Teksti suurus:

Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramise kord ja määramismeetodid

Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:30.09.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2016
Avaldamismärge:RTL 2004, 108, 1724

Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramise kord ja määramismeetodid

Vastu võetud 02.08.2004 nr 99

Määrus kehtestatakse «Välisõhu kaitse seaduse» (RT I 2004, 43, 298) § 46 lõike 1 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrus reguleerib põletusseadmetest välisõhku eralduva vääveldioksiidi (SO2), lämmastikoksiidide (NO2 + NO), süsinikoksiidi (CO), lenduvate orgaaniliste ühendite (CnHm), tahkete osakeste ning raskmetallide heitkoguste määramist.

§ 2. Üldsätted

(1) Saasteaine heitkogus määratakse otsese mõõtmise alusel või arvutuslikult.

(2) Põletusseadmete puhul, kaasa arvatud tehnoloogilised ahjud, mille installeeritud soojusvõimsus maksimaalselt võimaliku projekteeritud kütusekoguse kasutamise korral on 50 MWth või suurem, määratakse saasteainete eriheited ainult otsese mõõtmise alusel. Lenduvate orgaaniliste ühendite ja raskmetallide eriheited ning vedelkütuse kasutamisel eralduva vääveldioksiidi eriheite võib määrata ka arvutuslikult.

(3) Eriheidete arvutamise alusena aktsepteeritakse mõõtmisi, mis on tehtud põletusseadme nominaalkoormusele lähedastel režiimidel (vähemalt 80% nominaalkoormusest).

§ 3. Saasteainete heitkoguste määramine otsese mõõtmise alusel

Otsese mõõtmise alusel määratakse saasteaine heitkogus alljärgnevalt:
1) koostatakse koondtabel kasutatud kütuseliikide kohta vastavalt lisale 1;
2) arvutatakse kütusekulu B massiühikutest (t) ümber soojusühikutesse (GJ) kasutades lisas 9 esitatud energiaühikute teisendustegureid ja vastava kütuseliigi alumist kütteväärtust Qri järgmiselt:

B1 = B×Qri,GJ, kus

B – kütusekulu vaadeldaval perioodil, t;
Qr i – kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg;
3) mõõdetakse saasteainete sisaldus põletusseadmetest väljuvates suitsugaasides;
4) mõõtmise läbiviija koostab mõõtmise protokolli ja mõõtmistulemuste aruande vastavalt käesoleva korra lisale 2 ja neid säilitatakse vähemalt viis aastat;
5) iga kasutatud kütuseliigi kohta saadud mõõtmistulemuste alusel arvutatakse vastava i-nda saasteaine eriheide qi järgmist valemit kasutades:

qi = ci[Vg+(α–1)×V]/Qri ci×α×0,25×k, g/GJ (raskmetallid mg/GJ), kus
ci – i-nda saasteaine kontsentratsioon kuivades suitsugaasides, mg/Nm3 (teisendustegurid on toodud lisas 10) – raskmetallid µg/Nm3;
Vg – 1 kg kütuse põlemisel tekkivate kuivade suitsugaaside maht, Nm3/kg;
V – 1 kg kütuse põlemiseks vajalik teoreetiline õhukogus, Nm3/kg;
α – liigõhutegur α = CO2max/CO 2 20,9/(20,9 – O2);
Qri – kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg;
0,25 – kütuse kuivaine stöhhiomeetrilisel põlemisel tekkiv ligikaudne kogus kuivi suitsugaase energiaühiku kohta, Nm3/MJ;
k – kütuse niiskusest tulenev parandustegur, mis on esitatud lisas 11;
6) iga kasutatud kütuseliigi kohta arvutatakse i-nda saasteaine heitkogus Mi järgmist valemit kasutades:

Mi = 10–6×B1×qi, t (raskmetallid kg), kus

B1 – kütusekulu vaadeldaval perioodil, GJ;
qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ; (raskmetallid mg/GJ).

§ 4. Saasteaine heitkoguse määramine arvutuslikult

(1) Kui saasteaine heitkogust ei määrata otsese mõõtmisega, määratakse saasteaine heitkogus alljärgnevalt:
1) koostatakse koondtabel kasutatud kütuseliikide kohta vastavalt lisale 1;
2) arvutatakse kütusekulu B massiühikutest (t) ümber soojusühikutesse (GJ) kasutades lisas 9 esitatud energiaühikute teisendustegureid ja vastava kütuseliigi alumist kütteväärtust Qri järgmiselt:

B1 = B×Qri ,GJ, kus

B – kütusekulu vaadeldaval perioodil, t;
Qr i – kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg;
3) leitakse i-nda saasteaine eriheite qi väärtus vastavast lisast 3–8;
4) arvutatakse kütusekulu B1 ja eriheite qi alusel vastava saasteaine heitkogus Mi välja arvatud vääveldioksiid, järgmist valemit kasutades:

Mi = 10–6×B1×qi, t (raskmetallid kg), kus

B1 – kütusekulu vaadeldaval perioodil, GJ;
qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ; (raskmetallid mg/GJ).

(2) Vääveldioksiidi heitkogus tahke ja vedelkütuse korral arvutatakse lähtudes kütuse väävlisisaldusest alljärgnevalt:

MSO2= 0,02×B×Sr×(1– η), t, kus

B – kütusekulu vaadeldaval perioodil, t;
Sr – väävlisisaldus kütuse tarbimisaines, massi%;
η – väävliärastusseadmes eraldatava või põlemisseadmes kütuse tuhaga seotava väävli suhteline hulk, mida arvestatakse ainult põlevkivi korral.

(3) Saasteaine heitkogus ühes sekundis (hetkeline heitkogus) arvutatakse järgmiselt:
1) leitakse saasteaine eriheite qi vastavast lisast 3–8;
2) arvutatakse saasteallikast eralduva i-nda saasteaine hetkeline heitkogus Mpi, lähtudes põletusseadme soojusvõimsusest, järgmist valemit kasutades:

Mpi = 10–3×P×qi, g/s, (raskmetallide korral mg/s), kus

P – põletusseadme soojusvõimsus, MWth. Põletusseadme soojusvõimsuse all mõistetakse ajaühikus sisseantava energia kogust;
qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ (raskmetallide korral mg/GJ).

(4) Ühele ja samale korstnale töötavate katelde puhul saadakse kogu saasteallika hetkeline heitkogus summeerides katelde vastavad väärtused.

(5) Vääveldioksiidi hetkeline heitkogus MpSO2 arvutatakse tahke kütuse ja vedelkütuse põletamisel lähtudes kütuse väävlisisaldusest alljärgnevalt:

MpSO2 = 20×P×Sr×(1– η)/Qri, g/s, kus

P – põletusseadme soojusvõimsus, MWth;
Sr – väävlisisaldus kütuse tarbimisaines, massi%;
η – väävliärastusseadmes eraldatava või põlemisseadmes kütuse tuhaga seotava väävli suhteline hulk;
Qri – kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg.

§ 5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 30. septembril 2004.

Minister Villu REILJAN

Asekantsler
kantsleri ülesannetes Allan GROMOV

Keskkonnaministri 2. augusti 2004. a määruse nr 99 «Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramise kord ja määramismeetodid»
lisa 1

ANDMED KÜTUSELIIKIDE KOHTA

  Kütus I Kütus II Kütus III jne
Kütuseliik      
Kütuse aastakulu B,
      tonni (tahke kütus ja vedelkütus)
      tuhat m3 (gaas)
Kütusekulu põletusseadme nominaalkoormusel,
      kg/s (tahke kütus ja vedelkütus)
      m3/s (gaas)
     
Kütuse päritolu (võimalusel)      
Kütuse tarbimisaine koostis:
      Niiskus, Wr, %
      Tuhk, Ar, %
      Väävel, Sr, %
      Süsinik, Cr , % (võimalusel)
      Vesinik, Hr, % (võimalusel)
      Lämmastik, Nr, % (võimalusel)
     
Kütuse tarbimisaine alumine kütteväärtus, Qri, MJ/kg (tahke kütus ja vedelkütus) MJ/m3 (gaas)      
Kütuse kvaliteedi vastavussertifikaat, kuupäev      

Keskkonnaministri 2. augusti 2004. a määruse nr 99 «Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramise kord ja määramismeetodid»
lisa 2

MÕÕTMISTE PROTOKOLL

Kuupäev, kellaaeg  
Saasteallika valdaja nimi ja aadress  
Saasteallika asukoht  
Mõõtmiste läbiviija nimi ja aadress  
Mõõtmiste eest vastutava isiku nimi ja kontaktandmed  

Andmed põletusseadme kohta

Nimetus  
Katla tüüp  
Põleti tüüp  
Valmistaja  
Väljalaske- või tarnimise aeg  
Nominaalvõimsus  
Kasutegur  
Muud
 
 

Andmed põletusseadme töörežiimi kohta

 

projekt

tegelikult

Kütusekulu, kg/s, m3/s        
Kütuse rõhk enne põletit (vedelkütus ja gaas), bar        
Kütuse temperatuur (vedelkütus), °C        
Auru/õhu rõhk kütuse pihustamisel, bar        
Soojusvõimsus, MW        
Rõhk koldes, kPa        
Suitsugaaside temperatuur, °C        
Primaarõhu rõhk, kPa        
Sekundaarõhu rõhk, kPa        
Häired seadme töös        
Muud
 
       
Mõõtepunktide kirjeldus Tehnoloogiline skeem koos mõõtepunktide paigutusega

MÕÕTMISTULEMUSTE ARUANNE

Mõõtmiste läbiviimisel kasutatud meetodid  

Temperatuurid, rõhk

  Koldes Enne ökonomaiserit Peale ökonomaiserit Suitsuimeja ees
Suitsugaaside temperatuur, °C        
Rõhk, kPa        

Kuivade suitsugaaside koostis

  Enne ökonomaiserit Mõõtepunktis
O2, %    
CO2, %    

Saasteainete sisaldus kuivades suitsugaasides

  ppm mg/Nm3 mg/Nm3
O2= 3%
Vedelkütus ja gaas
mg/Nm3
O2= 6%
Tahke kütus
saasteaine eriheide, mg/MJ
SO2          
CO          
NO          
NO2          
NOx          
jne          
           

Andmed kasutatud mõõteriistade ja seadmete kohta

Nimetus Tüüp Valmistaja Väljalaske aasta Mõõdetavad parameetrid, mõõtepiirkond Andmed kalibreerimise kohta (kelle poolt tehtud, aeg, viis, vahendid)
           
           
Vastutav isik ....................................................... .........................
           (nimi, ametikoht, allkiri)       (kuupäev)

Keskkonnaministri 2. augusti 2004. a määruse nr 99 «Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramise kord ja määramismeetodid»
lisa 3

TAHKETE OSAKESTE ERIHEITED

Kütuseliik, püüdeseade

Tahkete osakeste eriheide q, g/GJ

Põletusseadme soojusvõimsus P, kütuse põletusviis

P 10 MWth

50 MWth > P > = 10 MWth

põleti eelkolle restkolle keevkiht põleti eelkolle keevkiht
Kivisüsi        3000        

Põlevkivi

puhastuseta     12 000        
tsüklon         3000    
elektrifilter         1000    

Turvas

puhastuseta   1000    2000        
tsüklon     220      230   700       700
tsüklon + multitsüklon           80      
elektrifilter                 80

Puit

puhastuseta        1000 1000 1000   1000
tsüklon     240      240   500   70  
elektrifilter           70     80
Raske kütteõli 100         100    
Põlevkiviõli 100         100    
Kerge kütteõli 100         100    

Keskkonnaministri 2. augusti 2004. a määruse nr 99 «Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramise kord ja määramismeetodid»
lisa 4

VÄÄVELDIOKSIIDI ERIHEITED

Kütuseliik

Vääveldioksiidi eriheide q, g/GJ

Põletusseadme soojusvõimsus P, kütuse põletusviis

P 10 MWth

50 MWth > P > = 10MWth

põleti eelkolle restkolle keevkiht põleti keevkiht
Kivisüsi

arvutatav kivisöe väävlisisalduse järgi, sidumist tuhaga ei arvestata

Põlevkivi

arvutatav põlevkivi väävlisisalduse järgi, sidumist tuhaga arvestatakse 50% ulatuses

Turvas   200 200      
Puit     10   10 0   0
Raske kütteõli
Põlevkiviõli
Kerge kütteõli

arvutatav kütuse väävlisisalduse järgi, sidumist tuhaga ei arvestata

Maagaas 0       0  

Keskkonnaministri 2. augusti 2004. a määruse nr 99 «Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramise kord ja määramismeetodid»
lisa 5

LÄMMASTIKOKSIIDIDE ERIHEITED

Kütuseliik

Lämmastikoksiidide eriheide q, g/GJ

Põletusseadme soojusvõimsus P, kütuse põletusviis

P 10 MWth

50 MWth > P > = 10 MWth

põleti eelkolle restkolle keevkiht põleti keevkiht
Kivisüsi   200 200      
Põlevkivi         150  
Turvas   300 300 300   300
Puit   100 100 100 100 100
Raske kütteõli 200       250  
Põlevkiviõli 150       200  
Kerge kütteõli 100          
Maagaas   60       100  

Keskkonnaministri 2. augusti 2004. a määruse nr 99 «Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramise kord ja määramismeetodid»
lisa 6

SÜSINIKOKSIIDI ERIHEITED

Kütuseliik

Süsinikoksiidi eriheide q, g/GJ

Põletusseadme soojusvõimsus P, kütuse põletusviis

P 10 MWth

50 MWth > P > = 10 MWth

põleti eelkolle restkolle keevkiht põleti keevkiht
Kivisüsi     100   100      
Põlevkivi         100  
Turvas   1200   500 100   200
Puit   1200 1000 400   200
Raske kütteõli 100       100  
Põlevkiviõli 100       100  
Kerge kütteõli 100       100  
Maagaas   60         40  

Keskkonnaministri 2. augusti 2004. a määruse nr 99 «Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramise kord ja määramismeetodid»
lisa 7

LENDUVATE ORGAANILISTE ÜHENDITE (LOÜ) ERIHEITED1)

Kütuseliik

LOÜ-de eriheide q, g/GJ

põletusseadme soojusvõimsus P

P 50 MWth P >= 50 MWth
Kivisüsi 15 1,5
Turvas 100  
Puit 48  
Raske kütteõli 3 3
Kerge kütteõli 1,5  
Maagaas 4 2,5
Põlevkivi 1200 60
Põlevkiviõli 1,1  

1) välja arvatud metaan

Keskkonnaministri 2. augusti 2004. a määruse nr 99 «Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramise kord ja määramismeetodid»
lisa 8

RASKMETALLIDE ERIHEITED

Kütuseliik – katel, püüdeseade

Raskmetalli eriheide q, mg/GJ

Hg Cd Pb Cu Zn As Cr Ni V

Kivisöekatel:

puhastuseta 5 30 700 100 230 90 400 400 1500
tsükloniga 5 10 200     20 80 80   300
elektrifiltriga 5 5   40     5 10 10     50

Soodakatel:

elektrifiltriga 0,8 3   50     2 0,5 0,3  
elektrifiltriga ja pesuriga 0,8 2   30     1 0,1 0,1  
Eesti tolmpõlevkivi katel elektrifiltriga 5 5 300   20 410 90 80 50   130

Puu- ja koorekatel:

puhastuseta 0,5 5 200     5 500 1 35 30   100
tsükloniga 0,5 2   60     0,3 10 10     30
elektrifiltriga 0,5 0,5   15     0,1 2 2      9

Turbakatel:

puhastuseta 5 10 200   50 150 100 80 350   250
tsükloniga 5 4   50     30 20 80     60
elektrifiltriga 5 0,7   15     7 6 25     20

Raske kütteõli katel:

puhastuseta 0,03 0,3   20   10   40 2 1 300 1000
tsükloniga 0,03 0,2   10     1 0,5 150   450
Gaasikatel 0 0     0     0     0 0 0 0      0
Põlevkiviõlikatel 0,04 0,11   50   16 290 24 3,5 8      5
Kerge kütteõli katel 0,03 0,04   10   11     6 6 2 4      2

Keskkonnaministri 2. augusti 2004. a määruse nr 99 «Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramise kord ja määramismeetodid»
lisa 9

ENERGIAÜHIKUTE TEISENDUSTEGURID

  Toe MWh GJ Gcal
toe 1 11,63 41,87 10,00
MWh 0,0860 1    3,600    0,860
GJ 0,0239    0,278 1    0,239
Gcal 0,1000    1,163    4,187 1

Keskkonnaministri 2. augusti 2004. a määruse nr 99 «Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramise kord ja määramismeetodid»
lisa 10

GAASILISTE SAASTEAINETE KONTSENTRATSIOONIDE TEISENDUSTEGURID

 

Saasteaine kontsentratsioon

 

NOx arvut. NO2-le

SO2

CO

  ppm mg/Nm3 Ppm mg/Nm3 ppm mg/Nm3
ppm 1 2,054 1 2,915 1 1,25
mg/m3 0,487 1 0,343 1 0,8 1

Keskkonnaministri 2. augusti 2004. a määruse nr 99 «Põletusseadmetest välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramise kord ja määramismeetodid»
lisa 11

KÜTUSE NIISKUSEST TULENEV PARANDUSTEGUR K

Kütuse niiskus W,
%
Parandustegur ühe kg kütuse kuivaine kohta
k
10 1,01
20 1,03
30 1,05
40 1,08
50 1,12
60 1,19