Perearsti tööjuhend
Vastu võetud 29.11.2001 nr 117
RTL 2001, 130, 1887
jõustumine 01.01.2002
Muudetud järgmiste määrustega (kuupäev, number, avaldamine Riigi Teatajas, jõustumise aeg):
09.10.2002/124 (RTL 2002, 118, 1722) 21.10.2002
13.01.2003/6 (RTL 2003, 13, 169) 01.02.2003
26.09.2003/112 (RTL 2003, 105, 1612) 11.10.2003
22.07.2004/93 (RTL 2004, 102, 1656) 01.08.2004
Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (RT I 2001, 50, 284) § 8 lõike 6 alusel.
§1. Üldsätted
(1) Perearst on sellekohase eriala omandanud eriarst, kes on läbinud residentuuri või vastavad spetsialiseerumiskursused ning sooritanud perearsti eksami.
(2) Pereõde on koos perearstiga töötav erikoolituse saanud õde või ämmaemand, kes on läbinud pereõe spetsialiseeritud täiendkursuse.
(3) Perearst osutab koos pereõega üldarstiabi, annab nõu hoolduse ja haigusi, vigastusi või mürgistusi ennetavate tegevuste osas kõigile tema nimistusse kantud isikutele.
(4) Iga perearstiga peab koos töötama vähemalt üks pereõde.
(5) Perearst teeb esmase arstliku otsuse iga tervisega seotud probleemi kohta, millega patsient pöördub tema poole.
(6) Perearst on kohustatud andma abi vahetult ise või sõltuvalt patsiendi vajadusest korraldama arstiabi teiste tervishoiuteenuste osutajate kaudu, suunates patsiendid eriarstide konsultatsioonile või haiglasse.
(7) [kehtetu - RTL 2002, 118, 1722 – jõust. 21.10.2002]
(8) Perearst lähtub üldarstiabi osutamisel ja korraldamisel patsiendi tervise seisundist, tagab patsiendile parima vajaliku ning võimaliku abi vastavalt lepingutele.
(9) Perearst tagab tema nimistusse kantud isikutele üldarstiabi kättesaadavuse ning arstiabi järjepidevuse koostöös eriarstidega käesoleva määrusega ettenähtud ulatuses ja korras.
(10) Perearst teostab uuringuid ja raviprotseduure vastavalt sotsiaalministri 3. oktoobri 2002. a määruse nr 121 “Kindlustatud isikult tasu maksmise kohustuse Eesti Haigekassa poolt ülevõtmise kord ja tervishoiuteenuse osutajatele makstava tasu arvutamise metoodika” (RTL 2002, 118, 1719; 2003, 16, 221; 75, 1103; 94, 1410; 96, 1448) paragrahvidele 5 ja 6.
[RTL 2003, 105, 1612 – jõust. 11.10.2003]
§2. Perearsti töövaldkonnad
(1) Perearsti töövaldkonnad on:
1) tervise
edendamine ja haiguste ennetamine, mis hõlmab tervise riskitegurite
hindamist, arstlikku läbivaatust, individuaalset tervisekasvatust,
meditsiinilist nõustamist, immuniseerimist ja sõeluuringuid;
2)
haiguste diagnoosimine ja haigete ravimine;
3) aktiiv- ja
hooldusravile suunamine koostöös eriarstidega, õdedega,
ämmaemandatega, sotsiaaltöötajatega ja kohalike omavalitsustega;
4)
tervishoiuteenuste osutamist tõendavate ja perearsti nimistut
puudutavate dokumentide vormistamine;
5) tervishoiustatistika ja
tervishoiualase majandustegevuse aruannete koostamine ja nende
esitamine maavanemale;
6) asjaajamise korraldamine seadustes
sätestatud korras.
(2) Perearsti vastuvõtt sisaldab järgmisi tegevusi:
1)
vestlus haigega ja anamneesi kogumine;
2) haige läbivaatus,
uuringute ja raviplaani koostamine, diagnoosimine;
3) nõustamine
tervise säilitamise ja taastamise osas;
4) nõustamine töö ja
elukorralduse osas;
5) ravimite soovitamine ja väljakirjutamine;
6)
raviprotseduuride teostamine;
7) laboratoorsete uuringute
teostamine;
8) tervishoiuteenuste osutamisega seotud dokumentide
väljastamine.
(3) Perearst teeb tema nimistus olevaile patsientidele vajadusel koduvisiite.
(4) Perearst peab osalema erialastel kursustel, seminaridel, konverentsidel ja muul koolitusel vähemalt 60 tundi aastas.
§3. Pereõe töövaldkonnad
(1) Pereõe tegevusvaldkonnad on:
1)
terve imiku/lapse füüsilise ja psüühilise arengu jälgimine,
perioodiliste läbivaatuste teostamine;
2) vanemate ja
perekonna õpetamine ning nõustamine lapse hügieeni, hoolduse, kehalise
aktiivsuse, haiguste ennetamise ja toitumise osas;
3) patsientide
nõustamine pereplaneerimise ja seksuaaltervise küsimustes;
4)
normaalse raseduse jälgimine, raseda nõustamine toitumise ja kehaliste
harjutuste suhtes, tulevase ema ja isa ettevalmistamine sünnituseks,
emaduseks ja isaduseks;
5) eakate tervise jälgimine ja õpetamine
oma tervise ning ealiste probleemidega toimetulekuks;
6)
vaktsiinide tellimine, hävitamine, arvestuse ja immuniseerimise
ajakava pidamine ning immuniseerimine;
7) õendusabi vajaduste
kindlakstegemine ja õendusabiplaani koostamine ning õendusabiteenuste
osutamine nii ambulatoorselt kui ka patsiendi kodus;
8)
jäätmekäitluse teostamine.
(2) Pereõe iseseisev vastuvõtuaeg on vähemalt 10 tundi nädalas.
(3) Pereõde peab osalema erialastel kursustel, seminaridel, konverentsidel ja muul koolitusel vähemalt 60 tundi aastas.
§4. Üldarstiabi kättesaadavus
(1) Perearsti vastuvõtuaeg on vähemalt 20 tundi nädalas, sellele lisandub aeg koduvisiitideks.
(2) Vastuvõtuajad peavad olema igal tööpäeval ajavahemikus kella 8.00–18.00, perearsti tegevuskoht peab olema avatud tööpäeviti vähemalt kaheksa tundi päevas.
(3) Ägeda tervisehäirega patsient peab perearsti vastuvõtule pääsema pöördumise päeval, teistel juhtudel kolme tööpäeva jooksul.
(4) Perearst peab teavitama inimesi, kuhu ja kelle poole saab pöörduda arstiabi saamiseks väljaspool vastuvõtuaega.
(5) Perearst võib osutada üldarstiabi väljaspool tööaega õhtu- ja öötundidel ning puhkepäevadel vastavalt Eesti Haigekassaga sõlmitud lepingule.
§5. [kehtetu]
[RTL 2003, 105, 1612 – jõust. 11.10.2003]
§6. Rakendussätted
(1) Määrus jõustub 1. jaanuaril 2002. a.
(2) Käesoleva määruse paragrahvi 1 lõige 1 jõustub 1. jaanuaril 2005. a. Kuni nimetatud tähtajani võivad nimistu alusel perearstina tegutseda üldarst ja lastearst, kes on saanud perearstina tegutsemise õiguse enne 1. jaanuari 2002. a ja kes õpivad perearsti residentuuris või perearstiks spetsialiseerumise kursustel.
[RTL 2003, 13, 169 - jõust. 01.02.2003]
(3) Käesoleva määruse paragrahvi 1 lõige 2 jõustub 1. jaanuaril 2015. a ning kuni selle ajani võib koos perearstiga töötada ka ilma erikoolituseta õde või ämmaemand.
[RTL 2004, 102, 1656 – jõust. 01.08.2004 ]
Facebook
Twitter