ERAÕIGUSTsiviilõiguse üldregulatsioonVälislepingud

OrganisatsioonidHaagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverents (HCCH)

Teksti suurus:

Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi põhikiri (parandatud tekst)

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:13.05.1998
Avaldamismärge:RT II 1998, 20, 34

Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi põhikiri (parandatud tekst)

Põhikirja vastuvõtmise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

Mitteametlik tõlge

Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi põhikiri

(parandatud tekst)

Koostatud konverentsi seitsmendal istungil, mis toimus 9.--31. oktoobrini 1951 Haagis

Allpool nimetatud riikide -- Saksamaa Liitvabariigi, Austria, Belgia, Taani, Hispaania, Soome, Prantsusmaa, Itaalia, Jaapani, Luksemburgi, Norra, Hollandi, Portugali, Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi, Rootsi ning Šveitsi valitsused,

arvestades Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi alalist iseloomu,

soovides seda rõhutada,

pidades seepärast vajalikuks koostada konverentsi põhikiri,

on kokku leppinud alljärgnevas:

Artikkel 1

Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi eesmärgiks on saavutada rahvusvahelise eraõiguse normide ühtsus.

Artikkel 2

Haagi Rahvusvahelise Eraõiguse Konverentsi liikmeteks on riigid, kes on osalenud vähemalt ühel konverentsi istungil ja võtnud vastu käesoleva põhikirja.

Liikmeks võivad saada ka teised riigid, kelle osalemine konverentsi töös on juriidilisest seisukohast oluline. Uute liikmete vastuvõtmise otsustavad osalisriikide valitsused häälteenamusega kuue kuu jooksul päevast, mil vähemalt üks riik on teinud vastava ettepaneku.

Lõplikult saab riik liikmeks, kui ta on põhikirja vastu võtnud.

Artikkel 3

Konverentsi tööd korraldab rahvusvahelise eraõiguse kodifitseerimiseks 20. veebruaril 1897. aastal kuningliku dekreediga asutatud Hollandi alaline valitsuskomitee.

Komitee korraldab konverentsi tööd temale alluva alalise büroo kaudu.

Kaalunud kõiki esitatud ettepanekuid, määrab komitee kindlaks konverentsi päevakorra.

Istungi aja ja päevakorra määrab pärast konverentsi liikmetega konsulteerimist alaline valitsuskomitee.

Liikmete kokkukutsumiseks pöördub komitee Hollandi valitsuse poole.

Konverentsi korralised istungid toimuvad üldjuhul iga nelja aasta järel.

Alaline valitsuskomitee võib paluda Hollandi valitsust konverents erakorraliseks istungiks kokku kutsuda, kui liikmed on selleks nõusoleku andnud.

Artikkel 4

Alalise büroo asukoht on Haagis. Büroo koosneb peasekretärist ja kahest sekretärist (igaüks eri rahvusest), kelle määrab Hollandi valitsus alalise valitsuskomitee esildisel.

Peasekretäril ja sekretäridel peavad olema selleks tööks vajalikud juriidilised teadmised ja praktilised kogemused.

Pärast konverentsi liikmetega konsulteerimist võib sekretäride arvu suurendada.

Artikkel 5

Alalisele valitsuskomiteele alluva alalise büroo ülesanded on järgmised:

a) ette valmistada ja korraldada Haagi konverentsi istungeid ja erikomisjonide koosolekuid,

b) korraldada ülalmainitud istungite ja koosolekute sekretariaadi tööd,

c) täita muid sekretariaadi tegevusega seotud ülesandeid.

Artikkel 6

Et kergendada konverentsi liikmete ja alalise büroo vahelist suhtlemist, määrab iga valitsus riikliku asutuse.

Alalisel bürool on õigus suhelda kõigi vastavate riiklike asutustega ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Artikkel 7

Konverents võib moodustada konventsioonide eelnõude koostamiseks või konverentsi tegevusvaldkondadesse kuuluvate rahvusvahelise eraõiguse küsimuste uurimiseks erikomiteesid. Konverentsi istungite vahelisel ajal täidab vastavaid ülesandeid alaline valitsuskomitee.

Artikkel 8

Alalise büroo ja erikomiteede ülalpidamis- ja tegevuskulud jagatakse konverentsi liikmete vahel, välja arvatud delegaatide sõidu- ja elamiskulud, mille maksab nende valitsus.

Artikkel 9

Alalise büroo ja erikomiteede eelarve esitatakse igal aastal kinnitamiseks liikmete diplomaatilistele esindajatele Haagis.

Esindajad jagavad liikmete vahel ka eelarvekulud.

Diplomaatilised esindajad kohtuvad selleks Hollandi välisministri eesistumisel.

Artikkel 10

Konverentsi korraliste istungite kulud katab Hollandi valitsus.

Erakorraliste istungite kulud jagatakse istungil osalenud liikmete vahel.

Delegaatide sõidu- ja elamiskulud maksab nende valitsus.

Artikkel 11

Konverentsi tavasid järgitakse kõiges, kui põhikiri või eeskirjad ei sätesta teisiti.

Artikkel 12

Põhikirja võib muuta kahe kolmandiku konverentsi liikmete nõusolekul.

Artikkel 13

Et lihtsustada põhikirja täitmist, täiendatakse seda eeskirjaga. Eeskirjad koostab alaline büroo ja esitab selle liikmete valitsustele kinnitamiseks.

Artikkel 14

Põhikiri esitatakse vastuvõtmiseks kõigile vähemalt ühel konverentsi istungil osalenud riikide valitsustele. Põhikiri jõustub kohe, kui selle on vastu võtnud enamik seitsmendal istungil esindatud riike.

Vastuvõtuteade deponeeritakse Hollandi valitsuse juures, kes teatab sellest käesoleva artikli esimeses lõikes nimetatud valitsustele. Samuti toimitakse uue liikme vastuvõtmise avaldusega.

Artikkel 15

Liikmel on õigus põhikiri denonsseerida pärast viie aasta möödumist selle jõustumisest artikli 14 lõike 1 järgi.

Denonsseerimisteade tuleb esitada Hollandi välisministeeriumile vähemalt kuus kuud enne konverentsi eelarveaasta lõppu ja see jõustub eelarveaasta lõppedes, aga ainult sellest teatanud liikme suhtes.

https://www.riigiteataja.ee/otsingu_soovitused.json