Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Riigikaitse → Välislepingud

Välislepingute liigitus poolte alusel: Riigid ja territooriumid → Leedu

Välislepingute liigitus poolte alusel: Riigid ja territooriumid → Läti

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vaheline protokoll Balti Pataljoni staapide ja Balti Pataljoni isikkoosseisu staatuse kohta

Vastu võetud 16.04.1998

Protokolli ratifitseerimise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

Balti Pataljoniga seotud välislepingute lõpetamise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu lõppemise kohta

Eesti Vabariigi valitsus, Läti Vabariigi valitsus ja Leedu Vabariigi valitsus (edaspidi osapooled),

viidates 10. detsembril 1997 Tallinnas alla kirjutatud Eesti Vabariigi valitsuse, Läti Vabariigi valitsuse ja Leedu Vabariigi valitsuse vahelisele lepingule Balti Pataljoni kohta (edaspidi leping), milles osapooled lepivad kokku, et Balti Pataljoniga seotud tegevuse tõttu ükskõik millise osapoole territooriumil viibimise ajal reguleerib osapoolte vahelisi suhteid nende relvajõudude staatust puudutavates küsimustes Põhja-Atlandi lepingu osaliste riikide ja teiste programmis «Partnerlus rahu nimel» osalevate riikide vaheline, nende vägede staatust puudutav leping (edaspidi PfP-SOFA);

järgides PfP-SOFA artiklit 1, mille kohaselt kõik PfP-SOFA osalised riigid kohustuvad, kui PfP-SOFA-s ega üheski lisaprotokollis pole nende osalisriikide kohta ette nähtud teisiti, rakendama 19. juunil 1951 Londonis sõlmitud Põhja-Atlandi lepingu osaliste riikide vahelise, nende relvajõudude staatust puudutava lepingu (edaspidi NATO-SOFA) sätteid, nagu oleksid kõik PfP-SOFA osalised riigid NATO-SOFA osalisteks;

märkides vajadust administratiivse koostöö suurendamiseks eesmärgiga lihtsustada ühisõppuste ja -väljaõppe planeerimist ja läbiviimist Balti Pataljonis;

tunnistades vajadust määratleda Balti Pataljoni ja Balti Pataljoni staapide isikkoosseisu staatus;

järgides lepingu artikli 3 lõiget 1, mille kohaselt on ette nähtud sõlmida lepingut täiendav lisaprotokoll määramaks Balti Pataljoni staatust pataljoni viibimise ajal mis tahes osapoole territooriumil;

on osapooled sõlminud alljärgneva protokolli Balti Pataljoni staapide ja Balti Pataljoni isikkoosseisu staatuse kohta:

I osa

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1. Definitsioonid

Käesoleva protokolli rakendamisel:

(a) «Balti Pataljon» tähendab osapoolte poolt kooskõlas lepinguga asutatud pataljoni, mis koosneb rahvuslikest väekontingentidest ja mitmerahvuselistest staapidest ning neile alluvatest üksustest, mis paiknevad osapoolte territooriumil;

(b) «Balti Pataljoni staap» tähendab kõiki osapoolte poolt asutatud Balti Pataljoni mitmerahvuselisi staape ning neile alluvaid üksusi;

(c) «Ministrite Komitee» tähendab kooskõlas lepingu artikli 4 lõike 1 punktiga a asutatud komiteed, mille moodustavad osapoolte kaitseministrid ning millel on kõrgeim poliitiline võim Balti Pataljoni üle;

(d) NATO-SOFA I artikli definitsioonid on kohaldatavad käesolevas protokollis, kui alljärgnevad sätted ei määra teisiti.

Artikkel 2. Rakendamine

Käesoleva protokolli rakendamise konkreetse Balti Pataljoni staabi suhtes otsustavad osapooled nootide vahetamise teel. Osapoolte otsuse alusel võib käesolevat protokolli rakendada tervikuna või osaliselt. Käesoleva protokolli rakendusulatus määratakse ülalnimetatud nootide vahetamisel.

Artikkel 3. NATO-SOFA rakendamine

1. Osapooled lepivad kokku NATO-SOFA rakendamises, vastavalt NATO-SOFA rakendussätetele, oma relvajõudude ja tsiviilkoosseisu liikmete suhtes teiste osapoolte territooriumil paiknemise ajal seoses Balti Pataljoni tegevusega.

2. NATO-SOFA VIII artikli lõike 2 punkti f rakendamisel lepivad osapooled kokku, et nõuete esitamisest loobutakse juhul, kui kahju on väiksem kui:
Eesti puhul: 15 000 EEK;
Läti puhul: 700 LS;
Leedu puhul: 4800 LT.

Artikkel 4. Osapoolte vaheline koostöö

1. Osapooled teevad pidevalt koostööd, et lihtsustada käesoleva protokolli ja NATO-SOFA nõuetekohast täitmist.

2. Osapooled sõlmivad erikokkulepped nendevaheliste piiride ületamise kohta kooskõlas NATO-SOFA XI artikli lõigetega 10 ja 11 ning võttes arvesse NATO-SOFA nimetatud artikli lõigete 1–9 ja 12–13 ning XII ja XIII artikli sätteid.

3. NATO-SOFA IX artikli lõigetes 3 ja 6 sätestatud kohustused kuuluvad reguleerimisele eraldi kokkulepetega.

4. Hangete, logistika ja muude nendega seotud küsimuste kohta sõlmitakse eraldi kokkulepped, võttes arvesse NATO-SOFA rakendamisega endile võetud kohustusi.

5. Balti Pataljonile kehtivad vastuvõtva riigi siseriiklikud eeskirjad inimeste, loomade ja taimede nakkushaiguste vältimise ja järelevalve ning taimekahjurite vältimise ja järelevalve kohta. Siseriiklikud ametivõimud ja Balti Pataljoni määratud esindaja hoiavad teineteist kursis nakkushaiguste puhkemise, puhkemise kahtluste, levimise ja kõrvaldamisega ning võetavate meetmetega.

Artikkel 5. Liikumiskorraldus

1. Täiendusena NATO-SOFA III artikli lõike 2 punktile b lepivad osapooled kokku individuaalse ja kollektiivse Balti Pataljoni liikumiskorralduse väljastamises.

2. Balti Pataljoni liikumiskorraldust kasutatakse ainult sõjaväelise isikkoosseisu ja tema isikliku pagasi, relvade ja ametlike dokumentide liikumisel seoses Balti Pataljoniga seotud tegevusega. Oma riiklike isikuttõendavate dokumentide esitamisel võimaldab Balti Pataljoni liikumiskorraldus üksikisikutel või üksustel raskusteta liikuda käesoleva protokolli ühe osapoole territooriumilt sama protokolli ühe või mitme ülejäänud osapoole territooriumile, olles vabastatud osapoolte eeskirjadest, mis seonduvad passide, viisade ja immigratsioonikontrolliga.

3. Balti Pataljoni liikumiskorraldusega seonduvad üksikasjad võib määrata eraldi kokkuleppega, mille osapooled sõlmivad käesoleva protokolli lisakokkuleppena.

II osa

BALTI PATALJONI STAAPIDE

JA NENDE ISIKKOOSSEISU STAATUS

Artikkel 6. Õiguslik alus ja definitsioonid

1. Käesoleva protokolli sätete alusel kehtib NATO-SOFA käesoleva protokolli mis tahes osapoole territooriumil paikneva Balti Pataljoni staabi ja selle staabi käesoleva artikli lõike 2 definitsioonile vastava sõjaväelise ja tsiviilkoosseisu ning nende ülalpeetavate suhtes juhul, kui nimetatud isikkoosseisu kohalviibimine on seotud ametikohustuste täitmisega või, ülalpeetavate puhul, nende abikaasa või vanema poolt ametikohustuste täitmisega mis tahes osapoole territooriumil paiknemise ajal.

2. NATO-SOFA rakendamisel Balti Pataljoni staabi suhtes on NATO-SOFA-s esinevatel mõistetel «väekontingent», «tsiviilkoosseis» ja «ülalpeetav» alati alljärgnev tähendus:

(a) «väekontingent» tähistab osapoolte poolt Balti Pataljoni staabi juurde nimetatud sõjaväelist isikkoosseisu;

(b) «tsiviilkoosseis» tähistab tsiviil-isikkoosseisu, kes on osapoolte kodanikud, kuid ei ole vastuvõtva riigi kodanikud ega alalised elanikud ning kes:
(i) on määratud Balti Pataljoni staabi juurde ning on ühe osapoole relvajõudude teenistuses või
(ii) kuuluvad mõnda sellisesse Balti Pataljoni staabi teenistuses oleva tsiviil-isikkoosseisu kategooriatesse, mille määrab Ministrite Komitee;

(c) «ülalpeetav» tähistab käesoleva lõike punktide a ja b definitsioonile vastava väekontingendi või tsiviilkoosseisu liikme abikaasat või last, kes on vastava liikme ülalpeetav.

3. Balti Pataljoni staapi käsitletakse väekontingendina NATO-SOFA II artikli, V artikli lõike 2, VII artikli lõike 10, IX artikli lõigete 2, 3, 4, 7 ja 8 ning XIII artikli rakendamisel.

Artikkel 7. Õigused ja kohustused

NATO-SOFA-ga lähetavale riigile või tema ametivõimudele oma väekontingentide või nende tsiviilkoosseisu või ülalpeetavate suhtes antud õiguste ja kehtestatud kohustuste teostamine lasub Balti Pataljoni staabi ja tema isikkoosseisu ning nende ülalpeetavate puhul, kelle suhtes kooskõlas käesoleva protokolliga kehtib NATO-SOFA, Balti Pataljoni staabil, välja arvatud:

(a) NATO-SOFA VII artikliga lähetava riigi sõjaväevõimudele antud õigus teostada kriminaal- ja distsiplinaarjurisdiktsiooni, mis sel juhul kuulub selle osapoole sõjaväevõimudele, kelle sõjaväelisele õigusemõistmisele asjassepuutuv isik allub;

(b) NATO-SOFA II artikliga, III artikli lõikega 4, VII artikli lõike 5 punktiga a ja lõike 6 punktiga a, VIII artikli lõigetega 9 ja 10 ja XIII artikliga lähetavale riigile või tema ametivõimudele pandud kohustused, mis lasuvad nii Balti Pataljoni peakorteril kui ka sellel osapoolel, kelle relvajõude, relvajõudude liikmeid või teenistujaid või nende liikmete või teenistujate ülalpeetavaid küsimus puudutab;

(c) NATO-SOFA III artikli lõike 2 punkti a ja lõike 5 ning XIV artikli rakendamisel on lähetav riik väekontingendi liikmete ja nende ülalpeetavate puhul see osapool, kelle relvajõudude koosseisu nimetatud liige kuulub või, tsiviilkoosseisu liikmete ja nende ülalpeetavate puhul, see osapool, kui selline osapool on olemas, kelle relvajõudude teenistuses on nimetatud liige;

(d) NATO-SOFA VIII artikli lõigete 6 ja 7 põhjal lähetavale riigile pandud kohustused, mis lasuvad sellel osapoolel, kelle relvajõudude koosseisu kuulub isik, kelle tegu või tegevusetus on andnud alust nõudeks või, tsiviilkoosseisu liikme puhul, sellel osapoolel, kelle relvajõudude teenistuses see liige on või, sellise osapoole puudumise korral, sellel Balti Pataljoni staabil, mille liige on kõnealune isik. Nii osapoolel, juhul kui selline osapool on olemas, kellel lasub käesoleva lõike järgselt kohustuste täitmine, kui ka Balti Pataljoni staabil on seoses vahendaja nimetamisega vastavalt NATO-SOFA VIII artikli lõikele 8 lähetava riigi õigused.

Artikkel 8. Juriidiline staatus

1.Balti Pataljoni staabil on õigus:

(a) sõlmida lepinguid;

(b) omandada ja võõrandada vara.

2. Vastuvõttev riik võib seada selliste õiguste teostamise sõltuvaks erikokkulepetest vastuvõtva riigi ja Balti Pataljoni staabi vahel.

3. NATO-SOFA artikli VIII sätete kohaselt võib Balti Pataljoni staap osaleda kohtuprotsessil hageja või kostjana. Vastuvõttev riik ja Balti Pataljoni staap võivad leppida kokku, et vastuvõtva riigi kaitseministeerium või muu vastav riiklik institutsioon esineb oma riigi kohtuvõimude ees kõigil kohtuprotsessidel, mille üheks osaliseks on Balti Pataljoni staap, viimase nimel. Lepingute täitmise või õigustoimingute teostamisega seotud kulud kannab asjaomane Balti Pataljoni staap.

Artikkel 9. Nõuded

1. NATO-SOFA VIII artikliga pooltele pandud ja käesoleva protokolli artiklis 3 sätestatud kohustus loobuda vastastikuste nõuete esitamisest kehtib nii Balti Pataljoni staabi kui ka käesoleva protokolli osapoolte suhtes.

2. NATO-SOFA VIII artikli lõigete 1 ja 2 rakendamisel:

(a) loetakse Balti Pataljoni staabi omanduses olev vara või mõne käesoleva protokolli osapoole omanduses olev vara, mida kasutab Balti Pataljoni staap, lepingupoole omandis olevaks varaks, mida kasutavad tema relvajõud;

(b) loetakse käesoleva protokolli artikli 6 lõike 2 definitsioonile vastava väekontingendi või tsiviilkoosseisu liikme või Balti Pataljoni staabi mis tahes teise teenistuja tekitatud kahju lepingupoole relvajõudude liikme või teenistuja poolt tekitatud kahjuks;

(c) NATO-SOFA VIII artikli lõikes 3 esineva väljendi «lepingupoole omanduses» definitsioon kehtib Balti Pataljoni staabi suhtes.

3. Nõuete hulka, mille kohta kehtib NATO-SOFA VIII artikli lõige 5, kuuluvad ka need nõuded (välja arvatud lepingut puudutavad nõuded ja need, mille kohta kehtib nimetatud artikli lõige 6 või 7), mis tulenevad Balti Pataljoni staabi töötajate tegevusest või tegevusetusest või muust tegevusest, tegevusetusest või vahejuhtumist, mille eest Balti Pataljoni staap vastavalt kehtivale õigusele vastutab ning mis põhjustab vastuvõtva riigi territooriumil kahju kolmandatele isikutele, kes ei ole käesoleva protokolli osapooled.

Artikkel 10. Balti Pataljoni peakorterite isikkoosseisu isikuttõendavad dokumendid ja sõidukite kindlakstegemine

1. Balti Pataljoni staap väljastab oma liikmetele antud staabi koosseisu kuulumist tõendavad dokumendid, millele on märgitud selle valdaja nimi, sünniaeg ja -koht, kodakondsus, ametiaste või aukraad, number (kui see on olemas), foto ja kehtivuse tähtaeg. Vastava nõudmise korral tuleb dokument esitada.

2. Balti Pataljoni staabile kuuluvad ametisõidukid ja haagised kannavad selgesti eristatavat ja ametlikult kinnitatud tähistust, mis näitab, et tegemist on Balti Pataljoni staabile kuuluvate ametisõidukite ja haagistega. Kõrvalekaldumine maanteeliikluse eeskirjadest on Balti Pataljoni staabile lubatud samadel tingimustel ja ulatuses kui vastuvõtva riigi relvajõududele.

Artikkel 11. Ruumide, vara, arhiivi ja ametlike dokumentide staatus

1. Ainult Balti Pataljoni staabi poolt kasutatavates ruumides kehtivad vastuvõtva riigi seadused, kui käesolev protokoll ei sätesta teisiti.

2. Vastuvõtva riigi kohtutel või teistel asjakohastel institutsioonidel on vastavalt rakendatavatele seadustele jurisdiktsioon ainult Balti Pataljoni staabi poolt kasutatavates ruumides toimuvate tegude, tehingute või tegevusetuse üle, kui käesolev protokoll ei sätesta teisiti.

3. Balti Pataljoni staap võtab tarvitusele kõik võimalikud abinõud vältimaks ainult enda poolt kasutatavate ruumide kasutamist varjupaigana isikute poolt, kes hoiavad kõrvale vastuvõtva riigi seaduste järgsest arreteerimisest, kes on väljaandmiseks teistele riikidele vastuvõtvas riigis tagaotsitavad või kes hoiavad kõrvale kohtuprotsessist.

4. Balti Pataljoni staabi arhiiv ja teised ametlikud dokumendid, mida hoitakse ainult Balti Pataljoni staabi poolt kasutatavates ruumides või mis on mõne Balti Pataljoni staabi vastavalt volitatud liikme valduses, on puutumatud. Vastuvõtva riigi ametivõimude nõudmisel ning vastuvõtva riigi kaitseministeeriumi esindaja juuresolekul peab Balti Pataljoni staap tõendama mis tahes dokumentide õigust käesoleva artikli järgsele puutumatusele. Puutumatus ei takista osapooltel täide viia ja rakendada Balti Pataljoni staapi puudutavat vastastikusel kokkuleppel toimuvat tegevust ja haldusalast tegevust.

5. Balti Pataljoni staabi suhtes ei teostata õiguslikke toiminguid, sealhulgas kohtumenetlust ning omandi, varade või rahade arestimist, läbiotsimist, rekvireerimist, konfiskeerimist, eksproprieerimist või muul viisil sekkumist täidesaatva, haldus-, kohtu- või seadusandliku võimu poolt, välja arvatud NATO-SOFA VII artikli lõike 6 punkti a ja VIII artikli rakendamisel või osapoolte nõusolekul ja nende poolt kinnitatud tingimustel.

Artikkel 12. Juurdepääsuõigus

Pädevad riigivõimuorganid ei tõkesta Balti Pataljoni staabis ametipostil olevate isikute või sinna seoses töökohustuste ja Balti Pataljoni staabi tegevusega kutsutud isikute juurdepääsu ainult Balti Pataljoni staabi poolt kasutatavatesse ruumidesse nimetatud isikute saabumisel osapoolte territooriumile või sealt lahkumisel.

Artikkel 13. Maksustamine ja tollilõivud

1. Balti Pataljoni loomise, ülesehitamise, ülalpidamise ja tegevuse lihtsustamiseks vabastatakse Balti Pataljoni staap võimaluse piires tema poolt Balti Pataljoni osapoolte vahelise koostöö huvides ning ametlikul ja üksnes enda otstarbel tehtud kulutustega seotud tollilõivude ja maksude tasumisest.

2. Balti Pataljoni staabil on väekontingendile NATO-SOFA XI artikliga antud õigused samadel tingimustel. NATO-SOFA XI artikli lõigete 5 ja 6 sätted ei kehti vastuvõtva riigi kodanikele, välja arvatud juhul, kui nimetatud kodanikud kuuluvad mõne käesoleva protokolli osapoole relvajõudude koosseisu ning tegemist ei ole vastuvõtva riigi relvajõududega.

3. Käesolevas artiklis ei kuulu mõiste «tollilõivud ja maksud» alla tasud osutatud teenuste eest.

Artikkel 14. Isikkoosseisu maksustamine

NATO-SOFA X artikliga sätestatud väekontingendi või tsiviilkoosseisu liikmete vabastamine nende palkade ja muude tasude pealt makstavatest maksudest kehtib käesoleva protokolli artikli 6 lõike 2 punkti a ja punkti b alapunkti i definitsioonidele vastava Balti Pataljoni staabi isikkoosseisu palkade ja muude tasude suhtes, mida neile kui nimetatud isikkoosseisule maksab väekontingent, mille koosseisu nad kuuluvad või mille teenistuses nad on. See lõige ei vabasta nimetatud liikmeid ega teenistujaid selle riigi kehtestatud maksude tasumisest, mille kodanikud nad on.

Artikkel 15. Ühiselt finantseeritud vara võõrandamine

Juhul, kui osapooled ei otsusta teisiti,

(a) võõrandatakse Balti Pataljoni staabi ühise raha eest või investeeringutena soetatud vara, mida antud staap enam ei vaja, vastavalt Ministrite Komitee poolt kinnitatud kokkulepetele, ning saadud tulu jagatakse osapoolte vahel või kantakse nende tuludesse proportsionaalselt nende panusega selle Balti Pataljoni staabi ühisesse rahastamisse või investeeringutesse. Vastuvõtval riigil on eelisõigus omandada oma territooriumil eelkirjeldatud viisil võõrandatud kinnisvara, eeldusel, et tema pakutavad tingimused ei ole vähem soodsad kui mis tahes kolmandate isikute pakutavad tingimused.

(b) tagastatakse vastuvõtva riigi poolt Balti Pataljoni staabile tasuta (välja arvatud nominaalhind) kasutamiseks antud maa, hooned või püsiinstallatsioonid, mida antud staap enam ei vaja, vastuvõtvale riigile, kusjuures vastuvõtva riigi poolt selliselt kasutada antud vara väärtuse kasvamise või kahanemise üle Balti Pataljoni staapide poolse kasutamise tulemusena otsustavad osapooled vastuvõtva riigi vastavaid seadusi arvestades ning see jagatakse osapoolte vahel või kantakse nende tuludesse või kuludesse proportsionaalselt nende panusega selle Balti Pataljoni staabi ühisesse rahastamisse või investeeringutesse.

Artikkel 16. Valuuta

1. Balti Pataljoni staap võib omada mis tahes valuutat ning kasutada pangaarveid. Balti Pataljoni staabi palvel lihtsustavad osapooled antud staabi riikidevaheliste rahaülekannete tegemist ning antud Balti Pataljoni staabi valduses oleva mis tahes valuuta vahetamist mis tahes teise vääringusse, kui see on vajalik staabi vajaduste rahuldamiseks.

2. Pangaarvete avamiseks ja kasutamiseks võib Balti Pataljoni staap sõlmida eraldi kokkuleppe vastuvõtva riigi asjakohase riikliku finantsametkonnaga.

III osa

LÕPPSÄTTED

Artikkel 17. Depositaar

Läti Vabariigi valitsus on käesoleva protokolli depositaariks.

Artikkel 18. Vaidluste lahendamine

Käesoleva protokolli tõlgendamise või rakendamisega seonduvad osapoolte vahelised vaidlused lahendatakse osapoolte vaheliste läbirääkimiste teel.

Artikkel 19. Läbivaatamine ja parandused

Iga osapool võib igal ajal nõuda käesoleva protokolli mis tahes artikli uuesti läbivaatamist. Vastav taotlus saadetakse depositaarile, kes teatab kõigile teistele osapooltele iga sellise teate saamisest koos kättesaamise kuupäevaga.

Artikkel 20. Lisakokkulepped

Käesoleva protokolli lisana võidakse sõlmida vastuvõtva riigi ja Balti Pataljoni staabi vaheline kahepoolne kokkulepe.

Artikkel 21. Ratifitseerimine

Käesolev protokoll ratifitseeritakse ja ratifitseerimiskirjad deponeeritakse depositaari juures, kes teatab kõigile osapooltele deponeerimise kuupäeva.

Artikkel 21. Jõustumine, kehtivus ja tühistamine

1. Käesolev protokoll jõustub viimase ratifitseerimiskirja deponeerimisest 30 päeva pärast.

2. Käesolev protokoll on sõlmitud määramata tähtajaks. Iga osapool võib protokolli tühistada, teatades sellest kirjalikult depositaarile, kes omakorda teatab iga sellise tühistamisteate saamisest koos kättesaamise kuupäevaga kõigile teistele osapooltele.

3. Tühistamine jõustub kuus kuud pärast seda, kui depositaar on tühistamisteate kätte saanud.

Koostatud Riias 16. aprillil 1998 ühes inglis-, eesti-, läti- ja leedukeelses originaaleksemplaris, mis saadetakse depositaari arhiivi. Depositaar edastab protokolli kinnitatud koopiad kõigile osapooltele. Tõlgendamise erinevuste korral prevaleerib ingliskeelne tekst.