Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Energiaharta leping

Vastu võetud 17.12.1994

Euroopa energiaharta lepingu ja protokolli ratifitseerimise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

Mitteametlik tõlge

PREAMBUL

Lepingupooled,

arvestades 1990. aasta 21. novembril alla kirjutatud uue Euroopa Pariisi hartat;

arvestades Euroopa energiahartat, mis on vastu võetud Euroopa energiaharta Haagi konverentsi lõppdokumendiga, millele on alla kirjutatud 1991. aasta 17. detsembril Haagis;

meenutades, et kõik Haagi konverentsi lõppdokumendile allakirjutanud kohustusid juhinduma Euroopa energiahartas kindlaks määratud eesmärkidest ja põhimõtetest ning esimesel võimalusel alustama, laiendama või jätkama koostööd, et energiaharta lepingu ja selle protokollide üle peetavate läbirääkimiste tulemusena tagada hartas fikseeritud kohustuste vastavus rahvusvahelisele õigusele;

soovides ühtlasi luua Euroopa energiaharta põhimõtete ellurakendamiseks vajalikku raamistikku;

soovides ellu viia Euroopa energiaharta põhiideed kiirendada investeerimise ja energiakaubanduse liberaliseerimise kaudu majanduskasvu;

kinnitades, et lepingupooled peavad eriti tähtsaks siseriiklike nõuete ja enamsoodustusreþiimi järgimist, ning et investeeringute tegemisel tulenevad sellest kohustused lisalepingu järgi;

pidades silmas eesmärki jätkata rahvusvahelise kaubanduse liberaliseerimist ja arvestades lisaks käesolevas lepingus sätestatud põhimõtetele üldises tolli- ja kaubanduskokkuleppes ning sellega seotud dokumentides esitatud põhimõtet hoiduda rahvusvahelise kaubanduse puhul kehtestamast erisuguseid nõudeid;

olles otsustanud energeetiliste materjalide ja toodete ning nendega seotud seadmete, tehnoloogia ja teenuste kaubanduses jätkata tehniliste, halduslike ja muude takistuste kõrvaldamist;

pidades silmas nende lepingupoolte, kes ei ole üldise tolli ja kaubanduskokkuleppega ühinenud, võimalikku ühinemist nimetatud kokkuleppega ning soovides sõlmida ajutisi kaubanduskokkuleppeid, mis aitaksid ühinemiseks valmistuda ega takistaks seda;

pidades meeles nende lepingupoolte õigusi ja kohustusi, kes on ka üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe ning sellega seotud dokumentide pooled;

pöörates tähelepanu konkurentsireeglitele, mis käsitlevad ettevõtete liitumist, monopole, konkurentsi kahjustavat tegevust ja domineeriva seisundi kuritarvitamist;

arvestades ka tuumarelvade leviku tõkestamise lepingut, tuumamaterjalide tarnejuhiseid ja teisi rahvusvahelisi tuumarelvade leviku tõkestamist käsitlevaid kohustusi või kokkuleppeid;

tunnistades vajadust efektiivsemalt uurida, toota, muundada, salvestada, edastada, tarnida ning kasutada energiat;

arvestades Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni, kaugeleulatuva piiriülese õhusaaste konventsiooni ja selle protokolle ning teisi energiat käsitlevaid rahvusvahelisi keskkonnakaitsekokkuleppeid; ning

tunnistades järjest suurenevat vajadust keskkonnakaitseabinõude järele, kaasa arvatud energeetikaseadmete töö lõpetamine ja jäätmete kõrvaldamine, ning asjakohaste rahvusvaheliselt kokku lepitud eesmärkide ja kriteeriumide järele,

on kokku leppinud järgnevas:

I osa. MÕISTED JA EESMÄRK

Artikkel 1. Mõisted

Käesolevas lepingus:

(1) «Harta» tähendab Euroopa energiahartat, mis on vastu võetud Euroopa energiaharta Haagi konverentsi lõppdokumendiga ja alla kirjutatud 1991. aasta 17. detsembril Haagis. Lõppdokumendile allakirjutamist käsitatakse hartale allakirjutamisena.

(2) «Lepingupool» tähendab riiki või piirkondlikku majandusühendust, kes on nõustunud end käesoleva lepinguga siduma ning kelle suhtes käesolev leping on jõustunud.

(3) «Piirkondlik majandusühendus» tähendab riikide moodustatud organisatsiooni, kelle pädevusse need riigid on andnud teatavad küsimused, millest käesolev leping käsitleb mõnda, sealhulgas volitused teha nende riikide suhtes siduvaid otsuseid.

(4) «Energeetilised materjalid ja tooted» tähendab lisas EM loetletud materjale ja tooteid. Loetelu põhineb Tollikoostöönõukogu harmoneeritud süsteemil ning Euroopa Ühenduse kombineeritud nomenklatuuril.

(5) «Energiamajandus» tähendab majandustegevust, mis on seotud energeetiliste materjalide ja toodete (välja arvatud lisas NI loetletud) uurimise, hankimise, töötlemise, tootmise, salvestamise, maismaatranspordi, ülekandmise, tarnimise, kauplemise, turustamise või müügiga või soojuse jaotamisega paljudesse hoonetesse.

(6) «Investeering» tähendab igasugust investori omanduses olevat või otseselt või kaudselt investori käsutuses olevat vara ning hõlmab:

a) materiaalset ja immateriaalset omandit, vallas- ja kinnisomandit ning mis tahes omandiõigusi, nagu rendid, hüpoteegid, pandiõigused ning tagatised;

b) ettevõtet või äriühingut või aktsiaid, osakuid või muud ettevõttes või äriühingus osalevat omakapitali ning ettevõtte või äriühingu võlakirju ja muid võlakohustusi;

c) rahalisi nõudmisi ning nõudmisi majanduslikku väärtust omava ja investeeringuga seotud lepingujärgse tegevuse suhtes;

d) intellektuaalset omandit;

e) tulu;

f) seaduse, lepingu või seadusliku litsentsi või loaga antud mistahes õigust tegutseda energiamajanduses.

Varade investeerimisvormi muutus ei takista neid käsitamast investeeringutena. Mõiste «investeering» hõlmab kõiki investeeringuid, olenemata sellest, kas need on tehtud enne või pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva (edaspidi «jõustumiskuupäev») investorit esindava lepingupoole suhtes ning selle lepingupoole suhtes, kelle territooriumil investeering on tehtud, eeldusel, et käesolev leping kehtib ainult pärast jõustumiskuupäeva tehtud investeeringute suhtes.

«Investeering» tähendab igasugust investeeringut energiamajandusse ja investeeringut või investeeringuliiki, mille lepingupool on oma tegevuspiirkonnas määratlenud kui «harta rakendamise projekti» ning teavitanud sellest sekretariaati.

(7) «Investor» tähendab:

a) lepingupoole puhul:

i) füüsilist isikut, kellel on selle lepingupoole kodakondsus või alaline elukoht lepingupoole territooriumil vastavalt seadusele;

ii) ettevõtet või muud organisatsiooni, mis on asutatud lepingupoole seaduse järgi;

b) «kolmanda riigi» puhul juriidilist isikut, ettevõtet või muud organisatsiooni, mis mutatis mutandis vastab punktis a lepingupoolele esitatud nõuetele.

(8) «Investeerima» ja «investeerimine» tähendavad uute investeeringute tegemist, investeeringute osalist või täielikku omandamist või suunamist teistesse investeerimisvaldkondadesse.

(9) «Tulu» tähendab investeeringuga seotud või sellest saadavaid summasid, olenemata nende väljamaksmise vormist, kaasa arvatud kasumid, dividendid, intressid, kapitali kasvutulu, lõivud, autoritasud, tehnoabi või muud tasud ning naturaaltasu.

(10) «Tegevuspiirkond» tähendab lepinguga ühinenud riigi puhul:

a) tema jurisdiktsiooni all olevat territooriumi, käsitades territooriumina maismaad, siseveekogusid ja territoriaalmerd; ning

b) merd, merepõhja ja selle aluspõhja, mille suhtes lepingupool rakendab oma suveräänseid õigusi ja jurisdiktsiooni kooskõlas rahvusvahelise mereõigusega.

Lepinguga ühinenud piirkondliku majandusühenduse puhul tähendab mõiste «tegevuspiirkond» majandusühenduse liikmesriikide tegevuspiirkondi vastavalt selle majandusühenduse asutamise kokkuleppe sätetele.

(11) a) lühend GATT tähendab lühendeid GATT 1947 või GATT 1994 või mõlemaid koos juhul, kui rakendatakse mõlemaid.

b) lühend GATT 1947 tähendab 1947. aasta 30. oktoobri üldist tolli- ja kaubanduskokkulepet, mis on lisatud Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kaubandus- ja tööhõivekonverentsi ettevalmistuskomitee teise istungjärgu lõpetamisel vastuvõetud lõppaktile koos hilisemate paranduste või muudatustega.

c) GATT 1994 tähendab Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamise kokkuleppe lisas 1A esitatud üldist tolli- ja kaubanduskokkulepet koos hilisemate täienduste, paranduste ja muudatustega.

Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamise kokkuleppega ühinenud riik loetakse GATT 1994 pooleks.

d) «(GATTiga) seotud dokumendid» tähendab kas:

i) kokkuleppeid, korraldusi või muid õigusalaseid dokumente, sealhulgas GATT 1947 raames vastuvõetud otsuseid, deklaratsioone ning kokkuleppeid koos hilisemate täpsustuste, paranduste või muudatustega; või

ii) Maailma Kaubandusorganisatsiooni asutamise kokkulepet koos selle lisaga 1 (välja arvatud GATT 1994) ja lisadega 2, 3 ja 4, ning asutamiskokkuleppega seotud otsuseid, deklaratsioone ja kokkuleppeid koos hilisemate täpsustuste, paranduste või muudatustega.

(12) «Intellektuaalne omand» tähendab autoriõigust ja sellega seonduvaid õigusi, kaubamärke, geograafilisi tähiseid, tööstusdisainilahendusi, patente, mikrolülituste paigutusskeeme ning avalikustamata informatsiooni kaitsmist.

(13) a) «Energiaharta protokoll» või «protokoll» tähendavad lepingut, mille sõlmimiseks harta konverents on volituse andnud ja mille teksti harta konverents on vastu võtnud ning millega on ühinenud vähemalt kaks riiki, et vastavalt harta III osale täiendada või laiendada käesolevas lepingus käsitletud tegevus- või koostöövaldkonda.

b) «Energiaharta deklaratsioon» või «deklaratsioon» tähendavad mittesiduvat dokumenti, mille sõlmimiseks harta konverents on volituse andnud ja mille teksti harta konverents on vastu võtnud ning millega on ühinenud vähemalt kaks riiki, et täiendada või laiendada käesolevat lepingut.

(14) «Vabalt konverteeritav valuuta» tähendab valuutat, millega rahvusvahelistel valuutaturgudel laialdaselt kaubeldakse ning mida rahvusvahelistes tehingutes laialdaselt kasutatakse.

Artikkel 2. Lepingu eesmärk

Käesolev leping loob õigusliku raamistiku, et edendada pikaajalist energeetikaalast koostööd, mis põhineb vastastikusel kasul ja on kooskõlas hartas esitatud eesmärkide ning põhimõtetega.

II osa. KAUBANDUS

Artikkel 3. Rahvusvahelised turud

Lepingupooled püüavad lihtsustada energeetiliste materjalide ja toodete kommertsalustel pääsu rahvusvahelistele turgudele ning arendada välja nende materjalide ja toodete efektiivne vabaturg.

Artikkel 4. GATTi ja sellega seotud dokumentide kehtivus

Käesoleva lepinguga ühinemine ei muuda GATTiga ühinenud riikide suhtes kehtetuks GATTi ega selle egiidi all vastu võetud dokumente.

Artikkel 5. Kaubandusalased investeerimispiirangud

(1) Lepingupool ei kehtesta kaubandusalaseid investeerimispiiranguid, mis on vastuolus GATTi artikli 3 või 9 sätetega. See lõige ei piira GATTi ja sellega seotud dokumentide ning artikli 29 järgseid lepingupoole õigusi ja kohustusi.

(2) Selliste piirangute hulka kuuluvad kohustuslikud või siseriikliku seaduse või haldusaktiga kehtestatud investeerimispiirangud või piirangud, mida on vaja järgida soodustuse saamiseks ning mille järgi ettevõte peab:

a) ostma või kasutama kodumaise päritoluga tooteid või kodumaisest toormest valmistatud tooteid; selliste toodetena käsitatakse kas teatavaid tooteid, toodangu mahtu või väärtust või ettevõtte kohaliku toodangu mahtu või väärtust;

b) ostma või kasutama importtooteid koguses, mis vastab ettevõtte eksporditava kohaliku toodangu mahule või väärtusele;

c) importima tootmises kasutatavaid või tootmisega seotud tooteid koguses, mis vastab ettevõtte eksporditava kohaliku toodangu mahule või väärtusele;

d) vahetama välisvaluutat samas koguses, nagu on ettevõttele laekunud; või

e) eksportima või ekspordiks müüma toodangut koguses, mis vastab eksporditava kohaliku toote koguse ja väärtuse kohta kehtestatud nõuetele.

(3) Lõige 1 ei takista lepingupoolel kehtestada lõike 2 punktides a ja c kirjeldatud kaubandusalaseid investeerimispiiranguid, mis on vajalikud ekspordi edendamiseks ning välisabi, riigihangete või enamsoodustustariifide või -kvootide saamiseks.

(4) Lõige 1 ei takista lepingupoolel asjakohase teate ning lisa TRM üleminekuperioodi käsitlevate sätete alusel teatava aja jooksul rakendada neid kaubandusalaseid investeerimispiiranguid, mille ta on kehtestanud vähemalt 180 päeva enne käesolevale lepingule allakirjutamist.

Artikkel 6. Konkurents

(1) Lepingupooled leevendavad turuhälbeid ja konkurentsipiiranguid energiamajanduses.

(2) Lepingupool võtab vastu ja rakendab seadusi, mille alusel energiamajanduses kõrvaldada konkurentsi kahjustava nii ühepoolse kui kooskõlastatud tegevuse tulemusena tekkinud konkurentsimoonutusi.

(3) Konkurentsireeglite rakendamises kogenud lepingupooled püüavad asjaomase taotluse korral ning võimaluste piires osutada teistele lepingupooltele tehnilist abi konkurentsireeglite väljatöötamises ning ellurakendamises.

(4) Konkurentsireegleid rakendades võivad lepingupooled korraldada nõupidamisi ning vahetada informatsiooni.

(5) Kui lepingupool leiab, et teise lepingupoole tegevuspiirkonnas aset leidev konkurentsi kahjustav tegevus on vastuolus käesolevas artiklis sätestatud eesmärkidega, võib ta teatada sellest teisele lepingupoolele ning taotleda, et viimase pädevad ametkonnad rakendaksid kohaseid surveabinõusid. See teade peab sisaldama piisavalt informatsiooni, et võimaldada teate saanud lepingupoolel konkurentsi kahjustav tegevus kindlaks teha, ning ettepanekut edasiseks infovahetuseks ja koostööks. Teate saanud lepingupool või vajaduse korral konkurentsiametkonnad konsulteerivad teate esitanud lepingupoole pädevate ametkondadega ja, võttes arvesse esitatud taotlust, otsustavad, kas rakendada surveabinõusid või mitte. Teate saanud lepingupool informeerib teate esitanud lepingupoolt enda või oma konkurentsiametkondade otsusest ning vajaduse korral põhjendab seda. Surveabinõude rakendamise korral informeerib teate saanud lepingupool teate esitanud lepingupoolt meetmete võtmise tulemustest ja võimaluse korral kõigist vahepeal aset leidnud olulistest muudatustest.

(6) Käesolev artikkel ei kohusta lepingupoolt andma sellist teavet, mis on vastuolus tema seadustega informatsiooni avalikustamise, konfidentsiaalsuse või ärisaladuste kohta.

(7) Käesoleva artikli rakendamisel ja tõlgendamisel tekkivad vaidlused lahendatakse üksnes lõikes 5 ning artikli 27 lõikes 1 määratletud menetluse korras.

Artikkel 7. Transiit

(1) Lepingupool võtab vajalikke meetmeid, et lihtsustada energeetiliste materjalide ja toodete transiiti kooskõlas transiidivabaduse põhimõtetega, olenemata nende materjalide ja toodete päritolust, sihtkohast või kuuluvusest. Lepingupool hoidub nimetatud erisustel põhinevast diskrimineerivast hinnakujundusest, ei põhjusta tarbetuid viivitusi ega kehtesta tarbetuid piiranguid ega makse.

(2) Lepingupooled soodustavad asjaomaste majandusüksuste koostööd järgmistes valdkondades:

a) energeetiliste materjalide ja toodete transiidiks vajalike energiaedastusseadmete moderniseerimine;

b) mitme lepingupoole tegevuspiirkonda teenindavate energiaedastusseadmete väljaarendamine ning töölerakendamine;

c) energeetiliste materjalide ja toodete tarnehäirete tagajärgede leevendamine;

d) energiaedastusseadmete omavahelise ühendamise lihtsustamine.

(3) Lepingupool tagab, et tema aktid, mis reguleerivad energeetiliste materjalide ja toodete transporti ning energiaedastusseadmete kasutamist, kehtestavad energeetilistele materjalidele ja toodetele transiidi korral vähemalt sama soodsad nõuded, nagu selliste materjalide ja toodete lepingupoole tegevuspiirkonnast pärinemise või sinna saatmise korral, välja arvatud juhul, kui rahvusvaheline kokkulepe näeb ette teisiti.

(4) Juhul kui energeetiliste materjalide ja toodete transiiti ei ole võimalik kommertsalusel korraldada energiaedastusseadmete abil, ei takista lepingupooled võimsamate seadmete rajamist, välja arvatud juhul, kui lõikes 1 viidatud õigusaktides on sätestatud teisiti.

(5) Lepingupool, kelle tegevuspiirkonda energeetiliste materjalide ja toodete transiit läbib, ei ole kohustatud:

a) lubama rajada või modifitseerida energiaedastusseadmeid; või

b) lubama uut või lisatransiiti olemasolevate energiaedastusseadmete kaudu,

kui ta teistele asjaosalistele tõestab, et see võib kahjustada tema energiasüsteemide ohutust või efektiivsust, sealhulgas tarnete ohutust.

Lepingupooled tagavad vastavalt lõigetele 6 ja 7 energeetiliste materjalide ja toodete ettenähtud tarned teiste lepingupoolte tegevuspiirkonda või -piirkonnast või selliste piirkondade vahel.

(6) Lepingupool, kelle tegevuspiirkonda läbib energeetiliste materjalide ja toodete transiit, ei katkesta ega vähenda transiidiga seotud vaidluse korral energeetiliste materjalide ja toodete tarnimist, ei luba ühelgi tema kontrollialusel majandusüksusel seda katkestada ega vähendada ega nõua seda üheltki tema jurisdiktsioonile alluvalt majandusüksuselt enne lõikes 7 nimetatud menetluste lõppemist, välja arvatud juhul, kui seda lubab sellist transiiti reguleeriv leping või muu kokkulepe või lepituskohtuniku otsus.

(7) Järgnevaid sätteid kohaldatakse lõikes 6 nimetatud vaidluse korral pärast seda, kui kõik lepingujärgsed või muud vaidlusosaliste või lõikes 6 nimetatud majandusüksuse ja teise vaidlusosalise majandusüksuse võimalused vaidlus omavahel lahendada on ammendatud.

a) vaidlusosaline võib vaidlusküsimuse esitada peasekretärile teatisega, milles ta teeb sellest lühikokkuvõtte. Peasekretär informeerib teatisest kõiki lepingupooli.

b) olles vaidlus- ja muude asjaosaliste lepingupooltega nõu pidanud, nimetab peasekretär eespool nimetatud teate saamisest arvates 30 päeva jooksul ametisse lepituskohtuniku. Lepituskohtunik peab olema ekspert vaidlusaluses küsimuses ega tohi olla vaidlusosalise või muu asjaosalise kodanik ega alaline elanik.

c) lepituskohtunik püüab saavutada vaidlusosaliste kokkulepet lahendada vaidlusküsimus või alustada menetlust selle lahendamiseks. Kui lepituskohtunikul ei ole õnnestunud tema ametissenimetamisest arvates 90 päeva jooksul saavutada asjaosaliste kokkulepet, esitab ta ettepaneku vaidluse lahendamise või sellele lahenduse leidmise menetluse kohta ning kehtestab ajutised tollimaksud ja muud nõuded, mida tuleb transiidi puhul järgida tema määratud kuupäevast arvates kuni vaidluse lahendamiseni.

d) lepingupooled kohustuvad jälgima ja tagama, et nende kontrollile või jurisdiktsioonile alluvad majandusüksused täidavad vastavalt lõike 7 punktile c tehtud ajutist otsust tollimaksude ja muude nõuete kohta lepituskohtuniku otsusele järgneva 12 kuu jooksul või kuni vaidluse lahendamiseni, olenevalt sellest, kumb tähtaeg on varasem.

e) punktis b sätestatu ei takista peasekretäril jätta lepituskohtunik nimetamata, kui ta leiab, et vaieldakse transiidiküsimuse üle, mida punktides a kuni d sätestatud menetluse korras juba lahendatakse või on püütud lahen-dada, kuid nimetatud menetlus ei ole lahendust toonud.

f) harta konverents võtab vastu lepitusmenetluse korraldamist ja lepituskohtunike tasustamist käsitlevad tüüpsätted.

(8) Käesolevas artiklis sätestatu ei välista lepingupoolte õigusi ja kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelisest õigusest, sealhulgas rahvusvahelisest tavaõigusest ning kehtivatest kahe- ja mitmepoolsetest kokkulepetest ning veealuseid kaableid ja torujuhtmeid käsitlevatest eeskirjadest.

(9) Käesolev artikkel ei kohusta ühtki lepingupoolt, kes ei kasuta oma transiidiks kindlat tüüpi energiaedastusseadmeid, võtma käesoleva artikli alusel meetmeid selliste energiaedastusseadmete suhtes. Kuid selline lepingupool on kohustatud järgima lõikes 4 sätestatut.

(10) Käesolevas artiklis:

a) mõiste «transiit» tähendab:

i) teise riigi tegevuspiirkonnast pärinevate ning kolmanda riigi tegevuspiirkonda saadetavate energeetiliste materjalide ja toodete vedu läbi lepingupoole tegevuspiirkonna või tema tegevuspiirkonnas asuvasse sadamarajatisse või sadamarajatisest välja, et neid materjale ja tooteid peale või maha laadida, eeldusel, et nimetatud teine riik või kolmas riik on käesoleva lepinguga ühinenud; või

ii) teise lepingupoole tegevuspiirkonnast pärinevate ja tema tegevuspiirkonda saadetavate energeetiliste materjalide ja toodete vedu läbi lepingupoole tegevuspiirkonna juhul, kui kaks asjaomast lepingupoolt ei ole otsustanud teisiti ega teinud selle kohta ühist kannet lisasse N. Need kaks lepingupoolt võivad end kustutada lisa N nimekirjast, esitades ühise teatise oma kavatsuste kohta sekretariaadile, kes edastab selle kõigile pooltele. Nimekirjast kustutamine jõustub teatise laekumisest nelja nädala pärast;

b) mõiste «energiaedastusseadmed» tähendab kõrgrõhu gaasijuhtmeid, kõrgepingeelektrivõrke ja -liine, toornafta-, kivisöelobri- ja naftasaaduste juhtmeid ning muid spetsiaalseid püsirajatisi energeetiliste materjalide ja toodete edastamiseks.

Artikkel 8. Tehnoloogiasiire

(1) Selleks, et soodustada energeetiliste materjalide ja toodetega kauplemist ja asjaomaseid investeeringuid ning kooskõlas oma õigusaktidega ja intellektuaalse omandi kaitsega viia ellu hartas esitatud eesmärke, lihtsustavad lepingupooled juurdepääsu energeetikaalasele tehnoloogiale ja selle siirdamisele kommertsalusel ning hoiduvad kehtestamast erisuguseid nõudeid.

(2) Lõikes 1 sätestatu elluviimiseks kõrvaldavad lepingupooled energeetikavaldkonna materjalidele ja toodetele ning nendega seotud seadmetele ja teenustele kehtestatud piirangud ega kehtesta uusi. Lepingupooled arvestavad tuumarelva leviku tõkestamise kohustuse ja muude rahvusvaheliste kohustustega.

Artikkel 9. Juurdepääs kapitalile

(1) Lepingupooled tunnistavad avatud turgude tähtsust, et suunata kapitalivooge energeetikavaldkonna materjalide ja toodete kaubandusse ning investeeringutesse lepinguga ühinenud riikide (eelkõige üleminekumajandusega riikide) energiamajandusse ja sellele kaasabi osutamisse. Võimaldamaks teiste lepingupoolte kodanikel ja ettevõtetel oma tegevuspiirkonnas finantseerida energeetiliste materjalide ja toodetega kauplemist ning investeerida energiamajandusse, annab lepingupool neile juurdepääsu oma kapitaliturule. Lepingupool tagab oma tegevuspiirkonnas teise lepingupoole kodanikele ja ettevõtetele selliseks finantseerimiseks või investeerimiseks vähemalt sama soodsa võimaluse, nagu on sarnasel juhul tagatud tema või kolmanda riigi ettevõtetele ja kodanikele, olenevalt sellest, kumb võimalus on soodsam.

(2) Lepingupool võib osaleda programmides, mis võimaldavad juurdepääsu väliskaubandust või välisinvesteerimist hõlbustavatele riigilaenudele, subsiidiumidele, tagatistele või kindlustusele. Lepingupool teeb need rahalised vahendid kättesaadavaks investeerimise korral teise lepingupoole energiamajandusse või teiste pooltega toimuva energeetiliste materjalide ja toodetega kauplemise finantseerimise korral, kooskõlas sellistes programmides sisalduvate eesmärkide, kitsenduste ja kriteeriumidega (kaasa arvatud eesmärgid, kitsendused või kriteeriumid, mis seostuvad rahalise vahendi taotleja äritegevuse kohaga või iga sellise vahendi toetusel tarnitava kauba või teenuse sihtkohaga).

(3) Viies ellu majanduse stabiilsust suurendavaid ja lepingupoolte investeerimiskliimat parandavaid energiamajandusprogramme, soodustavad lepingupooled rahvusvaheliste finantsorganisatsioonide tegevust ja arvestavad nende eksperthinnanguga.

(4) Käesolevas artiklis sätestatu ei takista:

a) finantsinstitutsioonidel kohaldada oma krediteerimis- või käenduspraktikat, mis tugineb turumajanduse printsiipidele ja majanduslikele kaalutlustele; ega

b) lepingupoolel rakendada abinõusid:

i) majanduslikel kaalutlustel, kaasa arvatud investorite, tarbijate, hoiustajate, poliisiomanike või usaldusosanike kaitseks; või

ii) kindlustamaks oma finantssüsteemi ja kapitaliturgude terviklikkust ning stabiilsust.

III osa. INVESTEERINGUTE SOODUSTAMINE JA KAITSMINE

Artikkel 10. Investeeringute soodustamine ja kaitsmine ning nende suhtes nõuete kehtestamine

(1) Lepingupool kehtestab ja tagab oma tegevuspiirkonnas teise lepingupoole investorile vastavuses käesoleva lepinguga stabiilsed, erapooletud, õiglased ja transparentsed investeerimisnõuded. Nende hulka kuulub kohustus tagada teise lepingupoole investori investeeringu suhtes õiglaste ja erapooletute nõuete järgimine. Sellisele investeeringule tagatakse pidev kaitse ja turvalisus ning lepingupool ei piira põhjendamatute või diskrimineerivate meetmetega investeeringu haldamist, hooldamist, kasutamist, omamist ega paigutamist. Sellise investeeringu suhtes ei kehtestata vähem soodsaid nõudeid (kaasa arvatud lepingulised kohustused), kui seda näeb ette rahvusvaheline õigus. Lepingupool järgib kõiki kohustusi, mis ta on võtnud investori suhtes või seoses mistahes lepingupoole investori investeeringuga.

(2) Lepingupool kehtestab oma tegevuspiirkonnas teise lepingupoole investeeringute suhtes nõuded vastavalt lõikes 3 sätestatule.

(3) Käesolevas artiklis tähendab mõiste «nõuete kehtestamine» seda, et lepingupool loob välisinvestorile sama soodsad võimalused, nagu on loodud tema investorile või teise lepingupoole või kolmanda riigi investorile, olenevalt sellest, millised neist on soodsamad.

(4) Lisaleping kohustab sellega ühinenud lepingupooli kehtestama oma tegevuspiirkonnas teise lepingupoole investeeringute suhtes nõuded vastavuses lõikes 3 sätestatuga. Lisaleping avatakse allakirjutamiseks riikidele ja piirkondlikele majandusühendustele, kes on käesolevale lepingule alla kirjutanud või sellega ühinenud. Läbirääkimised lisalepingu üle algavad hiljemalt 1995. aasta 1. jaanuaril, et sõlmida see 1998. aasta 1. jaanuariks.

(5) Lepingupool püüab seoses tema tegevuspiirkonnas investeerimisega:

a) vähendada miinimumini kõrvalekaldeid lõikes 3 sätestatust;

b) kõrvaldada teise lepingupoole investoreid puudutavad piirangud.

(6) a) lepingupool võib tema tegevuspiirkonnas tehtavate investeeringute puhul sekretariaadi kaudu harta konverentsile vabatahtlikult teatada oma kavatsusest mitte teha uusi erandeid lõikes 3 sätestatust;

b) lepingupool võib võtta vabatahtliku kohustuse kehtestada oma tegevuspiirkonnas teise lepingupoole investorite poolt energiamajandusse tehtud investeeringute suhtes nõuded vastavalt lõikele 3. Nimetatud kohustusest teatatakse sekretariaadile ja see kantakse lisasse VC ning loetakse siduvaks käesoleva lepingu alusel.

(7) Lepingupool loob oma tegevuspiirkonnas teise lepingupoole investorile investeerimiseks ja sellega seotud tegevuseks, sealhulgas investeeringu juhtimiseks, haldamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks sama soodsad võimalused, nagu on loodud tema investorile või teise lepingupoole või kolmanda riigi investorile, olenevalt sellest, millised neist on soodsamad.

(8) Lõike 7 rakendamine nende programmide suhtes, mille raames lepingupool eraldab toetusi või finantsabi või sõlmib lepinguid energeetikaalase tehnoloogia uurimiseks ja arendamiseks, täpsustatakse lõikes 4 nimetatud lisalepingus. Lepingupool hoiab harta konverentsi sekretariaadi vahendusel kursis käesolevas lõikes käsitletud programmide kohaldamiserisustega.

(9) Käesolevale lepingule alla kirjutanud või sellega ühinenud riik või piirkondlik majandusühendus esitab lepingu sõlmimise või ühinemisdokumendi deponeerimise kuupäeval sekretariaadile aruande, kus teeb lühikokkuvõtte kõigist seadustest, normatiivaktidest või muudest meetmetest, mis on seotud

a) lõikest 2 tehtavate eranditega; või

b) lõikes 8 nimetatud programmidega.

Lepingupool täiendab oma aruannet vastavalt olukorra muutumisele, teatades muudatustest sekretariaadile viivitamata. Harta konverents vaatab nimetatud aruanded perioodiliselt läbi.

Seoses punktiga a võib aruanne osutada energiasektori osadele, kus lepingupool kehtestab teise lepingupoole investori suhtes nõuded vastavalt lõikes 3 kirjeldatule.

Seoses punktiga b võib harta konverents aruandeid läbi vaadates võtta arutlusele selliste programmide mõju konkurentsile ja investeerimisele.

(10) Kuigi käesoleva artikli muud sätted seda ette näevad, ei kohaldata lõigetes 3 ja 7 sätestatud soodustusi intellektuaalse omandi kaitse puhul, mida käsitatakse vastavalt rahvusvahelistele intellektuaalse omandi kaitse kokkulepetele, millega lepingupooled on ühinenud.

(11) Artikli 26 kohaldamise korral käsitatakse teise lepingupoole investori kaubandusalaste investeeringute piiramist artikli 5 lõigetes 1 ja 2 kirjeldatud viisil esimese lepingupoole käesoleva osa alusel võetud kohustuse rikkumisena vastavalt artikli 5 lõigetele 3 ja 4.

(12) Lepingupool tagab, et tema siseriiklikes õigusaktides nähakse ette nõuete esitamise protseduur ning investeeringute, investeerimiskokkulepete ja -lubadega seotud õigused.

Artikkel 11. Juhtivspetsialistid

(1) Lähtudes seadustest ning muudest õigusaktidest, mis reguleerivad eraisikute sissesõitu riiki, riigis viibimist ja töötamist, vaatab lepingupool heauskselt läbi teise lepingupoole investorite ning nende palgatud või seoses nende investeeringutega palgatud juhtivspetsialistide avaldused siseneda lepingupoole tegevuspiirkonda ja viibida seal ajutiselt, et osaleda investeeringute tegemise või nende juhtimise, haldamise, kasutamise või käsutamisega seotud tegevuses, kaasa arvatud nõustamine või olulised tehnilised teenused.

(2) Lepingupool lubab oma tegevuspiirkonnas investeeringuid omaval teise lepingupoole investoril ja tema investeeringuga seoses võtta omal valikul tööle juhtivspetsialiste, olenemata nende rahvusest ja kodakondsusest, eeldusel, et juhtivspetsialistile on antud luba siseneda esimese lepingupoole tegevuspiirkonda, seal viibida ja töötada ning et peetakse kinni talle antud loa tingimustest ja ajalistest piirangutest.

Artikkel 12. Kahjude hüvitamine

(1) Investorile, kes on investeerinud teise lepingupoole tegevuspiirkonnas ja kes kannab kahju seal puhkenud sõja või muu relvakonflikti, riigis kehtestatud erakorralise seisukorra, siserahutuste või muu taolise sündmuse tõttu, tagatakse tema endise olukorra taastamise, talle kahjude hüvitamise või muu lahenduse korral soodsaimad tingimused, millised on tagatud muule investorile, olenemata sellest, kas tegu on lepingupoole enda, teise lepingupoole või kolmanda riigi investoriga. Seda lõiget ei kohaldata artikli 13 rakendusalas.

(2) Arvestamata lõike 1 sätteid, tagatakse lepingupoole investorile, kes selles lõikes kirjeldatud olukorra tõttu kannab teise lepingupoole tegevuspiirkonnas kahju, mida põhjustab:

a) tema investeeringu või selle osa rekvireerimine teise lepingupoole sõjaväe- või riigivõimuorganite poolt; või

b) tema investeeringu või selle osa põhjendamatu hävitamine teise lepingupoole sõjaväe- või riigivõimuorganite poolt,

mõlemal juhul viivitamatu, kohane ja õiglane ennistamine või kompenseerimine.

Artikkel 13. Sundvõõrandamine

(1) Lepingupoole investorite investeeringuid teise lepingupoole tegevuspiirkonnas ei riigistata ega sundvõõrandata ning nende suhtes ei võeta muid samasuguse sisuga meetmeid (edaspidi «sundvõõrandamine»), välja arvatud juhul, kui taoline sundvõõrandamine:

a) vastab üldsuse huvidele;

b) ei ole diskrimineeriv;

c) toimub seaduse kohaselt;

d) toimub koos viivitamatu, kohase ja õiglase hüvitamisega.

Nimetatud hüvitise ülemmääraks on sundvõõrandatud investeeringu tegelik turuhind vahetult enne seda, kui sundvõõrandamise või kavandatava sundvõõrandamise teatavaks saamine põhjustas investeeringu väärtuse muutumise (edaspidi «hindamispäev»).

Investori soovi korral arvestatakse tegelik turuhind vabalt konverteeritavas valuutas hindamispäeval kehtiva turukursi alusel. Hüvitis sisaldab ka turuvääringus kehtestatud intressimäära, arvates sundvõõrandamise päevast kuni väljamaksmise päevani.

(2) Kahju kannatanud investoril on sundvõõrandanud lepingupoole seaduste alusel õigus kohe taotleda, et selle lepingupoole kohus või muud pädevad ja sõltumatud ametivõimud vaataksid viivitamata läbi tema hagi ja hindaksid ära investeeringu väärtuse ning teeksid otsuse hüvitise maksmise kohta, järgides lõikes 1 toodud põhimõtteid.

(3) Sundvõõrandamisena käsitatakse ka olukordi, kus lepingupool sundvõõrandab oma tegevuspiirkonnas ettevõtte või äriühingu varad, millesse teise lepingupoole investor on investeerinud, sealhulgas osakute omandamise teel.

Artikkel 14. Investeeringuga seotud ülekanded

(1) Seoses tema tegevuspiirkonnas tehtud investeeringuga tagab lepingupool teise lepingupoole investorile võimaluse teha vabalt ülekandeid nii tema tegevuspiirkonda kui sealt välja, sealhulgas kanda üle:

a) algkapitali ja igasugust lisakapitali investeeringu haldamiseks ja arendamiseks;

b) tulusid;

c) lepingulisi väljamakseid, kaasa arvatud laenulepingujärgsete võlasummade ja intresside maksmine;

d) välismaalt palgatud, investeeringuga seotud töötajate kulutamata töötasu ja muid tasusid;

e) investeeringu või selle osa müügist või likvideerimisest saadud tulusid;

f) vaidluste lahendamisega seotud väljamakseid;

g) hüvitisi vastavalt artiklitele 12 ja 13.

(2) Lõikes 1 nimetatud ülekanded sooritatakse viivitamata ja (välja arvatud naturaaltasu) vabalt konverteeritavas valuutas.

(3) Ülekanded tehakse ülekantava valuuta hetketehingute suhtes ülekandepäeval kehtiva turukursi alusel. Välisvaluutaturu puudumise korral kasutatakse siseinvesteeringute suhtes kõige hilisemat kurssi või kõige hilisemat vahetuskurssi valuuta konverteerimisel arveldusühikusse SDR*, olenevalt sellest, milline kurss on investorile soodsam.

(4) Lõigetes 1 kuni 3 sätestatu ei takista lepingupoolel kaitsta võlausaldajate õigusi ega tagada väärtpaberite emiteerimist, nendega kauplemist ega tehingute sooritamist käsitlevate seaduste täitmist ning tsiviil-, haldus- ja kriminaalkohtu otsuste täitmist oma seaduste ja muude õigusaktide erapooletu, mittediskrimineeriva ja heauskse rakendamise teel.

(5) Lõikes 2 sätestatu ei takista lepingupooltel, kes kuulusid endise Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu koosseisu, omavaheliste kokkulepete alusel kanda makseid üle nimetatud lepingupoolte valuutas, eeldusel, et taoliste kokkulepetega ei kehtestata teise lepingupoole investorite investeeringute suhtes esimestena nimetatud lepingupoolte tegevuspiirkonnas vähem soodsaid nõudeid kui nende kokkulepetega ühinenud riigi või kolmanda riigi investorite investeeringute suhtes.

(6) Lõike 1 punktis b sätestatu ei takista lepingupoolel piirata naturaaltasu ülekandmist juhul, kui lepingupoolel on lubatud GATTi ja sellega seotud dokumentide ning käesoleva lepingu artikli 29 lõike 2 punkti a põhjal piirata või keelustada naturaaltasuna käsitatava toote eksporti või müüki ekspordiks, eeldusel, et lepingupool on andnud loa naturaaltasu ülekandmiseks lepingupoole ja teise lepingupoole investori või investeeringu vahelise investeerimislepingu, -loa või muu kirjaliku kokkuleppega lubatud või määratud korra alusel.

Artikkel 15. Õiguste üleminek

(1) Kui lepingupool või tema esindaja (edaspidi «hüvitise maksja») maksab välja hüvitise või tagatise seoses investori (edaspidi «hüvitise saaja») investeeringuga teise lepingupoole (edaspidi «investeeringu sihtriik») tegevuspiirkonnas, tunnistab viimane:

a) kõigi nimetatud investeeringuga seotud õiguste ning nõudmiste üleminekut hüvitise maksjale; ja

b) hüvitise maksja õigust rakendada kõiki nimetatud õigusi ning esitada nimetatud nõudmisi õiguste ülemineku alusel.

(2) Hüvitise maksja suhtes kehtivad:

a) samasugused õigused rakendada lõikes 1 nimetatud ülemineku alusel saadud õigusi ning esitada nõudmisi; ja

b) samasugused maksetingimused vastavalt nimetatud õigustele ja nõudmistele,

millele hüvitise saajal oli õigus käesoleva lepingu alusel ja seoses nimetatud investeeringuga.

(3) Artikli 26 kohase menetluse korral ei nõua lepingupool kaitse, vastunõude, vastastikuse võla kustutusõiguse ega muul otstarbel, et hüvitis või muu kompensatsioon kogu või osalise kahju eest oleks saadud või saadakse kindlustus- või tagatislepingu alusel.

Artikkel 16. Muude kokkulepete kehtivus

Kui vähemalt kaks lepingupoolt on juba sõlminud või sõlmivad edaspidi rahvusvahelise kokkuleppe, mis käsitleb käesoleva lepingu III või V osas sätestatud valdkonda, siis:

(1) ei saa käesoleva lepingu III või V osa ühelgi juhul tõlgendada muu kokkuleppe asjaomaseid nõudeid või mõnd nimetatud kokkulepet puudutavate vaidluste lahendamisest tulenevat õigust piiravana; ning

(2) muu kokkuleppe nõudeid ei saa ühelgi juhul tõlgendada käesoleva lepingu III või V osa sätteid või nendega seotud vaidluse lahendamisest tulenevat õigust piiravana,

kui mõni nimetatud säte on investori või investeeringu suhtes soodsam.

Artikkel 17. III osa rakendamata jätmine teatavas olukorras

Lepingupool jätab endale õiguse keelduda andmast käesoleva osa alusel ette nähtud soodustusi:

(1) juriidilisele isikule juhul, kui kolmanda riigi kodanikud omavad või kontrollivad seda juriidilist isikut ning juhul, kui see isik ei arenda olulist äritegevust selle lepingupoole tegevuspiirkonnas; või

(2) investeeringule juhul, kui lepingupool tuvastab, et kõnealuse investeeringu on teinud investor kolmandast riigist:

a) kellega lepingupool ei ole sisse seadnud diplomaatilisi suhteid; või

b) kelle suhtes lepingupool võtab või on võtnud meetmeid:

i) mis keelustavad tehingud selle riigi investoritega; või

ii) mida rikutaks või eirataks, kui käesolevas osas ette nähtud soodustusi rakendataks kõnealuse riigi investorite või nende investeeringute suhtes.

IV osa. MITMESUGUSED SÄTTED

Artikkel 18. Suveräänsed õigused energiaressurssidele

(1) Lepingupooled tunnustavad riikide suveräänsust ja suveräänseid õigusi energiaressurssidele. Lepingupooled kinnitavad veel kord, et suveräänsust ning suveräänseid õigusi tuleb teostada rahvusvahelise õiguse normide kohaselt.

(2) Arvestades vajadust soodustada juurdepääsu energiaressurssidele, uurida energiavarusid ning korraldada energiakaubandust, ei takista käesolev leping sellega ühinenud riigil kohaldada oma eeskirju, mis reguleerivad energiaressursside omandiõigust.

(3) Riigid säilitavad õiguse otsustada oma tegevuspiirkonna energiaressursside uurimise ja arendamise üle ning ressursside kasutamise otstarbekuse ja nende ammutamise või muul viisil hankimise tempo üle; samuti õiguse määrata ja käsutada mistahes makse, kasutustasu või kasutuselevõtmise ja uurimisega seotud muid rahalisi makseid, reguleerida ressursside uurimise, arendamise ning kasutuselevõtuga seotud keskkonnakaitse- ja ohutusküsimusi oma tegevuspiirkonna ulatuses ning õiguse osaleda inter alia selles uurimises ning kasutuselevõtus valitsuse otsese osaluse või riiklike ettevõtete kaudu.

(4) Lepingupooled kohustuvad hõlbustama juurdepääsu energiavarudele, andes inter alia samasuguste nõuete ja avalikustatud kriteeriumide alusel lubasid, litsentse ja kontsessioone ning sõlmides lepinguid energiavarude otsimiseks ning uurimiseks või nende kasutamiseks või hankimiseks.

Artikkel 19. Keskkonnakaitse aspektid

(1) Järgides säästliku arengu põhimõtteid ning pidades silmas rahvusvaheliste keskkonnakokkulepetega võetud kohustusi, püüab lepingupool majanduslikult efektiivselt ja ohutusnõudeid arvestades vähendada oma energiatsükli keskkonnakahjulikku mõju oma tegevuspiirkonnas või väljaspool seda. Keskkonnasaaste vähendamiseks teeb lepingupool optimaalseid kulutusi. Lepingupool püüab rakendada ettevaatusabinõusid, et keskkonnasaastatust ära hoida või seda minimaliseerida. Lepingupooled lepivad kokku, et nende tegevuspiirkonnas asuv saastaja korvab üldjuhul saastega seotud kulud, ka piiriülese saaste korral, arvestades seejuures avalikkuse huve ning energiatsüklisse ja rahvusvahelisse kaubandusse tehtud investeeringuid. Sellest tulenevalt lepingupooled:

a) arvestavad oma energiapoliitika kujundamisel ning ellurakendamisel keskkonnakaitse nõudeid;

b) soodustavad turuhindade kujunemist ja keskkonnakaitsekulude ning -tulude täielikumat kajastamist kogu energiatsükli ulatuses;

c) lähtuvalt artikli 34 lõikest 4 ergutavad koostööd nii hartas esitatud keskkonnakaitsealaste eesmärkide saavutamiseks kui koostööd energiatsükli rahvusvaheliste keskkonnanormide valdkonnas, arvestades ebasoodsate mõjude ja teatava tegevuse vähendamise või lõpetamisega kaasnevate kulude erinevusi poolte puhul;

d) pööravad erilist tähelepanu energiakasutuse tõhustamisele, taastuvate energiaallikate hõlvamisele ja kasutamisele, puhtamate kütuseliikide kasutuselevõtule ning saastet vähendavate tehnoloogiate ning tehniliste vahendite rakendamisele;

e) aitavad koguda ning vahetada informatsiooni keskkonnaohutu ja majanduslikult efektiivse energiapoliitika ning kulude optimeerimise kohta nii praktikas kui tehnoloogias;

f) teavitavad avalikkust energiasüsteemide mõjust keskkonnale, võimalustest keskkonnakahjulikke mõjusid ära hoida või vähendada ning sellega seotud kuludest;

g) edendavad energiasäästlike ja keskkonnaohutute tehnoloogiate, tegevuste ning protsesside uurimist, väljaarendamist ja ellurakendamist ning teevad sellealast koostööd, et majanduslikult efektiivselt vähendada energiatsükli kõigi etappide keskkonnakahjulikku mõju;

h) aitavad luua soodsad tingimused nende tehnoloogiate siirmiseks ning levitamiseks kooskõlas intellektuaalse omandi õiguse täieliku ning tõhusa kaitsega;

i) soodustavad keskkonnakaitse seisukohast oluliste energeetikaalaste investeerimisprojektide keskkonnakahjulike mõjude transparentset hindamist aegsasti enne otsuste tegemist ning järelevalvet nende üle edaspidi;

j) teavitavad rahvusvahelist avalikkust ning üksteist asjaomastest keskkonnaprogrammidest ja -standarditest ning nende ellurakendamisest;

k) osalevad taotluse korral ning oma võimaluste piires asjakohaste keskkonnaprogrammide väljatöötamises ja ellurakendamises.

(2) Lepingupoole palvel vaatab käesoleva artikli sätete kohaldamise või tõlgendamisega seotud vaidlused läbi harta konverents, et leida lahendus juhul, kui ei ole kokkulepet arutada sellist vaidlust muul asjaomasel rahvusvahelisel foorumil.

(3) Käesolevas artiklis:

a) «energiatsükkel» tähendab kogu energiaahelat, sealhulgas mitmesuguste energiaallikate otsimise ja uurimise ning energia tootmise, muundamise, salvestamise, edastamise, tarnimise ja tarbimisega seotud tegevust ning jäätmete töötlemist ja likvideerimist ning selleks antud lubade tühistamist või sellise tegevuse peatamist või lõpetamist, et vähendada keskkonnakahjulikke mõjusid;

b) «keskkonnakahjulik mõju» tähendab teatava tegevuse mõju keskkonnale, sealhulgas inimeste tervisele ja turvalisusele, ning taimestikule, loomastikule, mullastikule, õhule, veele, kliimale, maastikule või ajaloolistele mälestusmärkidele või muudele objektidele, või keskkonnategurite koostoimele; see tähendab ka mõju, mida keskkonnatingimuste muutumine avaldab kultuuripärandile ning sotsiaalsele ja majanduslikule olukorrale;

c) «energiakasutuse tõhustamine» tähendab tegevust, mille puhul vähendatakse tootmiseks vajalikku energiahulka, säilitades (kauba või teenuse) tootmise mahu ning toote kvaliteedi või näitajad;

d) «optimaalne kulu» tähendab määratletud eesmärgini jõudmist vähima kuluga või suurima tulu saamist teatava kuluga.

Artikkel 20. Transparentsus

(1) Energeetiliste materjalide ja toodete kaubandust käsitlevatele seadustele, määrustele, kohtuotsustele ning üldkohustuslikele haldusaktidele kohaldatakse vastavalt artikli 29 lõike 2 punktile a GATTi ja sellega seotud dokumentide avalikustamise korda.

(2) Lepingupoole seadused, määrused, kohtuotsused ja üldkohustuslikud haldusaktid ning lepingupoolte suhtes kehtivad kokkulepped, mis hõlmavad muid käesolevas lepingus käsitletavaid küsimusi, tuleb viivitamata avaldada viisil, mis võimaldab teisel lepingupoolel ja investoritel nendega tutvuda. Käesolevas lõikes sätestatu ei kohusta ühtki lepingupoolt avalikustama konfidentsiaalset informatsiooni, mis takistab seadust rakendada või on vastuolus avalike huvidega või kahjustab investori seaduslikke ärihuve.

(3) Lepingupool määrab kindlaks vähemalt ühe infopunkti, kuhu võib saata järelepärimisi eespool mainitud seaduste, määruste, kohtuotsuste ja haldusaktide kohta, ning teatab sellest viivitamata sekretariaadile, kes selle vajaduse korral teatavaks teeb.

Artikkel 21. Maksustamine

(1) Käesolev leping ei kehtesta lepingupoolte maksumeetmete suhtes mingeid nõudeid, välja arvatud juhul, kui käesolevas artiklis on sätestatud teisiti. Selle artikli ja lepingu muu sätte vasturääkivuse korral kohaldatakse käesolevat artiklit.

(2) Tulu- ja kapitalimaks välja arvatud, rakendatakse lepingupoolte maksumeetmete suhtes artikli 7 lõiget 3. Seda sätet ei kohaldata:

a) enamsoodustuse suhtes, mille lepingupool on andnud vastavalt lõike 7 punkti a alapunktis ii nimetatud konventsiooni, kokkuleppe või korralduse maksusätetele;

b) maksude efektiivset kogumist tagava meetme suhtes, välja arvatud juhul, kui sellega kehtestatakse erisugused nõuded teise lepingupoole tegevuspiirkonnast pärinevatele või sinna veetavatele energeetilistele materjalidele ja toodetele või piiratakse omavoliliselt artikli 7 lõikega 3 antud soodustusi.

(3) Lepingupoolte maksumeetmete suhtes, välja arvatud tulu- või kapitalimaks, rakendatakse artikli 10 lõikeid 2 ja 7, kuid neid ei kohaldata:

a) enamsoodustusreþiimi suhtes, mille lepingupool on kehtestanud vastavalt lõike 7 punkti a alapunktis ii nimetatud konventsiooni, kokkuleppe või korralduse maksusätetele või tulenevalt kuulumisest piirkondlikku majandusühendusse;

b) maksude efektiivset laekumist tagava abinõu suhtes, välja arvatud juhul, kui sellega kehtestatakse teise lepingupoole investoritele erisugused nõuded või piiratakse omavoliliselt käesoleva lepingu sätete alusel seoses investeeringuga antud soodustusi.

(4) Välja arvatud tulu või kapitali maksustamine, rakendatakse lepingupoole maksumeetmete suhtes artikli 29 lõikeid 2 kuni 6.

(5) a) maksude suhtes rakendatakse artiklit 13.

b) juhul, kui seoses artikli 13 kohaldamisega tekib küsimus, kas maks on sundvõõrandavat laadi või kas väidetavalt sedalaadi maks on diskrimineeriv, kohaldatakse järgmisi sätteid:

i) sundvõõrandamisele viitav investor või lepingupool pöördub pädeva maksuasutuse poole küsimusega, kas maks on sundvõõrandavat laadi või diskrimineeriv. Kui investor või lepingupool seda ei tee, pöördub artikli 26 lõike 2 punkti c või artikli 27 lõike 2 alusel vaidlust lahendama kutsutud organ ise pädeva maksuasutuse poole;

ii) pädev maksuasutus püüab nimetatud pöördumisest arvates kuue kuu jooksul lahendada selles tõstatatud probleemid. Samasuguste nõuete kehtestamise küsimustes kohaldab pädev maksuasutus asjaomast maksukonventsiooni, või juhul, kui maksu suhtes kohaldatavas konventsioonis puuduvad samasuguste nõuete kehtestamist käsitlevad sätted või kui asjaosalised sellise maksukonventsiooniga ühinenud ei ole, rakendab pädev maksuasutus Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni tulu- ja kapitalimaksu mudelkonventsioonis sätestatud mittediskrimineerimise põhimõtet;

iii) artikli 26 lõike 2 punkti c või artikli 27 lõike 2 järgi vaidlust lahendama kutsutud organ võib arvesse võtta pädeva maksuasutuse järeldusi küsimuses, kas maks on sundvõõrandavat laadi. Nimetatud organ võtab arvesse pädeva maksuasutuse järeldusi maksu laadi kohta, kui need on tehtud punkti b alapunktis ii ette nähtud kuuekuulise tähtaja jooksul. See organ võib arvestada ka pädeva maksuasutuse järeldusi, mis on tehtud pärast nimetatud tähtaega;

iv) pädeva maksuasutuse sekkumine pärast punkti b alapunktis ii ette nähtud kuuekuulise tähtaja lõppemist ei lükka edasi artiklites 26 ning 27 nimetatud menetlusi.

(6) Artikkel 14 ei piira lepingupoole õigust maksu kehtestada või seda koguda kinnipidamise või muude meetmete abil.

(7) Käesolevas artiklis:

a) mõiste «maksumeede» tähendab:

i) lepingupoole siseriiklikke maksualaseid õigusakte nii riiklikul kui kohaliku omavalitsuse tasandil; ja

ii) maksusätteid topeltmaksustamise vältimise konventsioonis või muus rahvusvahelises kokkuleppes või korralduses, mis on lepingupoolele kohustuslikud;

b) tulu- või kapitalimaksuna käsitatakse kõiki kogutulule, kogukapitalile või tulu- ja kapitaliosadele kehtestatud makse, sealhulgas vara võõrandamisest saadavalt kasumilt, kinnisvaralt, päranduselt ja kingitustelt võetavaid makse või nendega sarnaseid makse ning nii ettevõtete makstud palkade või töötasude kogusummale kehtestatud kui ka kapitali juurdekasvule kehtestatud makse;

c) «pädev maksuasutus» tähendab lepingupoolte suhtes kehtiva topeltmaksustamise vältimise kokkuleppe järgset pädevat asutust või, juhul kui asjaosaliste vahel sellist kokkulepet ei ole, maksude eest vastutavat ministrit või ministeeriumi või selle ministri või ministeeriumi volitatud esindajat.

d) mõisted «maksusätted» ja «maksud» ei tähenda tollimakse.

Artikkel 22. Riiklik ja eelisseisundis ettevõte

(1) Lepingupool tagab, et talle kuuluva või tema loodava riikliku ettevõtte tegevus, mis on seotud kaupade või teenuste müügiga tema tegevuspiirkonnas, on kooskõlas käesoleva lepingu III osas määratud kohustustega.

(2) Lepingupool ei soodusta oma tegevuspiirkonnas riikliku ettevõtte tegevust, mis ei vasta lepingupoole kohustustele käesoleva lepingu muude sätete alusel, ega nõua temalt seda.

(3) Lepingupool tagab, et tema loodav või talle kuuluv üksus, millele ta annab reguleerimis-, haldamis- või muud riiklikud volitused, kasutab neid volitusi vastavalt käesolevas lepingus sätestatud kohustustele.

(4) Lepingupool ei soodusta tema tegevuspiirkonnas ainu- või eriõigused saanud üksuse tegevust, mis oleks vastuolus lepingupoole käesolevast lepingust tulenevate kohustustega, ega nõua seda.

(5) Käesolevas artiklis tähendab mõiste «üksus» mistahes ettevõtet, agentuuri või muud organisatsiooni või üksikisikut.

Artikkel 23. Madalama tasandi riigivõimuorganite kohustus täita lepingut

(1) Lepingupool kannab käesoleva lepingu alusel täit vastutust käesoleva lepingu täitmise eest ning rakendab kõiki tema käsutuses olevaid asjakohaseid abinõusid tagamaks, et tema tegevuspiirkonnas asuvad piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused ning ametkonnad lepingut täidavad.

(2) Lepingupoole tegevuspiirkonnas piirkondlike või kohalike omavalitsuste või ametkondade rakendatud abinõude suhtes, mis takistavad lepingupoolel käesolevat lepingut järgida, võidakse kohaldada käesoleva lepingu II, IV ja V osa sätteid vaidluste lahendamise kohta.

Artikkel 24. Erandid

(1) Käesolev artikkel ei kehti artiklites 12, 13 ja 29 sätestatu kohta.

(2) Käesolev leping, välja arvatud:

a) lõikes 1 nimetatud sätted; ja

b) käesoleva lepingu III osa punkt i,

ei takista lepingupoolel kehtestada ega võtta meetmeid, et:

i) kaitsta inimeste, loomade või taimede elu ja tervist;

ii) hankida või jaotada energeetilisi materjale ja tooteid tarnepuudulikkuse korral, mille põhjused ei olene temast, eeldusel, et selliseid meetmeid võetakse kooskõlas põhimõtetega, mille kohaselt:

A) kõigil lepingupooltel on õigus õiglasele osale energeetiliste materjalide ja toodete rahvusvahelistest tarnetest; ning

B) käesoleva lepinguga vastuolus oleva meetme rakendamine lõpetatakse niipea, kui selle võtmise tinginud asjaolud on muutunud; või

iii) toetada investoreid, kes on kõnealuse lepingupoole põliselanikud või sotsiaalselt või majanduslikult vähekindlustatud isikud, nende isikute ühendusi või investeeringuid, teatades sellest sekretariaadile ning tagades, et taoline meede:

A) ei avalda kõnealuse lepingupoole majandusele olulist mõju; ega

B) ei kehtesta teise lepingupoole investoritele erisuguseid tingimusi võrreldes nendega, kelle suhtes seda meedet ei võeta,

eeldusel, et selline meede ei kehtesta energiamajanduses varjatud piiranguid ega lepingupoolte või investorite või muude asjast huvitatud isikute suhtes omavolilisi ning põhjendamatuid nõudmisi. Need meetmed peavad olema põhjendatud ega tohi kaotada või kahjustada lepingupoolele käesoleva lepinguga ettenähtud eeliseid suuremal määral, kui see on vajalik eespool nimetatud eesmärgi saavutamiseks.

(3) Käesoleva lepingu sätted, välja arvatud lõikes 1 nimetatud, ei takista lepingupoolel võtta meetmeid, et:

a) kaitsta oma olulisi julgeolekuhuve, kaasa arvatud meetmed:

i) mis on seotud sõjalise üksuse varustamisega energeetiliste materjalide ja toodetega; või

ii) mida rakendatakse sõja, relvakonflikti või muu rahvusvahelise eriolukorra ajal;

b) viia ellu tuumarelva levikut tõkestavat või muude tuumalõhkeseadmete levikut piiravat riiklikku poliitikat või täita tuumarelva levikut tõkestavat lepingut, tuumamaterjalide ekspordi eeskirju ning muid rahvusvahelist tuumalevikut tõkestavaid kohustusi või kokkuleppeid; või

c) tagada avalikku korda.

See meede ei tohi olla varjatud transiidipiirang.

(4) Käesoleva lepingu enamsoodustusreþiimi sätted ei kohusta lepingupoolt võimaldama teise lepingupoole investorile soodustusi üksnes seetõttu, et:

a) teine lepingupool kuulub vabamajanduspiirkonda või tolliliitu; või

b) endise Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu koosseisu kuulunud riikide vahel olid enne vastastikuste majandussuhete kindlale alusele rajamist sõlmitud kahe- või mitmepoolsed majanduskoostöö kokkulepped.

Artikkel 25. Majandusintegratsiooni kokkulepped

(1) Käesoleva lepingu sätted ei kohusta lepingupoolt, kes on ühinenud mõne majandusliku integratsiooni kokkuleppega (edaspidi «EIA»), võimaldama enamsoodustusreþiimi kaudu lepingupoolele, kes ei ole EIAga ühinenud, EIA-järgseid soodustusi.

(2) Lõikes 1 tähendab «EIA» kokkulepet, mis, keelates lepingupooltel või -pooltele esitada erisuguseid nõudeid, liberaliseerib oluliselt kaubandust ja investeerimist ning likvideerib olemasolevad diskrimineerivad meetmed ja/või keelab võtta uusi kas kokkuleppe jõustudes või teatava ajavahemiku jooksul.

(3) Käesolev artikkel ei mõjuta GATTi ja sellega seotud dokumentide rakendamist artikli 29 kohaselt.

V osa. VAIDLUSTE LAHENDAMINE

Artikkel 26. Investori ja lepingupoole vaheliste vaidluste lahendamine

(1) Lepingupoole ja teise lepingupoole investori vahelised vaidlused käesoleva lepingu III osa alusel võetud kohustuste väidetava rikkumise asjus, mis on seotud teise lepingupoole investori investeeringutega esimese lepingupoole tegevuspiirkonnas, tuleb võimaluse korral lahendada rahumeelselt.

(2) Kui nimetatud vaidlusküsimust ei õnnestu lõike 1 kohaselt lahendada kolme kuu jooksul, arvates ühe lepingupoole esitatud vaidluse rahumeelse lahendamise taotluse kuupäevast, võib investor anda küsimuse lahendada:

a) asjaomase lepingupoole kohtule või halduskohtule;

b) vastavalt vaidluste lahendamise protseduurile, milles on eelnevalt kokku lepitud; või

c) käesoleva artikli järgmiste lõigete kohaselt.

(3) a) arvestades ainult punkte b ja c, nõustub lepingupool tingimusi esitamata andma vaidluse lahendada rahvusvahelisele vahe- või lepituskohtule vastavalt käesoleva artikli sätetele;

b) i) lisas ID loetletud lepingupooled ei anna taolist tingimusteta nõusolekut juhul, kui investor on enne seda algatanud vaidlusküsimuse lahendamise lõike 2 punkti a või b alusel;

ii) selguse huvides esitab lisas ID nimetatud lepingupool sekretariaadile seoses eespool tooduga oma tegevuspoliitikat ja -praktikat ning nõudeid käsitleva dokumendi hiljemalt päevaks, mil ta deponeerib oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitusdokumendi vastavalt artiklile 39 või artiklile 41 vastava ühinemisdokumendi;

c) lisas IA nimetatud lepingupool ei anna tingimusteta nõusolekut artikli 10 lõike 1 viimases lauses käsitletud valdkonnas tekkiva vaidluse puhul.

(4) Kui investor otsustab esitada vaidlusküsimuse lahendada lõike 2 punkti c alusel, annab ta oma kirjaliku nõusoleku esitada vaidlusküsimus:

a) i) juhul kui investori päritoluriik ja vaidlusosalise päritoluriik on ühinenud nii käesoleva lepingu kui ka riigi ja teise riigi kodanike vaheliste investeerimisvaidluste lahendamise konventsiooniga, mis on allakirjutamiseks avatud Washingtonis 1965. aasta 18. märtsil (edaspidi «ICSID konventsioon») -- Rahvusvahelisele Investeeringuvaidluste Lahendamise Keskusele, mis on asutatud selle konventsiooni alusel; või

ii) juhul kui investori päritoluriik või vaidlusosalise päritoluriik on ühinenud käesoleva lepinguga ja üks nendest on ühinenud ICSID konventsiooniga -- selle konventsiooni alusel asutatud Rahvusvahelisele Investeeringuvaidluste Lahendamise Keskusele vastavalt keskuse sekretariaadi juures asuva menetluste korraldamise allüksuse eeskirjadele (edaspidi «allüksuse eeskiri»); või

b) ühele vahekohtunikule või ad hoc vahekohtule, mis on asutatud ÜRO Rahvusvahelise Kaubandusseaduse Komisjoni (edaspidi «UNCITRAL») arbitraaþireeglite alusel; või

c) Stockholmi Kaubanduskoja Arbitraaþiinstituuti arbitraaþimenetluseks.

(5) a) lõikes 3 nimetatud nõusolekut koos lõikes 4 sätestatud investoripoolse kirjaliku nõusolekuga käsitatakse:

i) vaidlusosaliste kirjaliku nõusolekuna ICSID konventsiooni II peatüki ja allüksuse eeskirja tähenduses;

ii) kirjaliku kokkuleppena ÜRO 1958. aasta 10. juunil New Yorgis sõlmitud välisriigi vahekohtu otsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni (edaspidi «New Yorgi konventsioon») II artikli tähenduses; ning

iii) lepingupoolte kirjaliku nõusolekuna UNCITRALi arbitraaþieeskirja artikli 1 tähenduses;

b) käesoleva artikli kohane arbitraaþ korraldatakse vaidlusosalise taotlusel New Yorgi konventsiooniga ühinenud riigis. Käesoleva artikli alusel arbitraaþile läbivaatamiseks esitatud nõudeid käsitatakse kaubanduslikest suhetest või tehingutest tekkinuna nimetatud konventsiooni I artikli tähenduses.

(6) Lõike 4 alusel asutatud vahekohus otsustab vaidlusküsimuste üle, tuginedes käesolevale lepingule ning rahvusvahelise õiguse asjakohastele põhimõtetele ja normidele.

(7) Investorit, kes ei ole füüsiline isik, kuid on lõikes 4 nimetatud kirjaliku taotluse esitamise kuupäeval ühe vaidlusosalise, käesoleva lepinguga ühinenud riigi alam ning kes enne tema ja selle poole vahelise vaidluse tekkimist allus teise lepingupoole investori kontrollile, käsitatakse teise lepinguosalise kodanikuna ICSID konventsiooni artikli 25 lõike 2 punkti b tähenduses ning teise riigi kodanikuna allüksuse eeskirja artikli 1 lõike 6 tähenduses.

(8) Vahekohtu otsused, mis võivad ette näha ka intresside määramise, on lõplikud ja vaidlusosaliste jaoks siduvad. Vahekohtu otsus lepingupoole madalama tasandi riigivalitsusorgani või ametkonna võetud meetmete kohta peab jätma lepingupoolele võimaluse asendada mistahes hüvitis rahalise kahjutasuga. Lepingupool nõustub sellise otsusega viivitamata ning tagab selle efektiivse täitmise oma tegevuspiirkonnas.

Artikkel 27. Lepingupooltevaheliste vaidluste lahendamine

(1) Lepingupooled püüavad käesoleva lepingu kohaldamisel või tõlgendamisel tekkivad vaidlusküsimused lahendada diplomaatiliste kanalite kaudu.

(2) Kui vaidlusküsimust ei ole lõike 1 kohaselt lahendatud teatava ajavahemiku jooksul, võib vaidlusosaline esitada pärast teisele vaidlusosalisele sellest kirjalikult teatamist vaidlusküsimuse käesoleva artikli alusel arutamiseks ad hoc vahekohtule. Küsimust ei esitata vahekohtule juhul, kui käesolevas lepingus on sätestatud teisiti või kui lepingupooled on kirjalikult teisiti kokku leppinud, ega juhul, kui see on seotud artikli 6 või 19 rakendamise või tõlgendamisega või, lisas IA loetletud lepingupoolte puhul, artikli 10 lõike 1 viimase lausega.

(3) Nimetatud ad hoc vahekohus moodustatakse järgmiselt:

a) menetluse algatanud lepingupool määrab ühe vahekohtuliikme ning teatab sellest teisele vaidlusosalisele 30 päeva jooksul, arvates lõikes 2 nimetatud teate laekumisest teisele poolele;

b) lõikes 2 nimetatud kirjaliku teate laekumisest arvates 60 päeva jooksul määrab teine vaidlusosaline ühe vahekohtuliikme. Kui seda ettenähtud ajaks tehtud ei ole, võib menetluse algatanud lepingupool lõikes 2 nimetatud avalduse laekumisest arvates 90 päeva jooksul nõuda vahekohtuliikme määramist punkti d alusel;

c) kolmanda liikme, kes ei tohi olla kummagi vaidlusosalise lepingupoole kodanik, määravad vaidlusosalised koos. See kolmas liige on ühtlasi vahekohtu eesistuja. Kui pooled ei suuda lõikes 2 nimetatud kirjaliku teate laekumisest arvates 150 päeva jooksul kolmanda liikme määramise suhtes kokku leppida, määratakse puuduv liige vastavalt punktile d emma-kumma lepingupoole taotluse alusel, mis on esitatud selle teate laekumisest arvates 180 päeva jooksul;

d) käesoleva lõike kohaselt esitatud liikmed määrab alalise rahvusvahelise vahekohtu peasekretär ametisse vastava taotluse laekumisest arvates 30 päeva jooksul. Kui peasekretär mingil põhjusel ei saa seda ülesannet täita, määrab vahekohtuliikmed ametisse büroo esimene sekretär. Kui ka viimane ei saa seda ülesannet täita, määrab vahekohtuliikmed ametisse vanim asetäitja;

e) punktide a kuni d kohaselt liikmeid määrates tuleb arvestada nende isikute kvalifikatsiooni ja kogemusi, eriti käesolevas lepingus käsitletavas valdkonnas;

f) kui lepingupooled ei ole kokku leppinud teisiti, võetakse aluseks UNCITRALi arbitraaþieeskirjad, mida vaidlusosalised või vahekohtunikud võivad kohandada. Vahekohus teeb otsuse liikmete häälteenamuse alusel;

g) vahekohus lahendab vaidluse käesolevast lepingust ning asjakohastest rahvusvahelise õiguse normidest ja põhimõtetest lähtudes;

h) vahekohtu otsus on lõplik ja vaidlusosalistele siduv;

i) kui vahekohus otsust tehes leiab, et lisa P I osas nimetatud lepingupoole tegevuspiirkonnas asuva piirkondliku või kohaliku omavalitsuse või ametkonna rakendatav abinõu ei ole käesoleva lepinguga vastavuses, võib kumbki vaidlusosaline rakendada lisa P II osa sätteid;

j) vahekohtu kulud, sealhulgas selle liikmete tasu, kannavad vaidlusosalised pooled võrdses ulatuses. Kuid siiski on vahekohtul õigus omal äranägemisel otsustada, et üks pool kannab suurema osa kuludest;

k) vahekohus tegutseb Haagis ja kasutab Alalise Arbitraaþikohtu hooneid ning sisseseadet, kui vaidlusosalised ei lepi kokku teisiti;

l) otsuse ärakiri deponeeritakse sekretariaadi juurde, kes teeb selle kõigile kättesaadavaks.

Artikkel 28. Artikli 27 rakendamata jätmine teatava vaidluse puhul

Lepingupoolte vaidlust artiklite 5 või 29 rakendamise või tõlgendamise üle ei lahendata artikli 27 alusel, välja arvatud juhul, kui vaidlusosalised pooled on selles kokku leppinud.

VI osa. ÜLEMINEKUSÄTTED

Artikkel 29. Ajutised sätted kaubandusküsimuste kohta

(1) Käesoleva artikli sätteid rakendatakse energeetiliste materjalide ja toodetega kauplemise puhul niikaua, kuni kõik lepingupooled on GATTi ja sellega seotud dokumentidega ühinenud.

(2) a) Nende lepingupoolte vahel, kellest vähemalt üks ei ole GATTi ja sellega seotud dokumentidega ühinenud, reguleeritakse energeetiliste materjalide ja toodete kaubandust nii, nagu oleksid kõik lepingupooled GATTiga ühinenud ja rakendaksid sellega seotud dokumente. Nimetatud kaubandust korraldatakse lähtuvalt punktidest b ja c ning lisas G nimetatud eranditest ja reeglitest ning GATT 1947-st ja sellega seotud dokumentide sätetest 1994. aasta 1. märtsil kehtinud variandis;

b) käesoleva lepingu poole, kes kuulus endise Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu koosseisu, sellist kaubandustegevust võib vastavalt lisa TFU sätetele reguleerida ka vähemalt kahe sellise riigi omavahelise kokkuleppega. See kokkulepe kehtib kuni 1999. aasta 1. detsembrini või asjaomase poole ühinemiseni GATTiga, olenevalt sellest, kumb neist leiab aset varem;

c) punkt a ei kehti kahe GATTiga ühinenud riigi vahelise kaubandustegevuse kohta juhul, kui kumbki lepingupooltest ei ole ühinenud GATT 1947ga.

(3) Käesolevale lepingule alla kirjutanud riik ja lepinguga ühinenud riik või piirkondlik majandusühendus esitab alla kirjutades või ühinemisdokumenti deponeerides sekretariaadile loetelu kõigist energeetilistele materjalidele ja toodetele kehtestatud tolli- ja muudest impordi- või ekspordimaksudest, andes teada niisuguste, allakirjutamise või deponeerimise päeval rakendatavate maksude määrad. Tolli- või muude maksudega seotud muudatustest teatatakse sekretariaadile, kes informeerib sellest lepingupooli.

(4) Lepingupool püüab mitte suurendada tolli- ega muid impordi- või ekspordimakse:

a) energeetilistele materjalidele ja toodetele juhul, kui nende import ületab GATTi artiklis II viidatud lepingupoolt käsitleva kava I osas sätestatud määra, eeldusel et lepingupool on GATTiga ühinenud;

b) energeetiliste materjalide ja toodete ekspordile ja, kui lepingupool ei ole GATT-iga ühinenud, impordile, juhul kui see ületab sekretariaadile viimati teatatud määra. See säte ei kehti lõike 2 punkti a alusel rakendatavate sätetega lubatud juhtudel.

(5) Lepingupool võib nimetatud tolli- ja muid makse suurendada üle lõikes 4 nimetatud määra ainult juhul:

a) kui impordi- või muu maksu nõudmine ei ole vastuolus GATTi sätetega, välja arvatud lisas G loetletud GATT 1947 ja sellega seotud dokumentide sätted ning vastavad sätted GATT 1994 ja sellega seotud dokumentides; või

b) kui lepingupool on oma õigusaktide kohaselt informeerinud sekretariaati kavatsusest tõsta makse, olles eelnevalt andnud teistele asjast huvitatud lepingupooltele võimaluse pidada selle ettepaneku üle läbirääkimisi ning pööranud küllaldast tähelepanu nende arvamusele.

(6) Lähtudes maailma kaubandussüsteemi arengust, kohustuvad allakirjutanud alustama hiljemalt 1995. aasta 1. jaanuaril läbirääkimisi, et võtta 1998. aasta 1. jaanuariks vastu käesoleva lepingu parandatud tekst, mis kohustab lepingupooli pidama kinni selles kehtestatud tolli- ja muude maksude määradest.

(7) Lisa D rakendatakse vaidluste suhtes, mis on tekkinud seoses käesoleva artikli alusel kaubandusele kohaldatavate sätetega, kui lepingupooled ei lepi kokku teisiti, ning vaidluste suhtes, mis on tekkinud seoses artikliga 5 lepingupoolte vahel, kellest vähemalt üks ei ole GATTiga ühinenud. Lisa D ei rakendata ühegi pooltevahelise vaidluse suhtes, mille sisu tuleneb kokkuleppest, mis

a) on lõike 2 punkti b ja lisa TFU kohaselt teatavaks tehtud ning vastab muudele nimetatud punktis ja lisas esitatud nõuetele; või

b) loob vabakaubanduspiirkonna või tolliliidu vastavalt GATTi artiklile XXIV.

Artikkel 30. Muutused rahvusvahelise kaubanduse korralduses

Lähtudes mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustest, millest enamik on väljendatud 1994. aasta 15. aprilli Marrakeði lõppaktis, kohustuvad lepingupooled alustama hiljemalt 1995. aasta 1. juulil või käesoleva lepingu jõustudes, olenevalt sellest, kumb neist leiab aset hiljem, käesolevasse lepingusse asjaomaste paranduste tegemist. Parandused kinnitab harta konverents.

Artikkel 31. Energeetikaseadmed

Ettevalmistav harta konverents hakkab oma esimesel istungil uurima võimalusi lisada energeetikaseadmeid puudutavad sätted käesoleva lepingu kaubandussätete hulka.

Artikkel 32. Üleminekumeetmed

(1) Tunnistades, et turumajanduse nõuetega kohanemine nõuab aega, võib lisas T nimetatud lepingupool ajutiselt ning lõigetes 3 kuni 6 kehtestatud nõuete kohaselt lepingu täieliku rakendamise edasi lükata, lähtudes vähemalt ühest järgnevast sättest:

artikli 6 lõiked 2 ja 5;

artikli 7 lõige 4;

artikli 9 lõige 1;

artikli 10 lõige 7 -- erimeetmed;

artikli 14 lõike 1 punkt d -- üksnes seoses kulutamata töötasude ülekandmisega;

artikli 20 lõige 3;

artikli 22 lõiked 1 ja 3.

(2) Lepingupooled abistavad lõike 1 alusel lepingu rakendamise edasi lükanud poolt, et see saaks asuda oma kohustusi täitma. Nad otsustavad, missugune abi rahuldab kõige paremini lõike 4 punktis c nimetatud vajadusi. Vajaduse korral sõlmitakse ka kahe- või mitmepoolseid kokkuleppeid.

(3) Kohaldatavad sätted, nende kohaldamise etapid, rakendatavad abinõud ja tähtaeg või erandjuhul sündmus, milleks iga etapp peab olema lõpetatud ja abinõud rakendatud, kantakse lisasse T iga üleminekumeetmeid taotleva lepingupoole kohta eraldi. Lepingupool rakendab loetellu kantud abinõu lisas T esitatud sätte ja etapiga seotud tähtajaks. Lõike 1 alusel kohustuste täitmise ajutiselt edasi lükanud lepingupool kohustub asjaomased kohustused täitma 2001. aasta 1. juuliks. Kui lepingupool erakorraliste asjaolude tõttu taotleb selle tähtaja pikendamist või uute, lisas T varem loetlemata kohustuste täitmise ajutist peatamist, teeb harta konverents taotluse alusel parandused lisasse T.

(4) Lepingupool informeerib sekretariaati võetud üleminekumeetmetest vähemalt korra 12 kuu jooksul, tehes teatavaks:

a) lisa T kohaselt rakendatud abinõud ja üldised edusammud;

b) järgneva 12 kuu kavad, eeldatavad probleemid ning ettepanekud nende probleemide lahendamiseks;

c) vajaduse tehnilise abi järele, mis kergendaks lisa T täitmist või aitaks lahendada punkti b kohaselt teatatud probleeme ning viia ellu turumajandusreforme ja kaasajastada energiasektorit;

d) vajaduse teha lõikes 3 nimetatud taotlusi.

(5) Sekretariaat:

a) saadab kõigile lepingupooltele lõikes 4 nimetatud teated;

b) tuginedes vajaduse korral teiste rahvusvaheliste organisatsioonide ettevõtmistele, vahendab aktiivselt lõikes 2 ja lõike 4 punktis c mainitud taotlusi ja ettepanekuid teha tehnilist koostööd;

c) edastab iga kuue kuu järel kõigile lepingupooltele kokkuvõtte kõigist lõike 4 punktide a või d kohaselt esitatud teadetest.

(6) Harta konverents teeb igal aastal kokkuvõtte lepingupoole edusammudest käesoleva artikli sätete rakendamise alal ning lõikes 2 ja lõike 4 punktis c mainitud tehnilise koostöö taotluste ja ettepanekute vastavusest. Selle käigus võib konverents otsustada rakendada asjaomaseid abinõusid.

VII osa. STRUKTUUR JA INSTITUTSIOONID

Artikkel 33. Energiaharta protokollid ja deklaratsioonid

(1) Järgimaks hartas esitatud eesmärke ja põhimõtteid, võib harta konverents anda volitused pidada läbirääkimisi energiaharta protokollide või deklaratsioonide üle.

(2) Nendel läbirääkimistel võivad osaleda kõik hartale allakirjutanud.

(3) Riik või majandusühendus ei saa protokolli või deklaratsiooniga ühineda, kui ta ei ole hartale alla kirjutanud ja käesoleva lepinguga ühinenud ega tee seda protokollile või deklaratsioonile alla kirjutades.

(4) Protokolli kohta kehtivad lõppsätted määratletakse protokolli lõike 3 ja lõike 6 punkti a alusel.

(5) Protokoll kehtib ainult poolte suhtes, kes sellega ühinevad, ega välista nende lepingupoolte õigusi ja kohustusi, kes protokolliga ühinenud ei ole.

(6) a) Protokolliga võib anda ülesandeid harta konverentsile ja sekretariaadile, kuid seda ei tohi teha protokolliparandusega, välja arvatud juhul, kui paranduse on kiitnud heaks harta konverents. Heakskiit ei olene punktis b sätestatust;

b) protokolliga, mille kohaselt võtab otsuseid vastu harta konverents, võib vastavalt punktile a nende otsustega seoses näha ette:

i) artiklis 36 kehtestatud hääletusreeglitest erinevad hääletusreeglid;

ii) et ainult protokollipooli käsitatakse pooltena artikli 36 tähenduses või hääleõiguslikena vastavalt protokollis kehtestatud reeglitele.

Artikkel 34. Energiaharta konverents

(1) Lepingupooled kohtuvad kindlate ajavahemike järel energiaharta konverentsil (edaspidi «harta konverents»). Lepingupoolel on õigus saata konverentsile üks esindaja. Korralised istungid toimuvad harta konverentsi määratud ajavahemike järel.

(2) Harta konverentsi erakorralisi istungeid võib korraldada harta konverentsi määratud aegadel või lepingupoole kirjaliku taotluse alusel eeldusel, et kuue nädala jooksul, arvates sekretariaadi kaudu taotluse laekumisest lepingupooltele, toetab seda vähemalt üks kolmandik lepingupooltest.

(3) Harta konverents:

a) täidab talle käesoleva lepingu ja protokollidega pandud kohustusi;

b) soodustab hartas esitatud põhimõtete ellurakendamist ning käesoleva lepingu ja protokollide täitmist ning valvab selle järele;

c) aitab käesoleva lepingu ja protokollide kohaselt kooskõlastada harta põhimõtete ellurakendamiseks vajalikud abinõud;

d) arutab läbi ja võtab vastu sekretariaadi tööprogrammid;

e) vaatab läbi ja kinnitab sekretariaadi aastaaruande ja eelarve;

f) vaatab läbi ja kinnitab või võtab vastu peakorteri asukoha määramise või muu kokkuleppe nõuded, kaasa arvatud harta konverentsile või sekretariaadile vajalikud privileegid ja immuniteedid;

g) soodustab üleminekumajandusega Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ja endiste NSV Liidu vabariikide koostööd turumajandusreformide ellurakendamises ning energiasektorite moderniseerimises;

h) annab ja kinnitab volitusi pidada läbirääkimisi protokollide üle ja kinnitab vastavad protseduurireeglid ning vaatab läbi ja võtab vastu asjaomased tekstid ja parandused;

i) annab volitusi pidada läbirääkimisi deklaratsioonide üle ning kinnitab nende avaldamise;

j) otsustab käesoleva lepinguga ühinemise üle;

k) annab volitusi pidada läbirääkimisi assotsiatsioonilepingute üle ning vaatab need läbi ja võtab vastu või kinnitab;

l) vaatab läbi ja võtab vastu käesoleva lepingu parandused;

m) vaatab läbi ja kinnitab käesoleva lepingu lisade muudatused ning tehnilised muudatused;

n) määrab ametisse peasekretäri ning võtab vastu sekretariaadi moodustamiseks ja tööülesannete täitmiseks vajalikke otsuseid, kaasa arvatud sekretariaadi struktuuri ning ametnike ja töötajate ametiastmeid ja üldisi töötingimusi reguleerivad otsused.

(4) Harta konverents teeb sekretariaadi vahendusel koostööd muude organisatsioonide ja institutsioonidega, kes on pädevad käesoleva lepinguga seotud küsimustes, ning kasutab nende teenuseid ning programme võimalikult suures ulatuses, lähtudes ökonoomsuse ja efektiivsuse põhimõttest.

(5) Harta konverents võib tema kohustuste täitmiseks luua vajalikke abiorganeid.

(6) Harta konverents vaatab läbi ja võtab vastu protseduuri- ja finantsreeglid.

(7) 1999. aastal ja seejärel harta konverentsi määratud (kuni 5-aastaste) ajavahemike järel koostab harta konverents ülevaate lepingu ja protokollide täitmisest. Ülevaate tulemustest lähtudes võib harta konverents muuta lõikes 3 nimetatud ülesandeid või need tühistada ja sekretariaadi laiali saata.

Artikkel 35. Sekretariaat

(1) Harta konverentsil on tema ülesannete täitmiseks sekretariaat, mis koosneb peasekretärist ja optimaalsest arvust töötajatest.

(2) Peasekretäri määrab ametisse harta konverents. Esimese ametiaja maksimaalne pikkus on viis aastat.

(3) Sekretariaat vastutab konverentsi ees ja annab talle aru ülesannete täitmisest.

(4) Sekretariaat osutab harta konverentsile igakülgset abi ning täidab käesoleva lepingu või mõne protokolli alusel antud ülesandeid ja muid harta konverentsi otsusega antud ülesandeid.

(5) Sekretariaat võib sõlmida selliseid haldus- või muid lepinguid, mis on vajalikud tema ülesannete tõhusaks täitmiseks.

Artikkel 36. Hääletamine

(1) Konverentsi istungil kohalviibivate ja hääletusest osavõtvate lepingupoolte ühehäälne otsus on vajalik, et:

a) võtta vastu käesoleva lepingu parandused, välja arvatud artiklite 34 ja 35 ning lisa T puhul;

b) kinnitada nende riikide või piirkondlike majandusühenduste käesoleva lepinguga ühinemine artikli 41 alusel, kes 1995. aasta 16. juuni seisuga ei olnud hartale alla kirjutanud;

c) anda assotsieerumisläbirääkimisteks volitused ning kinnitada või võtta vastu assotsiatsioonilepingute tekst;

d) kinnitada lisade EM, NI, G ja B muudatused;

e) kinnitada käesoleva lepingu lisade tehnilised muudatused; ja

f) kinnitada vaekogu liikmed, kelle peasekretär on lisa D lõike 7 alusel ametisse määranud.

Lepingupooled teevad kõik neist oleneva, et jõuda konsensuse alusel kokkuleppele käesoleva lepingu alusel nende ühist otsust nõudvas küsimuses. Kui konsensust ei saavutata, rakendatakse lõikeid 2 kuni 5.

(2) Artikli 34 lõike 3 punktis e nimetatud, eelarvet käsitlevad otsused võetakse vastu nende lepingupoolte kvalifitseeritud häälteenamusega, kelle rahaeraldiste kogusumma moodustab vähemalt 3/4 lisas B nimetatud eraldiste kogusummast.

(3) Artikli 34 lõikes 7 nimetatud küsimustes võetakse otsus vastu lepingupoolte 3/4 häälteenamusega.

(4) Vastavalt lõikele 6 võetakse käesolevas lepingus ette nähtud otsused neid arutaval harta konverentsi istungil vastu kohalviibivate ja hääletusest osavõtvate lepingupoolte 3/4 häälteenamusega, välja arvatud lõike 1 punktides a kuni f ning lõigetes 2 ja 3 toodud juhud.

(5) Käesolevas artiklis tähendab mõiste «kohalviibivad ja hääletusest osavõtvad lepingupooled» kohalviibivaid ja poolt või vastu hääletavaid käesoleva lepingu pooli eeldusel, et harta konverents võib protseduurireeglitest lähtudes lubada lepingupooltel võtta sellised otsused vastu kirja teel.

(6) Välja arvatud lõikes 2 sätestatu, ei ole ükski käesolevas artiklis nimetatud otsus kehtiv, kui see ei ole vastu võetud lihthäälteenamusega.

(7) Piirkondlikul majandusühendusel on hääletamise korral nii palju hääli, kui palju tema liikmeid on käesoleva lepinguga ühinenud. Selline majandusühendus ja tema liikmesriigid ei tohi oma hääleõigust kasutada samal ajal.

(8) Kui lepingupool ei täida käesolevast lepingust tulenevaid rahalisi kohustusi, võib harta konverents tema hääleõiguse kas tervikuna või osaliselt peatada.

Artikkel 37. Finantseerimispõhimõtted

(1) Harta konverentsil ja selle abiorganite istungitel lepingupoole osalemise kulud kannab lepingupool.

(2) Harta konverentsi ja selle abiorganite istungite korralduskulud kannab sekretariaat.

(3) Lepingupooled kannavad sekretariaadi kulud vastavalt lisa B kohaselt määratud maksevõimele. Nimetatud lisa sätteid võib muuta vastavalt artikli 36 lõike 1 punktile d.

(4) Protokollis sätestatakse, et selle pooled kannavad kõik sekretariaadi protokollijärgsed kulud.

(5) Harta konverents võib vastu võtta vabatahtlikke rahalisi annetusi lepingupooltelt või muudest allikatest. Nimetatud annetustest kaetud kulusid ei loeta sekretariaadi kuludeks lõike 3 tähenduses.

VIII osa. LÕPPSÄTTED

Artikkel 38. Allakirjutamine

Käesolev leping on Lissabonis 1994. aasta 17. detsembrist kuni 1995. aasta 16. juunini allakirjutamiseks avatud kõigile hartale alla kirjutanud riikidele ja piirkondlikele majandusühendustele.

Artikkel 39. Ratifitseerimine, vastuvõtmine või kinnitamine

Käesolev leping tuleb allakirjutanutel ratifitseerida, vastu võtta või kinnitada. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisdokumendid deponeeritakse depositaari juurde.

Artikkel 40. Territoriaalne kehtivus

(1) Riik või piirkondlik majandusühendus võib lepingule alla kirjutades, seda ratifitseerides, vastu võttes, kinnitades või sellega ühinedes depositaari juurde deponeeritava deklaratsiooniga teatada, et leping jõustub kõigi või vähemalt ühe territooriumi suhtes, mille rahvusvaheliste suhete eest ta vastutab. Deklaratsioon jõustub selle riigi suhtes lepingu jõustudes.

(2) Edaspidi võib lepingupool depositaari juurde deponeeritava deklaratsiooniga jõustada käesoleva lepingu muu territooriumi suhtes, mida ta on deklaratsioonis nimetanud. Selle territooriumi suhtes jõustub leping deklaratsiooni laekumisest depositaarile üheksakümne päeva pärast.

(3) Kahe eelmise lõike kohaselt esitatud deklaratsiooni võib lepingupool depositaarile saadetava teatega selles märgitud territooriumi suhtes tagasi võtta. Vastavalt artikli 47 lõikele 3 jõustub selline tagasivõtmine teatise depositaarile laekumise kuupäevast ühe aasta pärast.

(4) Artikkel 1 lõikes 10 avatud mõiste «tegevuspiirkond» hõlmab ka käesoleva artikli alusel deponeeritud deklaratsioonis märgitud territooriume.

Artikkel 41. Ühinemine

Käesolev leping on allakirjutamiseks sulgemise kuupäevast arvates avatud ühinemiseks hartale alla kirjutanud riikidele ja piirkondlikele majandusühendustele vastavuses harta konverentsi nõuetega. Ühinemisdokumendid deponeeritakse depositaari juurde.

Artikkel 42. Parandused

(1) Lepingupool võib käesoleva lepingu kohta teha parandusettepanekuid.

(2) Parandusettepaneku teksti edastab sekretariaat lepingupooltele vähemalt kolm kuud enne asjaomase teksti harta konverentsile vastuvõtmiseks esitamise kuupäeva.

(3) Käesoleva lepingu parandused, mille teksti harta konverents on vastu võtnud, edastab sekretariaat depositaarile, kes esitab need kõigile lepingupooltele ratifitseerimiseks, vastuvõtmiseks või kinnitamiseks.

(4) Käesoleva lepingu paranduste ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisdokumendid deponeeritakse depositaari juurde. Parandused jõustuvad need ratifitseerinud, vastu võtnud või kinnitanud lepingupoolte suhtes üheksakümnendal päeval pärast seda, kui vähemalt 3/4 lepingupooltest on oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisdokumendid deponeerinud. Edaspidi jõustuvad parandused lepingupoole suhtes ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisdokumendi deponeerimisest üheksakümne päeva pärast.

Artikkel 43. Assotsiatsioonilepingud

(1) Harta konverents võib anda volitused pidada läbirääkimisi assotsiatsioonilepingute üle riikide või piirkondlike majandusühenduste või rahvusvaheliste organisatsioonidega, viies ellu hartas esitatud eesmärke ja põhimõtteid ning käesolevas lepingus või protokollides sätestatut.

(2) Assotsieeruva riigi, piirkondliku majandusühenduse või rahvusvahelise organisatsiooniga loodud suhted, nende õigused ja kohustused vastavad assotsieerumisnõuetele ning määratletakse igal üksikul juhul assotsiatsioonilepingus.

Artikkel 44. Jõustumine

(1) Käesolev leping jõustub üheksakümnendal päeval pärast kolmekümnenda ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumendi deponeerimist riigi või piirkondliku majandusühenduse poolt, kes 1995. aasta 16. juuni seisuga on hartale alla kirjutanud.

(2) Riigi või piirkondliku majandusühenduse suhtes, kes ratifitseerib, võtab vastu või kinnitab käesoleva lepingu või ühineb sellega pärast kolmekümnenda ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisdokumendi deponeerimist, jõustub leping tema ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumendi deponeerimisest üheksakümne päeva pärast.

(3) Lõike 1 puhul ei arvestata piirkondliku majandusühenduse deponeeritud dokumenti selle ühenduse liikmesriikide deponeeritud dokumentidele lisaks.

Artikkel 45. Ajutine rakendamine

(1) Kuni käesoleva lepingu jõustumiseni rakendavad allakirjutanud seda ajutiselt vastavalt artiklile 44, kui see on kooskõlas nende põhiseaduse ja muude õigusaktidega.

(2) a) Lõikes 1 sätestatu ei takista allakirjutanul lepingule alla kirjutades deklareerida, et tal ei ole võimalik seda ajutiselt rakendada. Lõikes 1 sätestatud kohustus sellise deklaratsiooni esitanud allakirjutanu suhtes ei kehti. Allakirjutanu võib peasekretärile saadetava teatega deklaratsiooni igal ajal tagasi võtta;

b) punkti a alusel deklaratsiooni esitanud allakirjutanul ega tema investoril ei ole õigust nõuda soodustusi seoses lõikes 1 sätestatud ajutise rakendamisega;

c) punktis a sätestatu ei takista selles nimetatud deklaratsiooni esitanud allakirjutanul rakendada VII osa ajutiselt kuni käesoleva lepingu jõustumiseni nimetatud allakirjutanu suhtes artikli 44 kohaselt, kui see on kooskõlas tema õigusaktidega.

(3) a) Allakirjutanu võib loobuda käesolevat lepingut ajutiselt rakendamast, teatades depositaarile kirjalikult, et ta ei kavatse lepinguga ühineda. Ajutise rakendamise lõpetamine jõustub sellise allakirjutanu suhtes kirjaliku teate depositaarile laekumise kuupäevast kuuekümne päeva pärast;

b) kuigi allkirjutanu lõpetab punkti a kohaselt lepingu ajutise rakendamise, jääb lõpetamise jõustumise kuupäevast arvates kahekümneks aastaks jõusse kohustus lõike 1 alusel rakendada III ja V osa allakirjutanu tegevuspiirkonnas teiste allakirjutanute investorite investeeringute suhtes, välja arvatud punktis c sätestatud juhul;

c) punkti b ei rakendata ühegi lisas PA nimetatud allakirjutanu suhtes. Allakirjutanu arvatakse lisa PA nimekirjast välja depositaarile asjakohase taotluse laekudes.

(4) Kuni käesoleva lepingu jõustumiseni kohtuvad allakirjutanud regulaarselt ettevalmistaval harta konverentsil. Selle esimese istungi kutsub lõikes 5 nimetatud ajutine sekretariaat kokku lepingu artikli 38 kohaselt allakirjutamiseks avamise kuupäevast arvates 180 päeva jooksul.

(5) Kuni käesoleva lepingu jõustumiseni vastavalt artiklile 44 ja sekretariaadi ametissemääramiseni täidab sekretariaadi ülesandeid ajutine sekretariaat.

(6) Lõike 1 või lõike 2 punkti c kohaldamise korral, olenevalt sellest, kumb säte on asjakohasem, kannavad allakirjutanud ajutise sekretariaadi kulud artikli 37 lõike 3 kohaselt, nagu see on ette nähtud lepingupooltele. Kõik muudatused, mis allakirjutanud on teinud lisas B, kaotavad käesoleva lepingu jõustudes kehtivuse.

(7) Riigil või piirkondlikul majandusühendusel, kes enne käesoleva lepingu jõustumist ühineb sellega vastavalt artiklile 41, on kuni lepingu jõustumiseni käesolevast artiklist tulenevad allakirjutanu õigused ja kohustused.

Artikkel 46. Reservatsioonid

Käesolevale lepingule ei või teha mingeid reservatsioone.

Artikkel 47. Lepingu denonsseerimine

(1) Kui käesoleva lepingu jõustumisest lepingupoole suhtes on möödunud viis aastat, võib ta depositaarile kirjalikult teatada soovist leping denonsseerida.

(2) Denonsseerimine jõustub teate depositaarile laekumise kuupäevast või teates toodud hilisemast kuupäevast arvates ühe aasta pärast.

(3) Enne lepingu lõppemise kuupäeva lepingupoole tegevuspiirkonnas tehtud investeeringute suhtes ja lepingupoole investeeringute suhtes teise lepingupoole tegevuspiirkonnas jääb käesolev leping jõusse nimetatud kuupäevast arvates kahekümneks aastaks.

(4) Protokoll, millega lepingupool on ühinenud, kaotab tema suhtes kehtivuse lepingu denonsseerimise jõustumise kuupäeval.

Artikkel 48. Lisade ja otsuste staatus

Käesoleva lepingu lisad ja otsused, mida on käsitletud 1994. aasta 17. detsembril Lissabonis alla kirjutatud Euroopa energiaharta konverentsi lõppakti lisas 2, on käesoleva lepingu lahutamatud osad.

Artikkel 49. Depositaar

Käesoleva lepingu depositaar on Portugali Vabariigi valitsus.

Artikkel 50. Autentsed tekstid

Selle kinnituseks on täievolilised esindajad lepingule alla kirjutanud. Leping on koostatud inglise, prantsuse, saksa, itaalia, vene ja hispaania keeles. Kõik tekstid on võrdselt autentsed ja ühes eksemplaris, mis deponeeritakse Portugali Vabariigi valitsuse juurde.

Koostatud Lissabonis detsembrikuu seitsmeteistkümnendal päeval tuhande üheksasaja üheksakümne neljandal aastal.

* Special Drawing Rights -- Eriõiguste Reserv

Energiaharta lepingu lisad

Otsused energiaharta lepingu kohta