Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Puidu töötlemisel välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid¹

Vastu võetud 02.08.2004 nr 98

Määrus kehtestatakse «Välisõhu kaitse seaduse» (RT I 2004, 43, 298) § 46 lõike 1 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega sätestatakse puidu töötlemisel ja viimistlemisel välisõhku eralduva puidutolmu ja lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste määramismeetodid.

§ 2. Üldsätted

(1) Saasteaine heitkogus (M) määratakse otsese mõõtmise alusel või arvutamise teel.

(2) Puidutolmu üldkoguse eriheide võib määrusega sätestatust erineda, olenevalt puidumaterjali tööpingile etteandmise viisist ja kiirusest, pingi tüübist, kasutatavast puidumaterjali liigist ja selle kogusest.

(3) Saasteallika valdajal on õigus korrigeerida määrusega sätestatud puidutolmu üldkoguse eriheite suurust, kasutades akrediteeritud labori mõõtmistulemusi.

§ 3. Puidutolmu heitkoguse määramine arvutamise teel

(1) Puidu saagimisel, freesimisel, puurimisel, hööveldamisel, lihvimisel ja muu puidutöötlemisprotsessi käigus tekkiva ja välisõhku eralduva puidutolmu aasta heitkogus tonnides arvutatakse järgmist valemit kasutades:

M = 10^–3×q×q₄₀×k×t , kus

q – töötlemisprotsessis tekkiva puidutolmu üldkoguse eriheide, kg tunnis. Eri tüüpi puidutöötlemispinkidel tekkiva puidutolmu üldkoguse eriheited on esitatud määruse lisas 1;
q₄₀  – välisõhku eralduva puidutolmu sisaldus tekkiva puidutolmu üldkoguses eeldusel, et puidu mehaanilisel töötlemisel eraldub välisõhku puidutolm osakeste aerodünaamilise läbimõõduga alla 40 mikromeetri, kaaluosades. Välisõhku eralduva puidutolmu sisaldus on esitatud määruse lisas 2;
k – seadme kasutegur;
t – tehnoloogiaprotsessi kestus, tundi aastas.

(2) Pneumotranspordi- või aspiratsioonisüsteemi suunatava puidutolmu aasta kogus tonnides arvutatakse järgmist valemit kasutades:

M = 10^–3×q×q₄₀×k_t×t, kus

q – puidutolmu eriheide, kg tunnis;
q₄₀  – välisõhku eralduva puidutolmu sisaldus tekkiva puidutolmu üldkoguses, kaaluosades;
k_t  – kohtäratõmbe efektiivsust arvestav tegur. Täpsemate andmete puudumisel loetakse kohtäratõmbe efektiivsust arvestavaks teguriks 0,9;
t – tehnoloogiaprotsessi kestus, tundi aastas.

(3) Püüdeseadmest välisõhku eralduva puidutolmu aasta kogus tonnides arvutatakse järgmist valemit kasutades:

M = 10^–3×q×q₄₀×k_t×(1–n)×t, kus

q – puidutolmu eriheide, kg tunnis;
q₄₀  – välisõhku eralduva puidutolmu sisaldus tekkiva puidutolmu üldkoguses, kaaluosades;
k_t  – kohtäratõmbe efektiivsus, mis on võrdne 0,9;
n – püüdeseadme efektiivsus vastavussertifikaadi või mõõtmistulemuste järgi;
t – tehnoloogiaprotsessi kestus, tundi aastas.

§ 4. Fenooli ja formaldehüüdi heitkoguste määramine arvutamise teel

Karbamiid- ja fenoolformaldehüüdvaikude (liimide) kasutamisel erinevates tehnoloogiaprotsessides, nagu puitlaastplaatide tootmisel, samuti liimina vineeri, mööbli, liimitud puidu eri liikide, näiteks parketi valmistamisel arvutatakse välisõhku eralduvate fenooli ja formaldehüüdi heitkogused tonnides aastas järgmist valemit kasutades:

M = 10^–3×G_v×k_l×(1–k₂)×k₃×t, kus

G_v – vaigu kulu, kg tunnis.;
k₁ – lenduva formaldehüüdi ja fenooli sisaldust vaikudes arvestav tegur. Lenduva formaldehüüdi ja fenooli sisaldus puidu töötlemisel kasutatavates vaikudes on esitatud määruse lisas 3. Lisa tabelis on arvestatud Eestis toodetavate vaikudega, muu vaigu kasutamisel leitakse selle koostis pakendil olevast või materjali tootja või müüja esitatud info alusel;
k₂ – valmistootesse jäänud lenduva formaldehüüdi ja fenooli kogust arvestav tegur k₂, mis on esitatud määruse lisas 4;
k₃ – eri tehnoloogiaprotsessidest ja -seadmetest lenduvaid formaldehüüdi ja fenooli koguseid arvestav tegur k₃ , mis on esitatud määruse lisas 4;
t – tehnoloogiaprotsessi kestus, tundi aastas.

§ 5. Lahustite kasutamisel lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste määramine arvutamise teel

(1) Puidupinna viimistlemisel lahustite ja lahusteid sisaldavate laki, värvi ja muu materjali kasutamisel välisõhku eralduvate lenduvate orgaaniliste ühendite aasta heitkogused tonnides arvutatakse kasutades järgmist valemit:

M = 10^–3×G_m×k_k×0,8×t, kus

G – viimistlusmaterjali kulu, kg tunnis;
k_k –viimistlusmaterjali lenduva osa arvutatava komponendi ehk saasteaine sisaldust arvestav tegur. Viimistlusmaterjali (lahusti, krundi, laki, värvi jm) lenduva osa sisaldus leitakse vastava materjali pakendil oleva või materjali tootja või müüja esitatud info alusel;
0,8 – välisõhku eralduvaid lenduvaid ühendeid arvestav tegur;
t – tehnoloogiaprotsessi kestus, tundi aastas.

(2) Puidupinna pideva viimistlusprotsessi korral seadmetest välisõhku eralduvad lenduvad ühendid jagunevad lenduvate ühendite üldkogusest järgmiselt:
1) lakkimismasinast 25%;
2) pihustamiskambritest 25%;
3) kuivatus- ja hoidmiskambritest 50%.

§ 6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 30. septembril 2004.

_______________
¹ Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiiv 84/360/EMÜ tööstusseadmetest pärineva õhusaaste tõrje kohta (EÜT L 188, 16.07.1984, lk 20);
EL Nõukogu direktiiv 96/61/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta (ELT L 257, 10.10.1996, lk 26–40; L 275, 25.10.2003, lk 32–46).

Minister Villu REILJAN

Asekantsler kantsleri ülesannetes Allan GROMOV

Keskkonnaministri 2. augusti 2004. a määruse nr 98 «Puidu töötlemisel välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid» lisa 1

PUIDUTOLMU ÜLDKOGUSE ERIHEIDE Q, KILOGRAMMI TUNNIS

Tehnoloogiaprotsess	Puidutöötluspingid	Puidutolmu üldkoguse (tolmu kõik fraktsioonid läbimõõduga alla 250 mikromeetri) eriheide q, kg/h
Saagimine, freesimine	Saepingid
	Lattsaag	135
	Mitme saega juurdelõikamispink	168
	Otsamissaag	64,5
	Kahe saega otsatasandimasin	129
	Freespeadega nelja saega formaatpink	325
	Kahepoolne rismushöövelpink	510
	Freespink	32
	Automaatetteandega freespink	46
	Karussellfreespink	25
	Tapimasinad	4,5
	Ühepoolne lintsaag	3,7
	Universaalketassaag	64,5
	Freespeadega lintsaejaoti	248
	Lintsaega tislerpink	27
Hööveldamine	Höövelpingid
	Käsitsi etteandega lihthöövelpink	32
	Mehaanilise etteandega lihthöövelpink	320
	Neljapoolne höövelpink	580
	Ühepoolne rismushöövelpink	94
	Raamitapimasin	152
Puurimine	Puur- ja peitelpingid
	Mehaanilise etteandega horisontaalpuurpink	21
	Mehaanilise etteandmisega vertikaalpuurpink	18
	Käsitsi etteandega puurpink	4,5
	Kettpeitelmasin	31
Lihvimine	Lihvpingid
	Lahtise lindiga lihvpink	8,4
	Kinnislauaga lintlihvpink	3,2
	Ketaslihvpink	3,7
	Kahe kettaga lihvpink	4,9
	Kolme trummiga lihvpink	30

Keskkonnaministri 2. augusti 2004. a määruse nr 98 «Puidu töötlemisel välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid» lisa 2

VÄLISÕHKU ERALDUVA PUIDUTOLMU SISALDUS Q₄₀ PUIDUTOLMU ÜLDKOGUSES

Tehnoloogiaprotsess	Puidutolmu (osakeste aerodünaamilise läbimõõduga alla 40 µm) sisaldus q40 puidutolmu üldkoguses
	%-des	kaaluosades
Saagimine	3	0,03
Freesimine	0,5	0,005
Puurimine	1,5	0,015
Hööveldamine	0,8	0,008
Lihvimine	21,5	0,215

Keskkonnaministri 2. augusti 2004. a määruse nr 98 «Puidu töötlemisel välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid» lisa 3

LENDUVA FORMALDEHÜÜDI JA FENOOLI SISALDUS VAIKUDES, %

Vaigu tüüp	Saasteaine sisaldus, %
	lenduv formaldehüüd	lenduv fenool
Karbamiidformaldehüüdvaik KF-15	0,15	–
Karbamiidformaldehüüdvaik KF-30	0,30	–
Vedel fenoolformaldehüüdvaik SFZ-3014	0,10	0,10
Melamiin-formaldehüüd-immutusvaik SPMF-5 «KM»	0,50	–

Keskkonnaministri 2. augusti 2004. a määruse nr 98 «Puidu töötlemisel välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid» lisa 4

VALMISTOOTESSE JÄÄNUD NING ERI TEHNOLOOGIAPROTSESSIDEST JA -SEADMETEST LENDUVAID FORMALDEHÜÜDI JA FENOOLI KOGUSEID ARVESTAVAD TEGURID

Tehnoloogiaprotsess	Valmistootesse jäänud lenduva formaldehüüdi ja fenooli kogust arvestav tegur k2	Tehnoloogiaprotsess ja -seadmed	Saasteainete jaotumist arvestav tegur k3
Naturaalsele ja sünteetilisele spoonile liimi pealekandmine ja vineerimine mööbli tootmisel	0,1	Liimi pealekandmise valtsseadmed ja kuumpressid	0,83
		Spoonitud toodete hoidmine	0,17
Paberi immutamine (lamineerimine)	0,5	Immutamine	1,0
Puitlaastu immutamine kuumpressimisvaiguga; puitlaastplaatide jahutamine	0,6	1. Peakonveier ja -press	0,9
		2. Sideainete valmistamine	0,09
		3. Valmistoodanguladu	0,01
Spoonile liimi pealekandmine, kuivatamine; spooni kuumliimimine ja jahutamine peale pressimist	0,5	1. Liimimisvaltsseadmed	0,1
		2. Liimiga kaetud spooni kuivatid; kuumpressid	0,75
		3. Jahutuskambrid	0,15