Teksti suurus:

Eesti Vabariigi ja Hollandi Kuningriigi vaheline tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:08.11.1998
Avaldamismärge:RT II 1997, 37, 125

Eesti Vabariigi ja Hollandi Kuningriigi vaheline tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping

Vastu võetud 14.03.1997

Eesti Vabariigi ja Hollandi Kuningriigi vahelise tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingu ratifitseerimise seadus

Mitteametlik tõlge

Eesti Vabariigi valitsus ja Hollandi Kuningriigi valitsus,

soovides sõlmida lepingut tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimiseks ning maksudest hoidumise tõkestamiseks,

leppisid kokku järgnevas:

I peatükk. LEPINGU ULATUS

Artikkel 1. Isikuline ulatus

Käesolev leping kehtib isikute suhtes, kes on ühe või mõlema lepinguosalise riigi residendid.

Artikkel 2. Lepingualused maksud

1. Käesolev leping kehtib lepinguosalise riigi või tema riiklike allüksuste või kohalike omavalitsuste poolt kehtestatud tulu- ja kapitalimaksude suhtes, seda sõltumata nende sissenõudmise viisist.

2. Tulu- ja kapitalimaksudena käsitletakse makse, mis on kehtestatud kogu tulule, kogu kapitalile või tulu või kapitali koostisosadele, sealhulgas makse vallas- või kinnisvara võõrandamisest saadud tulule, samuti makse kapitali väärtuse kasvule.

3. Olemasolevad maksud, mille suhtes leping kehtib, on konkreetselt:

a) Eestis:

-- tulumaks,

-- maamaks,

(edaspidi «Eesti maks»);

b) Hollandis:

-- tulumaks (de inkomstenbelasting),

-- palgamaks (de loonbelasting),

-- kompanii maks (de vennootschapsbelasting), sealhulgas valitsuse maksuosak loodusvarade kasutuselevõtust saadud netokasumites vastavalt 1810. aasta kaevandusaktile alates 1967. aastast antud kontsessioonidele, või vastavalt 1965. aasta mandrilava kaevandusaktile,

-- dividendimaks (de dividendbelasting),

-- kapitalimaks (de vermogensbelasting),

(edaspidi «Hollandi maks»).

4. Leping kehtib ka iga sarnase maksu suhtes, mis on kehtestatud pärast käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäeva lisaks olemasolevatele maksudele või nende asemel. Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud teatavad teineteisele igast tähtsamast muudatusest, mis on tehtud nende vastavates maksuseadustes.

II peatükk. MÕISTED

Artikkel 3. Üldmõisted

1. Käesoleva lepingu mõttes, kui kontekst ei nõua teisiti:

a) mõiste «lepinguosaline riik» tähistab Eestit või Hollandit, nii nagu kontekst seda nõuab; mõiste «lepinguosalised riigid» tähistab Eestit ja Hollandit;

b) mõiste «Eesti» tähistab Eesti Vabariiki ja, kasutatuna geograafilises mõttes, tähistab Eesti territooriumi ja muid Eesti territoriaalvetega külgnevaid alasid, kus Eesti võib Eesti seaduste alusel ja kooskõlas rahvusvahelise õigusega kasutada õigusi merepõhja, maapõue ning neis leiduvate loodusvarade suhtes;

c) mõiste «Holland» tähistab Euroopas asuvat Hollandi Kuningriigi osa, sealhulgas Põhjamere all olevat merepõhja ja maapõue osa, seda niivõrd, kuivõrd see ala on kooskõlas rahvusvahelise õigusega ja Hollandi seaduste alusel määratletud või võidakse edaspidi määratleda kui ala, kus Holland võib kasutada oma suveräänseid õigusi merepõhja või maapõue loodusvarade uurimise või kasutuselevõtu suhtes;

d) mõiste «isik» hõlmab füüsilist isikut, kompaniid ja muud isikute ühendust;

e) mõiste «kompanii» tähistab juriidilist isikut või igat üksust, keda maksustamise eesmärgil käsitletakse juriidilise isikuna;

f) mõisted «lepinguosalise riigi ettevõte» ja «teise lepinguosalise riigi ettevõte» tähistavad vastavalt lepinguosalise riigi residendi ettevõtet ja teise lepinguosalise riigi residendi ettevõtet;

g) mõiste «rahvusvaheline transport» tähistab lepinguosalise riigi ettevõtte mere- või õhutransporti, välja arvatud juhul, kui mere- või õhutransport toimub ainult teise lepinguosalise riigi piirides;

h) mõiste «kodanik» tähistab:

1. lepinguosalise riigi kodakondsust omavat füüsilist isikut;

2. juriidilist isikut, partnerluse vormi või assotsiatsiooni, kelle staatus on määratletud lepinguosalises riigis kehtivate seadustega;

i) mõiste «kompetentne ametivõim» tähistab:

1. Eestis rahandusministrit või tema volitatud esindajat;

2. Hollandis rahandusministrit või tema täielikult volitatud esindajat.

2. Kui lepinguosaline riik kasutab lepingu rakendamisel teisi, siin defineerimata mõisteid, siis on neil, kui kontekst ei nõua teisiti, tähendus, mis neil on selle riigi seaduse alusel vastavate maksude kohta, mille suhtes leping kehtib.

Artikkel 4. Resident

1. Käesoleva lepingu mõttes tähistab mõiste «lepinguosalise riigi resident» isikut, kellel on selle riigi seaduste alusel maksukohustus elukoha, residentsuse, juhtkonna asukoha, asutamiskoha või mõne muu sarnase kriteeriumi tõttu. Kuid see mõiste ei hõlma isikut, kellel on selles riigis maksukohustus ainult seal asuvate tuluallikate või kapitali tõttu.

2. Kui lõike 1 sätete kohaselt on füüsiline isik mõlema lepinguosalise riigi resident, siis määratakse tema staatus järgnevalt:

a) teda loetakse residendiks riigis, kus tal on alaline elukoht; kui tal on alaline elukoht mõlemas riigis, siis loetakse teda residendiks riigis, kellega tal on otsesemad isiklikud ja majanduslikud sidemed (eluliste huvide keskus);

b) kui riiki, kus on tema eluliste huvide keskus, ei ole võimalik kindlaks määrata, või kui tal puudub alaline elukoht kummaski riigis, siis loetakse teda residendiks riigis, kus ta korduvalt viibib;

c) kui ta viibib korduvalt mõlemas riigis või ei viibi korduvalt neist kummaski, siis loetakse teda residendiks riigis, kelle kodanik ta on;

d) kui ta on mõlema riigi kodanik või ei ole kummagi riigi kodanik, siis lahendatakse see küsimus lepinguosaliste riikide kompetentsete ametivõimude vastastikusel kokkuleppel.

3. Kui lõike 1 sätete kohaselt on isik, kes ei ole füüsiline isik, mõlema lepinguosalise riigi resident, siis püüavad riikide kompetentsed ametivõimud lahendada seda küsimust vastastikuse kokkuleppe teel, arvestades tema tegelikku juhtkonna asukohta, tema asutamise või muul viisil moodustamise kohta ja muid olulisi faktoreid. Vastava kokkuleppe puudumisel ei ole sellisel kompaniil õigust saada käesoleva lepingu alusel antavaid soodustusi, välja arvatud artiklite 24 (Topeltmaksustamise vältimine), 26 (Mittediskrimineerimine) ja 27 (Vastastikuse kokkuleppe protseduur) soodustused.

Artikkel 5. Püsiv tegevuskoht

1. Käesoleva lepingu mõttes tähistab mõiste «püsiv tegevuskoht» äritegevuse kindlat asukohta, mille kaudu täielikult või osaliselt toimub ettevõtte äritegevus.

2. Mõiste «püsiv tegevuskoht» hõlmab eriti:

a) juhtkonna asukohta;

b) filiaali;

c) kontorit;

d) tehast;

e) töökoda; ja

f) kaevandust, nafta- või gaasipuurauku, karjääri või mõnda teist loodusvarade kasutuselevõtu kohta.

3. Ehitusplats, ehitus- või seadmestamistööde koht või sellega seotud ja sellel platsil või kohal toimuv järelevalve- või konsultatsioonialane tegevus kujutab endast püsivat tegevuskohta ainult juhul, kui see kestab kauem kui üheksa kuud.

4. Olenemata käesoleva artikli eelnevatest sätetest ei loeta mõistet «püsiv tegevuskoht» hõlmavat:

a) võimsuste kasutamist ettevõttele kuuluvate kaupade ainult ladustamise, väljapaneku või kohaletoimetamise eesmärgil;

b) ettevõttele kuuluvate kaubavarude hoidmist ainult ladustamise, väljapaneku või kohaletoimetamise eesmärgil;

c) ettevõttele kuuluvate kaubavarude hoidmist ainult töötlemise eesmärgil teise ettevõtte poolt;

d) äritegevuse kindla asukoha pidamist ainult ettevõttele vajalike kaupade ostmise või informatsiooni kogumise eesmärgil;

e) äritegevuse kindla asukoha pidamist ainult ettevõtte toimimiseks vajaliku, mõne muu ettevalmistava või abistava iseloomuga tegevuse eesmärgil;

f) äritegevuse kindla asukoha pidamist ainult seoses punktides a kuni e loetletud tegevuste ükskõik milliste kombinatsioonidega, eeldades, et kõik sellest kombinatsioonist tulenev kindla asukoha kaudu toimuv äritegevus on ettevalmistava või abistava iseloomuga.

5. Olenemata lõigete 1 ja 2 sätetest, kui isik, kes ei ole sõltumatu esindaja staatuses vastavalt lõikele 6, tegutseb ettevõtte nimel ning on volitatud sõlmima ja sõlmib korduvalt lepinguosalises riigis ettevõtte nimel lepinguid, siis loetakse sel ettevõttel olevat püsiv tegevuskoht selles riigis kõigi sellise isiku poolt ettevõtte jaoks sooritatud tegevuste suhtes juhul, kui sellise isiku tegevus ei vasta lõikes 4 loetletud tegevustele, mis oleksid toimunud äritegevuse kindla asukoha kaudu ja mis ei muudaks seda äritegevuse kindlat asukohta vastavalt selle lõike sätetele püsivaks tegevuskohaks.

6. Ettevõttel ei loeta olevat lepinguosalises riigis püsivat tegevuskohta ainult selles riigis maakleri, komisjonäri või mõne teise sõltumatu esindaja kaudu toimuva äritegevuse suhtes eeldusel, et sellised isikud tegutsevad oma tavapärase äritegevuse raames. Seejuures, kui sellise esindaja tegevus toimub täielikult või peaaegu täielikult selle ettevõtte kasuks, siis ei loeta teda käesoleva lõike mõttes sõltumatuks esindajaks.

7. Asjaolu, et kompanii, kes on lepinguosalise riigi resident, kontrollib kompaniid või on kontrollitav kompanii poolt, kes on teise lepinguosalise riigi resident või kelle äritegevus toimub selles teises riigis (kas püsiva tegevuskoha kaudu või mõnel muul viisil), ei muuda iseenesest kumbagi kompaniid üksteise suhtes püsivaks tegevuskohaks.

III peatükk. TULU MAKSUSTAMINE

Artikkel 6. Kinnisvaratulu

1. Lepinguosalise riigi residendi poolt teises lepinguosalises riigis asuvast kinnisvarast saadud tulu (sealhulgas tulu põllumajandusest ja metsandusest) võib maksustada selles teises riigis.

2. Mõistel «kinnisvara» on tähendus, mis tal on selle lepinguosalise riigi seaduse alusel, kus mainitud vara tegelikult asub. Mõiste hõlmab igal juhul kinnisvara päraldisi, põllumajanduses ja metsanduses kasutatavat sisseseadet ning eluskarja, maaomandit käsitleva üldise seadusega sätestatud õigusi, ehitisi, kinnisvara kasutamisõigusi ja õigusi muutuvatele või püsivatele väljamaksetele töö või õiguse eest tööle maavarade leiukohtade, allikate ja teiste loodusvaradega; laevu, kaatreid ja õhusõidukeid ei käsitleta kinnisvarana.

3. Lõike 1 sätted kehtivad kinnisvara otsesest kasutamisest, rendile andmisest või mõnel muul viisil kinnisvara kasutamisest saadud tulu kohta.

4. Lõigete 1 ja 3 sätted kehtivad ka ettevõtte kinnisvarast ja eraviisilises teenistuses kasutatavast kinnisvarast saadud tulu kohta.

Artikkel 7. Äritegevuse kasum

1. Lepinguosalise riigi ettevõtte kasumit maksustatakse ainult selles riigis, kui ettevõtte äritegevus ei toimu teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu. Kui ettevõtte äritegevus toimub eelpool mainitud viisil, siis võib ettevõtte kasumit maksustada teises riigis, kuid ainult seda osa kasumist, mis saadakse selle püsiva tegevuskoha kaudu.

2. Olenevalt lõike 3 sätetest, kui lepinguosalise riigi ettevõtte äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu, siis loetakse kummaski lepinguosalises riigis selle püsiva tegevuskoha kaudu saadavaks kasumit, mida püsivas tegevuskohas oleks võinud saada iseseisev ettevõte, kes osaleb samade või sarnaste tingimuste alusel samadel või sarnastel tegevusaladel ja on täiesti iseseisev oma suhetes ettevõttega, kelle püsiv tegevuskoht ta on.

3. Püsiva tegevuskoha kaudu saadava kasumi määramisel lubatakse kuludena maha arvata ettevõtte kulusid (mis ei ole kulud, mida ei saaks maha arvata, kui püsivas tegevuskohas oleks iseseisev ettevõte), mis on tekkinud püsiva tegevuskoha kaudu toimuva äritegevuse tõttu, sealhulgas juhtimise ja administreerimisega tekkinud kulud, seda kas riigis, kus püsiv tegevuskoht asub, või mujal.

4. Niivõrd, kuivõrd püsiva tegevuskoha kaudu saadavat kasumit määratakse lepinguosalise riigi poolt järgitava tava kohaselt ettevõtte kogukasumi jaotamise alusel tema erinevate osade vahel, ei takista lõike 2 ükski säte määramast maksustatavat kasumit selles lepinguosalises riigis kasutatava jaotusmeetodi järgi; seejuures peab kasutatav jaotusmeetod olema selline, et tulemus oleks kooskõlas käesoleva artikli põhimõtetega.

5. Kasumit ei loeta püsiva tegevuskoha kaudu saadavaks ainuüksi põhjusel, et selle püsiva tegevuskoha kaudu ostetakse ettevõtte jaoks kaupu.

6. Eelnevate lõigete mõttes määratakse püsiva tegevuskoha kaudu saadav kasum igal aastal sama meetodi alusel, välja arvatud juhul, kui on olemas sobiv ja küllaldane põhjus vastupidiseks.

7. Kui kasum hõlmab tulu liike, mida käsitletakse eraldi käesoleva lepingu teistes artiklites, siis rakendatakse nende artiklite sätteid sõltumata käesoleva artikli sätetest.

Artikkel 8. Mere- ja õhutransport

1. Lepinguosalise riigi ettevõtte rahvusvahelisest mere- või õhutranspordist saadud kasumit maksustatakse ainult selles riigis.

2. Lõike 1 sätted kehtivad ka kasumi kohta, mis on saadud osalusest puulis, ühisäritegevuses või rahvusvahelises transpordiorganisatsioonis.

Artikkel 9. Assotsieerunud ettevõtted

1. Kui

a) lepinguosalise riigi ettevõte osaleb otseselt või kaudselt teise lepinguosalise riigi ettevõtte juhtimises, kontrollimises või kapitalis,

või kui

b) samad isikud osalevad otseselt või kaudselt lepinguosalise riigi ja teise lepinguosalise riigi ettevõtte juhtimises, kontrollimises või kapitalis,

ja kui kummalgi juhul määratakse või lepitakse kahe ettevõtte vahelistes kaubanduslikes või finantssuhetes kokku iseseisvate ettevõtete vahelistest erinevad tingimused, siis võib lugeda kasumit, mis oleks ilma nende tingimusteta lisandunud ühele nendest ettevõtetest, kuid mis nende tingimuste tõttu ei lisandunud, selle ettevõtte kasumi hulka ja vastavalt ka maksustada. Seejuures lepiti kokku, et asjaolu, et assotsieerunud ettevõtted sõlmivad kokkuleppeid, näiteks kulude jaotamise või üldteenuste kokkuleppeid, mille eesmärgiks on või mis põhinevad tegevjuhtimise, üldadministratiivsete, tehniliste ja kaubanduslike kulude, uurimis- ja arenduskulude ning muude sarnaste kulude jaotamisel, ei ole iseenesest eelneva lausega mõeldu tingimuseks.

2. Kui lepinguosaline riik loeb selle riigi ettevõtte kasumi hulka -- ja maksustab vastavalt -- kasumi, mille osas teise lepinguosalise riigi ettevõte on selles teises riigis maksustatud, ja kui selline kasum on kasum, mis oleks lisandunud esimesena mainitud riigi ettevõttele, kui nende kahe ettevõtte vahelised tingimused oleksid olnud sarnased iseseisvate ettevõtete vaheliste tingimustega, siis reguleerib teine riik vastavalt selle kasumi maksustamise ulatust. Sellise reguleerimise ulatuse määramisel arvestatakse käesoleva lepingu teisi sätteid ja lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud konsulteerivad vajaduse korral teineteisega.

Artikkel 10. Dividendid

1. Dividende, mida kompanii, kes on lepinguosalise riigi resident, maksab teise lepinguosalise riigi residendile, võib maksustada selles teises riigis.

2. Seejuures võib neid dividende maksustada ka selles lepinguosalises riigis ja vastavalt selle riigi seadustele, kus dividende maksev kompanii on resident, aga kui dividendide saaja on dividendide kasusaav omanik, siis ei ületa dividendidelt võetav maks:

a) 5 protsenti dividendide brutosummast, kui kasusaav omanik on kompanii (kes ei ole partnerluse vorm), kellele otseselt kuulub vähemalt 25 protsenti dividende maksva kompanii kapitalist;

b) 15 protsenti dividendide brutosummast kõigil teistel juhtudel.

3. Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud määravad vastastikuse kokkuleppe teel kindlaks lõike 2 rakendamise korra.

4. Lõike 2 sätted ei mõjuta kompanii selle kasumi maksustamist, millest dividende makstakse.

5. Käesolevas artiklis kasutatuna tähistab mõiste «dividendid» tulu aktsiatelt, jouissance-aktsiatelt või jouissance-õigustest, kaevandusaktsiatelt, asutajaaktsiatelt või muudest kasumis osalevatest õigustest, samuti tulu kasumis osalevatest võlanõuetest ja tulu teistest korporatiivsetest õigustest, mida selle riigi seaduste järgi, kus dividende jaotav kompanii on resident, käsitletakse maksustamisel tuluna aktsiatelt.

6. Lõigete 1 ja 2 sätted ei kehti, kui dividendide kasusaava omaniku, kes on lepinguosalise riigi resident, äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis, kus dividende maksev kompanii on resident, seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu või ta tegutseb selles teises riigis eraviisiliselt seal asuva kindla asukoha kaudu ja osalus, mille alusel dividende makstakse, on tegelikult seotud sellise püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga. Sel juhul kehtivad vastavalt kas artikli 7 või artikli 14 sätted.

7. Kui kompanii, kes on lepinguosalise riigi resident, saab kasumit või tulu teisest lepinguosalisest riigist, siis ei saa see teine riik kehtestada maksu kompanii poolt makstavatele dividendidele, välja arvatud juhul, kui dividende makstakse selle teise riigi residendile või kui osalus, mille alusel dividende makstakse, on tegelikult seotud selles teises riigis asuva püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga, ega allutada kompanii jaotamata kasumit maksule kompanii jaotamata kasumilt, isegi kui makstavad dividendid või jaotamata kasum koosnevad täielikult või osaliselt selles teises riigis tekkinud kasumist või tulust.

8. Käesoleva artikli lõike 2 punkti a sätted ei kehti, kui kahe kompanii vaheline suhe on korraldatud või säilitatud peamise eesmärgiga kindlustada sellist vabastust.

Artikkel 11. Intressid

1. Intresse, mis tekivad lepinguosalises riigis ja mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, võib maksustada selles teises riigis.

2. Seejuures võib neid intresse maksustada ka selles lepinguosalises riigis ja vastavalt selle riigi seadustele, kus intressid tekivad, aga kui intresside saaja on intresside kasusaav omanik, siis ei ületa intressidelt võetav maks 10 protsenti intresside brutosummast.

3. Olenemata lõigete 1 ja 2 sätetest

a) vabastatakse Eestis tekkivad intressid Eesti maksust, kui intresse makstakse:

(i) Hollandi riigile, riiklikule allüksusele või kohalikule omavalitsusele;

(ii) Hollandi Pangale (Keskpangale);

(iii) Hollandi valitsusele, riiklikule allüksusele või kohalikule omavalitsusele kuuluvale või nende poolt kontrollitavale finantsinstitutsioonile;

b) vabastatakse Hollandis tekkivad intressid Hollandi maksust, kui intresse makstakse:

(i) Eesti riigile, riiklikule allüksusele või kohalikule omavalitsusele;

(ii) Eesti Pangale (Keskpangale);

(iii) Eesti valitsusele, riiklikule allüksusele või kohalikule omavalitsusele kuuluvale või nende poolt kontrollitavale finantsinstitutsioonile;

c) maksustatakse lepinguosalises riigis tekkivad intressid, mida makstakse seoses laenu garantii või laenu kindlustamisega mõne punktis a või punktis b mainitud või viidatud üksuse poolt teise lepinguosalise riigi residendile, ainult selles teises riigis;

d) maksustatakse lepinguosalises riigis tekkivad intressid ainult teises lepinguosalises riigis, kui intresside saaja on selle teise riigi resident ja selle teise riigi ettevõte ning intresside kasusaav omanik ja intresse makstakse seoses võlgnevusega, mis on tekkinud seoses selle ettevõtte poolt kaupade või tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase sisseseade müügikrediidiga esimesena mainitud riigi ettevõttele, välja arvatud juhul, kui on tegemist müügi või võlgnevusega omavahel seotud isikute vahel.

4. Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud määravad vastastikuse kokkuleppe teel kindlaks lõigete 2 ja 3 rakendamise korra.

5. Käesolevas artiklis kasutatuna tähistab mõiste «intressid» tulu igat liiki võlanõuetest, mis on või ei ole tagatud hüpoteegiga, kuid mis ei oma õigust osaleda võlgniku kasumites, eriti aga tulu valitsuse väärtpaberitest ja tulu võlakohustustest või obligatsioonidest, sealhulgas selliste väärtpaberite, võlakohustuste või obligatsioonidega kaasnevatest preemiatest ning auhindadest. Käesoleva artikli mõttes ei käsitleta intressidena viivist hilinenud maksetelt.

6. Lõigete 1, 2 ja 3 sätted ei kehti, kui intresside kasusaava omaniku, kes on lepinguosalise riigi resident, äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis, kus intressid tekivad, seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu või ta tegutseb teises riigis eraviisiliselt seal asuva kindla asukoha kaudu ja võlanõue, mille eest intresse makstakse, on tegelikult seotud sellise püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga. Sel juhul kehtivad vastavalt kas artikli 7 või artikli 14 sätted.

7. Intresse loetakse tekkinuks lepinguosalises riigis, kui maksja on selle riigi resident. Seejuures, kui intresse maksval isikul, kes on või ei ole lepinguosalise riigi resident, on lepinguosalises riigis püsiv tegevuskoht või kindel asukoht, millega seoses tekkis võlgnevus, millelt intresse makstakse, ning need intressid tekivad püsiva tegevuskoha või kindla asukoha kaudu toimuva äritegevuse tõttu, siis loetakse neid intresse tekkinuks riigis, kus asub püsiv tegevuskoht või kindel asukoht.

8. Kui intresside maksja ja kasusaava omaniku või nende mõlema ja mõne teise isiku vaheliste erisuhete tõttu vastava võlanõude eest makstavate intresside summa ületab summa, mis oleks maksja ja kasusaava omaniku vahel kokku lepitud selliste suhete puudumisel, siis kehtivad käesoleva artikli sätted ainult viimati mainitud summale. Sel juhul kuulub maksete liigne osa maksustamisele vastavalt kummagi lepinguosalise riigi seadustele, arvestades käesoleva lepingu teisi sätteid.

Artikkel 12. Kasutustasu

1. Kasutustasu, mis tekib lepinguosalises riigis ja mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, võib maksustada selles teises riigis.

2. Seejuures võib seda kasutustasu maksustada ka selles lepinguosalises riigis ja vastavalt selle riigi seadustele, kus kasutustasu tekib, aga kui kasutustasu saaja on kasutustasu kasusaav omanik, siis ei ületa kasutustasult võetav maks:

a) 5 protsenti kasutustasu brutosummast, mida makstakse tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase sisseseade kasutamise eest;

b) 10 protsenti kasutustasu brutosummast kõigil ülejäänud juhtudel.

3. Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud määravad vastastikuse kokkuleppe teel kindlaks lõike 2 rakendamise korra.

4. Käesolevas artiklis kasutatuna tähistab mõiste «kasutustasu» igat liiki makseid, mida saadakse tasuna kasutamise eest või õiguse eest kasutada kirjanduslike, kunstiliste või teaduslike tööde, sealhulgas kino- ja telefilmide või raadio- või televisioonisaadete salvestiste autoriõigusi, patente, kaubamärke, disaine või mudeleid, plaane, salajasi valemeid või protsesse, või kasutamise eest või õiguse eest kasutada tööstuslikku, kaubanduslikku või teadusalast sisseseadet või tööstuslikku, kaubanduslikku või teadusalast kogemust puudutavat informatsiooni.

5. Lõigete 1 ja 2 sätted ei kehti, kui kasutustasu kasusaava omaniku, kes on lepinguosalise riigi resident, äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis, kus kasutustasu tekib, seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu või ta tegutseb teises riigis eraviisiliselt seal asuva kindla asukoha kaudu ja õigus või vara, mille eest kasutustasu makstakse, on tegelikult seotud sellise püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga. Sel juhul kehtivad vastavalt kas artikli 7 või artikli 14 sätted.

6. Kasutustasu loetakse tekkinuks lepinguosalises riigis, kui maksja on selle riigi resident. Seejuures, kui kasutustasu maksval isikul, kes on või ei ole lepinguosalise riigi resident, on lepinguosalises riigis püsiv tegevuskoht või kindel asukoht, millega seoses tekkis kohustus maksta kasutustasu, ning see kasutustasu tekib püsiva tegevuskoha või kindla asukoha kaudu toimuva äritegevuse tõttu, siis loetakse seda kasutustasu tekkinuks riigis, kus asub püsiv tegevuskoht või kindel asukoht.

7. Kui kasutustasu maksja ja kasusaava omaniku või nende mõlema ja mõne teise isiku vaheliste erisuhete tõttu kasutamise, õiguse või informatsiooni eest makstava kasutustasu summa ületab summa, mis oleks maksja ning kasusaava omaniku vahel kokku lepitud selliste suhete puudumisel, siis kehtivad käesoleva artikli sätted ainult viimati mainitud summale. Sel juhul kuulub maksete liigne osa maksustamisele vastavalt kummagi lepinguosalise riigi seadustele, arvestades käesoleva lepingu teisi sätteid.

Artikkel 13. Kapitali juurdekasv

1. Kapitali juurdekasvu, mis on saadud lepinguosalise riigi residendi poolt artiklis 6 käsitletud ja teises lepinguosalises riigis asuva kinnisvara võõrandamisel, võib maksustada selles teises riigis.

2. Kapitali juurdekasvu vallasvara võõrandamisel, mis moodustab osa lepinguosalise riigi ettevõtte teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu toimuvas äritegevuses kasutatavast varast või lepinguosalise riigi residendi teises lepinguosalises riigis toimuvaks eraviisiliseks teenistuseks vajaliku kindla asukoha vallasvarast, sealhulgas kapitali juurdekasvu sellise püsiva tegevuskoha (kas eraldi või koos kogu ettevõttega) või kindla asukoha võõrandamisel, võib maksustada selles teises riigis.

3. Kapitali juurdekasvu, mis on saadud lepinguosalise riigi ettevõtte poolt rahvusvahelises transpordis kasutatavate mere- või õhusõidukite või selliste mere- või õhusõidukite ekspluateerimiseks vajaliku vallasvara võõrandamisel, maksustatakse ainult selles riigis.

4. Kapitali juurdekasvu iga muu vara võõrandamisel, mida ei ole käsitletud lõigetes 1, 2 ja 3, maksustatakse ainult selles lepinguosalises riigis, kus võõrandaja on resident.

5. Lõike 4 sätted ei mõjuta kummagi lepinguosalise riigi õigust maksustada vastavalt oma seadusele kapitali juurdekasvu aktsiate või jouissance-õiguste võõrandamisel kompaniis, kelle kapital on täielikult või osaliselt jaotatud aktsiateks ja kes selle riigi seaduste alusel on selle riigi resident, ning mis on saadud teise lepinguosalise riigi residendist füüsilise isiku poolt, kes on olnud aktsiate või jouissance-õiguste võõrandamisele eelnenud viie aasta jooksul esimesena mainitud riigi resident.

Artikkel 14. Eraviisiline teenistus

1. Tulu, mida lepinguosalise riigi residendist füüsiline isik saab kutsealasest teenistusest või muust eraviisilise iseloomuga tegevusest, maksustatakse ainult selles riigis, kui tal ei ole teises lepinguosalises riigis oma tegevuseks pidevalt vajalikku kindlat asukohta. Kui tal on selline kindel asukoht, siis võib tulu maksustada teises lepinguosalises riigis, kuid ainult selles osas, mis saadakse selle kindla asukoha kaudu. Selles mõttes, kui lepinguosalise riigi residendist füüsiline isik viibib teises lepinguosalises riigis perioodi või mitme perioodi jooksul kokku rohkem kui 183 päeva mõne kaheteistkümnekuulise perioodi vältel, mis algab või lõpeb vastaval rahandusaastal, siis loetakse tal teises lepinguosalises riigis olevat tema tegevuseks pidevalt vajalik kindel asukoht ja tema teises riigis toimunud ülalpool mainitud tegevusest saadud tulu loetakse saaduks selle kindla asukoha kaudu.

2. Mõiste «kutsealane teenistus» hõlmab eriti eraviisilist teadus-, kirjandus-, kunsti-, kasvatus- või haridusalast tegevust, aga ka arstide, juristide, inseneride, arhitektide, hambaarstide ja raamatupidajate eraviisilist tegevust.

Artikkel 15. Palgateenistus

1. Olenevalt artiklite 16, 18, 19 ja 20 sätetest maksustatakse lepinguosalise riigi residendi poolt saadud palka, töötasu ning muud sarnast teenistuse eest saadud tasu ainult selles riigis, kui teenistus ei ole toimunud teises lepinguosalises riigis. Kui teenistus on toimunud nii, siis võib sellist teenistuse eest saadud tasu maksustada selles teises riigis.

2. Olenemata lõike 1 sätetest maksustatakse lepinguosalise riigi residendi poolt teises lepinguosalises riigis teenistuse eest saadud tasu ainult esimesena mainitud riigis, kui:

a) tasu saaja viibib teises riigis perioodi või mitme perioodi jooksul, mis ei ületa kokku 183 päeva mõne kaheteistkümnekuulise perioodi vältel, mis algab või lõpeb vastaval rahandusaastal, ja

b) tasu maksab tööandja või tasu makstakse tööandja nimel, kes ei ole selle teise riigi resident, ja

c) tasu ei teki tööandja teises riigis asuva püsiva tegevuskoha või kindla asukoha kaudu toimuva äritegevuse tõttu.

3. Olenemata käesoleva artikli eelnevatest sätetest maksustatakse lepinguosalise riigi residendi poolt rahvusvahelises transpordis kasutatavatel mere- või õhusõidukitel toimunud teenistuse eest saadud tasu ainult selles riigis.

Artikkel 16. Juhatuse liikmete tasu

Juhatuse liikmete tasu ja muud väljamakset, mida lepinguosalise riigi resident saab teise lepinguosalise riigi residendist kompanii juhatuse või muu sarnase organi liikmena või kompanii bestuurder'i või commissaris'ena, võib maksustada selles teises riigis.

Artikkel 17. Kunstnikud ja sportlased

1. Olenemata artiklite 14 ja 15 sätetest võib lepinguosalise riigi residendi teatris, kinos, raadios või televisioonis kunstnikuna või muusiku või sportlasena teises lepinguosalises riigis toimuvast isiklikust tegevusest saadud tulu maksustada selles teises riigis.

2. Kui kunstniku või sportlase isiklikust tegevusest tekkinud tulu ei saa kunstnik või sportlane, vaid mõni teine isik, siis võib seda tulu olenemata artiklite 7, 14 ja 15 sätetest maksustada lepinguosalises riigis, kus kunstniku või sportlase tegevus on toimunud.

3. Lõigete 1 ja 2 sätted ei kehti tulu kohta, mida saadakse kunstniku või sportlase poolt lepinguosalises riigis toimuvast tegevusest, kui seda finantseeritakse täielikult või põhiliselt teise lepinguosalise riigi riiklikest või riikliku allüksuse või kohaliku omavalitsuse fondidest. Sel juhul maksustatakse tulu ainult selles lepinguosalises riigis, kus kunstnik või sportlane on resident.

Artikkel 18. Pension, annuiteet ja sotsiaalkindlustusväljamakse

1. Olenevalt artikli 19 lõike 2 sätetest maksustatakse lepinguosalise riigi residendile eelnenud teenistuse eest makstavat pensioni ja muud sarnast tasu ning igat annuiteeti ainult selles riigis.

2. Seejuures, kui selline tasu ei ole perioodilise iseloomuga ja seda makstakse teises lepinguosalises riigis toimunud eelnenud teenistuse eest või kui annuiteedi saamise õiguse asemel makstakse ühekordne summa, siis võib sellist tasu või ühekordset summat maksustada selles lepinguosalises riigis, kus ta tekib.

3. Pensioni ja muud väljamakset, mida makstakse lepinguosalise riigi sotsiaalkindlustussüsteemi alusel teise lepinguosalise riigi residendile, võib maksustada esimesena mainitud riigis.

4. Mõiste «annuiteet» tähistab perioodiliselt kindlaksmääratud ajal eluajal või teatud või määratavatel ajavahemikel makstavat fikseeritud summat, kohustusega sooritada väljamakset vastutasuks varem tehtud vastavale sissemaksele rahas või rahalises väärtuses.

Artikkel 19. Riigiteenistus

1. a) Tasu, mis ei ole pension ja mida lepinguosalise riigi, riikliku allüksuse või kohaliku omavalitsuse või selle riigi, riikliku allüksuse või kohaliku omavalitsuse asutuse või neile täielikult kuuluva üksuse poolt makstakse füüsilisele isikule selle riigi, allüksuse, omavalitsuse, asutuse või üksuse teenistuses oleku eest, võib maksustada selles riigis.

b) Seejuures maksustatakse seda tasu ainult teises lepinguosalises riigis, kui teenistus on toimunud selles riigis ja kui füüsiline isik on selle riigi resident, kes:

1. on selle riigi kodanik; või

2. kellest ei saanud selle riigi residenti ainult teenistuse eesmärgil.

2. a) Pensioni, mida lepinguosalise riigi, riikliku allüksuse või kohaliku omavalitsuse või selle riigi, riikliku allüksuse või kohaliku omavalitsuse asutuse või neile täielikult kuuluva üksuse poolt või nende poolt loodud fondidest makstakse füüsilisele isikule selle riigi, allüksuse, omavalitsuse, asutuse või üksuse teenistuses oleku eest, võib maksustada selles riigis.

b) Seejuures maksustatakse seda pensioni ainult teises lepinguosalises riigis, kui füüsiline isik on selle riigi resident ja kodanik.

3. Tasu ja pensioni kohta, mis on saadud lepinguosalise riigi, riikliku allüksuse või kohaliku omavalitsuse või selle riigi, riikliku allüksuse või kohaliku omavalitsuse asutuse või neile täielikult kuuluva üksuse äritegevusega seotud teenistuse eest, kehtivad artiklite 15, 16 ja 18 sätted.

Artikkel 20. Professorid ja õpetajad

1. Füüsiline isik, kes viibib lepinguosalises riigis õpetamise või uuringute eesmärgil selle lepinguosalise riigi ülikoolis, kolledþis või muus tunnustatud õppeasutuses ja kes on või oli vahetult enne seda teise lepinguosalise riigi resident, vabastatakse esimesena mainitud lepinguosalises riigis sellise õpetamise või uuringute eest saadud tasu maksustamisest kuni kaheaastase perioodi vältel, alates tema esimesest sel eesmärgil tehtud külastusest.

2. Käesolev artikkel ei kehti tulu kohta, mida saadakse mitte riiklikes, vaid põhiliselt teatud isiku või isikute erahuvides toimunud uurimistöö eest.

Artikkel 21. Üliõpilased

Üliõpilase, õpilase või praktikandi, kes on või oli vahetult enne lepinguosalises riigis viibimist teise lepinguosalise riigi resident ja kes viibib esimesena mainitud riigis ainult õpingute või praktiseerimise eesmärgil, ülalpidamiseks, õpinguteks või praktiseerimiseks saadud väljamakseid ei maksustata selles riigis tingimusel, et need väljamaksed tulevad väljaspool seda riiki asuvatest allikatest.

Artikkel 22. Muu tulu

1. Lepinguosalise riigi residendi poolt saadud tulu liike, mida käesoleva lepingu eelmistes artiklites ei ole käsitletud, maksustatakse ainult selles riigis, olenemata sellest, kus tulu tekib.

2. Lõike 1 sätted ei kehti tulu kohta, mis ei ole artikli 6 lõikes 2 määratletud kinnisvaratulu, kui sellise tulu saaja, kes on lepinguosalise riigi resident, äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või kelle eraviisiline teenistus toimub teises lepinguosalises riigis asuva kindla asukoha kaudu ja õigused või vara, millega seoses tulu saadakse, on tegelikult seotud sellise püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga. Sel juhul kehtivad vastavalt kas artikli 7 või artikli 14 sätted.

IV peatükk. KAPITALI MAKSUSTAMINE

Artikkel 23. Kapital

1. Kapitali, mis koosneb lepinguosalise riigi residendile kuuluvast artiklis 6 käsitletud ja teises lepinguosalises riigis asuvast kinnisvarast, võib maksustada selles teises riigis.

2. Kapitali, mis koosneb vallasvarast, mis moodustab osa lepinguosalise riigi ettevõtte teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu toimuvas äritegevuses kasutatavast varast või lepinguosalise riigi residendi teises lepinguosalises riigis toimuvaks eraviisiliseks teenistuseks vajaliku kindla asukoha kaudu toimuvas äritegevuses kasutatavast vallasvarast, võib maksustada selles teises riigis.

3. Kapitali, mis koosneb lepinguosalise riigi ettevõtte poolt rahvusvahelises transpordis kasutatavatest mere- ja õhusõidukitest ning selliste mere- ja õhusõidukite ekspluateerimiseks vajalikust vallasvarast, maksustatakse ainult selles riigis.

4. Lepinguosalise riigi residendi kapitali kõiki muid koostisosasid maksustatakse ainult selles riigis.

V peatükk. TOPELTMAKSUSTAMISE VÄLTIMINE

Artikkel 24. Topeltmaksustamise vältimine

1. Holland võib oma residentide maksustamisel lülitada maksubaasi, mille alusel vastav maksustamine toimub, tulu või kapitali liike, mida kooskõlas käesoleva lepingu sätetega võidakse maksustada Eestis.

2. Seejuures, kui Hollandi resident saab tulu liike, mida vastavalt käesoleva lepingu artiklile 6, artiklile 7, artikli 10 lõikele 6, artikli 11 lõikele 6, artikli 12 lõikele 5, artikli 13 lõigetele 1 ja 2, artiklile 14, artikli 15 lõikele 1, artikli 18 lõikele 3, artikli 19 lõike 1 punktile a ja lõike 2 punktile a ning artikli 22 lõikele 2 võidakse maksustada Eestis ja mis on lülitatud lõikes 1 viidatud maksubaasi, siis vabastab Holland maksuvähenduse võimaldamisega need tululiigid maksust. Selline maksuvähendus arvutatakse kooskõlas topeltmaksustamise vältimise kohta käivate Hollandi seaduse sätetega. Selles mõttes loetakse mainitud tululiigid nende tululiikide kogusumma hulka, mis nende sätete alusel on vabastatud Hollandi maksust.

3. Lisaks võimaldab Holland mahaarvestuse niiviisi arvutatud Hollandi maksust tulu või kapitali liikidele, mida vastavalt käesoleva lepingu artikli 10 lõikele 2, artikli 11 lõikele 2, artikli 12 lõikele 2, artikli 13 lõikele 5, artiklile 16, artiklile 17, artikli 18 lõikele 2 ning artikli 23 lõigetele 1 ja 2 võidakse maksustada Eestis, seda juhul, kui need on lülitatud lõikes 1 viidatud maksubaasi. Sellise mahaarvestuse ulatus on võrdne Eestis nendelt tulu või kapitali liikidelt tasutud maksuga, kuid ei ületa seda osa maksuvähendusest, mida oleks võimaldatud, kui niiviisi maksubaasi lülitatud tulu või kapitali liigid oleksid olnud ainsad tulu või kapitali liigid, mis oleksid vabastatud Hollandi maksust topeltmaksustamise vältimise kohta käivate Hollandi seaduse sätete alusel.

4. Eestis välditakse topeltmaksustamist järgnevalt:
a) Kui Eesti resident saab tulu või omab kapitali, mida vastavalt käesolevale lepingule võidakse maksustada Hollandis, ja kui tema siseriiklikus seadusandluses puudub enamsoodustatud käsitlus, siis võimaldab Eesti:
(i) mahaarvestuse selle residendi tulumaksust summas, mis vastab Hollandis makstud tulumaksule;
(ii) mahaarvestuse selle residendi kapitalimaksust summas, mis vastab Hollandis makstud kapitalimaksule.
Seejuures ei ületa selline mahaarvestus kummalgi juhul seda osa Eesti tulu- või kapitalimaksust, mis oli arvestatud enne mahaarvestuse tegemist vastavalt kas tulule või kapitalile, mida võidakse maksustada Hollandis.
b) Punkti a mõttes, kui Eesti residendist kompanii saab dividende Hollandi residendist kompaniilt, kelle hääleõiguslikest aktsiatest kuulub talle vähemalt 10 protsenti, siis ei hõlma Hollandis makstud maks mitte ainult dividendidelt makstud maksu, vaid ka maksu dividendide aluseks olevalt kasumiosalt.

Käesoleva lõike mõttes käsitletakse artikli 2 lõigetes 3.b ja 4 viidatud makse, mis ei ole kapitalimaks, tulumaksudena.
(õ) 2.06.2008 12:15

VI peatükk. ERISÄTTED

Artikkel 25. Merel toimuv tegevus

1. Käesoleva artikli sätted kehtivad olenemata käesoleva lepingu teistest sätetest. Seejuures käesoleva artikli sätted ei kehti, kui isiku merel toimuv tegevus kujutab selle isiku jaoks artikli 5 sätete alusel püsiva tegevuskoha või artikli 14 sätete alusel kindla asukoha kaudu toimuvat tegevust.

2. Käesolevas artiklis tähistab mõiste «merel toimuv tegevus» lepinguosalise riigi vetes asuva merepõhja, maapõue ning neis leiduvate loodusvarade uurimise ja kasutuselevõtuga seotud merel toimuvat tegevust.

3. Olenevalt käesoleva artikli lõike 4 sätetest loetakse lepinguosalise riigi ettevõtte teises lepinguosalises riigis merel toimuvat tegevust seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu toimuvaks äritegevuseks, kui vastav teises riigis merel toimuv tegevus kestab perioodi või mitme perioodi jooksul kokku rohkem kui 30 päeva ükskõik millise 12-kuulise perioodi vältel.

Käesoleva lõike mõttes:

a) kui teises lepinguosalises riigis merel toimuvas tegevuses osalev ettevõte on assotsieerunud teise ettevõttega ja see teine ettevõte jätkab sama projekti ühe osana sama merel toimuvat tegevust, milles osaleb või osales esimesena mainitud ettevõte, ja eelpool mainitud tegevuses osalevad mõlemad ettevõtted ühtekokku rohkem kui 30 päeva ükskõik millise 12-kuulise perioodi vältel, siis loetakse kummagi ettevõtte tegevust kestvaks perioodi vältel, mis ületab 30 päeva sel perioodil;

b) ettevõtet loetakse assotsieerunuks teise ettevõttega, kui ühele neist kuulub otseselt või kaudselt vähemalt üks kolmandik teise ettevõtte kapitalist või kui isikule kuulub otseselt või kaudselt vähemalt üks kolmandik mõlema ettevõtte kapitalist.

4. Seejuures ei loeta käesoleva artikli lõike 3 mõttes mõistet «merel toimuv tegevus» hõlmavat:

a) artikli 5 lõikes 4 mainitud tegevust või tegevuste kombinatsiooni;

b) pukseerimist või ankurdamist põhiliselt selleks otstarbeks ehitatud laevade poolt ning muid selliste laevade tegevusi;

c) varustuse või personali transportimist rahvusvahelises transpordis kasutatava laeva või lennukiga.

5. Lepinguosalise riigi residendist füüsilise isiku teises lepinguosalises riigis merel toimuvas tegevuses osalemist, mis seisneb kutsealases teenistuses või muudes eraviisilise iseloomuga tegevustes, loetakse teises lepinguosalises riigis kindla asukoha kaudu toimunud tegevuseks, kui vastav merel toimuv tegevus kestab pideva 30-päevase või pikema perioodi vältel.

6. Lepinguosalise riigi residendi poolt teenistuse eest saadud töötasud, palgad ja muud sarnased tasud, mis on seotud teises lepinguosalises riigis püsiva tegevuskoha kaudu merel toimuva tegevusega, võib maksustada selles teises riigis juhul, kui see teenistus on toimunud selles teises riigis merel toimuva tegevusena.

7. Kui esitatakse tõend, et Eestis on tasutud maks nendelt tululiikidelt, mida vastavalt artiklile 7 ja artiklile 14 seoses käesoleva artikli lõigetega 3 ja 5 ning käesoleva artikli lõikega 6 võib maksustada Eestis, siis võimaldab Holland oma maksust maksuvähenduse kooskõlas artikli 24 lõikes 2 esitatud reeglitega.

Artikkel 26. Mittediskrimineerimine

1. Lepinguosalise riigi kodanikke ei allutata teises lepinguosalises riigis maksustamisele või sellega kaasnevatele nõuetele, mis on erinevad või koormavamad kui maksustamine või sellega kaasnevad nõuded, millele samades tingimustes alluvad või alluksid selle teise riigi kodanikud, seda eriti residentsuse suhtes. Olenemata artikli 1 sätetest rakendatakse käesolevat sätet ka isikute suhtes, kes ei ole ühe või mõlema lepinguosalise riigi residendid.

2. Kodakondsuseta isikuid, kes on lepinguosalise riigi residendid, ei allutata kummaski lepinguosalises riigis maksustamisele või sellega kaasnevatele nõuetele, mis on erinevad või koormavamad kui maksustamine või sellega kaasnevad nõuded, millele samades tingimustes alluvad või alluksid vastava riigi kodanikud, seda eriti residentsuse suhtes.

3. Lepinguosalise riigi ettevõtte teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu toimuva äritegevuse maksustamine ei saa teises riigis olla vähem soodus kui selle teise riigi sama tegevusega ettevõtete maksustamine. Käesolevat sätet ei saa tõlgendada kui lepinguosalise riigi kohustust võimaldada teise lepinguosalise riigi residendile neid isiklikke maksusoodustusi, maksuvabastusi ja maksuvähendusi perekonnaseisu või perekondlike kohustuste tõttu, mida ta võimaldab oma residentidele.

4. Välja arvatud juhtudel, kui kehtivad artikli 9 lõike 1, artikli 11 lõike 8 või artikli 12 lõike 7 sätted, kuuluvad lepinguosalise riigi ettevõtte poolt teise lepinguosalise riigi residendile makstavad intressid, kasutustasu ja teised väljamaksed selle ettevõtte maksustatava kasumi määramisel mahaarvestusele samadel tingimustel, kui neid oleks makstud esimesena mainitud riigi residendile. Sarnaselt kuuluvad esimese lepinguosalise riigi ettevõtte kõik võlad teise lepinguosalise riigi residendile selle ettevõtte maksustatava kapitali määramisel mahaarvestusele samadel tingimustel, kui neid oleks määratud esimesena mainitud riigi residendile.

5. Lepinguosalise riigi ettevõtteid, kelle kapitali kas osaliselt või täielikult omatakse või otseselt või kaudselt kontrollitakse teise lepinguosalise riigi ühe või enama residendi poolt, ei allutata esimesena mainitud riigis maksustamisele või sellega kaasnevatele nõuetele, mis on erinevad või koormavamad kui maksustamine või sellega kaasnevad nõuded, millele alluvad või alluksid esimesena mainitud riigi teised sarnased ettevõtted.

6. Lepinguosalise riigi residendist füüsilise isiku poolt või tema kasuks tehtavaid sissemakseid pensionifondi, mida maksustamise mõttes tunnustatakse teises lepinguosalises riigis, käsitletakse esimesena mainitud riigis maksustamise mõttes sarnaselt selles esimesena mainitud riigis tunnustatavasse pensionifondi tehtavate sissemaksetega, kui

a) selline füüsiline isik tegi sissemakseid sellesse pensionifondi enne esimesena mainitud riigi residendiks saamist; ja

b) esimesena mainitud riigi kompetentne ametivõim tunnistab selle pensionifondi vastavaks selles riigis maksustamise mõttes tunnustatud pensionifondiga.

Käesoleva lõike mõttes hõlmab «pensionifond» sellist pensionifondi, mis on loodud riikliku sotsiaalkindlustussüsteemi alusel.

7. Olenemata artikli 2 sätetest kehtivad käesoleva artikli sätted igat liiki maksude suhtes.

Artikkel 27. Vastastikuse kokkuleppe protseduur

1. Kui isik arvab, et ühe või mõlema lepinguosalise riigi tegevus põhjustab või võib põhjustada tema sellist maksustamist, mis ei ole kooskõlas käesoleva lepingu sätetega, siis võib ta hoolimata nende riikide siseriiklikus seadusandluses sätestatust esitada oma juhtumi selle lepinguosalise riigi, kelle resident ta on, kompetentsele ametivõimule või kui tema juhtum käib artikli 26 lõike 1 alla, siis selle lepinguosalise riigi, kelle kodanik ta on, kompetentsele ametivõimule. Juhtum tuleb esitada kolme aasta jooksul alates lepingu sätetele mittevastavat maksustamist põhjustava tegevuse esimesest teatavakstegemisest.

2. Kui protest on kompetentse ametivõimu arvates õigustatud ja rahuldavat lahendust ei saavutata, siis püüab ta lahendada juhtumit vastastikusel kokkuleppel teise lepinguosalise riigi kompetentse ametivõimuga, pidades seejuures silmas lepingule mittevastava maksustamise vältimist. Saavutatud kokkulepe viiakse täide olenemata ajapiirangutest lepinguosaliste riikide siseriiklikus seadusandluses.

3. Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud püüavad vastastikusel kokkuleppel lahendada kõiki raskusi või kahtlusi, mis tekivad lepingu tõlgendamisel või rakendamisel. Samuti võivad nad teineteisega konsulteerida topeltmaksustamise vältimiseks juhtudel, mida lepingus ei ole käsitletud.

4. Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud võivad eelnevate lõigete mõttes kokkuleppe saavutamiseks teineteisega vahetult konsulteerida.

5. Kui lepingu tõlgendamise või rakendamisega tekib raskusi või kahtlusi, mida ei saa lahendada lepinguosaliste riikide kompetentsete ametivõimude vastastikusel kokkuleppel vastavalt käesoleva artikli eelmistele lõigetele kahe aasta jooksul alates küsimuse tõstatamisest, siis võib juhtumi kummagi lepinguosalise riigi nõudmisel allutada arbitraaþile, kuid alles pärast käesoleva artikli lõigete 1 kuni 4 alusel toimuvate protseduuride lõplikku ammendamist ja eeldusel, et teise lepinguosalise riigi kompetentne ametivõim ning kõnealune maksumaksja või maksumaksjad nõustuvad kirjalikult pidama arbitraaþiameti otsust enda jaoks siduvaks. Arbitraaþiameti otsus on iga konkreetse juhtumi puhul mõlema lepinguosalise riigi ja kõnealuse maksumaksja või maksumaksjate jaoks siduv.

Artikkel 28. Informatsioonivahetus

1. Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud vahetavad sellist informatsiooni, mis on vajalik käesoleva lepingu sätete või lepinguosaliste riikide siseriikliku seadusandluse täitmiseks lepingualuste maksude suhtes niivõrd, kuivõrd sellekohane maksustamine ei ole lepinguga vastuolus. Informatsioonivahetus ei ole piiratud artikliga 1. Lepinguosaliselt riigilt saadud informatsiooni käsitletakse saladusena sarnaselt siseriikliku seadusandluse alusel saadava informatsiooniga ja seda avaldatakse ainult isikutele või ametivõimudele (sealhulgas kohtutele ja valitsusasutustele), kes on seotud lepingualuste maksude määramise või kogumisega, maksude sissenõudmisega, maksude suhtes vastutusele võtmisega või nende maksudega seotud kaebuste lahendamisega. Need isikud või ametivõimud kasutavad informatsiooni ainult nimetatud eesmärkidel. Nad võivad avaldada informatsiooni avalikul kohtuprotsessil või kohtuotsuse raamides.

2. Lepinguosaline riik võib avaldada artikli 27 lõike 5 sätete alusel moodustatud arbitraaþiametile sellist informatsiooni, mis on vajalik arbitraaþiprotseduuri täitmiseks. Selline informatsiooni avaldamine toimub vastavalt artikli 30 sätetele. Arbitraaþiameti liikmete kohta kehtivad sel viisil avaldatud informatsiooni suhtes käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud avaldamispiirangud.

Artikkel 29. Abi maksukogumisel

1. Riigid nõustuvad maksukogumist silmas pidades osutama teineteisele abi ja toetust lepingualuste maksude ning nendega kaasnevate juurdekasvude, trahvide, viiviste, intresside ja kulude suhtes kooskõlas nende vastavate seaduste või administratiivse tegevusega.

2. Maksukogumise palve esitanud riigilt maksukogumise palve saanud riik kogub esimesena mainitud riigi maksu kooskõlas tema enda maksude kogumisega seotud seaduste ja administratiivse tegevusega. Seejuures ei ole maksukogumise palvetel selle saanud riigis eelistust ja seda ei saa võla sissenõudmiseks kasutada maksuvõlglase kinnipidamiseks. Maksukogumise palve saanud riik ei ole kohustatud rakendama selliseid täidesaatvaid meetmeid, mida ei võimalda maksukogumise palve esitanud riigi seadused.

3. Lõike 2 sätted kehtivad ainult selliste maksunõuete kohta, mis kujutavad endast maksukogumise palve esitanud riigis maksu sissenõudmist lubavat teatist ja mida, kui kompetentsed ametivõimud ei ole kokku leppinud teisiti, ei ole vaidlustatud.

Seejuures, kui maksukogumise palve on seotud sellise isiku maksukohustusega, kes on maksukogumise palve esitanud riigis mitteresident, siis kehtivad lõike 2 sätted ainult juhul, kui maksunõuet ei saa edasi vaidlustada, kui kompetentsed ametivõimud ei ole kokku leppinud teisiti.

4. Maksukogumise palve saanud riik ei ole kohustatud nõustuma maksunõudega:

a) kui maksukogumise palve esitanud riik ei ole kasutanud kõiki oma territooriumil kättesaadavaid vahendeid, välja arvatud juhul, kui selline kogumine põhjustaks ülemääraseid raskusi;

b) kui ja niivõrd, kuivõrd ta peab maksunõuet käesoleva lepingu või mõne muu lepingu sätete, mille osapooled mõlemad riigid on, vastaseks.

5. Maksukogumise palve esitanud riigis maksunõude sissenõudmist lubav teatis, kui see on vajalik ja kooskõlas maksukogumise palve saanud riigis kehtivate seadusesätetega, võetakse vastu, seda tunnustatakse, täiendatakse või asendatakse maksukogumise palve saanud riigis maksunõude sissenõudmist lubava teatisega niipea kui võimalik pärast maksukogumise palve esitanud riigi maksunõude sissenõudmist lubava teatise saamist.

Artikkel 30. Artiklite 28 ja 29 piirangud

Artiklite 28 ja 29 sätteid ei saa mingil juhul tõlgendada kui lepinguosalisele riigile pandud kohustust:

a) kasutada administratiivseid meetmeid, mis on vastuolus selle või teise lepinguosalise riigi seaduste ja administratiivse tegevusega;

b) anda informatsiooni, mis ei ole selle või teise lepinguosalise riigi seaduste alusel või administreerimise tavalise korra järgi kättesaadav;

c) anda informatsiooni, mis avaldaks mõne kaubavahetuse, äritegevuse, tööstusliku, kaubandusliku või kutsealase saladuse või kaubavahetusprotsessi või informatsiooni, mille avaldamine oleks vastuolus riiklike huvidega (ordre public).

Artikkel 31. Diplomaatilised esindajad ja konsulaarametnikud

1. Miski käesolevas lepingus ei mõjuta diplomaatiliste esindajate või konsulaarametnike rahanduslikke eelisõigusi vastavalt rahvusvahelise õiguse üldreeglitele või erikokkulepete tingimustele.

2. Käesoleva lepingu mõttes loetakse füüsilist isikut, kes on lepinguosalise riigi diplomaatilise või konsulaaresinduse liige teises lepinguosalises riigis või kolmandas riigis ja kes on saatja riigi kodanik, saatja riigi residendiks, kui ta allub tulu- ja kapitalimaksude suhtes selles riigis samadele kohustustele kui selle riigi residendid.

3. Käesolev leping ei kehti lepinguosalises riigis olevate rahvusvaheliste organisatsioonide, asutuste ja nende ametnike ning kolmanda riigi diplomaatilise või konsulaaresinduse liikmete suhtes, kui nad ei allu tulu- ja kapitalimaksude suhtes selles riigis samadele kohustustele kui selle riigi residendid.

Artikkel 32. Territoriaalne ulatus

1. Käesolevat lepingut võib laiendada kas olemasolevana või vajalike muudatustega Hollandi Antillidele või Arubale, kas kummalegi eraldi või mõlemale koos, kui vastaval maal kehtivad käesoleva lepingu aluste maksudega olemuslikult sarnased maksud. Iga selline lepingu laiendamine jõustub määratud ajal olenevalt muudatustest ja tingimustest, sealhulgas tingimustest lepingu lõpetamise kohta, mida võib määratleda ja milles võib kokku leppida nootide vahetamise teel diplomaatiliste kanalite kaudu.

2. Lepingu lõpetamine ei lõpeta lepingu kehtivust maale, millele lepingut vastavalt käesolevale artiklile on laiendatud, kui ei lepita kokku teisiti.

VII peatükk. LÕPPSÄTTED

Artikkel 33. Lepingu jõustumine

Käesolev leping jõustub kolmekümnendal päeval pärast viimast kuupäeva, millal vastavad valitsused teatavad teineteisele kirjalikult diplomaatiliste kanalite kaudu vastavate riikide põhiseaduslike nõuete täitmisest, ja tema sätted hakkavad mõlemas lepinguosalises riigis kehtima:

a) kinnipeetavate maksude suhtes tulule, mis on saadud 1995. aasta 1. jaanuaril või pärast 1995. aasta 1. jaanuari;

b) muude tulu- ja kapitalimaksude suhtes maksudele, mis kuuluvad maksmisele 1995. aasta 1. jaanuaril või pärast 1995. aasta 1. jaanuari algaval maksuaastal või maksustamisperioodil.

Artikkel 34. Lepingu lõpetamine

Käesolev leping jääb jõusse kuni tema lõpetamiseni ühe lepingupoole poolt. Kumbki lepingupool võib lõpetada lepingu diplomaatiliste kanalite kaudu kirjaliku etteteatamisega vähemalt kuus kuud enne kalendriaasta lõppu. Sel juhul lakkab leping mõlemas lepinguosalises riigis kehtimast:

a) 1. jaanuaril või pärast 1. jaanuari saadud tulult kinnipeetavate maksude suhtes -- kalendriaastal, mis järgneb lepingu lõpetamisteate andmise aastale;

b) muude tulu- ja kapitalimaksude suhtes maksudele, mis kuuluvad maksmisele 1. jaanuaril või pärast 1. jaanuari algaval maksuaastal või maksustamisperioodil -- kalendriaastal, mis järgneb lepingu lõpetamisteate andmise aastale.

Selle tõendamiseks on vastavalt volitatud isikud kirjutanud alla käesolevale lepingule.

Sõlmitud Tallinnas 1997. aasta 14. märtsil kahes eksemplaris inglise keeles.

Eesti Vabariigi nimel Mart OPMANN Hollandi Kuningriigi nimel Bartholomeus de BRUYN OUBOTER

Protokoll

Kirjutades täna alla tulu- ja kapitalimaksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingule Eesti Vabariigi ja Hollandi Kuningriigi vahel, leppisid allakirjutanud kokku, et järgnevad sätted kujutavad endast lepingu lahutamatut osa.

I. Artiklite 1 ja 4 juurde

Lepiti kokku, et käesoleva lepingu mõttes käsitletakse lepinguosalist riiki, tema riiklikke allüksusi või kohalikke omavalitsusi, selle riigi, allüksuse või omavalitsuse asutusi, aga ka selles lepinguosalises riigis tunnustatavat pensionifondi või heategevuslikku organisatsiooni, kelle tulu on üldiselt selles riigis maksust vabastatud, selle riigi residendina. Eesti puhul käsitletakse tunnustatava pensionifondina Eesti seaduste alusel loodud pensionifondi ja Hollandi puhul kooskõlas põhikirjaliste sätetega tunnustatavat ja kontrollitavat pensionifondi.

II. Artikli 3 juurde

Lepiti kokku, et mõiste «Eesti» või «Holland» hõlmab vastavalt eksklusiivset majandusvööndit, kus Eesti või Holland võib kooskõlas siseriikliku seadusandluse ja rahvusvahelise õigusega kasutada oma suveräänseid õigusi, kui Eesti või Holland on oma seaduste alusel määratlenud või määratleb sellise vööndi ja kasutab seal praegu või edaspidi oma maksustamisõigusi.

III. Artikli 4 juurde

Laeva pardal elavat füüsilist isikut, kellel ei ole kindlat elukohta kummaski lepinguosalises riigis, loetakse selle lepinguosalise riigi residendiks, kus asub laeva kodusadam.

IV. Artiklite 5, 6, 7, 13 ja 25 juurde

Lepiti kokku, et loodusvarade uurimis- ja kasutuselevõtuõigusi käsitletakse kui selles lepinguosalises riigis asuvat kinnisvara, millega merepõhi või maapõu on seotud, ning et vastavaid õigusi loetakse kuuluvaks selles riigis asuva püsiva tegevuskoha vara juurde. Lisaks lepiti kokku, et eelpool mainitud õigused hõlmavad õigusi osalusele või kasule sellise uurimise või kasutuselevõtuga tekkinud varas.

V. Artiklite 6 ja 13 juurde

Lepiti kokku, et artiklite 6 ja 13 mõttes käsitletakse optsioone või sarnaseid kinnisvaraga seotud õigusi kui kinnisvara.

VI. Artikli 7 juurde

Artikli 7 lõigete 1 ja 2 suhtes, kui lepinguosalise riigi ettevõte müüb teises lepinguosalises riigis kaupu või kelle äritegevus toimub seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu, siis ei määrata selle püsiva tegevuskoha kaudu saadavat kasumit ettevõtte poolt saadud kogusumma alusel, vaid ainult ettevõtte selle kasumi osa alusel, mis saadakse püsiva tegevuskoha kaudu toimuva tõelise tegevuse käigus müükide või äritegevuse tulemusena. Sealhulgas, kui ettevõttel on püsiv tegevuskoht, siis ei määrata tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase sisseseade või territooriumi uuringu, varustamise, seadistamise või ehitamise või kommunaaltööde lepingute puhul püsiva tegevuskoha kaudu saadavat kasumit lepingu kogusumma alusel, vaid ainult lepingu selle osa alusel, mis tegelikult toimub püsiva tegevuskoha kaudu selles lepinguosalises riigis, kus püsiv tegevuskoht asub. Kasum, mis on seotud lepingu selle osaga, mille puhul tegevused toimuvad ettevõtte peakontori kaudu, maksustatakse ainult selles lepinguosalises riigis, kus ettevõte on resident.

VII. Artikli 8 juurde

Käesoleva artikli mõttes hõlmab lepinguosalise riigi ettevõtte rahvusvahelisest mere- või õhutranspordist saadud kasum kasumit laevade või lennukite ilma meeskonnata rentimisest rahvusvahelises transpordis, aga ka kasumit konteinerite rentimisest, kui sellise rentimise kasum on täiendav või kaasnev lõikes 1 kirjeldatud kasumi suhtes.

VIII. Artiklite 10, 11 ja 12 juurde

Kui allikamaksuga on maksustatud artiklite 10, 11 ja 12 sätete alusel ettenähtud maksusummast rohkem, siis enammakstud summa tagasimaksu taotlused tuleb esitada maksu sissenõudnud riigi kompetentsele ametivõimule kolme aasta jooksul pärast selle kalendriaasta lõppu, millal maksuga maksustati.

IX. Artikli 11 juurde

Lepinguosalised riigid kinnitavad, et nad kohtuvad edaspidi kokkulepitaval kuupäeval pärast viie aasta möödumist käesoleva lepingu jõustumisest selleks, et protokolli vormis läbi rääkida lepinguosalises riigis artikli 11 lõike 2 alusel võetava maksumäära vähendamise üle nullini seoses igat liiki laenuga selle riigi ettevõttele teise lepinguosalise riigi panga poolt.

Lisaks leppisid lepinguosalised riigid kokku, et kui Eesti ja kolmanda riigi, kes on käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäeval Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liige, vahelise lepingu alusel on kolmanda riigi residendil õigus seoses panga poolt ettevõttele antavatelt igat liiki laenudelt makstavate intresside suhtes maksumäärale, mis on madalam kui artikli 11 lõikes 2 määratletud määr, ning kui see leping jõustub kas enne või pärast käesoleva lepingu jõustumist, siis teatab Eesti kompetentne ametivõim sellest kolmanda riigiga sõlmitud lepingust Hollandi kompetentsele ametivõimule viivitamatult pärast selle lepingu jõustumist ja käesoleva lepingu artikli 11 lõikes 2 määratletud maksumäär asendatakse sellise madalama maksumääraga nende intresside suhtes, mida makstakse seoses panga poolt ettevõttele antavate igat liiki laenudega, seda kas vastava lepingu või käesoleva lepingu jõustumise kuupäeval, olenevalt sellest, kumb on hilisem.

X. Artikli 12 juurde

1. Väljamakseid, mida saadakse hüvitusena tehniliste teenuste, sealhulgas teadusliku, geoloogilise või tehnilise iseloomuga tööde või uuringute, insenertehniliste lepingute, sealhulgas sellealaste projektide, või konsultatsiooni- või järelevalveteenuste eest, ei loeta väljamakseteks, mida saadakse hüvitusena tööstuslikku, kaubanduslikku või teadusalast kogemust puudutava informatsiooni eest, välja arvatud juhul, kui selliste väljamaksete summad põhinevad tootmisel, müükidel, teostusel, kasumil või muul sarnasel alusel, mis on seotud nimetatud informatsiooni kasutamisega.

2. Lepiti kokku, et mõiste «kasutustasu» ei hõlma makseid puurseadmete kasutamise või sarnase otstarbega sisseseade eest, mida kasutatakse süsivesinike uuringutel ja kasutuselevõtul.

3. Kui Eesti nõustub pärast käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäeva kolmanda riigiga, kes on käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäeval Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) liige, sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingus välja jätma mingid õigused või varad artikli 12 lõikes 4 olevast definitsioonist või vabastama Eestis tekkiva kasutustasu Eesti kasutustasu maksust või vähendama kinnipeetava maksu määrasid artikli 12 lõikes 2, siis kehtib selline definitsioon või vabastus või madalam maksumäär automaatselt vastavalt lõikes 4 või lõikes 2 määratule.

XI. Artikli 16 juurde

Lepiti kokku, et Hollandi kompanii bestuurder või commissaris tähistab isikuid, keda nimetatakse kompanii aktsionäride üldkoosoleku või mõne muu kompetentse ühenduse poolt ja kelle kanda on vastavalt selle kompanii üldjuhtimine ning järelevalve.

XII. Artikli 24 juurde

Lepiti kokku, et artikli 24 lõikes 3 mainitud maksuvähenduse arvutamisel võetakse arvesse artikli 23 lõikes 1 mainitud kapitali liikide väärtus, mida on vähendatud võlgade võrra, mis on tagatud selle kapitali hüpoteegiga, ning artikli 23 lõikes 2 mainitud kapitali liikide väärtus, mida on vähendatud püsiva tegevuskoha või kindla asukoha kaudu tekkivate võlgade võrra. (õ) 2.06.2008 12:15

XIII. Artikli 27 lõike 5 ja artiklite 28 ning 29 juurde

Arbitraaþi, informatsioonivahetuse ja maksukogumise abi sätete suhtes võivad lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud vastastikusel kokkuleppel määrata vastavad protseduurireeglid, taotluste ja vastuste vormid, kogutud maksusummade üleandmise, minimaalse kogutava summa ning nendega seotud asjaolud.

Selle tõendamiseks on vastavalt volitatud isikud kirjutanud alla käesolevale protokollile.

Sõlmitud Tallinnas 1997. aasta 14. märtsil kahes eksemplaris inglise keeles.

Eesti Vabariigi nimel Mart OPMANN Hollandi Kuningriigi nimel Bartholomeus de BRUYN OUBOTER

ÕIEND


Muudetud artikli 24 lõigete järjekorda, lugedes senise lõike 1 lõikeks 4, lõiked 2, 3 ja 4 lõigeteks 1, 2 ja 3.
Asendatud artikli 24 lõigetes 2 ja 3 viide sama artikli lõikele 2 viitega lõikele 1.
Asendatud lepingu juurde kuuluva protokolli XII. punktis «Artikli 24 juurde» sõnad «artikli 24 lõikes 4» sõnadega «artikli 24 lõikes 3.
Alus: «Riigi Teataja seaduse» § 17 lg 31 p 1, Välisministeeriumi 9.05.2008 kiri nr 8.2/5053 ja riigisekretäri 20.05.2008 resolutsioon nr 17-5/08-03375.

Lisa 12971268 Inglise keeles