Teksti suurus:

Kiiresti riknevate toiduainete rahvusvahelise veo ning selleks kasutatavate eriveokite alane kokkulepe (ATP)

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:06.02.1999
Avaldamismärge:RT II 1998, 29, 51

Kiiresti riknevate toiduainete rahvusvahelise veo ning selleks kasutatavate eriveokite alane kokkulepe (ATP)

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

Mitteametlik tõlge

Lepingupooled,

soovides parandada kiiresti riknevate toiduainete veotingimusi, et säilitada nende kvaliteet, esmajoones rahvusvahelise kaubanduse puhul,

arvestades, et selliste tingimuste parandamine võib kaasa aidata kiiresti riknevate toiduainetega kauplemise arengule,

on kokku leppinud järgnevas:

I peatükk

ERIVEOK

Artikkel 1

Kiiresti riknevate toiduainete rahvusvahelisel veol ei või veokit nimetada «termos-», «külmik-», «külmutus-» või «köetavaks» veokiks, kui see ei vasta käesoleva kokkuleppe lisas 1 esitatud mõistetele ja normidele.

Artikkel 2

Lepingupooled võtavad vajalikke meetmeid tagamaks, et käesoleva kokkuleppe artiklis 1 nimetatud veok on kontrollitud ja katsetatud ning vastab käesoleva kokkuleppe lisa 1 osades 1, 2, 3 ja 4 sätestatule. Lepingupool tunnustab teise lepingupoole pädeva asutuse väljastatud tunnistust, kui see vastab käesoleva kokkuleppe lisa 1 osa 1 lõikele 4. Lepingupool võib tunnustada lepinguga mitteühinenud riigi pädeva asutuse väljastatud tunnistust, kui see vastab käesoleva kokkuleppe lisa 1 osadele 1 ja 2.

II peatükk

ERIVEOKI KASUTAMINE MÕNINGATE KIIRESTI RIKNEVATE TOIDUAINETE RAHVUSVAHELISE VEO KORRAL

Artikkel 3

1. Käesoleva kokkuleppe artiklit 4 kohaldatakse veole, mida tasu eest või oma kulul teostatakse ­ arvestades käesoleva artikli lõike 2 sätteid ­ ainult raudteed või maanteed mööda või kombineeritud veona, kui see on:

­ sügavkülmutatud ja külmutatud toiduainete vedu ja

­ käesoleva kokkuleppe lisas 3 loetletud toiduainete (isegi kui need ei ole sügavkülmutatud ega külmutatud) vedu,

ja veose või seda sisaldava veoki raudtee- või autotranspordivahendile pealelaadimine ja mahalaadimine toimub erinevates riikides, eeldusel, et veos laaditakse maha lepinguga ühinenud riigis.

Kui vedu hõlmab vähemalt ühte merevedu, mida ei ole nimetatud käesoleva artikli lõikes 2, tuleb iga maismaavedu käsitlelda eraldi.

2. Käesoleva artikli lõiget 1 kohaldatakse ka merevedudel, mis on lühemad kui 150 km, eeldusel, et veosed toimetatakse ümber laadimata kohale maismaaveoks kasutatavaks veokis, ja et sellisele veole eelneb või järgneb vähemalt üks käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud maismaavedu või seda teostatakse kahe sellise maismaaveo vahel.

3. Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 sätestatu ei takista pooltel jätta käesoleva kokkuleppe artikkel 4 kohaldamata selliste toiduainete veole, mis ei ole mõeldud inimeste tarbeks.

Artikkel 4

1. Käesoleva kokkuleppe lisades 2 ja 3 nimetatud kiiresti riknevate toiduainete veoks kasutatakse käesoleva kokkuleppe artiklis 1 nimetatud veokit, välja arvatud juhul, kui veo ajal ei ole eeldatava temperatuuri tõttu vajalik hoida käesoleva kokkuleppe lisades 2 ja 3 määratletud temperatuuritingimusi. Veoki peab valima ja seda kasutama niiviisi, et kogu veo jooksul järgitaks nimetatud lisades määratletud temperatuuritingimusi. Peale selle tuleb võtta kõik asjakohased meetmed, esmajoones need, mis käsitlevad toiduainete temperatuuri pealelaadimise ajal, külmutus- ja korduvkülmutusoperatsioone veo jooksul ning muid vajalikke operatsioone. Käesolevat lõiget rakendatakse juhul, kui see ei ole vastuolus lepingupoolte nende kohustustega rahvusvahelise kaubanduse alal, mis tulenevad käesoleva kokkuleppe jõustumise ajal lepingupoolte suhtes kehtinud konventsioonidest või neid asendavatest konventsioonidest.

2. Kui veo ajal, mille suhtes käesolev kokkulepe kehtib, ei ole järgitud käesoleva artikli lõiget 1, siis

a) ei tohi toiduaineid pärast veo lõpetamist lepingupoole territooriumil müüa, välja arvatud juhul, kui selle lepingupoole pädevad asutused leiavad, et sanitaarnõuded ja müügiloa saamise nõuded on täidetud; ja

b) lepingupool võib sanitaar- või veterinaarnõuete täitmiseks ja niivõrd, kui see ei ole vastuolus käesoleva artikli lõike 1 viimases lauses nimetatud teiste rahvusvaheliste kohustustega, keelata toiduainete sisseveo oma territooriumile või lubada sissevedu üksnes tema kehtestatud nõuete täitmise korral.

3. Käesoleva artikli lõige 1 on tasulisi vedusid teostavale vedajale kohustuslik niivõrd, kuivõrd vedaja on võtnud nimetatud lõikega seoses kohustuse tagada teenuse pakkumine või pakkuda seda ise ning kuivõrd selle lõike järgimine on seotud sellise teenuse osutamisega. Kui muud füüsilised või juriidilised isikud on võtnud samasuguse kohustuse, et tagada vastavus käesoleva kokkuleppega, peavad nad tagama vastavuse niivõrd, kuivõrd see on seotud sellise teenuse osutamisega.

4. Veo ajal, mille suhtes käesolev kokkulepe kehtib ja mille puhul pealelaadimine toimub ühe lepingupoole territooriumil, on käesoleva artikli lõike 1 järgimise eest vastutav:

­ kui vedu sooritatakse tasu eest ­ füüsiline või juriidiline isik, kes vastavalt veodokumendile on kaubasaatja; veodokumendi puudumise korral vedajaga veolepingu sõlminud füüsiline või juriidiline isik;

­ muudel juhtudel vedu teostav füüsiline või juriidiline isik;

seejuures tuleb arvestada ka käesoleva artikli lõiget 3.

III peatükk

MITMESUGUSED SÄTTED

Artikkel 5

Käesoleva kokkuleppe sätteid ei kohaldata maismaakonteinerveole, kui veoseid ümber ei laadita, eeldusel, et sellisele veole eelneb või järgneb merevedu, mis erineb käesoleva kokkuleppe artikli 3 lõikes 2 nimetatutest.

Artikkel 6

1. Lepingupool võtab kõik asjakohased meetmed, et tagada käesoleva kokkuleppe täitmine. Lepingupoole pädevad ametkonnad teavitavad üksteist üldist laadi meetmetest, mida sel eesmärgil on võetud.

2. Kui lepingupool leiab, et teise lepingupoole territooriumil elav isik on lepingut rikkunud, või karistab seda isikut, teatab esimese lepingupoole pädev asutus teise poole pädevale asutusele avastatud rikkumisest ja kohaldatud karistusest.

Artikkel 7

Lepingupooled jätavad endale õiguse eelkõige erilisi kliimatingimusi silmas pidades kehtestada kahe- või mitmepoolsete kokkulepetega eriveokite ja mõningate toiduainete vedamiseks ettenähtud temperatuuri suhtes käesolevas kokkuleppes sätestatust rangemad nõuded. Need nõuded kehtivad ainult selles artiklis nimetatud kahe- või mitmepoolse kokkuleppe sõlminud lepingupoolte vaheliste vedude suhtes. Nimetatud kokkulepete tekstid edastatakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (edaspidi ÜRO) peasekretärile, kes saadab need edasi käesoleva kokkuleppe pooltele, kes pole nendele kokkulepetele alla kirjutanud.

Artikkel 8

Käesoleva kokkuleppe mittetäitmine ei mõjuta vedude teostamiseks sõlmitud lepingute olemasolu ega kehtivust.

IV peatükk

LÕPPSÄTTED

Artikkel 9

1. Euroopa Majanduskomisjoni liikmesriigid ja riigid, kellel selle komisjoni tööjuhendi punkti 8 kohaselt on lubatud osaleda nõuandva häälega, võivad käesoleva kokkuleppega ühineda:

a) alla kirjutades;

b) alla kirjutades ja ratifitseerides; või

c) ühinedes.

2. Riigid, kellel on komisjoni tööjuhendi lõike 11 kohaselt lubatud osaleda Euroopa Majanduskomisjoni teatavates ettevõtmistes, võivad käesoleva kokkuleppega ühineda pärast selle jõustumist.

3. Käesolev kokkulepe on allakirjutamiseks avatud kuni 31. maini 1971 (k.a). Pärast seda kuupäeva avatakse kokkulepe ühinemiseks.

4. Ratifitseerimine või ühinemine jõustub ratifitseerimis- või ühinemisdokumendi deponeerimisega ÜRO peasekretäri juurde.

Artikkel 10

1. Riik võib käesolevale kokkuleppele alla kirjutades, ratifitseerimis- või ühinemisdokumenti deponeerides või edaspidi ÜRO peasekretärile saadetava teatega deklareerida, et ei kohalda kokkulepet vedudele, mida teostatakse tema territooriumidel väljaspool Euroopat või ühel neist. Kui riik esitab eespool nimetatud teate pärast kokkuleppe tema suhtes jõustumist, lõpetatakse kokkuleppe kohaldamine nendel territooriumidel teate laekumisest peasekretärile üheksakümne päeva pärast.

2. Riik, kes on vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 teinud deklaratsiooni, võib pärast seda ÜRO peasekretärile teatada, et ta kohaldab kokkulepet selles deklaratsioonis nimetatud territooriumil teostatavatele vedudele. Kokkulepe hakkab sellel territooriumil kehtima peasekretärile teate laekumisest saja kaheksakümne päeva pärast.

Artikkel 11

1. Käesolev kokkulepe jõustub aasta pärast seda, kui viis riiki artikli 9 lõikes 1 nimetatutest on sellele ilma ratifitseerimisreservatsioonita alla kirjutanud või deponeerinud oma ratifitseerimis- või ühinemisdokumendid.

2. Iga riigi suhtes, kes ratifitseerib käesoleva kokkuleppe või ühineb sellega pärast seda, kui viis riiki on sellele ilma ratifitseerimisreservatsioonita alla kirjutanud või deponeerinud oma ratifitseerimis- või ühinemisdokumendid, jõustub käesolev kokkulepe aasta möödudes pärast selle riigi ratifitseerimis- või ühinemisdokumendi deponeerimist.

Artikkel 12

1. Lepingupool võib käesoleva kokkuleppe denonsseerida, teatades sellest ÜRO peasekretärile.

2. Denonsseerimine jõustub denonsseerimisteate peasekretärile laekumisest viieteistkümne kuu pärast.

Artikkel 13

Käesolev kokkulepe muutub kehtetuks, kui selle jõustumisele järgneva mis tahes kaheteistkümne kuu jooksul langeb selle liikmete arv alla viie.

Artikkel 14

1. Iga riik võib käesolevale kokkuleppele allakirjutades, ratifitseerimis- või ühinemisdokumenti deponeerides või edaspidi ÜRO peasekretärile saadetava teatega deklareerida, et kohaldab käesolevat kokkulepet kõigil tema territooriumidel või mis tahes territooriumil, mille rahvusvaheliste suhete eest ta vastutab. Käesolev kokkulepe hakkab teates nimetatud territooriumil või territooriumidel kehtima peasekretärile teate laekumisest üheksakümne päeva pärast, või kui kokkulepe ei ole selleks päevaks jõustunud, siis kokkuleppe jõustumise päevast.

2. Riik, kes on vastavalt käesoleva artikli lõikele 1 esitanud deklaratsiooni käesoleva kokkuleppe kohaldamise kohta territooriumil, mille rahvusvaheliste suhete eest ta vastutab, võib artikli 12 kohaselt kokkuleppe selle territooriumi suhtes edaspidi denonsseerida.

Artikkel 15

1. Lepingupoolte vaheline vaidlus käesoleva kokkuleppe tõlgendamise või rakendamise üle lahendatakse võimaluse korral omavaheliste läbirääkimiste teel.

2. Kui vaidlust läbirääkimiste teel ei lahendata, esitatakse see ühe vaidlusosalise taotluse korral vahekohtule, kuhu vastavalt poolte kokkuleppele valitakse üks või mitu vahekohtunikku. Kui vaidlusosalised ei jõua kolme kuu jooksul taotluse esitamise kuupäevast arvates kokkuleppele vahekohtuniku või vahekohtunike suhtes, võib kumbki nendest pooltest paluda ÜRO peasekretäri määrata vahekohtunik.

3. Eelmisele lõike järgi määratud vahekohtuniku või vahekohtunike otsus on vaidlevatele lepingupooltele kohustuslik.

Artikkel 16

1. Riik võib käesolevale kokkuleppele allakirjutades, seda ratifitseerides või sellega ühinedes deklareerida, et ta ei loe ennast seotuks käesoleva kokkuleppe artikli 15 lõigetega 2 ja 3. Muud lepingupooled ei kohalda neid lõikeid suhetes sellise reservatsiooni teinud lepingupoolega.

2. Käesoleva artikli lõike 1 kohaselt reservatsiooni teinud lepingupool võib sellest ÜRO peasekretärile saadetava teatega igal ajal loobuda.

3. Muud reservatsioonid peale lõikes 1 sätestatu ei ole lubatud.

Artikkel 17

1. Käesoleva kokkuleppe jõustumisest kolme aasta möödudes võib lepingupool ÜRO peasekretärile saadetava teatega taotleda konverentsi kokkukutsumist, et käesolev kokkulepe läbi vaadata. Peasekretär teatab sellisest taotlusest lepingupooltele. Juhul, kui vähemalt kolmandik lepingupooltest on teate laekumisest nelja kuu jooksul nõustunud kokkuleppe läbi vaatama, kutsub peasekretär kokku konverentsi.

2. Peasekretär teatab lõike 1 järgsest konverentsi kokkukutsumisest lepingupooltele ning palub neil kolme kuu jooksul esitada konverentsi jaoks omapoolsed ettepanekud. Vähemalt kolm kuud enne konverentsi algust saadab peasekretär lepingupooltele konverentsi esialgse päevakorra koos selliste ettepanekute tekstidega.

3. Peasekretär kutsub käesoleva artikli kohaselt kokkukutsutud konverentsile kõik artikli 9 lõikes 1 nimetatud riigid ning riigid, kes on lepinguga ühinenud artikli 9 lõike 2 alusel.

Artikkel 18

1. Lepingupool võib kokkuleppe kohta esitada ühe või mitu parandusettepanekut. Parandusettepaneku tekst saadetakse ÜRO peasekretärile, kes edastab selle lepingupooltele ning muudele artikli 9 lõikes 1 nimetatud riikidele.

2. Parandusettepaneku edasisaatmise kuupäevast arvates kuue kuu jooksul võib lepingupool peasekretärile teatada, et:

a) tal on esitatud parandusettepaneku suhtes vastuväiteid; või

b) kuigi ta kavatseb selle vastu võtta, ei ole selleks vajalikud nõuded tema riigis veel täidetud.

3. Kui lepingupool on saatnud käesoleva artikli lõike 2 punktis b nimetatud teate ega ole peasekretärile teatanud parandusettepaneku vastuvõtmisest, võib ta esimese teate saatmiseks ettenähtud kuuekuulise tähtaja möödumisest arvates üheksa kuu jooksul esitada vastuväite selle parandusettepaneku suhtes.

4. Kui parandusettepaneku suhtes esitati vastavalt lõigetele 2 ja 3 vastuväide, siis seda parandusettepanekut vastu ei võeta ja see ei jõustu.

5. Kui vastavalt lõigetele 2 ja 3 ei esitatud parandusettepaneku suhtes ühtegi vastuväidet, loetakse see vastuvõetuks:

a) juhul kui lepingupooltelt ei ole laekunud lõike 2 punktis b nimetatud teade, siis samas lõikes nimetatud kuuekuulise tähtaja möödudes;

b) juhul kui vähemalt ühelt lepingupoolelt on laekunud lõike 2 punktis b nimetatud teade, siis kas:

­ kuupäeval, mil kõik sellise teate edastanud lepingupooled on teavitanud peasekretäri esitatud parandusettepaneku vastuvõtmisest. Sellise teate laekumise korral enne lõikes 2 ette nähtud kuuekuulise tähtaja möödumist ­ selle tähtaja lõppemise kuupäeval;

­ käesoleva artikli lõikes 3 nimetatud üheksakuulise tähtaja möödudes, olenevalt sellest, kumb neist on varasem.

6. Vastu võetud parandusettepanek jõustub vastuvõtmise kuupäevast kuue kuu pärast.

7. Peasekretär teavitab esimesel võimalusel lepingupooli sellest, kas parandusettepaneku suhtes esitati vastuväiteid vastavalt käesoleva artikli lõike 2 punktile a ning mitu lepingupoolt on edastanud lõike 2 punkti b kohase teate. Kui selline teade on peasekretärile edastatud, teavitab ta lepingupooli sellest, kas teate edastanud lepingupool või -pooled esitasid parandusettepaneku suhtes vastuväite või võtsid selle vastu.

8. Peale lõigetes 1 kuni 6 sätestatud parandusmenetluste võib kokkuleppe lisasid ja muid osi muuta ka kõikide lepingupoolte pädevate asutuste kokkuleppel. Kui lepingupoole pädev asutus teatab, et tema siseriikliku õiguse kohaselt vajab ta nõusoleku andmiseks seadusandja volitust või heakskiitu, arvestab peasekretär selle lepingupoole nõusolekut lisa muuta üksnes vajaliku volituse või heakskiidu saamise korral. Pädevate asutuste vahelises kokkuleppes võib sätestada, et üleminekuperioodil kehtivad paralleelselt uute lisadega täielikult või osaliselt ka vanad lisad. Peasekretär määrab kindlaks parandatud tekstide jõustumise kuupäeva.

Artikkel 19

Lisaks käesoleva kokkuleppe artiklites 17 ja 18 ettenähtud teadetele teatab ÜRO peasekretär käesoleva kokkuleppe artikli 9 lõikes 1 nimetatud riikidele ja riikidele, kes on lepinguga ühinenud artikli 9 lõike 2 alusel igast:

a) allakirjutamisest, ratifitseerimisest ja ühinemisest vastavalt artiklile 9;

b) käesoleva kokkuleppe jõustumise kuupäevadest vastavalt artiklile 11;

c) denonsseerimisest vastavalt artiklile 12;

d) käesoleva kokkuleppe kehtivuse kaotamisest vastavalt artiklile 13;

e) teatest, mis on laekunud vastavalt artiklitele 10 ja 14;

f) deklaratsioonist ja teatest, mis on laekunud vastavalt artikli 16 lõigetele 1 ja 2;

g) paranduste jõustumisest vastavalt artiklile 18.

Artikkel 20

Pärast 31. maid 1971 deponeeritakse käesoleva kokkuleppe originaal ÜRO peasekretäri juurde, kes saadab nõuetekohaselt kinnitatud ärakirjad kõigile käesoleva kokkuleppe artikli 9 lõigetes 1 ja 2 nimetatud riikidele.

Selle kinnituseks on täielikult volitatud isikud käesolevale kokkuleppele alla kirjutanud.

Koostatud Genfis esimesel septembril tuhande üheksasaja seitsmekümnendal aastal ühes eksemplaris inglise, prantsuse ja vene keeles. Kõik kolm teksti võrdselt autentsed.

 

Lisa 1

Kiiresti riknevate toiduainete veoks ettenähtud eriveokite** määratlus ja normid

1. Termosveok. Veok, mille kere*** seinad, uksed, põrand ja katus on isotermilised ning piiravad soojusvahetust kere siseruumi ja väliskeskkonna vahel nii, et üldise soojusläbikandeteguri (teguri K) järgi võib veoki paigutada järgnevast kahest kategooriast ühte:

IN = Normaalse isolatsiooniga termosveok ­ tegur K ei ületa 0,7 W/m2 oC

IR = Suurendatud isolatsiooniga termosveok ­ tegur K ei ületa 0,4 W/m2 oC

­ üle 2,5 m laiusega veokil on seinad vähemalt 45 mm paksused

Teine nõue ei kehti veokite puhul, mis on projekteeritud ja ehitatud enne selle muudatuse jõustumise kuupäeva**** või sellele kuupäevale järgneva kolme aasta jooksul.

Teguri K definitsioon ja selle mõõtmiseks kasutatava meetodi kirjeldus on esitatud käesoleva lisa osas 2.

2. Külmikveok. Termosveok, mis külmaallika (looduslik jää soolalisandiga või ilma; eutektilised plaadid; kuivjää selle sublimeerimist reguleeriva seadmega või ilma selleta; vedelgaasid aurumist reguleeriva seadmega või ilma jne) abil, mis ei ole mehhaaniline ega «absorbtsiooni»-seade, võimaldab keskmise välistemperatuuri +30 °C korral tühja kere sees temperatuuri alandada ja hoida seda seejärel:

­ maksimaalselt +7 °C juures A-klassi puhul,

­ maksimaalselt -10 °C juures B-klassi puhul,

­ maksimaalselt -20 °C juures C-klassi puhul ja

­ maksimaalselt 0 °C juures D-klassi puhul,

kasutades kohaseid külmutusaineid ja seadmeid. Sellisel veokil peab olema vähemalt üks sektsioon, mahuti või paak külmutusaine jaoks. Nimetatud sektsioon, mahuti või paak peab olema:

­ väljastpoolt täidetav; ja

­ mahuga, mis vastab lisa 1 osa 2 punktis 34 ettenähtule.

B- ja C-klassi veokite tegur K ei tohi mingil juhul ületada 0,4 W/m2°C.

3. Külmutusveok. Termosveok, mis on kas ise varustatud külmutusseadmega või mida ühiselt teiste veokiosadega teenindab selline seade (mehhaaniline kompressoragregaat, absorbtsiooniseade jne.). Seade peab keskmise välistemperatuuri +30 oC juures võimaldama tühja kere sees temperatuuri alandada ja seda püsivalt hoida järgmisel viisil:

A-, B- ja C-klassi puhul mis tahes soovitud, peaaegu muutumatu temperatuuri väärtuse ti juures vastavalt kolmele klassile allpool määratud normidele.

A-klass. Külmutusveok külmutusseadmega, mille puhul võib ti valida alates +12 oC kuni 0 oC (kaasa arvatud).

B-klass. Külmutusveok külmutusseadmega, mille puhul võib ti valida alates +12 oC kuni -10 oC (kaasa arvatud).

C-klass. Külmutusveok külmutusseadmega, mille puhul võib ti valida alates +12 oC kuni -20 oC (kaasa arvatud).

D-, E- ja F-klassi puhul kindla, praktiliselt muutumatu väärtuse ti juures vastavalt kolmele klassile allpool määratud normidele.

D-klass. Külmutusveok külmutusseadmega, mille puhul ti on võrdne või madalam kui 0 oC.

E-klass. Külmutusveok külmutusseadmega, mille puhul ti on võrdne või madalam kui -10 oC.

F-klass. Külmutusveok külmutusseadmega, mille puhul ti on võrdne või madalam kui -20 oC.

B-, C-, E- ja F-klassi veokite tegur K ei tohi mingil juhul ületada 0,4 W/m2 oC.

4. Köetav veok. Termosveok, millel on kütteseade, mis võimaldab tõsta tühja kere sees temperatuuri vähemalt +12 oC-ni ja hoida seda seejärel ilma täiendava soojendamiseta vähemalt 12 tundi praktiliselt muutumatul väärtusel, kui keskmine välistemperatuur on selline, nagu on järgnevalt näidatud kahe klassi jaoks.

A-klass. Köetav veok kasutamiseks siis, kui keskmine välistemperatuur on ­ 10 oC ja

B-klass. Köetav veok kasutamiseks siis, kui keskmine välistemperatuur on ­ 20 oC.

B-klassi veokite tegur K ei tohi mingil juhul ületada 0,4 W/m2 oC.

5. Ajutised sätted. Kolmeaastase perioodi vältel, alates käesoleva kokkuleppe jõustumisest vastavalt artikli 11 punktile 1, võib selleks kuupäevaks kasutusel olevate veokite üldine soojusläbikandetegur (tegur K) olla võrdne või väiksem kui:

­ 0,9 W/m2 oC IN-kategooria termosveokite, A-klassi külmikveokite, kõikide külmutusveokite ja A-klassi köetavate veokite puhul ja

­ 0,6 W/m2 oC B- ja C-klassi külmikveokite ja B-klassi köetavate veokite puhul.

Peale selle võib pärast käesoleva punkti esimeses lõigus nimetatud kolmeaastast perioodi ja kuni veoki kasutuselt mahavõtmiseni B-, C-, E- ja F-klasside külmutusveokite tegur K olla võrdne või väiksem kui 0,7W/m2 oC.

Samas ei ole käesolevad ajutised sätted takistuseks rangemate reeglite rakendamisel, mis mõnedes riikides võidakse kehtestada nende territooriumil registreeritud veokite jaoks.

Lisa 1
Osa 1

Termos-, külmik-, külmutus- ja köetavate veokite normidele vastavuse kontrolli käsitlevad sätted

1. Välja arvatud käesoleva lisa osa 2 punktides 29 ja 49 sätestatud juhtudel, teostatakse käesoleva lisaga kehtestatud normidele vastavuse kontrolli katsejaamades, mille on määranud või kinnitanud selle riigi pädev asutus, kus veok on registreeritud või arvele võetud. Kontroll toimub:

a) enne veoki ekspluatatsiooni andmist,

b) perioodiliselt vähemalt kord kuue aasta jooksul ja

c) iga kord, kui seda nõuab pädev asutus.

2. a) Teatud tüüpi seeriaviisiliselt toodetud uue veoki tunnustamine võib toimuda ühe seda tüüpi veoki katsetamise teel. Kui katsetatud veok rahuldab sellele klassile, kuhu ta eeldatavalt kuulub, esitatud nõudeid, siis loetakse katsetuste protokoll tüübikinnituse tunnistuseks. Selle tunnistuse kehtivus lõpeb kuueaastase perioodi möödudes.

b) Pädev asutus rakendab meetmeid kontrollimaks, et teiste veokite tootmine vastab kinnitatud tüübile. Sel eesmärgil võidakse kontrollimisel katsetada tootmisseeriast juhuslikult valitud veokeid.

c) Veokit peetakse katsetused läbinud veokiga sama tüüpi olevaks ainult juhul, kui see rahuldab järgmisi minimaalseid nõudeid:

i) kui see on termosveok, mille prototüübiks on termos-, külmik-, külmutus- või köetav veok, mille

­ konstruktsioon on samane ning eriti isolatsioonimaterjal ja isoleerimismeetod on identsed,

­ isolatsioonimaterjali paksus ei ole väiksem kui see on prototüübil,

­ sisemine seadmestik on identne või lihtsustatud,

­ uste ja luukide või teiste avade arv on sama või väiksem,

­ kere sisepindala ei ole üle 20% suurem ega väiksem;

ii) kui see on külmikveok, on prototüübiks külmikveok, mille puhul on:

­ alapunktis i sätestatud nõuded täidetud,

­ siseventilatsiooniseadmed samased,

­ külmaallikas identne ja

­ külma varu ühele sisepindalaühikule suurem või sama;

iii) kui see on külmutusveok, on prototüübiks:

a) kas külmutusveok, mille puhul on

­ alapunktis i sätestatud nõuded täidetud; ja

­ külmutusseadme kasulik külmutusvõimsus ühesuguste temperatuuritingimuste korral ühe sisepindalaühiku kohta suurem või sama;

b) või termosveok, millele on hiljem ette nähtud paigaldada külmutusseade ja mis on täiesti komplektne, kuid külmutusseade on maha võetud ja teguri K mõõtmisel on avaus täidetud tihedalt liibuva kilbiga, mille üldpaksus ja isoleerimise tüüp vastavad esiseinas kasutatule. Sellisel juhul peab:

­ alapunktis i sätestatud nõuded olema täidetud; ja

­ prototüübile paigaldatud külmutusseadme kasulik külmutusvõimsus vastama lisa 1 osa 2 punktile 41;

iv) kui see on köetav veok, on prototüübiks termosveok või köetav veok, mille puhul on

­ alapunktis i sätestatud nõuded täidetud;

­ soojaallikas identne; ja

­ võimsus ühe sisepindalaühiku kohta suurem või sama.

d) Kui kuue aasta jooksul ületab tootmisseeria 100 ühikut, peab pädev asutus kindlaks määrama, mitut protsenti neist tuleb katsetada.

3. Normidele vastavuse kontrollimise meetodid ja kord on toodud käesoleva lisa osas 2.

4. Tunnistuse normidele vastavuse kohta annab pädev asutus välja käesoleva lisa osas 3 toodud näidisele vastaval blanketil. Tunnistus või selle nõuetekohaselt tõendatud fotokoopia peab veo ajal asuma veokil ja see tuleb nõudmisel esitada kontrollijale. Teisalt, kui veokile on paigaldatud käesoleva lisa osas 3 toodud tunnistustahvel, tunnustatakse seda kui ATP tunnistust. Tunnistustahvel tuleb eemaldada, kui veok ei vasta enam käesolevas lisas sätestatud normidele. Kui veokit võib määratleda mingisse kategooriasse või klassi kuuluvana ainult käesoleva lisa punktis 5 sisalduvate ajutiste sätete tõttu, siis sellele veokile välja antud tunnistuse kehtivusaeg on piiratud nendes ajutistes sätetes ettenähtud perioodiga.

5. Tunnustähised ja kirjed kantakse veokile vastavalt käesoleva lisa osa 4 sätetele. Need tuleb eemaldada, kui veok ei vasta enam käesolevas lisas sätestatud normidele.

6. Termos-, külmik-, külmutus- või köetava veoki termoskeredele ja nende termilistele seadmetele kannab valmistajatehas alalised tunnustähised, mis sisaldavad vähemalt alljärgnevaid andmeid:

valmistajamaa nimetus või sellele maale rahvusvahelises teeliikluses kasutamiseks määratud tähis,

valmistajatehase või -ettevõtte nimetus,

mudel (numbrid ja/või tähed),

seerianumber,

valmistamise kuu ja aasta.

Lisa 1
Osa 2

Kiiresti riknevate toiduainete veoks kasutatavate eriveokite isotermiliste omaduste ja jahutus- või soojendusseadmete efektiivsuse mõõtmise ning kontrolli meetodid ja kord

A. Määratlused ja üldsätted

1. Tegur K. Üldine soojusläbikandetegur (tegur K), mis iseloomustab veoki isotermilisi omadusi, määratakse kindlaks järgmise valemiga:

kus W on soojusvoog, mida vajatakse kere sees, mille keskmine pindala võrdub S-ga, hoidmaks püsival reiimil absoluutset erinevust keskmise sisetemperatuuri ja keskmise välistemperatuuri vahel, kui keskmine välistemperatuur on püsiv.

2. Kere keskmine pindala S on kere sisepindala Si ja välispindala Se geomeetriline keskmine:

Mõlema pindala, Si ja Se, määratlemisel tuleb arvesse võtta kere konstruktsiooni iseärasused ja pinna ebatasasused, nagu ümardused, koopad rataste jaoks jms, ning need märgitakse allpool toodud katsetuste protokolli vastavasse lahtrisse. Kui aga kere on kaetud lainelise lehtmetalliga, on määratav pind selle katte pind projektsioonis, mitte selle pinnalaotus.

3. Rööptahukakujulise kere puhul on kere keskmiseks sisetemperatuuriks nende temperatuuride aritmeetiline keskmine, mida mõõdetakse 10 cm kaugusel seintest järgmises 12 punktis:

a) kere 8 sisenurgas ja

b) 4 suurima pindalaga sisepinna keskpunktis.

Kui kere ei ole rööptahukakujuline, peab 12 mõõtmispunkti jaotamine toimuma parimal viisil kere kuju arvestades.

4. Rööptahukakujulise kere puhul on kere keskmiseks välistemperatuuriks ( nende temperatuuride aritmeetiline keskmine, mida mõõdetakse 10 cm kaugusel seintest järgnevas 12 punktis:

a) kere 8 välisnurgas,

b) 4 suurima pindalaga välispinna keskpunktis.

Kui kere ei ole rööptahukakujuline, peab 12 mõõtmispunkti jaotamine toimuma parimal viisil kere kuju arvestades.

5. Kere seinte keskmine temperatuur on kere keskmise välistemperatuuri ja kere keskmise sisetemperatuuri aritmeetiline keskmine:

6. Püsiv reiim. Reiimi loetakse püsivaks, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused:

­ kere keskmise välistemperatuuri ja kere keskmise sisetemperatuuri kõikumine ei ole vähemalt 12-tunnise ajavahemiku jooksul suurem kui ±0,5 oC ja

­ vahe keskmiste soojusvoogude vahel, mida mõõdetakse vähemalt kolm tundi enne ja pärast eelnimetatud vähemalt 12-tunnist ajavahemikku, on väiksem kui 3%.

B. Veokite isotermilised omadused

Teguri K mõõtmise viisid

a) Veokid, välja arvatud paagid vedelate toiduainete vedamiseks

7. Isotermiliste omaduste mõõtmine toimub püsival reiimil kas sisejahutuse meetodil või sisesoojenduse meetodil. Mõlemal juhul pannakse tühi kere isotermilisse kambrisse.

8. Sõltumata rakendatavast meetodist, tuleb isotermilises kambris kogu katsetuse vältel hoida ühtlast ja püsivat keskmist temperatuuri (lubatud kõrvalekalle ±0,5 oC) sellisel tasemel, et temperatuuride erinevus veoki ja isotermilise kambri sees oleks vähemalt 20 oC, kusjuures kere seinte keskmine temperatuur tuleb hoida umbes +20 oC juures.

9. Üldise soojusläbikandeteguri (teguri K) määratlemisel sisejahutuse meetodil tuleb isotermilise kambri õhu kastepunkt hoida ±2 oC suuruse kõrvalekaldega +25 oC juures. Nii sisejahutuse kui sisesoojenduse meetodil katsetamist läbi viies pannakse õhk kambris pidevalt liikuma nii, et õhu liikumiskiirus 10 cm kaugusel seintest hoitakse vahemikus 1 kuni 2 m/s.

10. Sisejahutuse meetodil katsetades pannakse kere sisse üks või mitu soojusvahetit. Nende soojusvahetite pindala peab olema selline, et kui neid läbib gaas temperatuuril mitte alla 0 ° C*****, on keskmine temperatuur kere sees pärast püsiva reiimi saavutamist alla +10 oC. Sisesoojenduse meetodil katsetades kasutatakse elektrilisi kütteseadmeid (elektritakistid jms). Soojusvahetid või elektrilised kütteseadmed varustatakse õhupuhuriga, mille võimsus on piisav, tagamaks, et pärast püsiva reiimi saavutamist ei ole suurim erinevus mis tahes kahe punkti temperatuuri vahel käesoleva osa punktis 3 nimetatud kaheteistkümnest üle 3 oC.

11. Temperatuuri mõõteriistad, mis on kaitstud kiirguse eest, pannakse kere sisse ja sellest väljapoole käesoleva osa punktides 3 ja 4 määratud kohtadesse.

12. Käivitatakse külma või soojuse tootmise ja jaotamise ning külma- või soojusvahetust ja õhku liikuma panevate ventilaatorite soojusekvivalenti mõõtvad seadmed.

13. Pärast püsiva reiimi saavutamist ei tohi suurim erinevus väljaspool kere asuva kõige soojema ja kõige külmema punkti temperatuuri vahel olla üle 2 oC.

14. Kere keskmist välistemperatuuri ja kere keskmist sisetemperatuuri tuleb mõõta vähemalt 4 korda tunni aja jooksul.

15. Katsetus kestab nii kaua, kui on vajalik, et olla kindel reiimi püsivuses (vt käesoleva osa punkti 6). Kui kõik mõõtmised ei ole automaatsed ja registreeritud, tuleb katsetust jätkata järgmise kaheksa tunni jooksul, et veenduda reiimi püsivuses ja sooritada lõplikud mõõtmised.

b)  Vedelate toiduainete veo paagid

16. Järgnevalt kirjeldatavat meetodit kasutatakse ainult ühe või mitme sektsiooniga paakveokite puhul, mis on ette nähtud üksnes vedelate toiduainete, nagu piim, vedamiseks. Selliste paakide igal sektsioonil peab olema vähemalt üks luuk ja üks väljalasketoru ühendusotsik; mitme sektsiooni olemasolul eraldatakse need üksteisest vertikaalsete mitteisoleeritud vaheseintega.

17. Isotermiliste omaduste kontroll toimub püsival reiimil tühja paagi sisemise soojendamisega isotermilises kambris.

18. Kogu katse vältel tuleb isotermilises kambris hoida ühtlane ja püsiv keskmine temperatuur (lubatud kõrvalekalle ±0,5 oC) vahemikus +15 oC kuni +20 oC; paagi keskmine sisetemperatuur tuleb hoida püsival reiimil vahemikus +45 oC kuni +50 oC, paagi seinte keskmine temperatuur peab olema vahemikus +30 oC kuni +35 oC.

19. Õhk pannakse kambris pidevasse liikumisse nii, et õhu liikumiskiirus 10 cm kaugusel seintest hoitakse vahemikus 1 kuni 2 m/s.

20. Paagi sisse pannakse soojusvaheti. Kui paagis on mitu sektsiooni, siis pannakse soojusvaheti igasse neist. Soojusvahetid varustatakse elektritakistiga ja ventilaatoriga, mille võimsus on piisav, tagamaks, et pärast püsiva reiimi saavutamist erinevus kõrgeima ja madalaima temperatuuri vahel igas sektsioonis ei oleks üle 3 oC. Kui paagis on mitu sektsiooni, ei tohi kõige külmema sektsiooni keskmine temperatuur erineda kõige soojema sektsiooni keskmisest temperatuurist üle 2 oC. Temperatuuride mõõtmine toimub nii, nagu on määratud käesoleva osa punktis 21.

21. Temperatuuri mõõteriistad, mis on kaitstud kiirguse eest, pannakse paagi sisse ja sellest väljapoole 10 cm kaugusele seintest järgmisel viisil:

a) Kui paagis on ainult üks sektsioon, siis sooritatakse mõõtmised vähemalt 12 punktis, mis asuvad järgmistes kohtades:

­ kahe täisnurga all ristuva diameetri, ühe vertikaalse ja teise horisontaalse, 4 otspunktis paagi mõlema otsa lähedal;

­ kahe täisnurga all ristuva diameetri, mis on paagi telgtasandil horisontaali suhtes 45 o kaldu, 4 otspunktis.

b) Kui paagis on mitu sektsiooni, on mõõtepunktid järgmised:

kummaski otsmises sektsioonis vähemalt:

­ horisontaaldiameetri otspunktides paagi otsa läheduses ja vertikaaldiameetri otspunktides vaheseina läheduses;

ülejäänud sektsioonides vähemalt:

­ diameetri, mille kalle horisontaali suhtes on 45o, otspunktides ühe vaheseina läheduses, ja diameetri, mis on eelmisega risti, otspunktides teise vaheseina läheduses.

Paagi keskmine sisetemperatuur ja paagi keskmine välistemperatuur on kõikide seespool paaki tehtud mõõtmiste ja kõikide väljaspool paaki tehtud mõõtmiste aritmeetiline keskmine. Mitme sektsiooniga paakide puhul on iga sektsiooni keskmiseks sisetemperatuuriks nende mõõtmiste aritmeetiline keskmine, mis on tehtud selle sektsiooni sees, kusjuures neid mõõtmisi peab olema vähemalt neli.

22. Käivitatakse soojendus- ja õhu liikuma panemise seadmed ning soojusvahetust ja õhku liikuma panevate ventilaatorite soojusekvivalenti mõõtvad seadmed.

23. Pärast püsiva reiimi saavutamist ei tohi suurim erinevus väljaspool paaki asuva kõige soojema ja kõige külmema punkti temperatuuri vahel olla üle 2 oC.

24. Paagi keskmist välistemperatuuri ja paagi keskmist sisetemperatuuri tuleb mõõta vähemalt 4 korda tunni aja jooksul.

25. Katsetus kestab nii kaua, kui on vajalik, et olla kindel reiimi püsivuses (vt  käesoleva osa punkt 6). Kui kõik mõõtmised ei ole automaatsed ja registreeritud, tuleb katsetust jätkata järgmise kaheksa tunni jooksul, et veenduda reiimi püsivuses ja sooritada lõplikud mõõtmised.

c) Kõikide termosveokite tüüpide jaoks ühised sätted

i) Teguri K kontrollimine

26. Kui katsetuste eesmärgiks ei ole teguri K kindlaksmääramine, vaid ainult kontrollimine, kas see tegur on teatud piirväärtusest madalam, võib punktides 7 kuni 25 kirjeldatud katsetused katkestada kohe, kui sooritatud mõõtmised näitavad, et tegur K vastab nõutavatele tingimustele.

ii) Teguri K mõõtmiste täpsus

27. Katsejaamad peavad olema varustatud seadmete ja mõõteriistadega, mis on vajalikud tagamaks, et teguri K kindlaksmääramisel ei ole viga suurem kui ±10%.

iii) Katsetuste protokollid

28. Veoki iga katsetuse kohta koostatakse protokoll, mis koosneb:

­ I osast vastavalt näidisele nr 1A või 1B allpool; ja

­ II osast vastavalt näidisele nr 2A või 2B allpool.

Kasutuses olevate veokite isotermiliste omaduste kontroll

29. Kasutuses olevate veokite isotermiliste omaduste kontrolliks, nagu on ette nähtud käesoleva lisa osa 1 punkti 1 alapunktides b ja c, võivad pädevad asutused:

­ kasutada käesoleva osa punktides 7 kuni 27 kirjeldatud meetodeid; või

­ nimetada eksperdid, kes määravad veoki kuuluvuse ühte või teise termosveokite kategooriasse. Eksperdid peavad arvestama järgmiste üksikasjadega ja tegema oma järelduse alljärgneva alusel:

a) Veoki üldkontroll

Kontroll viiakse läbi veoki ülevaatuse teel järgnevas järjekorras, et määrata kindlaks:

i) isolatsioonikihi üldkonstruktsioon,

ii) isoleerimisviis,

iii) seinte liik ja olukord,

iv) isotermilise piirde seisukord,

v) seinte paksus

ja teha kõik asjakohased märkused veoki isotermiliste omaduste kohta. Sel eesmärgil võivad eksperdid nõuda veoki osade mahavõtmist ja kõikide dokumentide esitamist, mis on kontrolli teostamiseks vajalikud (skeemid, katsetuste protokollid, kirjeldused, arved jne).

b) Õhukindluse kontroll (ei kasutata paakveokite puhul)

Kontrolli teostab vaatleja, kes asub eredalt valgustatud piirkonda pandud veokis. Võib kasutada iga meetodit, mis annab täpsemaid tulemusi.

c) Otsused

i) Kui järeldused kere üldise seisukorra kohta on soodsad, võib veok jääda kasutusse termosveokina esialgselt määratud klassis, kuid mitte kauem kui kolmeks aastaks. Kui eksperdi või ekspertide järeldused on ebasoodsad, võib veoki kasutusse jätta ainult juhul, kui see läbib katsejaamas edukalt käesoleva osa punktides 7 kuni 27 kirjeldatud katsetused. Sel juhul võib selle jätta kasutusse veel kuueks aastaks.

ii) Kui tegemist on teatud tüüpi seeriaviisiliselt toodetud veokitega, mis vastavad käesoleva lisa osa 1 punkti 2 nõuetele ja kuuluvad ühele omanikule, võib lisaks iga veoki kontrollile mõõta tegurit K vähemalt ühel protsendil neist veokitest, järgides käesoleva osa punkte 7 kuni 27. Kui kontrolli- ja mõõtmistulemused on soodsad, võib kõik need veokid jätta kasutusse termosveokitena esialgselt määratud klassis veel kuueks aastaks.

d) Katsetuste protokollid

Kõigi eksperdi poolt teostatud veoki katsetuste kohta koostatakse protokoll, mis koosneb:

­ I osa vastavalt näidisele nr 1A allpool; ja

­ II osa vastavalt näidisele nr 3 allpool.

Uute veokite suhtes rakendatavad ajutised sätted

30. Kui 4 aasta jooksul, alates käesoleva kokkuleppe jõustumisest ei ole katsejaamade vähesuse tõttu võimalik vastavalt artikli 11 punktile 1 mõõta veokite tegurit K, kasutades punktides 7 kuni 27 kirjeldatud meetodeid, võib uute termosveokite vastavust käesolevas lisas sätestatud normidele kontrollida punkti 29 alusel ja hinnates täiendavalt isotermilisi omadusi, lähtudes järgmistest kaalutlustest:

veoki põhielementide (külgseinad, põrand, katus, luugid, uksed jms) isolatsioonimaterjal peab olema enam-vähem ühetaolise paksusega, mis meetrites ületab arvu, mis saadakse materjali niiskes keskkonnas määratud soojusjuhtivusteguri jagamisel selle kategooria jaoks sätestatud teguriga K, kuhu veoki määramist taotletakse.

C. Veokite termiliste seadmete efektiivsus

Veokite termiliste seadmete efektiivsuse kindlaksmääramise meetodid

31. Veokite termiliste seadmete efektiivsuse kindlaksmääramine toimub vastavalt käesoleva osa punktidele 32 kuni 47.

Külmikveok

32. Tühi veok pannakse isotermilisse kambrisse, mille keskmine temperatuur hoitakse ühtlase ja püsivana (lubatud kõrvalekalle ±0,5 oC) +30 oC juures. Kambri õhk, mis hoitakse niiskena, kusjuures kastepunkt reguleeritakse tasemele +25 oC (lubatud kõrvalekalle ±2 oC), pannakse liikuma nii, nagu on kirjeldatud käesoleva osa punktis 9.

33. Temperatuuri mõõteriistad, mis on kaitstud kiirguse eest, pannakse kere sisse ja sellest väljapoole käesoleva osa punktides 3 ja 4 määratud kohtadesse.

34. a) Kui kere keskmine sisetemperatuur võrdsustub kere keskmise välistemperatuuriga (+30 oC), siis valatakse valmistajatehase poolt määratud või normaalselt mahutatav suurim külmutusaine kogus veoki (välja arvatud mitteteisaldatavate eutektiliste plaatidega ja vedelgaasi kasutava süsteemiga varustatud veokid) selleks ettenähtud mahutitesse. Uksed, luugid ja muud avad suletakse ja veoki siseventilatsiooniseadmed, kui need on olemas, käivitatakse suurimal võimsusel. Uute veokite korral, kui on saavutatud klassile, kuhu veok eeldatavalt kuulub, ettenähtud temperatuur, käivitatakse lisaks kere sees kütteseade, mille soojusvõimsus on 35% sellest soojusest, mis vahetub läbi seinte püsiva reiimi juures. Katsetuse vältel külmutusainet juurde ei valata.

b) Mitteteisaldatavate eutektiliste plaatidega veokite puhul peab katsetus sisaldama eelfaasi eutektilise lahuse külmutamiseks. Kui kere keskmine sisetemperatuur ja plaatide temperatuur on saavutanud kere keskmise välistemperatuuri (+30 oC), käivitatakse sel eesmärgil, pärast uste ja luukide sulgemist, plaatide jahutusseade 18 järjestikuseks tunniks. Kui jahutusseade töötab tsükliliselt, peab see töötama 24 tundi. Uute veokite korral, kui on saavutatud klassile, kuhu veok eeldatavalt kuulub, ettenähtud temperatuur, käivitatakse kere sees kohe pärast jahutusseadme väljalülitamist kütteseade, mille võimsus on 35% sellest soojusest, mis vahetub läbi seinte püsiva reiimi juures. Katsetuse käigus ei toimu mingit lahuse korduvkülmutamist.

c) Vedelgaasi kasutava süsteemiga varustatud veokite puhul tuleb järgida järgmist protseduuri: pärast seda kui kere keskmine sisetemperatuur on võrdsustunud keskmise välistemperatuuriga (+30 oC), täidetakse vedelgaasi jaoks ettenähtud reservuaarid valmistaja poolt ettekirjutatud tasemeni. Seejärel suletakse uksed, luugid ja muud avad nagu normaalse kasutuse tingimustes ja käivitatakse suurimal võimsusel veoki siseventilatsiooniseadmed, kui need on olemas. Termostaat reguleeritakse temperatuurile, mis ei ole üle 2 o madalam veoki eeldatava klassi piirtemperatuurist. Alustatakse kere jahutamist. Samaaegselt kere jahutamisega lisatakse kasutatud külmutusaine asemele uut. Lisamine toimub:

­ kas ajavahemikul jahutamise alguse ja selle hetke vahel, mil esimest korda saavutatakse klassile, kuhu veok eeldatavalt kuulub, ettenähtud temperatuur;

­ või kolme tunni vältel alates jahutamise algusest, olenevalt sellest, kumb on lühem.

Pärast seda külmutusainet katsetuse käigus juurde ei lisata.

Uute veokite korral käivitatakse kere sees kütteseade, mille võimsus on 35% sellest võimsusest, mis vahetub läbi seinte püsiva reiimi juures, kui on saavutatud klassile ettenähtud temperatuur.

35. Kere keskmist välistemperatuuri ja kere keskmist sisetemperatuuri tuleb mõõta vähemalt iga 30 minuti järel.

36. Katsetust jätkatakse 12 tundi pärast seda, kui kere keskmine sisetemperatuur on saavutanud klassile, kuhu veok eeldatavalt kuulub, ettenähtud alampiiri (A = +7 oC; B = -10 oC; C = -20 oC; D = 0 oC) või mitteteisaldatavate eutektiliste plaatidega veokite korral pärast jahutusseadme seiskamist. Katsetus loetakse rahuldavaks, kui nimetatud 12-tunnise perioodi vältel kere keskmine sisetemperatuur ei ületa eespool nimetatud alampiiri.

Külmutusveok

37. Katsetused viiakse läbi käesoleva osa punktides 32 ja 33 kirjeldatud tingimustel.

38. Kui kere keskmine sisetemperatuur saavutab välistemperatuuri (+30 oC), suletakse uksed, luugid ja muud avad ning käivitatakse suurimal võimsusel külmutusseade ja siseventilatsiooniseadmed, kui need on olemas. Uute veokite korral käivitatakse lisaks kere sees kütteseade, mille võimsus on 35% sellest võimsusest, mis vahetub läbi seinte püsiva reiimi juures, kui on saavutatud klassile, kuhu veok eeldatavalt kuulub, ettenähtud temperatuur.

39. Kere keskmist välistemperatuuri ja kere keskmist sisetemperatuuri mõõdetakse vähemalt iga 30 minuti järel.

40. Katsetust jätkatakse 12 tundi pärast seda, kui kere keskmine sisetemperatuur on saavutanud:

­ kas klassile, kuhu veok eeldatavalt kuulub, ettenähtud alampiiri klasside A, B ja C puhul (A = 0 oC; B = -10 oC; C = -20 oC); või

­ vähemalt klassile, kuhu veok eeldatavalt kuulub, ettenähtud ülempiiri klasside D, E ja F puhul (D = 0 oC; E = -10 oC; F = -20 oC). Katsetus loetakse rahuldavaks, kui külmutusseade suudab hoida ettenähtud temperatuuritingimusi nimetatud 12-tunnise perioodi vältel, kusjuures külmutusseadme automaatset ülessulamist, kui see toimus, ei võeta arvesse.

41. Kui külmutusseade koos kogu lisavarustusega on pädeva asutuse jaoks rahuldavalt läbinud eraldi katsetuse selle kasuliku külmutusvõimsuse määramiseks ettenähtud temperatuuril, võib veokit ilma efektiivsuse katsetusteta tunnustada külmutusveokina, kui seadme kasulik külmutusvõimsus pideval reiimil on suurem kui teguriga 1,75 korrutatud vaadeldava klassi soojuskadu seinte kaudu.

42. Kui mehaaniline külmutusseade vahetatakse välja teist tüüpi seadme vastu, võib pädev asutus:

a) nõuda, et veokile tehtaks punktides 37 kuni 40 ettenähtud mõõtmised ja kontrollimised;

b) veenduda, et uue külmutusmasina kasulik külmutusvõimsus veoki klassile ettenähtud temperatuuri juures on vähemalt võrdne asendatud masina külmutusvõimsusega; või

c) veenduda, et uue külmutusmasina kasulik külmutusvõimsus vastab punkti 41 nõuetele.

Köetav veok

43. Tühi veok pannakse isotermilisse kambrisse, mille temperatuur hoitakse ühtlase ja püsivana võimalikult madalal tasemel. Õhk kambris pannakse liikuma vastavalt käesoleva osa punktile 9.

44. Temperatuuri mõõteriistad, mis on kaitstud kiirguse eest, pannakse kere sisse ja sellest väljapoole käesoleva osa punktides 3 ja 4 määratud kohtadesse.

45. Uksed, luugid ja muud avad suletakse ning veoki kütteseade ja siseventilatsiooniseadmed, kui need on olemas, käivitatakse suurimal võimsusel.

46. Kere keskmist välistemperatuuri ja kere keskmist sisetemperatuuri mõõdetakse vähemalt iga 30 minuti järel.

47. Katsetust jätkatakse 12 tundi pärast seda, kui erinevus kere keskmise sisetemperatuuri ja keskmise välistemperatuuri vahel on saavutanud taseme, mis vastab sellele klassile ettenähtud tingimustele, kuhu veok eeldatavalt kuulub. Uute veokite korral tõstetakse seda 35% võrra. Katsetus loetakse rahuldavaks, kui kütteseade on võimeline eespool nimetatud 12 tunni vältel hoidma ettenähtud temperatuurierinevust.

Katsetuste protokollid

48. Veoki iga katsetuse kohta koostatakse protokoll, mis koosneb:

­ 1. osa vastavalt näidisele nr 1A või 1B allpool, kui seda ei ole juba tehtud punktis 28 ettenähtud katsetuste protokolli jaoks; ja

­ 3. osa vastavalt näidisele nr 4A, 4B, 4C, 5 või 6 allpool.

Kasutuses oleva veoki termiliste seadmete efektiivsuse kontroll

49. Kontrollimaks iga kasutuses oleva külmik-, külmutus- või köetava veoki termilise seadme efektiivsust, nagu on ette nähud käesoleva lisa osa 1 punkti 1 alapunktides b ja c, võivad pädevad asutused:

­ kasutada käesoleva osa punktides 32 kuni 47 kirjeldatud meetodeid; või

­ nimetada eksperdid, kes rakendavad järgmisi sätteid:

a) Külmikveok

Kontrollitakse, kas tühja veoki sisetemperatuuri, mis eelnevalt oli viidud välistemperatuurini, saab viia käesolevas lisas klassile, kuhu veok kuulub, ettenähtud piirtemperatuurini ja hoida madalamal nimetatud piirtemperatuurist perioodi t vältel, kui , kus on vahe +30 oC ja nimetatud piirtemperatuuri vahel ja on vahe katsetuse ajal oleva keskmise välistemperatuuri ja eespool nimetatud piirtemperatuuri vahel, kusjuures välistemperatuur ei või olla madalam kui +15 oC. Kui tulemused on rahuldavad, võib veok jääda kasutusse külmikveokina esialgselt määratud klassis järgnevaks, mitte rohkem kui kolmeaastaseks perioodiks.

b) Külmutusveok

Kontrollitakse, kas välistemperatuuril mitte alla +15 oC saab tühja veoki sisetemperatuuri viia:

­ A-, B- ja C-klassi puhul käesolevas lisas ettenähtud madalaima temperatuurini;

­ D-, E- ja F-klassi puhul käesolevas lisas ettenähtud piirtemperatuurini.

Kui tulemused on rahuldavad, võib veok jääda kasutusse külmutusveokina esialgselt määratud klassis järgnevaks, mitte rohkem kui kolmeaastaseks perioodiks.

c) Köetav veok

Kontrollitakse, kas on võimalik saavutada ning vähemalt 12 tundi hoida käesolevas lisas ettenähtud vahet veoki sisetemperatuuri ja välistemperatuuri vahel, mis määrab kindlaks klassi, kuhu veok kuulub (22 oC A-klassi puhul ja 32 oC B-klassi puhul). Kui tulemused on rahuldavad, võib veok jääda kasutusse köetava veokina esialgselt määratud klassis järgnevaks, mitte rohkem kui kolmeaastaseks perioodiks.

d) Ühised sätted külmik-, külmutus- ja köetava veoki kohta

i) Kui tulemused ei ole rahuldavad, võib külmik-, külmutus- või köetava veoki jätta kasutusse eelnevalt määratud klassis ainult juhul, kui see läbib katsejaamas edukalt käesoleva osa punktides 32 kuni 47 kirjeldatud katsetused. Sel juhul võib selle jätta kasutusse järgnevaks kuueaastaseks perioodiks.

ii) Kui tegemist on teatud tüüpi seeriaviisiliselt toodetud külmik-, külmutus- või köetavate veokitega, mis vastavad käesoleva lisa osa 1 punkti 2 nõuetele ja kuuluvad ühele omanikule, võib lisaks termiliste seadmete kontrollile (tagamaks nende rahuldav üldseisund) määrata katsejaamas jahutus- või kütteseadmete efektiivsuse vähemalt ühel protsendil neist veokitest vastavalt käesoleva osa punktide 32 kuni 47 sätetele. Kui efektiivsuse kontrolli ja mõõtmise tulemused on soodsad, võivad kõik need veokid jääda kasutusse esialgselt määratud klassis järgnevaks kuueaastaseks perioodiks.

e) Katsetuste protokollid

Eksperdi poolt teostatud veoki iga katsetuse kohta koostatakse protokoll, mis koosneb:

­ I osa vastavalt näidisele nr 1A allpool, kui seda ei ole juba tehtud punkti  29 alapunktis d ettenähtud katsetuste protokolli jaoks; ja

­ III osa vastavalt näidisele nr 7, 8 või 9 allpool.

Uute veokite suhtes rakendatavad ajutised sätted

50. Kui 4 aasta jooksul, alates käesoleva kokkuleppe jõustumisest vastavalt artikli 11 lõikele 1, ei ole katsejaamade vähesuse tõttu võimalik määrata veokite termiliste seadmete efektiivsust, kasutades käesoleva osa punktides 32 kuni 47 kirjeldatud meetodeid, võib uute külmik-, külmutus- ja köetavate veokite normidele vastavust kontrollida käesoleva osa punkti 49 alusel.

D. Seadme kasuliku külmutusvõimsuse W0 mõõtmise kord mittejäätunud aurusti korral

51. Temperatuuride tasakaalu korral on kasulik külmutusvõimsus võrdne kalorimeetrilise kambri või veoki, millesse on pandud külmutusseade, seinu läbiva soojusvoo ja ventilaatoriga varustatud kütteseadme poolt keres hajutatud küttevõimsuse Wj summaga:

52. Külmutusseade paigaldatakse kalorimeetrilisse kambrisse või veokisse.

Enne külmutusvõimsuse määramist mõõdetakse iga kord üldine soojusläbikanne seinte ühe keskmise temperatuuri järgi. Kasuliku külmutusvõimsuse määramisel võetakse iga soojusliku tasakaalu korral seinte keskmise temperatuuri juures arvesse katsejaama kogemustel põhinev aritmeetiline parandustegur.

Saavutamaks suurimat täpsust, on soovitav kasutada kalibreeritud kalorimeetrilist kambrit.

Mõõtmisi ja meetodeid on kirjeldatud eespool punktides 1 kuni 15. Ent piisab U vahetust määramisest, kusjuures selle teguri väärtus on määratud järgmise suhtega:

kus: W on sisemise küttekeha ja ventilaatorite abil hajutatud küttevõimsus (vattides),

on keskmise sisetemperatuuri ja keskmise välistemperatuuri vahe,

U on soojusvoog külmutusseadmega varustatud kalorimeetrilise kambri või veoki sise- ja välisõhu temperatuuride vahe kraadi kohta.

Kalorimeetriline kamber või veok pannakse katsetuskambrisse. Kalorimeetrilise kambri kasutamisel ei tohi olla rohkem kui 35% kogusoojusvoost W0.

53. Vajadusel võib järgnevat meetodit kasutada nii prototüübi jaoks kui ka seeriaviisiliselt toodetava veoki katsetusteks. Sel juhul määratakse kasulik külmutusvõimsus korrutades külmutusvedeliku voo massi (m) seadmest väljuva külmutusaine auru entalpia (h0) ja seadmesse siseneva vedeliku entalpia (hi) vahega. Kasuliku külmutusvõimsuse saamiseks tuleb maha arvata õhku liikuma panevate ventilaatorite poolt toodetud soojus Wf. Suurust Wf on raske mõõta, kui õhku liikuma panevaid ventilaatoreid käitab väline mootor. Sel juhul ei ole entalpia meetod soovitav. Kui ventilaatoreid käitavad sisemised elektrimootorid, mõõdetakse elektrilist võimsust vastavate mõõteriistadega, mille täpsus on 3%.

Soojuslik tasakaal on määratud valemiga:

Vastavad meetodid on kirjeldatud standardites ISO 971, BS 3122, DIN, NEN jne. Soojusliku tasakaalu saavutamiseks pannakse veoki sisse elektriline küttekeha.

54. Mõõteriistadega varustatus

Katsejaamad peavad olema varustatud mõõteriistadega teguri U väärtuse mõõtmiseks täpsusega 5%. Õhu äravoolust tingitud soojuse äravool ei või ületada 5% läbi kalorimeetrilise kambri või läbi veoki seinte toimuvast üldisest soojuse läbikandest. Külmutusaine kulu peab mõõtma täpsusega 5%. Külmutusvõimsus peab olema määratud täpsusega 10%.

Kalorimeetrilise kambri või veoki mõõteriistad peavad vastama eespool toodud punktidele 3 ja 4. Mõõdetakse:

a) õhutemperatuuri:

­ vähemalt nelja ühtlaselt jaotatud termomeetriga aurusti sisselaskeava juures;

­ vähemalt nelja ühtlaselt jaotatud termomeetriga aurusti väljalaskeava juures;

­ vähemalt nelja ühtlaselt jaotatud termomeetriga kondenseerija sisselaskeava juures;

­ termomeetrid peavad olema kaitstud soojuskiirguse eest;

b) energiatarvet:

mõõteriistad peavad olema ette nähtud külmutusseadme elektrienergia või kütuse tarbimise mõõtmiseks;

c) pöörlemiskiirust:

mõõteriistad peavad olema ette nähtud kompressorite ja ventilaatorite pöörlemiskiiruste mõõtmiseks või võimaldama nende kiiruste arvutamise, kui vahetu mõõtmine on võimatu;

d) rõhku:

suure täpsusega (1%) manomeetrid paigaldatakse kondenseerijale, aurustile ja kompressori sisselaskeavale, kui aurusti on varustatud rõhuregulaatoriga;

e) soojushulka:

ventilaatori ja elektriliste takistitega varustatud sisemiste kütteseadmete poolt hajutatav soojusvoog ei tohi ületada 1W/cm2 ning küttekeha peab olema kaitstud väikest soojusjuhtivust omava kattega.

55. Katsetuse tingimused

i) Väljaspool kalorimeetrilist kambrit või veokit tuleb õhu temperatuur kondenseerija sisselaskeava juures hoida 30  0.5 C juures.

ii) Kalorimeetrilise kambri või veoki sees (aurustisse õhu sisselaskeava juures) on kolm temperatuuride taset vahemikus -25 C kuni +12 C, sõltuvalt seadme tehnilistest parameetritest. Üks tasemetest on tootja poolt antud klassile määratud minimaalne temperatuur hälbega 1 C.

Keskmise sisetemperatuuri hälve ei või olla üle 0.5 C. Külmutusvõimsuse mõõtmise ajal peab sooja hajumise kalorimeetrilises kambris või veokis hoidma muutumatul tasemel hälbega 1 C.

56. Katsetamise kord

Katsetamine jaguneb kaheks tähtsamaks osaks: jahutamise faasiks ja kasuliku külmutusvõimsuse mõõtmiseks kolmel tõusval temperatuuritasemel.

a) Jahutamise faas; kalorimeetrilise kambri või veoki lähtetemperatuur ei või erineda ettenähtud ümbritseva keskkonna temperatuurist üle 3 C. Seejärel alandatakse seda kuni -25 C (või klassi miinimumtemperatuurini).

b) Kasuliku külmutusvõimsuse mõõtmine igal sisetemperatuuri tasemel.

Esimene katsetus, kestusega vähemalt neli tundi igal temperatuuritasemel, viiakse läbi (külmutusseadme) termostaadiga, tasakaalustamaks kalorimeetrilise kambri või veoki sisemuse ja väliskeskkonna vahelist soojuse ülekannet.

Teine katsetus viiakse läbi väljalülitatud termostaadiga suurima külmutusvõimsuse määramiseks. Sisemise küttekeha küttevõimsus loob tasakaalu tingimuse igal punktis 55 ettenähtud temperatuuritasemel.

Teise katsetuse kestus peab olema vähemalt neli tundi.

Enne temperatuuritasandi muutmist ühelt tasandilt teisele peab kambri või veoühiku üles sulatama (manuaalselt).

Kui külmutusseade võib töötada rohkem kui ühel energialiigil, peab katsetuse läbi viima neist igaühega.

Kui kompressorit käitatakse sõiduki mootori abil, peab katsetuse läbi viima valmistaja poolt kompressorile määratud minimaalsel ja nimipöörlemiskiirusel.

Kui kompressorit käitatakse sõiduki liikumise abil, peab katsetuse läbi viima valmistaja poolt kompressorile määratud nimipöörlemiskiirusel.

Sama metoodikat kasutatakse punktis 53 kirjeldatud entalpiameetodi puhul, kuid sel juhul peab igal temperatuuritasemel mõõtma ka aurusti ventilaatorite poolt hajutatava soojuse.

57. Ettevaatusabinõud

Kuna kasuliku külmutusvõimsuse mõõtmisi teostatakse külmutusseadme väljalülitatud termostaadiga, peavad olema täidetud järgmised ohutusabinõud:

­ kui veokil on kuumade gaaside sissepihustamise süsteem, peab see katsetuse ajal oleme välja lülitatud;

­ üksikuid silindreid väljalülitava automaatse regulaatoriga külmutusseadme (seadme külmutusvõimsuse vastavusse viimiseks mootori võimsusega) puhul peab katsetust läbi viima sellise silindrite arvuga, mis vastab antud temperatuurile.

58. Kontrollimised

Peab kontrollima, et

i) ülessulatamise süsteem ja termostaat töötavad veatult,

ii) õhuringluse määr vastab valmistaja poolt määratule,

iii) katsetusel kasutatav külmutusaine vastab tootja poolt määratule,

ja näitama kasutatud meetodid katsetuste protokollis.

59. Katsetuste protokollid

Vastava tüübi katsetuste protokoll koostatakse vastavalt näidisele nr 10 allpool.

Näidis nr 1A

Näidis nr 1B

Näidis nr 2A

Näidis nr 2B

Näidis nr 3

Näidis nr 4A

Näidis nr 4B

Näidis nr 4C

Näidis nr 5

Näidis nr 6

Näidis nr 7

Näidis nr 8

Näidis nr 9

Näidis nr 10

Lisa 1
Osa 3

A. Lisa 1 osa 1 punktis 4 ettenätud tunnistuse näidis veoki normidele vastavuse kohta

B. Tunnistustahvel veoki vastavuse kohta, nagu on ette nähtud lisa 1 osa 1 punktis 4

1. Tunnistustahvli peab veokile kinnitama kindlalt ja hästi nähtavasse kohta teiste ametlikel eesmärkidel väljaantud tahvlite kõrvale. Allpool toodud näidisele vastav tahvel peab olema ristkülikukujuline, korrosiooni- ja tulekindel, mõõtmetega vähemalt 160x100 mm. Järgnevalt toodud kirjed peab loetavalt ja kustutamatult tahvlile kandma vähemalt inglise, prantsuse või vene keeles:

a) ladina tähed «ATP», millele järgnevad sõnad «KINNITATUD KIIRESTI RIKNEVATE TOIDUAINETE VEOKS»;

b) «KINNITAMISE NUMBER», millele järgneb vastavust kinnitanud riigi eraldusmärk (mida kasutatakse rahvusvahelises teeliikluses) ja kinnituse number (numbrid, tähed jne);

c) «VEOKI NUMBER», millele järgneb konkreetse veoki identifitseerimiseks ettenähtud number (mis võib olla ka tehasenumber);

d) «ATP TÄHIS», millele järgneb lisa 1 osas 4 sätestatud tunnustähis vastavalt veoki klassile ja kategooriale;

e) «KEHTIV KUNI», millele järgneb veoki kinnituse tähtaja lõppemise kuupäev (kuu ja aasta). Kui kinnitus pikendatakse pärast katsetust või ülevaatust, võib järgmise tähtaja lõppkuupäeva lisada samale reale.

2. Tähtede «ATP», samuti tunnustähise tähtede kõrgus peab olema ligikaudu 20 mm. Teiste tähtede ja numbrite kõrgus ei tohi olla väiksem kui 5 mm.

 

Lisa 1
Osa 4

Eriveokite tunnustähised

Käesoleva lisa osa 1 punktis 5 sätestatud tunnustähised koosnevad valgele põhjale kantud tumesinistest suurtest ladina tähtedest. Tähtede kõrgus peab olema vähemalt 100 mm. Tähised peavad vastama alljärgnevale.

Veok Tunnustähis
Normaalse isolatsiooniga termosveok IN
Suurendatud isolatsiooniga termosveok IR
A-klassi normaalse isolatsiooniga külmikveok RNA
A-klassi suurendatud isolatsiooniga külmikveok RRA
B-klassi suurendatud isolatsiooniga külmikveok RRB
C-klassi suurendatud isolatsiooniga külmikveok RRC
D-klassi normaalse isolatsiooniga külmikveok RND
D-klassi suurendatud isolatsiooniga külmikveok RRD
A-klassi normaalse isolatsiooniga külmutusveok FNA
A-klassi suurendatud isolatsiooniga külmutusveok FRA
B-klassi normaalse isolatsiooniga külmutusveok FNB1
B-klassi suurendatud isolatsiooniga külmutusveok FRB
C-klassi normaalse isolatsiooniga külmutusveok FNC1
C-klassi suurendatud isolatsiooniga külmutusveok FRC
D-klassi normaalse isolatsiooniga külmutusveok FND
D-klassi suurendatud isolatsiooniga külmutusveok FRD
E-klassi normaalse isolatsiooniga külmutusveok FNE1
E-klassi suurendatud isolatsiooniga külmutusveok FRE
F-klassi normaalse isolatsiooniga külmutusveok FNF1
F-klassi suurendatud isolatsiooniga külmutusveok FRF
A-klassi normaalse isolatsiooniga köetav veok CNA
A-klassi suurendatud isolatsiooniga köetav veok CRA
B-klassi suurendatud isolatsiooniga köetav veok CRB

Kui veok on varustatud teisaldatava või mitteautonoomse termilise seadmega, peab tunnustähisele või -tähistele olema lisatud täht X.

Ülaltoodud tunnustähise või -tähiste all näidatakse käesoleva lisa osa 3 A punktis 8 toodud kuupäev (kuu, aasta), s.o veokile väljaantud tunnistuse kehtivuse lõppemise kuupäev.

1 Vt. ajutisi sätteid käesoleva lisa punktis 5.

 

Lisa 2

Veokite valik ja temperatuuritingimused, mida tuleb järgida sügavkülmutatud ja külmutatud toiduainete veol

1. Järgmiste sügavkülmutatud ja külmutatud toiduainete veoks valitakse veok ja kasutatakse seda nii, et veo ajal ei ületaks toiduainete temperatuur määratud temperatuuri veose mis tahes punktis.

2. Niisiis peab toiduainete temperatuur veose mis tahes punktis olema laadimise, veo ja mahalaadimise ajal määratud või madalamal tasemel.

3. Kui veokit on vajalik avada, näiteks kontrollimiseks, on oluline tagada, et toiduaineid ei mõjutaks tingimused, mis tulenevad protseduuridest ja oludest, mis on vastuolus käesoleva lisa eesmärkidega ja kaupade piirikontrolli tingimuste kooskõlastamise rahvusvahelise konventsiooniga.

4. Mõningate tööde ajal, nagu külmutusveoki aurusti ülessulatamine, on lubatud osal veosel, näiteks aurusti läheduses, toiduainete pinna temperatuuri lühiajaline tõus üle vastava temperatuuri, kuid mitte rohkem kui 3 C.

Jäätis    -20 °C
Külmutatud või sügavkülmutatud kala, kalatooted, molluskid, vähilaadsed ja kõik muud sügavkülmutatud toiduained 

  -18 °C
Kõik külmutatud toiduained (välja arvatud või)    -12 °C
Või    -10 °C

Allpool nimetatud sügavkülmutatud ja külmutatud toiduained kuuluvad sihtpunktis koheselt edasisele töötlemisele:1

Või

Kontsentreeritud puuviljamahl

1 Loetletud, sihtpunktis koheselt edasisele töötlemisele kuuluvate toiduainete veo ajal on lubatud temperatuuri järk-järguline tõus sellisel määral, et nende sihtkohta saabumisel ei ole temperatuur kõrgem saatja poolt määratud ja veolepingus toodud suurusest. See temperatuur ei või olla kõrgem samale toiduainele lisas 3 sätestatud maksimaalsest külmutamise temperatuurist. Saatekirjas peab olema märgitud toiduaine nimetus, kas ta on sügavkülmutatud või külmutatud ja et ta kuulub sihtpunktis koheselt edasisele töötlemisele. Sellist vedu peab teostama ATP kohaselt veole lubatud veokiga, kasutamata termilist seadet toiduainete temperatuuri tõstmiseks.

 

Lisa 3

Mõningate sügavkülmutamata või külmutamata toiduainete veo temperatuuritingimused

Nimetatud toiduainete temperatuur ei tohi veo ajal olla kõrgem allpool toodud temperatuuridest:

Tapasaadused +3 °C3
Või +6 °C
Metslinnu- ja ulukiliha +4 °C
Piim (toorpiim või pastöriseeritud) paagis, mis on ette nähtud
koheseks kasutamiseks
+4 °C3
Piim toiduainetetööstuse jaoks +6 °C3
Piimatooted (jogurt, keefir, koor ja toorjuust) +4 °C3,4
Kalad, molluskid ja vähilaadsed1 Peab alati vedama sulavas jääs
Lihatooted2 +6 °C
Liha (välja arvatud subproduktid) +7 °C
Kodulinnu- ja küülikuliha +4 °C

1 Välja arvatud suitsutatud, soolatud, kuivatatud või eluskala, elusad molluskid ja elusad vähilaadsed.

2 Välja arvatud soolamise, suitsutamise, kuivatamise või steriliseerimise teel stabiliseeritud tooted.

3 Üldiselt ei tohi veo kestus ületada 48 tundi.

4 «Toorjuust» tähendab valmimata juustu, mis on kasutamiskõlblik varsti pärast tootmist ja mille säilivusaeg on piiratud.

* Kokkulepe, mis on sõlmitud 1970. aasta 1. septembril Genfis ning millega Eesti Vabariik ühines Vabariigi Valitsuse 1997. aasta 23. detsembri määruse nr 251 alusel, jõustub Eesti Vabariigi suhtes 6. veebruaril 1999.

** Vagunid, veoautod, haagised, poolhaagised, konteinerid ja muud sarnased veokid.

*** Paakveoki korral tähendab mõiste «kere» selles määratluses paaki ennast.

**** Muudatuse jõustumise kuupäev on 15. mai 1991.

***** Härmatise tekke vältimiseks.

Agreement on the International Carriage of Perishable Foodstuffs and on the Special Equipment to be Used for Such Carriage