud polümeerid (näit. tahked proteiinid, loodusliku kautðuki keemilised derivaadid), algkujul:
90.0 ­ Muud: VABA


* -- fikseeritud tollimaks vastavalt käesoleva protokolli Artiklile 2.1(a).
VABA -- vastavalt Artiklile 2.1(a) fikseeritud tollimaksu ei rakendata.

Lisa 2

Viidatud artikli 2 punktis c

ULATUS

Artikkel 1

Kui käesolevas lisas ei ole ette nähtud teisiti, siis kuuluvad kala- ja teised meretooted, mis pärinevad EFTA riigist või Eestist, nagu nad on loetletud käesolevas artiklis, käesoleva lepingu sätete alla.

HS rubriigi nr. Toote kirjeldus
02.08 Muud toidukõlblikud liha ja subproduktid, värsked, jahutatud või külmutatud:
ex 0208.90 -- muud:
-- -- vaalaliha1
Grupp 3 Kalad ja vähilaadsed, molluskid ja muud veeselgrootud
15.04 Kala või mereimetajate rasvad, õlid ja nende fraktsioonid (rafineeritud või rafineerimata, keemiliselt modifitseerimata)1
15.16 Loomsed või taimsed rasvad või õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeniseeritud, esterifitseeritud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid edasiselt töötlemata:
ex 1516.10 -- loomsed rasvad ja õlid ja nende fraktsioonid:
-- -- saadud täielikult kalast või mereimetajatest1
16.03 Ekstraktid ja mahlad lihast, kalast, vähilaadsetest, molluskitest või muudest veeselgrootutest:
ex 1603.00 -- ekstraktid ja mahlad vaalalihast, kalast, vähilaadsetest, molluskitest või muudest veeselgrootutest1
16.04 Toidud või konservid kalast; kalamarjast valmistatud kaaviar ja kaaviari asendajad
16.05 Toidud ja konservid vähilaadsetest, molluskitest või muudest veeselgrootutest
23.01 Inimtoiduks kõlbmatud pulber, jahu ja graanulid lihast või subproduktidest, kalast, vähilaadsetest, molluskitest või muudest veeselgrootutest; rasvakõrned:
ex 2301.10 -- inimtoiduks kõlbmatud pulber, jahu ja graanulid lihast või subproduktidest; rasvakõrned:
-- -- vaalalihast1
2301.20 -- inimtoiduks kõlbmatud pulber, jahu ja graanulid kalast, vähilaadsetest, molluskitest või muudest veeselgrootutest
23.09 Valmistoidud loomadele:
ex 2309.90 -- muud:
-- -- lahustatud tooted kalast

1 Impordikeeldu vaalaproduktidele rakendavad Liechtenstein ja Šveits CITES konventsiooni alusel.

Artikkel 2

1. Kui lõigetes 2 kuni 4 pole ette nähtud teisiti, siis kehtivad kalandussektori puhul need abi meetmed, mis on toodud käesoleva lepingu artiklis 17 ja selle tõlgenduses lisas 5.

2. Järgmisi abi meetmeid, mis puudutavad kalandussektorit, ei loeta tavaliselt käesolevale lepingule vastavateks:

-- üldised abi meetmed, mis puudutavad kogu sektorit tervikuna ja mis pole otseselt suunatud strukturaalsetele meetmetele vastavalt lisa 5 punkti c alapunkti ii sätetele;

-- maksusoodustused, välja arvatud need, mis otseselt korvavad hinnaga seotud kahjud ja mis on selgelt seotud kalandussektoris valitsevate eritingimustega;

-- sotsiaalsed meetmed, kui nende meetmete subsiidiumi element ületab üldiselt teistes sektorites rakendatavat, võttes arvesse eritingimused, mis esinevad kalandussektoris.

3. Järgmisi abi meetmeid peetakse üldiselt käesoleva lepingu artikli 17 sätetega kooskõlas olevateks:

-- abi meetmed madalaimate lubatud siseriiklike kala esmamüügi hindade kujul ning ülejäägi ostmine, mida rakendatakse selleks, et korvata tõsiseid turuhäireid;

-- regionaalsed abi meetmed sellises ulatuses nagu nad on vajalikud kalandustegevuse säilitamiseks piirkondades, mis on sellest tegevusest üle keskmise taseme sõltuvad ja kus sissetulekud kalandusest on selgelt alla riikliku kalandussektori keskmist taset.

Sellised piirkondlikud meetmed peavad piirduma vaid hinnakahjumi hüvitamisega võrreldes teiste kalanduspiirkondadega. Kehtestades või säilitades selliseid meetmeid peavad käesoleva lepingu osalised riigid vastavalt lisa 5 sätetele tagama piisava informatsiooni piirkondliku olukorra kohta, mis tingib selliste meetmete kehtestamise või säilitamise.

4. Järgmisi abi meetmeid ei loeta käesoleva lepinguga kooskõlas olevateks:

-- abi vastavalt lisa 5 punkti c alapunktile vi, mis puudutab kalandussektorit,

-- abi vastavalt lisa 5 punkti c alapunktile viii, mis puudutab kalapüügialast tegevust.

Artikkel 3

1. Šveits koos Liechtensteini Vürstiriigi territooriumiga võib säilitada impordi tollimaksud järgmistele Eestist pärinevatele toodetele:

HS rubriigi nr. Toote kirjeldus
ex 03.01 kuni 03.05 Mageveekalad, välja arvatud angerjad, lõhed, karpkalad ja külmutatud fileed

Käesolev korraldus vaadatakse läbi enne 1. jaanuari 2000. a., püüdes parandada kala ja teiste meresaadustega kauplemist.

2. Šveits koos Liechtensteini Vürstiriigi territooriumiga võib säilitada impordi tollimaksud järgmistele Eestist pärinevatele toodetele:

HS rubriigi nr. Toote kirjeldus
ex Grupp 15 Toiduks kasutatavad loomsed ja taimsed rasvad ning õlid
ex Grupp 23 Toiduainetetööstuse jäätmed, tööstuslikult toodetud loomasöödad.

Eesti Vabariigi ja EFTA riikide vahelise lepingu artiklis 3 viidatud prtokolli B muutmise protokoll

Islandi Vabariik, Liechtensteini Vürstiriik, Norra Kuningriik, Šveitsi Konföderatsioon (edaspidi «EFTA riigid»)

ja

Eesti Vabariik (edaspidi «Eesti»),

kuna EFTA riikide ja Eesti vaheline leping (edaspidi leping), mis on alla kirjutatud 7. detsembril 1995. aastal, ei ole veel Eesti poolt ratifitseeritud ja ei ole seega jõustunud,

arvestades lepingu protokolli B, mis käsitleb mõiste «pärinevad tooted» definitsiooni ja administratiivse koostöö meetodeid,

võttes arvesse EFTA riikide ja Eesti vahelise lepingu juurde kuuluva teineteisemõistmise memorandumi lõiget 5, mille kohaselt lepinguosalised riigid deklareerivad oma valmisolekut, juhul kui vastavad ametkonnad võtavad vastu otsuse Euroopa kumulatsiooni rakendamisest, kohandada sellest tulenevalt protokolli B,

märkides, et laiendatud kumulatsioon on väga soovitud, kuna võimaldab kasutada EFTA riikidest, s.o Islandist, Norrast ja Šveitsist ning Eestist pärinevaid materjale, samuti Euroopa Ühendusest, Euroopa Majandusruumist, Ungarist, Poolast, Tðehhi Vabariigist, Slovaki Vabariigist, Rumeeniast, Bulgaariast, Sloveeniast, Lätist või Leedust pärinevaid materjale, et suurendada lepingu efektiivsust,

märkides, et Liechtensteini Vürstiriigil lepinguosalise riigina on tolliliit Šveitsiga, ning märkides, et Liechtensteini Vürstiriik on Euroopa Majandusruumi moodustava lepingu üks osapool, on Liechtensteinist eksporditud pärinevad tooted, olles täielikult pärinevad või piisavalt töödeldud, vastavalt rakendatavate päritolureeglite sätetele, märgistatud päritoluga kas «Šveits» või «Euroopa Majandusruum»,

märkides, et ülalamainitud põhjusel on muudatused pärinevate toodete mõiste määratlemisel vajalikud,

märkides, et teatud töötlemisnõuded mittepärinevatele materjalidele neile päritolustaatuse andmiseks, vajavad tehnilise töötlemise arengust lähtudes parandamist,

märkides, et kogemustele tuginedes on töötlemise reeglite nimekirja rakendamist võimalik parandada, laiendades seda kõikidele kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoniseeritud süsteemi (HS) gruppidele,

võttes arvese HS täiendusi, mis jõustusid 1. jaanuaril 1996,

märkides, et sellest tulenevalt on kohane lepingu õigeks funktsioneerimiseks koondada ühte teksti kõik kõnealused sätted, et hõlbustada majandusüksuste ja tolliametkondade tööd,

leppisid kokku alljärgnevas:

Artikkel 1

Protokoll B, millele on viidatud lepingu artiklis 3, asendatakse sõnastusega, mis on toodud käesoleva protokolli lisas.

Artikkel 2

Käesolev protokoll jõustub 1. jaanuaril 1997 nende allakirjutanud riikide suhtes, kes on selleks ajaks andnud depositaarile hoiule lepingu ning käesoleva protokolli ratifitseerimis- või heakskiidudokumendid eeldusel, et Eesti kuulub nende riikide hulka, kes on oma ratifitseerimis- või heakskiidudokumendid hoiule andnud.

Sellise allakirjutanud riigi suhtes, kes on andnud oma ratifitseerimis- või heakskiidudokumendi hoiule pärast 1. jaanuari 1997, jõustub käesolev protokoll tema dokumendi hoiuleandmisele järgneva teise kuu esimesel päeval eeldusel, et Eesti suhtes jõustub leping hiljemalt samal kuupäeval.

Kui käesolev protokoll ei ole jõustunud 1. jaanuaril 1997, rakendavad allakirjutanud riigid protokolli B ajutiselt, nagu on sätestatud käesoleva protokolli lisas, kuni käesoleva protokolli ametliku jõustumiseni.

Artikkel 3

Norra Valitsus, kes on depositaariks, teatab kõikidele käesolevale protokollile alla kirjutanud riikidele igast ratifitseerimis- või heakskiidudokumendi hoiuleandmisest, samuti käesoleva protokolli jõustumisest.

Selle tõenduseks on vastavalt volitatud täievolilised esindajad käesolevale protokollile alla kirjutanud.

Sõlmitud Genfis 20. novembril 1996 ühes originaaleksemplaris inglise keeles, mis antakse hoiule Norra Valitsuse juurde. Depositaar edastab tõendatud koopiad kõikidele allakirjutanud riikidele ning käesoleva protokolliga ühinevatele riikidele.

Islandi Vabariigi nimel Gunnar S. GUNNARSSON Liechtensteini Vürstiriigi nimel Letizia MEIER Norra Kuningriigi nimel Terje JOHANNESSEN

Šveitsi Konföderatsiooni nimel William ROSSIER Eesti Vabariigi nimel Priit PALLUM

Protokoll B

Mõiste «pärinevad tooted definitsiooni ja administratiivse koostöö meetodite kohta

Sisukord
I osa. ÜLDSÄTTED
Artikkel 1. Definitsioonid
II osa. MÕISTE «PÄRINEVAD TOOTED» DEFINITSIOON
Artikkel 2. Üldised nõuded
Artikkel 3. Kahepoolne päritolu kumulatsioon
Artikkel 4. Diagonaalne päritolu kumulatsioon
Artikkel 5. Täielikult pärinevad tooted
Artikkel 6. Piisavalt töödeldud tooted
Artikkel 7. Ebapiisavad töötlemisoperatsioonid
Artikkel 8. Kvalifikatsiooniühik
Artikkel 9. Lisaseadmed, varuosad ja tööriistad
Artikkel 10. Komplektid
Artikkel 11. Neutraalsed elemendid
III osa. TERRITORIAALSED NÕUDMISED
Artikkel 12. Territoriaalsuse printsiip
Artikkel 13. Otsetransport
Artikkel 14. Näitused
IV osa. TOLLIHÜVITUS VÕI VABASTAMINE
Artikkel 15. Tollihüvitusest või tollimaksuvabastusest keeldumine
V osa. PÄRITOLUTÕENDID
Artikkel 16. Üldised nõuded
Artikkel 17. Liikumissertifikaadi EUR.1 väljastamise protseduur
Artikkel 18. Liikumissertifikaadi EUR.1 tagantjärele väljastamine
Artikkel 19. Liikumissertifikaadi EUR.1 duplikaadi väljastamine
Artikkel 20. Liikumisertifikaadi EUR.1 väljastamine eelnevalt vormistatud või väljaantud päritolutõendi alusel
Artikkel 21. Arvedeklaratsiooni vormistamise tingimused
Artikkel 22. Kinnitatud eksportöör
Artikkel 23. Päritolutõendi kehtivus
Artikkel 24. Päritolutõendi esitamine
Artikkel 25. Osakaupa importimine
Artikkel 26. Päritolutõendist vabastamine
Artikkel 27. Täiendavad dokumendid
Artikkel 28. Päritolutõendi ja täiendavate dokumentide säilitamine
Artikkel 29. Vastuolud ja vormilised vead
Artikkel 30. Arveldusühikutes väljendatud kogused
VI osa. ADMINISTRATIIVKOOSTÖÖ KORRALDUS
Artikkel 31. Vastastikune abistamine
Artikkel 32. Päritolutõendite kontrollimine
Artikkel 33. Vaidluste lahendamine
Artikkel 34. Karistused
Artikkel 35. Vabatsoonid
VII osa. LÕPPSÄTTED
Artikkel 36. Alamkomitee tolli ja päritolu küsimustes

I osa

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1. Definitsioonid

Käesolevas protokollis:

(a) «tootma» tähendab igasugust töö- või töötlemisoperatsiooni, sealhulgas koostamist või muid spetsiifilisi operatsioone;

(b) «materjal» tähendab igasugust toote valmistamisel kasutatavat koostisosa, toorainet, komponenti või osa, jne;

(c) «toode» tähendab valmistatavat toodet, isegi kui seda kavatsetakse hiljem kasutatada teistes tootmisoperatsioonides;

(d) «kaubad» tähendab nii materjale kui ka tooteid;

(e) «tolliväärtus» tähendab väärtust, mis on määratud vastavalt 1994. a. Üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe artikli 7 rakendamise lepingule (Maailma Kaubandusorganisatsiooni tolliväärtuse leping);

(f) «ex-works hind» tähendab tootjahinda, mis makstakse EFTA riigi või Eesti tootjale, kelle ettevõttes tehakse viimane töö või töötlemine, eeldusel et hinnas sisaldub kõikide kasutatud materjalide väärtus, miinus kõik siseriiklikud maksud, mis makstakse tagasi või võidakse tagasi maksta toote eksportimisel;

(g) «materjalide väärtus» tähendab kasutatud mittepärinevate materjalide tolliväärtust nende importimise ajal, või kui see ei ole teada ning seda pole võimalik kindlaks teha, siis tähistab see materjalide eest EFTA riigis või Eestis makstavat esimest kindlakstehtavat hinda;

(h) «pärinevate materjalide väärtus» tähendab nende materjalide punktis g defineeritud tolliväärtust, rakendatuna mutatis mutandis;

(i) «lisandunud väärtuse» all mõistetakse tootjahinda, millest on lahutatud nende toodete tolliväärtuste summa, mis ei pärinenud maalt, kust need tooted hangiti;

(j) «grupid» ja «rubriigid» tähendavad gruppe ja rubriike (neljakohalisi koode), mida kasutatakse nomenklatuuris, mis moodustab kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoniseeritud süsteemi, käesolevas protokollis «harmoniseeritud süsteem» või «HS»;

(k) «klassifitseeritud» viitab toote või materjali klassifitseerimisele vastavasse rubriiki;

(l) «kaubasaadetis» tähendab tooteid, mis saadetakse samaaegselt ühelt eksportöörilt ühele kaubasaajale või mille transporti eksportöörilt kaubasaajale käsitleb üksainus transpordidokument või selle puudumisel ainult üksainus arve;

(m) «territooriumid» tähendab ka territoriaalvett;

(n) «arveldusühik» peab olema ekvivalentne Euroopa rahaühiku eküüga (ECU).

II osa

MÕISTE «PÄRINEVAD TOOTED» DEFINITSIOON

Artikkel 2. Üldised nõuded

1. Käesoleva lepingu rakendamiseks käsitletakse järgmisi tooteid EFTA riigist pärinevatena:

(a) täielikult EFTA riigist pärinevad tooted käesoleva protokolli artikli 5 tähenduses;

(b) EFTA riigist pärinevad tooted, mis sisaldavad mitte täielikult sealt pärinevaid materjale, tingimusel et neid materjale on EFTA riigis piisavalt töödeldud käesoleva protokolli artikli 6 tähenduses;

(c) Euroopa Majandusruumist pärinevad kaubad Euroopa Majandusruumi lepingu protokolli 4 tähenduses.

2. Käesoleva lepingu rakendamiseks käsitletakse järgmisi tooteid Eestist pärinevatena:

(a) täielikult Eestist pärinevad tooted käesoleva protokolli artikli 5 tähenduses;

(b) Eestist pärinevad tooted, mis sisaldavad mitte täielikult sealt pärinevaid materjale, tingimusel et neid materjale on Eestis piisavalt töödeldud käesoleva protokolli artikli 6 tähenduses.

Artikkel 3. Kahepoolne päritolu kumulatsioon

1. EFTA riigist pärinevaid materjale käsitletakse kui Eestist pärinevaid materjale, kui need on lülitatud sealt pärineva toote koosseisu. Ei ole vajalik, et need materjalid oleks läbinud piisava töö või töötlemise, eeldades siiski, et neid on töödeldud rohkem kui viidatud käesoleva protokolli artikli 7 lõikes 1.

2. Eestist pärinevaid materjale käsitletakse kui EFTA riigist pärinevaid materjale, kui need on lülitatud sealt pärineva toote koosseisu. Ei ole vajalik, et need materjalid oleks läbinud piisava töö või töötlemise, eeldades siiski, et neid on töödeldud rohkem kui viidatud käesoleva protokolli artikli 7 lõikes 1.

Artikkel 4. Diagonaalne päritolu kumulatsioon

1. Vastavalt lõigete 2 ja 3 sätetele käsitletakse Poola, Ungari, Slovaki Vabariigi, Tðehhi Vabariigi, Bulgaaria, Rumeenia, Läti, Leedu, Sloveenia või Euroopa Liidu päritolu materjale EFTA riikide, Eesti ning antud riikide või Euroopa Liidu vaheliste lepingute tähenduses kui EFTA riigist või Eestist pärinevaid materjale juhul, kui need on lülitatud sealt pärineva toote koosseisu. Ei ole vajalik, et need materjalid oleksid läbinud piisava töö või töötlemise.

2. Tooteid, mis on omandanud päritolu lõike 1 põhjal, loetakse EFTA riigist või Eestist pärinevateks toodeteks juhul, kui seal lisandunud väärtus ületab lõikes 1 viidatud teistest riikidest pärinevate kasutatud materjalide väärtuse. Vastasel juhul käsitletakse kõnealuseid tooteid sellest lõikes 1 viidatud riigist või Euroopa Liidust pärinevatena, millise päritoluga kasutatud materjalide väärtus on suurim. Päritolu määramisel ei võeta arvesse EFTA riikides või Eestis piisava töötluse läbi teinud materjale, mis pärinevad lõikes 1 viidatud teistest riikidest või Euroopa Liidust.

3. Käesolevas artiklis sätestatud kumulatsiooni rakendatakse ainult siis, kui kasutatud materjalid on saavutanud pärinevate toodete staatuse käesoleva protokolli reeglitega identsete päritolureeglite rakendamisega. EFTA riigid ja Eesti teatavad teineteisele lõikes 1 viidatud riikidega või Euroopa Liiduga sõlmitud lepingute ja nendega kaasnevate päritolureeglite üksikasjad.

Artikkel 5. Täielikult pärinevad tooted

1. Järgmisi tooteid loetakse täielikult EFTA riigist või Eestist pärinevaiks:

(a) selle riigi maapinnast või merepõhjast saadud mineraalained;

(b) tooted seal kasvatatud/kasvanud taimedest;

(c) seal sündinud ja kasvatatud elusloomad;

(d) tooted seal kasvatatud elusloomadest;

(e) seal jahi- või kalasaagist valmistatud tooted;

(f) nende laevade poolt merest väljaspool EFTA riikide või Eesti territoriaalvett püütud kala ja sellest valmistatud tooted;

(g) nende vabriklaevade pardal ainult punktis f viidatud saadustest valmistatud tooted;

(h) seal kogutud pruugitud tooted, mis kõlbavad ainult toorainena tarbimiseks, sealhulgas kasutatud rehvid, mis kõlbavad ainult kas protekteerimiseks või jäätmetena kasutamiseks;

(i) seal teostatud tootmisprotsesside käigus eraldunud metalli- ja muud jäätmed;

(j) väljaspool nende territoriaalvett asuvast merepõhjast või selle aluspinnasest saadud tooted, eeldusel, et neil on selle põhja või aluspinna töötlemise ainuõigus;

(k) ainult alapunktides a kuni j märgitud toodetest valmistatud kaubad.

2. Lõike 1 punktides f ning g toodud mõisted «nende laevad» ja «nende vabriklaevad» kehtivad üksnes selliste laevade ja vabriklaevade kohta:

(a) mis on registreeritud või arvele võetud EFTA riigis või Eestis;

(b) mis sõidavad EFTA riigi või Eesti lipu all;

(c) millest vähemalt 50% kuulub EFTA riigi või Eesti kodanikele või firmale, mille peakontor asub ühes EFTA riigis või Eestis ja mille mänedžer või mänedžerid, direktorite nõukogu või juhatuse esimees ja enamus juhtimisorganite liikmetest on selle EFTA riigi või Eesti kodanikud, ning lisaks sellele, kui on tegemist osaühingute või aktsiaseltsidega, mille kapitalist vähemalt pool kuulub mainitud riikidele või nende riikide juriidilistele isikutele või kodanikele;

(d) mille kapten ja ohvitserid on EFTA riigi või Eesti kodanikud; ja

(e) mille meeskonnast vähemalt 75% on EFTA riigi või Eesti kodanikud.

Artikkel 6. Piisavalt töödeldud tooted

1. Artikli 2 rakendamisel loetakse mittetäielikult pärinevad tooted piisavalt töödelduiks, juhul kui lisa 2 nimekirjas toodud tingimused on täidetud.

Ülalviidatud tingimused määratlevad, milline mittepärinevate materjalide töötlemine on nõutud kõigi käesoleva lepingu alla kuuluvate toodete valmistamisel ning neid tingimusi rakendatakse ainult selliste materjalide osas. Juhul kui toodet, mis on saanud päritolustaatuse, täites sellele tootele nimekirjas määratud tingimused, kasutatakse teise toote valmistamisel, ei arvestata selle toote valmistamiseks kasutatud materjale teises tootes kui mittepärinevaid.

2. Vaatamata lõikes 1 sätestatule võib siiski kasutada teatud toote valmistamisel mittepärinevaid materjale, mida vastavalt nimekirjas seatud tingimustele ei tohiks kasutatada, eeldusel et:

(a) nende koguväärtus ei ületa 10% toote «ex-works» hinnast;

(b) ühtki nimekirjas märgitud mittepärinevate materjalide väärtuse maksimaalset protsendimäära ei ületata käesoleva lõike rakendamisel.

Käesolev lõige ei kehti harmoniseeritud süsteemi gruppide 50 kuni 63 kohta.

3. Lõiked 1 ja 2 ei kehti artiklis 7 toodud juhtudel.

Artikkel 7. Ebapiisavad töötlemisprotsessid

1. Vaatamata lõikes 2 sätestatule loetakse pärineva toote staatuse omandamiseks järgnevaid operatsioone ebapiisavaks töötlemiseks, olenemata sellest, kas artikli 6 nõuded on täidetud või mitte:

(a) transpordil ja ladustamisel kauba hea seisundi säilitamiseks teostatavad operatsioonid (ventileerimine, laialilaotamine, kuivatamine, jahutamine, soola, vääveldioksiidi või muude vesilahuste sisse asetamine, kahjustatud osade eemaldamine ja muud sarnased operatsioonid);

(b) lihtsad operatsioonid, mis seisnevad tolmu eemaldamises, sõelumises, sorteerimises, klassifitseerimises, komplekteerimises (sealhulgas kaubaartiklite komplektidesse panek), pesemises, värvimises, tükeldamises;

(c)(i) pakendi vahetamine ning pakendite kokkupanemine ja lahtivõtmine;

(ii) lihtne pudelitesse, anumatesse, kottidesse, karpidesse panek, papist või puidust alustele kinnitamine jne. ning kõik muud lihtsad pakkimisoperatsioonid;

(d) markeeringute, siltide või muude eristusmärkide kinnitamine toodetele või nende pakenditele;

(e) erinevat liiki või sarnaste toodete lihtne segamine, juhul kui käesolevas protokollis toodud päritolureeglid ei võimalda ühte või mitut segude komponenti lugeda ühest EFTA riigist või Eestist pärinevateks toodeteks;

(f) osade lihtne kokkupanek, selleks et moodustuks terviklik toode;

(g) punktides a kuni f kirjeldatud kahe või enama operatsiooni kombinatsioon;

(h) loomade tapmine.

2. Et määratleda, kas antud toote töötlemine loetakse lõike 1 tähenduses ebapiisavaks, vaadeldakse kõiki EFTA riikides või Eestis selle toote suhtes teostatud operatsioone üheskoos.

Artikkel 8. Kvalifikatsiooniühik

1. Käesoleva protokolli sätete rakendamisel loetakse kvalifikatsiooniühikuks üht kindlat toodet, mida peetakse harmoniseeritud süsteemi nomenklatuuri järgi klassifikatsiooni kindlaksmääramisel baasühikuks.

Sellest järeldub, et:

(a) kui toode, mis koosneb mitmest artiklist või on kokku pandud osadest, klassifitseeritakse harmoniseeritud süsteemi ühe rubriigi all, moodustab tervik kvalifikatsiooniühiku;

(b) kui kaubapartii koosneb mitmest identsest tootest, mis on klassifitseeritud harmoniseeritud süsteemi sama rubriigi all, tuleb käesoleva protokolli rakendamisel käsitleda iga toodet eraldi.

2. Kui harmoniseeritud süsteemi üldreegli nr. 5 j��rgi on toote klassifitseerimiseks pakend arvestatud toote osaks, arvestatakse see toote osaks ka päritolu määramisel.

Artikkel 9. Lisaseadmed, varuosad ja tööriistad

Lisaseadmeid, varuosi ja tööriistu, mis lähetatakse koos seadme, masina, aparaadi või sõidukiga ja mis on osa normaalvarustusest ning sisalduvad toote hinnas ja kantakse samale saatelehele, käsitletakse kui üht tervikut vastava seadme, masina, aparaadi või sõidukiga.

Artikkel 10. Komplektid

Komplekte, nagu on defineeritud harmoniseeritud süsteemi üldreeglis nr. 3, loetakse pärinevaiks, kui kõik komponenttooted on pärinevad. Kui komplekt koosneb pärinevatest ja mittepärinevatest toodetest, loetakse komplekt kui tervik pärinevaks eeldusel, et mittepärinevate toodete väärtus ei ületa 15 protsenti kogu komplekti «ex-works» hinnast.

Artikkel 11. Neutraalsed elemendid

Toote päritolu määramisel ei arvestata tootmisel kasutatud järgnevate komponentide päritolu:

(a) energia ja kütus;

(b) tehas ja seadmed;

(c) masinad ja tööriistad;

(d) kaubad, mis ei ole ega peagi olema toote lõppkoostisosad.

III osa

TERRITORIAALSED NÕUDMISED

Artikkel 12. Territoriaalsuse printsiip

1. II osas toodud päritolustaatuse saamise tingimused tuleb tingimata täita EFTA riigis või Eestis, välja arvatud artikli 2 lõike 1 punktis c ja artiklis 4 toodud juhtudel.

2. Kui EFTA riigist või Eestist pärinevad mõnele teisele maale eksporditud tooted saadetakse tagasi, välja arvatud artiklis 4 toodud juhtudel, tuleb neid lugeda mittepärinevateks seni, kuni pole võimalik tõestada tollivõime rahuldaval viisil, et:

(a) tagastatud kaubad on samad, mis eksporditi; ja

(b) neid ei ole teises riigis rohkem töödeldud, kui on vajalik nende hea seisundi säilitamiseks sellel maal või eksportimise jooksul.

Artikkel 13. Otsetransport

1. Käesoleva lepinguga antud soodustatud käsitlus hõlmab ainult käesoleva protokolli nõudmisi rahuldavaid tooteid, mida transporditakse otse lepinguosaliste riikide vahel või läbi teiste riikide territooriumide või Euroopa Ühenduse nagu on viidatud artiklis 4. Jagamatu kaubasaadetise moodustavaid kaupu võib transportida ka läbi mõne muu riigi territooriumi, vajaduse korral neid sellel territooriumil ümber laadides või ajutiselt ladustades tingimusel, et kaup on jäetud transiit- või ladustamisriigis tollivõimude järelevalve alla ning et nendega ei ole seal teostatud muid operatsioone kui mahalaadimine, ümberlaadimine või mõni muu operatsioon nende hea seisukorra säilitamiseks.

Pärinevaid tooteid võib torujuhtmeid pidi transportida ka läbi teiste territooriumide peale lepinguosaliste riikide oma.

2. Tõendusmaterjal selle kohta, et lõike 1 tingimused on täidetud, esitatakse importiva maa tollivõimudele järgmiste dokumentide esitamisega:

(a) ühtne transpordidokument, mis kajastab liikumise eksportivalt maalt läbi transiitmaa; või

(b) transiitmaa tollivõimude poolt väljastatud sertifikaat:

(i) mis annab toodete täpse kirjelduse;

(ii) kus on märgitud toodete mahalaadimise ja ümberlaadimise kuupäevad ja vajaduse korral laevade ning teiste kasutatud transpordivahendite nimed; ja

(iii) mis tõendab tingimusi, milles tooted transiitriigis viibisid; või

(c) nende puudumisel iga muu tõendav dokument.

Artikkel 14. Näitused

1. Pärinevatele toodetele, mis on saadetud näitusele väljapoole Euroopa Ühenduse riike või sellisele maale, mida pole nimetatud artiklis 4, ning mis pärast näitust müüakse impordiks EFTA riiki või Eestisse, kehtivad importimisel käesoleva lepingu sätted tingimusel, et tollivõimudele on rahuldavalt tõestatud, et:

(a) eksportöör on need tooted lähetanud ühest EFTA riigist või Eestist riiki, kus toimub näitus, ja on need seal näitusel eksponeerinud;

(b) tooted on eksportööri poolt kas müüdud või mõnel muul viisil antud EFTA riigis või Eestis asuvale isikule;

(c) tooted on näituse ajal või vahetult pärast seda saadetud samasse riiki, kust nad näitusele saadeti; ja

(d) tooteid ei ole sellest hetkest, mil nad näitusele saadeti, kasutatud ühelgi muul otstarbel kui näitusel eksponeerimiseks.

2. Päritolutõend tuleb välja anda või koostada vastavalt V osa sätetele ning esitada tavalisel viisil importiva maa tollivõimudele. Sellel peab olema toodud näituse nimi ja aadress. Vajaduse korral võib tõendusmaterjalina nõuda lisadokumente toodete olemuse ning nende eksponeerimise tingimuste kohta.

3. Lõige 1 kehtib igasuguse kaubandus-, tööstus-, põllumajandus- või käsitöönäituse, messi või sarnase avaliku näituse või eksponeerimise kohta, mis ei ole korraldatud eraviisilistel eesmärkidel kauplustes või äripindadel, mis on spetsialiseerunud välismaiste toodete müügile, ning ülalmainitud näituse jooksul jäävad tooted tolli kontrolli alla.

IV osa

TOLLIHÜVITUS VÕI VABASTAMINE

Artikkel 15. Tollihüvitusest või tollimaksuvabastusest keeldumine

1. Mittepärinevad materjalid, mida kasutatakse pärinevate toodete tootmiseks EFTA riigis, Eestis või mõnes muus riigis või Euroopa Ühenduses nagu on viidatud artiklis 4 ja millele on vastavalt V osas sätestatule koostatud või väljastatud päritolutõend, ei saa olla EFTA riigis või Eestis mis tahes tollihüvituse või tollimaksuvabastuse subjektiks.

2. Lõikes 1 sätestatud igasuguste tollimaksude või sarnase toimega maksude osalise või täieliku tagasimaksmise, vähendamise või maksmata jätmise keeld, mida rakendatakse EFTA riigis või Eestis töötlemisel kasutatud materjalide suhtes, kui niisugust tagasimaksmist, vähendamist või mittemaksmist rakendatakse kas sätestatuna või tegelikkuses, kehtib nimetatud materjalidest valmistatud pärinevate toodete ekspordil ja mitte siis, kui need on mõeldud tarbimiseks kohapeal.

3. Päritolutõendiga toodete eksportija peab alati olema valmis tollivõimude nõudmise korral esitama kõik vastavad dokumendid, mis tõendavad, et mingit hüvitust ei ole saadud selliste toodete valmistamisel kasutatud mittepärinevate materjalide eest ja et niisugustele materjalidele kohaldatavad tollimaksud ja kõik sarnase toimega maksud on tegelikult tasutud.

4. Lõigete 1 kuni 3 sätteid rakendatakse ka pakkimise suhtes vastavalt artikli 8 lõikele 2, lisandite, varuosade ja tööriistade suhtes vastavalt artiklile 9 ja komplekttoodete suhtes vastavalt artiklile 10, kui niisugused esemed on mittepärinevad.

5. Lõigete 1 kuni 4 sätteid rakendatakse ainult materjalide suhtes, mis kuuluvad käesoleva lepingu rakendusalasse. Need sätted ei välista põllumajandustoodete ekspordi suhtes tagasimaksu süsteemi rakendamist käesoleva lepingu alusel teostatavale ekspordile.

6. Vaatamata lõikes 1 sätestatule võib Eesti rakendada tollimaksude või sarnase toimega meetmete hüvitamise või neist vabastamise süsteeme, mida rakendatakse pärinevate toodete valmistamiseks kasutatavate materjalide suhtes, tingimusel et:

(a) 5%-line või Eestis kehtiv tegelik madalam tollilõiv säilitatakse toodete osas, mis kuuluvad HS gruppidesse 25 kuni 49 ja 64 kuni 97;

(b) 10%-line või Eestis kehtiv tegelik madalam tollilõiv säilitatakse toodete osas, mis kuuluvad HS gruppidesse 50 kuni 63.

Käesoleva lõike sätted kehtivad kuni 31. detsembrini 1998 ning neid võidakse ��hise otsuse alusel üle vaadata.

V osa

PÄRITOLUTÕENDID

Artikkel 16. Üldised nõuded

1. EFTA riigist pärinevad tooted saavad importimisel Eestisse ning Eestist pärinevad tooted saavad importimisel EFTA riiki käesoleva lepingu kohaseid soodustusi, kui esitatakse:

(a) liikumissertifikaat EUR. 1, mille näidis on toodud lisas 3; või

(b) artikli 21 lõikes 1 sätestatud juhtudel on selleks deklaratsioon, mille sõnastus on toodud lisas 4 ning mis esitatakse eksportija poolt arvel, üleandmisteatisel või muul kaubadokumendil, mis kirjeldab neid tooteid piisavalt detailselt, võimaldamaks nende kindlakstegemist (edaspidi nimetatud «arvedeklaratsioon»).

2. Vaatamata lõikes 1 sätestatule saavad käesoleva protokolli tähenduses pärinevad tooted artiklis 26 toodud juhtudel soodustusi käesoleva lepingu alusel, ilma et oleks vaja esitada mingeid ülalnimetatud dokumente.

Artikkel 17. Liikumissertifikaadi EUR. 1 väljastamise protseduur

1. Liikumissertifikaat EUR.1 väljastatakse eksportiva maa tollivõimude poolt eksportööri või eksportööri vastutusel tema volitatud esindaja esitatud kirjaliku avalduse alusel.

2. Selleks täidab eksportöör või tema volitatud esindaja nii liikumissertifikaadi EUR. 1 kui ka taotluse blanketi, mille näidised on toodud lisas 3. Need blanketid täidetakse lepinguosalise riigi keeles või inglise keeles vastavalt eksportiva maa seadustele. Kui need täidetakse käsitsi, tuleb seda teha tindiga ja trükitähtedega. Toodete kirjeldus tuleb esitada selleks ettenähtud lahtris, jätmata ühtegi tühja rida. Sinna, kus lahter jääb täitmata, tuleb tõmmata horisontaalne joon kirjelduse viimase rea alla ning tühi ruum tuleb läbi kriipsutada.

3. Eksportöör, kes taotleb liikumissertifikaadi EUR. 1 väljastamist, peab olema valmis esitama eksportiva maa, kus liikumissertifikaat EUR. 1 väljastatakse, tollivõimude nõudmisel kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad kõnealuste toodete päritolustaatust ning ühtlasi vastavust käesoleva protokolli teistele tingimustele.

4. Liikumissertifikaadi EUR. 1 väljastavad EFTA riigi või Eesti tollivõimud, kui eksporditavad kaubad pärinevad EFTA riigist või Eestist või mõnest teisest riigist või Euroopa Ühendusest nagu viidatud artiklis 4 ja kui need tooted vastavad teistele käesoleva protokolli tingimustele.

5. Eksportiva riigi tollivõimud astuvad vajalikke samme, et kontrollida toodete päritolustaatuse õigsust ning vastavust käesoleva protokolli teistele nõuetele. Sel eesmärgil on neil õigus nõuda igasugust tõendusmaterjali ja inspekteerida eksportööri arveid või sooritada ükskõik millist muud kontrolli, mida peavad vajalikuks. Eksportiva riigi tollivõimude ülesandeks on kindlustada, et lõikes 2 viidatud blanketid on korralikult täidetud. Eelkõige kontrollivad nad, kas lahter, mis on jäetud kaupade kirjeldamiseks, on täidetud sel viisil, et oleks välistatud kõik võimalikud võltsingud.

6. Liikumissertifikaadi EUR. 1 väljaandmise kuupäev märgitakse sertifikaadi lahtrisse 11.

7. Liikumissertifikaat EUR. 1 väljastatakse eksportiva riigi tollivõimude poolt ja väljastatakse eksportöörile kohe, kui eksport on tegelikkuses toimunud või tagatud.

Artikkel 18. Tagantjärele väljastatavad liikumissertifikaadid EUR. 1

1. Vaatamata artikli 17 lõikes 7 sätestatule, võib liikumissertifikaati EUR. 1 erandkorras väljastada ka pärast sellel märgitud toodete eksportimist, juhul kui:

(a) seda ei väljastatud eksportimise käigus vigade, tahtmatu tegevusetuse või eriliste asjaolude tõttu; või

(b) on võimalik tollivõimudele rahuldaval viisil tõestada, et liikumissertifikaat EUR. 1 väljastati, kuid importimisel seda tehnilistel põhjustel ei aktsepteeritud.

2. Lõike 1 rakendamiseks peab eksportöör oma avalduses näitama liikumissertifikaadiga EUR. 1 seotud toodete eksportimise koha ja aja ning märkima taotluse põhjused.

3. Tollivõimud võivad liikumissertifikaadi EUR. 1 tagantjärele väljastada ainult pärast eksportööri avalduses esitatud detailide ja vastava toimiku kokkulangevuse kontrollimist.

4. Tagantjärele väljastatud liikumissertifikaatidele EUR. 1 peab olema märgitud üks järgnevaist lausetest:

"NACHTRÄGLICH AUSGESTELLT", "DELIVERE A POSTERIORI", "RILASCIATO A POSTERIORI", "ISSUED RETROSPECTIVELY", "ÙTGEFID EFTIRA À", "UTSTEDT SENERE", "TAGANTJÄRELE VÄLJAANTUD".

5. Lõikes 4 toodud pealdis paigutatakse liikumissertifikaadi EUR. 1 lahtrisse «Märkused».

Artikkel 19. Liikumissertifikaadi EUR. 1 duplikaadi väljastamine

1. Liikumissertifikaadi EUR. 1 varguse, kaotamise või hävimise korral võib eksportöör pöörduda selle välja andnud tollivõimude poole avaldusega väljastada nende käsutuses olevate ekspordidokumentide alusel duplikaat.

2. Selliselt väljastatud duplikaadile peab olema märgitud üks järgnevaist sõnadest:

"DUBLIKAT", "DUPLICATA", "DUPLICATO", "DUPLICATE", "EFTIRRIT", "DUPLIKAAT".

3. Lõikes 2 viidatud märge kantakse duplikaatliikumissertifikaadi EUR. 1 lahtrisse «Märkused».

4. Duplikaat, millel peab olema märgitud liikumissertifikaadi EUR. 1 originaali väljastamise kuupäev, loetakse kehtivaks alates sellest kuupäevast.

Artikkel 20. Liikumissertifikaadi EUR. 1 väljastamine eelnevalt vormistatud või väljaantud päritolutõendi alusel

Kui pärinevad tooted paigutatakse EFTA riigi või Eesti tolliameti kontrolli alla eesmärgiga need tooted või osa neist toodetest EFTA riigi või Eesti territooriumil mujale saata, on võimalik asendada päritolutõendi originaal ühe või enama liikumissertifikaadiga EUR. 1. Asendusliikumissertifikaadi(d) EUR. 1 väljastab see tolliamet, kelle kontrolli alla tooted paigutatakse.

Artikkel 21. Arvedeklaratsiooni vormistamise tingimused

1. Artikli 16 lõike 1 punktis b märgitud arvedeklaratsioon vormistatakse:

(a) kinnitatud eksportööri poolt vastavalt artiklile 22, või

(b) ükskõik millise eksportööri poolt ükskõik millise saadetise jaoks, mis koosneb ühest või enamast osast, mis sisaldavad pärinevaid tooteid koguväärtuses mitte üle 6000 ECU.

2. Arvedeklaratsiooni võib vormistada juhul, kui kõnesolevaid tooteid saab lugeda pärinevaks EFTA riigist, Eestist, Euroopa Ühendusest või ühest artiklis 4 märgitud riikidest ja käesoleva protokolli teised nõuded on täidetud.

3. Eksportöör, kes vormistab arvedeklaratsiooni, peab olema valmis igal ajal eksportiva riigi tollivõimude nõudel esitama kõik asjakohased dokumendid, mis tõestavad kõnesolevate toodete päritolustaatust ja käesoleva protokolli muude nõuete täitmist.

4. Arvedeklaratsioon tuleb eksportööri poolt vormistada kirjutusmasinal, pitsatiga või printeriga arvele, üleandmisteatisele või muule kaubadokumendile, deklaratsioonile, mille sõnastus on toodud lisas 4, kasutades selles lisas märgitud üht keelt ja kooskõlas eksportiva riigi seadustega. Kui see deklaratsioon on kirjutatud käsitsi, peab see olema kirjutatud tindiga ja trükitähtedega.

5. Arvedeklaratsioonid peavad kandma eksportööri käsitsi kirjutatud originaalallkirja. Siiski, kinnitatud eksportöörilt vastavalt artiklile 22 ei nõuta niisugustele deklaratsioonidele allakirjutamist eeldusel, et ta esitab eksportiva riigi tollivõimudele kirjaliku kinnituse, et ta aktsepteerib iga arvedeklaratsiooni, mis identifitseerib teda kui allakirjutanut.

6. Arvedeklaratsiooni võib eksportöör vormistada, kui sellega seotud tooted eksporditakse, või pärast eksportimist, tingimusel et see esitatakse importivas riigis kahe aasta jooksul pärast eelnimetatud toodete importimist.

Artikkel 22. Kinnitatud eksportöör

1. Eksportiva maa tollivõimud võivad volitada ükskõik millist eksportööri, kes teostab käesoleva lepinguga hõlmatud kaupade sagedasi tarneid, vormistama arvedeklaratsioone sõltumata asjaomaste toodete väärtusest. Niisugust volitust taotlev eksportöör peab tollivõime rahuldaval viisil esitama kõik vajalikud tagatised tõestamaks toodete päritolustaatust ja käesoleva protokolli muude nõuete täitmist.

2. Tollivõimud võivad allutada kinnitatud eksportööri staatuse andmise ükskõik millistele tingimustele, mida nad peavad sobivaks.

3. Tollivõimud annavad kinnitatud eksportöörile omapoolse kinnituse, mis kantakse arvedeklaratsioonile.

4. Tollivõimud teostavad kinnitatud eksportööri poolt volituse kasutamise järelevalvet.

5. Tollivõimud võivad tühistada volituse igal ajal. Nad teevad seda juhul, kui eksportöör ei suuda enam tagada lõikes 1 sätestatut, ei täida lõikes 2 märgitud tingimusi või kasutab volitust muul viisil ebakorrektselt.

Artikkel 23. Päritolutõendi kehtivus

1. Päritolutõendi annab välja eksportiv riik. Tõend kehtib neli kuud alates väljaandmise kuupäevast ning tuleb esitada selle aja jooksul importiva riigi tollivõimudele.

2. Päritolutõendeid, mis esitatakse importiva riigi tollivõimudele lõikes 1 määratletud viimasest esitamise kuupäevast hiljem, võidakse aktsepteerida sooduskäsitluse saamiseks juhul, kui dokumente ei olnud enne viimast kuupäeva võimalik esitada erakorraliste asjaolude tõttu.

3. Muudel juhtudel aktsepteerivad importiva riigi tollivõimud päritolutõendeid, kui tooted on neile esitatud enne nimetatud tähtaja lõppemist.

Artikkel 24. Päritolutõendi esitamine

Päritolutõendid esitatakse importiva riigi tollivõimudele vastavalt selles riigis kehtivatele protseduuridele. Nimetatud võimud võivad nõuda päritolutõendi tõlget ja seda, et impordideklaratsiooniga kaasneks importööri tunnistus, mis tõendab, et tooted vastavad käesoleva lepingu rakendamiseks vajalikele tingimustele.

Artikkel 25. Osakaupa importimine

Kui importööri palvel lahti võetud või kokkupanemata tooteid harmoniseeritud süsteemi üldreegli nr. 2 punkti a tähenduses, mis kuuluvad harmoniseeritud süsteemi jaotuste XVI ja XVII või gruppide 7308 ja 9406 alla, imporditakse osadena vastavalt tollivõimude poolt kehtestatud tingimustele, esitatakse kogu kaubapartii kohta üks päritolutõend esimese osa importimisel.

Artikkel 26. Päritolutõendist vabastamine

1. Tooteid, mis saadetakse eraisikuilt eraisikuile väikepakkidena või mis moodustavad osa reisija isiklikust pagasist, loetakse pärinevateks, ilma et oleks vaja esitada ametlik päritolutõend, tingimusel et selliseid tooteid ei impordita kaubanduslikult ja on deklareeritud, et nad vastavad käesoleva protokolli rakendamiseks nõutavatele tingimustele ja kui pole kahtlust sellise deklaratsiooni tõele vastavuses. Juhul kui tooted saadetakse posti teel, võib selle deklaratsiooni märkida tollideklaratsioonile C2/CP3 või sellele dokumendile lisatud lehele.

2. Juhuslikku laadi importi, mis koosneb ainuüksi saajate või reisijate või nende perekondade isiklikuks tarbimiseks mõeldud kaupadest, ei loeta kaubanduslikuks impordiks, kui nende kaupade olemusest ja kogusest ilmneb, et silmas ei peeta ärieesmärki.

3. Sealjuures ei tohi nende toodete koguväärtus ületada 500 ECU-d väikepakkide puhul ega 1200 ECU toodete puhul, mis moodustavad osa reisija isiklikust pagasist.

Artikkel 27. Täiendavad dokumendid

Artikli 17 lõikes 3 ja artikli 21 lõikes 3 märgitud dokumendid, mida kasutatakse tõestamaks, et tooteid, mille kohta on väljastatud liikumissertifikaat EUR. 1 või arvedeklaratsioon, võib lugeda pärinevateks EFTA riigist, Eestist, Euroopa Ühendusest või mõnest muust artiklis 4 viidatud riigist, ning nimetatud tooted täidavad käesoleva protokolli muid nõudeid, võivad sisaldada muuhulgas järgnevat:

(a) eksportööri või tarnija otsesed tõendid nimetatud kaupade hankimise kohta, sisaldades näiteks andmeid arvete või sisemise raamatupidamise kohta;

(b) dokumendid, mis tõestavad kasutatud materjalide päritolustaatust ja mis on välja antud või koostatud EFTA riigis või Eestis, kus neid dokumente kasutatakse vastavalt siseriiklikele seadustele;

(c) dokumendid, mis tõestavad materjalide töötlemist EFTA riigis või Eestis ja on väljastatud või koostatud EFTA riigis või Eestis, kus neid dokumente kasutatakse vastavalt siseriiklikele seadustele;

(d) liikumissertifikaadid EUR. 1 või arvedeklaratsioonid, mis tõestavad kasutatud materjalide päritolustaatust, mis on väljastatud või koostatud EFTA riigis või Eestis vastavalt käesolevale protokollile või Euroopa Ühenduse või mõne teise artiklis 4 viidatud riigi poolt kooskõlas päritolureeglitega, mis on identsed käesoleva protokolli reeglitega.

Artikkel 28. Päritolutõendi ja täiendavate dokumentide säilitamine

1. Liikumissertifikaadi EUR.1 väljastamist taotlev eksportöör säilitab artikli 17 lõikes 3 nimetatud dokumente vähemalt kolm aastat.

2. Arvedeklaratsiooni vormistanud eksportöör säilitab selle arvedeklaratsiooni koopiat ning artikli 21 lõikes 3 nimetatud dokumente vähemalt kolm aastat.

3. Eksportiva riigi tollivõimud, kes on väljastanud liikumissertifikaadi EUR. 1, säilitavad artikli 17 lõikes 2 toodud taotluse vormi vähemalt kolm aastat.

4. Importiva riigi tollivõimud säilitavad liikumissertifikaate EUR. 1 ja neile esitatud arvedeklaratsioone vähemalt kolm aastat.

Artikkel 29. Vastuolud ja vormilised vead

1. Väikeste vastuolude avastamine päritolutõenditele kantud informatsiooni ning tolliametile importimiseks vajalike tolliformaalsuste täitmiseks esitatud dokumentidele kantud informatsiooni vahel ei too ipso facto kaasa päritolutõendi kehtetuks tunnistamist, kui on nõudeile vastavalt tõestatud, et see dokument vastab esitatud kaupadele.

2. Ilmsed vormilised vead, nagu näiteks trükivead päritolutõendil, mis ei sea dokumendile kantud informatsiooni korrektsust kahtluse alla, ei tohiks anda põhjust seda dokumenti tagasi lükata.

Artikkel 30. Arveldusühikutes väljendatud kogused

1. Eksportiva riigi rahvusliku valuuta kogused, mis vastavad arveldusühikutes väljendatud kogustele, määratakse kindlaks eksportiva riigi poolt ja neist antakse teada teistele lepinguosalistele.

2. Kui need kogused ületavad importiva riigi poolt kindlaksmääratud vastavad kogused, siis peab viimane neid aktsepteerima juhul, kui arve on esitatud eksportiva riigi valuutas. Kui arve on esitatud mõne muu artiklis 4 loetletud riigi või Euroopa Ühenduse riigi valuutas, peab importiv riik tunnustama nimetatud riigi poolt märgitud summat.

3. Ükskõik millises rahvuslikus valuutas väljendatud summad peavad olema vastavad arveldusühikutes väljendatud selles rahvuslikus valuutas 1996. aasta oktoobri esimese tööpäeva seisuga.

4. Arveldusühikutes väljendatud summad ja nende ekvivalendid EFTA riikide ja Eesti rahvuslikes valuutades vaadatakse ükskõik millise lepinguosalise riigi palvel ühiskomitee poolt läbi. Sellise läbivaatamise käigus kindlustab ühiskomitee, et iga rahvusliku valuuta kasutatavad kogused ei vähene ja otsustab, kas vastavate limiitide säilitamine on vajalik. Sellel eesmärgil võib ta otsustada arveldusühikutes väljendatud koguseid muuta.

VI osa

ADMINISTRATIIVKOOSTÖÖ KORRALDUS

Artikkel 31. Vastastikune abistamine

1. EFTA riikide ja Eesti tollivõimud varustavad üksteist läbi EFTA sekretariaadi pitsatijäljendite näidistega, mida kasutatakse nende tolliametites liikumissertifikaatide EUR. 1 väljastamisel, ja tollivõimude aadressidega, kes vastutavad nende sertifikaatide ja arvedeklaratsioonide kontrollimise eest.

2. Et kindlustada käesoleva protokolli õiget rakendamist, aitavad EFTA riigid ja Eesti üksteist kompetentsete tollivõimude kaudu liikumissertifikaatide EUR. 1 või arvedeklaratsioonide ning neis dokumentides toodud informatsiooni õigsuse kontrollimisel.

Artikkel 32. Päritolutõendite kontrollimine

1. Päritolutõendeid kontrollitakse tagantjärele pisteliselt või siis, kui importiva riigi tollivõimudel tekib põhjendatud kahtlus taoliste dokumentide autentsuse, kõnealuste toodete päritolustaatuse või käesoleva protokolli teiste nõuete täitmise suhtes.

2. Lõike 1 sätete rakendamiseks peavad importiva riigi tollivõimud tagastama liikumissertifikaadi EUR. 1 ja arve, kui see oli esitatud, arvedeklaratsiooni või nende dokumentide koopiad eksportiva riigi tollivõimudele, esitades vajaduse korral sisu või vormi puudutavate järelepärimiste põhjused. Kõik dokumendid ja informatsioon, mis näitavad, et päritolutõendil toodud andmed on ebaõiged, edastatakse koos palvega neid kontrollida.

3. Kontrollimist teostavad eksportiva riigi tollivõimud. Sel eesmärgil on neil õigus nõuda ükskõik milliseid tõendusmaterjale ja inspekteerida eksportööri arveid või viia läbi ükskõik millist muud kontrollimist, mida peavad vajalikuks.

4. Kui importiva riigi tollivõimud otsustavad kõnealustele toodetele soodustatud käsitluse andmise kuni kontrolli tulemuste selgumiseni peatada, peavad nad pakkuma võimalust loovutada kaubad importöörile tingimusel, et võetakse tarvitusele vajalikud ettevaatusabinõud.

5. Kontrolli nõudnud tollivõime peab selle tulemustest informeerima võimalikult kiiresti. Tulemused peavad selgelt näitama, kas dokumendid on autentsed ja kas kõnealuseid tooteid võib lugeda pärinevaks EFTA riigist, Eestist, Euroopa Ühendusest või artiklis 4 loetletud riikidest ning kas nad vastavad käesoleva protokolli nõuetele.

6. Juhul kui järelkontrolli palve esitamise kuupäevast kümne kuu jooksul ei ole vastust laekunud või vastus ei sisalda kõne all oleva dokumendi autentsuse või toodete tõelise päritolu kohta piisavalt informatsiooni, võivad kontrolli nõudnud tollivõimud õigustatult keelduda sooduskäsitlusest, välja arvatud erandolukordades.

Artikkel 33. Vaidluste lahendamine

Kui artiklis 32 toodud kontrolliprotseduuridega seoses tekib vaidlus, mida ei ole võimalik lahendada kontrolli nõudnud tollivõimude ja kontrolli eest vastutavate tollivõimude vahel või kui tõstatatakse käesoleva protokolli tõlgendamise küsimus, esitatakse küsimus lahendamiseks ühiskomiteele.

Kõigil juhtudel lahendatakse importööri ja importiva riigi tollivõimude vahelised vaidlused vastavalt selle riigi seadustele.

Artikkel 34. Karistused

Igaüht, kes toodetele sooduskäsitluse saamise eesmärgil koostab ebaõiget informatsiooni sisaldava dokumendi või esitab andmeid sellise dokumendi koostamiseks, karistatakse.

Artikkel 35. Vabatsoonid

1. EFTA riigid ja Eesti astuvad kõik vajalikud sammud kindlustamaks, et päritolutõendiga tarnitavaid tooteid, mis transpordi käigus läbivad nende territooriumil asuvat vabatsooni, ei asendata teiste kaupadega ja neid ei käsitseta mingil muul moel kui ainult nende riknemise vältimiseks vajalikud operatsioonid.

2. Erandina lõikes 1 sätetestatust, kui EFTA riigist või Eestist pärinevaid tooteid imporditakse päritolutõendi alusel vabatsooni ja nad läbivad seal menetluse või töötluse, väljastavad kõne all olevad võimud eksportööri soovil uue liikumissertifikaadi EUR. 1, kui teostatud menetlus või töötlus on kooskõlas käesoleva protokolli sätetega.

VII osa

LÕPPSÄTTED

Artikkel 36. Alamkomitee tolli- ja päritoluküsimustes

1. Luuakse tolli- ja päritoluküsimuste alamkomitee sarnaselt ühiskomiteele vastavalt käsoleva lepingu artikli 27 lõikele 5, mille ülesandeks on teha koostööd ning vahetada informatsiooni ekspertide vahel.

2. Alamkomitee koosneb lepinguosaliste riikide ekspertidest, kes vastutavad tolli- ja päritoluküsimuste eest.

Lisa 1

Sissejuhatavad märkused lisa 2 nimekirjale

Märkus 1

Nimekiri määratleb tingimused kõikidele toodetele, et omandada piisavalt töödeldud toote staatus käesoleva protokolli artikli 6 tähenduses.

Märkus 2

2.1. Nimekirja kaks esimest veergu kirjeldavad saadavat toodet. Esimene veerg annab harmoniseeritud süsteemi rubriigi või grupi numbri ja teine veerg annab toote kirjelduse. Iga sissekande jaoks kahes esimeses veerus vastab reegel veergudes 3 ja 4. Juhul kui sissekandele esimeses veerus eelneb «ex», näitab see, et reeglid veergudes 3 ja 4 puudutavad ainult seda osa sellest rubriigist, mida on kirjeldatud veerus 2.

2.2. Kui veerus 1 on grupeeritud mitu rubriiki või on toodud antud grupi kood ja toote kirjeldus on veerus 2 seetõttu antud üldmõistes, siis vastavad reeglid veergudes 3 ja 4 kehtivad kõigi toodete kohta, mis on harmoniseeritud süsteemis liigitatud selle grupi rubriikidesse või ükskõik millisesse grupeeritud rubriiki veerus 1.

2.3. Kui nimekirjas on erinevad reeglid, mis kehtivad rubriigi erinevatele toodetele, sisaldab iga taandrida rubriigi selle osa kirjeldust, millele vastavad reeglid veergudes 3 ja 4.

2.4. Kui esimeses kahes veerus antud kirje kohta on toodud reegel nii veerus 3 kui ka veerus 4, siis võib eksportöör valikuliselt kohaldada kas veerus 3 või veerus 4 märgitud reeglit. Kui mingit päritolureeglit ei ole veerus 4 antud, siis tuleb kohaldada reeglit veerus 3.

Märkus 3

3.1. Protokolli artikli 6 sätted kehtivad toodetele, mis on omandanud päritolustaatuse ja mida kasutatakse teiste toodete tootmisel, hoolimata sellest, kas see staatus on omandatud ettevõttes, kus neid tooteid kasutatakse või teistes ettevõtetes poolteks olevates riikides.

Näiteks:

Mootor rubriigist nr. 8407, mille kohta reegel ütleb, et kasutatavate mittepärinevate materjalide väärtus ei tohi ületada 40% tootjahinnast (ex-works hinnast), on valmistatud «legeeritud terasesulamist» rubriigi all nr. ex 7224.

Kui see valtsimine toimus ühes pooles mittepärinevast valukangist, on valtsimine juba andnud päritolu nimekirja rubriigi nr. ex 7224 reegli põhjal. Valtsimist võib siis lugeda pärinevaks mootori väärtuse arvestamisel, hoolimata sellest, kas see toodeti samas või mõnes teises poole ettevõttes. Seega ei võeta mittepärineva valukangi väärtust arvesse kasutatud mittepärinevate materjalide väärtuse arvestamisel.

3.2. Nimekirja reegel annab minimaalselt vajaliku töö- või töötlemismahu, kusjuures suurem töö või töötlemine annab samuti päritolustaatuse; vastupidiselt, väiksem töö või töötlemine ei anna tootele päritolu. Seega, kui reegel ütleb, et teatavas tootmisstaadiumis võib kasutada mittepärinevat materjali, siis on sellise materjali kasutamine tootmise varasemas staadiumis lubatud ja hilisemas mitte.

3.3. Kahjustamata märkust 3.2, kui reegel ütleb, et võib kasutada «ükskõik millise rubriigi materjale», võib kasutada ka tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale, võttes siiski arvesse reeglis sisalduvaid piiranguid. Väljend «valmistamine ükskõik millise rubriigi materjalidest, kaasa arvatud teised rubriigi nr. ... materjalid», tähendab, et kasutada võib vaid selliseid tootega samasse rubriiki kuuluvaid materjale, millel on erinev toote kirjeldus kui tootel veerus 2.

3.4. Kui nimekirja reegel määrab, et toodet võib valmistada rohkem kui ühest materjalist, tähendab see, et ühte või enamat materjali võib kasutada. See ei nõua kõikide kasutamist.

Näiteks:

Reegel kangastele HS 5208 kuni 5212 sätestab, et võib kasutada looduslikke kiude ning muude materjalide hulgas kasutada ka keemilisi kiude. See ei tähenda, et mõlemaid peab kasutama; võib kasutada ühte või teist või mõlemat korraga.

3.5. Kui nimekirja reegel määrab, et toode peab olema valmistatud teatud materjalist, siis see tingimus ei välista teiste materjalide kasutamist, mis nende iseloomu tõttu ei saa reeglit rahuldada. (Vt. ka märkust 6.2 allpool seoses tekstiilidega.)

Näiteks:

Reegel rubriigi nr. 1904 toiduainete valmistamiseks, mis eriliselt välistab teraviljade ja teraviljasaaduste kasutamise, ei välista mineraalsoolade, kemikaalide ja teiste lisandite kasutamist, mis pole toodetud teraviljadest.

See ei kehti aga toodetele, mida juhul, kui ei saa nimekirjas kirjeldatud vastavast materjalist toota, saab toota sama iseloomuga materjalist varasemas tootmisstaadiumis.

Näiteks:

Mittekootud materjalist valmistatud grupi ex 62 rõivaeseme puhul, kui lubatakse kasutada ainult mittepärinevat lõnga, ei ole võimalik alustada mittekootud kangast, isegi kui mittekootud kangaid pole harilikult võimalik valmistada lõngast. Niisugustel juhtudel oleks lähtematerjal tavaliselt lõnga eelstaadiumis, st. kiu staadiumis.

3.6. Kui nimekirja reeglis on toodud kasutada lubatud mittepärinevate materjalide maksimaalväärtuseks kaks või enam protsendimäära, siis ei või neid protsente kokku liita. Teiste sõnadega, kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide maksimaalväärtus ei tohi kunagi ületada kõrgeimat toodud protsendimääradest. Konkreetse materjali kohta kehtivaid individuaalseid protsendimäärasid ei tohi samuti ületada.

Märkus 4

4.1. Nimekirjas kasutusel olev termin «looduslikud kiud» tähistab muid kiudusid kui kunst- või sünteetilised kiud. See on piiratud staadiumini enne ketramist, kaasa arvatud jäätmed, ja kui ei ole märgitud teisiti, hõlmab kiude, mis on kraasitud, kammitud või muul viisil töödeldud, aga mitte kedratud.

4.2. Termin «looduslikud kiud» hõlmab hobusejõhvi rubriigist nr. 0503, siidi rubriigist 5002 ja 5003, samuti villa, peeni või jämedaid loomakarvu rubriikides 5101 kuni 5105, puuvillakiudu rubriikidest nr. 5201 kuni 5203 ja muid taimseid kiude rubriikidest 5301 kuni 5305.

4.3. Termineid «tekstiilimass», «keemilised ained» ja «paberivalmistamise materjalid» kasutatakse nimekirjas kirjeldamaks materjale, mis ei ole klassifitseeritud gruppides 50 kuni 63 ja mida võib kasutada kunst-, sünteetiliste või paberkiudude või lõnga tootmiseks.

4.4. Terminit «staapelkiud» kasutatakse nimekirjas rubriikidesse 5501 kuni 5507 kuuluvatele sünteetilistele või kunstkiule, staapelkiule või -jäätmetele viitamiseks.

Märkus 5

5.1. Kui teatud toote puhul on nimekirjas tehtud viide käesolevale märkusele, siis ei kehti veerus 3 toodud tingimused ühegi nende valmistamisel kasutatud põhilise tekstiilmaterjali kohta, mis summaarselt moodustavad 10% või vähem kõigi kasutatud põhiliste tekstiilmaterjalide kogukaalust. (Vt. ka märkusi 5.3 ja 5.4 allpool.)

5.2. Märkuse 5.1 kohaselt võib teatud kõikumist rakendada ainult segatoodetele, mis on valmistatud kahest või enamast põhilisest tekstiilmaterjalist.

Põhilised tekstiilmaterjalid on järgmised:

-- siid,

-- vill,

-- jäme loomakarv,

-- peen loomakarv,

-- hobusejõhv,

-- puuvill,

-- paberivalmistamise materjalid ja paber,

-- lina,

-- naturaalne kanep,

-- džuut ja muud niinkiud,

-- sisal ja muud agaavi perekonda kuuluvad kiud,

-- kookoskiud, abaka, ramjee ja muud taimsed tekstiilkiud,

-- sünteesfilamentkiud,

-- tehisfilamentkiud,

-- sünteesstaapelkiud polüpropüleenist,

-- sünteesstaapelkiud polüestrist,

-- sünteesstaapelkiud polüamiidist,

-- sünteesstaapelkiud polüakrülonitriilist,

-- sünteesstaapelkiud polüimiidist,

-- sünteesstaapelkiud polütetrafluoroetüleenist,

-- sünteesstaapelkiud polüfenüleensulfiidist,

-- sünteesstaapelkiud polüvinüülkloriidist,

-- muud sünteesstaapelkiud,

-- tehisstaapelkiud viskoosist,

-- muud tehisstaapelkiud,

-- lõng, valmistatud polüuretaanist vaheldumisi paindlike segmentidega polüeetrist, mähitud või mitte,

-- lõng, valmistatud polüuretaanist vaheldumisi paindlike segmentidega polüestrist, mähitud või mitte,

-- rubriiki 5605 (metalliseeritud lõng) kuuluvad tooted: alumiiniumfooliumist või plastkilest põhimikust koosnev, mitte üle 5 mm laiune riba, mis on alumiiniumpulbriga pealistatud või pealistamata ning kihitatud läbipaistva või värvilise liimiga plastkile kahe kihi vahel,

-- muud tooted rubriigist 5605.

Näiteks:

Lõng rubriigist nr. 5205, mis on valmistatud puuvillakiust rubriigist nr. 5203 ja sünteetilisest staapelkiust rubriigist nr. 5506, on segalõng. Sellepärst võib mittepärinevaid sünteetilisi staapelkiude, mis ei rahulda päritolureegleid (mille puhul on nõutav valmistamine keemilistest materjalidest või tekstiilimassist), kasutada kuni 10% lõnga kaalust.

Näiteks:

Villane kangas rubriigist nr. 5112, mis on valmistatud villasest lõngast rubriigist nr. 5107 ja sünteetiliste staapelkiudude lõngast rubriigist nr. 5509, on segamaterjalidest kangas. Seetõttu võib nii mittepärinevat sünteetilist lõnga, mis ei rahulda päritolureegleid (mille puhul on nõutav valmistamine keemilistest materjalidest või tekstiilimassist) kui ka villast lõnga, mis ei rahulda päritolureegleid (mille puhul on nõutav valmistamine looduslikest kiududest, mis ei ole kraasitud, kammitud ega muul moel ketramiseks ette valmistatud) või nende kahe kombinatsiooni kasutada kuni 10% kanga kaalust.

Näiteks:

Froteeriie rubriigist nr. 5802, mis on valmistatud puuvill-lõngast rubriigist nr. 5205 ja puuvillakangast rubriigist nr. 5210, on segatoode ainult juhul kui puuvillkangas ise on segakangas, olles valmistatud kahes erinevas rubriigis klassifitseeritud lõngadest või kui kasutatud puuvill-lõngad ise on segud.

Näiteks:

Kui kõnesolev froteekangas oleks olnud valmistatud puuvill-lõngast rubriigist 5205 ja sünteetilisest kangast rubriigist 5407, siis on ilmselt kasutatud kahte erinevat põhitekstiilmaterjali ja froteekangas on järelikult segatoode.

Näiteks:

Džuudist alusele valmistatud taftingvaip, mille tupsud on nii tehiskiud- kui ka puuvill-lõngast, on segatoode, sest on kasutatud kolme põhitekstiilmaterjali. Seega võib kõiki mittepärinevaid materjale, mida kasutatakse hilisemas tootmise staadiumis, kui reegel seda lubab, kasutada eeldusel, et nende summaarne kogukaal ei ületa 10% kõigi vaibas sisalduvate tekstiilmaterjalide kogukaalust. Niisiis võib džuudist alust ja/või tehiskiudlõnga importida tootmise selles staadiumis eeldusel, et kaalu tingimused on täidetud.

5.3. Juhul kui toodetele lisatakse «lõnga, mis on valmistatud polüuretaanist vaheldumisi paindlike segmentidega polüeetrist, mähitud või mitte», on tolerants selle lõnga suhtes 20%.

5.4. Juhul kui toodetele lisatakse «alumiiniumfooliumist või plastiklindist südamikuga lõnga või paela, mis võib olla kas alumiiniumpulbriga kaetud või mitte, laiusega kuni 5 mm, ja mis on kahe plastikriba vahele kleebitud kleepriba abil», on tolerants selle lõnga või paela suhtes 30%.

Märkus 6

6.1. Nende tekstiiltoodete osas, mis on nimekirjas tähistatud viitega käesolevale märkusele, võib kasutada tekstiilimaterjale, välja arvatud voodrid ja vaheriided, mis ei rahulda valmistatud toote kohta nimekirja veerus 3 toodud reeglit, eeldusel et need ei ole klassifitseeritud tootega samas rubriigis ning et nende väärtus ei ületa 8% toote tootjahinnast (ex-works hind).

6.2. Kahjustamata märkust 6.3 võib materjale, mis ei ole klassifitseeritud gruppides 50 kuni 63, kasutada vabalt tekstiiltoodete valmistamisel, olenemata sellest, kas nad sisaldavad tekstiilmaterjale või mitte.

Näiteks:

Kui nimekirja reegel sätestab, et teatud tekstiiltoote jaoks, nagu püksid, tuleb kasutada lõnga, ei takista see metallesemete, nagu nööpide kasutamist, kuna nööbid ei ole klassifitseeritud gruppides 50 kuni 63. Samal põhjusel ei ole keelatud tõmblukkude kasutamine, kuigi need tavaliselt sisaldavad tekstiilmaterjale.

6.3. Seal, kus kehtib protsendireegel, peab kasutatud mittepärinevate materjalide väärtuse kalkulatsioonis arvesse võtma ka materjalide, mis ei ole klassifitseeritud gruppides 50 kuni 63, väärtust.

Märkus 7

Rubriikide ex 2707, 2713 kuni 2715, ex 2901, ex 2902 ja ex 3403 rakendamiseks on «spetsiifilised töötlusoperatsioonid» järgmised:

a) vaakumdestilleerimine;

b) redestilleerimine täieliku fraktsioneerimisprotsessi abil;

c) krakkimine;

d) uuendamine;

e) ekstraheerimine selektiivlahustite abil;

f) protsess, mis sisaldab kõiki järgnevaid operatsioone: töötlemine kontsentreeritud väävelhappe, ooleumi või väävelanhüdriidiga; leeliseliste toimeainetega neutraliseerimine; dekoloriseerimine ja puhastamine looduslikult aktiivse mulla, aktiviseeritud mulla, aktiviseeritud söe või boksiidiga;

g) polümerisatsioon;

h) alkülatsioon;

i) isomerisatsioon.

7.2. Rubriikide nr. 2710, 2711 ja 2712 rakendamiseks on «spetsiifilised töötlusoperatsioonid» järgmised:

a) vaakumdestilleerimine

b) redestilleerimine täieliku fraktsioneerimisprotsessi abil;

c) krakkimine;

d) uuendamine;

e) ekstraheerimine selektiivlahustite abil;

f) protsess, mis sisaldab kõiki järgnevaid operatsioone: töötlemine kontsentreeritud väävelhappe, ooleumi või väävelanhüdriidiga; leeliseliste toimeainetega neutraliseerimine; dekoloriseerimine ja puhastamine looduslikult aktiivse mulla, aktiviseeritud mulla, aktiviseeritud söe või boksiidiga;

g) polümerisatsioon;

h) alkülatsioon;

ij) isomerisatsioon;

k) ainult rubriigi ex 2710 alla kuuluvate raskete õlide puhul vesinikuga desulfureerimine, mis vähendab töödeldud toodete väävlisisalduse vähemalt 85% võrra (ASTM D 1266-59 T meetod);

l) ainult rubriigi ex 2710 alla kuuluvate toodete puhul deparafineerimine kõikide protsesside abil, v.a. filtreerimine;

m) ainult rubriigi ex 2710 alla kuuluvate raskete õlide puhul vesinikuga töötlemine rõhu all üle 20 baari ning temperatuuril üle 250 kraadi C katalüsaatori abil, desulfurisatsiooni tekitamata, kus vesinik on keemilise reaktsiooni aktiivne element. Kusjuures edasist rubriigi 2710 määrdeõlide vesinikuga töötlemist (näit. hüdroviimistlus või dekolorisatsioon) värvi või stabiilsuse parendamiseks ei käsitleta «spetsiifilise protsessina»;

n) ainult rubriigi ex 2710 alla kuuluvate kütteõlide puhul atmosfääriline destilleerimine tingimusel, et vähem kui 30% toodete kogumahust destilleerub, sealhulgas kadu, temperatuuril 300 kraadi C juures ASTM D 86 meetodil;

o) ainult rubriigi ex 2710 alla kuuluvate raskete õlide, v.a. gaasiõli ja kütteõli, töötlemine kõrgsagedusega elektrilise koonuslahendusega.

7.3. Rubriikide ex 2707, 2713 kuni 2715, ex 2901, ex 2902 ja ex 3403 rakendamiseks lihtoperatsioonid nagu puhastamine, dekanteerimine, soolatustamine, vee eraldamine, filtreerimine, värvimine, märkimine, väävlisisalduse saamine erineva väävlisisaldusega toodete segamisel, nende operatsioonide või sarnaste opertasioonide ükskõik milline kombineerimine ei anna päritolustaatust.

Lisa 2

Nimekiri mittepärinevate materjalidega teostatavast tööst või töötlemisest, mis on nõutav valmistatud tootele päritolustaatuse saamiseks

Nimekirjas toodud tooted ei pea olema hõlmatud lepinguga. Sellisel juhul on vajalik konsulteerida käesoleva lepingu teiste osalistega

[Nimekirjas esinevad allmärkused (1) kuni (11) on koondatud leheküljele 831]

HS rubriik number Toote kirjeldus Mittepärinevate materjalidega teostatav töö või töötlemine, mis tagab tootele päritolustaatuse
(1) (2) (3) või (4)
Grupp 01 Elusloomad Kõik kaustatud grupi 1 loomad peavad olema täielikult pärinevad
Grupp 02 Liha ja toidukõlblikud subproduktid Tootmine, milles kõik kasutatud grupi 1 ja 2 materjalid peavad olema täielikult pärinevad
Grupp 03 Kalad ja vähilaadsed, molluskid ja muud veeselgrootud Tootmine, milles kõik kasutatud grupi 3 materjalid peavad olema täielikult pärinevad
ex Grupp 04 Piim ja piimatooted; linnumunda; naturaalne mesi; muud mujal nimetamata loomse päritoluga toidukaubad, v.a.: Tootmine milles kõik kasutatud grupi 4 materjalid peavad olema täielikult pärinevad
0403 Petipiim, kalgendatud piim ja koor, jogurt, keefir ja muu fermenteeritud või hapendatud piim ja koor, kondenseeritud või kondenseerimata, suhkru või muu magusaine, aromatiseerivate ainete, puuvilja, pähklite või kakao lisamisega või ilma Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud grupi 4 materjalid peavad olema täielikult pärinevad;

­ mis tahes kasutatud rubriigi 2009 puuviljamahlad (v.a. ananassi-, laimi- või greipfruudimahl) peavad olema pärinevad;

­ mis tahes kasutatud grupi 17 materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast

ex Grupp 05 Muud mujal nimetamata loomsed tooted, välja arvatud: Tootmine, milles kõik kasutatud grupi 5 materjalid peavad olema täielikult pärinevad
ex 0502 Kodu- ja metssigade töödeldud harjased ning karvad Harjaste ning karvade puhastamine, desinfitseerimine, sorteerimine ja sirgestamine
Grupp 06 Eluspuud ja muud taimed; taimesibulad, -juured jms; lõikelilled ja dekoratiivsed taimed Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud grupi 6 materjalid peavad olema täielikult pärinevad;

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

Grupp 07 Köögivili ning toiduks kasutatavad juured ja mugulad Tootmine, milles kõik kasutatud grupi 7 materjalid peavad olema täielikult pärinevad
Grupp 08 Toiduks kasutatavad puuviljad ja pähklid; tsitrusviljade ja melonite koored Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud puuviljad ja pähklid peavad olema täielikult pärinevad;

­ mis tahes kasutatud grupi 17 materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast

ex Grupp 09 Kohv, tee, mate ja maitseained; v.a.: Tootmine, milles kõik kasutatud grupi 9 materjalid peavad olema täielikult pärinevad
0901 Kohv, röstitud või röstimata, kofeiiniga või ilma; kohvikestad ja -koored; kohvi sisaldavad kohviasendajad Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest
0902 Tee, aromatiseeritud või aromatiseerimata Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest
ex 0910 Maitseainete segud Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest
Grupp 10 Teravili Tootmine, milles kõik kasutatud grupi 10 materjalid peavad olema täielikult pärinevad
ex Grupp 11 Jahu, tangud ja kruubid; linnased; tärklis; inuliin; nisuvalk; v.a.: Tootmine, milles kõik kasutatud teraviljad, köögiviljad, rubriigi nr. 0714 söödavad juured ja mugulad või puuviljad peavad olema täielikult pärinevad
ex 1106 Rubriigi nr. 0713 kuivatatud kaunviljadest saadud jäme jahu, püülijahu ja pulber Rubriigi nr. 0708 kaunviljade kuivatamine ja jahvatamine
Grupp 12 Õliseemned ja õliviljad; muud seemned ja viljad; toiduainete-, parfümeeria- ja farmaatsitööstuse toorainena kasutatavad taimed; õled, hein ja söödakultuurid Tootmine, milles kõik kasutatud grupi 12 materjalid peavad olema täielikult pärinevad
1301 Šellak; looduslik kummi; vaigud, kummivaigud ja õlivaigud (näiteks palsamid) Tootmine, milles mis tahes kasutatud rubriigi nr. 1301 materjali väärtus ei tohi ületada 50% toote tootjahinnast
1302 Taimemahlad ja ekstraktid; pektiinid, pektinaadid ja pektiidid; agar-agar ja muud taimsed liimid ja paksendajad, modifitseeritud või mitte, mis pärinevad vegetabiilidest:
­ Taimsed liimid ja paksendajad, modifitseeritud ja vegetabiilidest pärinevad Tootmine modifitseerimata taimsetest liimidest ja paksendajatest
­ Muud Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast
Grupp 14 Taimsed punumismaterjalid; mujal nimetamata taimsed tooted Tootmine, milles kõik kasutatud grupi 14 materjalid peavad olema täielikult pärinevad
Grupp 15 Loomsed ja taimsed rasvad ja õlid ning nende lõhustumissaadused; toidurasvad; loomsed ja taimsed vahad; v.a.: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse
1501 Searasv (k.a. seapekk) ja linnurasv, v.a. rubriikidesse nr. 0209 või 1503 kuuluv: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse
­ kondi- või jäätmerasvad Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a. rubriikide nr. 0203, 0206 või 0207 või rubriigi nr. 0506 kontidest
­ muud Tootmine rubriigi nr. 0203 või 0206 sealihast või selle toidukõlblikest subproduktidest või rubriigi nr. 0207 linnulihast või selle toidukõlblikest subproduktidest
1502 Veise-, lamba- või kitserasv, v.a. rubriiki nr 1503 kuuluv
­ kondi- või jäätmerasvad Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a. rubriikide nr. 0201, 0202, 0204 või 0206 või rubriigi nr. 0506 kontidest
­ muud Tootmine, milles kõik kasutatud grupi 2 loomsed materjalid peavad olema täielikult pärinevad
1504 Kala või mereimetajate rasvad, õlid ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, keemiliselt modifitseerimata:
­ tahked fraktsioonid Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sh. rubriigi nr. 1504 teistest materjalidest
­ muud Tootmine, milles kõik kasutatud gruppide materjalid peavad olema täielikult pärinevad
ex 1505 Rafineeritud lanoliin Tootmine rubriigi nr. 1505 toorvillarasvast
1506 Muud loomsed rasvad ja õlid ja nende fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata:
­ tahked fraktsioonid Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sealhulgas rubriigi nr. 1506 teistest materjalidest
­ muud Tootmine, milles kõik kasutatud grupi 2 materjalid peavad olema täielikult pärinevad
1507 -- 1515 Taimsed õlid ja nende fraktsioonid:
­ sojaõli, maapähkliõli, palmiõli, kopraõli, palmituumaõli, babassupalmiõli, tungipuuõli ja oiticica õli, mürdivaha ja jaapani vaha, jojobaõli fraktsioonid ja õlid tehniliseks kasutamiseks või tööstusliku toorainena, v.a. inimestele mõeldud toiduainete tootmiseks Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse
­ tahked fraktsioonid, v.a. jojobaõli fraktsioon Tootmine teistest rubriikide nr. 1507 kuni 1515 materjalidest
­ muud Tootmine, milles kõik kasutatud taimsed materjalid peavad olema täielikult pärinevad
1516 Loomsed või taimsed rasvad ja õlid ja nende fraktsioonid, osaliselt või täielikult hüdrogeniseeritud, esterdatud, ümberesterdatud või elaidiseeritud, rafineeritud või rafineerimata, kuid edasiselt töötlemata Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud grupi 2 materjalid peavad olema täielikult pärinevad;

­ kõik kasutatud taimsed materjalid peavad olema täielikult pärinevad. Siiski võib kasutada rubriikide 1507, 1508, 1511 ja 1513 materjale

1517 Margariin; toiduks kasutatavad segud või tooted, loomsetest või taimsetest rasvadest või õlidest või selle grupi erinevate rasvade või õlide fraktsioonidest, v.a. rubriiki nr. 1516 kuuluvatest toidurasvadest ja -õlidest Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud grupi 2 ja 4 materjalid peavad olema täielikult pärinevad;

­ kõik kasutatud taimsed materjalid peavad olema täielikult pärinevad. Siiski võib kasutada rubriikide 1507, 1508, 1511 ja 1513 materjale

Grupp 16 Lihast, kalast, vähilaadsetest, molluskitest või muudest veeselgrootutest valmistatud tooted Tootmine grupi 1 loomadest. Kõik kasutatud grupi 3 materjalid peavad olema täielikult pärinevad
ex Grupp 17 Suhkur ja suhkrust kondiitritooted, v.a.: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse
ex 1701 Roosuhkur või suhkrupeedisuhkur ja keemiliselt puhas sahharoos, tahkel kujul, maitsestatud või värvitud Tootmine, milles mis tahes kasutatud grupi 17 materjali väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast
1702 Muud suhkrud sh. keemiliselt puhtad laktoos, maltoos, glükoos ja fruktoos, tahkel kujul; lõhna- ja värvainelisanditeta suhkrusiirupid; tehismesi, naturaalse meega segatud või mitte, karamell:
­ keemiliselt puhtad maltoos ja fruktoos Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sealhulgas teistest rubriigi nr. 1702 materjalidest
­ muud suhkrud tahkel kujul, maitsestatud või värvitud Tootmine, milles mis tahes kasutatud grupi 17 materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast
­ muud Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid peavad olema juba pärinevad
ex 1703 Suhkru ekstraheerimisel või rafineerimisel saadud siirup (melass), maitsestatud või värvitud Tootmine, milles mis tahes kasutatud grupi 17 materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast
1704 Suhkrust kondiitritooted (sh. valge ðokolaad), mis ei sisalda kakaod Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse;

­ mis tahes kasutatud grupi 17 materjali väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast

Grupp 18 Kakao ja kakaotooted Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse;

­ mis tahes kasutatud grupi 17 materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast

1901 Linnaseekstrakt; püülijahust, jämejahust, tärklisest või linnaseekstraktist valmistatud toiduained, mis ei sisalda kakaod või sisaldavad seda alla 40% kaalust arvestatuna täiesti rasvavabalt ning mis pole mujal nimetatud; mujal nimetamata, rubriikides 0401-0404 esitatud toiduainetest valmistatud tooted, mis ei sisalda üldse või sisaldavad kaalult alla 5% kakaod:
­ linnaseekstrakt Tootmine grupi 10 teraviljadest
­ muud Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse;

­ mis tahes kasutatud grupi 17 materjali väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast

1902 Makaronitooted, keedetud, küpsetatud või muul viisil toiduks valmistatud või mitte, täidisega (nt. liha- või muu täidisega) või täidiseta; spagetid, makaronid, nuudlid, lasagne, gnocci, pelmeenid (ravioli), canneloni, kuskuss, valmistoiduna või mitte
­ mis sisaldavad 20% või vähem kaalust liha või subprodukte, kala, vähilaadseid või molluskeid Tootmine, milles kõik kasutatud teraviljad ja teraviljasaadused (v.a. kõvanisu ja selle saadused) peavad olema täielikult pärinevad;
­ mis sisaldavad rohkem kui 20% kaalust liha, subprodukte, kala, vähilaadseid või molluskeid Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud teraviljad ja teraviljasaadused (v.a. kõvanisu ja selle saadused) peavad olema täielikult pärinevad;

­ kõik kasutatud grupi 2 ja 3 materjalid peavad olema täielikult pärinevad

1903 Tapiokk ja selle tärklisest valmistatud asendajad helveste, terade, kruupide, kliide vms kujul Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a. kartulitärklis rubriigist nr. 1108
1904 Teraviljade või teraviljasaaduste paisutamise või röstimise teel valmistatud toidukaubad (nt. maisihelbed); eelnevalt keedetud, küpsetatud või muul viisil teradena, helvestena või muul kujul (v.a. jäme- ja püülijahu) toiduks valmistatud teraviljad (v.a. maisiterad), mujal nimetamata: Tootmine:

­ materjalidest, mis ei ole klassifitseeritud rubriigis nr. 1806;

­ milles kõik kasutatud teraviljad ja jahu (v.a. kõvanisu ja selle saadused) peavad olema täielikult pärinevad;

­ milles mis tahes kasutatud grupi 17 materjali väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast

1905 Leiva-, saia- ja kondiitritooted, küpsised jne., kakaoga või mitte; armulaualeivad, tühjad kapslid farmaatsiatööstusele, oblaadid, riispaber jms. Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a. gupist 11
ex Grupp 20 Köögi- ja puuviljadest, pähklitest ning teistest taimeosadest tooted, välja arvatud: Tootmine, milles kõik kasutatud puuviljad, pähklid ja köögiviljad peavad olema täielikult pärinevad
ex 2001 Bataadid, maniokid ja muud taolised toiduks kasutatavad taimeosad, mis sisaldavad 5% ja rohkem kaalust tärklist, veiniäädika või äädikhappega toiduks valmistatud või konserveeritud Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse
ex 2004 ja ex 2005 Kartulid jahu või helveste kujul, toiduks valmistatud või konserveeritud, ilma veiniäädika või äädikhappeta Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse
2006 Köögiviljad, puuviljad, pähklid, puuviljakoored jm. taimeosad, suhkrus säilitatuna (kuivatatud, glasuuritud või suhkrustatud) Tootmine, milles mis tahes kasutatud grupi 17 materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast
2007 Džemmid (keedised), puuviljaželeed, marmelaadid, puuvilja- või pähklipüreed ja pastad, termiliselt töödeldud, suhkru või mõne muu magusainelisandiga või ilma Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse;

­ mis tahes kasutatud grupi 17 materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast

ex 2008 ­ Pähklid ilma suhkru- või piirituselisandita Tootmine, milles kasutatud pärinevate rubriikide nr. 0801, 0802 ja 1202 kuni 1207 pähklite ja õliseemnete väärtus ületab 60% toote tootjahinnast
­ Maapähklivõi; teraviljal põhinevad segud; palmisäsi; teramais Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse
­ Muud, v.a. puuviljad ja pähklid, mis on toiduks valmistatud muul viisil kui aurutamine või vees keetmine ja mis ei sisalda lisatud suhkrut, külmutatud Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides;

­ mis tahes kasutatud grupi 17 materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast

2009 Kääritamata, piirituselisandita puu- ja köögiviljamahlad (sh. viinamarjamahl koos purustatud kestadega veini valmistamiseks), suhkru- või mõne muu magusainelisandiga või ilma Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse;

­ mis tahes kasutatud grupi 17 materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast

ex Grupp 21 Mitmesugused toidukaubad, v.a.: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse
2101 Kohvi-, tee-, mate-, röstitud siguriekstraktid, -essentsid ja -kontsentraadid ja muud kohviasendajad Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse;

­ kõik kasutatud sigurid peavad olema täielikult pärinevad

2103 Kastmed ja pooltooted kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud, maitseainesegud; sinepipulber ja valmissinep:
­ Kastmed ja pooltooted kastmete valmistamiseks; kastmelisandite segud ja maitseainesegud Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse. Siiski võib kasutada sinepipulbrit või valmissinepit
­ Sinepipulber ja valmissinep Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest
ex 2104 Valmissupid ja puljongid, pooltooted nende valmistamiseks Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a. toiduks valmistatud või konserveeritud köögiviljadest rubriikidest nr. 2002--2005
2106 Mujal nimetamata toidukaubad Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse;

­ mis tahes kasutatud grupi 17 materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast

ex Grupp 22 Karastusjoogid, alkohoolsed joogid ja äädikas; v.a.: Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse;

­ kõik kasutatud viinamarjad või viinamarjadest saadud materjalid peavad olema täielikult pärinevad

2202 Veed, k.a. mineraalvesi ja gaseeritud vesi, suhkru- või muu magusainelisandiga või maitsestatud ja muud mittealkohoolsed joogid, v.a. puu- ja juurviljamahlad rubriigist 2009 Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides;

­ mis tahes kasutatud grupi 17 materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast;

­ mis tahes kasutatud puuviljamahlad (v.a. ananassi-, laimi- ja greipfruudimahl) peavad olema juba pärinevad

2208 Denatureerimata etüülalkohol, tegeliku alkoholisisaldusega alla 80% mahust; kanged alkohoolsed joogid, liköörid ja muud alkohoolsed joogid Tootmine:

­ materjalidest, mis ei ole klassifitseeritud rubriikides nr. 2207 ja 2208;

­ milles kõik kasutatud viinamarjad või viinamarjadest saadud materjalid peavad olema täielikult pärinevad või kui kõik teised kasutatud materjalid on juba pärinevad, siis arrakit võib kasutada kuni 5% mahust

ex Grupp 23 Toiduainete tootmise jäägid ja jäätmed; tööstuslikult toodetud loomasöödad; v.a: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse
ex 2301 Vaalatoit; inimtoiduks kõlbmatu pulber, jahu ja graanulid vähilaadsetest, molluskitest või muudest veeselgrootutest Tootmine, milles kõik kasutatud grupi 2 ja 3 materjalid peavad olema täielikult pärinevad
ex 2303 Maisitärklise tootmise jäätmed (v.a. kontsentreeritud vedelikud) kuivaine valgusisaldusega üle 40% massist Tootmine, milles kogu kasutatud mais peab olema täielikult pärinev
ex 2306 Õlikoogid ja teised oliiviõli ekstraheerimise tahked jäätmed, mis sisaldavad rohkem kui 3% oliiviõli Tootmine, milles kõik kasutatud oliivid peavad olema täielikult pärinevad
ex 2309 Valmistoidud loomadele Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud teraviljad, suhkur või melass, liha või piim peavad olema juba pärinevad;

­ kõik grupi 3 materjalid peavad olema täielikult pärinevad

ex Grupp 24 Tubakas ja tööstuslikud tubakaasendajad; v.a.: Tootmine, milles kõik kasutatud grupi 24 materjalid peavad olema täielikult pärinevad
2402 Sigarid, manilla sigarid, sigarillod ja sigaretid tubakast või tubaka aseainetest Tootmine, milles vähemalt 70% rubriigi nr. 2401 töötlemata tubaka või tubakajäätmete kaalust peab olema juba pärinev
ex 2403 Suitsetamistubakas Tootmine, milles vähemalt 70% rubriigi nr. 2401 töötlemata tubaka või tubakajäätmete kaalust peab olema juba pärinev
ex Grupp 25 Sool; väävel; mullad ja kivimid; krohvimismaterjalid; lubi ja tsement; v.a.: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse
ex 2504 Looduslik kristalliline grafiit, rikastatud süsiniku sisaldusega, puhastatud ja peenestatud Looduslik-kristallilise grafiidi rikastamine süsinikusisalduselt, puhastamine ja peenestamine
ex 2515 Marmor, saetud või muul viisil plokkideks või täisnurkseteks tahvliteks (s.h. ruudukujulised) tükeldatud, paksusega mitte üle 25 cm Marmori, mille paksus ületab 25 cm (isegi kui enne saetud), tükeldamine saagimise teel või muul viisil
ex 2516 Graniit, porfüür, basalt, liivakivi ja muud kivid monumentaalskulptuuri ja ehituse tarbeks saetud või muul viisil plokkideks või täisnurkseteks tahvliteks (sh. ruudukujulised) tükeldatud, paksusega mitte üle 25 cm Kivide, mille paksus ületab 25 cm (isegi kui enne saetud), tükeldamine saagimise teel või muul viisil
ex 2518 Kaltsineeritud dolomiit Kaltsineerimata dolomiidi kaltsineerimine
ex 2519 Purustatud looduslik magneesiumkarbonaat (magnesiit) hermeetiliselt suletud konteinerites ja magneesiumoksiid, puhas või mitte, v.a. sulatatud magneesia või ülepõletatud (aglomeeritud) magneesia Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides. Siiski looduslikku magneesiumkarbonaati (magnesiiti) võib kasutada
ex 2520 Hambaravis kasutatavad spetsiaalkipsid Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast
ex 2524 Looduslikud asbestkiud Tootmine asbesti kontsentraadist
ex 2525 Vilgukivipulber Vilgukivi või selle jäätmete peenestamine
ex 2530 Muldvärvid, kaltsineeritud või peenestatud Muldvärvide kaltsineerimine või peenestamine
Grupp 26 Maagid, räbu ja tuhk Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse
ex Grupp 27 Mineraalsed kütused, mineraalõlid ja nende destilleerimissaadused; bituminoossed mineraalid; mineraalsed vahad; v.a.: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse
ex 2707 Õlid, sarnased mineraalõlidega, mis on destilleeritud kõrgel temperatuuril kivisöetõrvast, milles aromaatsete komponentide kaal ületab mittearomaatsete komponentide kaalu ja mille mahust enam kui 65% destilleerub 250 oC juures (sh. petrooleumpiirituse ja bensooli segud) kasutamiseks mootorikütuse või kütteainena Rafineerimisoperatsioonid ja/ või üks või enam spetsiifilist protsessi (1) või

Muud operatsioonid, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse. Siiski võib kasutada sama rubriigi alla klassifitseeritud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

ex 2709 Bituminoossetest mineraalidest saadud toorõlid Bituminoossete materjalide destruktiivne destillatsioon (lagundamine)
2710 Naftaõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid, v.a. toorõlid; mujal nimetamata õlid, mis sisaldavad kaalult 70% või enam naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid, kui need õlid on toodete põhikomponendid Rafineerimisoperatsioonid ja/ või üks või enam spetsiifilist protsessi (2) või

Muud operatsioonid, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides. Siiski võib kasutada sama rubriigi alla klassifitseeritud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

2711 Naftagaasid jm. gaasilised süsivesinikud Rafineerimisoperatsioonid ja/ või üks või enam spetsiifilist protsessi (2) või

Muud operatsioonid, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse. Siiski võib kasutada sama rubriigi alla klassifitseeritud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

2712 Vaseliin; parafiin, mikrokristalliline naftavaha, räbuvaha, osokeriit, ligniidivaha, turbavaha, muud mineraalsed vahad jms. sünteesil või muudel menetlustel saadud tooted, värvitud või värvimata Rafineerimisoperatsioonid ja/ või üks või enam spetsiifilist operatsiooni (2) või

Muud operatsioonid, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse. Siiski võib kasutada sama rubriigi alla klassifitseeritud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

2713 Naftakoks, naftabituumen jm. nafta- või bituminoossete mineraalide tootmisjäätmed Rafineerimisoperatsioonid ja/ või üks või enam spetsiifilist protsessi (1) või

Muud operatsioonid, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse. Siiski võib kasutada sama rubriigi alla klassifitseeritud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

2714 Looduslik bituumen ja asfalt; bituminoossed kildad, põlevkivid ja õliliivad; asfaltiidid ja asfaltkivimid Rafineerimisoperatsioonid ja/ või üks või enam spetsiifilist protsessi (1) või

Muud operatsioonid, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse. Siiski võib kasutada sama rubriigi alla klassifitseeritud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

2715 Bituumenisegud loodusliku asfaldi, loodusliku bituumeni, naftabituumeni, mineraalsete vaikude või asfaldipigi baasil Rafineerimisoperatsioonid ja/ või üks või enam spetsiifilist protsessi (1) või

Muud operatsioonid, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse. Siiski võib kasutada sama rubriigi alla klassifitseeritud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

ex Grupp 28 Anorgaanilised kemikaalid; väärismetallide, haruldaste muldmetallide, radioaktiivsete elementide ja nende isotoopide anorgaanilised ja orgaanilised ühendid; v.a.: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse. Siiski võib sama rubriigi alla klassifitseeritud materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% selle toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
ex 2805 «Mischmetall» Tootmine elktrolüütilise või termilise töötlemise teel, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast
ex 2811 Vääveltrioksiid Tootmine vääveldioksiidist Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
ex 2833 Alumiiniumsulfaat Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast
ex 2840 Naatriumperboraat Tootmine dinaatrium-tertraboraat-pentahüdraadist Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
ex Grupp 29 Orgaanilised kemikaalid v.a.: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse. Siiski võib sama rubriigi alla klassifitseeritud materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
ex 2901 Atsüklilised süsivesinikud, kasutamiseks kütteaine või mootorikütusena Rafineerimisoperatsioonid ja/ või üks või enam spetsiifilist protsessi (1) või

Muud operatsioonid, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse. Siiski võib kasutada sama rubriigi alla klassifitseeritud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

ex 2902 Tsüklaanid ja tsükleenid, (v.a. asuleenid), benseen, tolueen, ksüleen, kasutamiseks kütteaine või mootorikütusena Rafineerimisoperatsioonid ja/ või üks või enam spetsiifilist protsessi (1) või

Muud operatsioonid, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse. Siiski võib kasutada sama rubriigi alla klassifitseeritud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

ex 2905 Käesoleva rubriigi alkoholide ja etanooli või glütserooli metaalalkoholaadid Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, k.a.rubriigi nr. 2905 teised materjalid. Siiski võib kasutada käesoleva rubriigi metaalalkoholaate tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
2915 Küllastunud atsüklilised ühealuselised karboksüülhapped ja nende anhüdriidid, halogeenanhüdriidid, peroksiidid ja peroksühapped; nende halogeenitud, sulfoneeritud, nitreeritud või nitroseeritud derivaadid Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest. Siiski ei tohi kõigi kasutatud rubriigi nr. 2915 ja 2916 materjalide väärtus ületada 20% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
ex 2932 ­ Sise-eetrid ja nende halogeenitud, sulfoneeritud, nitreeritud või nitroseeritud derivaadid Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest. Siiski ei tohi kõigi kasutatud rubriigi nr. 2909 materjalide väärtus ületada 20% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
­ Tsüklilised atsetaalid ja sisehemiatsetaalid ja nende halogeenitud, sulfoneeritud, nitreeritud või nitroseeritud derivaadid Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
2933 Heterotsüklilised ühendid üksnes lämmastiku hetero-aatomi(te)ga Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest. Siiski ei tohi kõigi kasutatud rubriikide nr. 2932 ja 2933 materjalide väärtus ületada 20% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
2934 Nukleiinhapped ja nende soolad; muud heterotsüklilised ühendid Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest. Siiski ei tohi kõigi kasutatud rubriikide nr. 2932, 2933 ja 2934 materjalide väärtus ületada 20% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
ex Grupp 30 Farmaatsiatooted, v.a.: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifiseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse. Siiski võib sama rubriigi alla klassifitseeritud materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast
3002 Inimveri; raviprofülaktika või diagnostilisel otstarbel töödeldud loomaveri; seerumid inim- või loomaverest, muud verefraktsioonid ja modofitseeritud immunoloogilised tooted, mida saadakse või ei saada biotehnoloogiliste protsesside abil; vaktsiinid, toksiinid, mikroorganismide kultuurid (v.a. pärmid) jt. analoogilised tooted:
­ kahest või enamast omavahel segatud komponendist koosnevad ravimid ravi- või profülaktikaotstarbeks, või kokku segamata samaks otstarbeks valmisdoseerituna ja jaemüügiks pakendatuna Mis tahes rubriigi materjalidest, sealhulgas rubriigi nr. 3002 teistest materjalidest. Samuti võib kasutada ka selle kirjelduse materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast
­ Muud:

­ inimveri

Mis tahes rubriigi materjalidest, sealhulgas rubriigi nr. 3002 teistest materjalidest. Samuti võib kasutada ka selle kirjelduse materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast
­ loomade veri, ettevalmistatud terapeutiliseks või profülaktiliseks kasutamiseks Mis tahes rubriigi materjalidest, sealhulgas rubriigi nr. 3002 teistest materjalidest. Samuti võib kasutada ka selle kirjelduse materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast
­ verefraktsioonid, muud kui antiseerum, hemoglobiin ja immunoglobuliin Mis tahes rubriigi materjalidest, sealhulgas rubriigi nr. 3002 teistest materjalidest. Samuti võib kasutada ka selle kirjelduse materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast
­ hemoglobiin, vereglobuliin ja immunoglobuliin Mis tahes rubriigi materjalidest, sealhulgas rubriigi nr. 3002 teistest materjalidest. Samuti võib kasutada ka selle kirjelduse materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast
­ muud Mis tahes rubriigi materjalidest, sealhulgas rubriigi nr. 3002 teistest materjalidest. Samuti võib kasutada ka selle kirjelduse materjale
tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast
3003 ja 3004 Ravimid (v.a. rubriikide nr. 3002, 3005 või 3006 kaubad):
­ saadud rubriigi nr. 2941 amikatsiinist Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides. Siiski võib kasutada rubriikide nr. 3003 või 3004 materjale tingimusel, et nende väärtus kokku ei ületa 20% toote tootjahinnast
­ Muud Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse. Siiski võib kasutada rubriikide nr. 3003 või 3004 materjale tingimusel, et nende väärtus kokku ei ületa 20% toote tootjahinnast;

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

ex Grupp 31 Väetised, v.a.: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides. Siiski võib kasutatada ka sama rubriigi alla klassifitseeritud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
ex 3105 Mineraal- või keemilised väetised, mis sisaldavad kahte või kolme toimeainet: lämmastik, fosfor ja kaalium; mujal nimetamata väetised; käesoleva grupi tooted tablettidena vms. kujul või pakkides, mille brutokaal ei ületa 10 kg, v.a.:

­ naatriumnitraat

­ kaltsiumtsüanamiid

­ kaaliumsulfaat

­ magneesiumkaaliumsulfaat

Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse. Siiski võib kasutada sama rubriigi alla klassifitseeritud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast;

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
ex Grupp 32 Park- ja värvainete ekstraktid; tanniinid ja nende derivaadid; värvained ja pigmendid; värvid ja lakid; kitt ja muud mastiksid; tindid; välja arvatud: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse. Siiski võib kasutada sama rubriigi alla klassifitseeritud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
ex 3201 Tanniinid ja nende soolad, estrid, eetrid ja muud derivaadid Tootmine taimse päritoluga parkimisekstraktidest Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
3205 Värvilised tehispigmendid; värviliste tehispigmentide baasil valmistatud käesoleva grupi märkuses 3 esitatud preparaadid (3) Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a. rubriigid nr. 3202 ja 3204 ja 3205. Siiski võib kasutada rubriigi nr. 3205 materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
ex Grupp 33 Eeterlikud õlid ja resinoidid; parfümeeria- ja kosmeetikatooted või hügieenivahendid; v.a.: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse. Siiski võib sama rubriigi alla klassifitseeritud materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
3301 Eeterlikud õlid (terpeene sisaldavad või mitte), k.a. tahked ja puhtad; resinoidid; ekstraheeritud õlivaigud; eeterlike õlide kontsentraadid rasvades, mittelenduvates õlides, vahades või muus sarnases, mis on saadud lilledest või taimedest leotamise teel; eeterlike õlide terpeenidest eraldamise kõrvalproduktid; eeterlike õlide destillaadid ja vesilahused Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, k.a. erinevatest selle rubriigi «grupi» (4) materjalidest. Siiski võib kasutada sama grupi materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
ex Grupp 34 Seep; pindaktiivsed orgaanilised ained, pesemisvahendid, määrdeained, tehisvahad ja vahatooted, puhastus- ja poleerimisvahendid, küünlad ja muud analoogilised tooted, voolimispastad, hambaproteeside parafiinid ja hambaravis kasutatavad kipsisegud Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse. Siiski võib sama rubriigi alla klassifitseeritud materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
ex 3403 Määrdeained, mis sisaldavad naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid vähem kui 70% massist Rafineerimisoperatsioonid ja/ või üks või enam spetsiifilist protsessi (1) või

Muud operatsioonid, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse. Siiski võib kasutada ka sama rubriigi alla klassifitseeritud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

3404 Tehisvaha ja töödeldud vaha:
­ parafiin- ja petrooleumvahad ning bituminoossetest mineraalidest saadud vahad tükkide või pulbrina Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse. Siiski võib kasutada sama rubriigi alla klassifitseeritud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast
­ Muud: Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a.:

­ hüdrogeenitud õlid, millel on rubriigi 1516 omadused;

­ keemiliselt määratlemata rasvhapped või tööstuslikud rasvalkoholid, millel on rubriigi 3823 vahade omadused;

­ rubriigi nr. 3404 materjalid.

Siiski võib neid materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
ex Grupp 35 Valkained; modifitseeritud tärklis; liimid; fermendid; v.a.: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse. Siiski võib kasutada ka sama rubriigi alla klassifitseeritud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
3505 Dekstriinid ja muud modifitseeritud tärklised (nt. želatineeritud või esterdatud tärklised); tärklistel, dekstriinidel jm. modifitseeritud tärklistel baseeruvad liimid:
­ Tärklise estrid ja eetrid Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sealhulgas ka rubriigi nr. 3505 materjalidest. Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
­ Muud: Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a. rubriigi nr. 1108 omadest Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
ex 3507 Mujal nimetamata valmisensüümid Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast
Grupp 36 Lõhkeained; pürotehnilised tooted; tuletikud; pürofoorsed sulamid; teatavad kergestisüttivad preparaadid Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse. Siiski võib kasutada sama rubriigi alla klassifitseeritud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
ex Grupp 37 Foto- või kinokaubad, v.a.: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse. Siiski võib kasutada sama rubriigi alla klassifitseeritud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
3701 Valgustundlikud, valgustamata fotoplaadid ja lamefilmid mis tahes materjalist, v.a. paber, papp ja tekstiilmaterjalid; valgustundlik, valgustamata kiirfotolamefilm, pakendatud või pakendamata:
­ Kiirfotolamefilm värvifotole, pakis Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse rubriikidest nr. 3701 või 3702 erinevatesse rubriikidesse. Siiski võib rubriigi nr. 3702 materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
­ Muud: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse rubriikidest nr. 3701 või 3702 erinevatesse rubriikidesse. Siiski võib rubriigi nr. 3701 või 3702 materjale kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
3702 Valgustundlikud, valgustamata, mis tahes materjalist fotofilmid rullides, v.a. paber, -papp ja tekstiilmaterjalid; valgustundlikud, valgustamata kiirfotofilmid rullides Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse rubriikidest nr. 3701 või nr. 3702 erinevatesse rubriikidesse Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
3704 Fotoplaadid, -filmid, -paber, -papp ja -tekstiil, valgustatud, ja ilmutamata Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse rubriikidest nr. 3701 kuni 3704 erinevates rubriikides Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
ex Grupp 38 Mitmesugused keemiatooted; v.a.: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse. Siiski võib kasutada sama rubriigi alla klassifitseeritud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
ex 3801 ­ Kolloidne grafiit õlisuspensioonina ja poolkolloidne grafiit; süsinikupastad elektroodidele Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast
­ Grafiit pastana, milles grafiidi segu mineraalõlidega moodustab rohkem kui 30% massist Tootmine, milles kõigi kasutatud rubriigi nr. 3403 materjalide väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
ex 3803 Rafineeritud tallõli Töötlemata tallõli rafineerimine Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
ex 3805 Sulfaat-tärpentini piiritus, puhastatud Sulfaat-tärpentini toorpiirituse puhastamine destilleerimisega või rafineerimisega Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
ex 3806 Estervaigud Tootmine vaikhapetest Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
ex 3807 Puidutõrv (puidutõrvapigi) Puidutõrva destilleerimine Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
3808 Insektitsiidid, rodentitsiidid, fungitsiidid, herbitsiidid, idanemist pidurdavad vahendid ja taimekasvuregulaatorid, desinfektsioonivahendid jms. jaemüügipakendis või preparaatide või toodetena (näiteks väävlipael, -tahid ja küünlad ja kärbsepaber) Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast
3809 Viimistlusvahendid, värvifiksaatorid ja värvimise kiirendajad; muud tekstiili-, paberi-, naha- jms. tööstuses kasutatavad, mujal nimetamata tooted ja preparaadid (näiteks apretid ja peitsid) Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast
3810 Metallpindade peitsimispreparaadid; räbustid jm. abipreparaadid kõvajoodisega jootmiseks või keevitamiseks; metallidest ja muudest materjalidest pulbrid pehme- ja kõvajoodisega jootmiseks või keevitamiseks; keevituselektroodide südamikena või katetena kasutatavad preparaadid Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast
3811 Antidetonatsioonilised preparaadid, oksüdatsiooniinhibiitorid, vaikinhibiitorid, viskoossuse regulaatorid, korrosioonitõrjevahendid ja muud valmiskujul lisandid naftatoodetele (sh. bensiinile) ja muudele samal eesmärgil kui naftatooteid kastatavatele vedelikele:
­ Valmiskujul määrdeõlilisandid, mis sisaldavad naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid Tootmine, milles kõigi rubriigi nr. 3811 kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast
­ Muud: Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast
3812 Kautðuki vulkaniseerimiskiirendid; kummi või plastmasside mujal nimetamata plastifitseerivad antioksüdandid jm. stabiliseerivad ühendid kummile või plastmassidele Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast
3813 Segud ja laengud tulekustutite tarbeks; laengud tulekustutusgranaatidele Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast
3814 Mujal nimetamata orgaaniliste lahustite segud ja vedeldid; värvi- ja lakieemaldajad Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast
3818 Legeeritud keemilised elemendid kasutamiseks elektroonikas ketaste, plaatidena vms. kujul; legeeritud keemilised ühendid elektroonikas kasutamiseks Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast
3819 Pidurivedelikud jm. hüdrauliliste ülekannete vedelikud, mis ei sisalda või sisaldavad kaalult kuni 70% naftaõlisid või bituminoosseid mineraalõlisid Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast
3820 Antifriisid ja jäätumisvastased vedelikud Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast
3822 Diagnostilised või laboratoorsed reagendid kandjal ning diagnostilised või laboratoorsed valmisreagendid kandjal või mitte, v.a. rubriikidesse nr. 3002 või 3006 kuuluvad Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast
3823 Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped; rafineeritud oksüdeeritud õlid; tööstuslikud rasvalkoholid
­ Tööstuslikud monokarboksüülrasvhapped, rafineeritud oksüdeerotud õlid Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriikidest erinevates rubriikides
­ Tööstuslikud rasvalkoholid Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, sealhulgas rubriigi nr. 3823 teistest materjalidest
3824 Valuvormide- ja kärnide tootmisel kasutatavad sideained; keemiatööstuses ja sellega seotud tööstusharudes toodetavad mujal nimetamata keemiatooted ja -preparaadid (sh. ka looduslike saaduste segust koosnevad); keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude mujal nimetamata tootmisjäägid:
­ Alljärgnev käesolevast rubriigist:

Loodusliku vaigu baasil valmistatud sideained valuvormidele ja -kärnidele

Nafteenhapped, nende vees lahustumatud soolad ja nende estrid

Sorbitool, v.a. rubriiki nr. 2905 kuuluv

Naftasulfonaadid, v.a. leelismetallide, ammooniumi või etanoolamiinide naftasulfonaadid; mineraalõlide tiofeenitud sulfohapped ja nende soolad

Ioonivahetid

Gaasiabsorbendid vaakumseadistele

Leeliseline raudoksüüd gaasipuhastuseks

Ammoniaakveed ja koksigaasi puhastamisel saadud jääkoksiidid

Sulfonafteenhapped, nende vees lahustumatud soolad ja nende estrid

Puskariõli ja kondiõli

Erinevate anioonidega soolade segud

Þelatiini baasil kopeerimispastad, paberist või tekstiilist alusel või mitte

Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides. Siiski võib kasutada sama rubriigi all klassifitseeritud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
­ Muud: Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast
3901 -- 3915 Plastmassid algkujul, plastmassijäätmed, laastud, puru, v.a. rubriik nr. ex 3907 ja 3912, mille jaoks on reegel toodud allpool:
­ Aditiivse homopolümerisatsiooni saadused, milles üksikmonomeer moodustab kogu polümeeri sisalduse kaalust rohkem kui 99% Tootmine, milles:

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast;

­ mis tahes kasutatud grupi 39 materjalide väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast (5)

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast
­ Muud Tootmine, milles kasutatud grupi 39 materjali väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast (5) Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast
ex 3907 ­ Polükarbonaadid ja akrüül-nitriilbutadieenstüreen-kopolümeeri (ABS) kopolümeer Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides. Siiski võib kasutada sama rubriigi all klassifitseeritud materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast (5)
­ Polüester Tootmine, milles mis tahes kasutatud grupi 39 materjalide väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast ja/või tootmine tetrabromo- (bisfenool A) polükarbonaadist
3912 Mujal nimetamata tselluloos ja selle keemilised derivaadid, algkujul Tootmine, milles kõigi tootega samas rubriigis klassifitseeritud materjalide väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast
ex 3916 kuni 3921 Pooltooted ja tooted, v.a. rubriikidele nr. ex 3916, ex 3917 ja ex 3920 ja ex 3921, mille jaoks on reeglid toodud allpool:
­ Lamevormid, töödeldud rohkem kui pinnatöötlus või lõigatud muu kujuga kui nelinurkseteks (sh. ruudukujuline) tükkideks; muud tooted, mida on rohkem töödeldud kui pinnatöötlus Tootmine, milles mis tahes kasutatud grupi 39 materjali väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast
­ Muud:
­ aditiivse homopolümerisatsiooni saadused, milles üksikmonomeer moodustab kogu polümeerisisalduse kaalust rohkem kui 99% Tootmine, milles:

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast;

­ mis tahes kasutatud grupi 39 materjali väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast (5)

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast
­ muud: Tootmine, milles mis tahes kasutatud grupi 39 materjali väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast (5) Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast
ex 3916 ja ex 3917 Profiilvormid ja torud Tootmine, milles:

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast;

­ ükskõik milliste tootega samas rubriigis klassifitseeritud materjalide väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast
ex 3920 ­ Ionomeerleht või kile Tootmine termoplastilisest osalisest soolast, mis on metalli, peamiselt tsingi ja naatriumi ioonidega osaliselt neutraliseeritud ja etüleeni metakrüülhappe kopolümeer Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast
­ Regenereeritud tselluloosi, polüamiidi või polüetüleeni lehed Tootmine, milles ükskõik milliste tootega samas rubriigis klassifitseeritud materjalide väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast
ex 3921 Plastmassist fooliumid, metalliseeritud Tootmine üliläbipaistvast polüetüleenkilest paksusega vähem kui 23 mikronit (6) Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast
3922 -- 3926 Plastmassidest tooted Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast
ex Grupp 40 Kummi ja kummitooted; välja arvatud: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides
ex 4001 Lamineeritud plaadiga või kummikrepp jalatsitele Looduslikust kautðukist lehtede lamineerimine
4005 Vulkaniseerimata täidisega kautðuk (toorkummi) algkujul või tahvlite, lehtede või ribadena Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide, v.a. looduslik kautðuk, väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast
4012 Kummist õhkrehvid, protekteeritud või kasutatud; kummist täisrehvid või rullrehvid, rehvide kummist vahetusprotektorid ja veljelindid:
­ Protektreeritud kummist õhk-, täis- või rullrehvid Kasutatud rehvide protekteerimine
­ Muud Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a. rubriikidest nr. 4011 või 4012
ex 4017 Kõvakummist tooted Tootmine kõvakummist
ex Grupp 41 Toornahad (v.a. karusnahad) ja nahk; välja arvatud: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeri-takse toote rubriigist erinevates rubriikides
ex 4102 Lamba ja talle toornahad, villata Villaga kaetud lamba- ja tallenahkadelt villa eemaldamine
4104 -- 4107 Ilma karva või villata nahk, v.a. rubriikidest nr. 4108 või 4109 Eelpargitud naha järelparkimine või

Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides

4109 Lakknahk, lamineeritud lakknahk; metalliseeritud nahk Tootmine rubriikide 4104-- 4107 nahast tingimusel, et selle väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast
Grupp 42 Nahast tooted; sadulsepatooted ja rakmed, reisitarbed, käekotid jms. tooted; tooted loomasooltest (v.a. naturaalsiidkiust) Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides
ex Grupp 43 Karusnahk ja tehiskarusnahk; tooted nendest; v.a.: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides
ex 4302 Pargitud või töödeldud karusnahad, ühendatud:
­ Plaadid, ristid ja sarnased vormid Pleegitamine või värvimine, lisaks ühendamata pargitud või töödeldud karusnahkade lõikamisele ja ühendamisele
­ Muud Tootmine ühendamata pargitud või töödeldud karusnahkadest
4303 Karusnahast rõivad, rõivalisandid ja muud karusnahatooted Tootmine rubriigi nr. 4302 ühendamata pargitud või töödeldud karusnahkadest
ex Grupp 44 Puit ja puittooted; puusüsi; v.a.: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse
ex 4403 Jämedalt prussitud puit Tootmine töötlemata kooritud või koorimata või ainult langetatud puidust
ex 4407 Pikkupidi saetud, lõigatud või kooritud puit paksusega üle 6 mm, hööveldatud, lihvitud või sõrmtapitud Hööveldamine, lihvimine või sõrmtappimine
ex 4408 Spoon ja spoonilehed vineeri valmistamiseks, paksusega kuni 6 mm, jätkatud või mitte, ja muu pikuti saetud, lõigatud või kooritud puit, hööveldatud, lihvitud või sõrmtapitud Jätkamine, hööveldamine, lihvimine või sõrmtappimine
ex 4409 Puit pidevprofiiliga, mille vähemalt ühte külg- v��i servpinda on lõigatud katkematu profiil, lihvitud või sõrmtapitud või mitte:
­ Lihvitud või sõrmtapitud Lihvimine või sõrmtappimine
­ Ümardatud servadega või profileeritud tooted Ümardamine või profileerimine
ex 4410 ­ ex 4413 Profileeritud tooted, sh. ääreliistud ja muud vormitud plaadid Vormimine või profileerimine
ex 4415 Puidust pakk-kastid, karbid, puurid, trumlid jms. puittaara Tootmine laudadest, mis ei ole mõõtu lõigatud
ex 4416 Vaadid, tünnid, tõrred, pütid jm. puidust püttsepatooted ja nende osad Tootmine lõhestatud laudadest, mis pole rohkem töödeldud kui saetud mööda kahte põhipinda
ex 4418 ­ Puidust ehitusdetailid Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides. Siiski võib kasutada puidust kärgpaneele, katusesindleid ja katuselaaste
­ Ümardatud servadega ja profileeritud tooted Ümardamine või profileerimine
ex 4421 Tikutoorikud; puidust jalatsinaelad ja -tüüblid Tootmine mis tahes rubriigi puidust, v.a. rubriigi nr. 4409 pidevprofiiliga puidust
ex Grupp 45 Kork ja korgist tooted, välja arvatud: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides
4503 Looduslikust korgist tooted Tootmine rubriigi nr. 4501 korgist
Grupp 46 Õlgedest, espartost või muudest punumismaterjalidest tooted; korv- ja vitspunutised Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides
Grupp 47 Paberimass puidust või muust taimsest kiudmaterjalist; paberi- ja papijäätmed Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides
ex Grupp 48 Paber ja papp; tooted paberimassist, paberist või papist; v.a.: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides
ex 4811 Paber ja papp, ainult joonitud või ruudustatud Tootmine grupi 47 paberivalmistamise materjalidest
4816 Kopeerpaber, «isekopeeriv» paber jm. paber kujutise ülekandmiseks (v.a. rubriigi nr. 4809 paber), kopeerimisaparaatide paberðabloonid ja paberist ofsetplaadid karpides või lahtiselt Tootmine grupi 47 paberivalmistamise materjalidest
4817 Paberist või papist ümbrikud, kirjakaardid, lihtpostkaardid ja muud ümbrikuta saadetavad kirjad; paberist või papist karbid, kotid, taskud ja kirjakomplektid, mis sisaldavad valiku paberkaupu Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse;

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

ex 4818 Tualettpaber Tootmine grupi 47 paberivalmistamise materjalidest
ex 4819 Karbid, kastid, kohvrid, kotid jm. pakketaara paberist, papist, tselluloosvatist või tsellulooskiukangast Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides;

­ kõikide kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

ex 4820 Kirjaplokid Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast
ex 4823 Muu paber, papp, tselluloosvatt või tsellulooskiukangas, suuruse või kuju järgi valmislõigatud Tootmine grupi 47 paberivalmistamise materjalidest
ex Grupp 49 Trükitud raamatud, ajalehed, pildid ja muud trükitööstusetooted; käsikirjad, masinakirjatekstid ja plaanid, välja arvatud: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides
4909 Trükitud või illustreeritud postkaardid; trükitud õnnitlus-, kutse- ja tähtpäevakaardid, illustreeritud või mitte, ümbrikega või ilma, kaunistustega või ilma Tootmine materjalidest, mis ei ole klassifitseeritud rubriikides nr. 4909 või 4911
4910 Kõikvõimalikud trükitud kalendrid, sh. rebitavad kalendriplokid:
­ pidevat tüüpi kalendrid või vahetatavate plokkidega, muust materjalist kui paberist või papist alusel Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides; ­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

­ Muud Tootmine materjalidest, mis ei ole klassiftseeritud rubriikides nr. 4909 või 4911
ex Grupp 50 Siid; v.a.: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides
ex 5003 Siidijäägid (k.a. lahtihaspeldamiseks sobimatud kookonid, lõngajäätmed ja kohestatud nopped), kraasitud või kammitud Siidijäätmete kraasimine või kammimine
5004 -- ex 5006 Siidlõng ja siidijääkidest kedratud lõng Tootmine (7):

­ toorsiidist või siidijääkidest, mis on kraasitud või kammitud või muul viisil ketramiseks ette valmistatud,

­ muudest looduslikest kiududest kraasimata, kammimata või muul viisil ettevalmistamata ketramiseks,

­ keemilistest ainetest või tekstiilimassist, või

­ paberivalmistamise materjalidest

5007 Siidriie või siidijääkidest riie:
­ Kumminiiti sisaldavad Tootmine ühekordsest lõngast (7)
­ Muud Tootmine (7):

­ kookoslõngast,

­ looduslikest kiududest,

­ keemilistest staapelkiududest, mis ei ole kraasitud või kammitud või muul viisil ketramiseks ettevalmistatud,

­ keemilistest ainetest või tekstiilimassist, või

­ paberist või

Trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlusoperatsiooni (nagu nt. pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumise vastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kus kasutatud trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5% toote tootjahinnast

ex Grupp 51 Lambavill ja muude loomade vill ning loomakarvad; hobusejõhvist lõng ja riie; v.a.: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides
5106 -- 5110 Lõng lambavillast, muude loomade villast või loomakarvadest või hobusejõhvist Tootmine (7):

­ toorsiidist või siidijääkidest, mis on kraasitud, kammitud või muul viisil ketramiseks ette valmistatud,

­ looduslikest kiududest, mis ei ole kraasitud, kammitud või muul viisil ketramiseks ette valmistatud,

­ keemilistest ainetest või tekstiilimassist, või

­ paberivalmistamise materjalidest

5111 -- 5113 Kootud kangad lambavillast, muude loomade villast, loomakarvadest või hobusejõhvist:
­ Kumminiiti sisaldavad Tootmine ühekordsest lõngast (7)
­ Muud Tootmine (7):

­ kookoslõngast,

­ looduslikest kiududest,

­ keemilistest staapelkiududest, mis ei ole kraasitud või kammitud või muul viisil ketramiseks ettevalmistatud,

­ keemilistest ainetest või tekstiilimassist, või

­ paberist või

Trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlusoperatsiooni (nagu nt. pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumise vastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kus kasutatud trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5% toote tootjahinnast

ex Grupp 52 Puuvill; v.a.: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse
5204 -- 5207 Puuvillane lõng ja niit Tootmine (7):

­ toorsiidist või siidijääkidest, mis on kraasitud, kammitud või muul viisil ketramiseks ettevalmistatud,

­ looduslikest kiududest, mis on kraasimata või kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata,

­ keemilistest ainetest või tekstiilimassist, või

­ paberivalmistamise materjalidest

5208 -- 5212 Puuvillased riided:

­ Kumminiiti sisaldavad

Tootmine ühekordsest lõngast (7)
­ Muud Tootmine (7):

­ kookoslõngast,

­ looduslikest kiududest,

­ keemilistest staapelkiududest, mis ei ole kraasitud või kammitud või muul viisil ketramiseks ettevalmistatud,

­ keemilistest ainetest või tekstiilimassist, või

­ paberist või

Trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlusoperatsiooni (nagu nt. pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumise vastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kus kasutatud trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5% toote tootjahinnast

ex Grupp 53 Muud taimsed tekstiilkiud; paberlõng ja paberlõngst riie; välja arvatud: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse
5306 -- 5308 Lõng muudest taimsetest tekstiilkiududest; paberlõng Tootmine (7):

­ toorsiidist või siidijääkidest, mis on kraasitud, kammitud või muul viisil ketramiseks ettevalmistatud,

­ looduslikest kiududest, mis on kraasimata või kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata,

­ keemilistest ainetest või tekstiilimassist, või

­ paberivalmistamise materjalidest

5309 -- 5311 Riie muudest taimsetest tekstiilkiududest; paberlõngast riie:
­ Kumminiiti sisaldavad Tootmine ühekordsest lõngast (7)
­ Muud Tootmine (7):

­ kookoslõngast,

­ looduslikest kiududest,

­ keemilistest staapelkiududest, mis ei ole kraasitud või kammitud või muul viisil ketramiseks ettevalmistatud,

­ keemilistest ainetest või tekstiilimassist, või

­ paberist või

Trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlusoperatsiooni (nagu nt. pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumise vastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kus kasutatud trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5% toote tootjahinnast

5401 -- 5406 Lõng, monofilament ja niit keemilistest filamentkiududest Tootmine (7):

­ toorsiidist või siidijääkidest, mis on kraasitud, kammitud või muul viisil ketramiseks ettevalmistatud,

­ looduslikest kiududest, mis on kraasimata või kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata,

­ keemilisest ainetest või tekstiilimassist, või

­ paberivalmistamise materjalidest

5407 ja 5408 Riided keemilistest filamentkiududest lõngast
­ Kumminiiti sisaldavad Tootmine ühekordsest niidist (7)
­ Muud Tootmine (7):

­ kookoslõngast,

­ looduslikest kiududest,

­ keemilistest staapelkiududest, mis ei ole kraasitud või kammitud või muul viisil ketramiseks ettevalmistatud,

­ keemilistest ainetest või tekstiilimassist, või

­ paberist või

Trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlusoperatsiooni (nagu nt. pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumise vastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kus kasutatud trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5% toote tootjahinnast

5501 -- 5507 Keemilised staapelkiud Tootmine keemilistest ainetest või tekstiilimassist
5508 -- 5511 Lõng ja õmblusniit keemilistest staapelkiududest Tootmine (7):

­ toorsiidist või siidijääkidest, mis on kraasitud, kammitud või muul viisil ketramiseks ettevalmistatud,

­ looduslikest kiududest, mis on kraasimata või kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata,

­ keemilistest ainetest või tekstiilimassist, või

­ paberivalmistamise materjalidest

5512 -- 5516 Keemilistest staapelkiududest riided
­ Kumminiiti sisaldavad Tootmine ühekordsest niidist (7)
­ Muud Tootmine (7):

­ kookoslõngast,

­ looduslikest kiududest,

­ keemilistest staapelkiududest, mis ei ole kraasitud või kammitud või muul viisil ketramiseks ettevalmistatud,

­ keemilistest ainetest või tekstiilimassist, või

­ paberist või

Trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlusoperatsiooni (nagu nt. pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumise vastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kus kasutatud trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5% toote tootjahinnast

ex Grupp 56 Vatt, vilt ja lausriie; erilõngad; nöörid ja köied ning tooted nendest; v.a.: Tootmine (7):

­ kookoslõngast,

­ looduslikest kiududest,

­ keemilistest ainetest või tekstiilimassist, või

­ paberivalmistamise materjalidest

5602 Vilt, impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud või mitte:
­ Nõeltöödeldud vilt Tootmine (7):

­ looduslikest kiududest,

­ keemilistest ainetest või tekstiilimassist.

Siiski:

­ polüpropüleen filamenti rubriigist nr. 5402,

­ polüpropüleenkiudu rubriikidest nr. 5503 või 5506 või

­ polüpropüleen filament köisikud rubriigist nr. 5501, mille monofilamendi või kiu nimiväärtus on vähem kui 9 detsiteksi, võib kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

­ Muud Tootmine (7):

­ looduslikest kiududest,

­ kaseiinist valmistatud keemilistest staapelkiududest, või

­ keemilistest ainetest või tekstiilimassist

5604 Tekstiiliga kaetud kumminiit ja -pael; tekstiillõng ja -ribad jms. rubriigist nr. 5404 või 5405, impregneeritud, pealistatud, kaetud või ümbritsetud kummi või plastmassiga:
­ Tekstiiliga kaetud kumminiit ja -pael Tootmine tekstiiliga katmata kumminiidist või -paelast
­ Muud Tootmine(7):

­ looduslikest kiududest kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata,

­ keemilistest ainetest või tekstiilimassist, või

­ paberivalmistamise materjalidest

5605 Metalliseeritud lõng, mähitud või mitte, olemuselt metallniidi, -riba või -puudriga või kombineeritud või metalliga kaetud tekstiillõng, -riba või muu rubriigis nr. 5404 või 5405 esitatuga analoogiline Tootmine (7):

­ looduslikest kiududest,

­ keemilistest staapelkiududest kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata,

­ keemilistest ainetest või tekstiilimassist, või

­ paberivalmistamise materjalidest

5606 Mähitud lõng ja ribad jm. analoogiline rubriigis nr. 5404 või 5405 esitatule, (v.a. rubriiki nr. 5605 kuuluv ja mähitud lõng hobusejõhvist), ðenill-lõng (k.a. ðenill-lõng flokist); bukleelõng Tootmine (7):

­ looduslikest kiududest,

­ keemilistest staapelkiududest, kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ette valmistamata,

­ keemilistest ainetest või tekstiilimassist, või

­ paberivalmistamise materjalidest

Grupp 57 Vaibad ja muud tekstiilpõrandakatted:
­ Nõeltöödeldud vildist Tootmine (7):

­ looduslikest kiududest või

­ keemilistest ainetest või tekstiilimassist.

Sealjuures:

­ polüpropüleen filamenti rubriigist nr. 5402,

­ polüpropüleenkiudu rubriikidest nr. 5503 või 5506, või

­ polüpropüleen filament köisikud rubriigist nr. 5501, mille monofilamendi või kiu nimiväärtus on vähem kui 9 detsiteksi, võib kasutada tingimusel, et nende väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

­ Muust vildist Tootmine (7):

­ looduslikest kiududest kraasimata või kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata, või

­ keemilistest ainetest või tekstiilimassist

­ Muud Tootmine (7):

­ kookoslõngast,

­ süntees- või tehisfilamentlõngast,

­ looduslikest kiududest või

­ keemilistest staapelkiududest, kraasimata või kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata

ex Grupp 58 Erikangad; taftingriie; pits; seinavaibad; posamendid; tikandid; v.a.:
­ Kumminiidiga kombineeritud Tootmine ühekordsest lõngast (7)
­ Muud Tootmine (7):

­ looduslikest kiududest,

­ keemilistest staapelkiududest, kraasimata või kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata

­ keemilistest ainetest või tekstiilimassist, või

­ paberist või

Trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlusoperatsiooni (nagu nt. pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumise vastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kus kasutatud trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5% toote tootjahinnast

5805 Käsitelgedel valmistatud seinavaibad, Gobelini, Flandria, Aubussoni, Beauvais' jms. tüüpi ja käsitsi väljaõmmeldud (nt. vars- või ristpistes) seinavaibad, valmistootena või mitte Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse
5810 Tikandid kangana, ribadena või motiividena Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse;

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

5901 Kummi- või tärklisainetega pealistatud riie raamatute väliskaanteks jms. otstarbeks; pausriie, ettevalmistatud maalimislõuend; vaheriie ja selletaoline jäik kübaraalusriie Tootmine lõngast
5902 Rehvikoortriie eriti tugevast nailonlõngast või muust eriti tugevast polüamiid-, polüester või viskooskiust lõngast:
­ Tekstiilmaterjalide sisaldusega vähem kui 90% kaalust Tootmine lõngast
­ Muud Tootmine keemilistest ainetest või tekstiilimassist
5903 Plastmassiga impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud riie, v.a. rubriiki nr. 5902 kuuluv Tootmine lõngast või

Trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlusoperatsiooni (nagu nt. pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumise vastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kus kasutatud trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5% toote tootjahinnast

5904 Linoleum, vajalikule kujule lõigatud või mitte; põrandakatted tekstiilalusel, vajalikule kujule lõigatud või mitte Tootmine lõngast (7)
5905 Tekstiilseinakatted:
­ Impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud kummi, plastmassi või muude materjalidega Tootmine lõngast
­ Muud Tootmine (7):

­ kookoslõngast,

­ looduslikest kiududest,

­ keemilistest staapelkiududest, mis ei ole kraasitud või kammimatud või mõnel muul viisil ketramiseks ettevalmistatud,

­ keemilistest ainetest või tekstiilimassist või

Trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlusoperatsiooni

(nagu nt. pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumise vastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kus kasutatud trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5% toote tootjahinnast

5906 Kummeeritud riie, v.a. rubriiki nr. 5902 kuuluv:
­ Silmkoelised või heegeldatud kangad Tootmine (7):

­ looduslikest kiududest,

­ keemilistest staapelkiududest kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata,

­ keemilistest ainetest või tekstiilimassist

­ Muud sünteesfilamentlõngast valmistatud kangad tekstiilmaterjalide sisaldusega rohkem kui 90% kaalust Tootmine keemilistest ainetest
­ Muud Tootmine lõngast
5907 Riie, mujal nimetamata viisil impregneeritud või pealistatud või kaetud; maalitud lõuend teatridekoratsioonideks, stuudio fooniks jms.: Tootmine lõngast või

Trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlusoperatsiooni (nagu nt. pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumise vastane töötlemine, püsiviimistlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kus kasutatud trükkimata kanga väärtus ei ületa 47,5% toote tootjahinnast

5908 Tekstiiltahid lampidele, ahjudele, välgumihklitele, küünaldele vms., telgedel kootud, punutud või silmkoelised; hõõgsukad ja silmkoeline ümarkangas selleks otstarbeks, impregneeritud või mitte:
­ Hõõgsukad, impregneeritud Tootmine silmkoelisest ümarkangast
­ Muud Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse
5909 -- 5911 Tekstiiltooted, mis on sobivad kasutamiseks tööstuses:
­ Poleerimiskettad või -rõngad, muud kui vildist rubriigist nr. 5911 Tootmine lõngast või riidejäätmetest või kaltsudest rubriigist nr. 6310
­ Paberi valmistamisel või muuks tehniliseks otstarbeks kasutatav kangas, vilditud või mitte, immutatud või pinnatud või mitte, torujad või katkematud, ühe- või mitmekordse lõimega ja/või koega, või sileda koega mitmekordse lõimega ja/või koega rubriigist nr. 5911 Tootmine (7):

­ kookoslõngast,

­ järgmistest materjalidest:

­ polütetrafluoretüleenlõng (8),

­ mitmekordne polüamiidlõng, immutatud või kaetud fenoolvaiguga,

­ aromaatse polüamiidi sünteetilistest tekstiilkiududest lõngast, mis on saadud m-fenüleendiamiini ja isoftaalhappe polükondenseerimisel,

­ polütetrafluoretüleeni mononiidist (8),

­ polü-p-fenüleen tereftalamiidi sünteetilistest tekstiilkiududest lõngast,

­ klaaskiududest lõng, pealistatud fenoolvaiguga ja kõvendatud akrüüllõngaga (8)

­ tereftaalhappe ja 1,4 tsükloheksaanedinktanooli ja isoftaalhappe vaigu ja polüestri kopolüestri monofilamendist

­ looduslikest kiududest,

­ keemilistest staapelkiududest, kraasimata või kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata, või

­ keemilistest ainetest või tekstiilimassist

­ Muud Tootmine (7):

­ kookoslõngast,

­ looduslikest kiududest,

­ keemilistest staapelkiududest kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata, või

­ keemilistest ainetest või tekstiilimassist

Grupp 60 Silmkoelised või heegeldatud kangad (trikookangad) Tootmine(7):

­ looduslikest kiududest,

­ keemilistest staapelkiududest kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata, või

­ keemilistest ainetest või tekstiilimassist

Grupp 61 Silmkoelised või heegeldatud rõivad ja rõivamanused:
­ Saadud kahe või enama kootud või heegeldatud tüki, mis on kas juurdelõigatud või vastavakujulisena valmistatud, kokkuõmblemise teel Tootmine lõngast (7)(9)
­ Muud Tootmine (7):

­ looduslikest kiududest,

­ keemilistest staapelkiududest kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata, või

­ keemilistest ainetest või tekstiilimassist

ex Grupp 62 Rõivad ja rõivamanused, mitte silmkoelised ega heegeldatud, v.a.: Tootmine lõngast (7)(9)
ex 6202

ex 6204

ex 6206

ex 6209 ja

ex 6211

Naiste, tütarlaste ja väikelaste rõivad ning imikute rõivamanused, tikitud Tootmine lõngast (9) või

Tootmine tikkimata kangast tingimusel, et kasutatud tikkimata kanga väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast (9)

ex 6210 ja

ex 6216

Tulekindel varustus aluminiseeritud polüestri kilega kaetud kangast Tootmine lõngast (9) või

Tootmine katmata kangast tingimusel, et kasutatud katmata kanga väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast (9)

6213 ja 6214 Taskurätikud, sallid, pearätikud, kaelarätikud, mantiljad, loorid jms.:
­ Tikitud Tootmine pleegitamata ühekordsest lõngast (7)(9) või

Tootmine tikkimata kangast tingimusel, et kasutatud tikkimata kanga väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast (9)

­ Muud Tootmine pleegitamata ühekordsest lõngast (7)(9) või Valmistamisele järgneb trükkimine, millega kaasneb vähemalt kaks ettevalmistus- või viimistlusoperatsiooni (nagu pesemine, pleegitamine, merseriseerimine, termofikseerimine, karvastamine, kalandreerimine, kokkutõmbumise vastane töötlemine, dekateerimine, immutamine, nõelumine ja nopete eemaldamine), kus kasutatud rubriikide nr. 6213 ja 6214 trükkimata toodete väärtus ei ületa 47,5% toote tootjahinnast
6217 Muud valmis rõivamanused; rõivaste või rõivamanuste osad, muud kui rubriigist nr. 6212:
­ Tikitud Tootmine lõngast (9) või

Tootmine tikkimata kangast tingimusel, et kasutatud tikkimata kanga väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast (9)

­ Tulekindel varustus aluminiseeritud polüesterkilega kaetud kangast Tootmine lõngast (9) või

Tootmine katmata kangast tingimusel, et kasutatud katmata kanga väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast (9)

­ Kraede ja kätiste vaheriie, juurdelõigatud Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides;

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

­ Muud Tootmine lõngast (7)
ex Grupp 63 Muud tekstiilist valmistooted; komplektid; kantud rõivad ja kasutatud tekstiiltooted; kaltsud, v.a.: Tootmine, milles k��ik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides
6301 -- 6304 Tekid, reisivaibad, voodipesu jne.; kardinad jne.; muud sisustustarbed:
­ Vildist, lausmaterjalidest Tootmine (7):

­ looduslikest kiududest, või

­ keemilistest ainetest või tekstiilimassist

­ Muud:
­ Tikitud Tootmine pleegitamata ühekordsest lõngast (9)(10) või

Tootmine tikkimata kangast (muust kui silmkoeline või heegeldatud) tingimusel, et kasutatud tikkimata kanga väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

­ Muud Tootmine pleegitamata ühekordsest lõngast (7)(9)
6305 Kotid kaupade pakendamiseks Tootmine (7):

­ looduslikest kiududest,

­ keemilistest staapelkiududest, kraasimata, kammimata või muul viisil ketramiseks ettevalmistamata, või

­ keemilistest ainetest või tekstiilmassist

6306 Kattepresendid, markiisid ja päikesekatted; telgid; paatide, purjelaudade või maismaasõidukite purjed; matkatarbed:
­ Lausmaterjalidest Tootmine (7)(9):

­ looduslikest kiududest,

­ keemilistest ainetest või tekstiilmassist

­ Muud Tootmine pleegitamata ühekordsest lõngast (7)(9)
6307 Muud valmistooted, k.a. jäigast tekstiilist rõivalõiked (ðabloonid) Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
6308 Komplektid riidest ja lõngast, lisanditega või ilma, vaipade, seinavaipade, tikitud laudlinade, salvrätikute vms. tekstiiltoodete valmistamiseks, jaemüügiks pakendatud Iga osa komplektis peab järgima nõudeid, mis kehtiksid tema kohta siis, kui ta ei kuuluks komplekti. Siiski võib komplekti lisada mittepärinevaid tooteid tingimusel, et nende koguväärtus ei ületa 15% komplekti tootjahinnast
ex Grupp 64 Jalatsid; kedrid jms. tooted, v.a.: Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, v.a. sisetaldade või muude tallaosadega ühendatud pealsed rubriigist nr. 6406
6406 Jalatsite detailid (k.a. pealsed, muude detailidega peale taldada ühendatud või mitte); sisepinsolid, kannaalustükid jms. tooted; kedrid, säärised jms. tooted, nende detailid Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse
ex Grupp 65 Peakatted ja nende osad, v.a.: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse
6503 Viltkübarad ja muud vildist peakatted, valmistatud rubriigis nr. 6501 esitatud kübaratoorikutest, kübaraviltidest või lamedatest viltketastest, voodriga või ilma, kaunistustega või ilma Tootmine lõngast või tekstiilkiududest (9)
6505 Kübarad jm. peakatted, silmkoes või heegeldatud, või tehtud pitsi-, vildi- vm. tekstiilmaterjali tükkidest (v.a. ribadest), voodriga või ilma, kaunistustega või ilma; juuksevõrgud mis tahes materjalist, voodriga või ilma, kaunistustega või ilma Tootmine lõngast või tekstiilkiududest (9)
ex Grupp 66 Vihmavarjud, päevavarjud, jalutuskepid, iste-jalutuskepid, piitsad, ratsapiitsad ja nende osad; v.a.: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse
6601 Vihmavarjud ja pävaevarjud (k.a. jalutuskepp-vihmavarjud, aiavarjud ja samased tooted) Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast
Grupp 67 Töödeldud suled ja udusuled ning tooted nendest; tehislilled; tooted juustest Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse
ex Grupp 68 Kivist, kipsist, tsemendist, asbestist, vilgukivist jms. materjalidest tooted; v.a.: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse
ex 6803 Tooted kiltkivist või aglomeeritud kiltkivist Tootmine töödeldud kiltkivist
ex 6812 Tooted asbestist; tooted segudest asbesti baasil või segudest asbesti ja magneesiumkarbonaadi baasil Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest
ex 6814 Vilgukivist tooted, sh. paagutatud või regenereeritud vilgukivi, paberist, papist või muust materjalist alusel Tootmine töödeldud vilgukivist (sealhulgas paagutatud või regenereeritud vilgukivi)
Grupp 69 Keraamikatooted Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse
ex Grupp 70 Klaas ja klaasitooted, v.a.: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse
ex 7003, ex 7004 ja ex 7005 Klaas mittepeegeldava kihiga Tootmine rubriigi nr. 7001 materjalidest
7006 Rubriikides nr. 7003, 7004 või 7005 toodud klaas, painutatud, töödeldud servadega, graveeritud, puuritud, emailitud või muul viisil töödeldud, ent raamimata ja muudest materjalidest detailideta Tootmine rubriigi nr. 7001 materjalidest
7007 Kildumatu klaas, milleks on karastatud või mitmekihiline klaas Tootmine rubriigi nr. 7001 materjalidest
7008 Mitmekihilised klaasisolaatorid Tootmine rubriigi nr. 7001 materjalidest
7009 Klaaspeeglid, raamidega või ilma, sh. tagasivaatepeeglid Tootmine rubriigi nr. 7001 materjalidest
7010 Korvpudelid, pudelid, flakoonid, purgid, potid, rohuklaasid, ampullid jm. klaasmahutid kaupade transpordiks või pakendamiseks; klaasist konservipurgid; klaaskorgid, klaaskaaned jm. klaasist sulgemisvahendid Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse või

Klaasnõude lihvimine tingimusel, et lihvimata klaaseseme väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

7013 Klaasist lauanõud ja kööginõud, tualett- ja kontoritarbed, sisekujunduses kasutatavad klaasesemed jms. klaastooted (v.a. rubriikides 7010 ja 7018 esitatud) Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse või

Klaasesemete lihvimine tingimusel, et lihvimata klaaseseme väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast või

Käsitsipuhutud klaasesemete käsitsi dekoreerimine (v.a. siiditrükk) tingimusel, et käsitsipuhutud klaaseseme väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

ex 7019 Klaaskiust tooted (muu kui heie) Tootmine:

­ värvimata heidest, heidelintidest, kedrusest või tükeldatud kiust, või

­ klaasvillast

ex Grupp 71 Looduslikud ja kultiveeritud pärlid, vääris- ja poolvääriskivid, väärismetallid, väärismetallidega plakeeritud metallid ja tooted nendest; juuveeltoodete imitatsioonid; mündid; v.a.: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides
ex 7101 Looduslikud või kultiveeritud pärlid, sorteeritud ja ajutiselt nöörile lükitud nende transpordi hõlbustamiseks Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast
ex 7102

ex 7103 ja ex 7104

Töödeldud vääris- või poolvääriskivid (looduslikud, tehislikud või taastatud) Tootmine töötlemata vääris- või poolvääriskividest
7106

7108 ja 7110

Väärismetallid:

­ Töötlemata

Tootmine materjalidest, mis ei ole klassifitseeritud rubriikides nr. 7106, 7108 või 7110 või

Rubriikide nr. 7106, 7108 või 7110 väärismetallide elektrolüütiline, termiline või keemiline eraldamine või

Rubriikide nr. 7106, 7108 või 7110 väärismetallide kokkusulatamine üksteisega või mitteväärismetallidega

­ Pooltoodete või pulbrina Tootmine töötlemata väärismetallidest
ex 7107

ex 7109 ja ex 7111

Väärismetalliga plakeeritud metallid, pooltöödeldud Tootmine väärismetalliga plakeeritud metallidest, töötlemata
7116 Tooted looduslikest või kultiveeritud pärlitest, vääris- või poolvääriskividest (looduslikest, tehislikest või taastatud) Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast
7117 Juveeltoodete imitatsioonid Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides või

Tootmine väärismetalliga plakeerimata või mitteväärismetalli osadest tingimusel, et kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

ex Grupp 72 Raud ja teras; v.a.: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides
7207 Pooltooted rauast või legeerimata terasest Tootmine rubriikide nr. 7201, 7202, 7203, 7204 või 7205 materjalidest
7208 -- 7216 Rauast või legeerimata terasest lehtvaltstooted, vardad ja latid, nurk- ja profiilraud Tootmine valuplokkidest või muudest rubriigi nr. 7206 algvormidest
7217 Rauast või legeerimata terasest traat Tootmine rubriigi nr. 7207 pooltoodetest
ex 7218, 7219 -- 7222 Roostevabast terasest pooltooted, lehtvaltstooted, vardad ja latid, nurk- ja profiilraud Tootmine valuplokkidest või muudest rubriigi nr. 7218 algvormidest
7223 Roostevabast terasest traat Tootmine rubriigi nr. 7218 pooltoodetest
ex 7224, 7225 -- 7228 Pooltooted, lehtvaltstooted, kuumvaltsitud vardad ja latid, korrapäratult puntidesse keritud; nurk- ja profiilraud muust legeeritud terasest; õõnsad puurvardad ja latid legeeritud või legeerimata terasest Tootmine valuplokkidest või muudest rubriikide nr. 7206, 7218 või 7224 algvormidest
7229 Muust legeeritud terasest traat Tootmine rubriigi nr. 7224 pooltoodetest
ex Grupp 73 Tooted rauast või terasest, v.a.: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides
ex 7301 Sulundkonstruktsioonid Tootmine rubriigi nr. 7206 materjalidest
7302 Raud- ja trammiteede rauast või terasest konstruktsioonielemendid: rööpad, hammas- ja vasturööpad, pöörmed, riströöpad, pöörmekangid jm. ristühendused, liiprid, lukuliiprid, aluslapid, sidelapid, kiilud, tugiplaadid, tugipadjad, tõmmitsad, kandurid rööpapoldid jm. detailid rööbaste ühendamiseks või kinnitamiseks Tootmine rubriigi nr. 7206 materjalidest
7304

7305 ja 7306

Õmbluseta torud ja õõnesprofiilid rauast või terasest (v.a. valumalmist) Tootmine rubriikide nr. 7206, 7207, 7218 või 7224 materjalidest
ex 7307 Mitmest osast koosnevad toruliitmikud roostevabast terasest (ISO nr. X5CrNiMo 1712) Sepistatud toorikute, mille väärtus ei ületa 35% toote tootjahinnast, treimine, puurimine, hõõritsemine, keermestamine, kraatide eemaldamine liivajoaga
7308 Rauast või terasest metallkonstruktsioonid (v.a. rubriigis nr. 9406 esitatud kokkupandavad ehitised) ja konstruktsioonide osad (nt. sillad, sillasektsioonid, lüüsiväravad, tornid, sõrestikmastid, katusekatted, katusefermid, uksed ja aknad ja nende raamid ja lävepakud, aknaluugid, balustraadid, piilarid ja sambad); tahvlid, vardad, profiilid, torud jms. rauast või terasest tooted metallkonstruktsioonides kasutamiseks Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides. Siiski rubriigi nr. 7301 kokkukeevitatud nurgikuid ja profiile kasutada ei tohi
ex 7315 Autode jääketid Tootmine, milles kõigi rubriigi nr. 7315 kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast
ex Grupp 74 Vask ja vasktooted, v.a.: Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides;

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

7401 Vasekivi; tsementeeritud vask (sadestatud vask) Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse
7402 Rafineerimata vask; vaskanoodid elekrolüütiliseks rafineerimiseks Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse
7403 Rafineeritud vask ja vasesulamid, töötlemata:
­ Rafineeritud vask Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides
­ Vasesulamid ja rafineeritud vask, mis sisaldab teisi elemente Tootmine töötlemata rafineeritud vasest või vasejäätmetest või -murrust
7404 Vasejäätmed ja -murd Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides
7405 Vaseligatuurid Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides
ex Grupp 75 Nikkel ja niklist tooted, v.a.: Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse;

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

7501 -- 7503 Niklikivi, nikkeloksiidide aglomeraadid jms. nikkelmetallurgia vaheproduktid; töötlemata nikkel; niklijäätmed ja -murd Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides
ex Grupp 76 Alumiinium ja alumiiniumist tooted; v.a.: Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides;

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

7601 Töötlemata alumiinium Tootmine legeerimata alumiiniumist, almiiniumijäätmetest või -murrust termilise või elektrolüütilise töötlusega
7602 Alumiiniumijäätmed või -murd Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides
ex 7616 Alumiiniumist tooted, muud kui võrk, riie, võred, piirded, tugevdav kangas ja sarnased materjalid (sh. lõputud lindid) alumiiniumtraadist, ja alumiiniumist paisutatud metall Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse. Siiski võib kasutada alumiiniumtraadist või paisutatud alumiiniummetallist võrku, riiet, võresid, piirdeid, tugevdavat kangast ja sarnaseid materjale (sh. lõputud lindid);

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

Grupp 77 Reserveeritud võimalikule tulevasele kasutusele HS-is
ex Grupp 78 Plii ja pliist tooted; v.a.: Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides;

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

7801 Töötlemata plii:
­ Rafineeritud plii Tootmine «pliikangist» või «tööpliist»
­ Muu Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides. Siiski ei tohi kasutada jäätmeid ja -murdu rubriigist nr. 7802
7802 Pliijäätmed ja -murd Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse
ex Grupp 79 Tsink ja tsingist tooted; v.a.: Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse;

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

7901 Töötlemata tsink Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse. Siiski ei tohi kasutada jäätmeid ja murdu rubriigist nr. 7902
7902 Tsinijäätmed ja -murd Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse
ex Grupp 80 Tina ja tinast tooted; v.a.: Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse;

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

8001 Töötlemata tina Töötlemine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevatesse rubriikidesse. Siiski ei tohi kasutada jäätmeid ja murdu rubriigist nr. 8002
8002 ja 8007 Tinajäätmed ja -murd; jm. tinast tooted Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides
Grupp 81 Muud mitteväärismetallid, metallkeraamika; tooted nendest Tootmine, milles kõigi tootega samas rubriigis klassifitseeritud kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast
­ Muud Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides
ex Grupp 82 Tööriistad, terariistad, lusikad ja kahvlid mitteväärismetallist; nende osad mitteväärismetallist; v.a.: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides
8206 Tööriistakomplektid kahest või enamast rubriikidesse nr. 8202--8205 kuuluvast esemest pakendatuna jaemüügiks Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse rubriikidest 8202 kuni 8205 erinevates rubriikides. Siiski võib rubriikide 8202 kuni 8205 tööriistu kasutada, tingimusel, et nende väärtus ei ületa 15% komplekti tootjahinnast
8207 Vahetatavad tööinstrumendid käsitööriistadele, mootoriga või ilma või tööpinkidele (nt. pressimiseks, stantsimiseks, kärnimiseks, sise- või väliskeermestamiseks, puurimiseks, sisetreimiseks, freesimiseks, õõneskeha valtsimiseks, treimiseks, kruvimiseks), sh. metallistantside ja presside tööinstrumendid ja kivi- või pinnasepuuride tööinstrumendid Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides;

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

8208 Noad ja lõiketerad masinatele või seadmetele Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides;

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

ex 8211 Lõiketeradega noad, hammastatud või mitte, (k.a. aianoad), muud kui noad rubriigist nr. 8208 Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides. Siiski võib kasutada mitteväärismetallist noaterasid ja käepidemeid
8214 Muud lõikeriistad (nt. juukselõikusmasinad, suured lihuniku- ja kööginoad, raienoad, paberinoad); maniküüri- ja pediküüritarvete komplektid, maniküüri- ja pediküüritarbed (sh. küüneviilid) Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides. Siiski võib kasutada mitteväärismetallist käepidemeid
8215 Lusikad, kahvlid, kulbid, vahukulbid, tordilabidad, kalanoad, võinoad, suhkrutangid jms. köögi- ja lauatarbed Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides. Siiski võib kasutada mitteväärismetallist käepidemeid
ex Grupp 83 Mitmesugused mitteväärismetallist tooted; v.a.: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides
ex 8302 Muud kinnitusdetailid, furnituurid ja sarnased tooted ehitustele ja automaatsed uksesulgurid Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides. Siiski võib kasutada rubriigi 8302 teisi materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast
ex 8306 Mitteväärismetallist dekoratiivskulptuurid ja muud dekoratiivesemed Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erineva-tes rubriikides. Siiski võib kasutada rubriigi 8306 teisi materjale tingimusel, et nende väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast
ex Grupp 84 Tuumareaktorid, katlad, masinad ja mehaanilised seadmed; nende osad; v.a.: Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast
8401 Tuumareaktorite kütteelemendid Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides (11) Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast
8402 Aurukatlad ja muud aurutekitavad katlad (v.a. keskkütte kuumaveekatlad, mis samaaegselt toodavad madalrõhuauru); ülekuumendusega kuumaveekatlad Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast
8403 ja ex 8404 Keskküttekatlad, muud kui rubriiki nr. 8402 kuuluvad ja keskküttekatelde abiseadmed Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse rubriikidest nr. 8403 või 8404 erinevates rubriikides. Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
8406 Auruturbiinid Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
8407 Sädesüütega kolbmootorid ja rootormootorid Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
8408 Survesüütega sisepõlemismootorid, (diisel- või pooldiiselmootorid) Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
8409 Osad, ettenähtud kasutamiseks üksnes või peamiselt rubriikidesse nr. 8407 ja 8408 kuuluvatele mootoritele Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
8411 Turboreaktiivmootorid, turbopropellermootorid ja muud gaasiturbiinid Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast
8412 Muud mootorid ja jõuseadmed Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
ex 8413 Rootorpumbad Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast
ex 8414 Tööstuslikud ventilaatorid, puhurid jms. Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast
8415 Õhu konditsioneerimisseadmed, mis koosnevad mootoriga varustatud ventilaatorist ning seadmetest õhutemperatuuri ja -niiskuse reguleerimiseks, k.a. seadmed, mis ei võimalda niiskust eraldi reguleerida Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
8418 Külmikud, sügavkülmikud jm külmutusseadmed, elektrilised või muud; soojuspumbad, v.a. rubriiki 8415 kuuluvad õhu konditsioneerimisseadmed Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides

­ milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

­ kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa pärinevate materjalide väärtust

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast
ex 8419 Seadmed puidu-, paberimassi- ja papitööstusele Tootmine, milles:

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

­ ülalmainitud piirides, tootega sama rubriigi all klassifitseeritud materjale kasutatakse ainult kuni 25% väärtuses toote tootjahinnast

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast
8420 Kalandrid jm. valtsimis- (rullimis-) seadmed, v.a. seadmed metallide või klaasi valtsimiseks ja nende valtsid (rullid) Tootmine, milles:

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

­ ülalmainitud piirides, tootega sama rubriigi all klassifitseeritud materjale kasutatakse ainult kuni 25% väärtuses toote tootjahinnast

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast
8423 Kaalud (v.a. kaalud tundlikkusega 5cg ja täpsemad), k.a. kaalutundlikud loendurid ja kaalukontrolli seadmed; igat tüüpi kaaluvihid Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast
8425 -- 8428 Tõste-, siirde-, peale- või mahalaadimismehhanismid Tootmine, milles:

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

­ ülalmainitud piirides, rubriigi nr. 8431 all klassifitseeritud materjale kasutatakse ainult kuni 10% väärtuses toote tootjahinnast

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast
8429 Iseliikuvad buldooserid, pööratava või mittepööratava sahaga; greiderid, pinnaseplaneerijad, skreeperid, mehaanilised labidad, ekskavaatorid, ühekopalised laadurid, tampurid ja teerullid:
­ Teerullid Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
­ Muud Tootmine, milles:

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

­ ülalmainitud piirides, rubriigi nr. 8431 all klassifitseeritud materjale kasutatakse ainult kuni 10% väärtuses toote tootjahinnast

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast
8430 Muud pinnaseteisaldamis-, profileerimis-, planeerimis-, tasandus-, kaevamis-, tampimis-, puurimis- ja lõikemehhanismid mullatöödeks ning mineraalide ja maakide kaevandamiseks; vaiavasarad ja -tõmburid; lumesahad ja -paiskurid Tootmine, milles:

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

­ ülalmainitud piirides, rubriigi nr. 8431 all klassifitseeritud materjale kasutatakse ainult kuni 10% väärtuses toote tootjahinnast

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast
ex 8431 Osad, kasutusel üksnes või peamiselt teerullidel Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
8439 Seadmed tsellulooskiudmaterjali massi valmistamiseks või paberi või papi valmistamisel või viimistlemisel kasutatavad seadmed Tootmine, milles:

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

­ ülalmainitud piirides tootega sama rubriigi all klassifitseeritud materjale kasutatakse ainult kuni 25% väärtuses toote tootjahinnast

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast
8441 Muud seadmed paberimassi, paberi- või papi valmistamiseks, k.a. igat liiki lõikamisseadmed Tootmine, milles:

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

­ ülalmainitud piirides, tootega sama rubriigi all klassifitseeritud materjale kasutatakse ainult kuni 25% väärtuses toote tootjahinnast

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast
8444 -- 8447 Nende rubriikide alla kuuluvad tekstiilitööstuse seadmed Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
ex 8448 Masinate abiseadmed, kasutamiseks koos masinatega rubriikidest nr. 8444 ja 8445 Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
8452 Õmblusmasinad, v.a. raamatute köitmismasinad rubriigist nr. 8440; spetsiaalselt õmblusmasinatele ettenähtud mööbel, alused ja katted; õmblusmasinanõelad:
­ Õmblusmasinad (ainult kaetud pistega), mille masinaosa kaal ei ületa 16 kg mootorita või 17 kg mootoriga Tootmine, milles:

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

­ mehhanismi monteerimiseks (mootorita) kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust

­ kasutatud niidipingutus-, silmusemoodustamise- ning siksakimehhanismid on juba pärinevad

­ Muud Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
8456 -- 8466 Rubriikide nr. 8456 kuni 8466 alla kuuluvad tööpingid ja seadmed ning nende osad ja lisaseadmed Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ��leta 40% toote tootjahinnast
8469 -- 8472 Kontoriseadmed (nt. kirjutusmasinad, kalkulaatorid, arvutid, paljundusmasinad, klammerdusmasinad) Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
8480 Metallivalus kasutatavad vormikastid; vormialused; mudelid; valuvormid metallide (v.a. valuplokkide vormid), metallkarbiidide, klaasi-, mineraalmaterjalide, kummi ning plastmasside valamiseks Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast
8482 Kuul- või rull-laagrid Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast
8484 Lehtmetallist seibid ning tihendid, kombineeritud muude materjalidega või kahest või enamast metallikihist koosnevad; pakitud komplektid kõikvõimalikke seibe ning tihendeid; mehaanilised tihendid Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
8485 Mujal käesolevas grupis nimetamata seadmete ja mehhanismide osad, mis ei sisalda elektrilisi koostiselemente, isolaatoreid, kontakte, poole, juhtmeid jms. Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
ex Grupp 85 Elektrimasinad ja -seadmed, nende osad; helisalvestus- ja taasestusseadmed, videokujutise ja helisalvestus- ja taasestusseadmed; nende osad ja lisaseadmed, v.a.: Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast
8501 Elektrimootorid ja -generaatorid (v.a. generaatorseadmed) Tootmine, milles:

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

­ ülalmainitud piirides rubriigi nr. 8503 all klassifitseeritud materjale kasutatakse ainult kuni 10% väärtuses toote tootjahinnast

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast
8502 Voolugeneraatorseadmed ja pöörlevad muundurid Tootmine, milles:

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

­ ülalmainitud piirides rubriikide nr. 8501 või 8503 all klassifitseeritud materjale kasutatakse ainult kuni 10% väärtuses toote tootjahinnast

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast
ex 8504 Toiteseadmed automaatsetele andmetöötlusmasinatele Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
ex 8518 Mikrofonid ja nende alused; valjuhääldid, korpusesse monteeritud või mitte; elektrilised madalsagedusvõimendid; elektriline helivõimendusaparatuur Tootmine, milles:

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

­ kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa pärinevate materjalide väärtust

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast
8519 Plaadimängijad, kassettpleierid jm. helitaasestusaparaadid, ilma helisalvestusseadmeteta Tootmine, milles:

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

­ kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa pärinevate materjalide väärtust

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast
8520 Magnetofonid jm. helisalvestusaparaadid, heli taasestusseadmega või ilma Tootmine, milles:

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast,

­ kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa pärinevate materjalide väärtust

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast
8521 Videosignaalide salvestus- või -taasestusaparatuur, videotuuneriga või ilma Tootmine, milles:

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

­ kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa pärinevate materjalide väärtust

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast
8522 Osad ja abiseadmed üksnes või põhiliselt rubriikides 8519 kuni 8521 nimetatud aparaatides kasutamiseks Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
8523 Salvestuseta, kasutamiseks valmis magnetkandjad jms. kandjad, v.a. grupi 37 tooted Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
8524 Heliplaadid, -lindid jm. salvestusega kandjad, sh. matriitsid ja vormid plaatide valmistamiseks, v.a. grupi 37 tooted: Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast
­ Matriitsid ja vormid plaatide valmistamiseks Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast
­ Muud Tootmine, milles:

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast,

­ ülalmainitud piirides rubriigis nr. 8523 klassifitseeritud materjale kasutatakse ainult kuni 10% väärtuses toote tootjahinnast

Tootmine, milles kõigi kasutatudmaterjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast
8525 Raadiotelefoniside, raadiotelegraafia, ringhäälingu või televisiooni saateaparaadid, nii koos vastuvõtuseadmetega kui ilma, nii helisalvestusaparatuuri või heli taasestusaparatuuriga kui ilma; televisioonikaamerad, tummvideokaamerad jm. salvestavad videokaamerad Tootmine, milles:

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast,

­ kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast
8526 Radarseadmed, raadionavigatsiooni abiseadmed ja raadiokaugjuhtimisseadmed Tootmine, milles:

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast,

­ kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast
8527 Raadiotelefoniside, raadiotelegraafi ja ringhäälingu vastuvõtuaparaadid, nii samasse korpusesse monteeritud helisalvestusseadmete, helitaasestusseadmete või ajanäitajaga kui ka ilma nendeta Tootmine, milles:

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast,

­ kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast
8528 Televisiooni vastuvõtuseadmed, mis sisaldavad või ei sisalda raadiovastuvõtjat, heli- või videosalvestus- või -taasestusseadmeid; videomonitorid ja videoprojektorid Tootmine, milles:

­ kõigi kasutatud materjalide v��ärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast,

­ kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast
8529 Osad, kasutusel üksnes või peamiselt rubriikide 8525-- 8528 aparaatidega:
­ Kasutusel üksnes või peamiselt videosalvestus- või videotaasestusaparaatidega Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
­ Muud Tootmine, milles:

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast,

­ kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast
8535 ja 8536 Elektrilised lülitusseadmed vooluahelatele, elektrilised katkestid ja kaitseseadmed vooluahelatele Tootmine, milles:

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast,

­ ülalmainitud piirides, rubriigis nr. 8538 klassifitseeritud materjale kasutatakse ainult kuni 10% väärtuses toote tootjahinnast

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast
8537 Puldid, paneelid, konsoolid, alused, jaotuskilbid jms., mille külge on monteeritud vähemalt kaks rubriikidesse nr. 8535 või 8536 kuuluvat voolulülitus- ja jaotusseadet, k.a. komplektid, millesse kuulub grupi 90 aparaate ja instrumente, numbrilised juhtseadmed, muud kui kommunikatsiooniseadmed rubriigist nr. 8517 Tootmine, milles:

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast,

­ ülalmainitud piirides rubriigis nr. 8538 klassifitseeritud materjale kasutatakse ainult kuni 10% väärtuses toote tootjahinnast

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast
ex 8541 Dioodid, transistorid jms. pooljuhtseadised, v.a. lahtilõikamata pooljuhtkettad Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides

­  kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast
8542 Elektroonsed integraallülitused ja mikrolülitused Tootmine, milles:

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast,

­ ülalmainitud piirides rubriikides nr. 8541 või 8542 klassifitseeritud materjale kasutatakse ainult kuni 10% väärtuses toote tootjahinnast

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast
8544 Isoleeritud traat (sh. emailtraat ja anoodmehaanilisel teel töödeldud traat), kaablid (sh. koaksiaalkaablid) jm. isoleeritud elektrijuhid, nii ühendusdetailidega kui ilma;

kiudoptilised kaablid, mis koosnevad eraldi ümbrises kiududest, nii komplektis elektrijuhtidega või ühenduselementidega kui ilma

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
8545 Süsielektroodid, söeharjad, süsiniidid jms. elektrotehnikatooted grafiidist või süsiniku erimist, nii metalldetailidega kui ilma Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
8546 Elektriisolaatorid, kõikvõimalikest materjalidest Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
8547 Isoleerfurnituur elektriseadmete ja elektriseadiste tarbeks, täies ulatuses isoleermaterjalist (arvestamata üksikuid montaažiotstarbelisi metalldetaile, mis on lisatud vormimise ajal), v.a. rubriiki nr. 8546 kuuluvad isolaatorid; mustmetallist, isoleermaterjalidega vooderdatud torud juhtmetele ja nende ühendusdetailid Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
8548 Elektrielementide, -patareide või -akude heitmed ja murd; kasutatud elektrielemendid, -patareid või -akud; mujal selles grupis nimetamata elektrilised osad ja manused seadmetele ja aparaatidele Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
ex Grupp 86 Raudtee- või trammivedurid, -veeremid ja nende osad; raudteede või trammiteede seadmed, nende osad; igat liiki mehaanilised (sh. elektromehaanilised) signalisatsiooniseadmed, v.a.: Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
8608 Raudteede ja trammiteeseadmed; mehaanilised (k.a. elektromehaanilised) signalisatsiooni-, ohutus- ja liikluskorraldusseadmed raudteedele, trammiteedele, maanteedele, siseveeteedele; parkimisrajatised, sadama- ja lennuväljarajatised; nimetatud seadmete osad Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast
ex Grupp 87 Maismaatranspordivahendid, v.a. raudteeveeremid ja trammid ja nende osad ja lisaseadmed; v.a.: Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
8709 Iseliikuvad (transpordi) veokärud, tõste- ja laadimisseadmeteta, mida kasutatakse tehastes, ladudes, sadamates või lennujaamades lühikesteks kaubavedudeks; raudteejaama platvormil kasutatavad traktorid; eespool nimetatud sõidukite osad Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast
8710 Tankid jm. iseliikuvad soomusmasinad, relvadega varustatud või mitte, nende osad Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast
8711 Mootorrattad (k.a. mopeedid) ja abimootoriga jalgrattad, külgkorviga või ilma; külgkorvid
­ Sisepõlemiskolbmootoriga, silindrite töömahuga:
­ Kuni 50cm3 Tootmine, milles:

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

­ kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa pärinevate materjalide väärtust

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 20% toote tootjahinnast
­ Üle 50cm3 Tootmine, milles:

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

­ kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa pärinevate materjalide väärtust

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast
­ Muud Tootmine, milles:

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

­ kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa pärinevate materjalide väärtust

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast
ex 8712 Jalgrattad ilma kuullaagriteta Tootmine materjalidest, mis ei ole klassifitseeritud rubriigis nr. 8714 Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast
8715 Lapsevankrid ja nende osad Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast
8716 Haagised ja poolhaagised, muud mitteiseliikuvad transpordivahendid; nende osad Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast
ex Grupp 88 Lennuaparaadid, kosmoselaevad ja nende osad, v.a.: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
ex 8804 Roto-langevarjud Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, kaasa arvatud teised rubriigi nr. 8804 materjalid Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
8805 Lennukite stardiseadmed; pidurdusseadmed jms. seadmed, maapealsed lennutreeninguseadmed; eelnimetatud seadmete osad Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast
ex Grupp 89 Laevad, paadid ja ujuvkonstruktsioonid Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides. Siiski, keresid rubriigist nr. 8906 ei tohi kasutada Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
ex Grupp 90 Optilised, foto-, kinematograafia, mõõte-, kontroll-, täppis-, meditsiini- ja kirurgiainstrumendid ja -aparaadid; nende osad ja lisaseadmed; v.a.: Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides

­ milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast
9001 Optilised kiud ja optiliste kiudude kimbud; kiudoptilised kaablid, v.a. rubriiki nr. 8544 kuuluvad; polariseerivatest materjalidest lehed ja plaadid; läätsed (sh. kontaktläätsed), prismad, peeglid jm. optikatooted mis tahes materjalist, kokkumonteerimata, v.a. optiliselt töötlemata klaasist Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
9002 Läätsed, prismad, peeglid jm. optikatooted seadmete osade või lisaseadmetena, mis tahes materjalist, kokkumonteeritud, v.a. analoogilised tooted optiliselt töötlemata klaasist Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
9004 Prillid, kaitseprillid jms. optikariistad nägemist kaitsva või korrigeeriva toimega või ilma Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
ex 9005 Binoklid, pikksilmad, muud optilised teleskoobid ja nende statiivid, v.a. astronoomilised kiirimurdvad teleskoobid ja nende statiivid Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

­ kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast
ex 9006 Fotokaamerad (v.a. kinokaamerad); fotovälklambid ja impulsslambid, v.a. gaaslahenduslambid Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

­ kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast
9007 Kinokaamerad ja -projektorid, varustatud helisalvestus- või helitaasestusseadmega või mitte Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

­ kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast
9011 Optilised liitmikroskoobid, k. a. mikrofotograafia- ja mikrokinematograafia- või mikroprojektsiooni mikroskoobid Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides

­ k��igi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

­ kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast
ex 9014 Muud navigatsiooniinstrumendid ja -seadmed Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
9015

Geodeetilised (k.a. fotogrammmeetrilised) instrumendid, hüdrograafia-, okeanograafia-, hüdroloogia-, meteoroloogia- ja geofüüsikainstrumendid ja seadmed, (v.a. kompassid); kaugusmõõtjad Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
9016 Kaalud tundlikkusega 5 cg või tundlikumad, kaaluvihtidega või ilma Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
9017 Joonestus-, märgistus- või arvutusinstrumendid (nt. joonestusmasinad, pantograafid, protraktorid, mallid, joonestuskomplektid, arvutuslükatid, ketasarvutid); mujal käesolevas grupis nimetamata käsiinstrumendid pikkuse mõõtmiseks (nt. mõõdulatid ja -lindid, mikromeetrid, tastrid, nihkkaliibrid) Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
9018 Meditsiini-, kirurgia-, hambaravi- ja veterinaariainstrumendid ja -seadmed (sh. stsintigraafiline aparatuur), muu elektromeditsiiniline aparatuur ning seadmed nägemise kontrollimiseks
­ Hambaravitoolid, mis on ühendatud hambaraviseadmete või süljekaussidega Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, k.a. teised materjalid rubriigist nr. 9018 Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
­ Muud Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25%

toote tootjahinnast

9019 Mehhanoteraapilised seadmed; massaažiaparatuur; aparaadid patsientide psühholoogilise seisundi kontrollimiseks; seadmed osoon-, hapniku- ja aerosoolteraapiaks; kunstliku hingamise aparaadid jm. instrumendid hingamisteede raviks Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast
9020 Muud hingamisaparaadid ja gaasimaskid, v.a. kaitsemaskid, millel pole mehaanilisi osi ega vahetatavaid filtreid Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast
9024 Seadmed ja seadised, mida kasutatakse materjalide (nt. metalli, puidu, tekstiili, paberi, plastmassi) kõvaduse, tõmbetugevuse, survetugevuse, elastsuse jm. mehaaniliste omaduste kontrolliks Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
9025 Hüdromeetrid jm. vedelikesse asetatavad mõõteriistad, termomeetrid, püromeetrid, baromeetrid, hügromeetrid ja psühromeetrid, varustatud salvestusseadmega või mitte, nende

instrumentide mis tahes kombinatsioonid

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
9026 Instrumendid ja aparaadid, mis mõõdavad või kontrollivad vedelike ja gaaside kulu, taset, rõhku jms. parameetreid (nt. kulumõõtjad, tasemenäitajad, manomeetrid, soojusemõõtjad), v.a. instrumendid ja aparaadid rubriikidest nr. 9014, 9015, 9028 ja 9032 Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
9027 Instrumendid ja aparatuur füüsikaliseks ja keemiliseks analüüsiks (nt. polari-, refrakto-, spektromeetrid, gaasi- ja suitsuanalüsaatorid); instrumendid viskoossuse, poorsuse, venivuse, pindpinevuse jms. omaduste mõõtmiseks; aparatuur soojus-, heli-, valgushulga mõõtmiseks ja kontrolliks (k.a. eksponomeetrid); mikrotoomid Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
9028 Gaasi, vedeliku ja elektri kulu või tootmismahtu mõõtev aparatuur (sh. kalibreerimisriistad):
­ Osad ja lisaseadmed Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
­ Muud Tootmine, milles:

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast,

­ kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast
9029 Pöördeloendurid, tootehulgaloendurid, taksomeetrid, mileomeetrid, sammumõõtjad jms.; spidomeetrid ja tahhomeetrid (v.a. rubriigist nr. 9014 või 9015); stroboskoobid Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
9030 Ostsilloskoobid, spektraalanalüsaatorid jm. instrumendid ja aparaadid elektriliste suuruste mõõtmiseks ja kontrolliks (v.a. arvestid rubriigist nr. 9028); instrumendid alfa-, beeta-, gamma-, röntgeni-, kosmilise jm. ioniseerivate kiirguste mõõtmiseks või avastamiseks Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
9031 Mõõte- või kontrollinstrumendid ning seadmed, käesolevas grupis mujal nimetamata; profiilprojektorid Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
9032 Automaatregulatsiooni ja automaatkontrolli instrumendid ning aparaadid Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
9033 Gruppi 90 kuuluvate seadmete, seadiste, instrumentide ja aparatuuri mujal nimetamata osad ja lisaseadmed Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
ex Grupp 91 Kellad ja nende osad; v.a.: Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
9105 Muud kellad Tootmine, milles:

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

­ kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast
9109 Komplekteeritud ja kokkupandud kellamehhanismid Tootmine, milles:

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

­ kõigi kasutatud mittepärinevate materjalide väärtus ei ületa kasutatud pärinevate materjalide väärtust

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast
9110 Komplektsed, kokkupanemata või osaliselt kokkupandud igat tüüpi kellamehhanismid (kellamehhanismikomplektid); kokkupandud mittekomplektsed kellamehhanismid; esmaselt kokkupandud, reguleerimata kellamehhanismid Tootmine, milles:

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

­ ülalmainitud piirides kasutatud rubriigi nr. 9114 materjale kasutatakse ainult kuni 10% väärtuses toote tootjahinnast

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast
9111 Käe-, tasku- jms. kaasaskantavate kellade korpused ja nende osad Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast
9112 Korpused muudele kelladele ja käesolevasse gruppi kuuluvatele muudele toodetele ja nende osad Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast
9113 Kellarihmad, -võrud ja -ketid, nende osad:
­ Mitteväärismetallist, plakeeritud või galvaanilisel teel väärismetalliga kaetud või mitte Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
­ Muud Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast
Grupp 92 Muusikariistad; nende osad ja nendega koos kasutatavad abivahendid Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
Grupp 93 Relvad ja laskemoon; nende osad ja lisaseadmed Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast
ex Grupp 94 Mööbel; madratsid, madratsialused, padjad jm. täistopitud mööblilisandid; mujal nimetamata lambid ja valgustid, sisevalgustusega sildid, valgustablood jms; kokkupandavad ehitised;v.a.: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
ex 9401 ja

ex 9403

Mitteväärismetallist mööbel, koos polsterdamata puuvillriidega kaaluga 300 g/m2 või vähem Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides või

Tootmine rubriikide nr. 9401 või 9403 kasutamiseks ettevalmistatud puuvillriidest, tingimusel, et:

­ selle väärtus ei ületa 25% toote tootjahinnast

­ kõik teised kasutatud materjalid on juba pärinevad ja klassifitseeritakse rubriikidest nr. 9401 või 9403 erinevates rubriikides

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 40% toote tootjahinnast
9405 Lambid ja valgustid, helgiheitjad ja prožektorid, nende osad, mis ei ole mujal ära toodud või lisatud; sisevalgustusega sildid, valgustablood jms., millel on permanentselt fikseeritud valgusallikas, ja nende osad, mis ei ole mujal ära toodud või lisatud Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast
9406 Kokkupandavad ehitised Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast
ex Grupp 95 Mängud, mänguasjad ja spordivahendid ja -inventar; nende osad ja manused; v.a.: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides
9503 Muud mänguasjad; vähendatud suuruses mudelid jm. analoogilised meelelahutuslikud mudelid, liikuvad või mitte; kõikvõimalikud nuputusmängud Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides ja

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

ex 9506 Golfikepid ja nende osad Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides. Siiski võib kasutada jämedalt töödeldud toorikuid golfikeppide peade valmistamiseks
ex Grupp 96 Mitmesugused tööstustooted; v.a.: Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides
ex 9601 ja ex 9602 Tooted loomsetest, taimsetest või mineraalsetest nikerdusmaterjalidest Tootmine sama rubriigi «töödeldud» nikerdusmaterjalidest
ex 9603 Harjad ja pintslid, (v.a. luuad jms. ja kärbi- või oravakarvadest pintslid), mehaani-

lised motoriseerimata põrandapuhastajad, maalrirullid ja -tampoonid, pinnakuivatajad, nuustikud

Tootmine, milles kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast
9605 Tualett- või õmblustarvete, jalatsi- või riidepuhastusvahendite reisikomplektid Komplekti iga ese peab rahuldama reeglit, mis kehtiks talle, kui ta ei oleks

komplekti osa. Siiski, mittepärinevaid esemeid võib komplekti kaasata tingimusel, et nende väärtus ei ületa 15% komplekti tootjahinnast

9606 Nööbid, trukid, haagid, pandlad, nööbivormid ning muud eelmainitud pisiesemete osad; nööpide toorikud Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

9612 Kirjutusmasinalindid jms. trükilindid, tindiga immutatud või muul viisil trükimärkide jätmiseks ettevalmistatud, poolidel, kassettides või mitte; templipadjad, tindiga immutatud või mitte, ümbrisega või ilma Tootmine, milles:

­ kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides ja

­ kõigi kasutatud materjalide väärtus ei ületa 50% toote tootjahinnast

ex 9613 Välgumihklid piesosüütajaga Tootmine, milles kõigi kasutatud rubriigi nr. 9613 materjalide väärtus ei ületa 30% toote tootjahinnast
ex 9614 Piibud ja piibutobid Tootmine jämedalt töödeldud toorikutest
Grupp 97 Kunstiteosed, kollektsiooniobjektid ja antiikesemed Tootmine, milles kõik kasutatud materjalid klassifitseeritakse toote rubriigist erinevates rubriikides

[Lisa 2 allmärkused]

(1) Vt. sissejuhatavaid märkusi 7.1 ja 7.3 eritingimuste jaoks, mis puudutavad «spetsiifilisi protsesse».

(2) Vt. sissejuhatavat märkust 7.2 eritingimuste jaoks, mis puudutab «spetsiifilisi protsesse».

(3) Grupi 32 märkus 3 ütleb, et need on seda liiki preparaadid, mida kasutatakse mis tahes materjalide värvimiseks või koomponentidena muude värvimisvahendite tootmisel tingimusel, et need ei ole klassifitseeritud mujal grupi 32 rubriigis.

(4) «gruppi» vaadeldakse nagu iga teistki osa rubriigist, mis on ülejäänud tekstist eraldatud semikooloniga.

(5) Nii rubriikides nr. 3901--3906 kui ka rubriikides nr. 3907--3911 klassifitseeritud materjalidest toodete puhul rakendatakse piirangut ainult selle grupi materjalide osuhtes, mis tootes kaalu järgi domineerib.

(6) Järgmisi fooliume tuleb pidada kõrge läbipaistvusega fooliumideks: fooliumid, mille optiline pimendumine Gardner Hazemeteri ASTM-D 1003-16 järgi (s.t. Hazefaktor) on vähem kui 2%.

(7) Tekstiilmaterjalide segust valmistatud toodete eritingimuste kohta vt. sissejuhatavat märkust nr. 5.

(8) Selle materjali kasutus on piiratud paberivalmistamise tööstuses kasutatavate kootud kangaste tootmisega.

(9) Vaata sissejuhatavat märkust nr. 6.

(10) Silmkoe- või heegeldatud toodete puhul, mis ei ole elastik või kummeeritud, valmistatud õmblemise või silmkoe- või heegeldatud toodete kokkuõmblemise teel (lõigatud välja või kootud otse vormi järgi), vt. sissejuhatavat märkust nr. 6.

(11) See reegel kehtib kuni 31. detsembrini 1998. a.

Lisa 3

Liikumissertifikaadid EUR.1 ja liikumissertifikaatide EUR.1 taotlemine

Trükkimisjuhend

1. Iga sertifikaadi mõõtmed on 210 x 297 mm; lubatud on küljepikkuse kõikumine kuni pluss 8 mm või kuni miinus 5 mm. Kasutatav paber peab olema valge kirjapaber, mis ei sisalda mehaanilist paberimassi ja ei kaalu vähem kui 25g/m2. Sertifikaadil peab olema trükitud rohelise giljoððmustriga taust, mis teeb kõik mehaaniliste või keemiliste vahenditega teostatud võltsingud silmaga nähtavaks.

2. EFTA riikide ja Eesti tollivõimudel on õigus trükkida sertifikaadid ise või lasta need trükkida nende poolt heakskiidetud trükkalitel. Viimasel juhul peab igal sertifikaadil olema viide sellise kinnituse olemasolule. Igal sertifikaadil peab olema märgitud trükkali nimi ja aadress või märge, mille järgi on võimalik trükkalit kindlaks teha. Samuti peab ta kandma kas trükitud või käsitsi kirjutatud seerianumbrit, mis võimaldab teda identifitseerida.

Lisa 4

Arvedeklaratsioon

Arvedeklaratsioon allpool näidatud tekstiga peab olema koostatud kooskõlas joonealuste märkustega. Joonealust märkust uuesti esile tuua ei ole vaja.

Ingliskeelne versioon

The exporter of the products covered by this document (customs authorization No ...1) declares that, except where otherwise clearly indicated, these products are of ... preferential origin2.

Saksakeelne versioon

Der Ausführer (Ermächtigter Ausführer; Bewilligungs-Nr. ...1) der Waren, auf die sich dieses Handelspapier bezieht, erklärt, daß diese Waren, soweit nicht anders angegeben, präferenzbegünstigte ... Ursprungswaren sind2.

Prantsuskeelne versioon

L'exportateur des produits couverts par le présent document (autorisation douanière no ...1) déclare que, sauf indication claire du contraire, ces produits ont l'origine préférentielle ...2.

Itaaliakeelne versioon

L'esportatore delle merci contemplate nel presente documento (autorizzazione doganale n. ...1) dichiara che, salvo indicazione contraria, le merci sono di origine preferenziale ...2.

Islandikeelne versioon

Útflytjandi framleišsluvara, sem skjal žetta tekur til (leyfi tollyfirvalda nr. ...1), lýsir žví yfir, aš vörurnar séu, ef annars er ekki greinilega getiš, af ... fríšindauppruna2.

Norrakeelne versioon

Eksportøren av produktene omfattet av dette dokument (tollmyndighetenes autorisasjonsnr. ...1) erklærer at disse produktene, unntatt hvor annet er tydelig angitt, har ... preferanseopprinnelse2.

Eestikeelne versioon

Käesoleva dokumendiga hõlmatud toodete eksportija (tolliameti kinnitud nr. ...1) deklareerib, et need tooted on ...2 sooduspäritoluga, välja arvatud juhul, kui on selgelt näidatud teisiti.

. . . . . . . . . . .  . . . . . . . .3

Koht ja kuupäev

. . . . . . . . . . .  . . . . . . . .4

(Eksportööri allkiri, dokumendile alla kirjutanud isiku nimi peab olema kirjutatud selgelt ja loetavalt)


1 Kui aruanne on välja antud kinnitatud eksportööri poolt käesoleva protokolli artikli 22 tähenduses, tuleb kinnitatud eksportööri volituse number kanda siia. Kui arvearuanne ei ole välja antud kinnitatud eksportööri poolt, jäetakse sulgudes olevad sõnad välja või jäetakse koht tühjaks.

2 Näidata toodete päritolu.

3 See märge võib välja jääda, kui vastav informatsioon sisaldub dokumendis endas.

4 Vt. käeoleva protokolli artikli 21 lõiget 5. Juhtudel, kus eksportööri allkirja ei nõuta, hõlmab allkirjast vabastamine ka allakirjutaja vabastamise.

EFTA ja Eesti vahelise vabakaubanduslepingu protokolli B seletavad märkused, mis lepiti kokku 6. septembril 1996. a.

MÄRKUSED PROTOKOLLI B KOHTA

Artikkel 1(f) -- Tootjahind («Ex-works hind»)

Toote tootjahind peab sisaldama:

kõigi tootmises kasutatavate toormematerjalide hinda

kõiki tootja tegelikke kulutusi (nii materjalikulutusi kui ka muid kulutusi). Näiteks salvestatud videokassettide, helisalvestiste, grammofoniplaatide, teavetkandva arvuti tarkvara ja muude selliste intellektuaalse omandiõiguse elementi sisaldavate toodete tootjahind peab niipalju kui võimalik hõlmama kõiki nende kaupade tootmiseks tehtud kulutusi intellektuaalse omandi õiguste osas, mida tootja on kandnud, hoolimata sellest, kas nende õiguste omanik asub või elab tootvas riigis.

Arvesse ei võeta kaubanduslikke hinnaalandusi (näiteks ettetasumise eest või suurte tarnete puhul).

Artikkel 3 -- Kahepoolne päritolu kumulatsioon

Materjalid, mida ei ole töödeldud artikli 7 lõikes 1 viidatud ulatuses, säilitavad oma päritolu.

Artikkel 10 -- Päritolureeglid komplektidele

Päritolureegleid komplektidele rakendatakse ainult harmoniseeritud süsteemi tõlgendamise üldreegli 3 tähenduses.

Käesoleva sätte järgi peab iga komplekti kuuluv toode, välja arvatud need, mille väärtus ei ületa 15% komplekti koguväärtusest, vastama selle nimetuse päritolukriteeriumidele, mille alla toode oleks klassifitseeritud, kui see oleks eraldi toode ja ei kuuluks komplekti, hoolimata nimetusest, mille all kogu komplekti klassifitseeritakse ülalviidatud üldreegli teksti järgi.

Käesolevad sätted rakenduvad isegi juhul, kui 15% piirmäär selle toote suhtes on täidetud, mille alusel ülalmainitud üldreegli järgi määratakse kindlaks kogu komplekti klassifikatsioon.

Artikkel 15 -- Tollihüvitus vigade korral

Tollihüvitust või tollimaksu tagastamist võib rakendada ainult juhul, kui päritolutõend on valesti väljastatud või koostatud, kui järgmised kolm tingimust on täidetud:

(a) valesti väljastatud või koostatud päritolutõend tagastatakse eksportiva riigi ametivõimudele või alternatiivina teevad importiva riigi ametivõimud kirjaliku avalduse selle kohta, et mingit eelistust ei ole tagatud või ei tagata;

(b) tootmises kasutatud kaupade puhul oleks olnud õigus tollihüvitusele või sisseveomaksu tagasimaksmisele kehtivate sätete järgi, kui päritolutõendit ei kasutatud eelistuse taotlemisel;

(c) tagasimaksmiseks lubatud ajavahemikku ei ole ületatud ja tagasimaksmisega seotud riigi seaduses sätestatud tingimused on täidetud.

Artikkel 16 -- Dokumentaalsed tõendid kasutatud kaupadele

Päritolutõend võidakse väljastada ka kasutatud või mis tahes muudele kaupadele, mille puhul suure ajavahe tõttu ühelt poolt tootmise või importimise kuupäeva ja teiselt poolt eksportimise kuupäeva vahel ei ole tavalised saatedokumendid enam kasutuskõlblikud, tingimusel et:

(a) kaupade tootmise või importimise kuupäev jääb välja sellest ajavahemikust, mille jooksul vastava eksportiva riigi seaduste järgi kauplejad dokumente säilitama peavad;

(b) kaupu võidakse pidada pärinevaiks muude tõendusmaterjalide alusel, nagu tootja või mõne muu kaupleja deklaratsioonid, ekspertarvamus, märkide järgi kaupadel või nende kirjelduste järgi jne;

(c) ei ole viidet sellele, et kaubad ei vasta päritolureeglite nõuetele.

Artikkel 16 (ja 24) -- Päritolutõendi esitamine impordideklaratsiooni elektroonilise edastamise puhul

Juhul kui impordideklaratsioonid edastatakse elektrooniliselt importiva riigi tollivõimudele, jääb nende ametivõimude otsustada importiva riigi kehtiva tolliseadusandluse sätete raamides ja nendega kooskõlas, millal ja millises ulatuses päritolustaatust tõendavaid dokumente tegelikult esitama peab.

Artikkel 17 -- Kaupade kirjeldus liikumissertifikaatidel EUR.1

Juhul kui liikumissertifikaadil EUR.1 kaupade kirjeldamiseks ette nähtud lahter on ebapiisav esitamaks kaupade kindlaksmääramiseks vajalikke üksikandmeid, eriti suurte tarnete puhul, võib eksportöör täpsustada tõendatavaid kaupu juurdelisatud kauba faktuurarvetel ja vajaduse korral muudel äridokumentidel, tingimusel et:

(a) faktuurarvete numbrid on näidatud liikumissertifikaadi EUR.1 lahtris 10;

(b) arvedeklaratsioonidele ja vajaduse korral muudele äridokumentidele lisatakse kindlasti tõend enne tollile esitamist; ja

(c) tollivõimud on tembeldanud arvedeklaratsiooni ja vajaduse korral ka äridokumendid, mis neid sertifikaatidega seovad.

Artikkel 17 -- Tollikontrolli esindaja poolt eksporditavad kaubad

Tollikontrolli esindajal võib olla lubatud esineda selle isiku volitatud esindajana, kes on kaupade omanik või kellel on samasugune õigus neid müüa, isegi juhtudel, kui see isik ei asu eksportivas riigis, niivõrd kui esindajal on võimalik tõestada kaupade pärinevat staatust.

Artikkel 18 -- Tehnilised põhjused

Liikumissertifikaat EUR.1 võidakse tagasi lükata «tehnilistel põhjustel», kui see ei ole koostatud ettekirjutatud viisil. Need on juhtumid, mis tingivad tagantjärele kinnitatud sertifikaadi järgneva esitamise ning hõlmavad näiteks järgmist:

-- liikumissertifikaat EUR.1 on koostatud mingile ettekirjutatust erinevale blanketile (näiteks tagakülg on ilma põimikornamendita, erineb näidisest oluliselt mõõtmetelt või värvilt, ei ole seerianumbrit, ei ole trükitud ühes ametlikult ettekirjutatud keeltest);

-- üks kohustuslikest lahtritest (näiteks EUR.1 lahter 4) ei ole täidetud;

-- liikumissertifikaat EUR.1 ei ole tembeldatud ega alla kirjutatud (näiteks lahtris 11);

-- liikumissertifikaat EUR.1 on kinnitatud selleks volitamata ametivõimu poolt;

-- on kasutatud uut templit, millest ei ole veel teatatud;

-- liikumissertifikaat EUR.1 on esitatud originaalist erineva koopia või fotokoopia kujul;

-- sissekanne lahtrites 2 või 5 viitab riigile, mis ei ole lepinguga seotud (näiteks Iisrael või Kuuba).

Ettenähtud tegevus

Dokumendile tuleks märkida «Dokumenti ei aktsepteerita», osutades põhjus(t)ele, ja seejärel tuleks see tagastada importöörile, et võimaldada tal saada uut, tagantjärele väljastatud dokumenti. Tollivõimud võivad siiski säilitada tagasilükatud dokumendi fotokoopia tollikontrollile järgneva kontrollimise eesmärgil või kui neil on alust kahtlustada pettust.

Artikkel 21 -- Arvedeklaratsioone puudutavate sätete praktiline rakendamine

Rakendatakse järgmisi juhtnööre:

(a) Arvedeklaratsiooni sõnastus peaks olema vastavuses käesoleva protokolli lisas 4 toodud sõnastusega. Näiteks tuleks arvedeklaratsioonis mittesisalduvatele toodetele viidata deklaratsioonis endas.

(b) Arvedeklaratsioon on aktsepteeritav arve tagaküljel.

(c) Arvedeklaratsioonis mittesisalduvatele toodetele osutamine peaks olema selge, vältimaks mistahes valestimõistmisi. Mingeid erimeetodeid ei esitata.

(d) Arvedeklaratsioon võib olla arvest eraldi lehel, tingimusel et selle lehe kuulumine arve juurde on ilmne; lisablanketti ei pea kasutama. Arvedeklaratsioon, mis on koostatud sedelil ja kinnitatud seejärel arvele, võetakse vastu, tingimusel et ei ole kahtlust selles, et sedeli on kinnitanud eksportöör. Näiteks peaks eksportööri tempel või allkiri olema nii sedelil kui ka arvel.

Artikkel 21 -- Eksportööri poolt koostatud arvedeklaratsioonide väljastamise ja aktsepteerimise hindamise alus

Tootjahinda võib kasutada hindamisalusena otsustamaks, millal on võimalik arvedeklaratsiooni kasutada liikumissertifikaadi EUR.1 asemel viidates artikli 21 lõike 1 punktis b sätestatud väärtuspiiridele. Kui tootjahinda kasutatakse hindamisalusena, peab importiv riik aktsepteerima selle põhjal koostatud arvedeklaratsioone.

Juhul kui tootjahinda ei ole seoses sellega, et kaubapartii on tarnitud tasuta, tuleb selle väärtuspiiriks lugeda importiva riigi ametivõimude poolt kehtestatud tolliväärtust.

Artikkel 22 -- Kinnitatud eksportöör

Mõiste «kinnitatud eksportöör» viitab isikutele või ettevõtetele, kes:

(a) oma varasemate ekspordidokumentide põhjal annavad piisava garantii nende poolt eksporditavate kaupade päritolu kohta;

(b) on alati võimelised vajaduse korral tõendama nende poolt eksporditavate kaupade päritolu;

(c) võtavad endale täieliku vastutuse ebaõigete päritoluteadete või mis tahes volituste kuritarvituse eest, ja neilt võib seetõttu need volitused ära võtta.

Tollikontrolli esindajaid ei saa lugeda «kinnitatud eksportöörideks» käesoleva protokolli tähenduses.

Artikkel 25 -- Importimine partiide kaupa

Importöör, kes soovib kasutada käesoleva artikli sätteid, peab teavitama eksportööri enne esimese partii eksportimist, et nõutakse ühtainsat päritolutõendit kogu kauba kohta.

On võimalik, et iga partii koosneb ainult pärinevatest toodetest. Kui selliste partiidega koos esitatakse tõendid päritolu kohta, tuleb importiva riigi tollivõimudel neid päritolutõendeid asjassepuutuvate partiide kohta aktsepteerida üheainsa päritolutõendi asemel kogu kauba kohta.

Artikkel 32 -- Keeldumine sooduskäsitlusest ilma kontrollita

Käesolev hõlmab juhtumeid, kus päritolutõendit peetakse kasutamiskõlbmatuks, inter alia järgmistel põhjustel:

-- kaubad, millele liikumissertifikaadis EUR.1 viidatakse, ei kuulu kohtlemisele eelistatud alusel;

-- kaubakirjelduse lahter (EUR.1 lahter 8) ei ole täidetud või on täidetud esitatust erinevate kaupade kohta;

-- päritolutõend on välja antud riigi poolt, mis ei kuulu sooduskäsitluse süsteemi, isegi kui kaubad pärinevad riigist, mis sellesse süsteemi kuulub (näiteks Iisraelis Poolast pärinevatele kaupadele välja antud EUR.1);

-- ühel liikumissertifikaadi EUR.1 kohustuslikest lahtritest on autentiseerimata kustutamisjäljed või muudatused (näiteks lahtris, kus on kaupade kirjeldus, või pakinumbrite, sihtriigi või päritoluriigi märkimisel);

-- liikumissesertifikaadi EUR.1 tähtaeg on aegunud muudel, juhisega hõlmamata põhjustel (näiteks erakorralised asjaolud), välja arvatud kui kaubad olid esitatud enne tähtaja möödumist;

-- kaupadele, mis algselt imporditi pettusega, on hiljem muretsetud päritolutõend;

-- liikumissertifikaadi EUR.1 lahtris 4 on märgitud riik, mis ei ole käesoleva lepingu osapool, mille alusel sooduskäsitlust taotletakse.

Ettenähtud tegevus

Päritolutõendile tuleks tollivõimudel märkida «KASUTUSKÕLBMATU» ja säilitada koos dokumendiga, mille juurde see esitati, et vältida selle edasisi kasutamiskatseid.

Võimaluse korral peavad importiva riigi tollivõimud keeldumisest viivitamata informeerima eksportiva riigi tollivõime.

Artikkel 32 -- Päritolutõendite kontrollimise tähtajad

Ükski riik ei ole kohustatud vastu tulema artiklis 32 sätestatud hilisema kontrollimise taotlusele, mis on saadud rohkem kui kolm aastat pärast liikumissertifikaadi EUR.1 väljastamist arvedeklaratsiooni koostamise kuupäevaks.

Artikkel 32 -- Põhjendatud kahtlus

Sellesse kategooriasse langevad näiteks järgmised juhtumid:

-- dokumendil puudub eksportööri allkiri (välja arvatud arvedeklaratsioonide või kinnitatud eksportööride poolt koostatud äridokumentide puhul, kus sellist võimalust ette nähakse);

-- liikumissertifikaat EUR.1 on selle väljastanud ametivõimu poolt allkirjastamata ning dateerimata,

-- markeeringud kaupadel või pakenditel või muud saatedokumendid viitavad liikumissertifikaadist EUR.1 erinevale päritolule;

-- liikumissertifikaadile EUR.1 kantud üksikandmed näitavad, et päritolu saamiseks tehtud töö on ebapiisav;

-- dokumendi kinnitamiseks kasutatud templist ei ole teatatud.

Ettenähtud tegevus

Dokument saadetakse selle väljastanud ametivõimudele tollijärgseks kontrollimiseks koos kontrolli taotluse põhjuste esitamisega. Enne selle kontrolli tulemuste saamist tuleb tollivõimudel astuda kõik vajalikud sammud, et kindlustada mis tahes rakendatavate lõivude tasumist.

Protkoll C

Viidatud artikli 5 lõikes 1

FISKAALSE ISELOOMUGA TOLLIMAKSUD

Liechtenstein ja Šveits võivad rakendada fiskaalse iseloomuga tollimakse toodetele, mis on kirjas käesoleva protokolli tabelis tollimaksude pealkirja all, kui nad täidavad käesoleva lepingu artikli 12 tingimusi.

Kui nende toodete tootmist, mis sarnanevad toodetele, mis on kirjas tabelis, on alustatud Liechtensteinis ja Šveitsis, siis tuleb nende toodete suhtes tollimaks tühistada.

Protokolli C tabel

Rubriigi nr. HS kood Kaupade kirjeldus
27.07 Õlid ja muud kivisöetõrva kõrgel temperatuuril utmisel saadud tooted; sarnased tooted, milles aromaatsed koostisosad kaalult ületavad mittearomaatseid koostisosi.
27.09 Mineraalõlid ja bituminoossetest mineraalidest saadud õlid, toorõli.
27.10 Mineraalõlid ja bituminoossetest mineraalidest, mitte toorõlist saadud õlid; mujal täpsustamata või hõlmamata preparaadid, mis sisaldavad kaalult 70% või rohkem naftaõlisid või bituminoossetest mineraalidest saadud õlisid, kusjuures need õlid on nende preparaatide põhilised koostisosad.
27.11 Naftagaasid ja muud gaasilised süsivesinikud

ex kõikidest tariifigruppidest

Tooted, mida ei kasutata mootorikütustena
84.07 Sädesüütega kolbmootorid või rootor-sisepõlemismootorid.

­ kolbmootorid, mida kasutatakse grupi 87 sõidukite liikumapanemiseks;

ex 8407.33 ­ ­ silindritöömahuga, mis ületab 250 cm3, kuid ei ületa 1000 cm3:
10 ­ ­ ­ mootorsõidukitele alamrubriikidest koodiga 8702.90(10), 8703.10, 8703.21, 8703.90 ja 8704.31(10/20)
ex 8407.34 ­ ­ silindritöömahuga, mis ületab 1000 cm3:
10 ­ ­ ­ mootorsõidukitele alamrubriikidest koodiga 87.02.90(10), 8703.10, 8703.22/23, 8703.90 ja 8704.31(10/20)

­ muud mootorid:

ex 8407.90 ­ ­ muud:
92 ­ ­ ­ kaaluvad rohkem kui 100 kg, kuid mitte rohkem kui 2500 kg:

­ ­ ­ ­ rootorkolbmootorid mootorsõidukitele alamrubriikidest koodiga 8702.90(10), 8703.10, 8703.90 ja 8704.31(10/20)

93 ­ ­ ­ kaaluvad mitte rohkem kui 100 kg:

­ ­ ­ ­ rootorkolbmootorid mootorsõidukitele alamrubriikidest koodiga 8702.90(10), 8703.10, 8703.90 ja 8704.31(10/20)

84.08 Survesüütega sisepõlemiskolbmootorid (diisel­ või pooldiiselmootorid).
ex 8408.20 ­ mootorid, mida kasutatakse grupi 87 sõidukite liikumapanemiseks:
10 ­ ­ mootorsõidukitele alamrubriikidest koodiga 8702.10(10), 8703.10, 8703.31/33 ja 8704.21(10/20)
84.09 Osad, mis on kasutuskõlblikud ainult või põhiliselt mootoritele rubriigist nr 84.07 või 84.08.

­ muud:

ex 8409.91 ­ ­ kasutuskõlblikud ainult või põhiliselt sädesüütega sisepõlemiskolbmootoritele:
12 ­ ­ ­ silindriplokid ja silindripead mootorsõidukitele alamrubriikidest koodiga 8702.90(10), 8703.10, 8703.21/24 ja 8704.31(10/20)
ex 8409.99 ­ ­ muud:
12 ­ ­ ­ silindriplokid ja silindripead mootorsõidukitele alamrubriigikidest koodiga 8702.10(10), 8703.10, 8703.31/33 ja 8704.21 (10/20)
87.02 Mootorsõidukid kümne või enama inimese, k.a. juht, vedamiseks.
ex 8702.10 ­ survesüütega sisepõlemiskolbmootoriga (diisel või pooldiisel):
10 ­ ­ iga mootor kaalub mitte rohkem kui 1600 kg
ex 8702.90 ­ muud:
10 ­ ­ iga mootor kaalub mitte rohkem kui 1600 kg
87.03 Autod ja muud mootorsõidukid, mis on põhiliselt projekteeritud inimeste vedamiseks (v.a. rubriigist nr. 87.02), k.a. universaalautod ja võidusõiduautod.
87.04 Mootorsõidukid kaubaveoks.

­ muud surversüütega sisepõlemiskolbmootoriga (diisel või pooldiisel):

ex 8704.21 ­ ­ sõiduki kogukaal ei ületa 5 tonni
10 ­ ­ ­ iga sõiduk kaalub mitte rohkem kui 1600 kg
20 ­ ­ ­ iga sõiduk kaalub rohkem kui 1200 kg, kuid mitte rohkem kui 1600 kg

­ muud, sädesüütega sisepõlemiskolbmootorid:

ex 8704.31 ­ ­ kogukaaluga mitte üle 5 tonni:
10 ­ ­ ­ iga sõiduk kaalub mitte rohkem kui 1200 kg
20 ­ ­ ­ iga sõiduk kaalub rohkem kui 1200 kg, kuid mitte rohkem kui 1600 kg
ex 8704.90 ­ muud:
10 ­ ­ iga sõiduk ei kaalu rohkem kui 1200kg
20 ­ ­ iga sõiduk kaalub rohkem kui 1200 kg, kuid mitte rohkem kui 1600 kg
87.06 Mootoritega sobivad ðassiid rubriikide 87.01 kuni 87.05 mootorsõidukitele
ex 8706.00 ­ mootorsõidukitele alamrubriikidest koodiga 8702.10(10) ja 8702.90(10):
21 ­ ­ ­ iga sõiduk kaalub mitte rohkem kui 1600 kg

­ alamrubriigi 87.03 mootorsõidukitele:

31 ­ ­ ­ iga sõiduk ei kaalu rohkem kui 1200 kg
32 ­ ­ iga sõiduk kaalub rohkem kui 1200 kg, kuid mitte rohkem kui 1600 kg
33 ­ ­ iga sõiduk kaalub rohkem kui 1600 kg
­ mootorsõidukitele alamrubriikidest koodiga 8704.21(10/20), 8704.31(10/20) ja 8704.90(10/20):
42 ­ ­ iga mootorsõiduk kaalub mitte rohkem kui 1200 kg
43 ­ ­ iga mootorsõiduk kaalub rohkem kui 1200 kg, kuid mitte rohkem kui 1600 kg
87.07 Kered(k.a. juhikabiinid) rubriikide nr 87.01 kuni 87.05 mootorsõidukitele.
ex 8707.10 ­ rubriigi nr 87.03 sõidukitele
ex 8707.90 ­ muud:
90 ­ ­ muud,sõidukitele alamrubriikidest koodiga 8702.10(10), 8702.90(10), 8704.21810/20), 8704.31(10/20) ja 8704.90(10/20)
87.08 Osad ja rakised rubriikide nr 87.01 kuni 87.05 mootorsõidukitele.

­ osad ja rakised mootorsõidukitele alamrubriikidest koodiga 8702.10(10), 8702.90(10), 87.03, 8704.21(10/20), 8704.31(10/20) ja 8704.90(10/20):

8708.10 ­ ­ autode kaitserauad ja nende osad
ex 8708.29 ­ ­ muud:
90 ­ ­ ­ muud osad ja kerede (k.a. juhikabiinide) rakised, v.a. alamrubriigist koodiga 8708.21(turvavööd), pakiraamid, registrimärgid ja suusaraamid

­ ­ pidurid ja võimendiga pidurid ning nende osad:

ex 8708.31 ­ ­ ­ paigaldatud hõõrdkatted
ex 8708.39 ­ ­ ­ muud:
90 ­ ­ ­ ­ muud mahutid piduritele peale suruõhumahutite
ex 8708.40 ­ ­ käigukastid:
90 ­ ­ ­ muudele mootorsõidukitele
ex 8708.50 ­ ­ veosillad koos diferentsiaaliga kas koos teiste ülekandekomponentidega või ilma:
90 ­ ­ ­ muudele mootorsõidukitele
ex 8708.60 ­ ­ mitteveosillad ja nende osad:
90 ­ ­ ­ muudele mootorsõidukitele
ex 8708.70 ­ ­ autorattad ja nende osad ning rakised, v.a. valmisrattad koos välisrehvidega või ilma, veljed ja nende osad, pinnatöötluseta, ja rauast rattaveljed ning nende osad, lõpetamata või viimistlemata:
90 ­ ­ ­ muudele mootorsõidukitele
ex 8708.92 ­ ­ summutid ja väljalaske(tule-)torud, v.a. tavalised summutid külgtorudega, mille pikkus ei ületa 15 cm:
99 ­ ­ ­ muudele mootorsõidukitele
ex 8708.93 ­ ­ sidurid ja nende osad:
90 ­ ­ ­ muudele mootorsõidukitele
ex 8708.94 ­ ­ roolirattad, roolisambad ja roolimehhanismid:
90 ­ ­ ­ muudele mootorsõidukitele
ex 8708.99 ­ ­ muud, v.a. roolirattakatted:
99 ­ ­ ­ muudele mootorsõidukitele

Lisa 3

Viidatud artikli 7 lõikes 2

IMPORDILE VÕI EKSPORDILE KEHTESTATAVAD KVANTITATIIVSED PIIRANGUD JA NENDEGA SAMAVÄÄRSET MÕJU OMAVAD MEETMED

Ekspordile kehtestatavate kvantitatiivsete piirangute ja nendega samaväärset mõju omavate meetmete tühistamine ei rakendu Liechtensteini ja Šveitsi osas nende toodete suhtes, mis on toodud tabelis.

Tabel lisa 3 juurde

Ekspordipiirangud

Ekspordile kehtestatavate kvantitatiivsete piirangute ja nendega samaväärsete meetmete tühistamine ei rakendu Liechtensteini ja Šveitsi suhtes alljärgnevalt loetletud toodete osas.

HS rubriigi nr. Toote kirjeldus
72.04 Vanaraud ja mustmetallide jäätmed, neist saadud valuplokid ümbersulatamiseks

Protokoll D

Vastavalt artiklile 9 mittekohandatavad monopolid käesoleva lepingu jõustumisel

Käesoleva lepingu artiklit 9 rakendatakse Liechtensteini ja Šveitsi soola ja püssirohu riigimonopolide suhtes ainult selles ulatuses, kus need riigid peavad täitma vastavaid kohustusi oma kaubandussuhetes Euroopa Ühenduse ja EFTA riikidega.

Lisa 4

Viidatud artiklis 15

INTELLEKTUAALSE OMANDI KAITSE

Artikkel 1. Kaitse mõiste ja ulatus

«Intellektuaalse omandi kaitse» sisaldab eelkõige autoriõiguse ja sellega piirnevate õiguste kaitset hõlmates arvutiprogramme ja andmebaase, kaupade ja teenuste kaubamärke, geograafilisi tähiseid, päritolunimetusi, tööstusdisainlahendusi, patente, integraalskeemide topograafiat aga ka oskusteavet puudutavat avalikustamata informatsiooni.

Artikkel 2. Rahvusvahelised konventsioonid

(1) Käesoleva lepingu osalised riigid nõustuvad oluliste normatiividega, mis sisalduvad järgmistes mitmepoolsetes kokkulepetes:

-- WTO kokkulepe intellektuaalse omandi kaitse kaubandust puudutavate aspektide kohta 15. aprillist 1994 (TRIPS leping);

-- Pariisi tööstusomandi kaitse konventsioon 20. märtsist 1883 (Stockholm, 1967);

-- Berni kirjandus- ja kunstiteoste kaitse konventsioon 9. septembrist 1886 (Pariis, 1971);

(2) Käesoleva lepingu osalised riigid liituvad järgmiste kokkulepetega:

-- Budapesti leping patenteerimise eesmärgil loodud mikroorganismide panga rahvusvahelise tunnustamise kohta 28. aprillist 1977;

-- Rahvusvaheline konventsioon teose esitajate, fonogrammi tootjate ja levitavate organisatsioonide kaitse kohta 26. oktoobrist 1961 (Rooma konventsioon).

(3) Käesoleva lepingu osalised riigid teevad kõik endast oleneva liitumaks teiste mitmepoolsete kokkulepetega, et kergendada koostööd intellektuaalse omandi kaitsel.

(4) Käesoleva lepingu osalised riigid nõustuvad teise lepinguosalise riigi nõudmisel koheselt alustama ekspertide konsultatsioone tegevuste suhtes, mis puudutavad harmoniseerimist, haldamist ja intellektuaalse omandi õiguste kehtestamist käsitlevaid käesolevaid või tulevikus ette tulevaid rahvusvahelisi konventsioone, samuti tegevust rahvusvahelistes organisatsioonides, nagu maailma kaubandusorganisatsioon (WTO), maailma intellektuaalse omandi organisatsioon (WIPO), ning suhteid kolmandate riikidega intellektuaalset omandit puudutavates küsimustes.

Artikkel 3. Lisanduvad olulised normatiivid

Käesoleva lepingu osalised riigid kindlustavad, et nende siseriiklikud seadused sisaldavad vähemalt järgmist:

-- adekvaatne ja efektiivne autoriõiguste kaitse, mis hõlmab arvutiprogrammide ja andmebaaside ning piirnevate õiguste kaitset,

-- adekvaatne ja efektiivne kaupade ja teenuste kaubamärkide kaitse, eelkõige rahvusvaheliselt tuntud kaubamärkide kaitse;

-- adekvaatsed ja efektiivsed vahendid geograafiliste tähiste kaitseks, mis hõlmab päritolunimetusi kõigi toodete ja teenuste suhtes;

-- adekvaatne ja efektiivne tööstusdisainlahenduste kaitse, andes eelkõige kaitse viieaastaseks perioodiks alates avalduse esitamisest koos võimalusega seda pikendada veel kaheks järjestikuseks viieaastaseks perioodiks;

-- adekvaatne ja efektiivne patendikaitse leiutajatele kõigil tehnikaaladel tasemel, mis on valitsev Euroopa patendi konventsioonis 5. oktoobrist 1973, eelkõige lugedes kaitseperioodiks 20 aastat avalduse esitamise kuupäevast arvates;

-- adekvaatne ja efektiivne integraalskeemide topograafiate kaitse;

-- adekvaatne ja efektiivne oskusteavet puudutava avalikustamata informatsiooni kaitse;

-- mittevälistav, mittediskrimineeriv, on patendi litsentsi turuväärtusega samaulatusliku kompensatsiooni subjektiks ja kohtuliku kontrolli subjektiks. Sellise litsentsi ulatus ja kestvus on limiteeritud eesmärgiga, milleks ta on välja antud. Litsentsid, mis on välja antud mittekasutamise alusel, on kasutatavad vaid ulatuses, mis on vajalik kohaliku turu rahuldamiseks mõistlikes kaubanduslikes piirides TRIPS leping artikkel 31 tingimuste kohaselt.

Artikkel 4. Intellektuaalse omandi õiguste omandamine ja säilitamine

Juhul kui intellektuaalse omandi õiguse omandamine annab õiguse garantiile või registreerimisele, kindlustavad käesoleva lepingu osalised riigid, et sellega kaasnevad protseduurid on samal tasemel kui need, mida näeb ette TRIPS leping, eelkõige, mis puudutab viimase artiklit 62.

Artikkel 5. Intellektuaalse omandi õiguste jõustamine

Käesoleva lepingu osalised riigid kindlustavad, et siseriiklikes seadustes on intellektuaalse omandi õigusi jõustavad sätted samal tasemel kui need, mida näeb ette TRIPS leping, eelkõige, mis puudutab viimase artikleid 41 ja 61.

Artikkel 6. Tehniline koostöö

Käesoleva lepingu osalised riigid nõustuvad kohasel viisil tehniliseks abiks ja koostööks nende riikide vastavate võimuorganite vahel.

Teineteisemõistmise memorandum

EFTA riikide JA Eesti vahelise lepingu kohta

Protokoll A

1. Kui Norra ja Euroopa Ühenduse vahel on kohaldatud püsiv impordirežiim töödeldud põllumajandustoodetele, on Norra ja Eesti valmis kaaluma käesoleva lepingu protokoll A alusel edasiste möönduste tegemist.

Protokoll B

2. EFTA riigid ja Eesti lepivad kokku lihtsustatud protseduuride rakendamises, sealhulgas heakskiidetud eksportööride volitamisel, samal piiratud viisil nagu nad seda varem on teinud.

3. Lepingu protokolli B artikli 5 sätete rakendamiseks ja eriti nimetatud artikli lõike 3 osas on kokku lepitud, et Eesti, Läti ja Leedu vahelises vabakaubanduslepingus rakendatavaid päritolureegleid peetakse selle lepingu jõustumise ajal identseteks päritolureeglitega, mis on fikseeritud selle lepingu protokollis B tingimusel, et esimesena mainitud päritolureeglid ei ole liberaalsemad käesoleva lepingu päritolureeglitest.

4. EFTA riigid ja Eesti lepivad kokku, et protokolli B artiklis 17 sisalduvaid sätteid ei rakendata kuni 31. detsembrini 1996. Seda kitsendust pikendab ühiskomitee tingimusel, et artikli 17 mitterakendamise tagajärjel ei ole toimunud tõsiseid kaubandushäireid ega ole vastukaja ühestki tõsisest sarnaste või otseselt konkureerivate toodete tootjate kahjustamisest. Kui Eesti ja Euroopa Ühenduse vaheline praegune praktika muutub (näiteks Euroopa kumulatsiooni jõustumine), revideeritakse vastavalt protokolli B artikli 17 sätteid.

5. Käesoleva lepingu osalised riigid deklareerivad oma valmisolekut kohandada vastavalt protokolli B, juhul kui vastavad organid võtavad vastu Euroopa kumulatsiooni rakendamist puudutava otsuse.

Fiskaalse loomuga tollimaksud

6. 1993. aastal otsustati Šveitsis ja Liechtensteinis referendumiga fiskaalse loomuga tollimaksude tühistamise üle mineraalsetele õlidele, kütustele ja teatud mootorsõidukitele. Need asendatakse siseriiklike maksudega. Nende jõustumisel, mida nähakse ette 1. jaanuaril 1997, kaotab vaubanduslepingu protokoll C oma kehtivuse.

Ekspordile kehtestatavad kvantitatiivsed piirangud

7. Šveitsi Valitsus on otsustanud tühistada kvantitatiivsed piirangud rauajäätmetele ja vanarauale (HS rubriik nr 72.04). See otsus, mis kuulub heakskiitmisele Šveitsi Parlamendi poolt, jõustub 1. juulil 1996 (Lisa 3 tabel).

Üldised erandid

8. EFTA--Eesti leping ei välista impordi või transiitkaupade keelustamist või piiramist keskkonna kaitsmise eesmärgil, mis on kehtestatud artikli 8 sätetega (Üldised erandid) tingimusel, et niisugust keelustamist või piiranguid teostatakse koos samaväärsete siseriiklike abinõudega või neid võetakse tarvitusele, järgides valitsustevahelisi keskkonda käsitlevaid lepinguid. Mõiste «keskkonnakaitse» iga interpreteerimisraskuse puhul artikkel 8 kontekstis vaatab selle läbi ühiskomitees.

Siseriiklik maksustamine

9. Lepitakse kokku, et artiklis 12 (Siseriiklik maksustamine) viidatud siseriiklik maksustamine sisaldab, inter alia, aktsiisimakse alkohoolsetele jookidele, õllele, tubakale ning tubakatoodetele. Erinevused nende maksude rakendamisel Eestis kõrvaldatakse hiljemalt siis, kui Eesti liitub WTO-ga.

Riigihanked

10. Lepitakse kokku, et artikli 14 (Riigihanked) lõikes 2 viidatud eeskirjad kattuvad WTO valitsushangete lepinguga, efektiivsete riiklike seaduslike kaebuste puhul ka sätetega, mis puudutavad uute kohustuste täitmist.

Intellektuaalse omandi kaitse

11. EEA lepingu kohaselt peavad EFTA riigid oma seadusandluses lähtuma 1973. a. 5. oktoobri Euroopa Patendikonventsiooni olulistest sätetest. Island ja Norra arvestavad, et artikli 15 (Intellektuaalse omandi kaitse) sätted ei erine oluliselt EEA lepingu järgsetest kohustustest.

Riiklik abi

12. EFTA riigid ja Eesti lepivad kokku konsultatsioonide pidamises ühiskomitees, et kaaluda võimalust täiendada artiklis 17 (Riiklik abi) esitatud kriteeriume, mis tulenevad EFTA riikide ja Euroopa Ühenduse ning tema Euroopa majanduspiirkonna liikmesriikide vahelisest lepingust.

Struktuurilised ümberkorraldused

13. Lepitakse kokku, et ühegi artikli 20 (Struktuurilised ümberkorraldused) tähenduses rakendatava tollimaksu tase ei ole kõrgem kui 25 protsenti.

14. Vastavalt artikli 20 (Struktuurilised ümberkorraldused) paragrahvile 3 kasutatakse vaidluse korral tööstustoodete impordi tegeliku väärtuse määramiseks UN/ECE, WTO ja OECD poolt koostatavat rahvusvahelist kaubandusstatistikat.

Lisa 5

Artikli 17 tõlgendamisest

EFTA riigid ja Eesti lepivad kokku, et artiklit 17 rakendatakse järgmiste kriteerumide alusel:

(a) Riiklikuks abiks võib liigitada ainult selliseid meetmeid, mille tulemuseks on puhas fondide ülekanne riiklikest vahenditest otseste subsiidiumide kaudu või mille tulemuseks on maksusoodustuste kaudu ette ära otsustatud maksutulud; abi, mida antakse selliste kavade alusel, mis on täielikult makstud tulusaajate poolt, ei ole riiklik abi artikli 17 tähenduses; hinnates riikliku abi toimet, tuleb arvesse võtta saajatele määratud kõigi abimeetmete liikide kumulatiivset toimet.

(b) Üldiselt langevad järgmised meetmed välja artikli 17 ulatusest:

(i) krediidid ja laenud riigi varadest või asutustelt, kui intressid ja kapitali tagasimaksed on kooskõlas hetke turutingimustega;

(ii) riikide või riigiasutuste poolt antud garantiid, kui kompensatsioonid katavad kava pikaajalise maksumuse;

(iii) juurdemaksed kapitali riikide või riigiasutuste poolt, kui selliste investeeringute tulu määr võib oletatavasti olla vähemalt võrdne riikliku laenu maksumusega;

(iv) maksumeetmed, sealhulgas sotsiaalkindlustusmaksud, mis moodustavad osa üldisest riiklikust sissetuleku normist maksu eesmärkidel, mis on kättesaadavad kõigile ettevõtetele ja mida rakendatakse ühtselt kogu riigis.

(c) Järgmised meetmed on näited sellise abi liikide kohta, mis on üldiselt kooskõlas artikli 17 sätetega;

(i) abi uurimistööks, arenduseks ja uuendamiseks, tingimusel et abi on selgelt ette nähtud sellise tegevuse stimuleerimiseks ja et sellised tegevused on konkurentsieelsel tasemel; konkurentsieelse taseme alla kuuluvaks loetakse rakendusuuringuid ja -arendust kuni ja kaasa arvatud esimese prototüübi väljatöötamiseni; sellist abi võib anda kuni 50% ulatuses projektide maksumusest või samalaadse toimega diferentseeritud maksumäärade abil; põhiuuringutele võib abi anda suuremal määral; mida lähemal turule on projekt, seda madalam peaks olema subsiidiumi tase;

(ii) abi, mida antakse sellistele sektoritele, millistel on probleeme ülemäärase tootmisvõimsusega, eesmärgiga ratsionaliseerida tööstuse struktuuri, kindlustades tootmise ja tööhõive korrapärase madalamale tasemele viimise; sellised meetmed peavad olema kestuselt rangelt piiratud ja nendega peab kaasnema reguleerimisprogramm; ülemäärase tootmisvõimsuse probleeme hinnates tuleb arvesse võtta mitte ainult konkreetse riigi, vaid üldist rahvusvahelist olukorda;

(iii) üldine ekspordi arengu abi, näiteks riiklikud nädalad, kaupluse arengustrateegia, tööstuslaadad, tingimusel et selline abi ei ole ühele firmale orienteeritud;

(iv) piirkondlik arenguabi sellises ulatuses, et see ei häiriks õiglase konkurentsi tingimusi; selle eesmärk peab olema viia arengupiirkondade tööstused teistes riigi piirkondades asuvate tööstustega võrdsele majanduslikule lähtealusele ning mitte tõsta tootmisvõimsust sektorites, mis juba kannatavad ülemäärase tootmisvõimsuse all; arengupiirkondade, sealhulgas tootmise languse piirkondade määratlemine kuulub käesoleva lepingu osaliste riikide ainukompetentsi, ja kellelt võidakse paluda statistilist informatsiooni selliste piirkondade määratlemise põhjuste detailide kohta;

(v) abi üldiste ühiskondlike teenuste kujul kaubandusele ja tööstusele tingimustel, mis ei eelista konkreetseid sektoreid ja ettevõtteid;

(vi) üldine abi uute tööhõive võimaluste loomiseks tingimusel, et sellised töökohad ei ole sektorites, mis juba kannatavad ülemäärase tootmisvõimsuse all;

(vii) keskkonnaalane abi üldise printsiibi alusel, et järgitakse «saastaja maksab» põhimõtet; investeeringutele, mis on spetsiaalselt ette nähtud saaste vähendamiseks võib abi anda kuni 25 protsendini või rakendades samalaadse toimega diferentseeritud maksumäärasid; tunnistades seadusandluse kvaliteetide või normide erinevust teistes riikides ning nende potentsiaalset mõju kaubandusele ja konkurentsile, tuleb subsideerimise taset teatud kindlatele tööstusharudele hoida pideva järelevalve all;

(viii) abi väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele, kui eesmärgiks on korvata kahjusid, mis on otseselt seotud vastava firma suurusega, kusjuures selliste ettevõtete all mõeldakse alla 100 töötajaga ettevõtteid, mille aastakäive on alla 10 miljoni ECU.

(d) Järgmised meetmed on näited sellise abi liikide kohta, mis ei ole üldiselt kooskõlas artikli 17 sätetega:

(i) abi, mis antakse ettevõtete käituskahjumite eest kas otse või eelneva tasumise kaudu riiklikele ametivõimudele;

(ii) juurdemaksed firmade aktsiakapitali, kui sellel on sama toime kui abi andmisel käituskahjumite eest;

(iii) abi tootmiseks probleemsektorites, mis kannatavad strukturaalse ülemäärase tootmisvõimsuse all või raskustes olevatele ettevõtetele, kui abiga ei kaasne reguleerimisprogramm ja kui selle kestus ei ole täpselt piiratud;

(iv) abi, mida antakse päästeabinõuna teatud firmadele, kui see ei ole antud üksnes selleks, et varuda aega pikaajaliste lahenduste väljatöötamiseks ning vältida teravaid sotsiaalprobleeme;

(v) abimeetmed, sealhulgas kaudsed maksud, mida rakendatakse siseriiklikult toodetud kaupade kasuks ja diskrimineerivalt sarnaste kaupade vastu, mis on toodetud teises käesoleva lepingu osalises riigis;

(vi) abi vormid kaupade ekspordiks teise käesoleva lepingu osalisse riiki, nagu on kirjeldatud lisa 5 lisandis.

Lisa 5 lisand

Illustreeriv loend ekspordiabi vormidest, viidatud lisa 5 punkti d alapunktis vi

(a) Valuuta kinnipidamise kavad või muu sarnane tegevus, mis toob kaasa lisatasu ekspordile või re-ekspordile.

(b) Valitsuste poolt eksportööridele otseste subsiidiumide maksmine.

(c) Tööstus- või kaubandusettevõtete vabastamine ekspordiga seotud otsestest või sotsiaalmaksudest.

(d) Eksporditavate kaupade vabastamine maksudest ja koormistest, välja arvatud impordiga seotud koormised või kaudsed maksud, mida samadelt kaupadelt võeti ühes või mitmes staadiumis, kui neid müüakse siseriiklikuks tarbimiseks, või eksporditavate kaupade eest tasumine määral, mis ületab tegelikult nendelt kaupadelt impordiga seotud koormiste või kaudsete maksude näol või ka mõlemal viisil ühes või mitmes staadiumis võetud summad.

(e) Maailmaturuhindadest madalama hinna võtmine valitsuste või valitsusasutuste poolt importtoorme tarnimisel eksporditehinguteks teistel tingimustel kui kodumaisteks tehinguteks.

(f) Krediidiintresside nõudmine määral, mis on selgelt ebapiisav krediidikindlustus-institutsioonide pikaajaliste tegevuskulude ja kahjude katmiseks valitsuse eksportkrediidigarantiide puhul.

(g) Valitsuse (või spetsiaalsete valitsuse poolt kontrollitavate institutsioonide) poolt eksportkrediidi andmine madalama määraga kui see, mida nad ise peavad maksma selliste summade saamiseks.

(h) Valitsuse poolt täielikult või osaliselt eksportööride kulude kandmine krediidi hankimisel.

Lisa 6

Reeglid EFTA riikide ja Eesti vahelise lepingu artikli 17 lõike 3 rakendamiseks

I.  Iga-aastane aruandlus

1. EFTA riigid ja Eesti varustavad teineteist igal aastal viimaste andmetega riikliku abi määrade kohta. EFTA riigid võivad informatsiooni esitada ühiselt.

2. Aruanded, mis kajastavad keskvalitsuse ja kohalike omavalitsuste poolt antavat abi, peavad sisaldama informatsiooni kategooriate lõikes, samuti andmeid põhiliste abi skeemide ja vormide kohta kategooria siseselt.

3. Aruanne tuleb teisele poolele esitada ühe aasta jooksul, mis järgneb eelarveaastale, mida aruanne kajastab. Esimesed aruanded kajastavad eelarveaastat 1996.

4. Abimäärade kogumaksumus arvutatake vastavalt lisa 6 lisandis 1 kirjeldatud metoodikale.

5. Kuna teatud abimäärad tulenevad seadustest ja normatiividest, mis on vastu võetud varasemas staadiumis, loetakse abi kättesaamise kuupäevaks päeva, mil vastav ettevõte selle kätte sai, mitte kuupäeva, mil see eelarvestati või kanti vaheagentuuri fondidesse.

II.  Uutest abiskeemidest teatamise protseduur

6. Seoses planeeritavate abimääradega teatab käesoleva lepingu osaline riik soovitavatest abimääradest või olulistest muudatustest olemasolevates abiskeemides nii vara kui võimalik, kuid igal juhul mitte hiljem kui 60 päeva pärast kõnealuste määrade rakendamist, eesmärgiga saavutada võimalikult suur transparentsus.

7. Ulatuslik teadustamine uutest abimääradest algab käesoleva lepingu jõustumise hetkest ning teostatakse inglise keeles kasutades vormistruktuuri, mis on esitatud lisandis 2.

8. Teade saadetakse EFTA sekretariaati, kust see edastatakse Eestile kui selle on teinud EFTA riik, ning kõigile EFTA riikidele, kui teate on saatnud Eesti.

9. Igal EFTA riigil on õigus nõuda lisainformatsiooni ja kommenteerida Eesti poolt esitatud määrasid. Eestil on samad õigused EFTA riigi poolt esitatud määrade suhtes. Sellised informatsiooni nõuded ja kommentaarid, samuti vastused neile saadetakse EFTA sekretariaati, kust need edastatakse asjaomasele lepinguosalisele riigile ning koopiad teadmiseks teistele lepinguosalistele riikidele. Informatsiooninõue või kommentaar, mis tehakse planeeritava abiskeemi kohta, ei takista konsultatsioonide alustamist ega järgnevaid protseduure vastavalt käesoleva lepingu artiklile 24.

III. Informatsiooninõue

10. Lisaks õigusele nõuda täiendavat informatsiooni nimetatud abiskeemide kohta, on EFTA riigil kohustus anda Eesti nõudmisel informatsiooni ükskõik millise abiskeemi ja üksikjuhu kohta. Eestil on samasugune kohustus EFTA riikide suhtes. Nimetatud nõudmised täidetakse lõikes 9 esitatud protseduure kasutades.

IV.  Muud sätted

11. Käesolevad protseduurid vaadatakse ühiskomitee poolt uuesti läbi enne 1997. aasta lõppu arvestades süsteemi toimiseks olulisi tulemusi ja kogemusi.

Lisa 6 lisand 1

Abimäärade kogumaksumuse arvutamine

Toetuste kogumaksumus on summa, mis igal aastal tegelikult välja makstakse. Juhul kui mõni eelnevalt pikendatud toetus muudetakse ja makstakse osaliselt või täielikult tagasi, kuulub see summa mahaarvamisele.

Laenude kogumaksumus arvutatakse liites kokku aasta jooksul tasumata võlgadelt saadav intress. Kasutatav intressimäär on keskmine hind, millega valitsus annab uusi laene vaatluse all oleval aastal, mitte aga intressimäär nende aastate eest, mis on möödunud laenu andmisest. Valitsusorganite poolt saadud intressisumma kuulub kogumaksumusest mahaarvamisele. Võimalik laenude väärtuse vähenemine (mahakirjutused) lisatakse kogumaksumusele.

Garantiide kogumaksumus on võrdne igal vaatluse all oleva aasta garantiide kogumaksumusega, millest on maha arvatud sellel aastal saadud lõivud ja tagasimakstud summad.

Omakapitali kogumaksumus on valitsuse laenuvõtmise hinna ning saadavate dividendide ja/või maksete vahe. Omakapitali vähenemine (allahindamised) lisatakse maksumusele.

Lisa 6 lisand 2

Riiklik abi -- planeeritud abimäärade teatavakstegemise vorm

1. Riik

2. Abiskeemi/abimeetme pealkiri.

3. Valitsuse vastutuse tase:

-- keskvalitsus,

-- regioonaalvalitsus,

-- kohalik omavalitsus,

-- teised.

4. Ministeerium või teine juhtorgan, mis omab seadusejärgset vastutust skeemi/abimeetme ellurakendamise eest.

5. Seaduslik baas:

-- s.t. seadus, ministri määrus jne. koos pealkirja ja viidetega.

6. Teatis uuest skeemist või kehtiva skeemi muudatustest

-- juhul kui uus skeem asendab kehtivat skeemi, märkida millist skeemi asendab.

7. Muudatuste korral kehtivas skeemis esitada:

-- skeemi nimi,

-- eelmise teatamise kuupäev,

-- täpsustada, millised normid ja tingimused muudetakse ja miks.

8. Skeemi/abimeetme eesmärk, eesmärgid:

Tuua välja ainult üks kategooria, esitada teised eesmärgid, kui need esinevad.

Horisontaalne:

-- väikesed/keskmise suurusega ettevõtted

-- teadusuuringud ja arendus (R&D)

-- keskkond

-- energiasäästmine

-- restruktueerimine

-- tööhõive jne.

Regionaalne:

-- millised regioonid, piirkonnad on valitud.

Sektoriaalne:

-- millised sektorid (NACE kolmekohaline või ekvivalentne rahvuslik nomenklatuur (täpsustada, milline) on valitud.

9. Abi vorm(id):

-- toetus

-- madalaprotsendiline laen (sisaldades täpsustusi eeldatava intressimäära ja laenu tagamise kohta)

-- intressisubsiidium

-- maksusoodustused (s.t. maksude tasumise edasilükkamine, maksumäära alandamine, tulumaksuvabastus, alandatud sotsiaalmaksu tariifid jne.)

-- aktsiaosalus

-- garantii (sisaldades täpsustusi, kuidas garantii tagatakse, garantii andmiseks tehtud laenud)

-- abi, mis on seotud tööstusettevõtete poolt läbiviidavate teadusuuringute ja arendusprogrammidega (täpsustada, millised)

-- muud (täpsustada, millised)

Palun märkida iga abivormi kohta järgnev:

-- avalduse esitamise reeglite ja tingimuste täpne kirjeldus (eelkõige selle tihedus) ja

-- selle maksustamine.

10. Märkida igaabi vormi jaoks (s.t. maa, ehitised, varustus, personal, konsultantide väljaõppetasud jne.) eeldatav abi summa.

11. Märkida teised abi piirangud või kriteeriumid kõigi abivormide jaoks:

-- täpsustada kõik abi saajatele ettenähtud piirangud (töötajate arv, käive, bilansi koondnäitajad, muud) või teised positiivsed tingimused abi saajate määratlemiseks;

-- märkida, kas abi antakse automaatselt kui kindlad objektiivsed kriteeriumid on täidetud või on otsustavatel organitel valikuvabadus.

12. Tagasimaksmine ja trahvid:

-- tagasimaksmise korraldamine, kui üldse toimub, siis juhul, kui projektid on olnud edukad;

-- trahvide süsteem, kui üldse esineb, siis juhul, kui projektid ei vasta tingimustele, mis olid aluseks abi andmisel.

13. Abi kumulatsioon:

-- kui esineb korraga rohkem kui üks abi vorm, märkida millise määrani abi saaja võib kombineerida erinevaid abi vorme;

-- märkida, mil määral vaatluse all olevat abi vormi võib kombineerida teiste käigusolevate abiskeemidega.

14. Abiskeemi/abimeetme kestus:

-- kuupäev, millal abimeetmed/skeemid jõustuvad, ja kuupäev, milleni nad on jõus;

-- juhul kui on tegu käigusoleva skeemiga, siis millise ajani pikeneb.

15. Eelarve/kulutused:

Anda eelarve/kulutuste numbrid rahvuslikus valuutas:

-- kogueelarve skeemi/abimeetme kestuse ajaks

-- kui käigusolev abiskeem muudetakse, anda kolme viimase aasta kulutused võetud kohustuste täitmise vormis (kaasa arvatud eeldatavad kaod tuludes, juhul kui on tegu maksukuludega)

-- iga-aastane eelarve analüüs.

16. Skeemide puhul, mis ei oma spetsiifilist sektoriaalset või regionaalset iseloomu, märkida tuleneva abi sektoriaalne või regionaalne konsentratsioon.

17. Eeldatav abisaajate arv.

18. Rakendatavad informatsiooni/kontrollimeetmed kindlustamaks, et kaasatud projektid täidavad seatud eesmärgid.

19. Täielikult põhjendatud argumentatsioon abiskeemi/abimeetme sobivusest esitatuna koos vajaliku statistilise informatsiooniga.

20. Muud vajalikud andmed (nt. eeldatav loodavate ja säilitatavate töökohtade arv).

Lisa 7

Arbitraažikohtu koosseis ja funktsioneerimine

1. Kirjalikus teates, mis on tehtud vastavalt käesoleva lepingu artiklile 23, määrab vaidlusküsimuse esitanud riik ühe arbitraaži ühe liikme, kes võib olla selle riigi kodanik.

2. Kolmekümne päeva jooksul pärast lõikes 1 viidatud teate saamist määrab riik, kellele see oli adresseeritud, omakorda ühe liikme, kes võib olla selle riigi kodanik.

3. Kuuekümne päeva jooksul pärast lõikes 1 viidatud teate saamist lepivad kaks juba määratud liiget kokku kolmanda liikme määramises, kes tuleb kinnitada 15 päeva jooksul vaidluses osalevate riikide poolt. Kolmas liige ei tohi olla kummagi vaidluses osaleva riigi kodanik ega alaliselt elada kummagi riigi territooriumil. Sel viisil nimetatud liige saab arbitraažikohtu eesistujaks.

4. Kui kuuekümne päeva jooksul pärast lõikes 1 viidatud teate saamist ei ole määratud kõiki kolme liiget, tuleb vajalikud määramised teha ükskõik kumma vaidluses osaleva riigi nõudel Rahvusvahelise Kohtu eesistujal. Kui eesistuja ei suuda selle lõike alusel tegutseda või on kummagi vaidluses osaleva riigi kodanik, langevad määramise kohustused Kohtu aseeesistujale. Kui viimane omakorda ei suuda tegutseda või on vaidluses osaleva riigi kodanik, teostab määramise ametilt järgmine Kohtu liige, kes suudab tegutseda ja ei ole osaleva riigi kodanik.

5. Kohus kehtestab ise oma menetluse eeskirjad ja võtab vastu otsuseid häälteenamusega.

6. Kohtuotsus antakse kuue kuu jooksul kuupäevast, mil kohtu eesistuja nimetati. Kohtu nõudmisel võib ühiskomisjon seda ajavahemikku pikendada veel kuue kuu võrra. Arbitraaži otsus on lõplik ja siduv vaidluses osalevatele riikidele. Vaidluse korral otsuse tähenduse ja ulatuse üle võib iga vaidluses osalev riik 60 päeva jooksul arbitraaži otsuse edastamisest paluda kohtupoolset selgitust. Kohus annab selgituse 60 päeva jooksul vaidlusküsimuse esitamisest.

7. Kohtukulud, kaasa arvatud selle liikmete tasu, kannavad vaidluspooled võrdsetes osades.

Protokoll E

Liechtensteini ja Šveitsi poolt võimaliku kohtlemise rakendamisest teatud toodetele, mis on imporditud kohustuslike reservide moodustamise kava alusel

Liechtenstein ja Šveits võivad täita rahvastiku säilimiseks ja Šveits armee jaoks hädavajalike toodete reservide kava. Liechtenstein ja Šveits rakendavad seda kava viisil, mis ei too kaasa otsest ega kaudset diskrimineerimist imporditud ja siseriiklike toodetega sarnanevate või neid asendavate rahvuslike toodete vahel.

Protokoll F

Territoriaalsest rakendamisest

Ratifitseerides käesolevat lepingut on Norra Kuningriigil õigus jätta Svalbardi territoorium käesoleva lepingu ulatusest välja, erandiga kaupadega kauplemise osas.

Eesti ja Islandi vaheline põllumajandusprotokoll

Alla kirjutatud 6. mail 1996. a. -- Riigi Teataja II 1996, 38, 143

Avaldatud eestikeelses mitteametlikus tõlkes teha alljärgnevad parandused:

1) lisa 2 lõike 3 punkt 2 peab olema:

«(2) Tõend punktis 1 nimetatud tingimuste täitmise kohta antakse importiva riigi tollivõimudele vastavalt Eesti ja EFTA riikide vahelise lepingu protokollile B.»;

2) lisandi HS rubriigi nr. ex 20.09 veerus 3 peab sõnale «ja» järgnema teine lõige: «-- iga kasutatud materjali väärtus grupist 17 ei tohi ületada 30% toote tootjahinnast».

Eesti Vabariigi ja Norra Kuningriigi vaheline põllumajandusprotokoll

Alla kirjutatud 27. märtsil 1996. a. -- Riigi Teataja II 1997, 1, 3

Eesti Vabariigi ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline põllumajandustoodete kaubanduse leping

Sõlmitud 10. mail 1996. a. nootide vahetamise teel -- Riigi Teataja II 1997, 2, 5

/otsingu_soovitused.json