Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vaheline leping Balti Pataljoni kohta
Vastu võetud 10.12.1997
Lepingu ratifitseerimise seadus
Välisministeeriumi teadaanne lepingu jõustumise kohta
Balti Pataljoniga seotud välislepingute lõpetamise seadus
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu lõppemise kohta
PREAMBULA
Järgides Eesti Vabariigi, Läti Vabariigi ja Leedu Vabariigi vahel Riias 13. septembril 1994 sõlmitud kokkulepet (edaspidi 1994. aasta kokkulepe) ühise rahuvalveüksuse loomise ja formeerimise kohta;
vaadanud rahvusvaheliste rahuvalve- ja rahutoetusoperatsioonide uute arengusuundade valguses üle oma seisukohad Balti Rahuvalvepataljoni rakendatavuse kohta,
võttes arvesse saavutatud ühist arusaamist Balti Rahuvalvepataljoni arendamisest jalaväepataljoniks, edaspidi nimetatud Balti Pataljoniks,
märkides vajadust määrata kindlaks Balti Pataljoni loomise ja ülalpidamise tingimused,
on Eesti Vabariigi valitsus, Läti Vabariigi valitsus ja Leedu Vabariigi valitsus (edaspidi lepingupooled) leppinud kokku järgnevates põhimõtetes Balti Pataljoni formeerimise, väljaõppe, rakendamise ja positsioonidele saatmise kohta:
I osa. ÜLDSÄTTED
Artikkel 1
1. «Balti Pataljon» tähendab lepingupoolte poolt kooskõlas käesoleva lepinguga loodud kombineeritud jalaväepataljoni, mille eesmärgiks on osaleda rahvusvaheliste organisatsioonide mandaadiga ja kooskõlas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjaga läbiviidavates rahutoetusoperatsioonides ja regionaalse stabiilsuse tugevdamiseks korraldatavates operatsioonides.
2. Balti Pataljoni operatsioonidele saatmise otsustavad lepingupooled konsensuse alusel ning järgides oma siseriiklikke seadusi ja protseduure.
3. Balti Pataljoni formeerimisest, varustamisest ja väljaõppe andmisest võtavad kooskõlas käesoleva lepingu III osa sätetega osa kõik lepingupooled. Lepingupooled kehtestavad administratiivkorraldusi pataljoni organisatsiooni, üksusute eraldamise, isikkoosseisu nimetamise, varustuse ning väljaõppe kohta vastavalt käesoleva lepingu artiklile 3.
4. Lepingupooled lepivad kokku, et nende relvajõudude viibimise ajal üksteise territooriumil seoses Balti Pataljoni tegevusega reguleerib nende relvajõudude staatust puudutavaid omavahelisi suhteid Põhja-Atlandi lepingu osaliste riikide ja teiste programmis «Partnerlus rahu nimel» osalevate riikide vaheline, nende riikide relvajõudude staatust puudutav leping (edaspidi PfP-SOFA).
Artikkel 3
1. Balti Pataljonil on oma isikutunnistused.
2. Balti Pataljonil on oma lipp, vapp ja pitsat.
3. Balti Pataljoni isikoosseisul on mis tahes lepingupoole territooriumil viibides lubatud teenistuskohustuste täitmisel kanda ja kasutada relvi, kui on vastavad korraldused. Balti Pataljoni isikkoosseisule antakse korraldused kooskõlas relvade kasutamist reguleerivate siseriiklike piirangutega.
4. Lepingupooled lepivad kokku, et Balti Pataljoniga seotud ürituste võõrustajariigiks olles annavad nad pataljonile igakülgset toetust. Toetuse andmise tingimused määratakse administratiivkorraldustes, mis kehtestatakse kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 3.
5. Balti Pataljoni ametlik keel on inglise keel.
II osa. ORGANISATSIOON JA ALLUVUSSUHTED
Artikkel 3
1. Käesoleva lepingu raames sõlmitakse käesolevat lepingut täiendav lisaprotokoll, määramaks Balti Pataljoni staatust pataljoni viibimise ajal mis tahes lepingupoole territooriumil.
2. Käesoleva lepingu raames volitavad lepingupooled oma kaitseministreid või selleks määratud ametiasutusi kehtestama administratiivkorraldusi ja protseduure Balti Pataljoni tegevuse tagamiseks.
3. Lepingupooled volitavad oma vastutavaid ametiasutusi kehtestama administratiivkorraldusi, lihtsustamaks Balti Pataljoni personalile piiride ületamise ja relvade transportimise protseduure.
Artikkel 4
1. Lepingupooled lepivad kokku, et Balti Pataljoni operatsioonide tegevuse juhtimiseks, järelevalveks ja inspekteerimiseks asutatakse ühine juhtimismehhanism. Kõnealune mehhanism koosneb:
a) Ministrite Komiteest (Ministerial Committee – MC), mille koosseisu kuuluvad lepingupoolte kaitseministrid;
b) Balti Sõjalisest Komiteest (Baltic Military Committee – BMC), mille koosseisu kuuluvad lepingupoolte kaitsejõudude juhatajad.
Ministrite Komitee ja Balti Sõjaline Komitee võivad luua alltöögruppe oma ülesannete täitmiseks.
2. Ministrite Komiteel on kõrgeim poliitiline võim Balti Pataljoni tegevuse üle ning komitee muuhulgas:
a) annab Balti Sõjalisele Komiteele poliitilisi suuniseid Balti Pataljoni arendamiseks;
b) võtab vastu põhimõttelisi otsuseid Balti Pataljoni arendamiseks;
c) kinnitab Balti Pataljoni eelarve;
d) vaatab igal aastal üle Balti Pataljoni tegevuse;
e) lahendab Balti Sõjalises Komitees tekkinud vaidlusküsimusi;
f) nimetab audiitorid raamatupidamise ja eelarveliste kulutuste inspekteerimiseks;
g) kinnitab Balti Pataljoni ülema, ülema asetäitja ja staabiülema ametijuhendid;
h) kinnitab Balti Pataljoni arenguplaani ja iga-aastase tegevusplaani;
i) teeb otsuseid Balti Pataljoni finantseerimise, raamatupidamise ja auditeerimise, varustuse ja relvastuse hankimise kohta;
j) kinnitab Balti Pataljoni isikutunnistuse ja pitsati vormid.
3. Balti Sõjalisel Komiteel on kõrgeim sõjaväeline juhtimisõigus Balti Pataljoni üle, kaitsejõudude juhatajad säilitavad seejuures täievolilise juhtimise Balti Pataljoni koosseisu määratud oma rahvusliku isikkoosseisu üle. Balti Sõjaline Komitee muuhulgas:
a) annab Ministrite Komiteele soovitusi poliitika, Balti Pataljoni arengu, organisatsiooni, struktuuri, väljaõppe ja varustuse, sealhulgas operatiivprotseduuride kohta;
b) kinnitab Balti Pataljoni lipu ja embleemi vormid ning kasutamise korra;
c) vaatab üle Balti Pataljoni struktuuri- ja organisatsioonilised küsimused;
d) esitab Ministrite Komiteele kinnitamiseks arenguplaani ja iga-aastase tegevusplaani ning kohustub heakskiidetud poliitikat ellu viima;
e) esitab Ministrite Komiteele kinnitamiseks Balti Pataljoni aasta-eelarve;
f) annab Balti Pataljonile operatiivkorraldused ja tegevusjuhendid;
g) esitab Ministrite Komiteele kinnitamiseks Balti Pataljoni ülema, ülema asetäitja ja staabiülema ametijuhendid;
h) jälgib Balti Pataljoni arenguplaani ning iga-aastase tegevusplaani elluviimist ja esitab Ministrite Komiteele aastaaruande Balti Pataljoni arengust;
i) esitab Ministrite Komiteele ettepanekuid Balti Pataljoni finantseerimise, raamatupidamise ja auditeerimise, varustuse ja relvastuse hankimise kohta;
j) kinnitab Balti Pataljoni väljaõppestandardid;
k) esitab Ministrite Komiteele arutamiseks vaidlusaluseid küsimusi.
III osa. BALTI PATALJON
Artikkel 5
1. Balti Pataljon moodustatakse rahvuslike relvajõudude rahvuslikest väekontingentidest. Balti Pataljoni ülema, ülema asetäitja ja staabiülema ametikohad roteeruvad lepingupoolte vahel ning roteerumisperiood kehtestatakse osapoolte vastavate ametiasutuste vaheliste administratiivkokkulepetega. Rahvuslikesse väekontingentidesse värbamine ja väeteenistusse astumine toimub kooskõlas siseriiklike seadustega.
2. Balti Pataljoni ülema, ülema asetäitja ja staabiülema nimetamine on riikide endi ülesanne, nimetamise kinnitab eelnevalt Balti Sõjaline Komitee.
3. Balti Sõjaline Komitee annab Balti Pataljoni ülemale piisavad juhtimise volitused ülesannete täitmiseks ja väljaõppe läbiviimiseks.
4. Iga rahvusliku väekontingendi kõrgeim ohvitser määratakse rahvusliku kontingendi ülemaks, kes saab oma riigi ametiasutustelt volitused distsiplinaarvõimu teostamiseks kõigi oma rahvusliku väekontingendi liikmete suhtes. Balti Pataljoni ülem ja talle alluvad ohvitserid võivad nõuda, et rahvuslike väekontingentide ülemad rakendaksid nende alluvate suhtes oma riigi seadustes ettenähtud distsiplinaarprotseduure, kuni see osutub korra ja sõjaväelise distsipliini säilitamisel vajalikuks. Rahvuslike kontingentide ülemad rakendavad oma riigi distsiplinaarmäärustikke, sealhulgas käsu delegeerimise õigust rahvusliku kontingendi juhtimise piires ning võtavad tarvitusele vajalikud abinõud korra ja distsipliini tagamiseks Balti Pataljonis.
5. Balti Pataljoni ülem võib esitada Balti Sõjalisele Komiteele taotluse distsiplinaarkaristuse määramiseks oma vahetutele alluvatele, kes kuuluvad teise riigi isikkoosseisu hulka. Balti Sõjaline Komitee suunab taotluse asjakohasele riigivõimuorganile, kes teostab isiku suhtes distsiplinaarvõimu.
Artikkel 6
1. Balti Pataljoni koosseisu jaoks väljavalitud rahvuslike relvajõudude osade väljaõpe on iga lepingupoole kohustus. Väljaõppestandardite ja väljaõppe põhimõtted töötab välja Balti Pataljoni ülem ning need esitatakse pärast Balti Sõjalise Komitee poolset heakskiitmist lepingupoolte siseriiklikele väljaõpet korraldavatele organitele.
2. Lepingupoolte territooriumil toimuv Balti Pataljoni väljaõpe toimub vastavalt Balti Pataljoni iga-aastasele tegevusplaanile, mille on koostanud Balti Pataljoni ülem ja kinnitanud Balti Sõjalise Komitee kaudu Ministrite Komitee.
3. Missiooni piirkonnas asumise ajal Balti Pataljoni siseseid suhteid korraldavad tingimused ja kohustused määratakse iga missiooni korral eraldi kokkulepetega.
IV osa. LÕPPSÄTTED
Artikkel 7
1. Käesoleva lepingu tõlgendamise või rakendamisega seonduvad lepingupoolte vahelised vaidlused lahendatakse lepingupoolte vaheliste läbirääkimiste teel ning nende lahendamist ei anta edasi rahvusvahelistele kohtuorganitele või kolmandatele osapooltele.
2. Lepingupooled võivad igal ajal nõuda käesoleva lepingu mis tahes artikli uuesti läbivaatamist. Vastav taotlus saadetakse depositaarile, kes teatab kõigile teistele lepingupooltele iga sellise teate saamisest koos kättesaamise kuupäevaga.
3. Kõigis tõlgendamisega seotud vaidlustes on käesolev leping 1994. aasta lepingu suhtes prevaleeriv.
Artikkel 8
1. Läti Vabariigi valitsus on käesoleva lepingu ametlikuks depositaariks.
2. Käesolev leping ratifitseeritakse ning ratifitseerimiskirjad deponeeritakse depositaari juures, kes teatab kõigile lepingupooltele deponeerimise kuupäeva.
3. Käesolev leping jõustub viimase ratifitseerimiskirja deponeerimisest 30 päeva pärast.
Artikkel 9
1. Käesolev leping on sõlmitud määramata tähtajaks. Iga lepingupool võib lepingu tühistada, teatades sellest kirjalikult depositaarile, kes omakorda teatab iga sellise tühistamisteate saamisest koos kättesaamise kuupäevaga kõigile teistele lepingupooltele.
2. Tühistamine jõustub kuus kuud pärast seda, kui depositaar on tühistamisteate kätte saanud, kuid mitte enne, kui rahuoperatsioon, milles Balti Pataljon osaleb, on lõppenud.
Leping on koostatud Tallinnas 1997. aasta 10. detsembril kolmes eesti-, läti-, leedu- ja ingliskeelses originaaleksemplaris, kõik tekstid on võrdselt autentsed. Tõlgendamise erinevuse korral prevaleerib ingliskeelne tekst.
Eesti Vabariigi valitsuse nimel |
Läti Vabariigi valitsuse nimel |
Leedu Vabariigi valitsuse
nimel |
Facebook
X.com