Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja talle juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid¹

Vastu võetud 29.07.2004 nr 169

Määrus kehtestatakse «Liiklusseaduse» (RT I 2001, 3, 6; 2002, 92, 531; 105, 613; 110, 654 ja 655; 2003, 26, 156; 32, õiend; 78, 522; 2004, 30, 208; 46, 329) § 24 lõike 8 ja § 28 lõike 4 alusel.

1. peatükk
ÜLDSÄTTED

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrus reguleerib mootorsõidukijuhi (edaspidi juht), välja arvatud ratastraktori- ja liikurmasinajuhi, eksamineerimist ja talle juhtimisõiguse andmist ning juhilubade vorme.

(2) Ratastraktori- ja liikurmasinajuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse andmise eeskiri kehtestatakse eraldi määrusega.

2. peatükk
EKSAMINEERIMINE

§ 2. Eesmärk

Juhi eksamineerimise eesmärk on selgitada isiku teadmiste, oskuste ja käitumise vastavust juhi kvalifikatsiooninõuetele.

§ 3. Eksamite läbiviimise üldnõuded

(1) Eksamite liigid, olenevalt taotlemise eesmärgist, on toodud tabelis 1.

(2) Juhi eksamineerimist korraldab ja eksamitulemusi hindab Eesti Riiklik Autoregistrikeskus (edaspidi ARK).

(3) Eksamineerimiseks moodustab ARK büroo juhataja vähemalt kaheliikmelise eksamikomisjoni ja määrab komisjoni esimehe. Eksamineerija peab vastama lisas 1 toodud kvalifikatsiooni- ja pädevusnõuetele, olema läbinud vastava koolituse ja omama ARK poolt väljastatud eksamineerija tunnistust.

(4) Sõidueksami võtab vastu eksamikomisjoni esimees või tema poolt määratud komisjoniliige (edaspidi eksamineerija). Sõidueksamit võib vastu võtta ARK büroo juhataja ja eksamineeritava vahelisel kokkuleppel ka võõrkeeles, kasutades vajadusel taotleja kulul ARK poolt aktsepteeritud tõlki.

(5) Liiklusteooriaeksam (edaspidi teooriaeksam) võetakse üldjuhul vastu eesti keeles. Teooriaeksamit võib vastu võtta ARK büroo juhataja ja eksamineeritava vahelisel kokkuleppel ka võõrkeeles, kasutades vajadusel taotleja kulul ARK poolt aktsepteeritud tõlki.

Tabel 1. Eksamite liigid, olenevalt juhtimisõiguse taotlemise eesmärgist

Juhtimisõiguse taotlemise eesmärk	Teooriaeksam	Sõidueksami järk
Juhtimisõiguse taotlemine
esmaõppe korras	+	1 ja 2
täiendusõppe korras	+	1 ja 2
A1-alamkategooria mootorratta juhtimiselt A-kategooria mootorratta juhtimiseks	–	2
A-kategooria mootorrattalt mootori võimsusega ≤25 kW või erivõimsusega ≤0,16 kW/kg A-kategooria mootorrattale mootori võimsusega >25 kW või erivõimsusega >0,16 kW/kg, juhtimiseks	–	2
B1-alamkategooria auto juhtimiselt B-kategooria auto juhtimiseks	–	1 ja 2
automaatkäiguvahetusega B-kategooria auto juhtimiselt käsikäiguvahetusega B-kategooria auto juhtimiseks	–	2
esmase juhtimisõiguse saamiseks, kui esmase juhiloa väljaandmise aluse tekkimisest on möödunud 12 kuud või rohkem	+	2
esmase juhtimisõiguse saamiseks, kui eelmise esmase juhiloa kehtivuse tähtajast on möödunud üle 12 kuu	+	2
piiratud juhtimisõiguse saamiseks	+	1 ja 2
piiratud õigusega juhiloa vahetamisel esmase juhiloa vastu	+	2
Juhtimisõiguse taastamine
kui juhtimisõigus on  ära võetud või peatatud rohkem kui 6 kuuks, kuid mitte kauemaks kui 12 kuuks	+	–
kui juhtimisõigus on ära võetud või peatatud kauemaks kui 12 kuud	+	2
kui juhiloa kehtivuse tähtajast on möödunud üle 12 kuu	+	2
välisriigis väljaantud juhiloa vahetamine Eesti juhiloa vastu	+*	2*

Märkus:	+	eksam tuleb sooritada;
	–	eksam ei ole nõutav;
	1	esimese järgu sõidueksam;
	2	teise järgu sõidueksam;
	*	«Liiklusseaduses» ettenähtud juhtudel.

(6) Eksami aeg ja koht määratakse eksamikomisjoni esimehe poolt.

(7) Isikul peab olema juhi teooria- ja sõidueksami vastuvõtmise eest eelnevalt tasutud riigilõiv.

§ 4. Eksamile lubamise tingimused

(1) Juhtimisõiguse taotlemise eksamile lubatakse isik, kes on «Liiklusseaduse» § 34 lõikes 1 toodud nõuetele vastava koolitaja juures lõpetanud taotletava kategooria mootorsõiduki juhi õppekavakohase koolituskursuse ja omab selle kohta juhi koolituskursuse tunnistust.

(2) Juhtimisõiguse taotlemise eksamile registreeritakse ARK direktori poolt kehtestatud korras.

(3) Juhtimisõiguse taotleja peab esitama ARK büroole:
1) vormikohase juhiloataotluse;
2) juhi kehtiva tervisetõendi juhul, kui liiklusregistri andmebaasis puuduvad andmed kehtiva tervisetõendi kohta;
3) isikutunnistuse või muu isikut ja elamisluba tõendava dokumendi;
4) juhi koolituskursuse tunnistuse;
5) juhtimisõigust tõendava dokumendi juhul, kui see on eelnevalt väljastatud (kaasa arvatud välisriigis väljastatud);
6) kaks identset värvifotot suurusega 35×45 mm, millel on kujutatud juhtimisõiguse taotleja otsevaates, peakatteta ning tavapärase näoilmega;
7) tõendi esmaabi koolituse lõpetamise kohta.

(4) Juhtimisõiguse taotleja kinnitab juhiloataotlusel oma allkirjaga tema poolt esitatud andmete õigsust.

(5) Esmase juhtimisõiguse taotleja ei tohi sooritada teooriaeksamit varem kui kuus kuud ja sõidueksamit varem kui kolm kuud enne «Liiklusseaduse» § 29 lõikes 1 nimetatud vanuse alammäära.

(6) Täiendusõppe korras juhtimisõiguse taotleja võib sooritada teooriaeksami ja sõidueksami mitte varem kui «Liiklusseaduse» §-s 31 nimetatud tähtaegadel.

(7) Piiratud juhtimisõiguse taotleja võib sooritada sõidueksami «Liiklusseaduse» §-s 23 toodud vanuse alammäära täitumisel.

(8) Eksamineerija tuvastab juhtimisõiguse taotleja isiku vahetult enne eksamit isikut tõendava dokumendi kontrollimisega. Isikute tuvastamise õigsust tõendab eksamineerija oma allkirjaga sõidueksami kaardil ja teooriaeksami protokollil. Juhtimisõiguse taotleja kinnitab oma osalemist sõidueksamil allkirjaga sõidueksami kaardil.

§ 5. Eksamite sooritamine

(1) Eksamid tuleb sooritada ARK direktori käskkirjaga määratud ARK büroodes.

(2) Enne eksami algust tutvustab eksamikomisjoni liige eksamineeritavatele eksamil kehtivaid nõudeid ja korda.

(3) Eksamineeritaval on eksami ajal keelatud kasutada abi- ja lisavahendeid, samuti kõrvaliste isikute abi ning suunavaid märkusi, mis võivad mõjutada teooria- või sõidueksami ülesannete iseseisvat sooritamist.

§ 6. Eksamitulemuste hindamine ja teatamine

(1) Teooriaeksami läbiviimisel ja hindamisel juhindutakse lisas 2 toodud nõuetest.

(2) Teooriaeksami tulemus teatatakse eksamineeritavale vahetult pärast eksami sooritamist.

(3) Sõidueksami läbiviimisel ja hindamisel juhindutakse lisades 3 ja 4 toodud nõuetest.

(4) Kui eksamineeritav rikub eksamikorda, katkestatakse eksam ja see loetakse mittesooritatuks. Eksami mittesooritamise põhjus märgitakse juhiloa elektroonilisele taotlusele.

(5) Eksamineerija peab sõidueksami lõppedes eksamineeritavale teatama eksami käigus tehtud vead ja eksami tulemuse.

(6) Eksami tulemused ja eksamikomisjoni otsus protokollitakse ja protokollile kirjutavad alla kõik eksamikomisjoni liikmed.

§ 7. Vaide esitamine

(1) Eksami tulemusega mittenõustumisel võib esitada Eesti Riiklikule Autoregistrikeskusele vaide «Haldusmenetluse seaduses» (RT I 2001, 58, 354; 2002, 53, 336; 61, 375; 2003, 20, 117; 78, 527) sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates eksamitulemuse teatamisest.

(2) Vaideotsusega mittenõustumisel võib esitada halduskohtule kaebuse.

§ 8. Teooriaeksami üldnõuded

(1) Teooriaeksam toimub ARK büroos selleks kohandatud ruumis.

(2) Teooriaeksam on üldjuhul kirjalik, selle läbiviimisel võib kasutada tehnilisi vahendeid. Tehniliste vahendite kasutamise otsustab ARK direktor. Eksamikomisjoni esimehe taotlusel võib eksamit vastu võtta ARK direktori nõusolekul ka suuliselt komisjoni ees.

(3) Teooriaeksami küsimuste arv teemade lõikes on toodud tabelis 2, küsimustele vastamise piiraeg ning vastuste hindamise alus on toodud lisas 2.

Tabel 2. Eksamiküsimuste temaatika olenevalt eksami sooritamise eesmärgist

Eksami eesmärk	Küsimuste üldarv	sealhulgas
		liiklusreeglid	liiklusohutus	liikluspsühholoogia	tehnoseisund	muud valdkonnad
Piiratud juhtimisõiguse taotlemine	20	10	8	2	–	–
Piiratud juhtimisõigusega isiku poolt esmase juhtimisõiguse taotlemine	30	10	8	4	3	5
Välisriigis väljaantud juhiloa vahetamine	30	10	8	4	3	5
Juhtimisõiguse taastamine	30	10	8	4	3	5
Muudel «Liiklusseadusega» sätestatud juhtudel	30	10	8	4	3	5
Juhtimisõiguse taotlemine järgmistele mootorsõidukite kategooriatele:
A, A1	30	10	8	4	3	5
B, BE, B1	30	10	8	4	3	5
BC1	35	10	10	4	5	6
C, C1	35	10	10	4	5	6
D, D1, D-troll	40	10	12	4	5	9
CE, C1E, DE, D1E, D-trollE	35	10	10	4	5	6

(4) Mitme kategooria mootorsõiduki juhtimise õiguse üheaegsel taotlemisel tuleb vastata kõigile vastavate mootorsõidukite kategooriate puhul ette nähtud eksamiküsimustele lisas 2 toodud piiraegade piires.

(5) Vastata tuleb iga küsimuse kõikidele vastusevariantidele, mida on kaks kuni kolm. Küsimus loetakse valesti vastatuks, kui kas või üks vastusevariant on vale või jäetud vastamata.

(6) Tehniliste vahendite kasutamisel kehtestab eksamitulemuste hindamise korra ARK direktor kooskõlas lisas 2 toodud nõuetega.

(7) Eksami sooritamiseks ettenähtud aja lõppemisel vastamata jäänud küsimused loetakse valesti vastatuks.

(8) Edukalt sooritatud teooriaeksam on kehtiv kuus kuud arvates eksami sooritamise päevast.

(9) Kui eksamineeritav ei sooritanud edukalt teooriaeksamit, võib ta eksamit korrata eksamikomisjoni esimehe määratud ajal, kuid mitte varem kui üks nädal arvates teooriaeksami mittesooritamise päevast.

§ 9. Teooriaeksami piletid ja nende koostamine

(1) Eksamipiletid koostab ARK lähtuvalt tabelis 2 toodud eksami sooritamise eesmärgist, küsimuste temaatikast ja küsimuste arvust.

(2) Kirjaliku teooriaeksami piletid kinnitab ARK direktor oma käskkirjaga.

(3) Eksamipiletid avalikustamisele ei kuulu.

(4) Kirjaliku teooriaeksami pileteid muudetakse ARK direktori käskkirja alusel.

§ 10. Sõidueksami üldnõuded

(1) Sõidueksamile lubatakse juhtimisõiguse taotleja pärast teooriaeksami edukat sooritamist. Teooriaeksam ei ole nõutav tabelis 1 toodud juhtudel.

(2) Sõidueksamil võivad kaasa sõita eksamineeritava õpetaja või koolitaja esindaja ja kõigi asjaosaliste nõusolekul kuni kaks eksamineeritavat.

(3) Sõidueksam algab sõiduki ohutuse kontrolliga, mille viib läbi eksamineeritav iseseisvalt kooskõlas lisa 3 punktis 6 toodud nõuetega.

(4) Eksamineerija hindab B-kategooria sõidueksami teist järku, olles ise samas autos. Kui sõidueksam toimub auto valdaja (autokooli) autoga, siis võib auto valdaja soovil eksamineeritava õpetaja või kooli esindaja sõita kaasa istudes eksamineeritava kõrval esiistmel. Sel juhul peab eksamineerija jaoks olema lisatahavaatepeegel, nähtav spidomeetri näit ja lisapedaalid peavad olema varustatud signaalseadmega.

(5) Eksamineerija hindab mootorrattajuhi sõidueksami teist järku, olles ise järelsõitvas sõidukis, kasutades seejuures juhiste andmiseks sidevahendit.

(6) Mootorrattajuht peab sõidueksamil kandma eredavärvilist valgustpeegeldavat vesti, mille seljaosal on kirje «ARK eksam» (tähe kõrgusega vähemalt 50 mm), turvariietust ja kasutama nõuetekohast turvavarustust.

(7) Juhtimisõiguse taotlemisel võetakse sõidueksam vastu kahes järgus:
1) eksami esimeses järgus – eksamikomisjoni esimehe poolt määratud ning eksamiks kohandatud, muuks liikluseks suletud platsil;
2) eksami teises järgus – erineva liiklustihedusega teedel.

(8) Korduseksam võib toimuda sõidueksami teise järgu nõuete järgi juhul, kui eelnevalt on edukalt sooritatud sõidueksami esimene järk. Eksamineerijal on õigus kontrollida esimese järgu harjutusi vähese liiklussagedusega teedel.

(9) Kui eksamineeritav taotleb üheaegselt mitme kategooria auto juhtimisõigust, võib eksami esimese järgu teha ainult ühe, eksamineerija poolt määratud autoga.

(10) Sõidueksami esimene järk ja selle tulemuste hindamine peab vastama lisas 3 toodud nõuetele.

(11) Sõidueksami teine järk ja selle tulemuste hindamine peab vastama lisas 4 toodud nõuetele.

(12) Sõidueksami kestus juhtimisõiguse taotlemisel peab vastama tabelis 3 toodule. Nimetatud aja hulka ei kuulu sõiduki ettevalmistamine ja kontrollimine liiklusohutuse seisukohalt, erimanöövrid ja sõidueksami tulemuste teatavaks tegemine.

(13) Sõidueksami võib enneaegselt lõpetada ja eksam loetakse mittesooritatuks, kui:
1) selgub, et eksamineeritav ei vasta lisades 3 või 4 toodule;
2) eksamineeritavale osutatakse lubamatut abi, mis muudab eksamineeritava hindamise sõidueksamil võimatuks.

(14) Eksamineerija võib sõidueksami katkestada, kui ta leiab, et tee- või ilmastikuolud ei võimalda eksamit ohutult läbi viia. Eksami uue toimumise aja määrab eksamikomisjoni esimees.

Tabel 3. Sõidueksami kestus minutites

Mootorsõiduki kategooria	Esimene järk kuni	Teine järk vähemalt
B-piiratud juhtimisõigusega	10	25
A, A1	10	35
B, BE, B1	10	45
C, C1	10	45
D, D1, D-troll	10	45
CE, DE, C1E, D1E, D-trollE	10	45

(15) Juhtimisõiguse taastamisel on sõidueksami kestus eksami teises järgus vähemalt 25 minutit.

(16) Eksamineerija koostab sõidueksami teise järgu marsruudi sellise arvestusega, et eksamisõidu käigus oleks võimalik kontrollida eksamineeritava vastavust lisas 4 toodud nõuetele, ja teeb selle eksamineeritavale teatavaks.

(17) Eksamineerija poolt antavad korraldused peavad olema lühidad ja üheselt mõistetavad ning õigeaegselt edasi antud, et eksamineeritaval oleks võimalik korraldusi sujuvalt ja õigesti täita.

(18) Eksamineerija ei tohi anda eksamineeritavale liiklusnõuetele mittevastavaid korraldusi.

(19) Kui eksamineeritav ei sooritanud edukalt sõidueksamit, võib ta eksamit korrata eksamikomisjoni esimehe määratud ajal, kuid mitte varem kui ühe nädala pärast arvates sõidueksami mittesooritamise päevast.

§ 11. Sõidueksam juhtimisõiguse taotlemisel

(1) Sõidueksami esimeses järgus peab eksamineeritav sõidukiga ohutult manööverdama ja sooritama lisas 3 toodud harjutused.

(2) Sõidueksami teises järgus peab eksamineeritav sõidukit ohutult, säästlikult ja sujuvalt juhtima erineva liiklustihedusega asula- ja asulavälistel teedel.

(3) Eksamineeritav peab oskama oma liiklusalaseid teadmisi praktikas rakendada ning käituda tavaliikluses ohutult, olema tähelepanelik teiste liiklejate suhtes ja oskama liiklusvooluga ühinemisel ja liiklusvoolust väljumisel oma sõiduki kiirust sellega sobitada ning vältida põhjendamatut teiste liiklejate takistamist.

(4) Sõidueksami läbiviimisel ja hindamisel juhindutakse lisades 3 ja 4 toodud nõuetest.

§ 12. Sõidueksam juhtimisõiguse taastamisel, piiratud juhtimisõigusega isiku poolt esmase juhtimisõiguse taotlemisel ja muudel liiklusseadusega määratud juhtudel

(1) Sõidueksam võetakse vastu sõidueksami teise järgu nõuete kohaselt.

(2) Sõidueksam viiakse läbi erineva liiklustihedusega teedel, kus kontrollitakse eksamineeritava oskusi ja käitumist erinevates liiklusolukordades.

(3) Üldjuhul toimub sõidueksam B-kategooria sõidukiga. Mitme mootorsõiduki kategooria juhtimisõiguse olemasolu korral ning kui eksamineeritaval puudub B-kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus, määrab eksamikomisjoni esimees eksamisõiduki kategooria nende mootorsõidukite kategooriate hulgast, mille juhtimisõigust taastatakse.

(4) Sõidueksami läbiviimisel ja hindamisel juhindutakse lisas 4 toodud nõuetest.

§ 13. Üldnõuded sõidueksamil kasutatavale sõidukile

(1) Eksamisõiduki mõõtmed, mass ja varustus peavad vastama lisas 5 toodud nõuetele.

(2) Sõidueksamil kasutatav sõiduk peab olema puhas ja ta ei tohi olla koormatud ohtlike või halvasti lõhnavate ainetega jms.

(3) Sõidueksami esimeses järgus võib kasutada autot, millel puuduvad piduri ja siduri lisapedaalid.

(4) Sõidueksami teise järgu vastuvõtmiseks kasutataval autol peavad olema juhi kõrvalistuja või eksamineerija jaoks piduri ja siduri lisapedaalid ning lisatahavaatepeegel.

(5) Välisriigis väljaantud juhiloa vahetamisel Eesti juhiloa vastu võib sõidueksami teises järgus eksamit vastu võtta selleks nõuetekohaselt kohandamata autoga, kuid eksamineerijal peab olema võimalus vajadusel lihtsalt kasutada seisupidurit.

(6) Eksamil kasutatavatel B-, C- ja D-kategooria ning vastavate alamkategooriate autodel peab olema käsikäiguvahetus.

(7) Liikumispuudega isikult, kellel tervisetõendi alusel on lubatud juhtida ainult käsijuhtimisega autot, võetakse sõidueksam vastu temale kohandatud autoga. Erandina võib temalt sõidueksami vastu võtta autoga, millel puuduvad siduri ja piduri lisapedaalid, kuid eksamineerijal peab olema võimalus vajadusel lihtsalt kasutada seisupidurit.

(8) Juhul kui juhtimisõiguse taotleja taotleb juhiluba piiranguga ainult automaatkäiguvahetusega B-kategooria auto juhtimiseks, võetakse eksam vastu automaatkäiguvahetusega autoga. Auto peab olema varustatud piduri lisapedaaliga.

3. peatükk  
JUHTIMISÕIGUSE ANDMINE

§ 14. Üldnõuded juhtimisõiguse andmisel

(1) Juhtimisõiguse taotlemisel ja enne juhtimisõigust tõendava dokumendi väljastamist peab ARK büroo kontrollima liiklusregistrist, kas isikule on varem juhiluba väljastatud, juhtimisõigus ära võetud või peatatud.

(2) Juhtimisõigust tõendava dokumendi taotlejal peab olema ARK büroole taotluse esitamisel tasutud riigilõiv mootorsõiduki juhtimisõigust tõendava dokumendi eest.

(3) Juhile uue juhiloa väljastamisel kaotab kehtivuse varem väljaantud juhiluba, mis kuulub tagastamisele ARK büroole. Kehtetuks muutunud juhtimisõigust tõendava dokumendi kasutamise tuvastamisel tagastatakse see juhiloa väljaandnud asutusele.

§ 15. Juhiloa vormid

Juhiloa, esmase juhiloa, piiratud juhtimisõigusega ja ajutise juhiloa vormid peavad vastama lisades 7–12 toodud juhilubade näidistele.

§ 16. Juhtimisõiguse andmine

(1) Juhtimisõigus antakse ARK büroo eksamikomisjoni (edaspidi eksamikomisjon) otsuse alusel isikule, kes on edukalt sooritanud eksamid 2. peatükis toodud nõuete kohaselt ja kes vastab «Liiklusseaduses» toodud tingimustele.

(2) A-kategooria mootorratta, mille mootori võimsus ületab 25 kW või erivõimsus ületab 0,16 kW/kg, juhtimisõigus antakse lisaks tabelis 1 toodud juhtudele ka isikule, kellel on juhiluba mis tahes kategooria auto juhtimiseks, pärast vastavat ettevalmistust ning teooria- ja sõidueksami edukat sooritamist.

(3) Juhtimisõiguse saanud isikule vormistab ARK büroo esmase juhiloa või juhiloa vastavalt käesolevas paragrahvis ja §-s 15 toodud nõuetele.

(4) «Liiklusseaduse» § 27 lõikes 3 nimetatud Eestis viibivale välisesinduse töötajale, kes ei ole Eesti kodanik, antakse juhtimisõigus Välisministeeriumi kirjaliku taotluse alusel käesoleva eeskirja järgi.

(5) Kui isikul, kellele on antud C-, D-kategooria auto ja CE-kategooria autorongi juhtimise õigus ainult teenistusülesannete täitmiseks kaitseteenistuses viibimise ajal, on täitunud «Liiklusseaduse» § 29 lõike 1 punktis 3 ja § 31 lõigetes 1 ja 2 toodud tingimused, võib ta taotleda nimetatud mootorsõiduki kategooriate juhtimise õigust. Juhul kui taotletavate kategooriate mootorsõidukite juhtimisõiguse andmisest kaitseteenistuses on möödunud rohkem kui 24 kuud, peab juhiloa taotleja sooritama teooria- ja sõidueksami.

§ 17. Juhiloa vormistamine

(1) Eksamikomisjoni otsusega juhile omistatud juhtimisõigus märgitakse isiku juhi koolituskursuse tunnistusele ja juhiloa esiküljele mootorsõiduki kategooriat tähistava tähega ja alamkategooriat tähistava tähe ja numbriga. Lisaks nimetatule tehakse esmase juhtimisõiguse saanud isiku juhi koolituskursuse tunnistusele järgmine kirje: «Lubatud juhtida …-kategooria mootorsõidukit kuni «…» ……… 200…a».

(2) Juhiloa esiküljele kantakse kõik juhiloa vormis ettenähtud kirjed.

(3) Kategooriad märgitakse vastavate suurtähtedega. Autorongi juhtimise õigus märgitakse E-tähe lisamisega vastava auto kategooria või alamkategooria tähise järele.

(4) Juhiloa tagaküljele kantakse kirjed mootorsõiduki iga kategooria ja alamkategooria kohta eraldi, märkides juhtimisõiguse andmise esmase kuupäeva ja vajadusel juhtimisõiguse kehtivuse lõppemise kuupäeva.

(5) Kui juhile või tema poolt juhitavale mootorsõidukile on kehtestatud teatud piirangud, kantakse lisades 7–10 toodud juhilubade eritingimuste osasse ja lisades 11–12 toodud juhilubade 12. tulpa lisas 13 esitatud koodi number. Kui kood kehtib kõigi kategooriate või alamkategooriate mootorsõidukite suhtes, mille jaoks on juhtimisõigus antud, kantakse see lisades 11–12 toodud juhilubade tulpade 9, 10 ja 11 all asuvasse lahtrisse.

(6) Olenevalt juhiloa mudelist tehakse juhiloale järgmised kanded:

Jrk nr	Kande tegemise eesmärk	Kande sisu
		lisa 8 kohasel juhiloal	lisa 9 kohasel juhiloal	lisa 11 kohase juhiloa tagaküljel	lisa 12 kohase juhiloa tagaküljel
1.	Esmase juhtimisõiguse andmine isikule, kes omab juba mingi mootorsõiduki kategooria juhtimise õigust	Kategooria osasse kantakse mootorsõidukite vastavate kategooriate tähed. Esmase juhtimisõigusega mootorsõiduki kategooria kohta tehakse märkuste lahtrisse märge «...-esmane juhtimisõigus».		Esmase juhtimisõigusega mootorsõiduki kategooria järele olevasse lahtrisse 12 kantakse kood 101
2.	A-kategooria mootorratta, mille mootori võimsus ei ületa 25 kW või erivõimsus ei ületa 0,16 kW/kg, juhtimise õiguse andmine	Eritingimuste osasse kantakse arv «4»		Lahtrisse 12 kantakse kood 105
3.	Automaatkäiguvahetusega auto juhtimise õiguse andmine	Eritingimuste osasse kantakse arv «5»		Lahtrisse 12 kantakse kood 10.02
4.	Trolli juhtimise õiguse andmine		Kategooria osasse kantakse kirje «D-troll» ja eritingimuste osasse kirje «D-troll – only trolleybus»		D-kategooria järel olevasse lahtrisse 12 kantakse kood 103
5.	Kaitseteenistuse ajateenijale C-, D-kategooria auto ja CE-kategooria autorongi juhtimise õiguse andmine üksnes teenistusülesannete täitmiseks kaitseteenistuses viibimise ajal	Eritingimuste osasse kantakse kirje «C (CE või D) kaitseteenistuses – Valid in Estonia»		Lahtrisse 12 kantakse nimetatud kategooriate järele kood 102
6.	Välisriigi juhiloa vahetamine Eesti juhiloa vastu	Juhiloa väljaandnud välisriigi tähis ja juhiloa number kantakse
		märkuste lahtrisse		tagakülje alumisse lahtrisse

§ 18. Juhiloa väljastamine

(1) ARK büroo annab isikule esmase juhiloa, juhiloa, piiratud juhtimisõigusega juhiloa kümne tööpäeva jooksul arvates eksami sooritamisele või juhiloa vahetamise taotluse esitamisele järgnevast päevast.

(2) Esmase juhiloa saamiseks peab isik esitama ARK büroole § 17 lõikes 1 nimetatud kirjega juhi koolituskursuse tunnistuse.

(3) Esmane juhiluba või juhiluba väljastatakse selle omanikule üldjuhul koolitaja asukohajärgses või taotleja elukohajärgses ARK büroos.

(4) Juhtimisõigust tõendav dokument väljastatakse omanikule isiklikult isikut tõendava dokumendi esitamisel ARK büroos ning dokumendi kättesaamise kohta annab dokumendi omanik allkirja.

§ 19. Juhtimisõiguse taastamine

(1) Juhtimisõiguse taastamiseks pärast ettenähtud aja lõppemist, kui juhtimisõigus on peatatud või ära võetud rohkem kui kuueks kuuks või kui «Liiklusseaduse» § 44 lõikes 3 nimetatud juhiloa kehtivuse tähtaja lõppemisest on möödunud üle 12 kuu, tuleb isikul sooritada tabelis 1 toodud eksamid.

(2) Juhtimisõiguse taastamiseks tuleb ARK büroole esitada:
1) juhiloataotlus;
2) kehtiv juhi tervisetõend juhul, kui liiklusregistri andmebaasis puuduvad andmed kehtiva tervisetõendi kohta;
3) isikutunnistus või muu isikut ja tema elamisluba tõendav dokument.

§ 20. Juhiloa duplikaadi väljastamine

(1) Eestis väljaantud juhiloa, esmase juhiloa, piiratud juhtimisõigusega või ajutise juhiloa kaotuse, varguse või hävimise korral väljastatakse omanikule tema taotluse põhjal selle duplikaat. Eelnevalt välja antud kehtiva tähtajaga juhtimisõigust tõendavad dokumendid tunnistatakse kehtetuks kirjaliku teate saamisest arvates.

(2) Duplikaat väljastatakse Eesti kodanikule, kelle alaline elukoht on Eestis, ja elamisloa alusel Eestis viibivale välismaalasele.

(3) Duplikaat väljastatakse sama kehtivusajani, mis oli märgitud juhiloal. Juhul kui juhiluba on aegunud või aegub 12 kuu jooksul, väljastatakse juhiluba kehtivusega kümme aastat.

(4) Duplikaadi väljastab ARK büroo.

(5) Duplikaadi taotlejal tuleb ARK büroole esitada:
1) juhiloataotlus;
2) kehtiv juhi tervisetõend juhul, kui liiklusregistri andmebaasis puuduvad andmed kehtiva tervisetõendi kohta;
3) isikutunnistus või muu isikut ja elamisluba tõendav dokument;
4) seletuskiri ja politseiasutuse, päästeasutuse või muu pädeva asutuse tõend juhiloa varguse, röövimise või hävimise kohta;
5) kaks identset värvifotot suurusega 35×45 mm, millel on kujutatud juhtimisõiguse taotleja otsevaates, peakatteta ning tavapärase näoilmega.

(6) Duplikaadi vormistamise ja täiendavate asjaolude väljaselgitamise ajaks võib ARK büroo väljastada taotlejale lisa 10 kohase ajutise juhiloa. Ajutist juhiluba ei vormistata piiratud juhtimisõigusega juhiloa duplikaadi vormistamise ajaks. Ajutine juhiluba tuleb tagastada ARK büroole juhiloa duplikaadi väljastamisel.

(7) Kehtetuks tunnistatud juhiluba ei ennistata.

§ 21. Esmase juhiloa vahetamine juhiloa vastu

(1) Esmase juhiloa omanik, kellel ei ole esmase juhiloa kehtivuse ajal liiklusalaste õigusaktide nõuete rikkumise eest mootorsõiduki juhtimisõigus peatatud või ära võetud, võib esitada taotluse esmase juhiloa vahetamiseks juhiloa vastu ARK büroole üks kuu enne esmase juhiloa kehtivuse lõppemist. Lisaks § 22 lõikes 5 nimetatud dokumentidele tuleb tal esitada juhi koolituskursuse lõpetamise tunnistus, millele peavad olema kantud nõutavad kirjed erikursuste ja lõppastme läbimise kohta.

(2) Isikule, kellel esmase juhiloa kehtivuse ajal on liiklusalaste õigusaktide nõuete rikkumise eest mootorsõiduki juhtimisõigus peatatud või ära võetud kokku vähemalt kuueks kuuks, väljastatakse esmase juhiloa tähtaja lõppemisel uus esmane juhiluba, mille tähtaeg on võrdne mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise või äravõtmise tähtajaga.

§ 22. Juhiloa vahetamise muud juhtumid

(1) Eestis väljaantud juhiluba vahetatakse omaniku taotluse põhjal kehtivuse lõppemisel, kõlbmatuks muutumisel, omaniku andmete või sõiduki juhtimisõiguse kategooria muutumisel või kui fotolt ei ole võimalik ära tunda juhiloa omanikku.

(2) Juhiluba vahetatakse Eesti kodanikul, kelle alaline elukoht on Eestis, ja elamisloa alusel Eestis viibival välismaalasel.

(3) Esmane juhiluba, piiratud juhtimisõigusega või ajutine juhiluba vahetatakse omaniku taotluse põhjal selle kõlbmatuks muutumisel või omaniku isikuandmete muutumisel. Omaniku isikuandmete muutumisel tuleb juhtimisõigust tõendav dokument vahetada ühe kuu jooksul isikuandmete muutumisest arvates.

(4) Juhul kui esmase juhiloa omanikul on esmase juhiloa lõppemisel lõppastme koolitus läbimata, siis väljastatakse talle uus esmane juhiluba, mis vahetatakse juhiloa vastu pärast lõppastme koolituse läbimist.

(5) Juhiloa vahetamiseks tuleb selle omanikul ARK büroole esitada:
1) juhiloataotlus;
2) kehtiv juhi tervisetõend juhul, kui liiklusregistri andmebaasis puuduvad andmed kehtiva tervisetõendi kohta;
3) vajadusel isikutunnistus või muu isikut ja elamisluba tõendav dokument ning vahetamisele kuuluv juhiluba;
4) kaks identset värvifotot suurusega 35x45 mm, millel on kujutatud juhtimisõiguse taotleja otsevaates, peakatteta ning tavapärase näoilmega.

§ 23. Välisriigis väljaantud juhiloa vahetamine

(1) Välisriigis väljaantud juhiluba, mis on väljastatud isikule, kelle elukoht juhiloa väljastamise ajal oli selles riigis, vahetatakse Eesti juhiloa vastu vastavalt «Liiklusseaduse» §-le 27. Välisriigis väljaantud juhiluba tagastatakse juhiloa väljaandnud asutusele. Euroopa Liidu liikmesriigis väljaantud juhiloa kaotuse puhul väljastatakse Eestis elamisloa alusel elavale isikule Eesti juhiluba pärast vastava päringu tegemist juhiloa väljaandnud riigi ametkonnast.

(2) Välisriigis väljaantud juhiloa vahetamisel tuleb esitada § 22 lõikes 5 nimetatud dokumendid.

(3) Eestist lahkumise korral on välisriigi kodanikul õigus vahetada Eesti Vabariigi poolt välja antud juhiluba oma riigi juhiloa vastu juhul, kui juhiluba on taotleja kirjaliku avalduse alusel jäetud hoiule ARK-sse.

§ 24. Piiratud juhtimisõigusega seotud erisätted

(1) Piiratud juhtimisõiguse taotlejal tuleb esitada ARK büroole lisaks § 4 lõikes 3 toodud dokumentidele lapsevanema (hooldaja) kirjalik nõusolek.

(2) Piiratud juhtimisõigus ja juhiluba kehtib kuni selle omaniku 18-aastaseks saamiseni.

4. peatükk
RAKENDUSSÄTTED

§ 25. Üleminekusätted

(1) Lisa 1 punktis 1.1 esitatud nõue jõustub 2009. aasta 1. jaanuaril. Nõue ei kehti määruse jõustumise ajal töötavate eksamineerijate kohta. Kuni 2009. aasta 1. jaanuarini peab eksamineerijal olema vähemalt keskharidus.

(2) Lisades 8–9 toodud juhilubasid väljastatakse kuni 2004. aasta 30. septembrini (kaasa arvatult).

(3) Lisades 11–12 toodud juhilubasid väljastatakse alates 2004. aasta 1. oktoobrist.

(4) Lisas 5 nimetatud BE-, C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-, D1-ja D1E-kategooria eksamisõidukeid, mis ei vasta lisa 5 punktis 1 esitatud miinimumnõuetele, kuid mida on kasutatud käesoleva määruse jõustumise ajal või enne seda, võib edasi kasutada kuni 2013. aasta 30. septembrini.

§ 26. Varasema õigusakti kehtetuks tunnistamine

Teede- ja sideministri 20. aprilli 2001. a määrus nr 41 «Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid¹» (RTL 2001, 55, 760; 2002, 83, 1273) tunnistatakse kehtetuks.
¹ Euroopa Nõukogu Direktiiv 91/439/EMÜ (EÜT L 237, 24.08.1991, lk 0001–0024) ja Komisjoni direktiiv 2000/56/EÜ (EÜT L 237, 21.09.2000, lk 0045–0057)

Rahandusminister majandus- ja kommunikatsiooniministri ülesannetes Taavi VESKIMÄGI

Asekantsler kantsleri ülesannetes Andres TINT

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2004. a määruse nr 169 «Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid» lisa 1

EKSAMINEERIJA KVALIFIKATSIOONI- JA PÄDEVUSNÕUDED

1. Eksamineerija kvalifikatsiooninõuded

1.1. Eksamineerijal peab olema kõrgharidus.

1.2. Eksamineerija peab:
1.2.1. olema läbinud vastava koolituse ja omama kehtivat Eesti Riikliku Autoregistrikeskuse poolt väljastatud eksamineerija tunnistust;
1.2.2. omama kehtivat ja tabelis 1 nõutavat mootorsõiduki kategooria juhiluba;
1.2.3. olema läbinud liiklusmeditsiini komisjoni ja omama nimetatud komisjoni poolt väljastatud mootorsõidukijuhi tervisetõendit, mille väljastamisest ei ole möödunud enam kui 5 aastat;
1.2.4. olema usaldatav;
1.2.5. hoidma saladuses talle teadaolevaid andmeid eksamineeritava tervisliku seisukorra kohta.

1.3. Eksamineerija vanuse alammäär ja sõiduki juhtimiskogemus peavad vastama tabelis 1 toodud tingimustele:

Tabel 1

Mootorsõiduki kategooria	Eksamineerija vanuse alammäär	Nõutav juhiloa kategooria	Mootorsõiduki juhtimiskogemus, eksamineerija tööalane kogemus
A, A1	25	A, B	5 aastat A- ja B-kategooria auto juhtimisõigust või 1 aasta töötamist B-kategooria autojuhi eksamineerijana
B, B1	25	B	5 aastat B-kategooria auto juhtimisõigust
BE	25	BE	5 aastat B-kategooria auto ja 1 aasta BE-kategooria autorongi juhtimisõigust või 1 aasta töötamist B-kategooria autojuhi eksamineerijana
C, C1	28	B, C	5 aastat B- ja C-kategooria auto juhtimisõigust või 3 aastat töötamist B-kategooria autojuhi eksamineerijana
CE, C1E	28	BE, CE	5 aastat B- ja C-kategooria auto ja 1 aasta BE- ja CE-kategooria autorongi juhtimisõigust või 1 aasta töötamist C-kategooria autojuhi eksamineerijana
D, D1	28	B, C, D	5 aastat B-, C- ja D-kategooria auto juhtimisõigust või 3 aastat töötamist B-kategooria autojuhi eksamineerijana
DE, D1E	28	BE, CE, DE	5 aastat B-, C- ja D-kategooria auto ja 1 aasta BE-, CE- ja DE-kategooria autorongi juhtimisõigust või 1 aasta töötamist D-kategooria autojuhi eksamineerijana
R, T	28	BE, CE, R, T	5 aastat B- ja C-kategooria auto juhtimisõigust ja 1 aasta BE- ja CE-kategooria autorongi juhtimisõigust või 5 aastat vastava kategooria traktori/liikurmasina juhtimisõigust

1.4. Eksamineerija ei tohi olla:
1.4.1. karistatud viimase viie aasta jooksul mootorsõiduki joobes juhtimise eest;
1.4.2. karistatud viimase kolme aasta jooksul liiklusalaste õigusaktide nõuete sellise rikkumise eest, mille eest on ette nähtud mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine või juhtimisõiguse peatamine;
1.4.3. majanduslikult või muul viisil sõltuv mootorsõidukijuhi õpetajast, mootorsõidukijuhi koolitusasutusest või sellealast tegevust praktiseerivast ettevõtjast.

2. Eksamineerija pädevusnõuded

2.1. Eksamineerija teadmised ja oskused mootorsõidukijuhi eksamineerimisel peavad vastama talle esitatavatele pädevusnõuetele.

2.2. Nõuded eksamineerija pädevusele on aluseks tema koolitamisel ning tema teadmiste ja oskuste hindamisel.

2.3. Eksamineerija peab:
2.3.1. teadma liiklusreegleid, oskama selgitada liiklusreeglite olemust ja nende mittejärgimise tagajärgi;
2.3.2. teadma liiklusalaseid õigusakte ning oskama selgitada neid ja nende järgimise vajadust;
2.3.3. teadma kaasaegseid mootorsõidukijuhi õpetamise ja mootorsõidukijuhi teadmiste ja oskuste hindamise meetodeid ja oskama neid oma töös rakendada;
2.3.4. teadma eksamineerimise korda;
2.3.5. oskama analüüsida erinevaid liiklusolukordi ja selgitada liiklejate võimalikust väärast käitumisest tekkida võivaid ohte ja neid ohte ette nägema ning praktikas ennetama;
2.3.6. teadma ja oskama hinnata säästlikku ja kaitslikku sõiduviisi ning teadma keskkonnasäästliku käitumise vajalikkust;
2.3.7. teadma mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooninõudeid, mootorsõiduki juhtimisõiguse andmise tingimusi, juhiloa taotlemise ja väljastamise protseduurireegleid;
2.3.8. oskama praktikas hinnata eksamineeritava vastavust mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooninõuetele;
2.3.9. oskama tegutseda ohuolukorras ja liiklusõnnetuse olukorras;
2.3.10. tagama eksamineerimise käigus oma tegevusega ohutuse teiste liiklejate ning eriti vähekaitstud liiklejate (jalakäija, jalgratturi, lapse, vanuri ning puudega isiku) suhtes;
2.3.11. teadma vastava kategooria sõiduki sõidutehnilisi omadusi, õigeid juhtimisvõtteid ja muud liiklusohutusega seonduvat (juhtimisseadmete käsitsemine, ohutus- ja kaitsevahendite kasutamine, sõidujoone valik, äkkpidurdus, ilmastikutingimuste või sõitjate käitumise mõju liiklusohutusele jms);
2.3.12. teadma vastava kategooria sõiduki tehnoseisundile ja varustusele kehtestatud nõudeid ning nõuetele vastavuse kontrolli;
2.3.13. oskama sõiduki juhtimisvõtteid libedal teel ja pehmel pinnasel.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2004. a määruse nr 169 «Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid» lisa 2

TEOORIAEKSAMI TEMAATIKA, KÜSIMUSTE ARV JA VASTAMISE PIIRAEG

Tabel 1. Teooriaeksami temaatika

A. Teooriaeksami üldsätete sisu kõigi sõidukitekategooriate puhul

1. Liiklusreeglite osas

1.1. liiklusmärgid ja teemärgised

1.2. liikluse reguleerimise märguanded

1.3. juhi märguanded

1.4. juhi kohustused jalakäija ohutuse tagamisel

1.5. lapse ohutust tagavad lisanõuded

1.6. teeandmise kohustus

1.7. eritalituse sõiduki märguanded ja teeandmise kohustus

1.8. keskkonnakaitsekohustused

1.9. sõiduki asukoht sõites

1.10. sõidukiirus

1.11. manöövrid

1.12. sõit ristmikel

1.13. raudtee ületamine

1.14. möödasõit

1.15. peatumine ja parkimine

1.16. tulede kasutamine

1.17. liiklus õuealal

1.18. liiklus kiirteel

1.19. mootorsõiduki pukseerimine

2. Juhi osas

2.1. tähelepanelikkuse ja teiste liiklejatega arvestamise tähtsus

2.2. taju, hindamine ja otsustamine, reageerimisaeg ja seda mõjutavad tegurid

2.3. ravimite, vaimse seisundi ja väsimuse mõjust tulenevad muutused juhi käitumises

3. Tee ja ilmastikutingimuste osas

3.1. ohutu pikivahe hoidmise, pidurdusteekonna ja teelpüsimise kõige tähtsamad põhimõtted erinevate ilmastiku- ja teeolude puhul

3.2. liikluse ohutegurid, mis on seotud erinevate teeoludega, eelkõige nende muutumisega ilmastiku muutudes ning päeva ja öö vaheldudes

3.3. tuule mõjust sõidukile

meetmetest vältimaks pori, vee, lörtsi vms pritsimist

3.4. erinevate teeliikide omadused ning sellega seonduvad nõuded

4. Teiste liiklejate osas

4.1. spetsiifilised ohutegurid, mis on seotud teiste liiklejate kogenematusega, ning kõige ohualtimad liiklejate kategooriad, nagu lapsed, jalakäijad, jalgratturid ning liikumispuudega inimesed

4.2. eri sõidukiliikide liikumisel ja juhtimisel esinevad ohud ning nende juhtide erinev nägemisväli

5. Üldeeskirjade ja muude küsimuste osas

5.1.eeskirjad sõiduki kasutamiseks nõutavate dokumentide kohta

5.2. liikluskindlustus

5.3. üldeeskirjad, mis määravad kindlaks, kuidas juht peab käituma liiklusõnnetuse korral (hoiatusseadiste paigaldamine ja õnnetusest teatamine), ning meetmed, mida ta võib võtta, et vajaduse korral liiklusõnnetuses kannatanuid abistada

5.4. sõiduki, veose ja sõitjatega seotud ohutustegurid

6. Sõidukist mahatulekul/väljumisel vajalikud ettevaatusabinõud

6.1. mööduvaid sõidukeid ohustamata ja takistamata

6.2. sõiduki iseenesliku liikumise tõkestamine

6.3. sõiduki omavolilise kasutamise tõkestamine

7. Liiklusohutusega seotud mehhaanilised aspektid

eksamineeritav peab suutma kindlaks teha kõige tavalisemad puudused, eelkõige rooliseadme, vedrustus- ja pidurdussüsteemi, rehvide, tulede ja suunatulede, helkurite, tahavaatepeeglite, tuuleklaasi ja klaasipuhastite, heitgaasisüsteemi, turvavööde ja helisignaalseadme juures

8. Sõiduki turvavarustus

eelkõige turvavööde, peatugede ja laste turvavarustuse kasutamine (välja arvatud A ja A1 kategooria mootorratas)

9. Keskkonnaga seonduvad sõiduki kasutamiseeskirjad

9.1. helisignaali kohane kasutus, mõõdukas kütusetarbimine, saasteainete väljalaske piiramine jms

9.2. säästlik sõidustiil

B. Erisätted A ja A1; C, CE, C1 ja C1E ning D*, DE*, D1 ja D1E kategooria sõidukitele

Teooriaeksami erisätete sisu	A ja A1	C, CE, C1 ja C1E	D*, DE*, D1 ja D1E
Järgmiste üldteadmiste kohustuslik kontroll
kaitsevarustuse, nagu kinnaste, saabaste, rõivaste ja kaitsekiivri kasutamine	+
mootorratturite nähtavus teistele liiklejatele	+
eespool esitatud erinevate teeoludega seotud ohutegurid eritähelepanuga libedatel teeosadel nagu kanalisatsioonikaevude kaaned, teemärgised, nagu näiteks jooned ja nooled, ja trammirööpad	+
liiklusohutusega seotud mehhaanilised aspektid, pöörates täiendavat tähelepanu hädaseiskamislülitile, õlitasemele ja ketile	+
nõukogu määrusega nr 3820/851 kindlaks määratud eeskirjad sõidu- ja puhkeaja kohta; nõukogu määrusega nr 3821/852 kindlaks määratud sõidumeeriku kasutamine		+	+
eeskirjad asjaomase transpordiliigi kohta: veose- või sõitjatevedu		+	+
siseriiklikuks ja rahvusvaheliseks veose- ja sõitjateveoks nõutavad sõiduki- ja veodokumendid		+	+
kuidas käituda avarii korral; teadmised pärast avariid või samalaadset juhtumit võetavate meetmete, sealhulgas erakorraliste meetmete kohta, nagu sõitjate evakueerimine, ning põhiteadmised esmaabi kohta		+	+
rattavahetuse käigus rakendatavad ettevaatusabinõud		+	+
eeskirjad veoki massi ja mõõtmete ja eeskirjad kiiruspiirikute kohta		+	+
sõidukite omadustest põhjustatud takistused nägemisväljas		+	+
teedekaardi lugemine, marsruudi kavandamine, sealhulgas elektrooniliste navigatsioonisüsteemide kasutamine (vabatahtlik)		+	+
sõidukile veose pealelaadimise ohutus: veose kontrollimine (paigutamine ja kinnitamine), eri liiki veostega (nt vedelikud, väljaulatuvad veosed jms) seotud probleemid, kauba peale- ja mahalaadimine ning laadimisseadmete kasutamine		+
juhi vastutus sõitjateveol; sõitjate mugavus ja turvalisus; laste vedu; enne teeleasumist vajalik kontroll; teooriaeksamisse peaksid kuuluma kõik bussitüübid (avalikus teenistuses olevad linnaliini- ja kaugsõidubussid, erimõõtmetega bussid jms)			+
järgmiste seadmete ja süsteemide ehitus- ja tööpõhimõtted: sisepõlemismootorid, vedelikud (nt mootoriõli, jahutusvedelik, pesuvedelik), toitesüsteem, elektrisüsteem, süüteseade, käiguvahetussüsteem (sidur, käigukast jne)		C, CE	D*, DE*
määrdeained ja antifriisid		C, CE	D*, DE*
rehvide ehituspõhimõtted, paigaldamine, õige kasutus ja hooldus		C, CE	D*, DE*
piduriseadmete ja kiirusregulaatorite tüübid, tööpõhimõtted, põhiosad, ühendamine, kasutus ja igapäevane hooldus ning mitteblokeerivate pidurite kasutus		C, CE	D*, DE*
haakeseadmete tüübid, tööpõhimõtted, põhiosad, ühendamine, kasutus ja igapäevane hooldus		CE	DE*
rikete põhjuste kindlakstegemise meetodid		C, CE	D*, DE*
sõidukite ennetav hooldus ja vajalik jooksev remont		C, CE	D*, DE*
juhi vastutus kaupade vastuvõtmise, veo ja üleandmise eest vastavalt kokkulepitud tingimustele		C, CE

Märkus: D* ja DE* siia kuuluvad ka D-troll ja D-trollE
¹ Euroopa Nõukogu määrus nr 3820/85 sõidu- ja puhkeaja kohta EÜT L 370, 31.12.1985, lk 1
² Euroopa Nõukogu määrus nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta EÜT L 370, 31.12.1985, lk 8

Tabel 2. Teooriaeksami küsimuste arv ja eksami sooritamiseks vajalik vähim õigete vastuste arv ning vastamise piiraeg

Teooriaeksami sooritamise eesmärk	Küsimuste arv kokku	Eksami sooritamiseks vajalik vähim õigete vastuste arv	Vastamise piiraeg min
Piiratud õigusega juhiloa taotlemine	20	17	20
Välisriigis väljaantud juhiloa vahetamine	30	25	30
Juhtimisõiguse taastamine	30	25	30
Muudel seadusega määratud juhtudel	30	25	30
Juhtimisõiguse taotlemine järgmistele mootorsõidukite kategooriatele:
A, A1	30	25	30
B, BE, B1	30	25	30
BC1	35	29	35
C, C1	35	29	35
D, D1	40	34	40
D-troll	40	34	40
CE-, DE-, C1E- ja D1E-kategooria autorongi ja D-trollE juhtimisõiguse taotlemine	35	29	35

Märkus: Olenemata küsimuste arvust peab eksamineeritav eksamipileti esimesest 20 küsimusest õigesti vastama vähemalt 17.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2004. a määruse nr 169 «Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid» lisa 3

SÕIDUEKSAMI ESIMESES JÄRGUS EKSAMINEERITAVALE ESITATAVAD NÕUDED JA TEMA TEGEVUSE HINDAMINE

1. Mootorrattajuhi sõidueksami esimese järgu ülesanded

1.1. Sõidueksami esimeses järgus peab eksamineeritav oskama valitseda mootorratast väikesel kiirusel (edaspidi sammukiirusel) või harjutuse sisus näidatud kiirusega, parkida mootorratast tugihargile ja sellelt maha võtta ning sooritada ülesandes nõutud harjutused.

1.2. Sõidueksami ülesanne koosneb eksamineerija poolt valitud viiest tabelis 1 toodud harjutusest, millest harjutused 2 ja 5 on kohustuslikud.

Tabel 1. Mootorrattajuhi sõidueksami esimese järgu ülesanded

Jrk nr	Harjutuse nimetus	Mootorratta kategooria
		A1	A (võimsusega mitte üle 25 kW)	A* (võimsusega üle 25 kW)
1.	Sõidu alustamine tõusul	+	+	+
2.	Otse sõitmine sammukiirusel	+	+	+
3.	Pöörde sooritamine sammukiirusel	+	+	+
4.	Slaalomi sõitmine	+	+	+
5.	Kaheksa sõitmine	+	+	+
6.	Ringis sõitmine	+	+
7.	Sõidul käega suunamärguandmine	+	+	+
8.	Pidurdamine ja etteantud kohas peatamine	+	+	+
9.	Üle risti oleva takistuse sõitmine	+	+	+
10.	Sõitmine läbi kitsa värava	+	+	+
11.	Takistusest ümberpõikamine	+	+	+
12.	Käigu vahetamine otsesõidul	+	+	+

1.3. Sõiduülesande harjutuste skeemid peavad vastama käesoleva lisa punktis 3 toodud nõuetele.

1.4. Vea ilmnemisel on lubatud sõiduharjutuse üks korduskatse. Korduskatse ebaõnnestumisel loetakse sõidueksam mittesooritatuks.

1.5. Eksam loetakse mittesooritatuks, kui juhikandidaat tekitab harjutuse sooritamisel liiklusohtliku olukorra, sõidab kujundit tähistavasse piirdesse, ohustab inimest või sõidukit või kukub.

2. Autojuhi sõidueksami esimese järgu ülesanded

2.1. Sõidueksami esimeses järgus peab eksamineeritav oskama sammukiirusel valitseda autot ja sooritada sõiduülesandes nõutud harjutused.

2.2. Sõidueksami ülesanne koosneb tabelis 2 toodud harjutustest. Harjutused valitakse käesolevas punktis toodud nõuete kohaselt.

Tabel 2. Autojuhi sõidueksami esimese järgu ülesanded

Jrk nr	Harjutuse nimetus	Auto kategooria
		B, B1	C, C1	D, D1	BE; C1E	CE; DE
1.	Sõidu alustamine tõusul	+	+	+	–	–
2.	Piiratud alal tagasipööramine	+	+	+	+	+
3.	Tagurdamine otsesuunas	+	+	+	+	+
4.	Auto paigaldamine kahe järjestikku seisva auto vahele	+	+	+	BE	–
5.	Edaspidi slaalomi sõitmine	+	+	+	+	+
6.	Tagurpidi slaalomi sõitmine	+	–	–	–	–
7.	Tagurdamine boksi pöördega	+	+	+	+	+

2.3. B-kategooria ja vastava alamkategooria ning C1-alamkategooria auto sõidueksami ülesanne koosneb kolmest tabelis 2 toodud harjutusest. Harjutused valib eksamineerija, kusjuures harjutused 1 ja 4 on kohustuslikud. Harjutuse 1 sooritamisel võib eksamineerija kontrollida seisupiduri kasutamise oskust.

2.4. C-, D-kategooria ja D1-alamkategooria auto sõidueksami ülesanne koosneb kahest tabelis 2 toodud harjutusest. Harjutused valib eksamineerija, kusjuures harjutus 7 on kohustuslik.

2.5. E-kategooria autorongi sõidueksami ülesanne koosneb kahest tabelis 2 toodud harjutusest. Harjutused valib eksamineerija, kusjuures harjutus 7 on kohustuslik.

2.6. E-kategooria autorongi sõidueksami käigus kontrollitakse ka eksamineeritava praktilisi oskusi autorongi koostamisel ja lahutamisel.

2.7. Harjutuste skeemid peavad vastama käesoleva lisa punktis 4 toodud nõuetele.

2.8. Vea ilmnemisel on lubatud sõiduharjutuse üks korduskatse. Korduskatse ebaõnnestumisel loetakse sõidueksam mittesooritatuks.

2.9. Eksam loetakse mittesooritatuks, kui juhikandidaat tekitab mis tahes harjutuse sooritamise käigus liiklusohtliku olukorra, ohustab inimest või sõidukit või sõidab kujundit tähistavasse piirdesse.

3. Mootorrattajuhi sõidueksami esimese järgu harjutuste skeemid, selgitus ja hindamine

Esimese järgu harjutused sooritatakse püsi- ehk kõvakattega platsil. Kõik harjutused tuleb sooritada rattal istudes.

3.1. Sõidu alustamine tõusul

Joonis 1

Kaldpinna võib asendada teelõiguga, mille tõus on samaväärne.

3.1.1. Harjutuse sisu

Sõitu alustatakse 1. käiguga kallakul ettemääratud kohast, mootorratast võib paigal hoida jalg- või käsipiduriga. Sõidu alustamisel ei tohi mootorratas tagasi vajuda rohkem kui 0,3 m.

3.1.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) tagasiveeremine üle 0,3 m;
2) ebaõige käigu kasutamine sõidu alustamisel;
3) mootori seiskumine;
4) esiratta ülestõstmine;
5) jalad pole asetatud jalatugedele, kui sõit on stabiliseerunud.

3.2. Otse sõitmine sammukiirusel

Joonis 2

3.2.1. Harjutuse sisu

Sõita tuleb kiirusega ca 5 km/h vähemalt 25 m, säilitades sõidu ajal tasakaalu.

3.2.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) sõidu alustamine vale käiguga;
2) sammukiiruse ületamine;
3) otsesuunast kõrvalekaldumine üle 0,3 m paremale või vasakule (esimesel 5 meetril ei arvestata);
4) jala maha toetamine.

3.3. Pöörde sooritamine sammukiirusel

3.3.1. Harjutuse sisu

Sõita tuleb kiirusega ca 5–10 km/h ja sooritada vasakpööre, parempööre ja tagasipööre.

3.3.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) jala maha toetamine;
2) harjutuse sooritamiseks etteantud alast välja sõitmine;
3) vale käigu kasutamine.

3.4. Slaalomi sõitmine

Joonis 3

3.4.1. Harjutuse sisu

Läbida tuleb slaalomirada (viis tabelis 7 toodud vahedega paigutatud koonust või piiret).

3.4.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) koonuse või piirde vahelejätmine;
2) jala maha toetamine;
3) raja piiridest väljasõitmine;
4) vale käigu kasutamine.

3.5. Kaheksa sõitmine

Joonis 4

3.5.1. Harjutuse sisu

Sõita tuleb nii, et säiliks tasakaal. Harjutus tuleb läbida kaks korda.

3.5.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) märgatav kõrvalekaldumine harjutuse trajektoorist (üle 0,3 m paremale või vasakule);
2) jala maha toetamine;
3) vale käigu kasutamine.

3.6. Ringis sõitmine

Joonis 5

3.6.1. Harjutuse sisu

Sõita tuleb 2–3 ringi ringjoones raadiusega 4,5 m. Kiirus tuleb valida selline, et mootorratast harjutuse sooritamisel kallutatakse.

3.6.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) märgatav kõrvalekaldumine ringjoonest (üle 0,3 m paremale või vasakule);
2) vale käigu kasutamine;
3) mootorratas ei ole kaldu (liiga väike kiirus);
4) jala maha toetamine.

3.7. Sõidul käega suunamärguandmine

3.7.1. Harjutuse sisu

Suunamärguandmine käega.

3.7.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) mitteõigeaegne suunamärguanne;
2) vale käeasend märguandmisel.

3.8. Pidurdamine ja etteantud kohas peatamine

Joonis 6

3.8.1. Harjutuse sisu

Kiirendada mootorratast kiiruseni vähemalt 30 km/h ja kasutades esi- ja tagaratta pidurit peatada mootorratas etteantud kohas sõidujoonest oluliselt kõrvale kaldumata.

3.8.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) mootorratta kiirus enne pidurdamise algust on ettenähtust väiksem;
2) märgatav kõrvalekaldumine sõidujoonest (üle 0,3 m paremale või vasakule);
3) mootorratta peatumine stoppjoone (stoppjoonemärgi) taga;
4) ainult ühe piduri kasutamine;
5) pidurdamise alustamine enne ettenähtud kohta.

3.9. Üle risti oleva takistuse sõitmine

Joonis 7

3.9.1. Harjutuse sisu

Harjutuse sooritamisel tuleb mootorratast kiirendada, enne takistust õigeaegselt pidurdada ja sõita üle takistuse.

3.9.2. Harjutuse sooritamisel arvestatavad vead:
1) ebaõige sõidukiirus;
2) jala maha toetamine;
3) takistuse ületamine diagonaalis.

3.10. Sõitmine läbi kitsa värava

3.10.1. Harjutuse sisu

Harjutuse sooritamisel tuleb sõita läbi 1,2 m laiuse värava, säilitades mootorratta juhitavuse ja tasakaalu.

3.10.2. Harjutuse sooritamisel arvestatavad vead:

• jala maha toetamine.

3.11. Takistusest ümberpõikamine

Joonis 8

3.11.1. Harjutuse sisu

Harjutuse sooritamiseks tuleb kiirendada mootorratast kiiruseni vähemalt 30 km/h, 2–5 m enne takistust sellest ümber põigata ja pidurdamata kohe taastada endine sõidujoon. Takistusest võib ümber põigata eksamineeritava valikul vasakult või paremalt.

3.11.2. Harjutuse sooritamisel arvestatavad vead:
1) liiga väike kiirus ümberpõikel;
2) pidurdamine enne ümberpõiget;
3) pärast ümberpõiget ei pöörduta kohe tagasi esialgsele sõidujoonele;
4) jala maha toetamine.

4. Autojuhi sõidueksami esimese järgu harjutuste skeemid,
selgitus ja hindamine

4.1. Sõidu alustamine tõusul

Joonis 9

4.1.1. Harjutuse sisu

Auto peab olema peatatud kallakul etteantud kohas, seejärel tuleb alustada sõitu tõusul. Sõidu alustamisel ei tohi auto tagasi vajuda rohkem kui 0,3 m.

4.1.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) tagasiveeremine üle 0,3 m;
2) vale käigu kasutamine sõidu alustamisel;
3) mootori seiskumine;
4) mittesujuv (hüppeline) sõidu alustamine.

4.2. Piiratud alal tagasipööramine

Joonis 10

4.2.1. Harjutuse sisu

Auto tuleb piiratud alal tagasi pöörata ühe lisamanöövriga (tagurdamisega) ja jätkata sõitu esialgsele vastupidises suunas.
4.2.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) harjutuse sooritamiseks ettenähtud piiridest väljumine;
2) täiendava lisamanöövri sooritamine;
3) vale käigu kasutamine sõidu alustamisel;
4) mootori seiskumine;
5) mittesujuv (hüppeline) sõitmine.

4.3. Tagurdamine otsesuunas

Joonis 11

4.3.1. Harjutuse sisu

Tagurdada autoga (autorongiga) sirgjooneliselt 10–20 m ja peatuda nii, et sõiduki pikitelg on paralleelne tee äärega.

4.3.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) sõidujoonest kõrvalekaldumine ja alast väljumine;
2) peatumine mitteparalleelselt tee äärega;
3) mootori seiskumine;
4) mittesujuv (hüppeline) sõitmine.

4.4. Auto paigaldamine kahe järjestikku seisva auto vahele

Joonis 12

4.4.1. Harjutuse sisu

Tagurdada kahe auto vahele, seejärel edasi- ja tagasikäiku kasutades parkida auto nõuetekohaselt (auto ei tohi olla kaugemal kui 0,2 m sõiduteed tähistavast äärest*). Väljasõidul tagurdada ja seejärel sõita parkimiskohalt välja.

4.4.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) auto vale paigutus, näiteks teise auto blokeerimine;
2) auto pikitelg ei ole paralleelne sõiduteed tähistava äärega;
3) mootori seiskumine;
4) mittesujuv (hüppeline) sõitmine;
5) auto parkimine sõiduteed tähistavale äärele;
6) auto parkimine kaugemal kui 0,2 m sõiduteed tähistavast äärest.

* Sõiduteed tähistavaks ääreks on vastav teekattemärgis või sõidutee äärekivi.

4.5. Edaspidi slaalomi sõitmine

Joonis 13

4.5.1. Harjutuse sisu

Läbida rada slaalomsõiduga, möödudes järjestikustest kujunditest kord ühelt poolt, kord teiselt poolt.

4.5.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) kujundi vahelejätmine;
2) slaalomiraja piiridest väljasõitmine;
3) mittesujuv (hüppeline) sõitmine;
4) mootori seiskumine.

4.6. Tagurpidi slaalomi sõitmine

Joonis 14

4.6.1. Harjutuse sisu

Läbida rada slaalomsõiduga tagurpidi liikumisega, möödudes järjestikustest kujunditest kord ühelt poolt, kord teiselt poolt.
4.6.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) kujundi vahelejätmine;
2) slaalomiraja piiridest väljasõitmine;
3) mittesujuv (hüppeline) sõitmine;
4) mootori seiskumine.

4.7. Tagurdamine boksi pöördega

Joonis 15

4.7.1. Harjutuse sisu

Auto tagurdamine boksi 90° pöördega. Peatumine boksis ja väljasõit boksist. Boksi sõidu ja sealt väljasõidu suuna määrab eksamineerija.

4.7.2. Hindamisel arvestatavad vead:
1) auto mis tahes osa läheb üle boksi tähistava ääre;
2) mootori seiskumine;
3) mittesujuv (hüppeline) sõitmine;
4) lisamanöövri kasutamine (v.a autorong, mille puhul on lubatud ühe lisamanöövri kasutamine sõidutrajektoori korrigeerimiseks).

5. Mootorratta- ja autojuhi sõidueksami esimese järgu harjutuste sooritamisel kasutatavate kujundite mõõdud

Tabel 3

Mõõtme tähis	Mootorratas			Sõiduauto	Veoauto ja buss	Autorong
	A1	A	A*
A	4 m	4 m	4 m	7 m	7 m1	autorongi pikkus
B				2 auto pikkust	2 auto pikkust	2 autorongi pikkust
C	3 m	3,5 m	4 m	2 auto pikkust	1,5 auto pikkust	2 × äärmiste telgede vaheline kaugus
D				auto pikkus + 1 m	auto pikkus + 1 m	1 autorongi pikkus + 1 m
E				auto laius + 0,7 m	auto laius + 1 m	auto laius + 1 m
G				1,5 auto laiust	1,5 auto laiust	1,5 auto laiust
H				1,5 auto pikkust	1,5 auto pikkust	1,5 autorongi pikkust
I				auto laius + 1 m	auto laius + 1 m	auto laius + 1,5 m
J	6 m	7 m	8 m
K	12 m	14 m	16 m

A* tabelis 1 toodud tähenduses
¹ Kui auto on üle 7 m pikk, siis A = auto pikkusega

6. Auto ja mootorratta ohutuse kontroll

Sõidueksami sooritamise eelduseks on eksamineeritava oskus viia iseseisvalt läbi eksamisõiduki ohutuse kontroll liiklusohutuse printsiipidest lähtudes. Eksamineeritav peab oskama kontrollida ja hinnata sõiduki tulede, rataste ja nende rehvide, pidurite, turvavarustuse või turvaseadmete, tuuleklaasi ja selle puhastussüsteemide, tahavaatepeeglite ning isteasendi vastavust nõuetele.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2004. a määruse nr 169 «Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid» lisa 4

SÕIDUEKSAMI TEISES JÄRGUS KONTROLLITAVAD OSKUSED JA KÄITUMINE

Sõidueksamil kontrollitavad oskused ja käitumine	A ja A1	B, B1 ja BE	C, CE, C1 ja C1E	D*, DE*, D1 ja D1E
1. Sõiduki ettevalmistamine ja kontrollimine liiklusohutuse seisukohast: eksamineeritav peab näitama, et ta suudab valmistuda ohutuks sõiduks, täites järgmised nõuded:
Kaitsevarustuse, nagu kinnaste, saabaste, rõivaste ja kaitsekiivri kohandamine	+
Rehvide, piduri, rooliseadme, hädaseiskamislüliti (kui see on kohane), keti, tulede, helkurite, suunatulede ja helisignaalseadme pisteline kontroll	+
Juhiistme kohandamine õige istumisasendi saavutamiseks		+	+	+
Tahavaatepeeglite, turvavööde ning vajaduse korral peatugede kohandamine		+	+	+
Kontrollimine, et uksed oleksid suletud		+	+	+
Rehvide, rooliseadme, piduri, vedelike (nt mootoriõli, jahutusvedeliku, pesuvedeliku), tulede, helkurite, suunatulede ja helisignaalseadme pisteline kontroll		+	+	+
Sõidukile veose pealelaadimisega seotud ohutustegurid: sõidukikere, katted, laadimisluugid, kabiinilukustus, pealelaadimisviis, veose kinnitamine		ainult BE	+
Haakeseadme ning piduri ja elektriühenduste kontrollimine		ainult BE	+	+
Võimendiga piduri- ja roolisüsteemi kontroll; velgede, rattamutrite, poritiibade, tuuleklaasi, akende ja klaasipuhastite, vedelike (nt mootoriõli, jahutusvedeliku, pesuvedeliku) kontroll; lülituspuldi, sealhulgas EMÜ määruses nr 3821/85 kindlaks määratud sõidumeeriku kontroll ja kasutamine			+	+
Õhusurve, õhupaakide ja vedrustuse kontroll			+	+
Oskus rakendada spetsiaalseid sõidukiohutuse abinõusid; sõidukikere, teenindususte, avariiväljapääsude, esmaabivahendite, tulekustutite ja muu turvavarustuse kontroll				+
Teedekaardi lugemine, marsruudi planeerimine, sealhulgas elektrooniliste navigatsioonisüsteemide kasutamine (vabatahtlik)			+	+
2. Liiklusohutusega seotud erimanöövrite kontroll
Mootorratta tugihargile asetamine ja tugihargilt võtmine ning selle liigutamine mootori abita sõiduki kõrval kõndides	+
Mootorratta parkimine tugihargil	+
Vähemalt kaks manöövrit sammukiirusel, sh slaalomisõit; see võimaldab hinnata siduri käsitsemise oskust koos piduriga, tasakaalu, vaatesuunda ja asendit mootorrattal ning jalgade asendit jalatugedel	+
Vähemalt kaks manöövrit suuremal kiirusel, millest üks manööver toimub teise või kolmanda käiguga kiirusel vähemalt 30 km/h ja üks manööver takistusest möödasõidul kiirusel vähemalt 50 km/h; see võimaldab hinnata asendit mootorrattal, vaatesuunda, tasakaalu, juhtimis- ja käiguvahetustehnikat	+
Pidurdamine: sooritatakse vähemalt kaks pidurdusharjutust, sh hädapidurdus kiirusel vähemalt 50 km/h; see võimaldab hinnata esi- ja tagapiduri käsitsemise oskust, vaatesuunda ja asendit mootorrattal	+
Järgmisest neljast manöövrist valitakse vähemalt kaks manöövrit, sealhulgas üks tagasikäigul:
Tagurdamine otse või pöördega paremale või vasakule ümber nurga, jäädes õigele sõidurajale		+
Tagasipööramine edasi- ja tagasikäiku kasutades		+
Sõiduki parkimine ja parkimiskohalt lahkumine (parkimine rööpselt, kaldu või esiotsaga või tagaotsaga risti kaldeta teel, tõusul või langusel)		+
Täpne pidurdamine kuni seiskumiseni; hädaseiskamise sooritamine on vabatahtlik		+
Haagise külge- ja lahtihaakimine või lahtihaakimine ja uuesti mootorsõiduki külge haakimine; manöövri puhul peab veduk olema pargitud haagise kõrvale (s.o mitte ühele joonele)		BE	ainult CE, C1E	ainult DE, D1E
Tagurdamine kurvi mööda		BE	+	+
Ohutu peatamine veose peale/maha laadimiseks		BE
Ohutu peatamine laadimisrambi/platvormi või samalaadse rajatise ääres veose maha/pealelaadimiseks			ainult C, CE, C1E
Bussi peatamine sõitjate ohutuks peale- või mahaminekuks				ainult D*, DE*, D1E
3. Käitumine liikluses: Eksamineeritav peab sooritama tavaliikluses täiesti ohutult ja kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid rakendades kõik järgmised toimingud:
Sõidu alustamine: pärast parkimist, pärast peatumist liikluses; juurdepääsuteelt väljasõit	+	+	+	+
Sõit sirgel teel; vastassuunas sõitvatest sõidukitest möödumine, sealhulgas kitsal alal	+	+	+	+
Kurvis sõitmine	+	+	+	+
Ristmik: ristmikele lähenemine ja nende ületamine	+	+	+	+
Suunamuutmine: vasak- ja parempöörded; sõiduraja vahetamine	+	+	+	+
Kiirteele või samalaadsele teele (kui neid on) sõit ja sealt mahasõit: kiirendusrajalt kiirteele sõitmine; aeglustusrajale lahkumine	+	+	+	+
Möödasõit: möödasõit teistest liikuvatest sõidukitest (kui võimalik); takistustest, nt pargitud autodest möödumine; teistel liiklejatel mööda sõita laskmine (kui see on kohane)	+	+	+	+
Erilised teeosad (kui võimalik): ringristmikud; raudteeületuskohad; trammi/bussipeatused; ülekäigurajad; pikkadel tõusudel üles/allamäge sõitmine	+	+	+	+
Vajalike ettevaatusabinõude rakendamine sõidukilt mahatulekul või sõidukist väljumisel	+	+	+	+

Märkus: D* ja DE* — siia kuuluvad ka D-troll ja D-trollE

1. Sõidueksami hindamine

1.1. Iga eespool nimetatud juhtimisolukorra kohta antav hinnang peab näitama eksamineeritava oskust käsitseda sõidukit ja juhtida sõidukit liikluses täiesti ohutult. Eksamineerija peab ennast tundma täiesti turvaliselt kogu sõidueksami ajal. Selliste vigade või ohtlike käitumisviiside puhul, mis ohustavad eksamisõidukit, selles olijaid või teisi liiklejaid, katkestatakse sõidueksam enneaegselt, sõltumata sellest, kas eksamineerija pidi sekkuma või mitte auto juhtimisse. Sõidueksam loetakse mittesooritatuks. Erandjuhtudel on eksamineerijal õigus otsustada, kas sõidueksam lõpule viia või mitte.

1.2. Hindamise käigus peab eksamineerija pöörama erilist tähelepanu sellele, kas eksamineeritav juhib sõidukit kaalutletult ja teisi arvestades. Siia kuulub kohanduv ja kaitslik juhtimisstiil, tee- ja ilmastikuolude arvestamine, muu liikluse arvestamine, teiste (eriti ohualtimate) liiklejate käitumise arvestamine ning ettenägelikkus.

1.3. Eksamineerija peab hindama veel eksamineeritava järgmisi oskusi:

1.3.1. sõiduki valitsemine võttes arvesse järgmist:
1) turvavöö, tahavaatepeeglite, peatugede, juhiistme õiget kohandamist ja kasutust;
2) tulede ja muude seadmete õiget kasutust; siduri, käigukasti, gaasi- ja pidurdussüsteemide (sealhulgas kolmanda pidurisüsteemi, kui see on olemas), rooliseadme õiget kasutust;
3) sõiduki valitsemist mitmesugustes olukordades ja eri kiirustel;
4) kindlat teelpüsimist; sõiduki massi, mõõtmeid ja omadusi;
5) veose massi ja liiki (üksnes BE-, C-, CE-, C1-, C1E-, DE- ja D1E-kategooria puhul);
6) sõitjate mugavust (üksnes D-, DE-, D1-, D1E-kategooria puhul) (järsust kiirendamisest hoidumine, sujuv sõit, järsust pidurdamisest hoidumine);

1.3.2. kokkuhoidlik ja keskkonnasäästlik sõidustiil, võttes arvesse mootori pöördeid minutis, käikude vahetamist, pidurdamist ja kiirendamist (üksnes BE-, C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-, D1-, D1E-kategooria puhul);

1.3.3. tähelepanelikkus:
1) kõigi suundade jälgimine;
2) peeglite õige kasutamine;
3) kaugel, keskmisel ja lähedal kaugusel asuva liikluse ning olukordade märkamine;

1.3.4. sõidueesõigus/teeandmine:
1) sõidueesõigus ristmikel;
2) teeandmine muudel puhkudel (nt suunamuutmisel, sõiduraja vahetamisel, erimanöövritel);

1.3.5. sõiduki õige asukoht teel:
1) sõiduki liigi ja omadustega sobiv õige asukoht teel, sõidurajal, ringristmikel, kurvis;
2) asukohta ennetav sõitmine;

1.3.6. piki- ja külgvahe hoidmine:
1) piisava piki- ja külgvahe hoidmine ees ja külgedel liikuvatest sõidukitest;
2) piisava vahemaa hoidmine teistest liiklejatest;

1.3.7. kiirus:
1) lubatud sõidukiiruse järgimine;
2) kiiruse kohandamine vastavalt ilmastiku- ja liiklusoludele ja kui see on kohane, siis kuni üldise suurima lubatud kiiruseni;
3) sellise kiirusega sõitmine, et oleks võimalik peatuda nähtaval vabal teelõigul;
4) kiiruse kohandamine vastavalt samalaadsete liiklejate kiirusele;

1.3.8. foorid, liiklusmärgid ja muud märguanded:
1) õige käitumine foori ees;
2) liikluse reguleerijate korralduste täitmine;
3) liiklusmärkide (keelu- ja kohustusmärkide) õige järgimine;
4) teemärgiste kohane järgimine;

1.3.9. märguanded:
1) õige ja õigeaegne märguandmine vajaduse korral;
2) õige suunanäitamine;
3) kohane tegutsemine kõigi teiste liiklejate märguannete puhul;

1.3.10. pidurdamine ja peatumine:
1) õigeaegne aeglustamine, pidurdamine või peatumine vastavalt asjaoludele;
2) ettenägelikkus;
3) mitmesuguste pidurdussüsteemide kasutamine (üksnes C-, CE-, D-, DE-kategooria puhul);
4) teiste kiiruse vähendamise süsteemide kasutamine peale pidurite (üksnes C-, CE-, D-, DE-kategooria puhul).

2. Sõidueksami mittesooritamine

2.1. Kui eksamineerija märkab olulist viga, loetakse sõidueksam mittesooritatuks. Sellisteks vigadeks on järgmised liiklusnõuete rikkumised:
1) foori või reguleerija keelava märguande eiramine;
2) jalakäija või teise liikleja ohustamine;
3) vasakpöördel reastumine vastassuunavööndisse;
4) sõidurea vahetus liiklusolukorda jälgimata;
5) liiklusohtliku olukorra tekitamine ja eksamineerija sekkumise vajadus eksamineeritava juhtimisse.

2.2. Eksami mittesooritamise põhjuseks võib olla ka eri vigade kordumine või selliste vigade kuhjumine, mis üksikult võetult negatiivset tulemust ei anna. Sellisteks vigadeks on järgmised liiklusnõuete rikkumised:
1) puudulik liikluse jälgimine;
2) liiklusoludele mittevastav sõidukiirus;
3) ebapiisav pikivahe;
4) oluliste liiklusmärkide nõuete eiramine;
5) ristmike ületamine pika kõhklemise ja viivitusega;
6) vale või poolik reastumine ühesuunalisel tänaval vasakpöördeks;
7) suunatulede ebaõige kasutamine;
8) oluliste vigade esinemine sõiduki juhtimisel (ebaühtlane kiirus, järsud pidurdamised, vajadusele mittevastav ümberreastus jms).

3. Eksami käigus tehtud märkused, hinnangud ja otsuse sõidueksami sooritamise või mittesooritamise kohta kannab eksamineerija lisas 6 toodud sõidueksami kaardile ja kinnitab oma allkirjaga.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2004. a määruse nr 169 «Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid» lisa 5

NÕUDED EKSAMISÕIDUKILE JA JUHI VARUSTUSELE

1. Sõltuvalt mootorsõiduki kategooriast, mille juhtimisõigust taotletakse, peab eksamisõiduk vastama järgmistele nõuetele:

Mootorsõiduki kategooria	Mootori töömaht cm3	Mootori võimsus kW	Suurim kiirus km/h	Auto täismass kg	Haagise täismass kg	Haagise tegelik mass kg	Pikkus m	Laius m
A1)	>120		≥100
A2)		≥35
A13)	³75
B4)			≥100
BE5)			≥100		≥1000	≥800
B16)			≥60
C7)			≥80	≥12 000			≥8	≥2,4
CE8)			≥80	kokku ≥20 000		koos autoga ≥15 000	kokku ≥14	≥2,4
C19)			≥80	≥4000			≥5
C1E10)			≥80		≥1250	≥800	kokku ≥8
D11)			≥80				≥10	≥2,4
DE12)			≥80		≥1250	≥800		≥2,4
D111)			≥80	≥4000			≥5
D1E12)			≥80		≥1250	≥800

¹⁾ ilma külghaagiseta, järkjärguline luba
²⁾ ilma külghaagiseta, otsene luba
³⁾ ilma külghaagiseta
⁴⁾ neljarattaline
⁵⁾ haagise valmistajakiirus on vähemalt 100 km/h ja autorongi täismass ületab 3500 kg; haagise veoseruum on kinnine kastitaoline konstruktsioon, mis on mootorsõidukiga vähemalt ühelaiune ja -kõrgune; kinnine kastitaoline konstruktsioon võib olla ka veidi kitsam kui mootorsõiduk, tingimusel, et tahavaade on võimalik üksnes mootorsõiduki välimiste tahavaatepeeglite kaudu;
⁶⁾ kolme- või neljarattaline
⁷⁾ sõidukil peavad olema mitteblokeeruvad pidurid, vähemalt kaheksakäiguline käigukast ja määruses (EMÜ) nr 3821/85 kindlaks määratud sõidumeerik; veoseruum on kinnine kastitaoline konstruktsioon, mis on juhikabiiniga vähemalt ühelaiune ja -kõrgune; sõiduki tegelik kogumass peab olema vähemalt 10 000 kilogrammi;
⁸⁾ kas poolhaagisautorong või C-kategooria eksamisõiduk koos vähemalt 7,5 meetri pikkuse haagisega; sõidukil on mitteblokeeruvad pidurid, vähemalt kaheksakäiguline käigukast ja määruses (EMÜ) nr 3821/85 kindlaks määratud sõidumeerik; veoseruum on kinnine kastitaoline konstruktsioon, mis on juhikabiiniga vähemalt ühelaiune ja -kõrgune;
⁹⁾ sõidukil peavad olema mitteblokeeruvad pidurid ja määruses (EMÜ) nr 3821/85 kindlaks määratud sõidumeerik; veoseruum on kinnine kastitaoline konstruktsioon, mis on juhikabiiniga vähemalt ühelaiune ja -kõrgune;
¹⁰⁾ haagise veoseruum on kinnine kastitaoline konstruktsioon, mis on juhikabiiniga vähemalt ühelaiune ja -kõrgune; kinnine kastitaoline konstruktsioon võib olla ka veidi kitsam kui juhikabiin, tingimusel, et tahavaade on võimalik üksnes mootorsõiduki välimiste tahavaatepeeglite kaudu;
¹¹⁾ sõidukil peavad olema mitteblokeeruvad pidurid ja määruses (EMÜ) nr 3821/85 kindlaks määratud sõidumeerik;
¹²⁾ haagise veoseruum on kinnine kastitaoline konstruktsioon, mis on vähemalt kaks meetrit lai ja kaks meetrit kõrge.
Märkus: BE-, C-, CE-, C1-, C1E-, D-, DE-, D1-ja D1E-kategooria eksamisõidukeid, mis ei vasta punktis 1 esitatud miinimumnõuetele, kuid mida on kasutatud käesoleva määruse jõustumise ajal või enne seda, võib edasi kasutada kuni 2013. aasta 30. septembrini (§ 25 lg 3).

2. Täiendavad tingimused:

2.1. Eksamiauto:
1) eksamineerijal peab eksamiautos olema küllaldaselt ruumi, sh lisapedaalide kasutamiseks;
2) juhiistme kõrval peab olema kaassõitja iste;
3) B-kategooria eksamiautol peavad olema peatoed;
4) C-kategooria eksamiautoga peab olema võimalik vedada veost;
5) CE-kategooria eksamisõidukiks peab olema kas poolhaagisautorong või C-kategooria eksamisõiduk koos 2-teljelise täis- või kesktelghaagisega.
6) lisatahavaatepeegel peab võimaldama eksamineerijal vabalt jälgida liikluses toimuvat;
7) eksamiautol peab olema mõlemal küljel välispeegel;
8) piduri ja siduri lisapedaalid peavad olema valmistaja juhendi kohased ja nõuetekohaselt paigaldatud ning need peavad töötama tõhusalt;
9) B-kategooria ja B1-alamkategooria eksamiautol peab külg- ja tagaakende läbipaistvus olema vähemalt 70%;
10) puudega isiku eksamisõiduk peab olema kehtivas korras temale kohandatud.

2.2. Eksamimootorratas:
1) A-kategooria ja A1-alamkategooria eksamimootorratas peab olema varustatud sidevahendiga, mille abil saab pidada sidet eksamineeritavaga;
2) mootorrattaga sõidueksami andmisel peab eksamineeritaval seljas olema eredavärviline valgustpeegeldav vest, turvariietus ja ta peab kasutama nõuetekohast turvavarustust.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2004. a määruse nr 169 «Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid» lisa 6

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2004. a määruse nr 169 «Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid» lisa 7

PIIRATUD JUHTIMISÕIGUSEGA JUHILUBA

Esikülg

Tagakülg

Juhiloa mõõtmed: 105×74 mm

Juhiloa värvus: kollane

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2004. a määruse nr 169 «Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid» lisa 8

ESMANE JUHILUBA

Esikülg

Tagakülg

Juhiloa mõõtmed: 105×74 mm

Juhiloa värvus: roosa

Materjal peab vastama ISO 9002:1994 nõuetele

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2004. a määruse nr 169 «Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid» lisa 9

JUHILUBA

Esikülg

Tagakülg

Juhiloa mõõtmed: 105×74 mm

Juhiloa värvus: roosa

Materjal peab vastama ISO 9002:1994 nõuetele

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2004. a määruse nr 169 «Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid» lisa 10

AJUTINE JUHILUBA

Esikülg

Tagakülg

Juhiloa mõõtmed: 105×74 mm

Juhiloa värvus: kollane

Materjal peab vastama ISO 9002:1994 nõuetele

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2004. a määruse nr 169 «Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid» lisa 11

Esikülg

Tagakülg

Juhiloa mõõtmed: 85,6×53,98×0,76 mm

Juhiloa värvus: roosa

Materjal peab vastama ISO 7810 ja ISO 7816-1 nõuetele

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2004. a määruse nr 169 «Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid» lisa 12

Esikülg

Tagakülg

Juhiloa mõõtmed: 85,6×53,98×0,76 mm

Juhiloa värvus: roosa

Materjal peab vastama ISO 7810 ja ISO 7816-1 nõuetele

Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2004. a määruse nr 169 «Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid» lisa 13

JUHILOA TAGAKÜLJELE KANTAVAD KOODID OLENEVALT JUHI TERVISLIKUST SEISUNDIST JA MOOTORSÕIDUKI NÕUTAVAST ÜMBERSEADISTUSEST

Juhi meditsiinilised näidustused

01. Nägemist korrigeerivad ja/või kaitsvad vahendid

01.01 Prillid.

01.02 Kontaktläätsed.

01.03 Ohutu klaas.

01.04 Toonitud klaas.

01.05 Päikesevari.

01.06 Prillid või kontaktläätsed.

02. Kuuldeaparaat/suhtlemise abivahend

02.01 Kuuldeaparaat ühe kõrva jaoks.

02.02 Kuuldeaparaat mõlema kõrva jaoks.

03. Protees/ortoos

03.01 Käeprotees/-ortoos.

03.02 Jalaprotees/-ortoos.

05. Piiratud kasutus

(alamkoodi kasutamine kohustuslik, juhtimispiirangud meditsiinilistel põhjustel)

05.01 Sõit üksnes päevaajal (näiteks: üks tund pärast päikesetõusu ja üks tund enne päikeseloojangut).

05.02 Sõit üksnes … km raadiuses loaomaniku elukohast või üksnes … linna/piirkonna piires.

05.03 Sõit ilma kaassõitjata.

05.04 Sõit üksnes kiirusel kuni … km/h.

05.05 Juhtimine lubatud üksnes juhiluba omava isiku saatel.

05.06 Ilma haagiseta.

05.07 Kiirteel sõitmine keelatud.

05.08 Alkoholi tarbimine keelatud.

Sõiduki ümberseadistused

10. Ümberseadistatud käigukast

10.01 Käsikäigukast.

10.02 Automaatkäigukast.

10.03 Elektrooniline jõuülekanne.

10.04 Ümberseadistatud käigukang.

10.05 Lisakäigukastita.

15. Ümberseadistatud sidur

15.01 Ümberseadistatud siduripedaal.

15.02 Käsisidur.

15.03 Automaatsidur.

15.04 Ette eraldatav/ärapööratav/eemaldatav siduripedaal.

20. Ümberseadistatud pidurisüsteem

20.01 Ümberseadistatud piduripedaal.

20.02 Pikendatud piduripedaal.

20.03 Vasakule jalale ümberseadistatud piduripedaal.

20.04 Piduripedaal.

20.05 Kallutatav piduripedaal.

20.06 Käsisõidupidur (kohandatud).

20.07 Suurendatud tõhususega sõidupidur.

20.08 Suurendatud tõhususega ja sõidupiduriga ühitatud rikkepidur.

20.09 Ümberseadistatud seisupidur.

20.10 Elektriline seisupidur.

20.11 (Ümberseadistatud) jalaga juhitav seisupidur.

20.12 Ette eraldatav/ärapööratav/eemaldatav piduripedaal.

20.13 Põlvega juhitav pidur.

20.14 Elektriline sõidupidur.

25. Ümberseadistatud aktseleraatorsüsteem

25.01 Ümberseadistatud gaasipedaal.

25.02 Gaasipedaal.

25.03 Kallutatav gaasipedaal.

25.04 Käsigaas.

25.05 Põlvega juhitav gaasihoob.

25.06 Abiseadmega gaasihoob (elektrooniline, pneumaatiline vms).

25.07 Piduripedaalist vasakul asuv gaasipedaal.

25.08 Vasakul asuv gaasipedaal.

25.09 Ette eraldatav/ärapööratav/eemaldatav gaasipedaal.

30. Ümberseadistatud ühitatud piduri- ja aktseleraatorseadmed

30.01 Paralleelsed pedaalid.

30.02 Pedaalid samal (või peaaegu samal) tasapinnal.

30.03 Liuguriga aktseleraator ja piduriseade.

30.04 Liuguri ja ortoosiga gaasi- ja piduriseade.

30.05 Ärapööratav/eemaldatav gaasi- ja piduripedaal.

30.06 Tõstetud põrand.

30.07 Osaliselt küljele pööratav piduripedaal.

30.08 Osaliselt küljele pööratav piduripedaal proteesi/ortoosi jaoks.

30.09 Ette eraldatav gaasi- ja piduripedaal.

30.10 Kanna-/jalatugi.

30.11 Elektriline gaasi- ja piduripedaal.

35. Ümberseadistatud juhtimisseadmed

(Tulelülitid, klaasipuhasti, helisignaal, suunatuled jms).

35.01 Juhtimisseadme käsitsemine ei takista sõiduki juhtimist ja käsitsemist.

35.02 Juhtimisseadme käsitsemine käsi roolirattalt ja lisaseadmetelt (rooliratta külge kinnitatav nupp, sang jms) eemaldamata.

35.03 Juhtimisseadme käsitsemine vasaku käega käsi roolirattalt ja lisaseadmetelt (rooliratta külge kinnitatav nupp, sang jms) eemaldamata.

35.04 Juhtimisseadme käsitsemine parema käega käsi roolirattalt ja lisaseadmetelt (rooliratta külge kinnitatav nupp, sang jms) eemaldamata.

35.05 Juhtimisseadme ning ühitatud gaasi- ja piduriseadme käsitsemine parema käega käsi roolirattalt ja lisaseadmetelt (rooliratta külge kinnitatav nupp, sang jms) eemaldamata.

40. Ümberseadistatud juhtimisseadmed

40.01 Võimendiga tavajuhtimisseade.

40.02 Võimendiga juhtimisseade.

40.03 Abiseadmega juhtimisseade.

40.04 Pikendatud roolisammas.

40.05 Ümberseadistatud rooliratas (suurendatud ja/või jämedama segmendiga rooliratas, vähendatud diameetriga rooliratas vms).

40.06 Kaldasendis rooliratas.

40.07 Vertikaalne rooliratas.

40.08 Horisontaalne rooliratas.

40.09 Jalgadega juhtimine.

40.10 Alternatiivne ümberseadistatud juhtimisseade (keskjuhis vms).

40.11 Rooliratta külge kinnitatav nupp.

40.12 Rooliratta külge kinnitatav käeortoos.

40.13 Tenodeesiga ortoos.

42. Ümberseadistatud tahavaatepeegel (-peeglid)

42.01 Välimine (vasak- või) parempoolne tahavaatepeegel.

42.02 Poritiivale asetatud välimine tahavaatepeegel.

42.03 Sisemine lisatahavaatepeegel liikluse jälgimiseks.

42.04 Sisemine panoraamtahavaatepeegel.

42.05 Tahavaatepeegel pimeala nägemiseks.

42.06 Elektriline välimine tahavaatepeegel (-peeglid).

43. Ümberseadistatud juhiiste

43.01 Juhiiste heaks nähtavuseks sobival kõrgusel normaalkaugusel roolirattast ja pedaalidest.

43.02 Kehakujule kohandatud juhiiste.

43.03 Küljetoega juhiiste stabiilse asendi tagamiseks.

43.04 Käetoega juhiiste.

43.05 Pikendatud liuguriga juhiiste.

43.06 Ümberseadistatud turvavöö.

43.07 Traksturvavöö.

44. Mootorratta ümberseadistused (alamkoodi kasutamine kohustuslik)

44.01 Eraldi käsitsetav pidur.

44.02 (Ümberseadistatud) käsipidur (esirattal).

44.03 (Ümberseadistatud) jalgpidur (tagarattal).

44.04 (Ümberseadistatud) gaasirull.

44.05 (Ümberseadistatud) käsikäigukast ja käsisidur.

44.06 (Ümberseadistatud) tahavaatepeegel (-peeglid).

44.07 (Ümberseadistatud) märguandevahendid (suunatuled, pidurituli jms).

44.08 Istmekõrgus, mis võimaldab juhil istuvas asendis kaks jalga korraga maha asetada.

45. Üksnes külgkorviga mootorratas

50. Üksnes konkreetne sõiduk/VIN-kood (valmistajatehase tähis)

51. Üksnes konkreetne sõiduk/registreerimisnumber (sõiduki registrinumber)

Haldusküsimused

70. Vahetatud juhiluba nr … väljaandja …… (kolmanda riigi puhul UN/ECE tähis) Näiteks: 70.0123456789.NL).

71. Juhiloa nr …. duplikaat (kolmanda riigi puhul UN/ECE tähis) Näiteks: 1.987654321.HR).

72. Üksnes A-kategooria sõidukitele, mille mootori suurim töömaht on 125 cm³ ja suurim lubatud võimsus 11 kW (A1).

73. Üksnes kolme- või neljarattalistele B-kategooria mootorsõidukitele (B1).

74. Üksnes C-kategooria sõidukitele, mille lubatud täismass on kuni 7500 kg (C1).

75. Üksnes D-kategooria sõidukitele, millel on peale juhiistme kuni 16 istekohta (D1).

76. Üksnes C-kategooria sõidukitele, mille lubatud täismass on kuni 7500 kg (C1), koos haagisega, mille lubatud täismass on üle 750 kg, tingimusel, et niiviisi moodustuva autorongi täismass ei ületa 12 000 kg ning et haagise lubatud täismass ei ületa vedukauto tühimassi (C1+E).

77. Üksnes D-kategooria sõidukitele, millel on peale juhiistme kuni 16 istekohta (D1), koos haagisega, mille lubatud täismass on üle 750 kg, tingimusel, et (a) niiviisi moodustuva autorongi täismass ei ületa 12 000 kg ning haagise lubatud täismass ei ületa vedukauto tühimassi, ning (b) haagist ei kasutata reisijate veoks (D1+E).

78. Üksnes automaatkäiguvahetusega sõidukitele (direktiivi 91/439/EMÜ II lisa punkti 8.1.1 teine lõik).

79. (…) Üksnes sõidukitele, mis direktiivi artikli 10 lõike 1 kohaldamisel vastavad sulgudes toodud näitajatele.

90.01: vasakule

90.02: paremale

90.03: vasak

90.04: parem

90.05: käsi

90.06: jalg

90.07: kasutatav.

Eestis kehtivad koodid

101. Esmasel juhiloal: Algaja juhi tunnusmärgi kasutamine kohustuslik. Suurim lubatud sõidukiirus 90 km/h.

102. Üksnes teenistusülesannete täitmiseks kaitseteenistuses viibimise ajal.

103. Üksnes trolli juhtimisõigus.

104. Ratastraktori juhtimise õigus.

105. Mootorratas mootori võimsusega kuni 25 kW või erivõimsusega kuni 0,16 kW/kg.