Tartu linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord
Vastu võetud 01.07.2004 nr 78
Määrus kehtestatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (RT I 1993, 37 588; 1999, 82, 755; 2000, 51, 322; 2001, 82, 489; 100, 642; 2002, 29, 174; 36, 220; 50, 313; 53, 336; 58, 362; 61, 375; 63, 387; 64, 390 ja 393; 82, 480; 96, 565; 99, 579; 2003, 1, 1; 4, 22; 23, 141; 88, 588; 2004, 41, 277) § 6 lõike 3 punkti 1, valla- ja linnaeelarve seaduse (RT I 1993, 42, 615; 1995; 17, 234; 1997, 40, 619; 2000, 7, 40; 2001, 56, 332; 2002, 64, 393; 2003, 88; 588) § 10 lõike 2, § 12, § 15, § 17 ja § 26 lõike 1 ning Tartu linna põhimääruse (KO 2001, 43, 789) § 41 lõike 2 alusel.
1. Üldsätted
1.1. Tartu linna eelarve (edaspidi
eelarve) koostamise, vastuvõtmise ja täitmise kord (edaspidi
kord) sätestab Tartu linna eelarve ülesehituse, eelarve koostamise,
vastuvõtmise, muutmise ja täitmise korra ning seda rakendatakse koos
kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, valla- ja linnaeelarve seaduse
ning teiste eelarvet reguleerivate õigusaktidega.
1.2. Kord on
täitmiseks kohustuslik linna ametiasutustele ja nende hallatavatele
asutustele (edaspidi (ameti)asutus). Käesoleva korra mõttes
vaadeldakse ametiasutustena ka linnavalitsuse struktuuriüksusi.
1.3. Mõisted:
1.3.1. linna kinnitatud eelarve – volikogu poolt
eelarveaastaks kinnitatud esimene eelarve;
1.3.2. linna täpsustatud
eelarve – eelarveaasta jooksul eelarve muutmistega korrigeeritud
kinnitatud eelarve;
1.3.3. alaeelarve – linna kinnitatud eelarve
baasil (ameti)asutuse tulude-kulude jaotus artiklite lõikes, millele on
lisatud seletuskiri koos tulude-kulude mahu arvestuse ja lähteandmetega;
1.3.4. finantsvarad – hoiused, ostetud väärtpaberid ja muud taolised varad;
1.3.5. puhastulu – käesoleva korra mõttes tulud, millest on maha arvatud
sihtotstarbelised toetused riigilt;
1.3.6. kohustused – võetud
laenud, emiteeritud väärtpaberid ja muud taolised kohustused;
1.3.7. tegevuskulud – käesoleva korra mõttes (ameti)asutuse
ülalpidamiskuludeks ja temale igapäevaste ülesannete täitmiseks
eraldatud vahendid (personalikulud, majandamiskulud, muud kulud,
eraldised ning alla 50 000-kroonise maksumusega materiaalsete ja
immateriaalsete varade soetamine ja renoveerimine);
1.3.8.
investeeringud – (ameti)asutusele investeeringuteks eraldatud vahendid.
Käesoleva korra mõttes käsitatakse investeeringutena nii materiaalsete
ja immateriaalsete varade soetamiseks ja renoveerimiseks tehtavaid
kulutusi kui ka eraldisi investeeringuteks, linna laenudega seotud
intressi- ja kohustistasukulusid ning majanduskulusid;
1.3.9.
artikkel – tulude ja kulude jaotus raamatupidamise kontoplaani alusel.
2. Eelarve sisu
2.1. Eelarve sisuks on eelarveaastal linnale
laekuvate tulude ning nende arvel linna ülesannete täitmiseks ettenähtud
kulude määratlemine vastavalt linna põhimäärusele, arengukavale ja
teistele õigusaktidele.
2.2. Linna koondeelarve koosneb
eelarveaasta kõigist tuludest ja kuludest ning
finantseerimistehingutest. Eelarvesse on koondatud:
2.2.1.
finantseerimiseelarve, mille tuludeks on maksud, sihtfinantseerimise
korras ja erivahenditena linnale kui tervikule suunatud vahendid ja
üldise iseloomuga eraldised, mitmesugused laekumised ja muud tulud linna
eelarvesse (linna eelarvelise konto kaudu). Finantseerimiseelarve
kuludeks on (ameti)asutuste ülalpidamise, lepinguliste kohustuste
täitmise, sihtotstarbeliste eraldiste, reservfondi moodustamise ja
investeerimiskulud;
2.2.2. majandamiseelarve, mille
moodustavad asutustele jäävad majandustegevusest laekunud tulud ja
asutustele sihitusega laekunud tulud ning nende arvel tehtavad kulud;
2.2.3. finantseerimistehingud on ette nähtud tulude ja kulude
vahe katmiseks ning kajastavad muutusi finantsvarades ja kohustustes.
Laenu võetakse, kapitalirenti kasutatakse ja võlakirju emiteeritakse
linna arengukavas ettenähtud investeeringuteks;
2.2.4. eelarve
kohustuslikuks lisaks on investeeringute jaotus vahendite käsutajate,
tegevusalade ja objektide lõikes.
2.3. Eelarve tasakaal, ülejääk
või puudujääk peab võrduma finantseerimistehingute mahuga.
2.4. Eelarve kinnitamisel määratakse kindlaks arvelduskrediidi piirmäär.
3. Eelarve tulude ja kulude liigendus
3.1. Eelarve tulud ja
kulud liigendatakse linnavolikogu poolt kinnitatavas eelarves
ametiasutuste lõikes vastavalt Rahandusministeeriumi poolt kehtestatud
eelarveklassifikaatorile funktsionaalsuse järgi tegevusaladeks
(vajadusel detailsemalt funktsioonide lõikes) ning vastavalt määruse
punktide 1.3.7 ja 1.3.8 tegevuskuludeks ja investeeringuteks.
3.2.
Lähtudes linnavolikogu poolt vastuvõetud eelarvest, esitavad
ametiasutused hiljemalt kahe nädala jooksul pärast eelarve vastuvõtmist
rahandusosakonnale ettepanekud eelarve jaotuse kohta
Rahandusministeeriumi poolt kehtestatud klassifikaatori (nii
funktsionaalsuse kui ka majandusliku sisu järgi) ja asutuste lõikes ning
kulude tegemise ajalise jaotuse.
3.3. Rahandusosakond koostab
ettepanekute alusel tulude ja kulude jaotuse koondi ja esitab
linnavalitsusele kinnitamiseks. Vastuvõetud korralduse alusel vormistab
rahandusosakond ametiasutuste lõikes õiend-teadaanded eelarve avamiseks.
3.4. (Ameti)asutuse alaeelarved koostatakse tegevusalade ning tulude ja kulude
artiklite lõikes ja kinnitatakse haldava ametiasutuse juhi poolt.
Ametiasutused esitavad ühe eksemplari kinnitatud ja kooskõlastatud
alaeelarvetest rahandusosakonnale kuu aja jooksul pärast eelarve
vastuvõtmist.
4. Eelarve eelnõu koostamise põhimõtted
4.1.
Linnavalitsus kehtestab eelarve eelnõu koostamise ajakava, tingimused,
vormid ja kulude proportsioonid, mis avalikustatakse linna kodulehel.
4.2. Asutused esitavad eelarve eelnõu taotlused haldavale ametiasutusele
alaeelarve liigenduses.
4.3. Ametiasutused koostavad lähtudes linna
arengukavast, (ameti)asutuste tegevuskavadest, finantseerimisalustest
ning asutuste poolt esitatud taotlustest:
4.3.1. oma ja hallatavate
asutuste finantseerimis- ja majandamiseelarve eelnõude koondid määruse
punkti 3.2. liigenduses;
4.3.2. oma haldusala investeeringute
jaotuse tegevusalade ja objektide lõikes järgmise ning sellele järgneva
kahe eelarveaasta kohta. Investeeringute jaotuses esitatakse andmed
kõigi investeeringute, sh nii kavandatavate kui jätkatavate
investeeringute maksumuse ja nende rahastamise kohta eelarveaastate ning
investeerimisobjektide lõikes.
4.4. Riigilt ja teistelt
juriidilistelt isikutelt kavandatavad sihtotstarbelised eraldised
suunatakse eraldaja poolt määratud kuludeks.
4.5.
Ametiasutus lisab eelarve eelnõule seletuskirja, milles esitatakse:
4.5.1. ülevaade ametiasutuse eelarveaasta tegevuskavast;
4.5.2.
selgitused ja põhjendused eelnõus kavandatud tulude ja kulude ning nende
suuruse arvestamise aluste ja lähteandmete kohta, kulude otstarbekuse ja
seadusele vastavuse kohta;
4.5.3. andmed eelmise eelarveaasta
tegelike, käesolevaks eelarveaastaks määratud ja eelseisvaks
eelarveaastaks kavandatud tulude ja kulude kohta ning kahe järgneva
aasta tulude-kulude prognoosi Rahandusministeeriumi klassifikaatori
tulude-kulude gruppide lõikes;
4.5.4. andmed võetud laenude,
võlakohustust tõendavate väärtpaberite ja muude taoliste kohustuste
kohta eelseisvate eelarveaastate lõikes;
4.5.5. andmed ülekantud
ja ülekantavate ehituste ning ürituste kohta koos kulude üldsumma
jaotusega eelarveaastate lõikes. Kui eelarve eelnõus nähakse ette
kulutusi alustatavale ehitusele või programmile, lisatakse eelarve
eelnõule arvestused ja põhjendused nende kulude üldsumma ja jaotuse
kohta kõigi tulevaste eelarveaastate lõikes. Alustatava ehituse puhul
lisatakse eelarveaasta ja sellele järgneva kahe aasta arvestused
valminud ehituse sisustamise ja majandamise kulude kohta;
4.5.6. muud
linna finantsjuhtimiseks olulised andmed.
5. Eelarve eelnõu esitamine, menetlemine ja vastuvõtmine
5.1. Ametiasutus esitab valdkonda juhtiva linnavalitsuse liikmega
kooskõlastatud ja vastavalt punktis 4 toodud põhimõtetele koostatud
haldusala eelarve eelnõu rahandusosakonnale hiljemalt 15. septembriks.
5.2. Ametiasutuse haldusala eelarve eelnõu läbivaatamisel rahandusosakonnas
hinnatakse eelarve eelnõu kulude põhjendatust ja otstarbekust ning nende
vastavust õigusaktidele, linna arengukavale ning asutuste
tegevuskavadele. Eelarve eelnõu üle peetakse läbirääkimisi ametiasutuse
esindajate, linnavalitsuse liikmete ja rahandusosakonna esindajate vahel.
5.3. Pärast läbirääkimisi koostab rahandusosakond hiljemalt 15. oktoobriks
linna eelarve eelnõu vastavalt korra punktis 3.1 fikseeritud
liigendusele ning esitab selle koos seletuskirjaga linnavalitsusele.
5.4. Linnavalitsus esitab eelarve eelnõu koos seletuskirjaga
linnavolikogule hiljemalt 30. novembriks. Eelarve eelnõu ja seletuskiri
avaldatakse pärast nende esitamist volikogule linna kodulehel.
5.5. Linnavolikogu komisjonid analüüsivad eelarve eelnõud ning esitavad
linnavalitsusele ja rahanduskomisjonile omapoolsed seisukohad ja
ettepanekud linna põhimääruses ettenähtud korras.
5.6. Eelarve eelnõud arutatakse vähemalt kahel linnavolikogu istungil
kahel lugemisel.
5.7. Eelarve eelnõu muutmise ettepanekule, mis
tingib eelnõus ettenähtud tulude vähendamise, kulude suurendamise või
kulude ümberpaigutamise, lisatakse algataja poolt rahalised arvestused,
mis näitavad ära kulude katmiseks vajalikud tuluallikad.
5.8. Muudatusettepanekud esitatakse linnavolikogu poolt kehtestatud
tähtajaks enne eelarve eelnõu teist lugemist. Ettepaneku läbivaatamisel
kuulatakse ära linnavalitsuse arvamus.
Muudatusettepanekuid hääletatakse esitajate nõudmisel linnavolikogu
istungil eelarve teise lugemise käigus.
5.9. Linnavolikogu võtab
eelarve vastu määrusena poolthäälte enamusega. Juhul kui koos eelarve
vastuvõtmisega otsustatakse eelarve- või kassalaenu võtmine, on eelarve
vastuvõtmiseks vajalik linnavolikogu koosseisu häälteenamus.
5.10. Vastuvõetud eelarve avalikustatakse seaduses sätestatud korras.
6. Eelarve muutmine
6.1. Eelarve muutmine toimub samas korras
kui eelarve vastuvõtmine.
6.2. Linnavolikogu poolt kinnitatud
eelarve muutmiseks eelarve kogumahu suurenemisel või vähenemisel või
vajadusel muuta varem eelarves määratud kulude otstarvet, algatab
linnavalitsus eelarve muutmise. Vastava eelnõu valmistab ette
rahandusosakond.
6.3. Eelarveaasta alguseks kujunenud
finantseerimiseelarve vabade vahendite jäägi (v.a sihtotstarbeliselt
eraldatud vahendite kasutamata jäägid) suunamise kulude katteks otsustab
volikogu.
6.4. Finantseerimiseelarve sihtotstarbeliselt eraldatud
vahendite kasutamata jääkide ning majandamiseelarve aasta alguse
rahaliste vahendite suunamise kulude katteks korraldab linnavalitsus.
6.5. Eelarveaasta jooksul täiendavalt eraldatud sihtotstarbeliste
vahendite lülitamise linnaeelarve tuludesse ja kuludesse korraldab
linnavalitsus.
6.6. Vahendite ümberpaigutamise määruse p 3.2
liigenduses korraldab linnavalitsus rahandusosakonna poolt koostatud
eelnõu alusel.
6.7. Vahendite ümberpaigutamine määruse p 3.4
liigenduses tehakse vastavalt haldava ametiasutuse töökorraldusele.
6.8. Eelarve muutmise eelnõule lisatakse seletuskiri, kus:
6.8.1.
põhjendatakse muutmise vajadust ja nende tegemise paratamatust;
6.8.2. esitatakse andmed vahendite kasutamise kohta, mille täiendamist
taotletakse, samuti analüüsi (ameti)asutuse eelarve täitmise baasil
lisatulude ja säästu kohta, millega lisakulud kaetakse.
7. Eelarve täitmine
7.1. Eelarve täitmine on tulude
kogumine, kulude ja finantseerimistehingute tegemine ning arvestuse
pidamine tulude, kulude ja finantseerimistehingute üle. Eelarve täitmist
korraldab linnavalitsus.
7.2. Kui eelarve ei ole eelarveaasta
alguseks vastu võetud, võib kuni eelarve vastuvõtmiseni teha alanud
eelarveaasta igal kuul kulutusi kuni 1/12 eelmise aasta eelarve
kuludest, kui need kulud on kavandatud ka alanud eelarveaasta eelarve
eelnõus.
7.3. Kui alanud eelarveaasta eelarve eelnõus on kulud
kavandatud väiksemas mahus võrreldes eelmise aasta eelarve vastavate
kuludega, võib linnavalitsus teha neid kulusid ühe kaheteistkümnendikuni
alanud eelarveaasta eelnõu kuludest.
7.4. Kulusid, mis eelmise
aasta eelarves puudusid, kuid mille tegemine alanud eelarveaastal
tuleneb seadusest, võib valitsus teha volikogu heakskiidul.
7.5.
Eelarves linnavolikogu poolt määratud ja linnavalitsuse poolt jaotatud
vahendeid võib kasutada üksnes ettenähtud otstarbeks, kusjuures nende
suurust ja sihtotstarvet võib muuta vaid eelarve muutmisega.
7.6. Eelarve kassalist teenindamist korraldab rahandusosakond. Eelarve
kassaline teenindamine on eelarve tulude arvestamine ja eelarvest
tehtavate kulude üle arvestuse pidamine ning väljamaksete teostamine
kontsernikontot teenindavate pankade kaudu selleks sõlmitud lepingutes
ettenähtud tingimustel ja korras.
7.7. Eelarve kassatagavara:
7.7.1. suuruse määrab volikogu eelarve vastuvõtmisel ja see
moodustatakse eelarveaasta alguses finantseerimiseelarves olevate
rahaliste vahendite jääkidest;
7.7.2. kasutab linnavalitsus
tulude laekumise viibimisel eelarve kulude katmiseks ja see tuleb
taastada volikogu poolt määratud suuruseni samal eelarveaastal.
7.8. Volikogu poolt eelarves määratud eraldiste ja linnavalitsuse poolt
reservfondist eraldatud vahendite väljamakseid väljapoole linnavalitsuse
struktuuri teostab rahandusosakond vastavalt kinnitatud ja täpsustatud
eelarvetele ja üle 50 000-krooniliste eraldiste puhul vastavalt
linnavalitsuse ja eraldise saaja poolt sõlmitud koostöölepingutele.
8. Reservfondi kasutamine
8.1. Reservfondi suuruse kinnitab
linnavolikogu eelarve vastuvõtmisega. Reservfondi suurus ei tohi olla
üle 5% eelarveaastaks planeeritavatest puhastuludest.
8.2.
Reservfondi suurust võib eelarveaasta jooksul muuta eelarve muutmise
teel.
8.3. Reservfondi kasutab linnavalitsus erakorralisteks
kuludeks, mida eelarve koostamise käigus ei olnud võimalik ette näha.
8.4. Reservfondi vahendite kasutamist reguleerib linnvalitsuse poolt
kinnitatud reservfondi vahendite kasutamise rakendusjuhend.
9. Eelarve vahendite kasutamise kontroll e finantsaudit
9.1.
Finantsaudit on tegevus, mille käigus hinnatakse eelarve rahaliste
vahendite kasutamise seaduslikkust, sihipärasust ja otstarbekust.
9.2. Finantsauditit teostavad revisjonikomisjon ja sisekontrolli
struktuuriüksused.
9.3. Finantsauditi eesmärgiks on tagada:
9.3.1. õigusaktidest kinnipidamine;
9.3.2. linna vara kaitstus
raiskamisest, ebasihipärasest kasutamisest, ebakompetentsest juhtimisest
ja muust sarnasest tingitud kahju eest;
9.3.3. linna vara ja eelarve
rahaliste vahendite kasutamise kohta tõese, õigeaegse ja usaldusväärse
informatsiooni kogumine, säilitamine ja avaldamine.
10. Eelarve täitmise arvestus ja aruandlus
10.1. Eelarve
täitmise arvestust peetakse vastavalt raamatupidamise seadusele,
kehtivatele raamatupidamisstandarditele ning linna raamatupidamise
sise-eeskirjale.
10.2. Raamatupidamise aruandlust (kuu-, kvartali-
või aastaaruandlust) teostatakse vastavalt Rahandusministeeriumi,
linnavolikogu ja linnavalitsuse õigusaktidele asutuse tasandilt
haldusala ametiasutuse tasandile ning haldusalade tasandilt kokku linna
konsolideeritud koondiks.
10.3. Eelarve täitmisel ja aruandluses
kasutatakse samu finantsarvestuse põhimõtteid, millest lähtudes eelarve
koostati.
10.4. Majandusaasta aruande esitab linnavolikogule
kinnitamiseks linnavalitsus seaduses ettenähtud korras. Majandusaasta
aruandega koos esitatakse ülevaade linna arengukava ja valdkondade
arengukavade eelmise aasta täitmise kohta.
10.5. Eelarve
täitmise aruanded avalikustatakse seaduses sätestatud korras.
11. Rakendussätted
11.1. Tartu Linnavolikogu 19. juuni
2003. a määrus nr 38 «Tartu linna eelarve koostamise, vastuvõtmise ja
täitmise kord» tunnistatakse kehtetuks.
11.2. Määrus
jõustub 15. juulist 2004. a.
Volikogu esimees Aadu MUST |