Teksti suurus:

Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vaheline leping vastastikusest õigusabist kriminaalasjades

Lingimärkmikku lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:20.10.2000
Avaldamismärge:RT II 1998, 35, 66

Eesti Vabariigi valitsuse ja Ameerika Ühendriikide valitsuse vaheline leping vastastikusest õigusabist kriminaalasjades

Vastu võetud 02.04.1998

Lepingu ratifitseerimise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

Sisukord
Artikkel 1. Abi ulatus
Artikkel 2. Keskasutused
Artikkel 3. Piirangud abi osutamisel
Artikkel 4. Taotluste vorm ja sisu
Artikkel 5. Taotluste täitmine
Artikkel 6. Kulud
Artikkel 7. Piirangud
Artikkel 8. Ütluste andmine ja tõendusmaterjal taotluse saanud riigis
Artikkel 9. Riigiasutuste dokumendid
Artikkel 10. Ütluse andmine abi taotlevas riigis
Artikkel 11. Kinnipeetavate üleviimine
Artikkel 12. Kinnipeetavate transiit
Artikkel 13. Isikute või esemete asukoha kindlakstegemine või identifitseerimine
Artikkel 14. Dokumentide üleandmine
Artikkel 15. Läbiotsimine ja vara arestimine
Artikkel 16. Esemete tagastamine
Artikkel 17. Abi vara konfiskeerimisega seotud toimingutes
Artikkel 18. Ühildatavus teiste lepingutega
Artikkel 19. Konsultatsioon
Artikkel 20. Ratifitseerimine, jõustumine ja lõppemine
Vormid
Vorm A. Tõend äridokumentide autentsuse kohta
Vorm B. Tõend äridokumentide puudumise kohta
Vorm C. Tõend ametlike dokumentide autentsuse kohta
Vorm D. Tõend ametlike dokumentide puudumise kohta
Vorm E. Tõend arestitud esemete kohta

Eesti Vabariigi valitsus ja Ameerika Ühendriikide valitsus (edaspidi nimetatud «lepingupooled»)

soovides parandada kummagi riigi õiguskaitseorganite tegevuse tõhusust kohtueelsel uurimisel, süüdistuse esitamisel ja kuritegevuse ennetamisel koostöö ja vastastikuse õigusabi kaudu,

on kokku leppinud alljärgnevas:

Artikkel 1. Abi ulatus

1. Lepingupooled annavad vastastikust abi kooskõlas käesoleva lepingu sätetega seoses kohtueelse uurimise, süüdistuse esitamise ja kuritegude ennetamisega ning kriminaalasjadega seotud toimingutes.

2. Abi sisaldab:

a) tunnistajatelt ütluste võtmist;

b) dokumentide, protokollide ja teiste tõendite kogumist;

c) isikute või esemete identifitseerimist või asukoha kindlakstegemist;

d) dokumentide kättetoimetamist;

e) kinnipeetavate üleviimist ütluste andmiseks või muudel eesmärkidel;

f) läbiotsimist ja võetust;

g) vara käibelt kõrvaldamise, erikonfiskeerimise, vara tagastamise ja trahvide sissenõudmisega seotud toimingute teostamist; ja

h) muid toiminguid, mis ei ole keelatud taotluse saanud riigi seadustega.

3. Abi antakse sõltumata sellest, kas kohtueelse uurimise, süüdistuse esitamise või kohtuliku menetluse aluseks olev käitumine abi taotlevas riigis on õiguserikkumine taotluse saanud riigi seaduste järgi.

4. Käesolev leping on mõeldud üksnes vastastikuse õigusabi andmiseks lepingupoolte vahel. Käesoleva lepingu sätted ei anna ühelegi eraisikule õigust koguda, varjata või kõrvaldada tõendusmaterjali või takistada taotluse täitmist.

Artikkel 2. Keskasutused

1. Lepingupooled määravad keskasutused käesoleva lepingu alusel esitatud taotluste edastamiseks ja vastuvõtmiseks.

2. Ameerika Ühendriikide keskasutuseks on peaprokurör (justiitsminister) või tema poolt määratud isik. Eesti Vabariigi keskasutuseks on justiitsministeerium või justiitsministri poolt määratud isik.

3. Keskasutused suhtlevad käesoleva lepingu täitmisel üksteisega otse.

Artikkel 3. Piirangud abi osutamisel

1. Taotluse saanud riigi keskasutus võib abi andmisest keelduda kui:

a) taotlus on seotud sõjaväelise kuriteoga, mis ei ole kuritegu tavalise kriminaalõiguse järgi;

b) taotlus on seotud poliitilise kuriteoga;

c) taotluse täitmine ohustaks taotluse saanud riigi julgeolekut või kahjustaks tema olulisi huve; või

d) taotlus ei vasta käesoleva lepingu nõuetele.

2. Enne abiandmisest keeldumist käesoleva artikli alusel peab taotluse saanud riigi keskasutus konsulteerima abi taotlenud riigi keskasutusega, et kaaluda, kas abi andmise saab siduda selliste tingimustega nagu taotluse saanud riik vajalikuks peab. Kui taotluse esitanud riik võtab abi neil tingimustel vastu, järgib ta neid tingimusi.

3. Kui taotluse saanud riigi keskasutus keeldub abi andmisest, peab ta teatama abi taotlenud riigi keskasutusele keeldumise põhjuse.

Artikkel 4. Taotluste vorm ja sisu

1. Taotlus esitatakse kirjalikus vormis, välja arvatud edasilükkamatutel juhtudel, kus taotluse saanud riigi keskasutus võib taotluse vastu võtta muus vormis. Kui taotlust ei esitatud kirjalikus vormis, tuleb seda kirjalikus vormis kinnitada kümne päeva jooksul, kui taotluse saanud riigi keskasutus ei otsusta teisiti. Taotlus esitatakse taotluse saanud riigi keeles, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

2. Taotlus peab sisaldama:

a) taotlusega seotud kohtueelset uurimist või kohtulikku menetlust teostava või süüdistust esitava asutuse nimetust;

b) kohtueelse uurimise, süüdistuse esitamise või kohtuliku menetluse toimingu sisu ja olemuse kirjeldust, kaasa arvatud need konkreetsed õiguserikkumised, mis on taotluse esitamise aluseks;

c) tõendusmaterjali, informatsiooni või muu taotletava abi kirjeldust; ja

d) tõendusmaterjali, informatsiooni või muu abi taotlemise eesmärki.

3. Vajalikus ja võimalikus ulatuses peab taotlus sisaldama ka:

a) informatsiooni iga taotluses nimetatud isiku identiteedi ja asukoha kohta;

b) informatsiooni kutsutava isiku identiteedi, asukoha, protsessuaalse seisundi ja eeldatava dokumentide üleandmisviisi kohta;

c) informatsiooni isikute identiteedi või esemete kirjelduse ja nende isikute või esemete arvatava asupaiga kohta;

d) läbiotsitava koha, isiku või arestitava vara täpset kirjeldust;

e) kirjeldust, mil viisil iga avaldus või tunnistaja ütlus võtta ja salvestada;

f) küsimuste loetelu, mille kohta soovitakse ütlusi;

g) mis tahes protseduuride kirjeldust, mida tuleb taotluse täitmisel järgida;

h) informatsiooni päevarahade ja muude hüvitiste kohta, millele on õigus isikul, keda on kutsutud abi taotlevasse riiki; ja

i) mis tahes informatsiooni, millele võib taotluse saanud riigi tähelepanu juhtida, hõlbustamaks taotluse täitmist.

Artikkel 5. Taotluste täitmine

1. Taotluse saanud riigi keskasutus täidab taotluse viivitamatult või vajaduse korral edastab selle asutusele, kelle pädevusse taotluse täitmine kuulub. Taotluse saanud riigi pädevad asutused teevad kõik võimaliku taotluse täitmiseks. Taotluse saanud riigi kohtutel või teistel pädevatel asutustel on õigus väljastada kohtukutseid, läbiotsimislube või anda muid korraldusi, mis on vajalikud taotluse täitmiseks.

2. Taotluse saanud riigi keskasutus teeb kõik vajaliku abi taotleva riigi esindamiseks taotluse täitmisest tulenevates toimingutes.

3. Taotlused täidetakse taotluse saanud riigi seadustega sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev leping näeb ette teisiti. Taotluses märgitud protseduure tuleb järgida, välja arvatud juhul, kui see ei ole kooskõlas taotluse saanud riigi seadustega. Kui protseduur ei ole määratud käesoleva lepinguga ega ka taotluses, siis täidetakse taotlus taotluse saanud riigi kriminaalmenetluse sätteid järgides.

4. Kui taotluse saanud riigi keskasutus otsustab, et taotluse täitmine segab käimasolevat kohtueelset uurimist, süüdistuse esitamist või kohtulikku menetlust selles riigis, võib ta täitmise edasi lükata või teha täitmise sõltuvaks tingimustest, mida peetakse vajalikuks pärast konsultatsioone abi taotleva riigi keskasutusega. Juhul, kui abi taotlev riik võtab abi neil tingimustel vastu, peab ta neid tingimusi ka järgima.

5. Taotluse saanud riik annab oma parima, hoidmaks taotlust ja selle sisu konfidentsiaalsena, kui taotleva riigi keskasutus sellist konfidentsiaalsust nõuab. Kui taotlust ei saa täita ilma konfidentsiaalsust rikkumata, teavitab taotluse saanud riigi keskasutus sellest taotleva riigi keskasutust, kes seejärel otsustab, kas taotlus siiski täita.

6. Taotluse saanud riigi keskasutus vastab taotleva riigi keskasutuse õigustatud järelepärimistele, mis on seotud taotluse täitmise edenemisega.

7. Taotluse saanud riigi keskasutus teavitab viivitamatult taotleva riigi keskasutust taotluse täitmise tulemustest. Kui taotluse täitmisest keelduti, täitmisega viivitati või täitmine lükati edasi, teavitab taotluse saanud riigi keskasutus taotleva riigi keskasutust keeldumise, viivituse või edasilükkamise põhjustest.

Artikkel 6. Kulud

1. Taotluse saanud riik kannab kõik taotluse täitmisega seotud kulud, kaasa arvatud esindamisega seotud kulud, välja arvatud:

a) ekspertide tasud;

b) kirjaliku ja suulise tõlke ning protokollimise kulud; ja

c) päevarahad ja hüvitised kulude eest, mis on seotud isikute reisimisega taotluse saanud riigis taotleva riigi huvides või mis tulenevad artiklitest 10 ja 11.

2. Kui taotluse täitmise käigus selgub, et taotluse täitmisest tulenevad erakorralised kulud, siis keskasutused konsulteerivad omavahel ning otsustavad millistel tingimustel saab abi andmist jätkata.

Artikkel 7. Piirangud

1. Taotluse saanud riigi keskasutus võib nõuda, et taotluse esitanud riik ei kasuta käesoleva lepingu järgi saadud mis tahes informatsiooni või tõendusmaterjali mingis muus kohtueelses uurimises, süüdistuse esitamises või kohtulikus menetluses, mis ei sisaldu taotluses, ilma taotluse saanud riigi keskasutuse eelneva nõusolekuta. Sellisel juhul peab abi taotlev riik tingimusi täitma.

2. Taotluse saanud riigi keskasutus võib nõuda, et käesoleva lepingu kohaselt antud informatsiooni või tõendusmaterjali hoitaks konfidentsiaalsena või kasutataks ainult tema poolt määratud tingimustel. Juhul, kui abi taotlev riik saab vastu informatsiooni või tõendusmaterjali sellistel tingimustel, peab ta andma oma parima nende tingimuste täitmiseks.

3. Miski käesolevas artiklis ei välista informatsiooni või tõendusmaterjali kasutamist või avalikustamist kriminaalmenetluses abi taotleva riigi põhiseaduse kohaselt. Abi taotlev riik on kohustatud ette teatama igasugusest taolisest informatsiooni kasutamisest või avalikustamisest.

4. Informatsiooni või tõendusmaterjali, mis on abi taotlevas riigis avalikustatud selle menetluse käigus, mille jaoks ta taotleti, võib hiljem kasutada mis tahes eesmärgil.

Artikkel 8. Ütluste andmine ja tõendusmaterjal taotluse saanud riigis

1. Taotluse saanud riigis olevat isikut, kellelt taotletakse ütlusi või tõendusmaterjali käesoleva lepingu kohaselt, kohustatakse vajaduse korral kohale tulema ütlusi andma või esitama esemeid, sealhulgas dokumente ja protokolle. Isikut, kes taotluse täitmise käigus annab kas kirjalikke või suulisi valeütlusi, karistatakse taotluse saanud riigis vastavalt selle riigi kriminaalõigusele.

2. Taotluse korral esitab selle saanud riigi keskasutus eelnevalt informatsiooni käesoleva artikli kohase ütluste võtmise või muu tõendusmaterjali kogumise ajast ja kohast.

3. Taotluse saanud riik lubab taotluses märgitud isikute kohalolekut taotluse täitmise ajal ja lubab neil isikutel küsitleda ütlusi või muud tõendusmaterjali andvat isikut.

4. Kui lõikes 1 viidatud isik teatab abi taotleva riigi seaduste järgi immuniteedist, teovõimetusest või privileegist, võetakse ütlus või muu tõendusmaterjal sellest hoolimata ja nõudest teatatakse lahenduse leidmiseks abi taotleva riigi keskasutusele.

5. Taotluse saanud riigis käesoleva artikli kohaselt saadud tõendusmaterjali või antud ütluse aluseks oleva tõendusmaterjali autentsust kinnitatakse taotluse korral tunnistustega, sealhulgas äridokumentide puhul kinnitusega käesolevale lepingule lisatud vormis A näidatud viisil. Vastava taotluse korral kinnitakse selliste dokumentide puudumist lepingule lisatud vormi B abil. Dokumendid, millede ehtsust kinnitab vorm A või vorm B, mis kinnitab selliste dokumentide puudumist, on abi taotlevas riigis aktsepteeritavad kui tõendusmaterjal asjade tegeliku olukorra kohta.

Artikkel 9. Riigiasutuste dokumendid

1. Taotluse saanud riik võimaldab abi taotlevale riigile avalikult saadaolevate dokumentide koopiaid, sealhulgas mis tahes vormis dokumente ja informatsiooni, mis on taotluse saanud riigi täidesaatva, seadusandliku või kohtuvõimu valduses.

2. Taotluse saanud riik võib anda koopiaid selle riigi täidesaatva, seadusandliku või kohtuvõimu valduses olevast mis tahes materjalist, sealhulgas dokumentidest või mis tahes kujul esinevast informatsioonist, mis ei ole avalikult kättesaadav, samas ulatuses ja samadel tingimustel nagu need koopiad oleksid kättesaadavad tema enda korrakaitse- või kohtuasutustele. Taotluse saanud riik võib enda äranägemisel keelduda taotluse täitmisest materjalide osas, mis ei ole täielikult või osaliselt avalikult kättesaadavad.

3. Vastava taotluse korral kinnitab nende säilitamise eest vastutav ametiisik käesoleva artikli kohaselt saadud dokumentide ehtsust, kasutades käesolevale lepingule lisatud vormi C. Vastava taotluse korral kinnitab selliste dokumentide säilitamise eest vastutav ametiisik selliste dokumentide puudumist, kasutades käesolevale lepingule lisatud vormi D, ilma täiendava kinnituseta. Dokumendid, mille ehtsust kinnitab vorm C või vorm D, mis kinnitab nende dokumentide puudumist, on abi taotlevas riigis aktsepteeritavad tõendusmaterjalina asjade tegeliku olukorra kohta.

Artikkel 10. Ütluste andmine abi taotlevas riigis

1. Kui abi taotlev riik nõuab isiku saabumist sellesse riiki, kutsub taotluse saanud riik nimetatud isiku vastavasse asutusse abi taotlevas riigis. Taotluse saanud riigi keskasutus informeerib taotleva riigi keskasutust viivitamatult nimetatud isiku vastusest.

2. Abi taotlev riik peab ära näitama, kui suures ulatuses nimetatud isiku kulud hüvitatakse. Kohale tulema nõustunud isik võib nõuda abi taotlevalt riigilt ettemaksu oma kulude hüvitamiseks. Selle ettemaksu võib edastada abi taotleva riigi saatkonna või konsulaadi kaudu.

3. Abi taotleva riigi keskasutus võib ise otsustada, et käesoleva artikli kohaselt abi taotlevasse riiki kohalesaabuvat isikut ei saa kohtusse kutsuda või kinni pidada või tema vabadust mingil moel piirata taotluse saanud riigist lahkumisele eelnenud tegude või süüdimõistmiste tõttu.

4. Käesoleva artikliga ettenähtud puutumatus lõpeb seitse päeva pärast seda, kui abi taotleva riigi keskasutus on teatanud taotluse saanud riigi keskasutusele, et isiku kohalolek ei ole enam vajalik, või kui nimetatud isik, olles lahkunud abi taotlevast riigist, pöördub sinna vabatahtlikult tagasi. Taotluse saanud riigi keskasutus võib vajadusel pikendada seda perioodi kuni viieteistkümne päevani mõjuva põhjuse olemasolul.

Artikkel 11. Kinnipeetavate üleviimine

1. Taotluse saanud riigi poolt kinnipeetav isik, kelle kohalolekut väljaspool taotluse saanud riiki taotletakse käesoleva lepingu kohaselt abi saamiseks, viiakse taotluse saanud riigist sel eesmärgil välja, kui nimetatud isik ja abi taotleva riigi ning taotluse saanud riigi keskasutused on sellega nõus.

2. Abi taotleva riigi poolt kinnipeetavat isikut, kelle kohalolekut taotluse saanud riigis taotletakse käesoleva lepingu kohaselt abi saamiseks, võib taotluse saanud riigist sel eesmärgil välja viia abi taotlevasse riiki, kui nimetatud isik ja mõlema riigi keskasutused on sellega nõus.

3. Käesoleva artikli kohaselt:

a) vastuvõtval riigil on õigus ja kohustus pidada üleantud isikut vahi all, kui lähetav riik ei volita teisiti;

b) vastuvõttev riik saadab üleantud isiku lähetavasse riiki tagasi niipea kui asjaolud seda võimaldavad või kui mõlema riigi keskasutused ei lepi kokku teisiti;

c) vastuvõttev riik ei nõua, et lähetav riik algataks üleantud isiku tagasisaatmiseks väljaandmis- või muu menetluse;

d) üleantud isiku vastuvõtvas riigis vahi all viibitud aeg arvestatakse temale lähetavas riigis mõistetud karistuse aja sisse; ja

e) kui vastuvõttev riik on kolmas riik, siis abi taotlev riik teeb kõik vajaliku, et käesoleva lõike nõudeid täita.

4. Üleantud isikule tagatakse puutumatus vastavalt artikli 10 lõigetele 3 ja 4 erandiga, et nimetatud isikut peetakse vahi all lähetavas riigis toimepandud õigusrikkumise tõttu kohaldatud tõkendi alusel.

Artikkel 12. Kinnipeetavate transiit

1. Taotluse saanud riik võib lubada läbisõitu enda territooriumilt taotleva riigi või kolmanda riigi poolt kinnipeetavale isikule, kelle isiklikku kohalesaabumist kohtueelse uurimise süüdistuse esitamise või kohtumenetluse jaoks on taotlenud abi taotlev riik.

2. Taotluse saanud riigil on õigus ja kohustus pidada isikut vahi all transiidi ajal.

Artikkel 13. Isikute või esemete asukoha kindlakstegemine või identifitseerimine

Kui abi taotlev riik soovib isikute või esemete asukoha kindlakstegemist või identifitseerimist taotluse saanud riigis, teeb taotluse saanud riik kõik võimaliku nende asukoha kindlakstegemiseks või identifitseerimiseks.

Artikkel 14. Dokumentide üleandmine

1. Taotluse saanud riik teeb kõik võimaliku, et üle anda iga dokument, mis osaliselt või täielikult on seotud abi taotleva riigi mis tahes käesoleva lepingu kohaselt esitatud taotlusega.

2. Abi taotlev riik saadab mis tahes dokumendi üleandmise nõude, mille puhul on nõutav isiku saabumine taotleva riigi asutusse, aegsasti enne kavandatavat ilmumist.

3. Taotluse saanud riik annab kinnituse taotlevale riigile dokumendi üleandmisest taotluses märgitud viisil.

Artikkel 15. Läbiotsimine ja vara arestimine

1. Taotluse saanud riik täidab abi taotleva riigi läbiotsimis-, arestimis- ja mis tahes esemete väljaandmise taotluse, kui taotluses on informatsioon, mis lubab sellist tegevust taotluse saanud riigi seaduste järgi.

2. Taotluse saanud riigi ametiisik, kelle käes on hoiul arestitud vara, kinnitab taotluse saamisel käesolevale lepingule lisatud vormi E abil eseme samasust, pidevat valdamist ja kõiki muutusi eseme seisukorras. Täiendavaid kinnitusi ei ole vaja. Kinnitus on abi taotlevas riigis aktsepteeritav tõendusmaterjalina. 

3. Taotluse saanud riigi keskasutus võib nõuda, et abi taotlev riik nõustuks selliste tingimustega, mida peetakse vajalikuks, et kaitsta kolmandate isikute õigusi väljaandmisele kuuluva vara puhul.

Artikkel 16. Esemete tagastamine

Taotluse saanud riigi keskasutus võib nõuda, et abi taotleva riigi keskasutus tagastaks võimalikult kiiresti kõik esemed, kaasaarvatud dokumendid, protokollid või muu tõendusmaterjal, mis ta on saanud käesoleva lepingu alusel esitatud taotluse täitmisel.

Artikkel 17. Abi vara konfiskeerimisega seotud toimingutes

Kui ühe lepingupoole keskasutus saab teada õigusrikkumiste tagajärjel saadud tulu või kuriteo toimepanemise vahenditest, mis asuvad teise lepingupoole territooriumil ja võivad kuuluda konfiskeerimisele või mille suhtes võib toimuda võetus selle lepingupoole seaduste kohaselt, võib ta informeerida sellest teise lepingupoole keskasutust. Kui sellist informatsiooni saanud lepingupool omab sellekohast jurisdiktsiooni, võib ta esitada selle informatsiooni oma pädevatele asutustele mingi toimingu teostamise üle otsustamiseks. Need pädevad asutused otsustavad vastavalt oma riigi seadustele. Informatsiooni saanud lepingupoole keskasutus teavitab informatsiooni andnud lepingupoole keskasutust tehtud toimingutest.

2. Lepingupooled aitavad üksteist oma seaduste alusel toimingutes, mis on seotud õigusrikkumise tagajärjel saadud tulu või kuriteo sooritamise vahendite konfiskeerimisega, vara tagastamisega kannatanutele ja kohtuotsusega kriminaalasjas määratud trahvide sissenõudmisel. See võib olla ajutine tulu või vahendite käibelt kõrvaldamine edasiste toiminguteni.

3. Lepingupool, kelle valduses on õigusrikkumise tagajärjel saadud tulu või kuriteo toimepanemise vahendid, käsutab neid kooskõlas oma seadustega. Lepingupooled võivad üle kanda kõik või osa sellest varast või nende müümisel saadud tulu teisele lepingupoolele selles ulatuses, mis on lubatud ülekandva lepingupoole seadustega, ja tingimustel, mida ta kohaseks peab.

Artikkel 18. Ühildatavus teiste lepingutega

Käesoleva lepingu alusel osutatud abi ja menetlused ei takista kumbagi lepingupoolt vastastikku abi andmast teiste rahvusvaheliste lepingute või oma riigi seaduste alusel. Lepingupooled võivad anda abi ka igasuguse kahepoolse kokkuleppe, lepingu või tava alusel, mis on rakendatav.

Artikkel 19. Konsultatsioon

Lepingupoolte keskasutused konsulteerivad teineteisega vastastikku kokkulepitud aegadel käesoleva lepingu efektiivsemaks rakendamiseks. Keskasutused võivad kokku leppida praktilistes küsimustes, mis aitavad kaasa käesoleva lepingu täitmisele.

Artikkel 20. Ratifitseerimine, jõustumine ja lõppemine

1. Käesolev leping kuulub ratifitseerimisele, ja ratifitseerimiskirjad vahetatakse Tallinnas niipea kui võimalik.

2. Käesolev leping jõustub ratifitseerimiskirjade vahetamisega.

3. Kumbki lepingupool võib lõpetada käesoleva lepingu kirjaliku teatega teisele lepingupoolele. Lõpetamine jõustub kuue kuu möödudes teatamise kuupäevast.

Selle tõenduseks kirjutasid selleks oma valitsuste poolt volitatud esindajad alla käesolevale lepingule.

Koostatud Washingtonis 2. aprillil 1998 kahes eksemplaris eesti ja inglise keeles, mõlemad tekstid on võrdselt autentsed.

Eesti Vabariigi valitsuse nimel Grigore-Kalev STOICESCU Ameerika Ühendriikide valitsuse nimel Janet RENO

Vorm A

Tõend äridokumentide autentsuse kohta

Mina, . . . . . . . (nimi), kinnitan kriminaalkaristuse ähvardusel valeütluse või -tunnistuse eest, et ma töötan/olen seotud . . . . . . . (äriühingu nimetus, kellelt dokumente taotleti) ja et minu ametikoht on . . . . . . . (ametinimetus) ning et oma ametikoha tõttu olen volitatud ja võimeline asja tõendama. Iga siinjuures lisatud dokument on eespool nimetatud äriühingu valduses olnud dokument,

a) mis koostati eespool nimetatud asjaolude esinemise ajal või sellele lähedasel ajal isiku poolt, kes neid asjaolusid teab (või tema poolt edastatud informatsiooni alusel);

b) mis tekkis regulaarse äritegevuse tulemusena;

c) mille koostamine kuulus äriühingu regulaarsesse asjaajamisse; ja

d) mis on originaali koopia, kui see ise ei ole originaal.

. . . . . . . (täitmise kuupäev)

. . . . . . . (täitmise koht)

. . . . . . . (allkiri)

Vorm B

Tõend äridokumentide puudumise kohta

Mina . . . . . . . (nimi), kinnitan kriminaalkaristuse ähvardusel valeütluse või tunnistuse eest, et ma töötan/olen seotud . . . . . . . (äriühingu nimetus, kellelt dokumente taotletakse) ja et minu ametikoht on . . . . . . . (ametinimetus) ning et oma ametikoha tõttu olen volitatud ja võimeline asja tõendama.

Oma töös ülalnimetatud äriühingus olen ma tuttav seal säilitatud äridokumentidega. Ülalnimetatud äriühingus säilitatakse dokumente:

a) mis koostati eespool nimetatud asjaolude esinemise ajal või sellele lähedasel ajal isiku poolt, kes neid asjaolusid teab (või tema poolt edastatud informatsiooni alusel);

b) mis tekkisid regulaarse äritegevuse tulemusena; ja

c) mille koostamine kuulus äriühingu regulaarsesse asjaajamisse.

Sel viisil säilitatud dokumentide hulgas on dokumente füüsiliste ja juriidiliste isikute kohta, kellel on arved või kes muul viisil sooritavad äritehinguid ülalnimetatud äriühingutega. Olen need dokumendid põhjalikult läbi vaadanud või lasknud need põhjalikult läbi vaadata. Ei ole leitud dokumenti, mis kajastaks mingeid äritehinguid ülalnimetatud äriühingute ja järgmiste füüsiliste või juriidiliste isikute vahel:

. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .

. . . . . . . (täitmise kuupäev)

. . . . . . . (täitmise koht)

. . . . . . . (allkiri)

Vorm C

Tõend ametlike dokumentide autentsuse kohta

Mina, . . . . . . . (nimi), kinnitan kriminaalkaristuse ähvardusel valeütluse või -tunnistuse eest, et:

1) . . . . . . . (ametiasutuse või ametkonna nimi) on . . . . . . . (riigi nimi) riigiasutus või -amet, millel on seadusest tulenev kohustus säilitada ametlikke dokumente andmetega, millest peab seaduse alusel aru andma ning mida peab dokumenteerima või registreerima;

2) minu ametikoht eespool nimetatud riigiasutuses on . . . . . . . (ametinimetus);

3) selle riigiasutuse ametnikuna olen lasknud teha õigeid ja täpseid koopiaid selles riigiasutuses säilitatavatest dokumentidest; ja

4) nende koopiate kirjeldus on toodud allpool ja koopiad ise lisatud juurde.

Dokumentide kirjeldus:

. . . . . . . . (allkiri)

. . . . . . . . (kuupäev)

Ametlik pitser

Vorm D

Tõend ametlike dokumentide puudumise kohta

Mina, . . . . . . . (nimi), kinnitan kriminaalkaristuse ähvardusel valeütluse või -tunnistuse eest, et:

1) . . . . . . . . (riigiasutuse või -ameti nimi) on . . . . . . . . (riigi nimi) riigiasutus või ­amet, millel on seadusest tulenev kohustus säilitada ametlikke dokumente andmetega, millest peab seaduse kohaselt aru andma ning mida peab dokumenteerima või registreerima;

2) allpool kirjeldatud dokumendid sisaldavad andmeid, millest peab seaduse kohaselt aru andma ning mida peab dokumenteerima või registreerima ning et eespool nimetatud riigiasutus registreerib ning dokumenteerib selliseid andmeid regulaarse asjaajamise käigus;

3) minu ametinimetus eespool nimetatud riigiasutuse juures on . . . . . . . . (ametinimetus);

4) selle riigiasutuse ametnikuna olen teinud eespool nimetatud riigiasutuses säilitatavate dokumentide põhjaliku läbiuurimise allpool kirjeldatud dokumentide leidmiseks; ja

5) nendes ei leidu ühtki sellele kirjeldusele vastavat dokumenti.

Dokumentide kirjeldus:

. . . . . . . . (allkiri)

. . . . . . . . (kuupäev)

Ametlik pitser

Vorm E

Tõend arestitud esemete kohta

Mina, . . . . . . . . (nimi), kinnitan kriminaalkaristuse ähvardusel valeütluse või -tunnistuse eest, et:

1) minu ametikoht . . . . . . . . (riigi nimi) valitsuse juures on . . . . . . . . (ametikoht).

2) ma võtsin vastu hoiule allpool loetletud esemed . . . . . . . . (isiku nimi, kellelt saadud) . . . . . . . . (kuupäev ja koht); ja

3) ma loovutasin allpool loetletud esemed . . . . . . . . (isiku nimi) hoiule . . . . . . . . (kuupäev ja koht) samas seisundis, nagu ma nad vastu võtsin (või kui nende seisukord on muutunud, siis vastavalt allpool märgitule).

Esemete kirjeldus:

Muutused seisukorras minu järelevalve all:

. . . . . . . . (kuupäev)

. . . . . . . . (koht)

. . . . . . . . (allkiri)

Ametlik pitser

Lisa 13021615 Leping inglise keeles