Teksti suurus:

Tselluloosi ja tsemendi tootmisel välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid

Väljaandja:Keskkonnaminister
Akti liik:määrus
Teksti liik:algtekst-terviktekst
Redaktsiooni jõustumise kp:30.09.2004
Redaktsiooni kehtivuse lõpp:31.12.2016
Avaldamismärge:RTL 2004, 108, 1725

Tselluloosi ja tsemendi tootmisel välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid1

Vastu võetud 02.08.2004 nr 100

Määrus kehtestatakse «Välisõhu kaitse seaduse» (RT I 2004, 43, 298) § 46 lõike 1 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega sätestatakse sulfaattselluloosi ja tsemendi tootmisel välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid.

§ 2. Üldsätted

(1) Saasteaine heitkogus (M) määratakse otsese mõõtmise alusel või arvutuslikult.

(2) Arvutuslikult määratud saasteainete heitkogused tuleb korrigeerida vastavalt otsese mõõtmise andmetele, välja arvatud raskmetallide heitkogused tsemendi tootmisel.

§ 3. Sulfaattselluloosi tootmisel välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramine

(1) Sulfaattselluloosi tootmisel välisõhku eralduvate saasteainete heitkogused grammides ühe tunni kohta arvutatakse järgmist valemit kasutades:

M = B x qi, kus

B – agregaadi tootlikkus, tonni tselluloosi tunnis;
qi – i-nda saasteaine eriheide, grammi ühe tonni tselluloosi kohta.

(2) Sulfaattselluloosi tootmisel välisõhku eralduvate saasteainete eriheitmed on esitatud määruse lisades 1 ja 2.

(3) Määruse lisas 1 esitatud näitajaid kasutatakse okaspuidu ja lehtpuidu lisandiga okaspuidu keetmisel järgmiste tingimuste juures:
1) tselluloosi saagis keetmise järel on 46–52%;
2) keeduleelise sulfiidsus on 22–33%.

(4) Määruse lisas 2 esitatud tolmu eriheitmetes ei ole püüdeseadmete tööd arvestatud. Püüdeseadmete arvesse võtmisel arvutatakse tolmu heitkogus järgmist valemit kasutades:

B – agregaadi tootlikkus, tonni tselluloosi tunnis;
q – tolmu eriheide, grammi ühe tonni tselluloosi kohta;
n – püüdeseadme efektiivsus (puhastusaste), %.

§ 4. Tsemendi tootmisel välisõhku eralduva tolmu heitkoguse määramine

(1) Tsemendi tootmisel välisõhku eralduva tolmu heitkogus kilogrammides ühe tunni kohta arvutatakse järgmist valemit kasutades:

M = v x C x 10-3, kus

v – saasteallikast väljuva gaasi maht, m3/h;
C – tolmu sisaldus väljuvas gaasis g/m3, mis määratakse otsese mõõtmisega. Kui tolmu sisalduse määramiseks otsest mõõtmist tehtud ei ole, võib kasutada selle määruse lisas 3 antud eriheitmeid.

(2) Tsemendi tootmisel punktsaasteallikast välisõhku eralduva tolmu heitkogus tonnides ühe aasta kohta arvutatakse järgmist valemit kasutades:

v – saasteallikast väljuva gaasi maht, m3/h;
C – tolmu sisaldus väljuvas gaasis, g/m3;
t – saasteallikast tolmu eraldumise aeg, tundi aastas.

(3) Kui on teada tolmu eriheide toodangu ühiku kohta, siis arvutatakse välisõhku eralduva tolmu heitkogus ajaühiku (tunni või aasta) kohta kasutades järgmist valemit:

M = N x q, kus

N – toodang ajaühikus;
q – tolmu eriheide toodangu ühiku kohta.

§ 5. Tsemendi tootmisel välisõhku eralduvate raskmetallide heitkoguste määramine

(1) Tsemendi tootmisel välisõhku eralduvate raskmetallide heitkogused arvutatakse järgmist valemit kasutades:

M = N x q, kus

N – klinkri toodang ajaühikus;
q – raskmetalli eriheide grammides ühe tonni klinkri kohta.

(2) Tsemendi tootmisel välisõhku eralduvate raskmetallide eriheitmed on esitatud määruse lisas 4. Kui püüdeseadme efektiivsus erineb tabelis esitatud efektiivsusest, leitakse raskmetalli eriheide interpoleerimise teel.

§ 6. Rakendussätted

(1) Pärast selle määruse jõustumist ehitus- ja keskkonnaloa saanud käitisele määratakse saasteainete heitkogused, välja arvatud raskmetallide heitkogused tsemendi tootmisel, ainult otsese mõõtmise alusel.

(2) Määrus jõustub 30. septembril 2004.

_______________
1 Euroopa Ühenduse Nõukogu direktiiv 84/360/EMÜ tööstusseadmetest pärineva õhusaaste tõrje kohta (EÜT L 188, 16.07.1984, lk 20);
Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 96/61/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta (ELT L 257, 10.10.1996, lk 26–40; L 275, 25.10.2003, lk 32–46).

Minister Villu REILJAN
Asekantsler
kantsleri ülesannetes Allan GROMOV

Keskkonnaministri 2. augusti 2004. a määruse nr 100 «Tselluloosi ja tsemendi tootmisel välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid»
lisa 1

SAASTEAINETE ERIHEITMED SULFAATTSELLULOOSI TOOTMISEL

Jrk nr

Seade

Tehnoloogiaprotsess

Saasteaine eriheide (q), g/tonni tselluloosi kohta

Väävelvesinik Merkaptaanid Dimetüülsulfiid Dimetüüldisulfiid Vääveldioksiid Tolm
1. Tärpentiinkondensaator Keetmine lõpp-puhumiseta 4,7 443,7 300,4 120,0
2. Soojuse utiliseerimisseade Väljapuhumine täisrõhu juures 19,0 900,0 400,2 240,4
3. Väljapuhumisreservuaar   1,0 10,0 50,0 10,0
4. Aurutamisosakonna kondensatsiooniseade   23,0 15,3 12,0 10,0
5. Sulfaatseebi lagundamisseade   36,0
6. Rektifitseerimiskolonn Tallõli destilleerimine 2,04 1,0 0,1 0,2

7.

Rektifitseerimisseade

Tärpentini rektifitseerimine atmosfäärirõhu juures 9,0 1,7 0,015
Tärpentini rektifitseerimine vaakumis 0,1 0,15 0,41
8. Sulapaak   56,5 4500,0

Keskkonnaministri 2. augusti 2004. a määruse nr 100 «Tselluloosi ja tsemendi tootmisel välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid»
lisa 2

SAASTEAINETE ERIHEITMED SOODAREGENEREERIMISKATELDEST SULFAATTSELLULOOSI TOOTMISEL

Soodaregenereerimiskatel

Keeduleelise sulfiidsus, %

Saasteaine eriheide, grammi ühe tonni tselluloosi kohta

Väävelvesinik Merkaptaanid Vääveldioksiid Tolm

Ilma kaskaadaurutita

30–33     72 0,0 10100 54 720
25–28     72 0,0   5800 46 800
20–23     72 0,0   3000 39 600

Kaskaadauruti kasutamise korral

30–33 5850 390   6900 48 360
25–28 3600 255   3200 40 560
  20–23   900 0,0   1300 31 200

Keskkonnaministri 2. augusti 2004. a määruse nr 100 «Tselluloosi ja tsemendi tootmisel välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid»
lisa 3

TOLMU SISALDUS TSEMENDI TOOTMISEL VÄLJUVATES GAASIDES

Tootmisosakond

Saasteallikas (seade)

Saasteallikast väljuva gaasi maht, m3 ühe kg toodangu kohta Väljuva gaasi temperatuur, °C Tolmu sisaldus väljuvas gaasis1), g/m3

Tooraine Osakond

Lõugpurusti

0,07   18 13

Hammerpurusti

0,1 118 20

Ümberlaadimissõlmed

0,4   18 20

Klinkripõletusosakond

Pöördahjud märgtootmisel

5,0 300 50

Pöördahjud kuivtootmisel

3,0 290 40

Klinkri jahutaja

«Volga 35», «Volga 50», «Volga 75», «Zementanlagenbau» 1,5 200   20
«Folax», «Fuller» 2,9 185   25
õhu kahekordse sisseimemisega 1,9 170   20

Klinkrilint

0,6   50   10

Kütuse (põlevkivi, koks) linttransportöör

    18  

Põlevkiviveskid

  100 400

Tsemendi jahvatus-osakond

Avatud tsükliga tsemendiveskid

0,46 110 600

Separaatortsemendiveskid

0,92   90 700

Tsemendipakkimismasinad

0,66   50   10

Silod

Klinkri 0,3   98   15
Tsemendi 0,5   28   80

1) Püüdeseadmete tööd ei ole arvestatud.

Keskkonnaministri 2. augusti 2004. a määruse nr 100 «Tselluloosi ja tsemendi tootmisel välisõhku eralduvate saasteainete heitkoguste määramismeetodid»
lisa 4

RASKMETALLIDE ERIHEITMED TSEMENDI TOOTMISEL

Jrk nr

Raskmetall

Eriheide q, grammides ühe tonni klinkri kohta

Püüdeseadme efektiivsus n, %

n = 96 n = 99
1. Elavhõbe (Hg) 0,014 0,004
2. Kaadmium (Cd) 0,650 0,040
3. Plii (Pb) 12,500   0,780
4. Tsink (Zn) 2,880 0,180
5. Vask (Cu) 0,430 0,030
6. Nikkel (Ni) 0,050 0,003

 

/otsingu_soovitused.json