Teksti suurus:

Puidu töötlemisel välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid

Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:30.09.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2016
Avaldamismärge:RTL 2004, 108, 1723

Puidu töötlemisel välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid1

Vastu võetud 02.08.2004 nr 98

Määrus kehtestatakse «Välisõhu kaitse seaduse» (RT I 2004, 43, 298) § 46 lõike 1 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega sätestatakse puidu töötlemisel ja viimistlemisel välisõhku eralduva puidutolmu ja lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste määramismeetodid.

§ 2. Üldsätted

(1) Saasteaine heitkogus (M) määratakse otsese mõõtmise alusel või arvutamise teel.

(2) Puidutolmu üldkoguse eriheide võib määrusega sätestatust erineda, olenevalt puidumaterjali tööpingile etteandmise viisist ja kiirusest, pingi tüübist, kasutatavast puidumaterjali liigist ja selle kogusest.

(3) Saasteallika valdajal on õigus korrigeerida määrusega sätestatud puidutolmu üldkoguse eriheite suurust, kasutades akrediteeritud labori mõõtmistulemusi.

§ 3. Puidutolmu heitkoguse määramine arvutamise teel

(1) Puidu saagimisel, freesimisel, puurimisel, hööveldamisel, lihvimisel ja muu puidutöötlemisprotsessi käigus tekkiva ja välisõhku eralduva puidutolmu aasta heitkogus tonnides arvutatakse järgmist valemit kasutades:

M = 10–3×q×q40×k×t , kus

q – töötlemisprotsessis tekkiva puidutolmu üldkoguse eriheide, kg tunnis. Eri tüüpi puidutöötlemispinkidel tekkiva puidutolmu üldkoguse eriheited on esitatud määruse lisas 1;
q40  – välisõhku eralduva puidutolmu sisaldus tekkiva puidutolmu üldkoguses eeldusel, et puidu mehaanilisel töötlemisel eraldub välisõhku puidutolm osakeste aerodünaamilise läbimõõduga alla 40 mikromeetri, kaaluosades. Välisõhku eralduva puidutolmu sisaldus on esitatud määruse lisas 2;
k – seadme kasutegur;
t – tehnoloogiaprotsessi kestus, tundi aastas.

(2) Pneumotranspordi- või aspiratsioonisüsteemi suunatava puidutolmu aasta kogus tonnides arvutatakse järgmist valemit kasutades:

M = 10–3×q×q40×kt×t, kus

q – puidutolmu eriheide, kg tunnis;
q40  – välisõhku eralduva puidutolmu sisaldus tekkiva puidutolmu üldkoguses, kaaluosades;
kt  – kohtäratõmbe efektiivsust arvestav tegur. Täpsemate andmete puudumisel loetakse kohtäratõmbe efektiivsust arvestavaks teguriks 0,9;
t – tehnoloogiaprotsessi kestus, tundi aastas.

(3) Püüdeseadmest välisõhku eralduva puidutolmu aasta kogus tonnides arvutatakse järgmist valemit kasutades:

M = 10–3×q×q40×kt×(1–n)×t, kus

q – puidutolmu eriheide, kg tunnis;
q40  – välisõhku eralduva puidutolmu sisaldus tekkiva puidutolmu üldkoguses, kaaluosades;
kt  – kohtäratõmbe efektiivsus, mis on võrdne 0,9;
n – püüdeseadme efektiivsus vastavussertifikaadi või mõõtmistulemuste järgi;
t – tehnoloogiaprotsessi kestus, tundi aastas.

§ 4. Fenooli ja formaldehüüdi heitkoguste määramine arvutamise teel

Karbamiid- ja fenoolformaldehüüdvaikude (liimide) kasutamisel erinevates tehnoloogiaprotsessides, nagu puitlaastplaatide tootmisel, samuti liimina vineeri, mööbli, liimitud puidu eri liikide, näiteks parketi valmistamisel arvutatakse välisõhku eralduvate fenooli ja formaldehüüdi heitkogused tonnides aastas järgmist valemit kasutades:

M = 10–3×Gv×kl×(1–k2)×k3×t, kus

Gv – vaigu kulu, kg tunnis.;
k1 – lenduva formaldehüüdi ja fenooli sisaldust vaikudes arvestav tegur. Lenduva formaldehüüdi ja fenooli sisaldus puidu töötlemisel kasutatavates vaikudes on esitatud määruse lisas 3. Lisa tabelis on arvestatud Eestis toodetavate vaikudega, muu vaigu kasutamisel leitakse selle koostis pakendil olevast või materjali tootja või müüja esitatud info alusel;
k2 – valmistootesse jäänud lenduva formaldehüüdi ja fenooli kogust arvestav tegur k2, mis on esitatud määruse lisas 4;
k3 – eri tehnoloogiaprotsessidest ja -seadmetest lenduvaid formaldehüüdi ja fenooli koguseid arvestav tegur k3 , mis on esitatud määruse lisas 4;
t – tehnoloogiaprotsessi kestus, tundi aastas.

§ 5. Lahustite kasutamisel lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste määramine arvutamise teel

(1) Puidupinna viimistlemisel lahustite ja lahusteid sisaldavate laki, värvi ja muu materjali kasutamisel välisõhku eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite aasta heitkogused tonnides arvutatakse kasutades järgmist valemit:

M = 10–3×Gm×kk×0,8×t, kus

G – viimistlusmaterjali kulu, kg tunnis;
kk –viimistlusmaterjali lenduva osa arvutatava komponendi ehk saasteaine sisaldust arvestav tegur. Viimistlusmaterjali (lahusti, krundi, laki, värvi jm) lenduva osa sisaldus leitakse vastava materjali pakendil oleva või materjali tootja või müüja esitatud info alusel;
0,8 – välisõhku eralduvaid lenduvaid ühendeid arvestav tegur;
t – tehnoloogiaprotsessi kestus, tundi aastas.

(2) Puidupinna pideva viimistlusprotsessi korral seadmetest välisõhku eralduvad lenduvad ühendid jagunevad lenduvate ühendite üldkogusest järgmiselt:
1) lakkimismasinast 25%;
2) pihustamiskambritest 25%;
3) kuivatus- ja hoidmiskambritest 50%.

§ 6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 30. septembril 2004.

_______________
1 Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiiv 84/360/EMÜ tööstusseadmetest pärineva õhusaaste tõrje kohta (EÜT L 188, 16.07.1984, lk 20);
EL Nõukogu direktiiv 96/61/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta (ELT L 257, 10.10.1996, lk 26–40; L 275, 25.10.2003, lk 32–46).

Minister Villu REILJAN

Asekantsler
kantsleri ülesannetes Allan GROMOV

Keskkonnaministri 2. augusti 2004. a määruse nr 98 «Puidu töötlemisel välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid»
lisa 1

PUIDUTOLMU ÜLDKOGUSE ERIHEIDE Q, KILOGRAMMI TUNNIS

Tehnoloogiaprotsess Puidutöötluspingid Puidutolmu üldkoguse (tolmu kõik fraktsioonid läbimõõduga alla 250 mikromeetri) eriheide q, kg/h

Saagimine, freesimine

Saepingid  
Lattsaag
135
Mitme saega juurdelõikamispink
168
Otsamissaag
64,5
Kahe saega otsatasandimasin
129
Freespeadega nelja saega formaatpink
325
Kahepoolne rismushöövelpink
510
Freespink
32
Automaatetteandega freespink
46
Karussellfreespink
25
Tapimasinad
4,5
Ühepoolne lintsaag
3,7
Universaalketassaag
64,5
Freespeadega lintsaejaoti
248
Lintsaega tislerpink
27

Hööveldamine

Höövelpingid

Käsitsi etteandega lihthöövelpink
32
Mehaanilise etteandega lihthöövelpink
320
Neljapoolne höövelpink
580
Ühepoolne rismushöövelpink
94
Raamitapimasin
152

Puurimine

Puur- ja peitelpingid

Mehaanilise etteandega horisontaalpuurpink
21
Mehaanilise etteandmisega vertikaalpuurpink
18
Käsitsi etteandega puurpink
4,5
Kettpeitelmasin
31

Lihvimine

Lihvpingid

Lahtise lindiga lihvpink
8,4
Kinnislauaga lintlihvpink
3,2
Ketaslihvpink
3,7
Kahe kettaga lihvpink
4,9
Kolme trummiga lihvpink
30

Keskkonnaministri 2. augusti 2004. a määruse nr 98 «Puidu töötlemisel välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid»
lisa 2

VÄLISÕHKU ERALDUVA PUIDUTOLMU SISALDUS Q40 PUIDUTOLMU ÜLDKOGUSES

Tehnoloogiaprotsess

Puidutolmu (osakeste aerodünaamilise läbimõõduga alla 40 µm) sisaldus q40 puidutolmu üldkoguses

%-des kaaluosades
Saagimine 3 0,03  
Freesimine   0,5 0,005
Puurimine   1,5 0,015
Hööveldamine   0,8 0,008
Lihvimine 21,5 0,215

Keskkonnaministri 2. augusti 2004. a määruse nr 98 «Puidu töötlemisel välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid»
lisa 3

LENDUVA FORMALDEHÜÜDI JA FENOOLI SISALDUS VAIKUDES, %

Vaigu tüüp

Saasteaine sisaldus, %

lenduv formaldehüüd lenduv fenool
Karbamiidformaldehüüdvaik KF-15 0,15
Karbamiidformaldehüüdvaik KF-30 0,30
Vedel fenoolformaldehüüdvaik SFZ-3014 0,10 0,10
Melamiin-formaldehüüd-immutusvaik SPMF-5 «KM» 0,50

Keskkonnaministri 2. augusti 2004. a määruse nr 98 «Puidu töötlemisel välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid»
lisa 4

VALMISTOOTESSE JÄÄNUD NING ERI TEHNOLOOGIAPROTSESSIDEST JA -SEADMETEST LENDUVAID FORMALDEHÜÜDI JA FENOOLI KOGUSEID ARVESTAVAD TEGURID

Tehnoloogiaprotsess Valmistootesse jäänud lenduva formaldehüüdi ja fenooli kogust arvestav tegur k2 Tehnoloogiaprotsess ja -seadmed Saasteainete jaotumist arvestav tegur k3

Naturaalsele ja sünteetilisele spoonile liimi pealekandmine ja vineerimine mööbli tootmisel

0,1

Liimi pealekandmise valtsseadmed ja kuumpressid 0,83
Spoonitud toodete hoidmine 0,17
Paberi immutamine (lamineerimine) 0,5 Immutamine 1,0  

Puitlaastu immutamine kuumpressimisvaiguga; puitlaastplaatide jahutamine

0,6

1. Peakonveier ja -press 0,9  
2. Sideainete valmistamine 0,09
3. Valmistoodanguladu 0,01

Spoonile liimi pealekandmine, kuivatamine; spooni kuumliimimine ja jahutamine peale pressimist

0,5

1. Liimimisvaltsseadmed 0,1  
2. Liimiga kaetud spooni kuivatid; kuumpressid 0,75
3. Jahutuskambrid 0,15

/otsingu_soovitused.json