Eesti Vabariigi valitsuse ja Soome Vabariigi valitsuse vaheline kokkulepe koostööst sõjaohvrite mälestuse jäädvustamisel
Vastu võetud 16.08.1997
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta
(õ) 12.10.2007 12:10
Eesti Vabariigi valitsus ja Soome Vabariigi valitsus (edaspidi lepingupooled), lähtudes humanismi põhimõtteist ja sõjaohvrite kaitse konventsioonidest, mis on sõlmitud 12. augustil 1949 Genfis, on kokku leppinud järgnevas:
Artikkel 1
Lepingupooled juhinduvad käesolevast kokkuleppest küsimuste lahendamisel, mis on seotud Eesti territooriumil hukkunud soome sõjaväelaste ja Soome territooriumil või Soome kaitsejõudude teenistuses hukkunud eesti sõjaväelaste saatuse väljaselgitamisega, haudade hooldamisega, säilmete ümbermatmisega, mälestusmärkide püstitamisega ning mälestuse säilitamisega seotud otsingute, korrastustööde ja infovahetuse korraldamisega.
Artikkel 2
Lepingupooled teevad koostööd sõdades ja nende tagajärjel hukkunud teise lepingupoole sõjaväelaste saatuse väljaselgitamiseks. Lepingupooled edendavad vastavalt võimalustele sellealast selgitus- ja uurimistööd.
Artikkel 3
Lepingupooled vahetavad teavet Eesti territooriumil olevatest soome sõjaväelaste haudadest ja nende asukohtadest ning Soome territooriumil olevatest eesti sõjaväelaste haudadest ja nende asukohtadest. Lepingupooled vahetavad samuti teavet kolmandate riikide territooriumil olevatest teise lepingupoole sõjaväelaste haudadest.
Lepingupooled edendavad vastavalt võimalustele Eesti territooriumil olevate soome sõjaväelaste haudade ja mälestusmärkide ja Soome territooriumil olevate eesti sõjaväelaste haudade ja mälestusmärkide kaitset ning loovad langenute sugulastele soodsad võimalused külastada haudu.
Kumbki lepingupool püüab hooldada tema territooriumil olevaid teise lepingupoole sõjaväelaste haudu ja mälestusmärke ning seda tegevust eriti edendada.
Vajaduse korral lepivad lepingupooled kokku eesti sõjaväelaste Soomes olevate haudade ja soome sõjaväelaste Eestis olevate haudade hooldusmeetmed.
Ühe lepingupoole sõjaväelaste teise lepingupoole territooriumil olevate haudade hooldamine hõlmab muuhulgas haudade korrastamist, nende korrashoidu ja säilitamist, mälestusmärkide ja -sammaste püstitamist, mälestustahvlite asetamist ja istutustöid hauaplatsidel. Lepingupoolte kokkuleppel võidakse langenute mälestust üksikutel juhtudel jäädvustada ka muul viisil.
Käesoleva kokkuleppe kohaste meetmete võtmisel juhindutakse selle lepingupoole seadustest, kelle territooriumil matmispaik on, ning arvestatakse ka rahvuslikke, usulisi ja muid tavasid.
Artikkel 4
Lepingupoole palvel ja selle lepingupoole nõusolekul, kelle territooriumil säilmed on maetud, võib sõjaväelaste säilmeid kodumaale ümbermatmiseks ekshumeerida ja ümber paigutada.
Teise lepingupoole sõjaväelaste säilmete ümbermatmine sellel maal, kuhu need on maetud, toimub vaid erandjuhtudel ja selle maa otsusega, kelle territooriumil matmispaik on. Teisele lepingupoolele tuleb kavatsetavast ümbermatmisest teatada piisava ajavaruga.
Selle lepingupoole esindajail, kelle sõjaväelaste säilmed ümbermatmiseks välja kaevatakse, on õigus olla väljakaevamise juures. Kui lepingupool saab andmeid tema territooriumile ajutiselt maetud teise lepingupoole sõjaväelaste säilmete või lahinguväljale jäänud langenute säilmete leidmisest, siis teatatakse sellest teisele lepingupoolele. Samuti teatatakse kolmandal maal toimunud otsingute käigus või muul moel teada saadud teise lepingupoole langenute ajutisest matmispaigast või lahinguväljale jäämise kohast.
Artikkel 5
Haudade või lahinguväljale jäänud langenute säilmete otsingul võivad teise lepingupoole territooriumil osaleda nii vaatlejaina kui ka otsimistöödest osavõtjaina selle lepingupoole esindajad, kelle sõjaväelaste säilmed otsingute alal tõenäoliselt on.
Ümbermatmine sellel maal, kus säilmed on maetud, või säilmete ekshumeerimine kodumaal ümbermatmiseks toimub selle lepingupoole kulul, kelle palve või otsuse kohaselt see töö tehakse.
Langenute mälestuse jäädvustamiseks võidakse mälestusmärke peale matmispaiga püstitada ka mujale, eeldusel et lepingupooled selles igal üksikul juhul eraldi kokku lepivad.
Artikkel 6
Lepingupooled aitavad kaasa käesoleva kokkuleppe täitmiseks, esmajoones matmispaikade korrastamiseks ja kaunistamiseks ning surnuaedade ja mälestusmärkide rajamiseks ja korrastamiseks mõeldud ning lepingupoolte territooriumile ajutiselt toodavate seadmete, liiklusvahendite, materjalide ja vahendite võimalikult suures ulatuses tolli- ja muudest piiriformaalsustega seotud maksudest ning lõivudest vabastamisele. Juhul, kui see ei ole võimalik, püüavad lepingupooled aidata kohaldada võimalikult soodsat tolli- ja maksureþiimi seadustega lubatud piires.
Artikkel 7
Lepingupooled soodustavad oma territooriumil teise lepingupoole käesoleva lepingu järgset tegevust, mis on seotud langenute mälestuse jäädvustamisega, sealhulgas otsinguid, korrastus- ja muid töid.
Artikkel 8
Käesoleva kokkuleppe rakendamine on Eesti Vabariigis delegeeritud Kultuuriministeeriumile ja Soome Vabariigis Haridusministeeriumile.
Lepingupooled vahetavad informatsiooni teise lepingupoole langenute kohta nii, et infovahetus oleks võimalikult kõikehõlmav, ning vahetavad ka kolmandatest maadest saadud teavet teise lepingupoole sõjaväelaste saatuse, matmispaikade ja muude kokkuleppega seotud küsimuste kohta.
Artikkel 9
Käesolev kokkulepe jõustub 30. päeval pärast seda, kui mõlemad lepingupooled on teineteisele kirjalikult diplomaatilisel teel teatanud kokkuleppe jõustumiseks vajalike siseriiklike nõuete täitmisest.
Kokkulepe on jõus määramatu aja. Kumbki lepingupool võib kokkuleppe denonsseerida, teatades sellest teisele lepingupoolele kirjalikult.
Kokkulepe kaotab kehtivuse asjakohase teate laekumise päevast kuue kuu pärast.
Sõlmitud Pärnus 16. augustil 1997 kahes eksemplaris, kumbki eesti ja soome keeles, kusjuures mõlemad tekstid on võrdse juriidilise jõuga.
| Eesti Vabariigi valitsuse nimel Toivo KULDSEPP | Soome Vabariigi valitsuse nimel Vilho HIRVI |
Õiend
Akti metaandmetes on väljaandjaks parandatud Vabariigi Valitsus.
Facebook
X.com