Teksti suurus:

Eesti Vabariigi valitsuse ja Itaalia Vabariigi valitsuse vaheline kultuuri-, haridus-, teadus- ja tehnoloogia-alase koostöö leping

Väljaandja:Vabariigi Valitsus
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:30.01.2000
Avaldamismärge:RT II 1997, 27, 104

Eesti Vabariigi valitsuse ja Itaalia Vabariigi valitsuse vaheline kultuuri-, haridus-, teadus- ja tehnoloogia-alase koostöö leping

Vastu võetud 22.05.1997

(õ) 12.10.2007 12:10

Eesti Vabariigi valitsuse ja Itaalia Vabariigi valitsuse vahelise kultuuri-, haridus-, teadus- ja tehnoloogia-alase koostöö lepingu eelnõu heakskiitmine

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

Eesti Vabariigi valitsus ja Itaalia Vabariigi valitsus, edaspidi lepingupooled,

soovides tugevdada kahe maa sõprussidemeid ning edendada teineteisemõistmist ja -tundmist, tehes koostööd kultuuri, hariduse, teaduse ja tehnoloogia alal,

leppisid kokku alljärgnevas:

Artikkel 1

Lepingu eesmärk on arendada ja ellu viia tegevust, mis aitab kaasa mõlema maa kultuuripärandi paremale vastastikusele tundmisele ning edendab kahe maa kultuuri-, haridus-, teadus- ja tehnoloogia-alast koostööd.

Lepingupooled soodustavad ettevõtmisi, mis vastavalt asjaomase maa seadustele, edendavad ja arendavad lepingupoole keele tundmist, levikut ja õpetamist teise lepingupoole territooriumil.

Artikkel 2

Lepingupooled toetavad akadeemiliste institutsioonide ja teadusliku uurimise instituutide otsest koostööd.

Lepingupooled toetavad õppejõudude, kultuuriloolaste ning kultuuritegelaste vahetust ja visiite.

Artikkel 3

Lepingupooled võivad vajaduse korral ja vastastikusel kokkuleppel taotleda rahvusvaheliste organisatsioonide osalust käesolevas lepingus või selle alusel allakirjutatavates täiendavates lepingutes sätestavate koostöövormide finantseerimisel või läbiviimisel.

Artikkel 4

Lepingupooled tõhustavad koostööd muusika, tantsu, kujutava kunsti, teatri, kino ja rahvakunsti valdkonnas, vahetades artiste ning osaledes vastastikku ülevaatustel, filmifestivalidel ja teistel tähtsamatel üritustel.

Lepingupooled vahetavad perioodiliselt kõrgetasemelisi näitusi, mis tutvustavad nende kunsti- ja kultuuripärandit.

Artikkel 5

Lepingupooled soodustavad vastastikku ja omavahelise kokkuleppe alusel ning oma võimaluste piires teise lepingupoole kultuuriinstitutsioonide, nagu kultuuriinstituudid ja -assotsiatsioonid, tegevust oma territooriumil.

Selliste institutsioonide tegevusele laienevad maksimaalsed soodustused vastavalt asukohamaal kehtivatele normidele.

Artikkel 6

Lepingupooled soodustavad teise maa keele ja kirjanduse õppimist, avades oma maa ülikoolides asjaomased õppetoolid ja osakonnad ning aitavad kaasa teise maa kirjanduse tõlkimisele, tõlkijate vahetusele ja nende koolitusele.

Artikkel 7

Lepingupooled kohustuvad vahetama haridussüsteemi ja selle arengut tutvustavat dokumentatsiooni ja eksperte, et võrrelda õppekorraldust ja -plaane ning jõuda valitsustevahelise kokkuleppeni üld- ja kõrghariduse lõputunnistuste ja diplomite ning akadeemiliste kraadide vastastikuse tunnustamise kohta kooskõlas diplomaatiliste kanalite kaudu kokkukutsutavate ekspertide erialaste segagruppide väljatöötatavate kavadega.

Artikkel 8

Lepingupooled kooskõlastavad perioodiliselt koostööobjekte ja (teadus) uuringute valdkondi, mis on olulised ühiste teaduslike eesmärkide saavutamisel.

Lepingupooled määratlevad vastastikuse kokkuleppe alusel oma prioriteedid teaduslike eesmärkide taotlemisel.

Tõhustamaks teadus- ja tehnoloogia-alast koostööd, soodustavad lepingupooled:

a. asjaomase teabe vahetust;

b. ekspertide ja spetsialistide vahetust;

c. ühiste konverentside ja seminaride korraldamist;

d. ühiste uuringute, õpingute ja programmide elluviimist kokkulepitud valdkondades.

Lepingupooled toetavad ja aitavad kaasa sidemete ja koostöö arengule nende riiklike või erasektori teaduslike organisatsioonide ja institutsioonide vahel, mis paistavad silma uute tehnoloogiate juurutamisega.

Artikkel 9

Lepingupooled soodustavad koostööd arheoloogia valdkonnas info- ja kogemuste vahetuse ning sümpoosionide, seminaride ja ühiste uuringute kaudu.

Lepingupooled tasuvad vastastikku teise lepingupoole arheoloogiliste ekspeditsioonide oma territooriumil viibimise kulud.

Artikkel 10

Lepingupooled eraldavad võimaluse korral vastastikku teise lepingupoole üliõpilastele ja ülikoolilõpetajatele stipendiume õpinguteks ning uurimistöödeks ülikooli- ja selle järgsel tasemel.

Artikkel 11

Lepingupooled kohustuvad tegema vastavate ametite vahel tihedat koostööd, et välistada ja tõkestada kultuuriväärtuste, audiovisuaalsete teoste ning kaitse all olevate ja väärtuslike dokumentide ja muude esemete illegaalset sisse- ja väljavedu vastavalt asjaomasel maal kehtivatele kultuuriväärtuste ja intellektuaalse omandi kaitse normidele.

Artikkel 12

Lepingupooled soodustavad koostööd, info- ja kogemuste vahetust spordi ja noorsootöö valdkonnas.

Artikkel 13

Lepingupooled soodustavad infovahetust poliitika, majanduse, kultuuri ja ühiskondliku elu valdkonnas, vahetades selleks ka infospetsialiste ja kultuuritegelasi.

Artikkel 14

Lepingupooled soodustavad koostööd hariduse valdkonnas ja haridussüsteemide vastastikust tundmaõppimist, eelkõige ekspertide vahetuse kaudu.

Artikkel 15

Lepingupooled soodustavad koostööd arhiivide, muuseumide ja raamatukogude vahel info-, näituste ja ekspertide vahetuse kaudu.

Artikkel 16

Lepingupooled soodustavad raadio- ja televisiooniorganisatsioonide kontakte ja koostööd.

Artikkel 17

Käesoleva lepingu rakendamiseks moodustavad lepingupooled komisjoni, kelle ülesandeks on kultuurialase ja teadusliku koostöö arengu jälgimine ning mitmeaastaste programmide koostamine. Komisjon tuleb kokku vaheldumisi kummagi maa pealinnas.

Artikkel 18

Käesolev leping ratifitseeritakse.

Käesolev leping jõustub 60 päeva möödumisel ratifitseerimiskirjade vahetamisest.

Artikkel 19

Käesolev leping on tähtajatu ja seda võib muuta kirjalikult mõlemapoolsel nõusolekul. Täiendused jõustuvad samadel tingimustel nagu käesolev leping.

Kummalgi lepingupoolel on õigus leping denonsseerida, teatades sellest diplomaatilisi kanaleid kaudu.

Lepingu denonsseerimine jõustub 6 kuu möödumisel teisele lepingupoolele diplomaatilisi kanaleid kaudu asjakohase kirjaliku teatise edastamisest.

Lepingu denonsseerimine ei mõjuta lepingu jõusoleku ajal kooskõlastatud programmide täitmist, v.a juhul, kui lepingupooled otsustavad teisiti.

Ülaltoodu kinnituseks on oma valitsuse volitatud isikud käesolevale lepingule alla kirjutanud.

Koostatud Tallinnas 22. mail 1997 kahes eksemplaris, kumbki itaalia, eesti ja inglise keeles, kusjuures kõik tekstid omavad võrdset juriidilist jõudu.

Eesti Vabariigi valitsuse poolt Toomas Hendrik ILVES Itaalia Vabariigi valitsuse poolt Patricia TOIA

Õiend

Akti metaandmetes on väljaandjaks parandatud Vabariigi Valitsus.

/otsingu_soovitused.json