Teksti suurus:

Testamendi vormile kohaldatava õiguse konventsioon

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:12.07.1998
Avaldamismärge:RT II 1998, 16, 28

Testamendi vormile kohaldatava õiguse konventsioon

Vastu võetud 04.10.1961

Testamendi vormile kohaldatava õiguse konventsiooniga ühinemise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

Mitteametlik tõlge

Konventsioonile alla kirjutanud riigid,

soovides luua ühtsed normid testamendi vormile kohaldatava õiguse kohta,

on otsustanud sõlmida konventsiooni ning on kokku leppinud järgnevas:

Artikkel 1

Testament on vormiliselt kehtiv, kui ta vorm vastab:

a) selle tegemise koha, või

b) testaatori korralduse tegemise aegse või tema surma aegse kodakondsuse riigi, või

c) testaatori korralduse tegemise aegse või tema surma aegse elukoha, või

d) testaatori korralduse tegemise aegse või tema surma aegse hariliku viibimiskoha, või

e) kinnisasjade puhul nende asukohamaa siseriiklikule õigusele.

Kui siseriiklik õigus ei ole unifitseeritud, siis määratakse käesoleva konventsiooni alusel kohaldatav õigus selles õigussüsteemis kehtivate reeglite järgi, selliste reeglite puudumise korral aga tihedaima sideme järgi, mida testaator omas ühega mitmest selle õigussüsteemi sisesest õigusest.

See, kas testaatoril oli teatud kohas elukoht, otsustatakse selles kohas kehtiva õiguse järgi.

Artikkel 2

Artiklit 1 kohaldatakse testamentidele, mis tühistavad varasema testamendi.

Tühistamine on vormiliselt kehtiv, kui see vastab ühele õigustest, mille sätete kohaselt oli tühistatud testament artikli 1 järgi kehtiv.

Artikkel 3

Konventsioon ei mõjuta ühtki osalisriigi kehtiva või tulevase seaduse sätet, mis tunnustab testamenti, mis on tehtud kooskõlas mõne muu kui eelnevates artiklites viidatud õiguse vorminõuetega.

Artikkel 4

Konventsiooni kohaldatakse ka juhtudel, kus testamendi on koostanud kaks või enam isikut.

Artikkel 5

Käesoleva konventsiooni mõttes käsitatakse vormiküsimusena testaatori east, kodakondsusest või muud seisundist lähtuvat seaduslikku piirangut lubatavate testamendivormide suhtes. Vormiküsimusena tuleb käsitada ka seda, millised omadused peavad olema tunnistajatel, et testament oleks kehtiv.

Artikkel 6

Konventsioonis sätestatud kollisiooninormide kohaldamine ei sõltu vastastikkuse nõudest. Konventsiooni kohaldatakse ka juhul, kui asjaosalistel isikutel ei ole osalisriigi kodakondsust, või eelmiste artiklite alusel kohaldatav õigus ei ole osalisriigi õigus.

Artikkel 7

Konventsioonis ette nähtud õiguse kohaldamisest võib keelduda ainult juhul, kui selle kohaldamine on selgelt vastuolus avaliku korraga (ordre public).

Artikkel 8

Konventsiooni kohaldatakse kõikidele juhtudele, kus testaator sureb pärast konventsiooni jõustumist.

Artikkel 9

Osalisriik võib jätta arvestamata artikli 1 lõike 3, ja määrata testaatori elukoht kohtu asukohariigi õiguse (lex fori) järgi.

Artikkel 10

Osalisriik võib mitte tunnustada oma kodaniku, kelle ei ole muud kodakondsust, suuliselt tehtud testamenti, välja arvatud erandlikel asjaoludel.

Artikkel 11

Osalisriik võib mitte tunnustada välisriigis tehtud testamentide vorme oma õiguse vastavate sätete tõttu, kui on täidetud järgmised tingimused:

a) testament on vormiliselt kehtiv ainult selle õiguse kohaselt, mida kohaldatakse ainult testamendi tegemise koha tõttu;

b) testaatoril oli reservatsiooni teinud riigi kodakondsus;

c) testaatoril oli nimetatud riigis elukoht või harilik viibimiskoht; ja

d) testaator ei surnud riigis, kus ta oli teinud oma testamendi.

Reservatsioon kehtib ainult vara kohta, mis asub reservatsiooni teinud riigis.

Artikkel 12

Osalisriik võib mitte kohaldada käesolevat konventsiooni testamenditingimustele, mis tema õiguse kohaselt ei seondu pärimisega.

Artikkel 13

Osalisriik võib jätta arvestamata artikli 8, ja kohaldada konventsiooni üksnes pärast selle jõustumist tehtud testamentidele.

Artikkel 14

Konventsioon on avatud allakirjutamiseks riikidele, kes olid esindatud Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi 9. istungjärgul.

Konventsioon ratifitseeritakse; ratifitseerimisdokumendid deponeeritakse Hollandi välisministeeriumi juurde.

Artikkel 15

Konventsioon jõustub kuuekümnendal päeval pärast artikli 14 lõikes 2 nimetatud kolmanda ratifitseerimisdokumendi deponeerimist.

Iga hiljem ratifitseerinud allakirjutanud riigi jaoks jõustub konventsioon kuuekümnendal päeval pärast ratifitseerimisdokumendi deponeerimist.

Artikkel 16

Riik, kes ei olnud esindatud Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi 9. istungjärgul, võib käesoleva konventsiooniga ühineda pärast selle jõustumist vastavalt artikli 15 lõikele 1. Ühinemisdokument deponeeritakse Hollandi välisministeeriumi juurde.

Ühineva riigi suhtes jõustub konventsioon kuuekümnendal päeval pärast ühinemisdokumendi deponeerimist.

Artikkel 17

Riik võib allakirjutamisel, ratifitseerimisel või ühinemisel deklareerida, et konventsiooni kohaldatakse kõigil territooriumidel, mille rahvusvaheliste suhete eest ta vastutab, või ühel või mõnel neist. Deklaratsioon jõustub selle riigi suhtes konventsiooni jõustumise päeval.

Pärast seda tuleb sellistest kohaldamise laiendustest teatada Hollandi välisministeeriumile.

Sellise laienduse puhul jõustub konventsioon asjaomase territooriumi suhtes kuuekümnendal päeval pärast eelmises lõikes nimetatud teate laekumist.

Artikkel 18

Riik võib hiljemalt ratifitseerimise või ühinemise ajal teha ühe või mitu käesoleva konventsiooni artiklites 9, 10, 11, 12 ja 13 nimetatud reservatsiooni. Muud reservatsioonid ei ole lubatud.

Osalisriik võib artikli 17 kohasest konventsiooni kohaldamise laiendusest teatamisel teha ühe või mitu nimetatud reservatsiooni, mis jõustuvad kõigi või mõne teates nimetatud territooriumi suhtes.

Osalisriik võib reservatsiooni igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmisest tuleb teatada Hollandi välisministeeriumile.

Reservatsioon tühistub kuuekümnendal päeval pärast eelmises lõikes nimetatud teate laekumist.

Artikkel 19

Käesolev konventsioon kehtib viis aastat alates jõustumisest artikli 15 lõike 1 järgi, seda ka nende riikide suhtes, kes ratifitseerisid selle või ühinesid sellega hiljem.

Kui denonsseerimisi ei ole, uueneb konventsioon automaatselt iga viie aasta järel.

Denonsseerimisteade tuleb esitada Hollandi välisministeeriumile vähemalt kuus kuud enne viieaastase perioodi lõppu.

Denonsseerimine võib piirduda teatud territooriumiga, mille suhtes konventsioon kehtib.

Denonsseerimine kehtib ainult riigi suhtes, kes on sellest teatanud. Teiste osalisriikide suhtes jääb konventsioon jõusse.

Artikkel 20

Hollandi välisministeerium teeb artiklis 14 nimetatud riikidele ja artikli 16 kohaselt ühinenud riikidele teatavaks iga:

a) allakirjutamise ja ratifitseerimise vastavalt artiklile 14;

b) käesoleva konventsiooni jõustumise kuupäeva vastavalt artikli 15 lõikele 1;

c) ühinemise ja selle jõustumise kuupäeva vastavalt artiklile 16;

d) laienduse ja selle jõustumise kuupäeva vastavalt artiklile 17;

e) reservatsiooni ja tagasivõtmise vastavalt artiklile 18;

f) denonsseerimise vastavalt artikli 19 lõikele 3.

Selle kinnituseks on täievolilised isikud konventsioonile alla kirjutanud.

Koostatud 5. oktoobril 1961 Haagis inglise ja prantsuse keeles ühes eksemplaris, mis deponeeritakse Hollandi Valitsuse arhiivi. Tõestatud koopia saadetakse diplomaatiliste kanalite kaudu igale Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi 9. istungjärgul osalenud riigile. Tekstide vastuolu korral prevaleerib prantsuskeelne tekst.