Süstemaatiline liigitus: KESKKONNAÕIGUS → Keskkonnakaitse → Välislepingud

Välislepingute liigitus poolte alusel: Riigid ja territooriumid → Venemaa

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise alase koostöö kokkulepe

Vastu võetud 20.08.1997

Eesti Vabariigi valitsuse ja Vene Föderatsiooni valitsuse vahelise piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise alase koostöö kokkuleppe sõlmimine

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

Eesti Vabariigi valitsus ja Vene Föderatsiooni valitsus, edaspidi nimetatud «pooled»,

pidades silmas, et piiriveekogudel võib majandustegevust reguleerida ainult mõlema poole huvisid arvestades;

arvestades piiriveekogude suurt tähtsust kahe riigi piiriäärsete alade sotsiaal-majanduslikule arengule;

mõistes, et piiriveekogude ressursside kaitse ja säästlik kasutamine on võimalik ainult kooskõlastatud ja sihipärase tegevuse korral;

kooskõlas 17. märtsi 1992. aasta piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsiooniga,

leppisid kokku alljärgnevas:

Artikkel 1. Kokkuleppe eesmärk

Käesoleva kokkuleppe eesmärgiks on pooltevahelise koostöö korraldamine piiriveekogude ja nende ökosüsteemide kaitsel ja säästlikul kasutamisel.

Artikkel 2. Kokkuleppe objekt

Käesoleva kokkuleppe objektiks on Narva jõe vesikonda kuuluvad piiri-veekogud, sealhulgas Pihkva--Peipsi järv.

Artikkel 3. Üldpõhimõtted

Pooled teevad koostööd, mille eesmärgiks on piiriveekogude veeressursside ökoloogiliselt põhjendatud säästliku kasutamise korraldamine ja nende säilitamine elanikkonna ja säästliku arengu huvides.

Nimetatud eesmärkide saavutamiseks pooled:

teevad koostööd vee kvaliteedi normatiivide, hindamise meetodite ja klassifikatsiooni väljatöötamisel;

rakendavad vajalikke abinõusid, hoidmaks ära või vähendamaks kooskõlastatud miinimumini reoainete sattumist veeobjektidesse;

tagavad veeressursside säästliku kasutamise kaasaegsete tehnoloogiate, efektiivsete puhastusseadmete ja veesäästlike tootmistehnoloogiate kasutamise;

tagavad piiriveekogudel olevate hüdrotehniliste ja veekaitserajatiste pidamise nõutavas tehnilises seisukorras;

hoiduvad tegevusest või tegevusetusest, mis võib põhjustada piiriveekogude ja nende ökosüsteemide hüdroloogiliste ja hüdrokeemiliste reþiimide halvenemist;

teevad Pihkva--Peipsi järve ökosüsteeme puudutavaid ühiseid teadusuuringuid;

teostavad kooskõlastatud looduskaitselist järelevalvet.

Artikkel 4. Kompetentsed ametkonnad

Käesoleva kokkuleppe rakendamisel on kompetentseks ametkonnaks:

Eesti poolelt -- Eesti Vabariigi Keskonnaministeerium;

Vene poolelt -- Vene Föderatsiooni Loodusressursside Ministeerium.

Artikkel 5. Piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise Eesti--Vene ühiskomisjon

1. Pooled moodustavad tegevuse koordineerimiseks käesoleva kokkuleppe täitmise käigus piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise Eesti--Vene ühiskomisjoni (edaspidi komisjon), mis töötab kummagi poole nimetatud võrdsete õigustega kaasesimeeste juhtimisel.

2. Komisjoni koosseisu määravad kaasesimehed võrdse esindatuse alusel.

3. Komisjoni põhiülesanneteks on:

poolte tegevuse koordineerimine käesoleva kokkuleppe täitmise käigus;

käesoleva kokkuleppe täitmise käigus tehtava töö tulemuste arutamine;

teadusuuringute, seire ja muude piiriveekogusid puudutavate tegevuste plaanide, projektide ja programmide kooskõlastamine;

vee kvaliteedi normatiivsete näitajate väljatöötamise ja analüüsimeetodite kooskõlastamise korraldamine;

ettepanekute väljatöötamine poolte piiriveekogusid käsitlevate riiklike õigusaktide täiustamiseks;

jooksva ning operatiivse informatsiooni vahetamise korraldamine piiriveekogude seisundi kohta;

koostöökorra kehtestamine erakorralistes olukordades;

piiriveekogude kaitset ja säästlikku kasutamist puudutavate muude küsimuste läbivaatamine.

4. Komisjon võib moodustada töörühmi ja kaasata oma töösse eksperte.

5. Komisjoni istungid toimuvad vähemalt üks kord aastas.

Artikkel 6. Komisjoni töö üldpõhimõtted.

1. Poolte kompetentsed ametkonnad teatavad teineteisele kahe kuu jooksul arvates käesoleva kokkuleppe jõustumisest kaasesimeeste, poolte delegatsioonide koosseisude, sealhulgas sekretäride määramisest diplomaatiliste kanalite kaudu.

2. Komisjoni, selle töögruppide ja ekspertide istungid korraldatakse vaheldusmisi mõlema poole riigi territooriumil.

Istungite eesistujaks on selle poole kaasesimees, kelle riigi territooriumil istung toimub.

3. Istungite ettevalmistamise ja korraldamise kulud katab vastuvõttev pool. Lähetuskulud katab lähetav pool.

4. Komisjoni ja selle töögruppide ametlikeks keelteks on eesti ja vene keel.

5. Komisjoni ja selle töögruppide otsused võetakse vastu konsensuse alusel. Lahkarvamuste korral mingites küsimustes korraldavad pooled täiendavaid konsultatsioone ning vaatavad need küsimused läbi järgmisel komisjoni istungil.

Artikkel 7. Seire

1. Piiriveekogude seisundi kohta pideva informatsiooni saamiseks ja võimalike muutuste prognoosimiseks teostavad pooled seiret vastavalt komisjonis kooskõlastatud programmidele.

2. Pooled teostavad seiret oma vahenditega oma riigi territooriumil.

3. Seireandmed on avalikud mõlemale poolele. Pooled vahetavad kooskõlastatud programmi järgi tehtud seire andmeid.

Artikkel 8. Teaduslikud uurimistööd

1. Komisjon kooskõlastab piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise alased prioriteetsed teadusuuringute suunad ja programmid.

2. Pooled vahetavad teaduslike uurimistööde tulemusi ühisseminaride ja teaduslike konverentside korraldamise ja ühispublikatsioonide avaldamise teel või mõnes muus vormis.

Artikkel 9. Normid ja standardid

Komisjon kooskõlastab ühtsed piiriveekogude kvaliteedi normatiivnäitajad, veeproovide võtmise ja analüüside metoodikad.

Normide ja standardite erinevuse korral võetakse aluseks rangem norm või täpsemaid tulemusi andev kättesaadav analüüsimeetod või töötatakse välja uus rangem norm võrreldes nendega, mida näeb ette poolte riikide seadusandlus.

Artikkel 10. Koostöö erakorraliste olukordade likvideerimisel

1. Piiriveekogude kvaliteedi ja ökosüsteemi olukorra järsu halvenemise korral või erakorralise olukorra tekkimisel piiriveekogudel informeerivad pooled teineteist viivitamatult oma kompetentsete ametkondade kaudu.

2. Erakorraliste olukorade tekkimisel rakendavad pooled tihedas koostöös vajalikke abinõusid nende kiireks uurimiseks, arengu prognoosimiseks ja likvideerimiseks.

3. Avarii ja tahtliku või hooletusest tingitud vee saastamise juhtudel katab saaste tagajärgede kõrvaldamise kulud kahju tekitamise eest vastutav pool.

Kahju korvamise korra sätestab komisjon.

Artikkel 11. Konsultatsioonid

Kui üks pooltest kavandab vee- ja kalamajanduslikku või muud tegevust, mis võib muuta piiriveekogude hüdroloogilist või hüdrokeemilist reþiimi või puudutada teise poole huve, konsulteerib ta võimalikult varases staadiumis enne nende kavade realiseerimist teise poolega komisjoni või kompetentsete ametkondade kaudu.

Artikkel 12. Koostöö kohalike omavalitsusorganite ja üldsusega

1. Pooled tagavad käesolevas kokkuleppes ettenähtud küsimuste läbivaatamise avalikkuse ja kaasavad aruteludesse kohalike omavalitsuste ja üldsuse esindajaid.

2. Pooled soodustavad täitevvõimu ja kohalike omavalitsuste vastutavate asutuste, teadus- ja ühiskondlike organisatsioonide ning teiste asutuste koostööd piiriveekogude kaitse ja säästliku kasutamise vallas.

Artikkel 13. Kokkuleppe parandamine

1. Ükskõik kumma poole ettepanekul tehtavad käesoleva kokkuleppe paran-dused vaatab läbi komisjon.

2. Pooled peavad kinnitama komisjonis heakskiidetud parandused ning need jõustuvad kinnitamisest teatavate nootide vahetamise päeval.

Artikkel 14. Vaidluste lahendamine

Käesoleva kokkuleppe tõlgendamist või selle sätete täitmist käsitlevad vaidlused lahendatakse pooltevaheliste läbirääkimiste teel.

Artikkel 15. Poolte õigused ja kohustused

Käesolev kokkulepe ei mõjuta poolte õigusi ja kohustusi, mis tulenevad teistest rahvusvahelistest lepingutest, mille osalisteks nad on.

Artikkel 16. Kokkuleppe jõustumine ja kehtivusaeg

Käesolev kokkulepe jõustub selle allakirjutamise päeval ning kehtib viis aastat.

Kui üks aasta enne sellise viieaastase perioodi lõppemist kumbki pool ei teata kirjalikult oma soovist sõlmida uus kokkulepe või kavatsusest kokkulepe ühepoolselt lõpetada, pikeneb kokkuleppe kehtivusaeg automaatselt iga kord järgmiseks viieaastaseks perioodiks.

Käesoleva kokkuleppe lõpetamine ei puuduta teiste käesoleva kokkuleppe alusel poolte asjasthuvitatud asutuste ja organisatsioonide vahel sõlmitud kokkulepete, protokollide ja lepete kehtivust.

Koostatud Moskvas 20. augustil 1997. a. kahes eksemplaris, kumbki eesti ja vene keeles, kusjuures mõlemad tekstid omavad võrdset jõudu.