Kõrgharidustunnistuste ja kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavate tunnistuste Euroopa regioonis tunnustamise konventsioon
Vastu võetud 11.04.1997
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta
Välisministeeriumi esitatud tõlke uus redaktsioon «Kõrgharidusega seonduvate kvalifikatsioonide Euroopa regioonis tunnustamise konventsioon» (RT II 2006, 9)
Käesoleva konventsiooniga ühinenud riigid,
olles teadlikud, et õigus saada haridust on inimõigus ja et kõrgharidus, oluline teadmiste saamise ja edasiarendamise viis, on erakordne kultuuriline ja teaduslik rikkus nii üksikisikute kui ka ühiskonna jaoks;
arvestades, et kõrgharidus peaks etendama olulist rolli rahu, üksteisemõistmise ja sallivuse edendamises ning vastastikuse usalduse loomises rahvaste ja rahvuste vahel;
arvestades, et Euroopa haridussüsteemide mitmekesisus peegeldab selle regiooni kultuurilist, ühiskondlikku, poliitilist, filosoofilist ja majanduslikku mitmepalgelisust, erakordset rikkust, mida tuleb igati austada;
soovides anda regiooni rahvastele võimaluse saada sellest mitmekesisusest kasu, lihtsustades selleks riigi elanike ning osalisriigi haridusasutuste õpilaste juurdepääsu teise osalisriigi haridusressurssidele, aidates neil esmajoones jätkata oma haridusteed või lõpetada see teise osalisriigi kõrgharidusasutuses;
arvestades, et Euroopa regioonis läbitud õpingute ja omandatud akadeemiliste kraadide tunnustamine aitab oluliselt kaasa üliõpilaste ja õppejõudude liikumisele osalisriikides;
omistades suurt tähtsust institutsiooni autonoomia põhimõttele ja olles teadlikud vajadusest seda põhimõtet toetada ning kaitsta;
olles veendunud, et tunnistuste õiglane tunnustamine on õiguses saada haridust olulisim ning selle õiguse ellurakendamise eest kannab vastutust ühiskond;
arvestades Euroopa Nõukogu ja UNESCO konventsioone, mis hõlmavad kõrgkooliõpingute, -diplomite ja akadeemiliste kraadide tunnustamist Euroopas:
Euroopa konventsioon diplomite võrdsuse kohta, mis võimaldab astuda ülikooli (1953, ETS 15), ja selle konventsiooni protokoll (1964, ETS 49);
ülikooli õppetsüklite võrdsuse Euroopa konventsioon (1956, ETS 21);
kõrgkooliõpingute, -diplomite ja akadeemiliste kraadide tunnustamise Euroopa konventsioon (1959, ETS 32);
Euroopa regiooni riikide kõrgkooliõpingute, -diplomite ja akadeemiliste kraadide tunnustamise konventsioon (1979);
kõrgkoolide õppetsüklite võrdsuse Euroopa konventsioon (1990, ETS 138);
arvestades samuti Vahemere-äärsete Araabia ja Euroopa riikide kõrgkooliõpingute, -diplomite ja akadeemiliste kraadide tunnustamise konventsiooni (1976), mis on vastu võetud UNESCO raames ja mis osaliselt hõlmab kõrgkooliõpingute, -diplomite ja akadeemiliste kraadide tunnustamist Euroopas;
pidades meeles, et käesolevat konventsiooni tuleb käsitleda arvestades UNESCO konventsioone ja rahvusvahelisi soovitusi maailma erinevate regioonide kohta ning vajadust parandada infovahetust nende regioonide vahel;
teadlikud pärast nende konventsioonide vastuvõtmist Euroopa regioonis kõrghariduse alal aset leidnud muudatustest, mis on riiklikke kõrgharidussüsteeme märkimisväärselt mitmekesistanud, ja vajadusest kohandada õigusnorme ja -praktikat, et neid muudatusi kajastada;
teadlikud vajadusest leida ühiseid lahendusi praktilistele tunnustamisprobleemidele Euroopa regioonis;
teadlikud vajadusest parandada olemasolevat tunnustamispraktikat ning muuta see transparentsemaks ja vastavaks olukorrale Euroopa regiooni kõrghariduses;
uskudes, et Euroopa Nõukogu ja UNESCO ühise egiidi all välja töötatud ja vastu võetud konventsioon loob raamistiku tunnustamispraktika edasiarenemiseks Euroopa regioonis;
olles teadlikud vajadusest luua püsivad rakendusmehhanismid, et viia ellu käesoleva konventsiooni põhimõtteid ja sätteid,
on kokku leppinud järgnevas:
I osa. MÕISTED
Artikkel I
Käesolevas konventsioonis on mõistetel järgmine tähendus:
Juurdepääs (kõrgharidusele)
Asjakohase ettevalmistusega kandidaatide õigus taotleda kõrgharidust ja olla tunnistatud kõrghariduse taotlejaks.
Vastuvõtmine (kõrgharidusasutustesse ja -programmidesse)
Tegevus või süsteem, mis võimaldab asjakohase ettevalmistusega taotlejal jätkata kõrghariduse omandamist teatavas institutsioonis ja/või programmis.
(Institutsioonide või programmide) hindamine
Menetlus kõrgharidusasutuse või -programmi pakutava hariduse kvaliteedi kindlakstegemiseks.
(Tunnistuste) hindamine.
Pädeva üksuse hinnang üksikisiku välismaisele tunnistusele.
Pädev tunnustamisasutus
Üksus, keda on ametlikult volitatud otsustama välismaiste tunnistuste tunnustamise üle.Tunnustamisasutuse otsused on siduvad.
Kõrgharidus
Keskkoolijärgsel tasemel kursused või nende sarjad, väljaõpe või teadusalane ettevalmistus, mille osalisriigi asjaomased asutused on tunnistanud selle riigi kõrgharidussüsteemi osaks.
Kõrgharidusasutus
Asutus, mis annab kõrghariduse ja mille osalisriigi pädev asutus on tunnistanud selle riigi kõrgharidussüsteemi osaks.
Kõrgharidusprogramm
Kursus, mille osalisriigi pädev asutus on tunnistanud selle riigi kõrgharidussüsteemi osaks ja mille lõpetamise korral antakse üliõpilasele kõrgharidustunnistus.
Õppetsükkel
Kõrgharidusprogrammi hinnatud ja dokumenteeritud osa, mille käigus omandatakse olulisi teadmisi ja oskusi.
Tunnistus
A. Kõrgharidustunnistus
Pädeva asutuse antud kraad või diplom või muu tunnistus, mis tõendab kõrgharidusprogrammi edukat lõpetamist.
B. Kõrgharidusele juurdepääsu võimaldavtunnistus
Pädeva asutuse antud diplom või tunnistus, mis tõendab haridusprogrammi edukat lõpetamist ja annab selle omanikule õiguse taotleda kõrgkooli vastuvõtmist.
Tunnustamine
Välismaisele tunnistusele pädeva asutuse poolt antav ametlik tunnustus, mis võimaldab juurdepääsu haridusele ja/või kutsetööle.
Nõue
A. Üldised nõuded
Nõuded, mis igal juhul peavad olema täidetud juurdepääsuks kõrgharidusele või selle teatavale tasemele või teatava taseme kõrgharidustunnistuse andmiseks.
B. Erinõuded
Nõuded, mis tuleb täita lisaks üldistele nõuetele, et saada juurdepääs teatavale kõrgharidusprogrammile või saada kõrgharidustunnistus teataval alal.
II osa. ASUTUSE PÄDEVUS
Artikkel II. 1
1. Kui tunnustamise üle otsustab riigi keskvõim, jõustub käesolev konventsioon osalisriigi suhtes viivitamata ning osalisriik peab võtma vajalikud meetmed, et tagada selle rakendamine tema territooriumil.
Kui tunnustamise üle otsustavad osalisriigid, annab riik alla kirjutades või ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumenti deponeerides või edaspidi depositaarile lühikokkuvõtte tema põhiseaduslikust korrast või struktuurist. Sellisel juhul peavad osalisriikide pädevad asutused võtma meetmeid, et tagada käesoleva konventsiooni rakendamine osalisriigi territooriumil.
2. Kui tunnustamise üle otsustavad kõrgharidusasutused või muud üksused, edastab pool vastavalt oma põhiseaduslikule korrale või struktuurile nendele asutustele või üksustele käesoleva konventsiooni teksti ja astub samme selle rakendamiseks.
3. Konventsiooni järgnevatest artiklitest tulenevad kohustused jagunevad käesoleva artikli lõigetes 1 ja2 sätestatu kohaselt.
Artikkel II. 2
Alla kirjutades või ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumenti deponeerides või edaspidi, informeerib riik, Püha Tool või Euroopa Ühendus käesoleva konventsiooni depositaari asutustest, kes on pädevad tegema erineva tasemega otsuseid.
Artikkel II. 3
Käesolev konventsioon ei takista osalisriigis väljaantud tunnistuste tunnustamisel kohaldada osalisriigi sõlmitud muudest lepingutest tulenevaid soodsamaid tunnustamissätteid.
III osa. TUNNISTUSTE HINDAMISE PEAMISED PÕHIMÕTTED
Artikkel III. 1
1. Osalisriigis väljaantud tunnistuste omanikul on asjaomasele organile taotluse esitamise korral küllaldane juurdepääs tunnistuse hindamisele.
2. Taotlejale ei esitata erisuguseid nõudeid tema soo, rassi, nahavärvi, puude, keele, usu, poliitilise või muu veendumuse, rahvusliku, etnilise või sotsiaalse kuuluvuse, rahvusvähemusse kuulumise, päritolu, varandusliku või muu staatuse ega muu tunnustamisega mitte seotud asjaolu tõttu. Selle õiguse tagamiseks kohustub pool võtma asjakohaseid meetmeid, et tunnistust hinnataks ainuüksi omandatud teadmiste ja oskuste põhjal.
Artikkel III. 2
Osalisriik tagab, et tunnistuste hindamise ning tunnustamise menetlus ja kriteeriumid on transparentsed, omavahel seostatud ja usaldusväärsed.
Artikkel III. 3
1. Tunnustamisotsused langetatakse asjakohase informatsiooni alusel tunnistuse kohta, mille tunnustamist taotletakse.
2. Küllaldase informatsiooni esitamise eest vastutab eelkõige tunnustuse taotleja. Ta peab sellise informatsiooni esitama heas usus.
3. Kuigi informatsiooni esitamise eest vastutab taotleja, on tunnistuse väljaandnud asutus kohustatud palve korral ja põhjendatud ulatuses jagama asjakohast informatsiooni tunnistuse omanikule, asutusele või selle riigi pädevatele ametivõimudele, kelle tunnustust taotletakse.
4. Pooled annavad oma haridusasutusele juhised põhjendatud informatsioonipalvetele vastamiseks ja vajaduse korral aitavad sellele kaasa, et võimaldada hinnata nimetatud asutuste väljastatud tunnistusi.
5. Kui tunnustustaotlus ei vasta nõuetele, lasub selle tõendamise kohustus hindaval organil.
Artikkel III. 4
Lihtsustamaks tunnistuste tunnustamist tagab osalisriik, et informatsioon tema haridussüsteemi kohta on küllaldane ja transparentne.
Artikkel III. 5
Pädev tunnustamisasutus otsustab tunnustamise üle eelnevalt määratletud ajavahemiku jooksul. Tähtaega hakatakse arvestama kogu vajaliku informatsiooni laekumisest tunnustamisasutusele.Tunnustamata jätmise korral teatatakse keeldumise põhjused ja taotleja väljavaated saada tunnustus edaspidi. Kui tunnustamisest on keeldutud või otsust pole langetatud, võib taotleja eelnevalt kokkulepitud aja jooksul edasi kaevata.
IV osa. KÕRGHARIDUSELE JUURDEPÄÄSU VÕIMALDAVATE TUNNISTUSTE TUNNUSTAMINE
Artikkel IV. 1
Osalisriik tunnustab tema kõrgharidusprogrammidega liitumiseks teise osalisriigi väljastatud tunnistusi, mis vastavad viimase kehtestatud üldistele juurdepääsunõuetele. Osalisriik ei tunnusta teise osalisriigi tunnistusi juhul, kui tema nõuded kõrgharidusele juurdepääsu suhtes erinevad tunnistuse väljaandnud osalisriigi asjakohastest nõuetest olulisel määral.
Artikkel IV. 2
Alternatiivina võib osalisriik tunnistuse omaniku taotluse korral võimaldada hinnata teises osalisriigis väljastatud tunnistust. Sel juhul rakendatakse artikli IV.1 sätteid, tehes vajalikke muudatusi.
Artikkel IV. 3
Kui tunnistus võimaldab osalisriigis, kus see on väljastatud, juurdepääsu ainult teatavat liiki kõrgharidusasutusele või -programmile, tagab teine osalisriik tunnistuse omanikule juurdepääsu tema haridusasutuste samaväärsetele programmidele. Juurdepääsu ei tagata juhul, kui tunnustava osalisriigi juurdepääsunõuded erinevad oluliselt tunnistuse väljastanud osalisriigi nõuetest.
Artikkel IV. 4
Kui juurdepääsuks teatavale kõrgharidusprogrammile tuleb lisaks üldistele nõuetele täita erinõuded, võivad osalisriigi pädevad asutused kehtestada teises osalisriigis väljastatud tunnistuse omanikule lisanõudeid või hinnata nimetatud isikute vastavust kehtestatud nõuetele.
Artikkel IV. 5
Kui osalisriigis saadud koolilõputunnistused võimaldavad kõrgharidusele juurdepääsu ainult koos tunnistust täiendavate eksamitega, võib teine osalisriik seada juurdepääsutingimuseks selle nõude täitmise tunnistuse väljastanud riigis või pakkuda alternatiivina võimaluse sooritada eksameid tema haridusasutuse juures. Riik, Püha Tool või Euroopa Ühendus võib alla kirjutades või oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumenti deponeerides või edaspidi teatada depositaarile oma kavatsusest rakendada käesolevas artiklis sätestatut, täpsustades, kelle suhtes ta kavatseb käesoleva artikli sätteid kohaldada ning kohaldamise põhjused.
Artikkel IV. 6
Artiklites IV.1, IV.2, IV.3, IV.4 ja IV.5 sätestatu ei välista, et teatavale kõrgkoolile või selle mõnele programmile juurdepääs on piiratud. Valikulise vastuvõtu korral tuleb vastuvõtumenetluse käigus tagada, et välismaiseid tunnistusi hinnataks vastavalt III osas kirjeldatud õiglus- ja võrdväärsuspõhimõtetele.
Artikkel IV. 7
Artiklites IV.1, IV.2, IV.3, IV.4 ja IV.5 sätestatu ei takista kõrgkoolil seada vastuvõtutingimuseks õppekeele või -keelte või muu keele oskuse.
Artikkel IV. 8
Kui osalisriik võimaldab kõrgharidusele juurdepääsu alternatiivharidustunnistuse alusel, hindab ta teises osalisriigis väljastatud sarnased tunnistused samaväärseks tema territooriumil omandatutega.
Artikkel IV. 9
Osalisriik võib tema territooriumil tegutsevate välisharidusasutuste tunnistuste kõrgharidusprogrammidele juurdepääsu võimaldavaks tunnistades võtta aluseks siseriikliku õiguse või selliste asutuste päritoluriigiga sõlmitud lepingud.
V osa. ÕPPETSÜKLITE TUNNUSTAMINE
Artikkel V. 1
Osalisriik tunnustab teises osalisriigis kõrgharidusprogrammi raames lõpetatud õppetsüklit. Tunnustav osalisriik arvestab seda tsüklit oma kõrgharidusprogrammi osana juhul, kui teises osalisriigis lõpetatud õppetsükkel tema omast olulisel määral ei erine.
Artikkel V. 2
Alternatiivina võib osalisriik teises osalisriigis kõrgharidusprogrammi raames õppetsükli lõpetanu taotlusel seda tsüklit hinnata. Sel juhul rakendatakse artikli V.1 sätteid, tehes vajalikke muudatusi.
Artikkel V. 3
Osalisriik lihtsustab õppetsüklite tunnustamist juhul, kui:
a) kõrgharidusasutuse või asjaomase õppetsükli eest vastutava pädeva asutuse ja kõrgharidusasutuse või tunnustamise eest vastutava pädeva asutuse vahel on sõlmitud eelnev kokkulepe; ja
b) kõrgharidusasutus, kus õppetsükkel lõpetati, on väljastanud tunnistuse või väljavõtte nimetatud õppetsükli edukat lõpetamist tõestavast dokumendist.
VI osa. KÕRGHARIDUSTUNNISTUSTE TUNNUSTAMINE
Artikkel VI. 1
Lähtudes kõrgharidustunnistusega tõendatud teadmistest ja oskustest,tunnustab osalisriik teisesosalisriigis väljastatud tunnistusi. Tunnustust ei anta juhul, kui tunnistus, milletunnustamist taotletakse, erinebtunnustava osalisriigi asjaomasest tunnistusest olulisel määral.
Artikkel VI. 2
Alternatiivina võib tunnistuse omaniku taotluse korral hinnata teises osalisriigis väljastatud kõrgharidustunnistust. Sel juhul rakendatakse artikli VI.1 sätteid, tehes vajalikke muudatusi.
Artikkel VI. 3
Osalisriigis väljastatud kõrgharidustunnistuse tunnustamisel teises osalisriigis on vähemalt üks järgnevatest tagajärgedest:
a) juurdepääs edasistele kõrgharidusõpingutele, sealhulgas asjaomastele eksamitele ja/või doktorantuurile samasugustel tingimustel, nagu esitatakse tunnustava osalisriigi tunnistuse omanikule;
b) akadeemilise tiitli kasutamine vastavalt tunnustava osalisriigi õigusaktidele või jurisdiktsioonile.
Peale selle võib tunnustamine hõlbustada juurdepääsu tööturule vastavalt tunnustava riigi õigusaktidele või jurisdiktsioonile.
Artikkel VI. 4
Osalisriik võib teises osalisriigis väljastatud kõrgharidustunnistust
hinnata järgmisel eesmärgil:
a) kutsenõustamine;
b) haridusasutuse nõustamine vastuvõtutingimustes;
c) muu pädeva tunnustamisasutuse nõustamine.
Artikkel VI. 5
Osalisriik võib tema territooriumil tegutsevate välisharidusasutuste tunnistusi tunnustades võtta aluseks siseriikliku õiguse või selliste asutuste päritoluriigiga sõlmitud lepingud.
VII osa. PAGULASTE, ÜMBERASUNUTE JA PAGULASTEGA SARNASES OLUKORRAS OLEVATE ISIKUTE TUNNISTUSTE TUNNUSTAMINE
Artikkel VII. 1
Osalisriik astub kooskõlas tema haridussüsteemi ja õigusaktidega samme, et töötada välja menetlused, mis võimaldaks hinnata pagulaste, ümberasunute ja pagulastega sarnases olukorras olevate isikute vastavust kõrgharidusprogrammidele juurdepääsu või kutsetöö nõuetele, isegi juhul, kui teises osalisriigis saadud tunnistust ei saa dokumentaalselt tõestada.
VIII osa. INFORMATSIOON KÕRGHARIDUSASUTUSTE JA PROGRAMMIDE HINDAMISE KOHTA
Artikkel VIII. 1
Osalisriik annab küllaldast informatsiooni tema haridussüsteemi kuuluva asutuse ja selle elluviidavate programmide kohta, et teise osalisriigi pädev asutus saaks teha kindlaks, kas nimetatud haridusasutuse välja antud tunnistust on võimalik tunnustada.
Selline informatsioon sisaldab:
a) juhul, kui osalisriik on loonud kõrgharidusasutuste ja -programmide ametliku hindamise süsteemi: hindamismeetodeid ja -tulemusi täpsustatuna kõrgharidustunnistusi andvate kõrgharidusasutuste liikide ja programmide kaupa;
b) juhul, kui osalisriik ei ole loonud kõrgharidusasutuste ja -programmide ametliku hindamise süsteemi: teavet kõrgharidussüsteemi kuuluva kõrgharidusasutuse või -programmi tunnistuse tunnustamise kohta.
Artikkel VIII. 2
Osalisriik koostab, säilitab ja valmistab ette:
a) ülevaate tema kõrgharidussüsteemi kuuluvatest eri liiki kõrgharidusasutustest, koos iga liigi iseloomustusega;
b) nimekirja tunnustatud (avalik- ja eraõiguslikest) asutustest, mis kuuluvad tema kõrgharidussüsteemi, märkides ära nende volitused anda välja eri liiki tunnistusi ja kehtestada juurdepääsunõudeid;
c) kõrgharidusprogrammide kirjelduse;
d) nimekirja väljaspool tema territooriumi asuvatest haridusasutustest, mida osalisriik käsitleb tema haridussüsteemi kuuluvatena.
IX osa. INFORMATSIOON TUNNUSTAMISE KOHTA
Artikkel IX. 1
Et lihtsustada kõrgharidustunnistuste tunnustamist, kohustub osalisriik looma transparentse süsteemi laekunud tunnistuste täielikuks kirjeldamiseks.
Artikkel IX. 2
1. Tunnistades vajadust asjakohase ja täpse informatsiooni järele, asutab osalisriik riikliku infokeskuse või toetab selle tegevust ning teatab depositaarile keskuse asutamisest või sellega seotud muudatustest.
2. Osalisriigi riiklik infokeskus:
a) lihtsustab juurdepääsu usaldusväärsele ja täpsele informatsioonile tema asukohariigi kõrgharidussüsteemi ja -tunnistuste kohta;
b) lihtsustab juurdepääsu informatsioonile teise osalisriigi kõrgharidussüsteemide ja -tunnistuste kohta;
c) annab nõu või informatsiooni tunnustamise ja tunnistuste hindamise kohta kooskõlas siseriikliku õigusega.
3. Riikliku infokeskuse käsutuses peavad olema tema ülesannete täitmiseks vajalikud vahendid.
Artikkel IX. 3
Osalisriigid soodustavad riiklike infokeskuste kaudu või muul viisil «UNESCO/Euroopa Nõukogudiplomite lisa» või muu asjakohase dokumendi ellurakendamist osalisriikide kõrgharidusasutustes.
Artikkel X. 1
Konventsiooni rakendamist kontrollivad, edendavad ja lihtsustavad järgmised organid:
a) kõrgharidustunnistuste Euroopa regioonis tunnustamise konventsiooni komitee;
b) Euroopa Riiklike Infokeskuste Võrk, mis tegeleb üliõpilaste ja õppejõudude liikumise küsimustega (ENIC Network, edaspidi ENIC) ning mis on asutatud Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee 9. juuni 1994 otsusega ja UNESCO Euroopa komitee 18. juuni 1994 otsusega.
Artikkel X. 2
1. Käesolevaga on asutatud Euroopa regioonis kõrgharidustunnistuste tunnustamise komitee (edaspidi «komitee»). Osalisriigil on komitees üks esindaja.
2. Artiklis X.2 ei tähenda mõiste «osalisriik» Euroopa Ühendust.
3. Artikli XI.1 lõikes 1 nimetatud riigid ja Püha Tool, kui nad ei ole käesoleva konventsiooniga ühinenud, Euroopa Ühendus ja ENICi esimees osalevad komitee koosolekutel vaatlejatena. Valitsusesindajaid ja tunnustamisega seotud valitsusväliseid organisatsioone võib kutsuda komitee koosolekutele vaatlejana.
4. UNESCO Euroopa regiooni kuuluvate riikide kõrgkooliõpingute ja -diplomite ning akadeemiliste kraadide tunnustamise konventsiooni rakendamise regionaalkomitee esimees kutsutakse samuti osalema komitee koosolekutel vaatlejana.
5. Komitee aitab kaasa käesoleva konventsiooni rakendamisele ja valvab selle täitmise järele. Ta võtab häälteenamusega vastu soovitusi, avaldusi, protokolle ja tegutsemisjuhiseid, et aidata osalisriikide pädevatel asutustel konventsiooni rakendada ja kõrgharidustunnistuste tunnustamise taotlusi menetleda. Kuigi komitee vastuvõetud dokumendid ei ole osalisriikide jaoks siduvad, juhivad osalisriigid neile oma pädevate asutuste tähelepanu ja aitavad neid dokumente ellu rakendada. Enne otsuse tegemist kooskõlastab komitee otsuse ENICiga.
6. Komitee esitab aruanded Euroopa Nõukogu ja UNESCO asjaomastele organitele.
7. Komitee peab ühendust UNESCO regionaalkomiteedega, et rakendada UNESCO egiidi all vastu võetud kõrgkooliõpinguid, -diplomeid ja akadeemilisi kraade käsitlevaid konventsioone.
8. Osalisriikide enamus moodustab kvoorumi.
9. Komitee võtab vastu oma protseduurireeglid. Komitee korraline koosolek peetakse vähemalt kord kolme aasta jooksul. Komitee tuleb esimest korda kokku käesoleva konventsiooni jõustumisest ühe aasta jooksul.
10. Komitee sekretariaati juhivad Euroopa Nõukogu peasekretär ja UNESCO peadirektor ühiselt.
Artikkel X. 3
1. Osalisriik nimetab ENICi liikmeks riikliku infokeskuse, mis on asutatud või tegutseb artikli IX.2 kohaselt. Juhul kui artikli IX.2 järgi on asutatud või tegutseb mitu infokeskust, saavad kõik ENICi liikmeteks, kuid neil on kokku vaid üks hääl.
2. ENIC, tema piiratud koosseisus, toetab ja abistab pädevaid asutusi ja aitab neil konventsiooni ellu rakendada. ENIC koguneb kord aastas plenaaristungile. ENICi juhatus ja esimees valitakse protseduurireeglite järgi.
3. ENICi sekretariaati juhivad Euroopa Nõukogu peasekretär ja UNESCO peadirektor ühiselt.
4. ENICi kaudu teevad osalisriigid koostööd teiste osalisriikide riiklike infokeskustega, esmajoones aidates neil koguda informatsiooni, mida riiklikud infokeskused kasutavad kõrgharidusõpingute ja -diplomite ning akadeemiliste kraadide tunnustamisega ning üliõpilaste ja õppejõudude liikumisega seotud tegevuses.
XI osa. LÕPPSÄTTED
Artikkel XI. 1
1. Käesolev konventsioon avatakse allakirjutamiseks:
a) Euroopa Nõukogu liikmesriikidele;
b) UNESCO Euroopa regiooni liikmesriikidele;
c) Euroopa Nõukogu Euroopa kultuurikonventsiooni ja/või UNESCO Euroopa regiooni riikide kõrgkooliõpingute ja -diplomite ning akadeemiliste kraadide tunnustamise konventsioonile allakirjutanud või sellega ühinenud muudele riikidele,
kes olid kutsutud osalema diplomaatilisele konverentsile, kus käesolev konventsioon vastu võeti.
2. Need riigid ja Püha Tool võivad:
a) kirjutada konventsioonile alla ilma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-või kinnitamisreservatsioonita; või
b) konventsioonile alla kirjutades teha ratifitseerimis-, vastuvõtmis-või kinnitamisreservatsiooni, ning seejärel konventsiooni ratifitseerida, vastu võtta või kinnitada; või
c) konventsiooniga ühineda.
3. Konventsioonile kirjutatakse alla depositaari juures. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumendid deponeeritakse depositaari juurde.
Artikkel XI. 2
Käesolev konventsioon jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb ühe kuu möödumisele viie riigi,sealhulgas vähemalt kolme Euroopa Nõukogu liikmesriigi ja/või UNESCO Euroopa regioonist pärineva liikmesriigi, avaldatud nõusolekust siduda end konventsiooniga. Muude riikide suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb ühe kuu möödumisele nõusolekust siduda end konventsiooniga.
Artikkel XI. 3
1. Pärast käesoleva konventsiooni jõustumist võib riik, kes ei kuulu artiklis XI.1 nimetatute hulka, taotleda konventsiooniga ühinemist. Selline taotlus saadetakse depositaarile, kes edastab selle osalisriikidele vähemalt kolm kuud enne kõrgharidustunnistuste Euroopa regioonis tunnustamise komitee koosolekut. Depositaar informeerib samuti Euroopa Nõukogu Ministrite Komiteed ja UNESCO täidesaatvat kogu.
2. Otsus kutsuda asjaomase taotluse esitanud riik konventsiooniga ühinema võetakse vastu osalisriikide kahekolmandikulise häälteenamusega.
3. Pärast käesoleva konventsiooni jõustumist võib sellega ühineda Euroopa Ühendus, kui tema liikmed seda taotlevad. Taotlus saadetakse depositaarile. Sellisel juhul ei rakendata artikli XI.3 lõiget 2.
4. Ühineva riigi suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb ühe kuu möödumisele allakirjutamisest või ühinemisdokumendi deponeerimisest depositaari juures.
Artikkel XI. 4
1. Käesoleva konventsiooni osalisriigid, kes on ühinenud vähemalt ühe alljärgneva konventsiooniga:
Euroopa konventsioon diplomite võrdsuse kohta, mis võimaldab astuda ülikooli (1953, ETS 15), ja selle protokoll (1964, ETS 49);
Ülikooli õppetsüklite võrdsuse Euroopa konventsioon (1956, ETS 21);
Ülikoolitunnistuste akadeemilise tunnustamise Euroopa konventsioon (1959, ETS 32);
Vahemere-äärsete Araabia ja Euroopa riikide kõrgkooliõpingute ja -diplomite ning akadeemiliste kraadide tunnustamise konventsioon (1976);
Euroopa regiooni riikide kõrgkooliõpingute ja -diplomite ninga kadeemiliste kraadide tunnustamise konventsioon (1979);
Ülikooli õppetsüklite üldise võrdsuse Euroopa konventsioon (1990, ETS 138);
a) rakendavad omavahelistes suhetes käesolevat konventsiooni;
b) jätkavad eespool nimetatud konventsioonide rakendamist suhetes riikidega, kes on ühinenud nende konventsioonidega, kuid ei ole ühinenud käesolevaga.
2. Käesoleva konventsiooni osalisriigid ei ühine lõikes 1 nimetatud konventsioonidega, välja arvatud Vahemere-äärsete Araabia ja Euroopa riikide kõrgkooliõpingute ja-diplomite ning akadeemiliste kraadide tunnustamise konventsioon.
Artikkel XI. 5
1. Riik võib alla kirjutades või ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumenti deponeerides täpsustada territooriumi või territooriumid, mille suhtes käesolev konventsioon kehtima hakkab.
2. Edaspidi võib riik depositaarile saadetava deklaratsiooniga jõustada konventsiooni ka muul territooriumil. Selle territooriumi suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb ühe kuu möödumisele teate laekumisest depositaarile.
3. Kahe eelneva lõike järgi tehtud deklaratsiooni võib nendes nimetatud mis tahes territooriumi suhtes depositaarile saadetava teatega tagasi võtta. Tagasivõtmine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb ühe kuu möödumisele teate laekumisest depositaarile.
Artikkel XI. 6
1. Osalisriik võib käesoleva konventsiooni depositaarile saadetava teatisega igal ajal denonsseerida.
2. Denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kaheteistkümne kuu möödumisele teate laekumisest depositaarile. Denonsseerimine ei muuda kehtetuks käesoleva konventsiooni kohaselt vastuvõetud tunnustamisotsuseid.
3. Kui riik ei täida käesoleva konventsiooni põhisätteid, otsustatakse vastavalt rahvusvahelisele õigusele, kas konventsiooni täitmine tema suhtes lõpetatakse või peatatakse.
Artikkel XI. 7
1. Riik, Püha Tool või Euroopa Ühendus võib allakirjutades või
ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumenti
deponeerides deklareerida, et säilitab õiguse jätta vähemalt üks
järgmistest artiklitest kas osaliselt või täielikult rakendamata:
artikkel IV.8
artikkel V.3
artikkel VI.3
artikkel VIII.2
artikkel IX.3
Muid reservatsioone teha ei saa.
2. Osalisriik, kes vastavalt eelmisele lõikele on teinud reservatsiooni, võib selle depositaarile saadetava teatega kas täielikult või osaliselt tagasi võtta. Tagasivõtmine jõustub teate laekumisest depositaarile.
3. Osalisriik, kes on käesoleva konventsiooni suhtes teinud reservatsiooni, ei saa nõuda selle sätte rakendamist teiselt osalisriigilt; kui reservatsioon on osaline või tingimuslik, võib osalisriik nõuda selle sätte rakendamist niivõrd, kuivõrd ta seda ise kohaldab.
Artikkel XI. 8
1. Kõrgharidustunnistuste Euroopa regioonis tunnustamise konventsiooni komitee võib osalisriikide kahekolmandikulise häälteenamusega võtta vastu käesoleva konventsiooni parandusi. Vastuvõetud parandus kantakse konventsiooni protokolli. Protokollis täpsustatakse paranduse jõustumine, milleks on vaja asjaomase osalisriigi nõusolekut.
2. Käesoleva konventsiooni III osasse ei saa lõikes 1 toodud menetluse kohaselt teha ühtegi parandust.
3. Kõik parandusettepanekud saadetakse depositaarile, kes edastab need osalisriikidele vähemalt kolm kuud enne komitee koosolekut. Depositaar informeerib samuti Euroopa Nõukogu Ministrite Komiteed ja UNESCO täidesaatvat kogu.
Artikkel XI. 9
1. Käesoleva konventsiooni depositaarid on Euroopa Nõukogu peasekretär ja Ühinenud Rahvaste Haridus-, Teadus- ja Kultuuriorganisatsiooni peadirektor.
2. Depositaar, kelle juurde akt või teade on deponeeritud, teeb konventsiooni osalisriikidele ning muudele Euroopa Nõukogu ja/või UNESCO Euroopa regiooni riikidele teatavaks iga
a) allakirjutamise;
b) ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumendi deponeerimise;
c) käesoleva konventsiooni jõustumise kuupäeva artikli XI.2 ja artikli XI.3 lõige 4 järgi;
d) reservatsiooni artikli XI.7 sätete järgi ja selle tagasivõtmise artikli XI.7 järgi;
e) käesoleva konventsiooni denonsseerimise artikli XI.6 järgi;
f) avalduse artiklite II.1 või II.2 järgi;
g) avalduse artikli IV.5 järgi;
h) ühinemistaotluse artikli XI.3 järgi;
i) ettepaneku artikli XI.8 järgi;
j) muu käesoleva konventsiooniga seotud akti või teate.
3. Depositaar informeerib laekunud või edastatud teadetest viivitamata teist depositaari.
Selle kinnituseks on täievolilised isikud konventsioonile alla kirjutanud.
Koostatud Lissabonis 11. aprillil 1997 inglise, prantsuse, vene ja hispaania keeles. Neli teksti on võrdselt autentsed, kahes eksemplaris, millest üks deponeeritakse Euroopa Nõukogu arhiivi ja teine Ühinenud Rahvaste Haridus-, Teadus- ja Kultuuriorganisatsiooni arhiivi. Tõestatud koopiad saadetakse artiklis XI.1 nimetatud riikidele, Pühale Toolile, Euroopa Ühendusele ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni sekretariaadile.
* Euroopa lepingute seeria, nr. 165.
Convention on the Recognition of Qualifications concerning Higher Education in the European Region*
The Parties to this Convention,
Conscious of the fact that the right to education is a human right, and that higher education, which is instrumental in the pursuit and advancement of knowledge, constitutes an exceptionally rich cultural and scientific asset for both individuals and society;
Considering that higher education should play a vital role in promoting peace, mutual understanding and tolerance, and in creating mutual confidence among peoples and nations;
Considering that the great diversity of education systems in the European region reflects its cultural, social, political, philosophical, religious and economic diversity, an exceptional asset which should be fully respected;
Desiring to enable all people of the region to benefit fully from this rich asset of diversity by facilitating access by the inhabitants of each State and by the students of each Party's educational institutions to the educational resources of the other Parties, more specifically by facilitating their efforts to continue their education or to complete a period of studies in higher education institutions in those other Parties;
Considering that the recognition of studies, certificates, diplomas and degrees obtained in another country of the European region represents an important measure for promoting academic mobility between the Parties;
Attaching great importance to the principle of institutional autonomy, and conscious of the need to uphold and protect this principle;
Convinced that a fair recognition of qualifications is a key element of the right to education and a responsibility of society;
Having regard to the Council of Europe and UNESCO Conventions covering academic recognition in Europe:
European Convention on the Equivalence of Diplomas leading to Admission to Universities (1953, ETS No. 15), and its Protocol (1964, ETS No. 49);
European Convention on the Equivalence of Periods of University Study (1956, ETS No. 21);
European Convention on the Academic Recognition of University Qualifications (1959, ETS No. 32);
Convention on the Recognition of Studies, Diplomas and Degrees concerning Higher Education in the States belonging to the Europe Region (1979);
European Convention on the General Equivalence of Periods of University Study (1990, ETS No. 138);
Having regard also to the International Convention on the Recognition of Studies, Diplomas and Degrees in Higher Education in the Arab and European States bordering on the Mediterranean (1976), adopted within the framework of UNESCO and partially covering academic recognition in Europe;
Mindful that this Convention should also be considered in the context of the UNESCO conventions and the International Recommendation covering other Regions of the world, and of the need for an improved exchange of information between these Regions;
Conscious of the wide ranging changes in higher education in the European region since these Conventions were adopted, resulting in considerably increased diversification within and between national higher education systems, and of the need to adapt the legal instruments and practice to reflect these developments;
Conscious of the need to find common solutions to practical recognition problems in the European region;
Conscious of the need to improve current recognition practice and to make it more transparent and better adapted to the current situation of higher education in the European region;
Confident of the positive significance of a Convention elaborated and adopted under the joint auspices of the Council of Europe and UNESCO providing a framework for the further development of recognition practices in the European region;
Conscious of the importance of providing permanent implementation mechanisms in order to put the principles and provisions of the current Convention into practice,
Have agreed as follows:
Section I. DEFINITIONS
Article I
For the purposes of this Convention, the following terms shall have the following meaning:
Access (to higher education)
The right of qualified candidates to apply and to be considered for admission to higher education.
Admission (to higher education institutions and programmes)
The act of, or system for, allowing qualified applicants to pursue studies in higher education at a given institution and/or a given programme.
Assessment (of institutions or programmes)
The process for establishing the educational quality of a higher education institution or programme.
Assessment (of individual qualifications)
The written appraisal or evaluation of an individual's foreign qualifications by a competent body.
Competent recognition authority
A body officially charged with making binding decisions on the recognition of foreign qualifications.
Higher education
All types of courses of study, or sets of courses of study, training or training for research at the post secondary level which are recognized by the relevant authorities of a Party as belonging to its higher education system.
Higher education institution
An establishment providing higher education and recognized by the competent authority of a Party as belonging to its system of higher education.
Higher education programme
A course of study recognized by the competent authority of a Party as belonging to its system of higher education, and the completion of which provides the student with a higher education qualification.
Period of study
Any component of a higher education programme which has been evaluated and documented and, while not a complete programme of study in itself, represents a significant acquisition of knowledge or skill.
Qualification
A. Higher education qualification
Any degree, diploma or other certificate issued by a competent authority attesting the successful completion of a higher education programme.
B. Qualification giving access to higher education
Any diploma or other certificate issued by a competent authority attesting the successful completion of an education programme and giving the holder of the qualification the right to be considered for admission to higher education (cf. the definition of access).
Recognition
A formal acknowledgement by a competent authority of the value of a foreign educational qualification with a view to access to educational and/or employment activities.
Requirement
A. General requirements
Conditions that must in all cases be fulfilled for access to higher education, or to a given level thereof, or for the award of a higher education qualification at a given level.
B. Specific requirements
Conditions that must be fulfilled, in addition to the general requirements, in order to gain admission to a particular higher education programme, or for the award of a specific higher education qualification in a particular field of study.
Section II. THE COMPETENCE OF AUTHORITIES
Article II. 1
1. Where central authorities of a Party are competent to make decisions in recognition cases, that Party shall be immediately bound by the provisions of this Convention and shall take the necessary measures to ensure the implementation of its provisions on its territory.
Where the competence to make decisions in recognition matters lies with components of the Party, the Party shall furnish one of the depositories with a brief statement of its constitutional situation or structure at the time of signature or when depositing its instrument of ratification, acceptance, approval or accession, or any time thereafter. In such cases, the competent authorities of the components of the Parties so designated shall take the necessary measures to ensure implementation of the provisions of this Convention on their territory.
2. Where the competence to make decisions in recognition matters lies with individual higher education institutions or other entities, each Party according to its constitutional situation or structure shall transmit the text of this convention to these institutions or entities and shall take all possible steps to encourage the favourable consideration and application of its provisions.
3. The provisions of paragraphs 1 and 2 of this Article shall apply, mutatis mutandis, to the obligations of the Parties under subsequent articles of this Convention.
Article II. 2
At the time of signature or when depositing its instrument of ratification, acceptance, approval or accession, or at any time thereafter, each State, the Holy See or the European Community shall inform either depository of the present Convention of the authorities which are competent to make different categories of decisions in recognition cases.
Article II. 3
Nothing in this Convention shall be deemed to derogate from any more favourable provisions concerning the recognition of qualifications issued in one of the Parties contained in or stemming from an existing or a future treaty to which a Party to this Convention may be or may become a party.
Section III. BASIC PRINCIPLES RELATED TO THE ASSESSMENT OF QUALIFICIATIONS
Article III. 1
1. Holders of qualifications issued in one of the Parties shall have adequate access, upon request to the appropriate body, to an assessment of these qualifications.
2. No discrimination shall be made in this respect on any ground such as the applicant's gender, race, colour, disability, language, religion, political or other opinion, national, ethnic or social origin, association with a national minority, property, birth or other status, or on the grounds of any other circumstance not related to the merits of the qualification for which recognition is sought. In order to assure this right, each Party undertakes to make appropriate arrangements for the assessment of an application for recognition of qualifications solely on the basis of the knowledge and skills achieved.
Article III. 2
Each Party shall ensure that the procedures and criteria used in the assessment and recognition of qualifications are transparent, coherent and reliable.
Article III. 3
1. Decisions on recognition shall be made on the basis of appropriate information on the qualifications for which recognition is sought.
2. In the first instance, the responsibility for providing adequate information rests with the applicant, who shall provide such information in good faith.
3. Notwithstanding the responsibility of the applicant, the institutions having issued the qualifications in question shall have a duty to provide, upon request of the applicant and within reasonable limits, relevant information to the holder of the qualification, to the institution, or to the competent authorities of the country in which recognition is sought.
4. The Parties shall instruct or encourage, as appropriate, all education institutions belonging to their education systems to comply with any reasonable request for information for the purpose of assessing qualifications earned at the said institutions.
5. The responsibility to demonstrate that an application does not fulfil the relevant requirements lies with the body undertaking the assessment.
Article III. 4
Each Party shall ensure, in order to facilitate the recognition of qualifications, that adequate and clear information on its education system is provided.
Article III. 5
Decisions on recognition shall be made within a reasonable time limit specified beforehand by the competent recognition authority and calculated from the time all necessary information in the case has been provided. If recognition is withheld, the reasons for the refusal to grant recognition shall be stated, and information shall be given concerning possible measures the applicant may take in order to obtain recognition at a later stage. If recognition is withheld, or if no decision is taken, the applicant shall be able to make an appeal within a reasonable time limit.
Section IV. RECOGNITION OF QUALIFICATIONS GIVING ACCESS TO HIGHER EDUCATION
Article IV. 1
Each Party shall recognize the qualifications issued by other Parties meeting the general requirements for access to higher education in those Parties for the purpose of access to programmes belonging to its higher education system, unless a substantial difference can be shown between the general requirements for access in the Party in which the qualification was obtained and in the Party in which recognition of the qualification is sought.
Article IV. 2
Alternatively, it shall be sufficient for a Party to enable the holder of a qualification issued in one of the other Parties to obtain an assessment of that qualification, upon request by the holder, and the provisions of Article IV.1 shall apply mutatis mutandis to such a case.
Article IV. 3
Where a qualification gives access only to specific types of institutions or programmes of higher education in the Party in which the qualification was obtained, each other Party shall grant holders of such qualifications access to similar specific programmes in institutions belonging to its higher education system, unless a substantial difference can be demonstrated between the requirements for access in the Party in which the qualification was obtained and the Party in which recognition of the qualification is sought.
Article IV. 4
Where admission to particular higher education programmes is dependent on the fulfilment of specific requirements in addition to the general requirements for access, the competent authorities of the Party concerned may impose the additional requirements equally on holders of qualifications obtained in the other Parties or assess whether applicants with qualifications obtained in other Parties fulfil equivalent requirements.
Article IV. 5
Where, in the Party in which they have been obtained, school leaving certificates give access to higher education only in combination with additional qualifying examinations as a prerequisite for access, the other Parties may make access conditional on these requirements or offer an alternative for satisfying such additional requirements within their own educational systems. Any State, the Holy See or the European Community may, at the time of signature or when depositing its instrument of ratification, acceptance, approval or accession, or at any time thereafter, notify one of the depositories that it avails itself of the provisions of this Article, specifying the Parties in regard to which it intends to apply this Article as well as the reasons therefor.
Article IV. 6
Without prejudice to the provisions of Articles IV.1, IV.2, IV.3, IV.4 and IV.5, admission to a given higher education institution, or to a given programme within such an institution, may be restricted or selective. In cases in which admission to a higher education institution and/or programme is selective, admission procedures should be designed with a view to ensuring that the assessment of foreign qualifications is carried out according to the principles of fairness and non-discrimination described in Section III.
Article IV. 7
Without prejudice to the provisions of Articles IV.1, IV.2, IV.3, IV.4 and IV.5, admission to a given higher education institution may be made conditional on demonstration by the applicant of sufficient competence in the language or languages of instruction of the institution concerned, or in other specified languages.
Article IV. 8
In the Parties in which access to higher education may be obtained on the basis of non-traditional qualifications, similar qualifications obtained in other Parties shall be assessed in a similar manner as non-traditional qualifications earned in the Party in which recognition is sought.
Article IV. 9
For the purpose of admission to programmes of higher education, each Party may make the recognition of qualifications issued by foreign educational institutions operating in its territory contingent upon specific requirements of national legislation or specific agreements concluded with the Party of origin of such institutions.
Section V. RECOGNITION OF PERIODS OF STUDY
Article V. 1
Each Party shall recognize periods of study completed within the framework of a higher education programme in another Party. This recognition shall comprise such periods of study towards the completion of a higher education programme in the Party in which recognition is sought, unless substantial differences can be shown between the periods of study completed in another Party and the part of the higher education programme which they would replace in the Party in which recognition is sought.
Article V. 2
Alternatively, it shall be sufficient for a Party to enable a person who has completed a period of study within the framework of a higher education programme in another Party to obtain an assessment of that period of study, upon request by the person concerned, and the provisions of Article V.1 shall apply mutatis mutandis to such a case.
Article V. 3
In particular, each Party shall facilitate recognition of periods of study when:
a) there has been a previous agreement between, on the one hand, the higher education institution or the competent authority responsible for the relevant period of study and, on the other hand, the higher education institution or the competent recognition authority responsible for the recognition that is sought; and
b) the higher education institution in which the period of study has been completed has issued a certificate or transcript of academic records attesting that the student has successfully completed the stipulated requirements for the said period of study.
Section VI. RECOGNITION OF HIGHER EDUCATION QUALIFICATIONS
Article VI. 1
To the extent that a recognition decision is based on the knowledge and skills certified by the higher education qualification, each Party shall recognize the higher education qualifications conferred in another Party, unless a substantial difference can be shown between the qualification for which recognition is sought and the corresponding qualification in the Party in which recognition is sought.
Article VI. 2
Alternatively, it shall be sufficient for a Party to enable the holder of a higher education qualification issued in one of the other Parties to obtain an assessment of that qualification, upon request by the holder, and the provisions of Article VI.1 shall apply mutatis mutandis to such a case.
Article VI. 3
Recognition in a Party of a higher education qualification issued in another Party shall have one or both of the following consequences:
a) access to further higher education studies, including relevant examinations, and/or to preparations for the doctorate, on the same conditions as those applicable to holders of qualifications of the Party in which recognition is sought;
b) the use of an academic title, subject to the laws and regulations of the Party or a jurisdiction thereof, in which recognition is sought.
In addition, recognition may facilitate access to the labour market subject to laws and regulations of the Party, or a jurisdiction thereof, in which recognition is sought.
Article VI. 4
An assessment in a Party of a higher education qualification issued in another Party may take the form of:
a) advice for general employment purposes;
b) advice to an educational institution for the purpose of admission into its programmes;
c) advice to any other competent recognition authority.
Article VI. 5
Each Party may make the recognition of higher education qualifications issued by foreign educational institutions operating in its territory contingent upon specific requirements of national legislation or specific agreements concluded with the Party of origin of such institutions.
Section VII. RECOGNITION OF QUALIFICATIONS HELD BY REFUGEES, DISPLACED PERSONS AND PERSONS IN A REFUGEE-LIKE SITUATION
Article VII
Each Party shall take all feasible and reasonable steps within the framework of its education system and in conformity with its constitutional, legal, and regulatory provisions to develop procedures designed to assess fairly and expeditiously whether refugees, displaced persons and persons in a refugee-like situation fulfil the relevant requirements for access to higher education, to further higher education programmes or to employment activities, even in cases in which the qualifications obtained in one of the Parties cannot be proven through documentary evidence.
Section VIII. INFORMATION ON THE ASSESSMENT OF HIGHER EDUCATION INSTITUTIONS AND PROGRAMMES
Article VIII. 1
Each Party shall provide adequate information on any institution belonging to its higher education system, and on any programme operated by these institutions, with a view to enabling the competent authorities of other Parties to ascertain whether the quality of the qualifications issued by these institutions justifies recognition in the Party in which recognition is sought. Such information shall take the following form:
a) in the case of Parties having established a system of formal assessment of higher education institutions and programmes: information on the methods and results of this assessment, and of the standards of quality specific to each type of higher education institution granting, and to programmes leading to, higher education qualifications;
b) in the case of Parties which have not established a system of formal assessment of higher education institutions and programmes: information on the recognition of the various qualifications obtained at any higher education institution, or within any higher education programme, belonging to their higher education systems.
Article VIII. 2
Each Party shall make adequate provisions for the development, maintenance and provision of:
a) an overview of the different types of higher education institutions belonging to its higher education system, with the typical characteristics of each type of institution;
b) a list of recognized institutions (public and private) belonging to its higher education system, indicating their powers to award different types of qualifications and the requirements for gaining access to each type of institution and programme;
c) a description of higher education programmes;
d) a list of educational institutions located outside its territory which the Party considers as belonging to its education system.
Section IX. INFORMATION ON RECOGNITION MATTERS
Article IX. 1
In order to facilitate the recognition of qualifications concerning higher education, the Parties undertake to establish transparent systems for the complete description of the qualifications obtained.
Article IX. 2
1. Acknowledging the need for relevant, accurate and up-to-date information, each Party shall establish or maintain a national information centre and shall notify one of the depositories of its establishment, or of any changes affecting it.
2. In each Party, the national information centre shall:
a) facilitate access to authoritative and accurate information on the higher education system and qualifications of the country in which it is located;
b) facilitate access to information on the higher education systems and qualifications of the other Parties;
c) give advice or information on recognition matters and assessment of qualifications, in accordance with national laws and regulations.
3. Every national information centre shall have at its disposal the necessary means to enable it to fulfil its functions.
Article IX. 3
The Parties shall promote, through the national information centres or otherwise, the use of the UNESCO/Council of Europe Diploma Supplement or any other comparable document by the higher education institutions of the Parties.
Section X. IMPLEMENTATION MECHANISMS
Article X. 1
The following bodies shall oversee, promote and facilitate the implementation of the Convention:
a) the Committee of the Convention on the Recognition of Qualifications concerning Higher Education in the European Region;
b) the European Network of National Information Centres on academic mobility and recognition (the ENIC Network), established by decision of the Committee of Ministers of the Council of Europe on 9 June 1994 and the UNESCO Regional Committee for Europe on 18 June 1994.
Article X. 2
1. The Committee of the Convention on the Recognition of Qualifications concerning Higher Education in the European Region (hereafter referred to as "the Committee") is hereby established. It shall be composed of one representative of each Party.
2. For the purposes of Article X.2, the term "Party" shall not apply to the European Community.
3. The States mentioned in Article XI.1.1 and the Holy See, if they are not Parties to this Convention, the European Community and the President of the ENIC Network may participate in the meetings of the Committee as observers. Representatives of governmental and non-governmental organizations active in the field of recognition in the Region may also be invited to attend meetings of the Committee as observers.
4. The President of the UNESCO Regional Committee for the Application of the Convention on the Recognition of Studies, Diplomas and Degrees concerning Higher Education in the States belonging to the Europe Region shall also be invited to participate in the meetings of the Committee as an observer.
5. The Committee shall promote the application of this Convention and shall oversee its implementation. To this end it may adopt, by a majority of the Parties, recommendations, declarations, protocols and models of good practice to guide the competent authorities of the Parties in their implementation of the Convention and in their consideration of applications for the recognition of higher education qualifications. While they shall not be bound by such texts, the Parties shall use their best endeavours to apply them, to bring the texts to the attention of the competent authorities and to encourage their application.The Committee shall seek the opinion of the ENIC Network before making its decisions.
6. The Committee shall report to the relevant bodies of the Council of Europe and UNESCO.
7. The Committee shall maintain links to the UNESCO Regional Committees for the Application of Conventions on the Recognition of Studies, Diplomas and Degrees in Higher Education adopted under the auspices of UNESCO.
8. A majority of the Parties shall constitute a quorum.
9. The Committee shall adopt its Rules of Procedure. It shall meet in ordinary session at least every three years. The Committee shall meet for the first time within a year of the entry into force of this Convention.
10. The Secretariat of the Committee shall be entrusted jointly to the Secretary General of the Council of Europe and to the Director-General of UNESCO.
Article X. 3
1. Each Party shall appoint as a member of the European network of national information centres on academic mobility and recognition (the ENIC Network) the national information centre established or maintained under Article IX.2. In cases in which more than one national information centre is established or maintained in a Party under Article IX.2, all these shall be members of the Network, but the national information centres concerned shall dispose of only one vote.
2. The ENIC Network shall, in its composition restricted to national information centres of the Parties to this Convention, uphold and assist the practical implementation of the Convention by the competent national authorities. The Network shall meet at least once a year in plenary session. It shall elect its President and Bureau in accordance with its terms of reference. 3. The Secretariat of the ENIC Network shall be entrusted jointly to the Secretary General of the Council of Europe and to the Director-General of UNESCO.
4. The Parties shall cooperate, through the ENIC Network, with the national information centres of other Parties, especially by enabling them to collect all information of use to the national information centres in their activities relating to academic recognition and mobility.
Section XI. FINAL CLAUSES
Article XI. 1
1. This Convention shall be open for signature by:
a) the member States of the Council of Europe;
b) the member States of the UNESCO Europe Region;
c) any other signatory, contracting State or party to the European Cultural Convention of the Council of Europe and/or to the UNESCO Convention on the Recognition of Studies, Diplomas and Degrees concerning Higher Education in the States belonging to the Europe Region,
which have been invited to the Diplomatic Conference entrusted with the adoption of this Convention.
2. These States and the Holy See may express their consent to be bound by:
a) signature without reservation as to ratification, acceptance or approval; or
b) signature, subject to ratification, acceptance or approval, followed by ratification, acceptance or approval; or
c) accession.
3. Signatures shall be made with one of the depositories. Instruments of ratification, acceptance, approval or accession shall be deposited with one of the depositories.
Article XI. 2
This Convention shall enter into force on the first day of the month following the expiration of the period of one month after five States, including at least three member States of the Council of Europe and/or the UNESCO Europe Region, have expressed their consent to be bound by the Convention. It shall enter into force for each other State on the first day of the month following the expiration of the period of one month after the date of expression of its consent to be bound by the Convention.
Article XI. 3
1. After the entry into force of this Convention, any State other than those falling into one of the categories listed under Article XI.1 may request accession to this Convention. Any request to this effect shall be addressed to one of the depositories, who shall transmit it to the Parties at least three months before the meeting of the Committee of the Convention on the Recognition of Qualifications concerning Higher Education in the European Region. The depository shall also inform the Committee of Ministers of the Council of Europe and the Executive Board of UNESCO.
2. The decision to invite a State which so requests to accede to this Convention shall be taken by a two-thirds majority of the Parties.
3. After the entry into force of this Convention the European Community may accede to it following a request by its member States, which shall be addressed to one of the depositories. In this case, Article XI.3.2 shall not apply.
4. In respect of any acceding States or the European Community, the Convention shall enter into force on the first day of the month following the expiration of the period of one month after the deposit of the instrument of accession with one of the depositories.
Article XI. 4
1. Parties to this Convention which are at the same time parties to one or more of the following Conventions:
European Convention on the Equivalence of Diplomas leading to Admission to Universities (1953, ETS No. 15), and its Protocol (1964, ETS No. 49);
European Convention on the Equivalence of Periods of University Study (1956, ETS No. 21);
European Convention on the Academic Recognition of University Qualifications (1959, ETS No. 32);
International Convention on the Recognition of Studies, Diplomas and Degrees in Higher Education in the Arab and European States bordering on the Mediterranean (1976);
Convention on the Recognition of Studies, Diplomas and Degrees concerning Higher Education in the States belonging to the Europe Region (1979);
European Convention on the General Equivalence of Periods of University Study (1990, ETS 138),
a) shall apply the provisions of the present Convention in their mutual relations;
b) shall continue to apply the above mentioned Conventions to which they are a party in their relations with other States party to those Conventions but not to the present Convention.
2. The Parties to this Convention undertake to abstain from becoming a party to any of the Conventions mentioned in paragraph 1, to which they are not already a party, with the exception of the International Convention on the Recognition of Studies, Diplomas and Degrees in Higher Education in the Arab and European States bordering on the Mediterranean.
Article XI. 5
1. Any State may, at the time of signature or when depositing its instrument of ratification, acceptance, approval or accession, specify the territory or territories to which this Convention shall apply.
2. Any State may, at any later date, by a declaration addressed to one of the depositories, extend the application of this Convention to any other territory specified in the declaration. In respect of such territory the Convention shall enter into force on the first day of the month following the expiration of a period of one month after the date of receipt of such declaration by the depository.
3. Any declaration made under the two preceding paragraphs may, in respect of any territory specified in such declaration, be withdrawn by a notification addressed to one of the depositaries. The withdrawal shall become effective on the first day of the month following the expiration of a period of one month after the date of receipt of such notification by the depository.
Article XI. 6
1. Any Party may, at any time, denounce this Convention by means of a notification addressed to one of the depositories.
2. Such denunciation shall become effective on the first day of the month following the expiration of a period of twelve months after the date of receipt of the notification by the depository. However, such denunciation shall not affect recognition decisions taken previously under the provisions of this Convention.
3. Termination or suspension of the operation of this Convention as a consequence of a violation by a Party of a provision essential to the accomplishment of the object or purpose of this Convention shall be addressed in accordance with international law.
Article XI. 7
1. Any State, the Holy See or the European Community may, at the time of
signature or when depositing
its instrument of ratification, acceptance or approval or accession, declare that it reserves the
right not to apply, in
whole or in part, one or more of the following Articles of this Convention:
Article IV.8
Article V.3
Article VI.3
Article VIII.2
Article IX.3
No other reservation may be made.
2. Any Party which has made a reservation under the preceding paragraph may wholly or partly withdraw it by means of a notification addressed to one of the depositories. The withdrawal shall take effect on the date of receipt of such notification by the depository.
3. A Party which has made a reservation in respect of a provision of this Convention may not claim the application of that provision by any other Party; it may, however, if its reservation is partial or conditional, claim the application of that provision in so far as it has itself accepted it.
Article XI. 8
1. Draft amendments to this Convention may be adopted by the Committee of the Convention on the Recognition of Qualifications concerning Higher Education in the European Region by a two-thirds majority of the Parties. Any draft amendment so adopted shall be incorporated into a Protocol to this Convention. The Protocol shall specify the modalities for its entry into force which, in any event, shall require the expression of consent by the Parties to be bound by it.
2. No amendment may be made to Section III of this Convention under the procedure of paragraph 1 above.
3. Any proposal for amendments shall be communicated to one of the depositaries, who shall transmit it to the Parties at least three months before the meeting of the Committee. The depository shall also inform the Committee of Ministers of the Council of Europe and the Executive Board of UNESCO.
Article XI. 9
1. The Secretary General of the Council of Europe and the Director-General of the United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization shall be the depositories of this Convention.
2. The depository with whom an act, notification or communication has been deposited shall notify the Parties to this Convention, as well as the other member States of the Council of Europe and/or of the UNESCO Europe Region of:
a) any signature;
b) the deposit of any instrument of ratification, acceptance, approval, or accession;
c) any date of entry into force of this Convention in accordance with the provisions of Articles XI.2 and XI.3.4;
d) any reservation made in pursuance of the provisions of Article XI.7 and the withdrawal of any reservations made in pursuance of the provisions of Article XI.7;
e) any denunciation of this Convention in pursuance of Article XI.6;
f) any declarations made in accordance with the provisions of Article II.1, or of Article II.2;
g) any declarations made in accordance with the provisions of Article IV.5;
h) any request for accession made in accordance with the provisions of Article XI.3;
i) any proposal made in accordance with the provisions of Article XI.8;
j) any other act, notification or communication relating to this Convention.
3. The depository receiving a communication or making a notification in pursuance of the provisions of this Convention shall immediately inform the other depository thereof.
In witness thereof the undersigned representatives, being duly authorized, have signed this Convention.
Done at Lisbon on 11 April 1997, in the English, French, Russian and Spanish languages, the four texts being equally authoritative, in two copies, one of which shall be deposited in the archives of the Council of Europe and the other in the archives of the United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization. A certified copy shall be sent to all the States referred to in Article XI.1, to the Holy See and to the European Community and to the Secretariat of the United Nations.
* Europan Treaty Series -- No. 165.
Facebook
Twitter