Põllumajandusministeeriumi põhimäärus
Vastu võetud 30.07.2004 nr 264
Määrus kehtestatakse «Vabariigi Valitsuse seaduse» (RT I 1995, 94, 1628; 1996, 49, 953; 88, 1560; 1997, 29, 447; 40, 622; 52, 833; 73, 1200; 81, 1361 ja 1362; 87, 1468; 1998, 28, 356; 36/37, 552; 40, 614; 107, 1762; 111, 1833; 1999, 10, 155; 16, 271 ja 274; 27, 391; 29, 398 ja 401; 58, 608; 95, 843 ja 845; 2000, 49, 302; 51, 319 ja 320; 54, 352; 58, 378; 95, 613; 102, 677; 2001, 7, 16; 53, 305; 59, 358; 94, 578; 100, 646; 102, 677; 2002, 57, 354; 87, 505; 90, 520; 96, 563; 2003, 4, 22; 21, 122; 51, 349; 81, 542; 88, 590; 2004, 22, 148) § 42 lõike 1 alusel.
1. peatükk
ÜLDSÄTTED
§ 1. Põllumajandusministeerium
(1) Põllumajandusministeerium (edaspidi ministeerium) on valitsusasutus, kes täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas.
(2) Oma ülesannete täitmisel esindab ministeerium riiki.
§ 2. Pitsat ja eelarve
(1) Ministeeriumil on sõõrikujuline 50 mm läbimõõduga pitsat, mille keskel on väike riigivapp. Sõõri ülemises ääres on sõna «PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM».
(2) Ministeeriumil on eelarve ja arvelduskontod Riigikassa kontsernikonto koosseisus. Ministeeriumi kulud kaetakse riigieelarvest.
§ 3. Aruandekohustuslikkus
Ministeerium on aruandekohustuslik Vabariigi Valitsuse ees, kes suunab ja koordineerib tema tegevust ning teostab tema üle seadusega sätestatud korras teenistuslikku järelevalvet.
§ 4. Asukoht
Ministeerium asub Tallinnas. Ministeeriumi postiaadress on Lai 39/41, 15056 Tallinn.
2. peatükk
MINISTEERIUMI TEGEVUSVALDKOND, TEGEVUSE EESMÄRK
JA ÜLESANDED
§ 5. Ministeeriumi tegevusvaldkond
Põllumajandusministeeriumi tegevusvaldkonnaks on riigi põllumajanduse arengukavade koostamine ja elluviimine ning vastavate abinõude ellurakendamine, põllumajandussaaduste töötlemise ja põllumajanduse turukorralduse, teravilja kõrgpaljundusseemne ja toiduteravilja riigireservialase tegevuse korraldamine, toidukontroll ja -järelevalve, taimekaitse, veterinaaria, tõu- ja sordiaretuse, maaparanduse, põllumajandusteaduse, -hariduse ja -koolituse korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.
§ 6. Ministeeriumi tegevuse eesmärk
Ministeeriumi tegevuse eesmärk on luua tingimused Eesti maaelu, põllu- ja kalamajanduse jätkusuutlikuks ja mitmekesiseks arenguks, tagada ohutu ja nõuetekohane toit ja sööt ning hea loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse alane olukord maaelu-, põllumajandus- ja kalanduspoliitika väljatöötamise, elluviimise ja tulemuste hindamise ning toiduohutuse, loomatervise ja -kaitse ning taimetervise ja -kaitse nõuete väljatöötamise ja rakendamise korraldamise kaudu.
§ 7. Ministeeriumi põhiülesanded
(1) Ministeeriumi põhiülesanded on:
1) välja töötada
valitsemisala tegevusvaldkondades arengukavad ning korraldada nende
rahastamine, elluviimine ja tulemuste hindamine;
2) osaleda
ministeeriumi tegevusvaldkonnaga seotud arengukavade väljatöötamisel
koostöös teiste asjaomaste ministeeriumidega;
3) välja
töötada valitsemisala tegevusvaldkondade korraldamiseks õigusaktide
eelnõud, tagada nende vastavus põhiseadusele ja seadustele ning täita
õigusaktidega määratud ülesanded;
4) korraldada
valitsemisalas rahvusvahelist koostööd, sealhulgas Euroopa Liidu
otsustusprotsessis ja tema asutuste töös osalemist.
(2) Ministeerium täidab «Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtse programmdokumendi 2004–2006» prioriteedi 3 «Põllumajandus, kalandus ja maaelu» ja selles toodud meetmete rakendusasutuse ülesandeid.
(3) Ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste pädevus ministeeriumi valitsemisalas olevate ülesannete täitmisel on sätestatud nende põhimäärustes.
3. peatükk
MINISTEERIUMI JUHTIMINE
§ 8. Põllumajandusminister
(1) Ministeeriumi juhib põllumajandusminister (edaspidi minister ).
(2) Minister:
1) juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi
valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi;
2) vastutab põhiseaduse,
ministeeriumi valitsemisala korraldavate teiste seaduste, Riigikogu
otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste ja otsuste ning Vabariigi
Valitsuse määruste ja korralduste täitmise eest;
3)
otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende
otsustamine ei ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud
alluvatele ametiasutustele või ametnikele;
4) esindab
ministeeriumi ja annab volitusi ministeeriumi esindamiseks;
5)
esindab ministeeriumi valitsemisala piires riiki kohtus tsiviilasjades
ja kriminaalasjades tsiviilhageja või -kostjana, võib anda üld- ja
erivolitusi riigi esindamiseks kohtus ning tal on ministeeriumi
valitsemisala piires riigi lepingulise esindaja volitamise õigus
tsiviilkohtu-, halduskohtu- ja kriminaalmenetluses;
6) korraldab
ministeeriumi valitsemisala piires kohtus riigi esindamise kohta
informatsiooni kogumist ja edastamist;
7) nimetab Eesti esindajad
valitsemisala valdkonnaga tegelevatesse Euroopa Liidu asutustesse, nagu
Ühenduse Sordiamet ja Euroopa Toiduohutusamet;
8) teeb Vabariigi
Valitsusele ettepaneku kantsleri ametisse nimetamiseks ja ametist
vabastamiseks;
9) kantsleri ettepanekul nimetab ametisse ja vabastab
ametist ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste
peadirektorid, samuti teiste riigiasutuste juhid, kui seaduses ei ole
sätestatud teisiti, ministeeriumi asekantslerid ja osakonnajuhatajad
ning kohaldab neile ergutusi ja määrab distsiplinaarkaristusi, sõlmib
kantsleri ettepanekul töölepingud ministeeriumi hallatavate
riigiasutuste juhtidega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti;
10) kinnitab asekantslerite ja osakonnajuhatajate ametijuhendid;
11)
kehtestab kooskõlas asjaomase konkursi- ja atesteerimiskomisjoniga
ministeeriumi ametnike atesteerimisnõuded;
12) kinnitab
ministeeriumi teenistujate koosseisu ja struktuuriüksuste põhimäärused;
13) pärib aru ministeeriumi teenistujatelt ja ministeeriumi valitsemisalas
olevate valitsusasutuste peadirektoritelt ning ministeeriumi hallatavate
riigiasutuste juhtidelt;
14) teostab teenistuslikku järelevalvet
seaduses sätestatud korras ministeeriumi struktuuriüksuste,
ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja nende
ametiisikute ning ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse
seaduslikkuse ja otstarbekuse üle, vajaduse korral paneb teenistusliku
järelevalve ministeeriumi ametnike toimingute üle ministeeriumi
kantslerile;
15) määrab ministeeriumi valitsemisalas olevate
valitsusasutuste peadirektorite teostatava teenistusliku järelevalve
ulatuse ja korra;
16) teeb ministeeriumi hallatavate riigiasutuste
moodustamise otsused ning kinnitab nende põhimäärused ning määrab nende
struktuuri, asjaajamise ja töökorralduse, kui see ei ole sätestatud
ministri määrusest kõrgemalseisva õigusaktiga;
17) kinnitab ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste
põhimäärused, struktuuri ja teenistujate koosseisu;
18) esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekud ministeeriumi aastaeelarve
eelnõu kohta ning vajaduse korral lisaeelarve eelnõu kohta, otsustab
eelarvevahendite kasutamise ning valvab eelarve täpse ja otstarbeka
täitmise üle ning Euroopa Liidu eraldatud vahendite, abi, toetuste ja
muu välisabi sihipärase kasutamise üle oma valitsemisalas;
19) kinnitab «Riigieelarve seaduse» (RT I 1999, 55, 584; 2002, 67, 405; 2003,
13, 69; 24, 148; 88, 588; 2004, 22, 148) alusel ministeeriumi
valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate
riigiasutuste eelarved, kontrollib nende täitmist ning vajaduse korral
teeb ettekirjutusi eelarvevahendite kasutamiseks;
20) otsustab
ministeeriumi valitsemisel oleva riigivaraga seotud küsimusi;
21) vastutab riigivara säilimise ja heaperemeheliku kasutamise eest ning
korraldab seda kooskõlas «Riigivaraseadusega» (RT I 1995, 22, 327; 1996,
36, 738; 40, 773; 48, 942; 81, 1446; 1997, 45, 724; 1998, 30, 409; 1999,
10, 155; 16, 271; 2000, 39, 239; 49, 306; 51, 319; 2001, 7, 17; 93, 565;
2002, 53, 336; 64, 393; 2003, 13, 69; 2004, 24, 166);
22) otsustab
ministeeriumi ülesannete täitmiseks vajamineva vara hankimise või
teenuste tellimise riigihanke pakkumismenetluse korraldamisega ja
vajaduse korral volitab kantslerit teostama pakkumismenetlusega seotud
toiminguid;
23) lahendab seaduses ettenähtud juhtudel õiguslikke
vaidlusi;
24) esitab ettenähtud korras Vabariigi Valitsusele
ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala küsimuste otsustamiseks;
25) annab Vabariigi Valitsusele aru ministeeriumi tegevusest;
26) tagab
sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseauditi korraldamise
ministeeriumis ja ministeeriumi valitsemisalas olevates
valitsusasutustes ning ministeeriumi hallatavates riigiasutustes ja
juhib osakonnajuhataja kaudu ministeeriumi siseauditi osakonda;
27)
kinnitab ministeeriumi kantsleri ettepanekul ministeeriumi
asjaajamiskorra ja sisekorraeeskirja ning kehtestab ministeeriumi
vapipitsati kasutamise korra;
28) sõlmib lepinguid või vajaduse
korral volitab selleks kantslerit või teisi isikuid;
29) täidab
muid ülesandeid, mis on talle pandud seaduse või Vabariigi Valitsuse
määruse, korralduse või peaministri korraldusega.
(3) Minister annab ministeeriumi juhtimisel ja ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ning ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse korraldamiseks seaduse alusel määrusi ja käskkirju ning suulisi ja kirjalikke teenistusalaseid korraldusi.
(4) Ministrit asendatakse «Vabariigi Valitsuse seaduses» sätestatud korras.
§ 9. Abiminister
(1) Ministeeriumi koosseisu võib kuuluda abiminister, kes juhib ministrilt saadud volituste piires poliitika kujundamisega tegelevaid struktuuriüksusi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid küsimusi ning täidab muid ministri antud ülesandeid.
(2) Abiministri äraolekul asendab teda minister.
§ 10. Kantsler
(1) Kantsler juhib ministeeriumi struktuuriüksuste, välja arvatud siseauditi osakonna tööd, koordineerib ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevust ja korraldab ministeeriumi asjaajamist.
(2) Kantsler:
1) juhib vahetult asekantslerite tööd ning
osakonnajuhatajate kaudu avalike suhete osakonna, finantsosakonna ja
õigusosakonna tööd, samuti riigisaladuse kaitset korraldava ametniku
tööd riigisaladuse kaitse küsimustes ning talle vahetult alluvate
ministeeriumi nõunike tööd, jälgib ning analüüsib nende töö kvaliteeti
ning annab ministrile aru nende tegevusest;
2) koordineerib
ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi
hallatavate riigiasutuste tegevust ning teeb ministrile ettepanekud
nende asjaajamise ja töökorralduse kohta;
3) tagab
ministeeriumi tegevuseks vajalike organisatsiooniliste ja majanduslike
tingimuste loomise;
4) valmistab ette ministeeriumi aastaeelarve
eelnõu ning vajaduse korral lisaeelarve kohta käivad ettepanekud;
5) käsutab ministri kinnitatud eelarve piires ministeeriumi eelarvevahendeid
ning vastutab eelarve täpse ja otstarbeka täitmise eest;
6)
annab kaasallkirja ministri määrusele, Vabariigi Valitsusele esitatavale
ja muudele dokumentidele õigusaktidega kehtestatud juhtudel ja korras;
7) nimetab ametisse ja vabastab ametist ministeeriumi koosseisu kuuluvad
ametnikud, välja arvatud need, kelle nimetab ametisse ja vabastab
ametist minister;
8) sõlmib ja lõpetab töölepingud ministeeriumi
abiteenistujatega;
9) kinnitab vastavalt osakonna põhimäärustele ja
osakonnajuhatajate ettepanekutele enda poolt ametisse nimetatavate
ametnike ametijuhendid ja vajadusel abiteenistujate tööjuhendid;
10) teostab ministri ülesandel teenistuslikku järelevalvet ministeeriumi
ametnike toimingute üle;
11) edutab enda poolt ametisse
nimetatavaid ametnikke, kohaldab neile ergutusi ning määrab
distsiplinaarkaristusi seaduses ettenähtud alusel ja korras;
12)
on ministeeriumi ametnike konkursi- ja atesteerimiskomisjoni esimees või
määrab esimeheks teise isiku;
13) pärib aru ministeeriumi
asekantsleritelt, struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalasse
kuuluvate valitsusasutuste ning ministeeriumi hallatavate riigiasutuste
juhtidelt nende tegevuse kohta ning teeb ministrile ettepanekuid
asekantslerite, struktuuriüksuste ja hallatavate riigiasutuste juhtide
edutamiseks ning neile ergutuste kohaldamiseks ja
distsiplinaarkaristuste määramiseks;
14) hoiab
ministeeriumi vapipitsatit;
15) korraldab ministeeriumi valitsemisel
oleva riigivara kasutamist ministrilt saadud volituste piires ning teeb
ministrile ettepanekuid riigivara käsutamise kohta;
16) teostab
riigihankeid ministrilt saadud volituste piires;
17) korraldab
ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisalas olevate
valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste
põhimääruste, ministeeriumi sisekorraeeskirja ja asjaajamiskorra
väljatöötamist ning esitab need kinnitamiseks ministrile;
18) sõlmib ministeeriumi nimel lepinguid ja esindab ministeeriumi seoses oma
teenistuskohustuste täitmisega või ministrilt saadud volituste piires
või volitab oma pädevuse piires ministeeriumi teenistujaid esindama
ministeeriumi;
19) täidab muid seadusega või Vabariigi Valitsuse
määruse või korraldusega talle pandud ja ministri või abiministri antud
ülesandeid.
(3) Kantsler annab seaduses ja ministeeriumi põhimääruses ettenähtud pädevuse piires käskkirju ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse koordineerimiseks ning korraldamiseks, ministeeriumi teenistujate teenistusse võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks, struktuuriüksuste töö juhtimiseks ja koordineerimiseks ning ministeeriumi asjaajamise korraldamiseks, välja arvatud juhul, kui see on sätestatud kantsleri käskkirjast kõrgemalseisva õigusaktiga.
(4) Asekantslerite ja struktuuriüksuste juhtimisel ning ministeeriumi valitsemisalas asuvate valitsusasutuste ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse koordineerimisel ning korraldamisel annab kantsler asekantsleritele ja struktuuriüksuste juhtidele ning ministeeriumi valitsemisalas asuvate valitsusasutuste peadirektoritele ja ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtidele suulisi ja kirjalikke teenistusalaseid korraldusi.
(5) Kantsleri äraolekul paneb minister oma käskkirjaga tema ülesanded ühele asekantsleritest.
§ 11. Asekantsler
(1) Ministeeriumi koosseisus on maaelu- ja kalanduspoliitika asekantsleri, põllumajandus- ja kaubanduspoliitika asekantsleri, toiduohutuse asekantsleri ning välissuhete ja arenduse asekantsleri ametikoht.
(2) Asekantsler:
1) juhib talle alluvate osakondade tööd
osakonnajuhatajate kaudu. Maaelu- ja kalanduspoliitika asekantsler juhib
osakonnajuhatajate kaudu maaelu arengu osakonna ja kalamajandusosakonna
tööd, põllumajandus- ja kaubanduspoliitika asekantsler juhib
osakonnajuhatajate kaudu põllumajandusturu korraldamise osakonna ning
kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna tööd,
toiduohutuse asekantsler juhib osakonnajuhatajate kaudu toidu- ja
veterinaarosakonna ning taimetervise osakonna tööd, välissuhete ja
arenduse asekantsler juhib osakonnajuhatajate kaudu välissuhete ja
eurokoordinatsiooni osakonna, teadus- ja arendusosakonna ning
haldusosakonna tööd;
2) koordineerib juhitava valdkonna
arengukavade ja teiste strateegiliste dokumentide väljatöötamist ja
elluviimist kooskõlas teiste valdkonnaga seotud arengukavade ja
strateegiliste dokumentidega;
3) koordineerib valitsusasutuste
peadirektorite kaudu juhitava valdkonna valitsusasutuste ning
ministeeriumi hallatavate riigiasutuste juhtide kaudu juhitava valdkonna
teiste riigiasutuste tööd;
4) korraldab oma juhitava
valdkonna reguleerimiseks seaduste ja Vabariigi Valitsuse määruste ja
ministri määruste eelnõude väljatöötamist, samuti ministeeriumile
kooskõlastamiseks saadetud eelnõude kohta arvamuse andmist;
5) korraldab oma juhitavas valdkonnas Euroopa Liidu otsustusprotsessis
osalemiseks Vabariigi Valitsusele esitatavate seisukohtade projektide
väljatöötamist, kooskõlastamist ja otsustamiseks esitamist;
6) teeb kantslerile ettepanekuid ministeeriumi aastaeelarve eelnõu ning
vajaduse korral lisaeelarve eelnõu koostamise ja eelarvevahendite
kasutamise kohta;
7) esindab ministrilt või kantslerilt saadud
volituste piires ministeeriumi või volitab oma volituste piires
ministeeriumi teenistujaid esindama ministeeriumi;
8) allkirjastab
oma tegevusvaldkonnas ministeeriumi tegevust käsitlevad kirjad, millega
ei võeta ministeeriumile rahalisi ega muid kohustusi ning ei anta õigusi
ega panda kohustusi ministeeriumivälistele isikutele, kui õigusaktid ei
näe ette teisiti;
9) teeb ettepanekuid talle alluvate osakondade
juhatajate edutamiseks ning neile ergutuste kohaldamiseks ja
distsiplinaarkaristuste määramiseks;
10) jälgib ja
analüüsib temale alluvate osakondade töö kvaliteeti ning annab
kantslerile ja ministrile aru nende tegevusest;
11) täidab muid
seadusega või Vabariigi Valitsuse määruse või korraldusega talle pandud
või ministri või abiministri või kantsleri antud ülesandeid.
(3) Asekantsleri äraolekul paneb minister oma käskkirjaga tema ülesanded teisele asekantslerile.
(4) Asekantsler annab oma ülesannete täitmisel talle vahetult alluvatele osakonnajuhatajatele ning ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste peadirektoritele ja hallatavate riigiasutuste juhtidele suulisi ja kirjalikke teenistusalaseid korraldusi.
§ 12. Osakonnajuhataja
(1) Osakonnajuhataja:
1) juhib osakonna tööd ja tagab osakonnale
pandud ülesannete õiguspärase, täpse ja tähtaegse täitmise;
2) täidab temale antud teenistusalased korraldused või teatab nende täitmise
takistustest;
3) annab osakonna teenistujatele juhiseid ja korraldusi;
4) valvab osakonna teenistujate teenistuskohustuste täitmise üle;
5) allkirjastab või viseerib osakonnas koostatud dokumendid kooskõlas
osakonna põhimääruse ja ministeeriumi asjaajamiskorraga;
6) esindab osakonda oma ülesannete täitmisel ning annab osakonna nimel
osakonna pädevusse kuuluvates küsimustes teavet, arvamusi ja
kooskõlastusi;
7) teeb asekantslerile või kantslerile
ettepanekuid osakonna organisatsioonilise struktuuri, koosseisu ja
töökorralduse muutmiseks, teenistujatele palkade, toetuste ning
distsiplinaarkaristuste määramiseks ning ergutuste kohaldamiseks;
8) taotleb osakonna ülesannete täitmiseks vajalikke vahendeid;
9)
taotleb osakonna teenistujatele täienduskoolitust osakonna ülesannete
paremaks täitmiseks;
10) võib teha ministrile ja kantslerile
ettepanekuid komisjonide, nõukogude ja töörühmade moodustamise kohta
osakonna ülesannetega seotud küsimuste lahendamiseks;
11)
allkirjastab osakonna tegevust käsitlevad informatiivse sisuga kirjad,
millega ei võeta ministeeriumile rahalisi ega muid kohustusi ning ei
anta õigusi ega panda kohustusi ministeeriumivälistele isikutele, kui
õigusaktid ei näe ette teisiti;
12) täidab muid osakonna
põhimäärusega talle pandud ülesandeid ja ministri, abiministri,
kantsleri või asekantsleri antud ülesandeid.
(2) Osakonnajuhataja täpsemad teenistuskohustused määratakse kindlaks osakonna põhimäärusega.
§ 13. Nõunikud
(1) Ministeeriumi struktuuri kuuluvad väljaspool struktuuriüksusi ministri nõunikud ja ministeeriumi nõunikud.
(2) Ministri nõunikud alluvad vahetult ministrile, kes nimetab nad ametisse ja vabastab ametist.
(3) Ministeeriumi nõunikud alluvad vahetult kantslerile, kes nimetab nad ametisse ja vabastab ametist.
(4) Ministri nõuniku ja ministeeriumi nõuniku ülesanded ja alluvus määratakse nõuniku ametijuhendiga, mille kinnitab minister või kantsler.
4. peatükk
MINISTEERIUMI STRUKTUUR JA
STRUKTUURIÜKSUSTE PÕHIÜLESANDED
§ 14. Osakond ja selle põhiülesanne
(1) Osakond on ministeeriumi struktuuriüksus, millel puuduvad täitevvõimu volitused ministeeriumiväliste isikute suhtes, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
(2) Ministeeriumi osakonnad ja nende põhiülesanded on järgmised:
1) siseauditi osakonna põhiülesanne on teostada siseauditeid ministeeriumis ja
ministeeriumi valitsemisalas, et anda sõltumatu hinnang nende tegevuse
seaduslikkuse, sihipärasuse, säästlikkuse, tõhususe, mõjususe ja
sisekontrollisüsteemi toimimise kohta, koordineerida ministeeriumi ja
ministeeriumi valitsemisala siseauditialast tööd ning teha ettepanekuid
sisekontrollisüsteemide täiustamiseks;
2) maaelu arengu
osakonna põhiülesanne on kavandada ja ellu viia maaelu poliitikat
eesmärgiga tõsta maapiirkonna majandustegevuse konkurentsivõimet ja
arendada elukeskkonda;
3) kalamajandusosakonna põhiülesanne on
kavandada ja ellu viia kalanduspoliitikat eesmärgiga arendada
kalamajandust ja tõsta selle konkurentsivõimet;
4)
kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna
põhiülesanne on kavandada ja ellu viia põllumajandustoodete
kaubanduspoliitikat eesmärgiga arendada turgu ja tõsta
põllumajandustooteid töötleva tööstuse konkurentsivõimet;
5) põllumajandusturu korraldamise osakonna põhiülesanne on kavandada ja ellu
viia põllumajanduspoliitikat eesmärgiga tõsta põllumajanduse
konkurentsivõimet, suurendada selle turule orienteeritust, et tagada
põllumajandustootmise jätkusuutlikkus;
6) taimetervise
osakonna põhiülesanne on kavandada arengusuunad taimekaitse,
taimetervise, sordikaitse, seemne- ja taimse paljundusmaterjali,
mahepõllumajanduse, väetiste kasutamise ja sööda tootmise valdkonnas;
välja töötada asjakohased arengukavad ja riiklikud abinõud ning
korraldada nende rakendamist eesmärgiga tagada ohutu ja nõuetekohane
taimekasvatustoodang ja sööt ning elukeskkond;
7) toidu- ja
veterinaarosakonna põhiülesanne on kavandada arengusuunad toiduohutuse,
loomatervise ja -kaitse ning põllumajandusloomade aretuse valdkonnas;
välja töötada asjakohased arengukavad ja riiklikud abinõud ning
korraldada nende rakendamine eesmärgiga tagada ohutu ja nõuetekohane
toit ning elukeskkond;
8) teadus- ja arendusosakonna põhiülesanne on
välja töötada ministeeriumi tegevusvaldkonnas riiklikke teadus- ja
arendusprogramme ning korraldada nende täitmine, kavandada ja ellu viia
abinõud nõuandesüsteemi arendamiseks ning osaleda riigi
põllumajandusteadus- ja arendustegevuses ning põllumajandushariduse
poliitika väljakujundamises;
9) välissuhete ja
eurokoordinatsiooni osakonna põhiülesanne on korraldada ja koordineerida
ministeeriumi ja tema valitsemisala tegevust Euroopa Liidu
otsustusprotsessis ja rahvusvahelises koostöös osalemisel, koordineerida
välisabiprojektide ettevalmistamist ja kontrollida nende täitmist;
10) haldusosakonna põhiülesanne on korraldada ja koordineerida ministeeriumi
ja tema valitsemisala asjaajamist, ministeeriumi valitsemisel oleva
riigivara haldamist ja arvestust, riigihankeid, personalitööd ja
koolitustegevust, infotehnoloogia haldamist ja arendamist, üldist
kriisireguleerimist, julgeolekuvarude soetamist ja hoidmist, korraldada
riigisaladuse kaitse alast tegevust ning pidada arhiivi;
11) avalike
suhete osakonna põhiülesanne on teavitada avalikkust ministeeriumi
tegevusest, korraldada ministeeriumi ja avalikkuse vahelisi suhteid ja
teavitustegevust ning koordineerida sellealast tegevust ministeeriumi
valitsemisalas;
12) finantsosakonna põhiülesanne on korraldada ja
koordineerida ministeeriumi ja tema valitsemisala eelarvestamist,
raamatupidamisarvestust ja finantsaruandluse koostamist;
13)
õigusosakonna põhiülesanne on koordineerida ministeeriumi õigusloomet,
osaleda õigusaktide eelnõude väljatöötamises, tagada väljatöötatavate
õigusaktide eelnõude omavaheline seostatus ning vastavus põhiseadusele
ja seadustele, korraldada õigusaktide eelnõude menetlemist ja Vabariigi
Valitsusele esitamist, ministeeriumile kooskõlastamiseks esitatud
eelnõude kooskõlastamist ja ministeeriumi esindamist kohtuorganites ning
nõustada ministeeriumi õigusküsimustes.
§ 15. Osakondade struktuur ja pädevus
(1) Osakondade struktuur ja pädevus määratakse ministri kinnitatud osakonna põhimääruses.
(2) Osakonna koosseisu võivad kuuluda vastavalt osakonna põhimäärusele bürood, kelle ülesanded ja pädevus määratakse osakonna põhimääruses. Osakonna koosseisu võivad kuuluda teenistujad, kes ei kuulu ühegi büroo koosseisu, kes alluvad vahetult osakonnajuhatajale ja kelle ülesanded määratakse osakonna põhimääruse ja ametijuhendiga.
(3) Osakonna koosseisu kuuluva büroo juhataja õigused ja kohustused nähakse ette osakonna põhimääruses.
5. peatükk
MINISTEERIUMI KOMISJONID, NÕUKOGUD JA TÖÖRÜHMAD
§ 16. Komisjonid, nõukogud ja töörühmad
(1) Minister võib ministeeriumi eesmärgi saavutamiseks moodustada ministeeriumi valitsemisalas nõuandva õigusega alalise või ajutise komisjoni, nõukogu või töörühma (edaspidi komisjon).
(2) Kantsler võib moodustada ajutise komisjoni ministeeriumi struktuuriüksuste ja ministeeriumi valitsemisalas asuvate riigiasutuste töö koordineerimiseks.
(3) Komisjon moodustatakse ministri või kantsleri käskkirjaga, milles määratakse komisjoni ülesanded, esimees ja liikmed, ülesannete täitmise tähtajad, teenindav struktuuriüksus ja töökord.
(4) Komisjoni teenindav struktuuriüksus tagab komisjoni asjaajamise ja komisjoni koosolekute protokollimise.
(5) Komisjoni liikmeks võib määrata teise valitsusasutuse teenistuja asjaomase valitsusasutuse juhi ettepanekul. Komisjoni töösse võib kaasata väljaspool riigiteenistust oleva isiku tema nõusolekul.
§ 17. Teised komisjonid ja nõukogud
(1) Paragrahvis 16 sisalduvad sätted laienevad teistele seaduse alusel moodustatud komisjonidele ja nõukogudele, kui seadusest ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest ei tulene teisiti.
(2) Ministeeriumi teenindamisel olevate valitsuskomisjonide asjaajamise korraldamiseks määrab vastutava struktuuriüksuse minister.
6. peatükk
MINISTEERIUMI SÜMBOLID
§ 18. Ministeeriumi sümbolid
(1) Ministeeriumil on oma nimega dokumendiplangid, mille kujundus- ja turvaelemendina kasutatakse väikest riigivappi. Ministeeriumi struktuuriüksusel võib olla oma nimega pitsat, kui see on ette nähtud osakonna põhimääruses.
(2) Ministeeriumi kirjaplangile trükitud dokumentidel on ministri, abiministri, kantsleri või asekantsleri allkiri vastavalt ministeeriumi asjaajamiskorrale. Ministeeriumi asekantslerid kirjutavad ministeeriumi kirjaplangile trükitud dokumendile alla põhimääruse § 11 lõike 2 punktis 8 ettenähtud korras.
(3) Ministeeriumi osakonnal on oma kirjaplank, kui see on ette nähtud osakonna põhimääruses. Ministeeriumi osakonnajuhataja kirjutab osakonna kirjaplangile trükitud dokumendile alla põhimääruse § 12 lõike 1 punktis 11 ettenähtud korras.
(4) Ministeeriumil on oma embleem, mida võib kasutada ministeeriumi kirja- ja üldplangil ning muul ministeeriumi trükisel ja suveniiril.
(5) Ministeeriumi juures tegutseva komisjoni töös kasutatakse ministeeriumi dokumendiplanki, kusjuures ministeeriumi nimele lisatakse komisjoni nimi.
(6) Ministeerium kasutab riigivappi «Riigivapi seaduse» (RT I 2001, 65, 376; 2002, 34, 206; 63, 387) kohaselt.
(7) Ministeerium kasutab riigilippu «Riigilipu seaduse» (RT I 1993, 17, 273) kohaselt.
7. peatükk
RAKENDUSSÄTTED
§ 19. Määruse kehtetuks tunnistamine
Vabariigi Valitsuse 17. märtsi 2000. a määrus nr 85 «Põllumajandusministeeriumi põhimäärus» (RT I 2000, 22, 128; 68, 436; 91, 588; 2001, 36, 210; 69, 418; 2002, 105, 627) tunnistatakse kehtetuks.
§ 20. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 15. septembril 2004. a.
Peaminister Juhan PARTS |
Põllumajandusminister Ester TUIKSOO |
Riigisekretär Heiki LOOT |