Teksti suurus:

Eesti Vabariigi valitsuse ja Iiri valitsuse vaheline tulu- ja kapitali juurdekasvu maksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:29.12.1998
Avaldamismärge:RT II 1998, 33, 62

Eesti Vabariigi valitsuse ja Iiri valitsuse vaheline tulu- ja kapitali juurdekasvu maksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise leping

Vastu võetud 16.12.1997

Lepingu ratifitseerimise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

Eesti Vabariigi valitsus ja Iiri valitsus,

soovides sõlmida lepingut tulu- ja kapitali juurdekasvu maksuga topeltmaksustamise vältimiseks ning maksudest hoidumise tõkestamiseks, leppisid kokku järgnevas:

Artikkel 1. Isikuline ulatus

Käesolev leping kehtib isikute suhtes, kes on ühe või mõlema lepinguosalise riigi residendid.

Artikkel 2. Lepingualused maksud

1. Käesolev leping kehtib lepinguosalise riigi või tema kohalike omavalitsuste poolt kehtestatud tulu- ja kapitali juurdekasvu maksude suhtes, sõltumata nende sissenõudmise viisist.

2. Tulu- ja kapitali juurdekasvu maksudena käsitletakse makse, mis on kehtestatud kogu tulule või tulu koostisosadele, sealhulgas makse vallas- või kinnisvara võõrandamisest saadud tulule.

3. Olemasolevad maksud, mille suhtes leping kehtib, on konkreetselt:

(a) Iirimaal:

(i) tulumaks (the income tax);

(ii) ettevõtte tulumaks (the corporation tax);

(iii) kapitali juurdekasvu maks (the capital gains tax);

(edaspidi «Iiri maks»);

(b) Eestis:

(i) tulumaks;

(ii) kohalik tulumaks;

(edaspidi «Eesti maks»).

4. Leping kehtib ka iga samase või olemuslikult sarnase maksu suhtes, mis on kehtestatud pärast käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäeva lisaks olemasolevatele maksudele või nende asemel. Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud teatavad teineteisele igast tähtsamast muudatusest, mis on tehtud nende vastavates maksuseadustes.

Artikkel 3. Üldmõisted

1. Käesolevas lepingus, kui kontekst ei nõua teisiti:

(a) mõiste «Iirimaa» sisaldab väljaspool Iiri territoriaalmerd asuvaid alasid, mida kooskõlas rahvusvahelise õigusega on määratletud või võib määratleda Iiri mandrilava käsitlevate seaduste alusel kui alasid, kus Iirimaal võib olla õigusi merepõhja ja maapõue ning neis leiduvate loodusvarade suhtes;

(b) mõiste «Eesti» tähistab Eesti Vabariiki ja, kasutatuna geograafilises mõttes, tähistab Eesti territooriumi ja muid Eesti territoriaalvetega külgnevaid alasid, kus Eesti võib Eesti seaduste alusel ja kooskõlas rahvusvahelise õigusega kasutada õigusi merepõhja, maapõue ning neis leiduvate loodusvarade suhtes;

(c) mõisted «lepinguosaline riik» ja «teine lepinguosaline riik» tähistavad Iirimaad või Eestit, nii nagu kontekst seda nõuab; ning mõiste «lepinguosalised riigid» tähistab Iirimaad ja Eestit;

(d) mõiste «isik» hõlmab füüsilist isikut, kompaniid, trusti ja muud isikute ühendust;

(e) mõiste «kompanii» tähistab juriidilist isikut või igat üksust, keda maksustamise eesmärgil käsitletakse juriidilise isikuna;

(f) mõisted «lepinguosalise riigi ettevõte» ja «teise lepinguosalise riigi ettevõte» tähistavad vastavalt lepinguosalise riigi residendi ettevõtet ja teise lepinguosalise riigi residendi ettevõtet;

(g) mõiste «rahvusvaheline transport» tähistab lepinguosalise riigi ettevõtte mere- või õhutransporti, välja arvatud juhul, kui mere- või õhutransport toimub ainult teise lepinguosalise riigi piirides;

(h) mõiste «kompetentne ametivõim» tähistab:

(i) Iirimaal Maksuametit või tema volitatud esindajat;

(ii) Eestis rahandusministrit või tema volitatud esindajat;

(i) mõiste «kodanik» tähistab:

(i) Iirimaal Iiri kodanikku ja juriidilist isikut, partnerluse vormi, assotsiatsiooni või muud üksust, kelle staatus on määratletud Iirimaal kehtivate seadustega;

(ii) Eestis Eesti kodakondsust omavat füüsilist isikut ja juriidilist isikut, partnerluse vormi või assotsiatsiooni, kelle staatus on määratletud Eestis kehtivate seadustega.

2. Kui lepinguosaline riik kasutab mingil ajal lepingu rakendamisel teisi siin defineerimata mõisteid, siis on neil, kui kontekst ei nõua teisiti, tähendus, mis neil on samal ajal selle riigi seaduste alusel vastavate maksude kohta, mille suhtes leping kehtib.

Artikkel 4. Resident

1. Käesoleva lepingu mõttes tähistab mõiste «lepinguosalise riigi resident» isikut, kellel on selle riigi seaduste alusel maksukohustus elukoha, residentsuse, juhtkonna asukoha, asutamiskoha või mõne muu sarnase kriteeriumi tõttu, ning hõlmab ka seda riiki ja kohalikke omavalitsusi. Seejuures ei hõlma see mõiste isikut, kellel on selles riigis maksukohustus ainult seal asuvate tuluallikate tõttu.

2. Kui lõike 1 sätete kohaselt on füüsiline isik mõlema lepinguosalise riigi resident, siis määratakse tema staatus järgnevalt:

(a) teda loetakse residendiks ainult riigis, kus tal on alaline elukoht; kui tal on alaline elukoht mõlemas riigis, siis loetakse teda residendiks riigis, kellega tal on otsesemad isiklikud ja majanduslikud sidemed (eluliste huvide keskus);

(b) kui riiki, kus on tema eluliste huvide keskus, ei ole võimalik kindlaks määrata või kui tal puudub alaline elukoht kummaski riigis, siis loetakse teda residendiks ainult riigis, kus ta korduvalt viibib;

(c) kui ta viibib korduvalt mõlemas riigis või ei viibi korduvalt neist kummaski, siis loetakse teda residendiks ainult riigis, kelle kodanik ta on;

(d) kui ta on mõlema lepinguosalise riigi kodanik või ei ole kummagi lepinguosalise riigi kodanik, siis lahendatakse see küsimus lepinguosaliste riikide kompetentsete ametivõimude vastastikusel kokkuleppel.

3. Kui lõike 1 sätete kohaselt on isik, kes ei ole füüsiline isik, mõlema lepinguosalise riigi resident, siis püüavad lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud lahendada seda küsimust vastastikuse kokkuleppe teel. Käesoleva lepingu mõttes ei ole isikul vastava kokkuleppe puudumisel õigus nõuda käesoleva lepingu alusel antavaid soodustusi.

Artikkel 5. Püsiv tegevuskoht

1. Käesoleva lepingu mõttes tähistab mõiste «püsiv tegevuskoht» äritegevuse kindlat asukohta, mille kaudu täielikult või osaliselt toimub ettevõtte äritegevus.

2. Mõiste «püsiv tegevuskoht» hõlmab eriti:

(a) juhtkonna asukohta;

(b) filiaali;

(c) kontorit;

(d) tehast;

(e) töökoda; ja

(f) kaevandust, nafta- või gaasipuurauku, karjääri või mõnda teist loodusvarade kasutuselevõtu kohta.

3. Ehitusplats, ehitus-, montaaþi- või seadmestamistööde koht kujutab endast püsivat tegevuskohta ainult juhul, kui selline plats või koht kestab kauem kui kuus kuud.

4. Olenemata käesoleva artikli eelnevatest sätetest ei loeta mõistet «püsiv tegevuskoht» hõlmavat:

(a) rajatiste kasutamist ettevõttele kuuluvate kaupade ainult ladustamise, väljapaneku või kohaletoimetamise eesmärgil;

(b) ettevõttele kuuluvate kaubavarude hoidmist ainult ladustamise, väljapaneku või kohaletoimetamise eesmärgil;

(c) ettevõttele kuuluvate kaubavarude hoidmist ainult töötlemise eesmärgil teise ettevõtte poolt;

(d) äritegevuse kindla asukoha pidamist ainult ettevõttele vajalike kaupade ostmise või informatsiooni kogumise eesmärgil;

(e) äritegevuse kindla asukoha pidamist ainult ettevõtte toimimiseks vajaliku, mõne muu ettevalmistava või abistava iseloomuga tegevuse eesmärgil;

(f) äritegevuse kindla asukoha pidamist ainult seoses punktides a kuni e loetletud tegevuste ükskõik milliste kombinatsioonidega, eeldades, et kõik sellest kombinatsioonist tulenev kindla asukoha kaudu toimuv äritegevus on ettevalmistava või abistava iseloomuga.

5. Olenemata lõigete 1 ja 2 sätetest, kui isik, kes ei ole sõltumatu esindaja staatuses vastavalt lõikele 6, tegutseb ettevõtte nimel ning on volitatud sõlmima ja sõlmib korduvalt lepinguosalises riigis ettevõtte nimel lepinguid, siis loetakse sel ettevõttel olevat püsiv tegevuskoht selles riigis kõigi sellise isiku poolt ettevõtte jaoks sooritatud tegevuste suhtes juhul, kui sellise isiku tegevus ei vasta lõikes 4 loetletud tegevustele, mis oleksid toimunud äritegevuse kindla asukoha kaudu ja mis ei muudaks seda äritegevuse kindlat asukohta vastavalt selle lõike sätetele püsivaks tegevuskohaks.

6. Ettevõttel ei loeta olevat lepinguosalises riigis püsivat tegevuskohta ainult selles riigis maakleri, komisjonäri või mõne teise sõltumatu esindaja kaudu toimuva äritegevuse suhtes eeldusel, et sellised isikud tegutsevad oma tavapärase äritegevuse raames. Seejuures, kui sellise esindaja tegevus toimub täielikult või peaaegu täielikult selle ettevõtte kasuks ning kui esindaja ja ettevõtte vahelised tingimused erinevad iseseisvate isikute vahelistest tingimustest, siis ei loeta sellist esindajat käesoleva lõike mõttes sõltumatuks esindajaks. Sel juhul kehtivad lõike 5 sätted.

7. Asjaolu, et kompanii, kes on lepinguosalise riigi resident, kontrollib kompaniid või on kontrollitav kompanii poolt, kes on teise lepinguosalise riigi resident või kelle äritegevus toimub selles teises riigis (kas püsiva tegevuskoha kaudu või mõnel muul viisil), ei muuda iseenesest kumbagi kompaniid üksteise suhtes püsivaks tegevuskohaks.

Artikkel 6. Kinnisvaratulu

1. Lepinguosalise riigi residendi poolt teises lepinguosalises riigis asuvast kinnisvarast saadud tulu (sealhulgas põllumajanduse või metsanduse tulu) võidakse maksustada selles teises riigis.

2. Mõistel «kinnisvara» on tähendus, mis tal on selle lepinguosalise riigi seaduse alusel, kus mainitud vara tegelikult asub. Mõiste hõlmab igal juhul kinnisvara päraldisi, põllumajanduses ja metsanduses kasutatavat sisseseadet ning eluskarja, maaomandit käsitleva üldise seadusega sätestatud õigusi, optsioone või sarnaseid kinnisvara omandamise õigusi, kinnisvara kasutusvaldust ja õigusi muutuvatele või püsivatele väljamaksetele töö või õiguse eest tööle maavarade leiukohtade, allikate ja teiste loodusvaradega. Laevu, kaatreid ja õhusõidukeid ei käsitleta kinnisvarana.

3. Lõike 1 sätted kehtivad kinnisvara otsesest kasutamisest, rendile andmisest või mõnel muul viisil kinnisvara kasutamisest saadud tulu kohta.

4. Kui aktsiate või muude korporatiivsete õiguste omamine kompaniis annab selliste aktsiate või korporatiivsete õiguste omanikule õiguse kompaniile kuuluva kinnisvara kasutusele, siis võidakse selle õiguse otsesest kasutamisest, rendile andmisest või mõnel muul viisil kasutamisest saadud tulu maksustada selles lepinguosalises riigis, kus kinnisvara asub.

5. Lõigete 1, 3 ja 4 sätted kehtivad ka ettevõtte kinnisvarast ja eraviisilises teenistuses kasutatavast kinnisvarast saadud tulu kohta.

Artikkel 7. Äritegevuse kasum

1. Lepinguosalise riigi ettevõtte kasumit maksustatakse ainult selles riigis, kui ettevõtte äritegevus ei toimu teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu. Kui ettevõtte äritegevus toimub eelpool mainitud viisil, siis võidakse ettevõtte kasumit maksustada teises riigis, kuid ainult seda osa kasumist, mis saadakse selle püsiva tegevuskoha kaudu.

2. Olenevalt lõike 3 sätetest, kui lepinguosalise riigi ettevõtte äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu, siis loetakse kummaski lepinguosalises riigis selle püsiva tegevuskoha kaudu saadavaks kasumit, mida tegevuskoht oleks võinud saada iseseisva ettevõttena, kes osaleb samade või sarnaste tingimuste alusel samadel või sarnastel tegevusaladel ja on täiesti iseseisev oma suhetes ettevõttega, kelle püsiv tegevuskoht ta on.

3. Püsiva tegevuskoha kaudu saadava kasumi määramisel lubatakse kuludena maha arvata kulusid, mis on tekkinud püsiva tegevuskoha tõttu, sealhulgas juhtimise ja administreerimisega tekkinud kulud, seda kas riigis, kus püsiv tegevuskoht asub, või mujal.

4. Niivõrd, kuivõrd püsiva tegevuskoha kaudu saadavat kasumit määratakse lepinguosalise riigi poolt järgitava tava kohaselt ettevõtte kogukasumi jaotamise alusel tema erinevate osade vahel, ei takista lõike 2 ükski säte määramast maksustatavat kasumit selles lepinguosalises riigis kasutatava jaotusmeetodi järgi; seejuures peab kasutatav jaotusmeetod olema selline, et tulemus oleks kooskõlas käesolevas artiklis olevate põhimõtetega.

5. Kasumit ei loeta püsiva tegevuskoha kaudu saadavaks ainuüksi põhjusel, et selle püsiva tegevuskoha kaudu ostetakse ettevõtte jaoks kaupu.

6. Eelnevate lõigete mõttes määratakse püsiva tegevuskoha kaudu saadav kasum igal aastal sama meetodi alusel, välja arvatud juhul, kui on olemas sobiv ja küllaldane põhjus vastupidiseks.

7. Kui kasum hõlmab tulu liike, mida käsitletakse eraldi käesoleva lepingu teistes artiklites, siis rakendatakse nende artiklite sätteid sõltumata käesoleva artikli sätetest.

8. Miski käesolevas artiklis ei takista lepinguosalist riiki rakendamast oma seadust, mis käsitleb ükskõik millise isiku kindlustustegevuse maksustamist, tingimusel, et kindlustustegevus toimub selles lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu (niivõrd, kuivõrd see seadus kehtib käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäeval ja seda ei muudeta määral, mis mõjutaks tema üldist iseloomu).

Artikkel 8. Mere- ja õhutransport

1. Lepinguosalise riigi ettevõtte rahvusvahelisest mere- või õhutranspordist saadud kasumit maksustatakse ainult selles riigis.

2. Lõike 1 mõttes hõlmab rahvusvahelisest mere- või õhutranspordist saadud kasum ka kasumit laevade või lennukite ilma meeskonnata rentimisest, kui selline rentimine kaasneb ettevõtte rahvusvahelise mere- või õhutranspordiga.

3. Lõike 1 sätted kehtivad ka kasumi kohta, mis on saadud osalusest puulis, ühisäritegevuses või rahvusvahelises transpordiorganisatsioonis.

Artikkel 9. Assotsieerunud ettevõtted

1. Kui

(a) lepinguosalise riigi ettevõte osaleb otseselt või kaudselt teise lepinguosalise riigi ettevõtte juhtimises, kontrollimises või kapitalis, või kui

(b) samad isikud osalevad otseselt või kaudselt lepinguosalise riigi ja teise lepinguosalise riigi ettevõtte juhtimises, kontrollimises või kapitalis,

ja kui kummalgi juhul määratakse või lepitakse kahe ettevõtte vahelistes kaubanduslikes või finantssuhetes kokku iseseisvate ettevõtete vahelistest erinevad tingimused, siis võidakse lugeda kasumit, mis oleks ilma nende tingimusteta lisandunud ühele nendest ettevõtetest, kuid mis nende tingimuste tõttu ei lisandunud, selle ettevõtte kasumi hulka ja vastavalt ka maksustada.

2. Kui lepinguosaline riik loeb selle riigi ettevõtte kasumi hulka -- ja maksustab vastavalt -- kasumit, mille osas teise lepinguosalise riigi ettevõte on selles teises riigis maksustatud, ja kui selline kasum on kasum, mis oleks lisandunud esimesena mainitud riigi ettevõttele, kui nende kahe ettevõtte vahelised tingimused oleksid olnud sarnased iseseisvate ettevõtete vaheliste tingimustega, siis reguleerib teine riik vastavalt selle kasumi maksustamise ulatust. Sellise reguleerimise ulatuse määramisel arvestatakse käesoleva lepingu teisi sätteid ja lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud konsulteerivad vajaduse korral teineteisega.

Artikkel 10. Dividendid

1. Dividende, mida kompanii, kes on lepinguosalise riigi resident, maksab teise lepinguosalise riigi residendile, võidakse maksustada selles teises riigis.

2. Seejuures võidakse neid dividende maksustada ka selles lepinguosalises riigis ja vastavalt selle riigi seadustele, kus dividende maksev kompanii on resident, aga kui dividendide kasusaav omanik on teise lepinguosalise riigi resident, siis ei ületa dividendidelt võetav maks:

(a) 5 protsenti dividendide brutosummast, kui kasusaav omanik on kompanii (kes ei ole partnerluse vorm), kellele kuulub otseselt vähemalt 25 protsenti dividende maksva kompanii hääleõigustest;

(b) 15 protsenti dividendide brutosummast kõigil teistel juhtudel.

Käesoleva lõike sätted ei mõjuta kompanii selle kasumi maksustamist, millest dividende makstakse.

3. Käesolevas artiklis kasutatuna tähistab mõiste «dividendid» tulu aktsiatelt või muudest kasumis osalevatest õigustest, mis ei ole võlanõuded, ning hõlmab tulu või tulujaotust, mida selle lepinguosalise riigi maksuseaduste järgi, kus dividende või tulu jaotav või tulujaotust tegev kompanii on resident, käsitletakse maksustamisel tuluna aktsiatelt.

4. Lõigete 1 ja 2 sätted ei kehti, kui dividendide kasusaava omaniku, kes on lepinguosalise riigi resident, äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis, kus dividende maksev kompanii on resident, seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu või ta tegutseb selles teises riigis eraviisiliselt seal asuva kindla asukoha kaudu ja osalus, mille alusel dividende makstakse, on tegelikult seotud sellise püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga. Sel juhul kehtivad vastavalt kas artikli 7 või artikli 14 sätted.

5. Kui kompanii, kes on lepinguosalise riigi resident, saab kasumit või tulu teisest lepinguosalisest riigist, siis ei saa see teine riik kehtestada maksu kompanii poolt makstavatele dividendidele, välja arvatud juhul, kui dividende makstakse selle teise riigi residendile või kui osalus, mille alusel dividende makstakse, on tegelikult seotud selles teises riigis asuva püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga, ega allutada kompanii jaotamata kasumit maksule kompanii jaotamata kasumilt, isegi kui makstavad dividendid või jaotamata kasum koosnevad täielikult või osaliselt selles teises riigis tekkinud kasumist või tulust.

Artikkel 11. Intressid

1. Intresse, mis tekivad lepinguosalises riigis ja mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, võidakse maksustada selles teises riigis.

2. Seejuures võidakse neid intresse maksustada ka selles lepinguosalises riigis ja vastavalt selle riigi seadustele, kus intressid tekivad, aga kui intresside kasusaav omanik on teise lepinguosalise riigi resident, siis ei ületa intressidelt võetav maks 10 protsenti intresside brutosummast.

3. Olenemata lõike 2 sätetest maksustatakse lepinguosalises riigis tekkivad intressid, mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, ainult selles teises riigis, kui see resident on intresside kasusaav omanik, tingimusel, et intresside maksja või saaja on lepinguosalise riigi valitsus, kohalik omavalitsus või selle valitsuse asutus, keskpank või täielikult sellele valitsusele kuuluv finantsinstitutsioon, või et intresse makstakse lepinguosalise riigi valitsuse poolt garanteeritud laenudelt.

4. Käesolevas artiklis kasutatuna tähistab mõiste ��intressid» tulu igat liiki võlanõuetest, mis on või ei ole tagatud hüpoteegiga, eriti aga tulu valitsuse väärtpaberitest ja tulu võlakohustustest ning obligatsioonidest, sealhulgas selliste väärtpaberite, võlakohustuste või obligatsioonidega kaasnevatest preemiatest ning auhindadest, aga ka muud tulu, mida selle riigi seaduste järgi, kus tulu tekib, käsitletakse tuluna rahalistelt laenudelt, kuid mõiste ei sisalda tulu, mida käsitletakse dividendidena vastavalt artiklile 10. Käesoleva artikli mõttes ei käsitleta intressidena viivist hilinenud maksetelt.

5. Lõigete 1, 2 ja 3 sätted ei kehti, kui intresside kasusaava omaniku, kes on lepinguosalise riigi resident, äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis, kus intressid tekivad, seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu või ta tegutseb teises riigis eraviisiliselt seal asuva kindla asukoha kaudu ja võlanõue, mille eest intresse makstakse, on tegelikult seotud sellise püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga. Sel juhul kehtivad vastavalt kas artikli 7 või artikli 14 sätted.

6. Intresse loetakse tekkinuks lepinguosalises riigis, kui maksja on selle riigi resident. Seejuures, kui intresse maksval isikul, kes on või ei ole lepinguosalise riigi resident, on lepinguosalises riigis püsiv tegevuskoht või kindel asukoht, millega seoses tekkis võlgnevus, millelt intresse makstakse, ning nende intressidega koormatakse püsivat tegevuskohta või kindlat asukohta, siis loetakse neid intresse tekkinuks riigis, kus asub püsiv tegevuskoht või kindel asukoht.

7. Kui intresside maksja ja kasusaava omaniku või nende mõlema ja mõne teise isiku vaheliste erisuhete tõttu vastava võlanõude eest makstavate intresside summa ületab summa, mis oleks maksja ja kasusaava omaniku vahel kokku lepitud selliste suhete puudumisel, siis kehtivad käesoleva artikli sätted ainult viimati mainitud summale. Sel juhul kuulub maksete liigne osa maksustamisele vastavalt kummagi lepinguosalise riigi seadustele, arvestades käesoleva lepingu teisi sätteid.

Artikkel 12. Kasutustasu

1. Kasutustasu, mis tekib lepinguosalises riigis ja mida makstakse teise lepinguosalise riigi residendile, võidakse maksustada selles teises riigis.

2. Seejuures võidakse seda kasutustasu maksustada ka selles lepinguosalises riigis ja vastavalt selle riigi seadustele, kus kasutustasu tekib, aga kui kasutustasu kasusaav omanik on teise lepinguosalise riigi resident, siis ei ületa kasutustasult võetav maks:

(a) 5 protsenti kasutustasu brutosummast, mida makstakse tööstusliku, kaubandusliku või teadusalase sisseseade kasutamise eest;

(b) 10 protsenti kasutustasu brutosummast kõigil teistel juhtudel.

3. Käesolevas artiklis kasutatuna tähistab mõiste «kasutustasu» igat liiki makseid, mida saadakse tasuna kasutamise eest või õiguse eest kasutada kirjanduslike, kunstiliste või teaduslike tööde, sealhulgas kino- ja telefilmide, raadio- või televisioonisaadete salvestiste või muu meedia või muude taasesitus- või ülekandevahendite autoriõigusi, patente, kaubamärke, disaine või mudeleid, plaane, salajasi valemeid või protsesse või kasutamise eest või õiguse eest kasutada tööstuslikku, kaubanduslikku või teadusalast sisseseadet või tööstuslikku, kaubanduslikku või teadusalast kogemust puudutavat informatsiooni.

4. Lõigete 1 ja 2 sätted ei kehti, kui kasutustasu kasusaava omaniku, kes on lepinguosalise riigi resident, äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis, kus kasutustasu tekib, seal asuva püsiva tegevuskoha kaudu või ta tegutseb teises riigis eraviisiliselt seal asuva kindla asukoha kaudu ja õigus või vara, mille eest kasutustasu makstakse, on tegelikult seotud sellise püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga. Sel juhul kehtivad vastavalt kas artikli 7 või artikli 14 sätted.

5. Kasutustasu loetakse tekkinuks lepinguosalises riigis, kui maksja on selle riigi resident. Seejuures, kui kasutustasu maksval isikul, kes on või ei ole lepinguosalise riigi resident, on lepinguosalises riigis püsiv tegevuskoht või kindel asukoht, millega seoses tekkis kohustus maksta kasutustasu, ning selle kasutustasuga koormatakse püsivat tegevuskohta või kindlat asukohta, siis loetakse seda kasutustasu tekkinuks riigis, kus asub püsiv tegevuskoht või kindel asukoht.

6. Kui kasutustasu maksja ja kasusaava omaniku või nende mõlema ja mõne teise isiku vaheliste erisuhete tõttu kasutamise, õiguse või informatsiooni eest makstava kasutustasu summa ületab summa, mis oleks maksja ning kasusaava omaniku vahel kokku lepitud selliste suhete puudumisel, siis kehtivad käesoleva artikli sätted ainult viimati mainitud summale. Sel juhul kuulub maksete liigne osa maksustamisele vastavalt kummagi lepinguosalise riigi seadustele, arvestades käesoleva lepingu teisi sätteid.

Artikkel 13. Kapitali juurdekasv

1. Kapitali juurdekasvu, mis on saadud lepinguosalise riigi residendi poolt artiklis 6 käsitletud ja teises lepinguosalises riigis asuva kinnisvara võõrandamisel, võidakse maksustada selles teises riigis.

2. Lõike 1 mõttes hõlmab kapitali juurdekasv artiklis 6 käsitletud ja teises lepinguosalises riigis asuva kinnisvara võõrandamisel ka kapitali juurdekasvu aktsiate või muude õiguste võõrandamisel kompaniis või muus juriidilises üksuses või osaluse võõrandamisel partnerluse vormis või trustis, kelle suurem osa varast koosneb kas otseselt või kaudselt teises lepinguosalises riigis asuvast kinnisvarast või muudest selle kinnisvara juurde kuuluvatest õigustest.

3. Kapitali juurdekasvu vallasvara võõrandamisel, mis moodustab osa lepinguosalise riigi ettevõtte teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu toimuvas äritegevuses kasutatavast varast või lepinguosalise riigi residendi teises lepinguosalises riigis toimuvaks eraviisiliseks teenistuseks vajaliku kindla asukoha vallasvarast, sealhulgas kapitali juurdekasvu sellise püsiva tegevuskoha (kas eraldi või koos kogu ettevõttega) või kindla asukoha võõrandamisel, võidakse maksustada selles teises riigis.

4. Kapitali juurdekasvu, mis on saadud lepinguosalise riigi ettevõtte poolt selle ettevõtte rahvusvahelises transpordis kasutatavate mere- või õhusõidukite või selliste mere- või õhusõidukite ekspluateerimiseks vajaliku vallasvara võõrandamisel, maksustatakse ainult selles riigis.

5. Kapitali juurdekasvu iga muu vara võõrandamisel, mida ei ole käsitletud käesoleva artikli eelnevates lõigetes, maksustatakse ainult selles lepinguosalises riigis, kus võõrandaja on resident.

6. Lõike 5 sätted ei mõjuta lepinguosalise riigi õigust maksustada vastavalt oma seadusele kapitali juurdekasvu vara võõrandamisel, mis on saadud teise lepinguosalise riigi residendist füüsilise isiku poolt, kes on olnud vahetult vara võõrandamisele eelnenud kolme aasta jooksul esimesena mainitud riigi resident, kui vara oli füüsilise isiku omanduses enne, kui temast sai selle teise riigi resident.

Artikkel 14. Eraviisiline teenistus

1. Tulu, mida lepinguosalise riigi residendist füüsiline isik saab kutsealasest või muust eraviisilise iseloomuga teenistusest, maksustatakse ainult selles riigis, kui tal ei ole teises lepinguosalises riigis oma teenistuseks pidevalt vajalikku kindlat asukohta. Kui tal on selline kindel asukoht, siis võidakse tulu maksustada teises lepinguosalises riigis, kuid ainult selles osas, mis saadakse selle kindla asukoha kaudu. Selles mõttes, kui lepinguosalise riigi residendist füüsiline isik viibib teises lepinguosalises riigis perioodi või mitme perioodi jooksul kokku rohkem kui 183 päeva mõne kaheteistkümnekuulise perioodi vältel, mis algab või lõpeb vastaval rahandusaastal, siis loetakse tal sellel rahandusaastal olevat teises riigis tema tegevuseks pidevalt vajalik kindel asukoht ja tema teises riigis toimunud ülalpool mainitud tegevusest saadud tulu loetakse saaduks selle kindla asukoha kaudu.

2. Mõiste «kutsealane teenistus» hõlmab eriti eraviisilist teadus-, kirjandus-, kunsti-, kasvatus- või haridusalast tegevust, aga ka arstide, juristide, inseneride, arhitektide, hambaarstide ja raamatupidajate eraviisilist tegevust.

Artikkel 15. Palgateenistus

1. Olenevalt artiklite 16, 18 ja 19 sätetest maksustatakse lepinguosalise riigi residendi poolt saadud palka, töötasu ning muud sarnast teenistuse eest saadud tasu ainult selles riigis, kui teenistus ei ole toimunud teises lepinguosalises riigis. Kui teenistus on toimunud sel viisil, siis võib selle teenistuse eest saadud tasu maksustada selles teises riigis.

2. Olenemata lõike 1 sätetest maksustatakse lepinguosalise riigi residendi poolt teises lepinguosalises riigis teenistuse eest saadud tasu ainult esimesena mainitud riigis, kui:

(a) tasu saaja viibib teises riigis perioodi või mitme perioodi jooksul, mis ei ületa kokku 183 päeva mõne kaheteistkümnekuulise perioodi vältel, mis algab või lõpeb vastaval rahandusaastal, ja

(b) tasu maksab tööandja või tasu makstakse tööandja nimel, kes ei ole selle teise riigi resident, ja

(c) tasuga ei koormata püsivat tegevuskohta või kindlat asukohta, mis tööandjal on teises riigis.

3. Olenemata käesoleva artikli eelnevatest sätetest võib lepinguosalise riigi ettevõtte poolt rahvusvahelises transpordis kasutatavatel mere- või õhusõidukitel toimunud teenistuse eest saadud tasu maksustada selles lepinguosalises riigis.

Artikkel 16. Juhatuse liikmete tasu

Juhatuse liikmete tasu ja muud sarnast väljamakset, mida lepinguosalise riigi resident saab teise lepinguosalise riigi residendist kompanii juhatuse või muu sarnase organi liikmena, võib maksustada selles teises riigis.

Artikkel 17. Kunstnikud ja sportlased

1. Olenemata artiklite 14 ja 15 sätetest võib lepinguosalise riigi residendi teatris, kinos, raadios või televisioonis kunstnikuna või muusiku või sportlasena teises lepinguosalises riigis toimuvast isiklikust tegevusest saadud tulu maksustada selles teises riigis.

2. Kui kunstniku või sportlase isiklikust tegevusest tekkinud tulu ei saa kunstnik või sportlane, vaid mõni teine isik, siis võib seda tulu olenemata artiklite 7, 14 ja 15 sätetest maksustada lepinguosalises riigis, kus kunstniku või sportlase tegevus on toimunud.

3. Lõigete 1 ja 2 sätted ei kehti tulu kohta, mida saadakse kunstniku või sportlase poolt lepinguosalises riigis toimuvast tegevusest, kui seda finantseeritakse täielikult või põhiliselt ühe või mõlema lepinguosalise riigi riiklikest või kohaliku omavalitsuse fondidest. Sel juhul maksustatakse tulu ainult selles lepinguosalises riigis, kus kunstnik või sportlane on resident.

Artikkel 18. Pension ja annuiteet

1. Olenevalt artikli 19 lõike 2 sätetest maksustatakse lepinguosalise riigi residendile eelnenud teenistuse eest makstavat pensioni ja muud sarnast tasu ning sellele residendile makstavat annuiteeti ainult selles riigis.

2. Mõiste «annuiteet» tähistab perioodiliselt kindlaksmääratud ajal eluajal või teatud määratud ajavahemikel makstavat fikseeritud summat kohustusega sooritada neid makseid vastutasuks varem tehtud sissemaksele rahas või rahalises väärtuses.

Artikkel 19. Riigiteenistus

1. (a) Palgad, töötasud ja muud sarnased tasud, mis ei ole pension ja mida lepinguosalise riigi või kohaliku omavalitsuse poolt makstakse füüsilisele isikule selle riigi või omavalitsuse teenistuses oleku eest, maksustatakse ainult selles riigis.

(b) Seejuures maksustatakse sellised palgad, töötasud ja muud sarnased tasud ainult teises lepinguosalises riigis, kui teenistus on toimunud selles riigis ja kui füüsiline isik on selle riigi resident, kes:

(i) on antud riigi kodanik; või

(ii) kellest ei saanud antud riigi residenti ainult teenistuse eesmärgil.

2. (a) Pensioni, mida lepinguosalise riigi või kohaliku omavalitsuse poolt või nende poolt loodud fondidest makstakse füüsilisele isikule selle riigi või omavalitsuse teenistuses oleku eest, maksustatakse ainult selles riigis.

(b) Seejuures maksustatakse seda pensioni ainult teises lepinguosalises riigis, kui füüsiline isik on selle riigi resident ja kodanik.

3. Palkade, töötasude ja muude sarnaste tasude ning pensioni kohta, mis on saadud lepinguosalise riigi või kohaliku omavalitsuse äritegevusega seotud teenistuse eest, kehtivad artiklite 15, 16 ja 18 sätted.

Artikkel 20. Üliõpilased

Üliõpilase või praktikandi, kes on või oli vahetult enne lepinguosalises riigis viibimist teise lepinguosalise riigi resident ja kes viibib esimesena mainitud riigis ainult õpingute või praktiseerimise eesmärgil, ülalpidamiseks, õpinguteks või praktiseerimiseks saadud väljamakseid ei maksustata selles riigis tingimusel, et need väljamaksed tulevad väljaspool seda riiki asuvatest allikatest.

Artikkel 21. Muu tulu

1. Lepinguosalise riigi residendi poolt saadud tulu liike, mida käesoleva lepingu eelnevates artiklites ei ole käsitletud, maksustatakse ainult selles riigis, olenemata sellest, kus tulu tekib. Seejuures võidakse selliseid tulu liike, mis tekivad teises lepinguosalises riigis, maksustada ka selles teises riigis.

2. Lõike 1 sätted ei kehti tulu kohta, mis ei ole artikli 6 lõikes 2 määratletud kinnisvaratulu, kui sellise tulu saaja, kes on lepinguosalise riigi resident, äritegevus toimub teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu või kelle eraviisiline teenistus toimub teises lepinguosalises riigis asuva kindla asukoha kaudu ja õigused või vara, millega seoses tulu saadakse, on tegelikult seotud sellise püsiva tegevuskoha või kindla asukohaga. Sel juhul kehtivad vastavalt kas artikli 7 või artikli 14 sätted.

Artikkel 22. Mitmesugused reeglid merel toimuva teatud tegevuse kohta

1. Käesoleva artikli sätted kehtivad olenemata teistest käesoleva lepingu sätetest.

2. Käesoleva artikli mõttes tähistab mõiste «merel toimuv tegevus» lepinguosalise riigi vetes seoses merepõhja ja maapõue ning seal asuvate loodusvarade uuringute või kasutuselevõtuga merel toimuvat tegevust.

3. Kui lepinguosalise riigi residendist isik tegeleb teises lepinguosalises riigis merel toimuva tegevusega, siis loetakse tema selles teises riigis toimuvat tegevust olenevalt lõike 4 sätetest püsiva tegevuskoha või kindla asukoha kaudu toimuvaks tegevuseks.

4. Lõike 3 sätted ei kehti, kui merel püsiva tegevuskoha kaudu toimuv tegevus kestab perioodi või mitme perioodi jooksul, mis ei ületa kokku 30 päeva mõne kaheteistkümnekuulise perioodi vältel, mis algab või lõpeb vastaval rahandusaastal. Käesoleva lõike mõttes:

(a) kui isik, kes tegeleb teises lepinguosalises riigis merel toimuva tegevusega, on assotsieerunud teise isikuga, kes tegeleb seal olemuslikult sarnase merel toimuva tegevusega, siis loetakse viimati mainitud isiku kõiki selliseid tegevusi esimesena mainitud isiku tegevusteks, välja arvatud juhul, kui need tegevused on tema enda samal ajal toimuvad tegevused;

(b) isikut loetakse assotsieerunuks teise isikuga, kui üks isik osaleb otseselt või kaudselt teise isiku juhtimises, kontrollimises või kapitalis või kui kolmas isik või kolmandad isikud osalevad otseselt või kaudselt nii esimesena mainitud kui ka teisena mainitud isiku juhtimises, kontrollimises või kapitalis.

5. Lepinguosalise riigi residendi poolt teises lepinguosalises riigis merel toimuva tegevusega seotud teenistuse eest saadud palka, töötasu ja muud sarnast tasu võidakse maksustada selles teises riigis tingimusel, et teenistus on toimunud selle teise riigi vetes. Seejuures maksustatakse sellist tasu ainult esimesena mainitud riigis, kui teenistus on toimunud tööandja juures, kes ei ole teise riigi resident, ja see ei kesta kauem kui perioodi või mitme perioodi jooksul kokku 30 päeva mõne kaheteistkümnekuulise perioodi vältel, mis algab või lõpeb vastaval rahandusaastal.

6. Lepinguosalise riigi residendi poolt saadud kapitali juurdekasvu võõrandatud:

(a) uuringu- või kasutuselevõtuõigustest; või

(b) teises lepinguosalises riigis asuvast varast, mida kasutatakse seoses selles teises riigis merel toimuva tegevusega; või

(c) aktsiatest, mille väärtus või suurem osa väärtusest pärineb otseselt või kaudselt sellistest õigustest või sellisest varast või nii sellistest õigustest kui ka sellisest varast kokku;

võib maksustada selles teises riigis.

Käesolevas lõikes tähistab mõiste «uuringu- või kasutuselevõtuõigused» õigusi varale, mida kasutatakse teises lepinguosalises riigis merel toimuvas tegevuses, või õigusi osalusele või tulule nendelt varadelt.

Artikkel 23. Topeltmaksustamise vältimine

1. Olenevalt Iiri seaduste sätetest krediidi võimaldamise kohta Iiri maksu osas väljaspool Iiri territooriumi makstud maksu suhtes (mis ei mõjuta seejuures siin esitatud üldpõhimõtet) --

(a) Eesti seaduste alusel ja kooskõlas käesoleva lepinguga Eestis saadud kasumilt, tulult või kapitali juurdekasvult (välja arvatud kasumilt, millest dividende makstakse, makstava dividendide maksu puhul) kas otseselt või mahaarvamisena makstava Eesti maksu osas võimaldatakse krediiti sama kasumi, tulu või kapitali juurdekasvu suhtes arvestatud Iiri maksust.

(b) Dividendide maksmisel Eesti residendist kompanii poolt Iiri residendist kompaniile, kes kontrollib otseselt või kaudselt 10 protsenti või enam dividende maksva kompanii hääleõigustest, võetakse krediidi võimaldamisel arvesse (lisaks Eesti maksule, mille osas antakse käesoleva lõike punkti a sätete alusel krediiti) kompanii poolt kasumilt, millest selliseid dividende makstakse, makstud Eesti maksu.

2. (a) Kui Eesti resident saab tulu või kapitali juurdekasvu, mida vastavalt käesolevale lepingule võib maksustada Iirimaal, ja kui tema siseriiklikus seadusandluses puudub enamsoodustatud käsitlus, siis võimaldab Eesti mahaarvestuse selle residendi tulumaksust summas, mis vastab Iirimaal makstud Iiri tulu- või kapitali juurdekasvu maksule. Seejuures ei ületa selline mahaarvestus kummalgi juhul seda osa Eesti tulumaksust, mis oli arvestatud enne mahaarvestuse tegemist vastavalt kas tulule või kapitali juurdekasvule, mida võidakse maksustada Iirimaal.

(b) Käesoleva lõike punkti a mõttes, kui Eesti residendist kompanii saab dividende Iiri residendist kompaniilt, kelle hääleõiguslikest aktsiatest kuulub talle vähemalt 10 protsenti, siis ei hõlma Iirimaal makstud maks mitte ainult dividendidelt makstud maksu, vaid ka maksu dividendide aluseks olevalt kasumiosalt.

3. Lõigete 1 ja 2 mõttes loetakse lepinguosalise riigi residendile kuuluvat kasumit, tulu või kapitali juurdekasvu, mida kooskõlas käesoleva lepinguga võidakse maksustada teises lepinguosalises riigis, selle teise lepinguosalise riigi allikatest saadavaks.

4. Kui kooskõlas mõne käesoleva lepingu sättega on lepinguosalise riigi residendi poolt saadud tulu vabastatud selle riigi maksust, siis olenemata sellest võib see riik vabastatud tulu selle residendi ülejäänud tulumaksu arvestamisel arvesse võtta.

5. Kui kooskõlas mõne käesoleva lepingu sättega on tulu või kapitali juurdekasv täielikult või osaliselt lepinguosalises riigis maksust vabastatud ning füüsiline isik on teises riigis kehtivate seaduste alusel vastava tulu või kapitali juurdekasvu suhtes maksustatav summa osas, mis on arvestatud või saadud selle teises riigis, mitte aga täissumma osas, siis kooskõlas käesoleva lepinguga esimesena mainitud riigis antavat vabastust võimaldatakse ainult selles teises riigis arvestatud või saadud tulu või kapitali juurdekasvu suhtes.

Artikkel 24. Mittediskrimineerimine

1. Lepinguosalise riigi kodanikke ei allutata teises lepinguosalises riigis maksustamisele või sellega kaasnevatele nõuetele, mis on erinevad või koormavamad kui maksustamine või sellega kaasnevad nõuded, millele samades tingimustes alluvad või alluksid selle teise riigi kodanikud, seda eriti residentsuse suhtes. Olenemata artikli 1 sätetest rakendatakse käesolevat sätet ka isikute suhtes, kes ei ole ühe või mõlema lepinguosalise riigi residendid.

2. Lepinguosalise riigi ettevõtte teises lepinguosalises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu toimuva äritegevuse maksustamine ei saa teises riigis olla vähem soodus kui selle teise riigi sama tegevusega ettevõtete maksustamine. Käesolevat lõiget ei saa tõlgendada kui lepinguosalise riigi kohustust võimaldada teise lepinguosalise riigi residendile neid isiklikke maksusoodustusi, maksuvabastusi ja maksuvähendusi perekonnaseisu või perekondlike kohustuste tõttu, mida ta võimaldab oma residentidele.

3. Välja arvatud juhtudel, kui kehtivad artikli 9 lõike 1, artikli 11 lõike 7 või artikli 12 lõike 6 sätted, kuuluvad lepinguosalise riigi ettevõtte poolt teise lepinguosalise riigi residendile makstavad intressid, kasutustasud ja teised väljamaksed selle ettevõtte maksustatava kasumi määramisel mahaarvestusele samadel tingimustel, kui neid oleks makstud esimesena mainitud riigi residendile.

4. Lepinguosalise riigi ettevõtteid, kelle kapitali kas osaliselt või täielikult omatakse või otseselt või kaudselt kontrollitakse teise lepinguosalise riigi ühe või enama residendi poolt, ei allutata esimesena mainitud riigis maksustamisele või sellega kaasnevatele nõuetele, mis on erinevad või koormavamad kui maksustamine või sellega kaasnevad nõuded, millele alluvad või alluksid esimesena mainitud riigi teised sarnased ettevõtted.

5. Käesoleva artikli sätted kehtivad lepingualuste maksude kohta.

Artikkel 25. Vastastikuse kokkuleppe protseduur

1. Kui isik arvab, et ühe või mõlema lepinguosalise riigi tegevus põhjustab või võib põhjustada tema sellist maksustamist, mis ei ole kooskõlas käesoleva lepingu sätetega, siis võib ta hoolimata nende riikide siseriiklikus seadusandluses sätestatust esitada oma juhtumi selle lepinguosalise riigi, kelle resident ta on, kompetentsele ametivõimule, või kui tema juhtum käib artikli 24 lõike 1 alla, siis selle lepinguosalise riigi, kelle kodanik ta on, kompetentsele ametivõimule. Juhtum tuleb esitada kolme aasta jooksul alates lepingu sätetele mittevastavat maksustamist põhjustava tegevuse esimesest teatavakstegemisest.

2. Kui protest on kompetentse ametivõimu arvates õigustatud ja ta rahuldavat lahendust ei saavuta, siis püüab ta lahendada juhtumit vastastikusel kokkuleppel teise lepinguosalise riigi kompetentse ametivõimuga, pidades seejuures silmas lepingu sätetele mittevastava maksustamise vältimist. Saavutatud kokkulepe viiakse täide hoolimata ajapiirangutest lepinguosaliste riikide siseriiklikus seadusandluses.

3. Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud püüavad vastastikusel kokkuleppel lahendada kõiki raskusi või kahtlusi, mis tekivad lepingu tõlgendamisel või rakendamisel.

4. Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud võivad eelnevate lõigete mõttes kokkuleppe saavutamiseks teineteisega vahetult, sealhulgas neist endist või nende esindajatest koosneva komisjoni kaudu konsulteerida.

Artikkel 26. Informatsioonivahetus

1. Lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud vahetavad sellist informatsiooni, mis on vajalik käesoleva lepingu sätete või lepinguosaliste riikide siseriikliku seadusandluse täitmiseks lepingualuste maksude suhtes niivõrd, kuivõrd sellekohane maksustamine ei ole lepinguga vastuolus. Informatsioonivahetus ei ole piiratud artikliga 1. Lepinguosaliselt riigilt saadud informatsiooni käsitletakse saladusena sarnaselt selle riigi siseriikliku seadusandluse alusel saadava informatsiooniga ja seda avaldatakse ainult isikutele või ametivõimudele (sealhulgas kohtutele ja valitsusasutustele), kes tegelevad lepingualuste maksude määramise või kogumisega, maksude sissenõudmisega, maksude suhtes vastutusele võtmisega või nende maksudega seotud kaebuste lahendamisega. Need isikud või ametivõimud kasutavad informatsiooni ainult nimetatud eesmärkidel. Nad võivad avaldada informatsiooni avalikul kohtuprotsessil või kohtuotsuse raamides.

2. Lõike 1 sätteid ei saa mingil juhul tõlgendada kui lepinguosalisele riigile pandud kohustust:

(a) kasutada administratiivseid meetmeid, mis on vastuolus selle või teise lepinguosalise riigi seaduste ja administratiivse tegevusega;

(b) anda informatsiooni, mis ei ole selle või teise lepinguosalise riigi seaduste alusel või administreerimise tavalise korra järgi kättesaadav;

(c) anda informatsiooni, mis avaldaks mõne kaubavahetuse, äritegevuse, tööstusliku, kaubandusliku või kutsealase saladuse või kaubavahetusprotsessi või informatsiooni, mille avaldamine oleks vastuolus riiklike huvidega (ordre public).

Artikkel 27. Diplomaatiliste esinduste ja konsulaarasutuste liikmed

Miski käesolevas lepingus ei mõjuta diplomaatiliste esinduste või konsulaarasutuste liikmete rahanduslikke eelisõigusi vastavalt rahvusvahelise õiguse üldreeglitele või erikokkulepete tingimustele.

Artikkel 28. Lepingu jõustumine

1. Kumbki lepinguosaline riik teatab teisele käesoleva lepingu jõustumiseks vajalike seaduses sätestatud nõuete täitmisest.

2. Leping jõustub pärast mainitud teatamisi viimase teate saamise päeval ja tema sätted hakkavad kehtima:

(a) Iirimaal:

(i) tulumaksu ja kapitali juurdekasvu maksu suhtes 6. aprillil või pärast 6. aprilli algaval maksuaastal -- kalendriaastal, mis järgneb lepingu jõustumise aastale;

(ii) ettevõtte tulumaksu suhtes 1. jaanuaril või pärast 1. jaanuari algaval rahandusaastal -- kalendriaastal, mis järgneb lepingu jõustumise aastale;

(b) Eestis:

(i) 1. jaanuaril või pärast 1. jaanuari saadud tulult kinnipeetavate maksude suhtes -- kalendriaastal, mis järgneb lepingu jõustumise aastale;

(ii) muude tulumaksude suhtes maksudele, mis kuuluvad maksmisele 1. jaanuaril või pärast 1. jaanuari algaval rahandusaastal -- kalendriaastal, mis järgneb lepingu jõustumise aastale.

Artikkel 29. Lepingu lõpetamine

Käesolev leping kehtib kuni tema lõpetamiseni ühe lepinguosalise riigi poolt. Kumbki lepinguosaline riik võib lõpetada lepingu diplomaatiliste kanalite kaudu kirjaliku etteteatamisega vähemalt kuus kuud enne kalendriaasta lõppu. Sel juhul lakkab leping kehtimast:

(a) Iirimaal:

(i) tulumaksu ja kapitali juurdekasvu maksu suhtes 6. aprillil või pärast 6. aprilli algaval maksuaastal -- kalendriaastal, mis järgneb lepingu lõpetamisteate andmise aastale;

(ii) ettevõtte tulumaksu suhtes 1. jaanuaril või pärast 1. jaanuari algaval rahandusaastal -- kalendriaastal, mis järgneb lepingu lõpetamisteate andmise aastale;

(b) Eestis:

(i) 1. jaanuaril või pärast 1. jaanuari saadud tulult kinnipeetavate maksude suhtes -- kalendriaastal, mis järgneb lepingu lõpetamisteate andmise aastale;

(ii) muude tulumaksude suhtes maksudele, mis kuuluvad maksmisele 1. jaanuaril või pärast 1. jaanuari algaval rahandusaastal -- kalendriaastal, mis järgneb lepingu lõpetamisteate andmise aastale.

Selle tõendamiseks on vastavalt volitatud isikud kirjutanud alla käesolevale lepingule.

Sõlmitud Dublinis 1997. aasta 16. detsembril kahes eksemplaris eesti ja inglise keeles, kusjuures mõlemad tekstid on võrdselt autentsed. Tõlgendamise erinevuse või mis tahes vastuolu korral võetakse aluseks ingliskeelne tekst.

Eesti Vabariigi valitsuse poolt Raul MÄLK Iiri valitsuse poolt Noel TREACY T.D.

PROTOKOLL

Kirjutades täna alla tulu- ja kapitali juurdekasvu maksuga topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise tõkestamise lepingule Eesti Vabariigi valitsuse ja Iiri valitsuse vahel, leppisid allakirjutanud kokku järgnevates sätetes, mis kujutavad endast lepingu lahutamatut osa:

1. Viidates artikli 4 lõikele 1

Lepiti kokku, et isikut, kes on lepinguosalise riigi seaduste alusel asutatud või muul viisil moodustatud, ei loeta käesoleva lepingu mõttes selle riigi residendiks, kui sellel isikul ei ole selles riigis maksukohustust ülemaailmse tulu suhtes sarnaselt selle riigi residentidega, olenemata sellest, kus tulu tekib.

2. Viidates artikli 4 lõikele 3

Kui isik, kes ei ole füüsiline isik, on mõlema lepinguosalise riigi resident ja kui lepinguosaliste riikide kompetentsed ametivõimud püüavad määratleda tema staatust vastastikuse kokkuleppe teel, siis võtavad nad arvesse selliseid faktoreid nagu tegelikku juhtkonna asukohta, asutamise või muul viisil moodustamise kohta ning muid olulisi faktoreid.

3. Viidates artikli 6 lõikele 3

Lepinguosalised riigid leppisid kokku, et kogu tulu ja juurdekasvu lepinguosalises riigis asuva kinnisvara võõrandamisel võidakse vastavalt käesoleva lepingu artiklile 13 maksustada selles lepinguosalises riigis.

4. Viidates artikli 7 lõikele 1

Lepiti kokku, et lepinguosalise riigi ettevõtte kasumit, mis on saadud kauba müügist teises lepinguosalises riigis või muust selles teises lepinguosalises riigis toimuvast äritegevusest, mis on samane või sarnane selles teises riigis asuva püsiva tegevuskoha kaudu toimuva müügi või äritegevusega, võidakse lugeda selle püsiva tegevuskoha kaudu saaduks, kui tehakse kindlaks, et selline müük või äritegevus ei toimunud seadusjõulistel ärikaalutlustel või toimus peamiselt selles teises riigis maksudest hoidumise eesmärgil.

5. Viidates artikli 7 lõikele 3

Lepiti kokku, et püsiva tegevuskoha kaudu saadava kasumi määramisel lepinguosalise riigi poolt maha arvatavatena lubatud kulud hõlmavad ainult kulusid, mis on selle riigi siseriikliku seadusandluse alusel maha arvatavad.

6. Viidates artiklile 12

Kui Eesti nõustub pärast käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäeva mõnes kolmanda riigiga, kes on käesoleva lepingu allakirjutamise kuupäeval Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni liige, sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingus välja jätma mingid õigused või muud varad lõikes 3 olevast definitsioonist või vabastama Eestis tekkiva kasutustasu Eesti kasutustasu maksust või vähendama maksumäärasid lõikes 2, siis kehtib selline definitsioon, vabastus või madalam maksumäär automaatselt vastavalt lõikes 3 või lõikes 2 määratule, seda kas vastava lepingu või käesoleva lepingu sätete kehtima hakkamise kuupäeval, olenevalt sellest, kumb on hilisem.

7. Viidates artiklile 16

Lepinguosalised riigid leppisid kokku, et käesoleva artikli sätteid rakendatakse ainult sellise organi puhul, mis tegeleb kompanii tsentraliseeritud juhtimise ja kontrolliga.

Selle tõendamiseks on vastavalt volitatud isikud kirjutanud alla käesolevale protokollile.

Sõlmitud Dublinis 1997. aasta 16. detsembril kahes eksemplaris eesti ja inglise keeles, kusjuures mõlemad tekstid on võrdselt autentsed. Tõlgendamise erinevuse või mis tahes vastuolu korral võetakse aluseks ingliskeelne tekst.

Eesti Vabariigi valitsuse poolt Raul MÄLK
Iiri valitsuse poolt Noel TREACY T.D.

Lisa 13021604 Leping inglise keeles