Teksti suurus:

Eesti Vabariigi valitsuse ja Ukraina valitsuse vaheline sotsiaalkindlustusleping

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:28.01.1998
Avaldamismärge:RT II 1997, 34, 112

Eesti Vabariigi valitsuse ja Ukraina valitsuse vaheline sotsiaalkindlustusleping

Vastu võetud 20.02.1997

Eesti Vabariigi valitsuse ja Ukraina valitsuse vahelise sotsiaalkindlustuslepingu ratifitseerimise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu lõppemise kohta

 

Eesti Vabariigi valitsus ja Ukraina valitsus, edaspidi nimetatud lepingupooled, soovides laiendada koostööd sotsiaalkindlustuse valdkonnas, on kokku leppinud järgnevas:

I. ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

1. Käesolevas lepingus:

mõiste «õigusaktid» hõlmab lepingupoolte seadusi ja teisi õigusakte sotsiaalkindlustuse valdkondades, mis on nimetatud käesoleva lepingu artiklis 3;

mõiste «pädev valitsusasutus» tähendab:

Eesti Vabariigis -- Sotsiaalministeeriumi,

Ukrainas -- Ukraina Elanikkonna Sotsiaalse Kaitse Ministeeriumi;

mõiste «pädev asutus» tähendab ametkonda või asutust, kelle kohustuste hulka kuulub pensionide ja toetuste määramine ning väljamaksmine, aga ka meditsiiniteenuse eest tasumine;

mõiste «perekonnaliige» tähendab lepingupoole õigusaktide alusel sellena määratletavat isikut;

mõiste «kindlustusperiood» tähendab riikliku kohustusliku sotsiaalmaksu maksmise perioodi, aga ka kõiki teisi lepingupoolte õigusaktide järgi kindlustusperioodiga võrdsustatud perioode;

mõiste «elamine» tähendab:

Eesti Vabariigis, et isik on Eesti alaline elanik või välismaalane, kes viibib Eestis tähtajalise elamisloa alusel,

Ukrainas -- alalist elukohta, mis on määratletud Ukraina õigusaktidega;

mõiste «füüsilisest isikust ettevõtja» tähendab isikut, kes töötab tulu saamiseks mittepalgatöötajana ja kellele laienevad käesoleva lepingu artiklis 3 nimetatud õigusaktid;

mõiste «toetus» tähendab pensione, rahalisi väljamakseid ja toetusi, kaasa arvatud kõik nende koostisosad, suurenemised, lisad ja juurdemaksed, mis on nimetatud käesoleva lepingu artiklis 3;

mõiste «meditsiiniteenus» tähendab teenust, mida osutatakse kooskõlas lepingupoolte õigusaktidega;

mõiste «peretoetus» hõlmab:

Eesti Vabariigis -- laste- ja peretoetusi,

Ukrainas -- perioodilisi rahalisi väljamakseid, mis on määratud laste arvu ja vanuse alusel, aga ka ühekordset sünnitoetust.

2. Teistel käesolevas lepingus kasutatud mõistetel ja väljenditel on tähendus, mis on neile antud vastava lepingupoole õigusaktides.

Artikkel 2

Käesolev leping reguleerib selliste isikute ja nende perekonnaliikmete sotsiaalset kindlustatust, kellele laienesid või laienevad Eesti Vabariigi või Ukraina õigusaktid sotsiaalkindlustuse valdkonnas.

Artikkel 3

1. Käesolev leping reguleerib allpool loetletud sotsiaalkindlustuse liike:

1) ajutise töövõimetuse hüvitis;

2) hüvitis raseduse ja sünnituse korral;

3) meditsiiniteenus;

4) invaliidsuspension;

5) vanaduspension;

6) väljateenitud aastate pension;

7) toitjakaotuspension;

8) hüvitis töövigastuse, kutsehaiguse või neist põhjustatud surma korral;

9) matusetoetus;

10) töötustoetus;

11) peretoetus;

12) rahvapension Eestis, sotsiaalpension Ukrainas.

2. Käesoleva lepingu rakendamisel juhindutakse õigusaktidest, mis käsitlevad:

1) Eesti Vabariigis:

1.1. ravikindlustust;

1.2. riiklikke elatusrahasid, sh soodus- ja väljateenitud aastate pensioni;

1.3. kahju hüvitamist tööõnnetuse ja kutsehaiguse korral;

1.4. töötustoetust;

1.5. laste- ja peretoetust;

1.6. matusetoetust;

1.7. sotsiaalmaksu.

2) Ukrainas:

2.1. pensioniga kindlustatust;

2.2. riiklikku abi lastega perekondadele;

2.3. sotsiaalabi;

2.4. sotsiaalkindlustust;

2.5. meditsiinilist teenindamist;

2.6. töökaitset (tööõnnetuse või kutsehaiguse korral kahju hüvitamise osas);

2.7. elanikkonna tööhõivet (töötustoetuste osas).

3. Käesolevat lepingut rakendatakse õigusaktide suhtes, mis muudavad käesoleva artikli lõikes 2 nimetatud õigusakte.

4. Käesolevat lepingut rakendatakse samuti õigusaktide suhtes, mis kehtestavad sotsiaalkindlustuse uue süsteemi või liigi, tingimusel et ühe lepingupoole pädev valitsusasutus teatab kirjalikult teise lepingupoole pädevale valitsusasutusele lepingu laienemisest uutele õigusaktidele, tehes seda 3 kuu jooksul arvates uute õigusaktide ametliku ilmumise kuupäevast.

Artikkel 4

Kui käesolevas lepingus ei sätestata teisiti, annavad lepingupooled oma territooriumil elavale või töötavale teise lepingupoole isikule võrdsed õigused oma kodanikuga nii õigusaktide kohaldamisel kui sotsiaalkindlustuse valdkonnas.

Artikkel 5

1. Kui käesolevas lepingus ei sätestata teisiti, ei laiene teise lepingupoole territooriumil elavale isikule lepingupoole õigusaktid, mis piiravad pensioni ja toetuse väljamaksmist põhjusel, et isik ei ela lepingupoole territooriumil.

2. Käesoleva artikli lõige 1 ei laiene töötustoetusele ja peretoetusele.

II. ÕIGUSAKTIDE RAKENDAMINE

Artikkel 6

1. Kui käesolevas lepingus ei sätestata teisiti, laienevad lepingupoole territooriumil töötavale palgatöötajale selle lepingupoole õigusaktid, kelle territooriumil ta palgatööd teeb, sõltumata tema elukohast.

2. Füüsilisest isikust ettevõtjale laienevad selle lepingupoole õigusaktid, kelle territooriumil ta tegutseb, sõltumata tema elukohast.

3. Ühe lepingupoole territooriumil elavale füüsilisest isikust ettevõtjale, kes tegutseb mõlema lepingupoole territooriumil, laienevad selle lepingupoole õigusaktid, kelle territooriumil ta elab.

4. Siiski:

1) palgatöötajale, kes on tööle võetud ühe lepingupoole territooriumil ja lähetatakse tööandja poolt teise lepingupoole territooriumile töötama sama tööandja heaks, laienevad esimese lepingupoole õigusaktid tingimusel, et lähetus ei kesta kauem kui kaks aastat.

2) Lepingupoole diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse töötajale ja diplomaatilise personali hulka kuuluva isiku või konsulaarametniku erateenistusse tööle võetud isikule laienevad 18. aprilli 1961 «Viini konventsiooni diplomaatilistest suhetest» ja 24. aprilli 1963 «Viini konventsiooni konsulaarsuhetest» sätted.

3) Ühe lepingupoole ametkonna või riigiasutuse poolt teise lepingupoole territooriumile lähetatud riigiteenistujale ja riigiteenistujaga võrdsustatud isikule laienevad esimese lepingupoole õigusaktid.

4) Laevapere liikmele ning laeval töötavale palgatöötajale laienevad selle lepingupoole õigusaktid, kelle lipu all laev sõidab.

5) Mõlema lepingupoole territooriumil rahvusvahelisi vedusid teostavas õhu-, raudtee- või autotranspordiettevõttes töötavale isikule laienevad selle lepingupoole õigusaktid, kelle territooriumil ettevõte on registreeritud.

Artikkel 7

Kui käesolevas lepingus ei sätestata teisiti, siis:

1. Diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse töötaja, riigiteenistuja ja riigiteenistujaga võrdsustatud isikuga kaasasolevale perekonnaliikmele laienevad sama lepingupoole õigusaktid, mis laienevad nimetatud isikutele.

2. Palgatöötajaga kaasasolevale perekonnaliikmele laienevad sama lepingupoole õigusaktid, mis artikli 6 lõike 1 kohaselt laienevad palgatöötajale.

3. Käesoleva artikli punktides 1 ja 2 sätestatu ei laiene perekonnaliikmele, kui talle tema töö alusel laienevad teise lepingupoole õigusaktid.

Artikkel 8

Lepingupoolte pädevatel valitsusasutustel on omavahelisel kokkuleppel õigus teatud isikutele või teatud kategooria töötajatele teha erandeid artiklis 6 sätestatust.

III. MEDITSIINITEENUS, AJUTISE TÖÖVÕIMETUSE HÜVITIS NING HÜVITIS RASEDUSE JA SÜNNITUSE KORRAL

Artikkel 9

Kui ühe lepingupoole territooriumil elaval isikul on selle lepingupoole õigusaktide alusel õigus meditsiiniteenusele, on tal ajutiselt teise lepingupoole territooriumil viibides õigus saada vältimatut arstiabi viimatimainitud lepingupoole õigusaktide alusel.

Artikkel 10

1. Artiklis 9 sätestatu laieneb ka lepingupoole territooriumil asuva teise lepingupoole diplomaatilise esinduse või konsulaarasutuse töötajale ja tema perekonnaliikmele.

2. Lepingupoolte pädevad asutused võivad kokkuleppel laiendada käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud isikute õigusi meditsiiniteenuse valdkonnas.

Artikkel 11

1. Mõlema lepingupoole õigusaktide alusel pensioni saaval isikul on õigus saada meditsiiniteenust elukohajärgse lepingupoole õigusaktide alusel.

2. Ühe lepingupoole õigusaktide alusel pensioni saaval isikul, kes elab teise lepingupoole territooriumil, on õigus saada meditsiiniteenust elukohajärgse lepingupoole õigusaktide alusel samadel tingimustel selle lepingupoole õigusaktide alusel pensioni saavate isikutega.

Artikkel 12

Artiklite 9 ja 10 alusel osutatud meditsiiniteenuse kulud korvavad lepingupooled rakenduskokkuleppes sätestatud korra kohaselt.

Artikkel 13

Otsustades õiguse üle saada hüvitist ajutise töövõimetuse või raseduse ja sünnituse korral kindlustusperoodide täitumise alusel, arvestatakse kindlustusperioodide liitmisel kummagi lepingupoole õigusaktide kohaselt täitunud kindlustusperioode tingimusel, et need ei ole ajaliselt täielikult ega osaliselt kattuvad.

Artikkel 14

Hüvitise ajutise töövõimetuse või raseduse ja sünnituse korral määrab ja maksab see lepingupool oma õigusaktide alusel ja oma arvelt, kelle pädevale asutusele laekub sotsiaalmaks Eesti Vabariigis ja sotsiaalkindlustusmaks Ukrainas, olenemata hüvitise saaja elukohast.

IV. INVALIIDSUS-, VANADUS-, VÄLJATEENITUD AASTATE JA TOITJAKAOTUSPENSION

Artikkel 15

1. Otsustades õiguse üle saada pensioni kindlustusperioodide täitumise alusel, arvestatakse kindlustusperioodide liitmisel kummagi lepingupoole õigusaktide kohaselt täitunud kindlustusperioode tingimusel, et need ei ole täielikult ega osaliselt kattuvad.

2. Teatud kindlal erialal või tööl töötamise perioodide eest pensioni määramisel võetakse arvesse ainult perioodid, mis on täitunud kooskõlas mõlema lepingupoole õigusaktidega samas süsteemis, samal erialal või tööl töötamisel. Kui sel viisil liidetud perioodid ei vasta tingimustele, mis annavad õiguse saada seda pensioni mõlema lepingupoole õigusaktide alusel, arvestatakse neid perioode pensioni määramisel üldistel alustel.

3. Kui õigus saada pensioni lepingupoole õigusaktide alusel tekib teise lepingupoole õigusaktide kohaselt täitunud kindlustusperioode arvestamata, määrab vastav lepingupool pensioni ainult oma õigusaktide alusel arvesse võetavate kindlustusperioodide eest.

Artikkel 16

Kui õigus saada pensioni lepingupoolte õigusaktide alusel tekib lepingupoolte õigusaktide kohaselt täitunud kindlustusperioodide liitmisel, arvestab kumbki lepingupool pensioni suuruse ja maksab pensioni vastavalt tema territooriumil täitunud kindlustusperioodidele.

Artikkel 17

Kui ühe lepingupoole õigusaktide alusel täitunud kindlustusperioodide kogupikkus ei ületa ühte aastat, arvestab teise lepingupoole pädev asutus seda perioodi pensioni määramisel ja maksmisel.

Artikkel 18

Kui pensionär pärast käesoleva lepingu jõustumist asub ühe lepingupoole territooriumilt elama teise lepingupoole territooriumile, maksab invaliidsus-, vanadus-, väljateenitud aastate ja toitjakaotuspensioni ning Eesti rahvapensioni või Ukraina sotsiaalpensioni eelmise elukoha järgne lepingupool käesoleva lepingu artikli 5 järgi.

V. HÜVITIS TÖÖVIGASTUSE, KUTSEHAIGUSE VÕI NEIST PÕHJUSTATUD SURMA KORRAL

Artikkel 19

Hüvitise töövigastuse, kutsehaiguse või neist põhjustatud surma korral määrab ja maksab selle lepingupoole pädev asutus, kelle õigusaktid laienesid isikule töövigastuse saamise momendil või ajal, mil ta lõpetas kutsehaiguse põhjustanud kutsealal töötamise, sõltumata sellest, millise lepingupoole territooriumil tuvastati tööõnnetuse, kutsehaiguse või neist põhjustatud surma seos tööülesannete täitmisega.

Artikkel 20

Kui kutsehaige saab hüvitist ühe lepingupoole pädevalt asutuselt ja seoses tervise halvenemisega pöördub hüvitise saamiseks teise lepingupoole pädeva asutuse poole, rakendadakse järgmisi sätteid:

1) juhul, kui ta ajal, mil talle laienesid teise lepingupoole õigusaktid, ei teinud tööd, mis võinuks esile kutsuda haiguse ägenemise, maksab esimese lepingupoole pädev asutus oma õigusaktide sätete alusel hüvitist, võttes arvesse tervisliku seisukorra halvenemise;

2) juhul, kui ta tegi sellist tööd ajal, mil talle laienesid teise lepingupoole õigusaktid, maksab esimese lepingupoole pädev asutus hüvitist oma õigusaktide alusel, võtmata arvesse haiguse ägenemist.

Teise lepingupoole pädev asutus määrab sellisele isikule täiendava hüvitise suuruses, mis vastab pärast haiguse ägenemist ette nähtud hüvitise ja selle hüvitise vahele, mida nimetatud asutus seaduse alusel oleks pidanud enne haiguse ägenemist maksma isikule juhul, kui isik oleks haigestunud ajal, mil talle laienesid selle lepingupoole õigusaktid.

VI. TÖÖTUSTOETUS

Artikkel 21

Otsustades õiguse üle saada töötustoetust kindlustusperioodide täitumise alusel, arvestatakse kindlustusperioodide liitmisel kummagi lepingupoole õigusaktide kohaselt täitunud kindlustusperioode tingimusel, et need ei ole ajaliselt täielikult ega osaliselt kattuvad.

VII. MATUSETOETUS

Artikkel 22

1. Kui õigus saada matusetoetust tekib mõlema lepingupoole õigusaktide alusel, määrab matusetoetuse ja maksab selle välja see lepingupool oma õigusaktide alusel, kelle territooriumil oli isiku alaline elukoht enne surma.

2. Ühelt lepingupoolelt pensioni saanud, aga alaliselt teise lepingupoole territooriumil elanud isiku surma korral määrab ja maksab matusetoetuse välja lepingupool, kes maksis pensioni.

VIII. PERETOETUS

Artikkel 23

1. Peretoetuse määrab ja maksab see lepingupool oma õigusaktide alusel ja oma arvelt, kelle territooriumil perekond elab.

2. Kui õigus saada toetust tekib mõlema lepingupoole õigusaktide alusel, maksab toetust see lepingupool oma õigusaktide alusel ja oma arvelt, kelle territooriumil elavad lapsed.

Artikkel 24

Ühekordse sünnitoetuse maksab välja see lepingupool oma õigusaktide alusel ja oma arvelt, kelle territooriumil elab ema.

IX. HALDUSABI

Artikkel 25

Lepingupoolte pädevad valitsusasutused lepivad käesoleva lepingu rakendamise protseduurireeglite suhtes kokku eraldi rakenduskokkuleppega.

Artikkel 26

Pädevad valitsusasutused määravad pädevad asutused, kes peavad omavahel otsesidet.

Artikkel 27

Lepingupoolte pädevad valitsusasutused osutavad teineteisele igakülgset õigusabi käesoleva lepingu rakendamiseks ning annavad vajalikku informatsiooni kehtivate õigusaktide ja nende muudatuste kohta.

Artikkel 28

Lepingupoolte territooriumil välja antud sotsiaalkindlustuseks vajalikud dokumendid võetakse vastu ilma legaliseerimata.

Artikkel 29

Ühe lepingupoole territooriumil elaval isikul on õigus pöörduda vahetult või selle lepingupoole pädeva asutuse kaudu teise lepingupoole pädeva asutuse poole.

Artikkel 30

1. Pensioni või toetust makstakse selle lepingupoole rahaühikus, kelle territooriumil pensioni või toetuse saaja alaliselt elab, ja vastavalt väljamaksedokumentide vormistamise päeva valuutakursile riigipanga noteeringu alusel.

2. Teise lepingupoole territooriumil elavale isikule pensioni või toetuse maksmiseks rahaliste vahendite ülekandmisega seotud pangakulud katab selle lepingupoole pädev asutus, kes teeb väljamakse.

Artikkel 31

Meditsiiniline läbivaatus, aga ka isiku taasläbivaatus seoses töövõimetuse astme kindlakstegemisega, viiakse läbi elukohajärgselt.

Artikkel 32

Käesoleva lepingu sätete rakendamisest ja tõlgendamisest tulenevad küsimused ja lahkarvamused lahendavad lepingupoolte pädevad valitsusasutused läbirääkimiste ja konsultatsioonide teel.

Artikkel 33

1. Kõik ühe lepingupoole õigusaktide järgi esitatud pensioni ja toetuse taotlused loetakse ka teise lepingupoole õigusaktidega kooskõlas esitatud taotlusteks kõikide käesoleva lepingu alusel makstavate pensionide ja toetuste osas.

2. Kõik avaldused või pretensioonid, mis ühe lepingupoole õigusaktide järgi esitati selle lepingupoole pädevale asutusele tähtaegselt, loetakse tähtaegselt esitatuteks ka siis, kui need olid esitatud samaks tähtajaks teise lepingupoole pädevale asutusele.

Artikkel 34

Igasugune teave isiku kohta, mille üks lepingupool saadab teisele lepingupoolele, on konfidentsiaalne ja seda kasutatakse ainult käesoleva lepingu rakendamiseks.

Artikkel 35

Kindlustusjuhtumi tekkimisel vanaduse, invaliidsuse või toitjakaotuse korral enne käesoleva lepingu jõustumist lepingupoolte territooriumil täitunud kõikide kindlustus- ja töötamisperioodide eest määrab pensioni ja maksab seda lepingupool, kelle territooriumil käesoleva lepingu jõustumise hetkel isik alaliselt elas. Eelöeldu ei kehti, kui teine lepingupool juba maksab nende kindlustusperioodide ja tööalase tegevuse eest isikule pensioni.

Artikkel 36

Käesolev leping tuleb ratifitseerida lepingupoolte seaduste kohaselt ja see jõustub ratifitseerimiskirjade vahetamise päeval.

Artikkel 37

1. Käesolev leping sõlmitakse määramata ajaks.

2. Kumbki lepingupool võib käesoleva lepingu lõpetada, teatades sellest teisele lepingupoolele vähemalt kuus kuud ette.

3. Käesoleva lepingu lõpetamisel säilivad isikul selle lepingu alusel omandatud õigused.

Koostatud Kiievis 20. veeburail 1997. aastal kahes eksemplaris eesti, ukraina ja vene keeles, kõik tekstid on võrdse jõuga.

Käesoleva lepingu tõlgendamisel tekkivate lahkarvamuste korral võetakse aluseks venekeelne tekst.

Eesti Vabariigi valitsuse nimel Tiit VÄHI

Ukraina valitsuse nimel Pavlo LAZARENKO