Teksti suurus:

Õigusabi taotluste edastamise Euroopa kokkulepe

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT II 1998, 40, 95

Õigusabi taotluste edastamise Euroopa kokkulepe

Kokkuleppe ratifitseerimise seadus

Mitteametlik tõlge
ELS 92 nr

Sõlmitud 27. jaanuaril 1977. a Strasbourg'is

Käesolevale kokkuleppele allakirjutanud Euroopa Nõukogu liikmesriigid,

arvestades Euroopa Nõukogu eesmärki saavutada oma liikmete suurem ühtsus;

soovides kõrvaldada tsiviilmenetluse läbiviimise praegused majanduslikud takistused ja võimaldada majanduslikult vähekindlustatud isikutel paremini kasutada oma õigusi liikmesriikides;

uskudes, et õigusabi taotluste edastamise süsteemi loomine aitab kaasa selle eesmärgi saavutamisele,

on kokku leppinud järgnevas:

Artikkel 1

Isik, kelle alaline elukoht on ühe lepinguosalise territooriumil ja kes soovib taotleda õigusabi tsiviil-, kaubandus- või haldusküsimustes teise lepinguosalise territooriumil, võib esitada oma taotluse riigis, kus ta alaliselt elab. See riik edastab taotluse teisele riigile.

Artikkel 2

1. Lepinguosaline määrab ühe asutuse või mitu asutust, kes edastavad õigusabi taotlused otse järgnevalt nimetatud välisriigi asutusele.

2. Lepinguosaline määrab ühe keskasutuse, kes võtab vastu õigusabi taotlusi, mis edastatakse teistest lepinguosalistest riikidest ning algatab menetlusi.

Föderaalriigid ja riigid, kellel on rohkem kui üks õigussüsteem, võivad määrata rohkem kui ühe asutuse.

Artikkel 3

1. Edastav asutus abistab taotlejat kindlustamaks, et taotlusele on lisatud kõik dokumendid, mida tema teada vajatakse taotluse üle otsustamiseks. Samuti aitab ta taotlejal tõlkida vajalikud dokumendid.

Ta võib keelduda taotluse edastamisest, kui see ilmselt ei ole tehtud heauskselt.

2. Vastuvõttev keskasutus edastab taotluse asutusele, kes on pädev taotluse üle otsustama ja teavitab edastavat asutust kõigist taotluse läbivaatamisel esinenud raskustest ning pädeva asutuse otsusest taotluse kohta.

Artikkel 4

Käesoleva kokkuleppe alusel edastatud dokumentide legaliseerimist või muid formaalsusi ei nõuta.

Artikkel 5

Lepinguosalised ei nõua tasu teenuste eest, mida kokkuleppe kohaselt osutatakse.

Artikkel 6

1. Kui lepinguosaliste asjaomased asutused ei ole sõlminud eraldi kokkuleppeid, siis vastavalt artiklitele 13 ja 14:

a) koostatakse õigusabi taotlus, sellele lisatavad dokumendid ja muud teated vastuvõtva asutuse riigi ametlikus keeles või ühes ametlikus keeles või lisatakse neile tõlge sellesse keelde;

b) lepinguosaline võtab vastu õigusabi taotluse, sellele lisatud dokumendid ja muud teated, kui need on koostatud kas inglise või prantsuse keeles või kui neile on lisatud tõlge ühte nendest keeltest.

2. Vastuvõtva asutuse riigist pärit teated võivad olla koostatud kas selle riigi ametlikus keeles või ühes ametlikus või inglise või prantsuse keeles.

Artikkel 7

Käesoleva kokkuleppe rakendamise hõlbustamiseks teavitavad lepinguosaliste riikide keskasutused üksteist õigusabi käsitlevatest õigusaktidest.

Artikkel 8

Artiklis 2 nimetatud asutustest teatatakse Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava deklaratsiooniga, kui asjaomane riik saab kokkuleppe osaliseks vastavalt artiklitele 9 ja 11. Igast asutuste pädevuse muutusest teatatakse Euroopa Nõukogu peasekretärile samal viisil.

Artikkel 9

1. Käesolev kokkulepe on allakirjutamiseks avatud Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, kes võivad saada selle osalisteks kas:

a) allakirjutades ilma ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisreservatsioonita;

b) allakirjutades koos ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisreservatsiooni ja sellele järgneva ratifitseerimise, vastuvõtmise või kinnitamisega.

2. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisdokumendid deponeeritakse Euroopa Nõukogu peasekretäri juurde.

Artikkel 10

1. Käesolev kokkulepe jõustub ühe kuu möödumisel päevast, mil kaks nõukogu liikmesriiki on saanud vastavalt artiklile 9 kokkuleppe osaliseks.

2. Liikmesriigi suhtes, kes edaspidi kirjutab kokkuleppele alla ilma ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisreservatsioonita, või kes selle ratifitseerib, vastu võtab või kinnitab, jõustub kokkulepe ühe kuu möödumisel allakirjutamise või ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisdokumendi deponeerimise päevast.

Artikkel 11

1. Pärast käesoleva kokkuleppe jõustumist võib Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee kutsuda sellega ühinema riike, kes nõukogusse ei kuulu.

2. Ühinemine toimub ühinemisdokumendi deponeerimisega Euroopa Nõukogu peasekretäri juurde ning jõustub ühe kuu möödumisel deponeerimisest.

Artikkel 12

1. Kokkuleppele alla kirjutades või ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumenti deponeerides võib riik määratleda territooriumid, mille suhtes ta kokkulepet rakendab.

2. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumenti deponeerides või mistahes hilisemal ajal võib riik Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava deklaratsiooniga laiendada kokkulepet deklaratsioonis nimetatud territooriumidele, mille rahvusvaheliste suhete eest ta vastutab või mille nimel ta võib kohustusi võtta. Laiendamine jõustub ühe kuu möödumisel deklaratsiooni laekumisest.

3. Eelmise lõike kohaselt tehtud deklaratsiooni võib selles nimetatud territooriumi suhtes tagasi võtta, teatades sellest Euroopa Nõukogu peasekretärile. Tagasivõtmine jõustub kuue kuu möödumisel teate Euroopa Nõukogu peasekretärile laekumise päevast.

Artikkel 13

1. Kokkuleppele alla kirjutades või ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumenti deponeerides võib riik deklareerida, et ta ei kohalda artikli 6 lõike 1 punkti b või kohaldab seda osaliselt. Käesolevale kokkuleppele ei saa teha muid reservatsioone.

2. Lepinguosaline võib tehtud reservatsiooni täielikult või osaliselt tagasi võtta Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava deklaratsiooniga. Reservatsioon kaotab kehtivuse deklaratsiooni laekumise päevast.

3. Reservatsiooni teinud lepinguosalise suhtes võivad teised lepinguosalised kohaldada sama reservatsiooni.

Artikkel 14

1. Lepinguosaline, kellel on rohkem kui üks ametlik keel, võib artikli 6 lõike 1 punkti a kohaldamiseks deklaratsiooniga määratleda keele, milles peab olema koostatud taotlus ja sellele lisatud dokumendid või millesse need peavad olema tõlgitud, et neid saaks edastada tema territooriumi erinevatesse osadesse.

2. Eelmises lõikes nimetatud deklaratsioon saadetakse Euroopa Nõukogu peasekretärile kokkuleppele alla kirjutades või ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumenti deponeerides. Deklaratsiooni saab tagasi võtta või seda muuta sama protseduuri järgides.

Artikkel 15

1. Lepinguosaline võib Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava teatega käesoleva kokkuleppe enda suhtes denonsseerida.

2. Denonsseerimine jõustub kuue kuu möödumisel teate Euroopa Nõukogu peasekretärile laekumise päevast.

Artikkel 16

Euroopa Nõukogu peasekretär teeb Euroopa Nõukogu liikmesriikidele ja teistele käesoleva kokkuleppega ühinenud riikidele teatavaks iga:

a) allakirjutamise ilma ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisreservatsioonita;

b) allakirjutamise koos ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisreservatsiooniga;

c) ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumendi deponeerimise;

d) deklaratsiooni artikli 8 järgi;

e) käesoleva kokkuleppe jõustumise kuupäeva artikli 10 järgi;

f) deklaratsiooni artikli 12 lõigete 2 ja 3 järgi;

g) reservatsiooni artikli 13 lõike 1 järgi;

h) reservatsiooni tagasivõtmise artikli 13 lõike 2 järgi;

i) deklaratsiooni artikli 14 järgi;

j) teate artikli 15 järgi ja denonsseerimise jõustumise kuupäeva.

Selle kinnituseks on täievolilised esindajad käesolevale kokkuleppele alla kirjutanud.

Koostatud Strasbourg'is 1977. aasta 27. jaanuaril inglise ja prantsuse keeles. Tekstid on võrdselt autentsed, ühes eksemplaris, mis deponeeritakse Euroopa Nõukogu arhiivi. Euroopa Nõukogu peasekretär saadab selle tõestatud koopiad kõigile allakirjutanud ja ühinenud riikidele.