Eesti Vabariigi valitsuse ja Kreeka Vabariigi valitsuse vaheline investeeringute soodustamise ja vastastikuse kaitse leping
Vastu võetud 17.04.1997
Lepingu ratifitseerimise seadus
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu lõppemise kohta
Eesti Vabariigi valitsus ja Kreeka Vabariigi valitsus, edaspidi nimetatud «lepingupooled»,
soovides süvendada pikaajalist vastastikku kasulikku majanduskoostööd;
võttes eesmärgiks luua soodsad tingimused kummagi lepingupoole investeerijate investeeringutele teise lepingupoole territooriumil;
tõdedes, et investeeringute soodustamine ja vastastikune kaitse käesoleva lepingu alusel ergutab sellealast tegevust,
on kokku leppinud alljärgnevas:
Artikkel 1. Definitsioonid
Käesolevas lepingus:
1. «Investeering» tähendab igasugust vara, mis ühe lepingupoole investeerija on investeerinud teise lepingupoole territooriumile tingimusel, et see investeering on kooskõlas viimase õigusaktidega, hõlmates sealhulgas eelkõige, kuid mitte ainult:
a) vallas- ja kinnisvara ning iga asjaõigust, nagu registreeritud pandid, kinnipidamisõigused ja käsipandid;
b) ettevõtete osakuid, aktsiaid ja võlakirju ning teisi ettevõtluses osalemise vorme;
c) nõudeid rahale või majanduslikku väärtust omavale lepingujärgsele mis tahes tegevusele, samuti investeeringutega seotud laenudele;
d) intellektuaalse omandi õigusi, nagu autoriõigused, kasulikud mudelid, patendid, kaubamärgid, tehnoloogilised protsessid, oskusteave, firma väärtus ning teised sarnased õigused;
e) seadusest või lepingust tulenevat majanduslikku õigust, sealhulgas õigust otsida, kaevandada ja kasutada loodusvarasid;
f) kaupu, mis liisingulepingu alusel on lepingupoole territooriumil liisingusaaja kasutuses vastavalt lepingupoole seadustele ja eeskirjadele.
Mis tahes muutus investeeringu vormis ei mõjuta selle olemust investeeringuna.
2. «Tulud» tähendavad investeeringust saadud summasid ja hõlmavad esmajoones, kuid mitte ainult, kasumit, intresse, kapitalitulu, dividende, rojalteid ja tasusid.
3. «Investeerija» tähendab kummagi lepingupoole suhtes:
a) iga füüsilist isikut, kellel on selle lepingupoole kodakondsus tema seaduste kohaselt ja kes investeerib teise lepingupoole territooriumil;
b) iga selle lepingupoole seaduste kohaselt loodud juriidilist isikut.
4. «Territoorium» tähendab kummagi lepingupoole suhtes tema suveräniteedi all olevat territooriumi, kaasa arvatud territoriaalmeri, samuti veealuseid alasid, mille üle sellel lepingupoolel on rahvusvahelise õiguse kohaselt suveräänsed õigused või jurisdiktsioon.
Artikkel 2. Investeeringute soodustamine ja kaitsmine
1. Kumbki lepingupool soodustab teise lepingupoole investeerijate investeeringuid oma territooriumil ja lubab seal investeerida vastavalt oma õigusaktidele.
2. Lepingupoole investeerijate investeeringuid tuleb alati kohelda õiglaselt ja erapooletult ning neil peab olema täielik kaitse ja julgeolek teise lepingupoole territooriumil. Kumbki lepingupool tagab, et teise lepingupoole investeerijate investeeringute juhtimist, säilitamist, kasutamist, nendest kasusaamist või nende võõrandamist tema territooriumil ei kahjustata õigustamatute või diskrimineerivate meetmetega.
3. Investeeringutest saadavaid tulusid ja reinvesteerimise korral saadavat tulu kaitstakse nagu esialgseid investeeringuid.
4. Kumbki lepingupool peab kinni pidama mistahes muust kohustusest, mille ta on endale võtnud seoses teise lepingupoole investeerijate investeeringutega.
Artikkel 3. Investeeringute käsitlus
1. Kumbki lepingupool võimaldab oma territooriumil teise lepingupoole investeerijate investeeringutele sama soodsa käsitluse, nagu antakse oma investeerijate või mistahes kolmanda riigi investeerijate investeeringutele, olenevalt sellest, kumb käsitlus on soodsam.
2. Kumbki lepingupool võimaldab teise lepingupoole investeerijate tegevusele seoses investeeringutega oma territooriumil vähemalt sama soodsa käsitluse, nagu antakse oma või mistahes kolmanda riigi investeerijatele, olenevalt sellest, kumb käsitlus on soodsam.
3. Käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 sätteid ei tohi tõlgendada nii, et nad kohustaksid üht lepingupoolt laiendama teise lepingupoole investeerijatele soodustusi mistahes käsitluse, eelistuse või eesõiguse osas, mis tuleneb:
a) lepingupoole osalemisest mistahes olemasolevas või tulevikus sõlmitavas tolliliidus, majandusliidus, piirkondlikus majandusintegratsiooni kokkuleppes või samalaadses rahvusvahelises kokkuleppes; või
b) mistahes rahvusvahelisest, täielikult või peamiselt maksustamisega seotud kokkuleppest või leppest.
Artikkel 4. Sundvõõrandamine
1. Kummagi lepingupoole investeerijate investeeringuid teise lepingupoole territooriumil ei tohi sundvõõrandada, riigistada ega võtta nende suhtes muid meetmeid, mille toime oleks samaväärne sundvõõrandamise või riigistamisega (edaspidi nimetatud «sundvõõrandamine»), välja arvatud juhul, kui seda tehakse avalikes huvides, asjakohase seaduse järgi mittediskrimineerimise alusel ning kohese, täieliku ja piisava hüvitise vastu. Selline hüvitis peab võrduma asjaomase investeeringu turuväärtusega vahetult enne meetmete tegelikku võtmist või nende avalikustamist, olenevalt sellest, kumb toimus varem. Hüvitis peab sisaldama intresse, mis arvutatakse sundvõõrandamise kuupäevast kuni hüvitise maksmiseni tavalise vahetuskursi alusel, ja see peab olema vabalt ülekantav vabalt konverteeritavas valuutas.
2. Käesoleva artikli lõike 1 sätteid rakendatakse ka siis, kui üks lepingupool sundvõõrandab sellise ettevõtte varad, mis on moodustatud tema territooriumi mistahes osas jõus olevate seaduste järgi ja milles teise lepingupoole investeerijatel on osakud.
Artikkel 5. Kahjude hüvitamine
1. Lepingupoole investeerijatele, kelle investeeringud kannavad teise lepingupoole territooriumil kahju sõja või muu relvastatud kokkupõrke, kehtestatud eriolukorra, sisemiste rahutuste või teiste sarnaste sündmuste tõttu, võimaldab viimasena nimetatud lepingupool vähemalt sama soodsa käsitluse endise olukorra taastamise, kahjude hüvitamise või muu lahenduse osas, nagu ta võimaldab oma või kolmanda riigi investeerijatele, olenevalt sellest, kumb käsitlus on soodsam.
2. Arvestades käesoleva artikli lõikes 1 sätestatut, peab lepingupoole nendele investeerijatele, kes nimetatud lõikes sätestatud olukordades kannavad kahju teise lepingupoole territooriumil:
a) nende investeeringu või selle osa rekvireerimise tõttu viimasena mainitud lepingupoole relvajõudude või ametivõimude poolt,
või
b) nende investeeringu või selle osa hävitamise, mis ei olnud selles situatsioonis hädavajalik, tõttu viimasena mainitud lepingupoole relvajõudude või ametivõimude poolt,
taastama endise olukorra või maksma neile hüvitist, mis mõlemal juhul peab olema kohene, täielik ja piisav.
Artikkel 6. Investeeringu ja tulude repatrieerimine
1. Kumbki lepingupool tagab teise lepingupoole investeerijatele investeeringute ja nendest saadavate tulude vaba ülekandmise pärast kõigi investeeringuga seotud rahaliste kohustuste täitmist.
Ülekanded tehakse põhjendamatu viivituseta, vabalt konverteeritavas valuutas ülekande päeval kehtiva vahetuskursi alusel.
2. Sellised ülekanded hõlmavad esmajoones, kuid mitte ainult:
a) kapitali ja lisakapitali, mida kasutatakse investeeringute säilitamiseks ja suurendamiseks;
b) kasumeid, intresse, dividende ja teisi tulusid;
c) laenude tagasimaksmiseks ettenähtud summasid;
d) rojalteid ja tasusid;
e) investeeringu täielikust või osalisest müügist või täielikust või osalisest likvideerimisest saadavat tulu;
f) artiklites 4 ja 5 sätestatud hüvitisi.
Artikkel 7. Subrogatsioon
1. Kui ühe lepingupoole investeerijate investeeringud teise lepingupoole territooriumil on kindlustatud mitteärilise riski vastu garantiiga, tunnustab teine lepingupool kindlustaja astumist nimetatud investeerija õigustesse sellise kindlustuse tingimuste kohaselt, arvestades investeerija õigusi käesoleva lepingu artikli 9 alusel.
2. Kindlustaja ei tohi teostada muid õigusi peale nende, mida investeerijal oleks õigus olnud teostada.
3. Vaidlused lepingupoole ja kindlustaja vahel tuleb püüda lahendada käesoleva lepingu artikli 9 sätete kohaselt.
Artikkel 8. Lepingupooltevaheliste vaidluste lahendamine
1. Lepingupooled lahendavad kõik käesoleva lepingu tõlgendamise või rakendamisega seotud vaidlused võimaluse korral rahumeelselt diplomaatiliste kanalite kaudu.
2. Juhul kui vaidlust ei õnnestu lahendada kuue kuu jooksul arvates läbirääkimiste algusest, antakse vaidlusküsimus ühe lepingupoole palvel arbitraažikohtule.
3. Arbitraažikohus moodustatakse ad hoc alljärgnevalt: kumbki lepingupool nimetab kohtu ühe liikme ja need kaks liiget valivad kokkuleppel kolmanda riigi kodaniku kohtu eesistujaks. Kohtu liikmed määratakse kolme kuu jooksul ja kohtu eesistuja viie kuu jooksul arvates päevast, mil üks lepingupool informeeris teist oma kavatsusest esitada vaidlusalune küsimus arbitraažikohtule.
4. Kui käesoleva artikli lõikes 3 osutatud tähtaegade jooksul ei ole vajalikud määramised tehtud, võib kumbki lepingupool muu kokkuleppe puudumisel paluda Rahvusvahelise Kohtu presidendil teha vajalikud määramised. Juhul, kui president on ühe lepingupoole kodanik või kui ta mingil muul põhjusel ei saa täita nimetatud ülesannet, palutakse vajalikud määramised teha asepresidendil. Kui asepresident on ühe lepingupoole kodanik või kui ka tema ei saa täita nimetatud ülesannet, palutakse vajalikud määramised teha Rahvusvahelise Kohtu kõige vanemal liikmel, kes ei ole kummagi lepingupoole kodanik.
5. Arbitraažikohus teeb otsuse seaduse alusel, arvestades eeskätt käesolevat lepingut ja teisi lepingupoolte vahelisi asjakohaseid lepinguid ning rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud reegleid ja põhimõtteid.
6. Kui lepingupooled ei otsusta teisiti, määrab arbitraažikohus ise oma menetluskorra. Arbitraažikohus teeb otsuse häälteenamusega. Selline otsus on lepingupoolte jaoks lõplik ja siduv.
7. Kumbki lepingupool peab kandma enda nimetatud arbitraažikohtu liikme kulud ja enda esindamise kulud. Eesistuja kulud, samuti muud kulud kannavad lepingupooled võrdsetes osades. Arbitraažikohus võib siiski otsustada, et suurema osa kuludest kannab üks lepingupooltest, ja see otsus on siduv mõlema lepingupoole jaoks.
Artikkel 9. Investeerija ja lepingupoole vaidluste lahendamine
1. Ühe lepingupoole investeerija ja teise lepingupoole vaheline vaidlus, mis puudutab viimase käesoleva lepingu järgseid kohustusi investeerija investeeringute suhtes, lahendatakse võimaluse korral rahumeelselt läbirääkimiste teel.
2. Juhul kui selliseid vaidlusi ei saa lahendada rahumeelselt kuue kuu jooksul arvates päevast, mil üks lepingupooltest rahumeelset lahendust taotles, võib asjaomane investeerija vaidlusküsimuse esitada lahendamiseks selle lepingupoole kohtule, kelle territooriumil on investeering, või rahvusvahelisele arbitraažikohtule.
Lepingupooled nõustuvad sellise vaidlusküsimuse esitamisega rahvusvahelisele arbitraažikohtule.
3. Kui vaidlusküsimus suunatakse lahendamiseks rahvusvahelisele arbitraažikohtule, võib asjaomane investeerija esitada selle kas:
a) arbitraažiks või lepitamiseks Rahvusvahelisele Investeeringutealaste Vaidluste Lahendamise Keskusele, mis on loodud vastavalt 18. märtsil 1965 Washingtonis alla kirjutamiseks avatud konventsioonile «Investeeringute alaste vaidluste lahendamisest riikide ja teiste riikide kodanike vahel»; või
b) ad hoc arbitraažikohtule, mis moodustatakse vastavalt ÜRO Rahvusvahelise Kaubandusõiguse Komisjoni (UNCITRAL) arbitraažiregulatsioonile.
4. Arbitraažikohus teeb vaidluse kohta otsuse kooskõlas käesoleva lepingu sätetega ning rahvusvahelise õiguse asjakohaste reeglite ja põhimõtetega. Arbitraažikohtu otsused on lõplikud ja mõlema vaidluspoole jaoks siduvad. Kumbki lepingupool peab otsuse viivitamata ellu viima ja selline otsus jõustub kooskõlas siseriikliku seadusandlusega.
5. Arbitraažikohtu menetluse või kohtuotsuse jõustamise ajal ei tohi vaidlusse segatud lepingupool tõstatada vastuväidet selle kohta, et teise lepingupoole investeerija on saanud hüvitist kindlustuslepingu alusel kas kogu kahju või selle osa eest.
Artikkel 10. Teiste tingimuste rakendamine
Juhul kui peale käesoleva lepingu sisaldavad ühe lepingupoole seadused või lepingupoolte vahelised kehtivad või tulevikus sõlmitavad rahvusvahelised kokkulepped kas üld- või erisätet, mis annab teise lepingupoole investeerijate investeeringutele õiguse soodsamale käsitlusele kui käesolev leping, prevaleerib selline säte käesoleva lepingu üle ulatuses, milles ta on soodsam.
Artikkel 11. Konsultatsioonid
Lepingupoolte esindajad peavad vajaduse korral pidama nõu igas käesoleva lepingu täitmist mõjutavas küsimuses. Neid konsultatsioone peetakse ühe lepingupoole ettepanekul kohas ja ajal, milles lepitakse kokku diplomaatiliste kanalite kaudu.
Artikkel 12. Rakendamine
Käesolevat lepingut rakendatakse ka nende investeeringute suhtes, mis ühe lepingupoole investeerijad on teinud enne lepingu jõustumist teise lepingupoole territooriumil kooskõlas viimase õigusaktidega.
Artikkel 13. Jõustumine, kestus ja lõppemine
1. Käesolev leping jõustub kolmekümnendal päeval arvates päevast, mil lepingupooled on vahetanud kirjalikud noodid teatega, et lepingu jõustumiseks vajalikud siseriiklikud tingimused on täidetud. Leping kehtib kümme aastat arvates jõustumisest.
2. Kui kumbki lepingupooltest ei teata üks aasta enne lepingu lõppemise kuupäeva oma soovist leping lõpetada, pikeneb selle kehtivus vaikimisi kümneaastaste perioodide kaupa. Kummalgi lepingupoolel säilib õigus leping lõpetada, teatades sellest kirjalikult üks aasta enne järjekordse kümneaastase perioodi lõppu.
3. Enne käesoleva lepingu lõppemise kuupäeva tehtud investeeringute suhtes jäävad ülaltoodud artiklite sätted jõusse veel kümneks aastaks pärast nimetatud kuupäeva.
Koostatud Ateenas 17. aprillil 1997. aastal, kahes originaaleksemplaris eesti, kreeka ja inglise keeles, kõik tekstid omavad võrdset jõudu.
Eriarvamuste korral võetakse aluseks ingliskeelne tekst.
| Eesti Vabariigi valitsuse nimel Toomas Hendrik ILVES | Kreeka Vabariigi valitsuse nimel Theodors PANGALOS |
Facebook
X.com