Eesti Vabariigi valitsuse ja Šveitsi Liidunõukogu vaheline vastastikune viisanõuete kaotamise kokkulepe
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta
Mitteametlik tõlge
Alla kirjutatud 29. jaanuaril 1998. a., jõustunud 1. märtsil 1998. a.
Eesti Vabariigi valitsus ja Šveitsi Liidunõukogu, edaspidi nimetatud «lepingupooled»,
sooviga lihtsustada mõlema riigi vahelist kodanike reisimist ja
edendada vastastikust usaldusväärset koostööd,
leppisid kokku järgnevas:
Artikkel 1
Eesti kodanikud, kes omavad kehtivat Eesti passi ja kes ei kavatse Šveitsis viibida kauem kui 90 päeva ega seal töötada, on Šveitsi sisenedes, seal viibides ja sealt lahkudes vabastatud viisanõuetest. Seda 90-päevalist perioodi arvestatakse alates esimesest Šveitsi territooriumile sisenemisest viimase kuue kuu jooksul.
Artikkel 2
Šveitsi kodanikud, kes omavad kehtivat Šveitsi passi ja kes ei kavatse Eestis viibida kauem kui 90 päeva ega seal töötada, on Eesti Vabariiki sisenedes, seal viibides ja sealt lahkudes vabastatud viisanõuetest. Seda 90-päevalist perioodi arvestatakse alates esimesest Eesti territooriumile sisenemisest viimase kuue kuu jooksul.
Artikkel 3
1. Eesti kodanikud, kes kavatsevad Šveitsi territooriumil viibida kauem kui 90 päeva või seal töötada, peavad enne oma ärasõitu taotlema Šveitsi diplomaatilisest või konsulaaresindusest sissesõiduviisa.
2. Šveitsi kodanikud, kes kavatsevad Eesti territooriumil viibida kauem kui 90 päeva või seal töötada, peavad enne oma ärasõitu taotlema Eesti diplomaatilisest või konsulaaresindusest elamis- ja/või tööloa.
Artikkel 4
Kummagi lepingupoole kodanikud, kes omavad kehtivat diplomaatilist, teenistus- või eripassi ning kes sisenevad teise lepingupoole territooriumile oma riigi diplomaatilise või konsulaaresinduse koosseisus või esindajatena teise lepingupoole territooriumil asuvate rahvusvaheliste organisatsioonide juures, ja nende perekonnaliikmed, on oma ametisoleku ajaks vabastatud viisanõuetest. Lepingupooled teavitavad eelnevalt teineteist diplomaatiliste kanalite kaudu nende isikute ametisolekust ja tegevusest. Vastuvõtjariik väljastab neile akrediteerimistunnistuse.
Artikkel 5
Kummagi lepingupoole kodanikud, kes omavad teise lepingupoole kehtivat elamisluba, võivad sinna viisavabalt tagasi pöörduda.
Artikkel 6
Viisanõuete kaotamine ei vabasta isikuid, kelle suhtes käesolev kokkulepe kehtib, kohustusest täita asjaomases riigis kehtivaid seadusi ja eeskirju.
Artikkel 7
Kummagi lepingupoole pädevatel ametivõimudel on õigus keelduda andmast riiki sisenemise või seal viibimise luba isikutele, keda loetakse ebasoovitavateks. See kehtib eriti isikute suhtes, kes kujutavad endast ohtu avalikule korrale või riiklikule julgeolekule või kelle viibimine riigi territooriumil on ebaseaduslik.
Artikkel 8
Kumbki lepingupool võib avaliku korra või riikliku julgeoleku kaalutlustel käesoleva kokkuleppe täitmise ajutiselt peatada kas täies ulatuses või osaliselt. Sellisest peatamisest teatatakse teisele lepingupoolele viivitamata diplomaatiliste kanalite kaudu ning see võib koheselt jõustuda.
Artikkel 9
Käesolev kokkulepe kehtib ka Liechtensteini Vürstiriigi territooriumi ja Liechtensteini Vürstiriigi kodanike suhtes.
Artikkel 10
Käesolev kokkulepe jõustub kolmekümnendal päeval pärast selle allakirjutamist.
Käesolev kokkulepe on sõlmitud määramata ajaks. Kumbki lepingupool võib kirjaliku teatega diplomaatiliste kanalite kaudu kokkuleppe lõpetada. Kokkulepe lõpeb üheksakümnendal päeval pärast kirjaliku teate saabumisest.
Koostatud Tallinnas 29. jaanuaril 1998 inglise keeles.
Eesti Vabariigi valitsuse nimel Toomas Hendrik ILVES |
Šveitsi Liidunõukogu nimel Sven
Meili |