Eesti Vabariigi valitsuse ja Prantsuse Vabariigi valitsuse vaheline riigis ebaseaduslikult viibivate isikute tagasivõtmise kokkulepe
(õ) 18.02.2009
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta
Alla kirjutatud 15. detsembril 1998. a, jõustunud 15. aprillil 1999. a.
Eesti Vabariigi valitsus ja Prantsuse Vabariigi valitsus,
edaspidi nimetatud lepingupooled,
soovides arendada lepingupoolte vahelist koostööd,
ebaseadusliku migratsiooni tõkestamiseks tehtavate rahvusvaheliste pingutuste raames,
austades siseriiklikus seadusandluses, samuti rahvusvahelistest lepingutest ja konventsioonidest, mille poolteks nad on, tulenevaid õigusi, kohustusi ja garantiisid, on vastastikkuse põhimõttel leppinud kokku alljärgnevas:
I. LEPINGUPOOLTE KODANIKE TAGASIVÕTMINE
Artikkel 1
1. Kumbki lepingupool võtab teise lepingupoole taotluse alusel ja ilma formaalsusteta tagasi oma territooriumile iga isiku, kes ei vasta või kes enam ei vasta taotluse esitanud lepingupoole territooriumile sisenemiseks või seal viibimiseks esitatavatele tingimustele, kui on tõestatud või eeldatakse, et isikul on taotluse saanud lepingupoole kodakondsus.
2. Taotluse esitanud lepingupool võtab samadel tingimustel ja ilma formaalsusteta tagasi oma territooriumilt lõikega 1 kooskõlas väljasaadetud isiku teise lepingupoole taotluse alusel, kui hilisem kontrollimine näitab, et isikul ei olnud taotluse saanud lepingupoole kodakondsust taotluse esitanud lepingupoole territooriumilt lahkumise hetkel.
3. Käesoleva artikli mõttes peavad lõikes 1 nimetatud isikud suutelised igal hetkel tõestada, mis ajal nad on sisenenud Eesti Vabariigi territooriumile Eesti lepingupoole puhul, Schengeni lepinguriikide territooriumile Prantsuse lepingupoole puhul. Vastasel korral käsitletakse neid isikuid vastavalt selle lepingupole seadusandlusele kui riigis ebaseaduslikult viibivaid.
Artikkel 2
1. Isiku kodakondsus peetakse tõendatuks järgnevate kehtivate dokumentide alusel:
-- kodakondsuse tunnistus,
-- määrus naturalisatsiooni või kodakondsuse taastamise kohta,
-- pass,
-- siseriiklik isikutunnistus.
2. Kodakondsust eeldatakse järgnevate asjaolude alusel:
-- eelnevas lõikes nimetatud kehtivuse kaotanud dokument,
-- taotluse saanud lepingupoole ametivõimude poolt saadud isikut tõendav dokument (juhiluba, sõjaväepaberid jne),
-- konsulaarkaart või perekonnaseisu dokument,
-- kehtivuse kaotanud elamisluba või -tõend, mille ühe lepingupoole kodanikule on välja andnud teine lepingupool,
-- fotokoopia ühest eelnimetatud dokumendist,
-- taotluse esitanud lepingupoole administratiiv- või kohtuvõimude poolt saadud kõnesoleva isiku deklaratsioon,
-- protokolli kirjapandud heausksete tunnistajate tunnistused,
-- keel, mida kõnealune isik räägib.
Artikkel 3
1. Kui kodakondsust eeldatakse artikli 2 lõikes 2 nimetatud asjaolude alusel, annavad taotluse saanud lepingupoole konsulaarvõimud viivitamata välja reisidokumendi.
2. Juhul kui tekib kahtlus kodakondsuse eeldamise aluseks olevate asjaolude osas või kui neid asjaolusid ei ole, teostavad taotluse saanud lepingupoole konsulaarvõimud kolme päeva jooksul alates tagasivõtmise taotlusest kõnesoleva isikuga küsitluse.
Kui intervjuu käigus selgub, et kõnesoleval isikul on taotluse saanud lepingupoole kodakondsus, annavad konsulaarvõimud kohe välja sisenemisloa.
Artikkel 4
1. Andmed, mida peab sisaldama tagasivõtmistaotlus, samuti taotluse esitamise tingimused nähakse ette mõlema lepingupoole pädeva ministri vahel sõlmitud protokollis.
2. Transpordikulud kuni isikute tagasivõtmise taotluse saanud lepingupoole piirini kannab taotluse esitanud lepingupool.
II. KOLMANDATE RIIKIDE KODANIKE TAGASIVÕTMINE
Artikkel 5
1. Kumbki lepingupool võtab tagasi oma territooriumile teise lepingupoole taotluse alusel ning ilma formaalsusteta kolmanda riigi kodaniku, kes ei vasta või kes enam ei vasta taotluse esitanud lepingupoole territooriumile sisenemiseks või seal viibimiseks vajalikele tingimustele, kui on tõestatud, et see kodanik on sisenenud selle lepingupoole territooriumile pärast viibimist või läbisõitu taotluse saanud lepingupoole territooriumil.
2. Kumbki lepingupool võtab tagasi oma territooriumile teise lepingupoole taotluse alusel ning ilma formaalsusteta kolmanda riigi kodaniku, kes ei vasta või kes enam ei vasta taotluse esitanud lepingupoole territooriumile sisenemiseks või seal viibimiseks vajalikele tingimustele, kui sellel kodanikul on ükskõik milline taotluse saanud lepingupoole poolt väljaantud kehtiv viisa või elamisluba.
Artikkel 6
Artiklis 5 ettenähtud tagasivõtmise kohustus ei laiene:
a) nende kolmandate riikide kodanike suhtes, kellel on taotluse esitanud lepingupoolega ühine piir,
b) kolmandate riikide kodanike suhtes, kellele on antud pärast või enne nende lahkumist taotluse saanud lepingupoole territooriumilt või pärast nende sisenemist taotluse esitanud lepingupoole territooriumile selle lepingupoole poolt viisa või elamisluba,
c) kolmandate riikide kodanike suhtes, kelle viibimine taotluse esitanud lepingupoole territooriumil on kestnud rohkem kui kuus kuud,
d) kolmandate riikide kodanike suhtes, kellele taotluse esitanud lepingupool on andnud pagulase staatuse New York'i 31. jaanuari 1967. a protokolliga parandatud Genfi 28. juuli 1951. a pagulasseisundi konventsiooni rakendamise alusel või kodakondsuseta isiku staatuse New York'i 28. septembri 1954. a kodakondsuseta isikute staatuse konventsiooni rakendamise alusel,
e) kolmandate riikide kodanike suhtes, kelle lepingupool on saatnud vahetult välja nende päritolumaale või kolmandasse riiki.
Artikkel 7
Artikli 5 rakendamiseks püüavad lepingupooled esmajärjekorras saata kõnesolevad isikud nende päritolumaale.
Artikkel 8
1. Artikli 5 lõike 1 rakendamisel määratakse kolmandate riikide kodanike sisenemine või viibimine taotluse saanud lepingupoole territooriumil kindlaks kõnesolevate isikute reisidokumentide või isikuttõendavate dokumentide alusel. Samuti võib seda eeldada kõike teiste meetmete abil.
2. Andmed, mis peavad tagasivõtmistaotluses näidatud olema, aga samuti taotluse esitamise tingimused, nähakse ette protokollis.
3. Transpordikulud kuni isikute tagasivõtmise taotluse saanud lepingupoole piirini kannab taotluse esitanud lepingupool.
Artikkel 9
Taotluse esitanud lepingupool võtab oma territooriumile tagasi isikud, kui pärast kontrolli, mis on tehtud peale isikute tagasivõtmist taotlust saava lepingupoole poolt, selgub, et nad ei vastanud taotluse esitanud lepingupoole territooriumilt lahkumise hetkel artiklis 5 sätestatud tingimustele.
III. TEISED TAGASIVÕTMISE JUHTUMID
Artikkel 10
Kahjustamata 28. septembri 1954 aasta kodakondsuseta isikute õigusliku staatuse New Yorgi konventsioonis sätestatut, võtavad lepingupooled ilma formaalsuste ja viivitamata tagasi isikud, kellel ei ole ühe või teise lepingupoole või mõne kolmanda riigi kodakondsust ning kellele on väljastatud taotluse saanud lepingupoole elamisluba.
Käesolev säte on samuti rakendatav nende isikute suhtes, kelle elamisluba on pärast tema sisenemist taotlust esitanud lepingupoole territooriumile oma kehtivuse kaotanud või sellest ei ole möödunud kaht aastat. Territooriumile sisenemine tähendab prantsuse lepingupoole puhul Schengeni lepinguriikide territooriumile sisenemist, ning eesti lepingupoole puhul Eesti Vabariigi territooriumile sisenemist.
Artikkel 11
Juhul, kui eelmises artiklis nimetatud isikul puudub taotluse saanud lepingupoole reisidokument või elamisluba, eeldatakse isiku kuulumist eelmises artiklis nimetatud isikute hulka protokollis nimetatud asjaolude alusel.
Kohe pärast tagasivõtmistaotluse kättesaamist väljastavad taotluse saanud lepingupoole konsulaarvõimud asjassepuutuvale isikule reisidokumendi.
Kahtluse korral viivad taotluse saanud lepingupoole konsulaarvõimud kolme päeva jooksul läbi kõnealuse isiku küsitluse. Juhul, kui küsitluse tulemusena selgub, et kõnealune isik vastab artiklis 10 sätestatule, väljastavad konsulaarvõimud talle reisidokumendi.
IV. LÄBISÕIT SEOSES VÄLJASAATMISEGA
Artikkel 12
1. Kumbki lepingupool võimaldab teise lepingupoole taotlusel läbida oma territoorium kolmandate riikide kodanikel, keda taotluse esitanud lepingupool saadab maalt välja.
Läbisõit võib toimuda mööda maismaad või läbi õhu.
2. Taotluse esitanud lepingupool võtab endale kogu vastutuse, et välismaalase transiit jätkub sihtriigini ning kohustub välismaalase tagasi võtma, kui väljasaatmine ei osutu mingil põhjusel võimalikuks.
3. Kui läbisõit peab toimuma politseieskordiga, kindlustab taotluse esitanud lepingupool selle õhus kuni taotluse saanud lepingupoole lennuväljadeni, eeldusel et eskort ei lahku nende lennuväljade rahvusvahelisest tsoonist. Kui läbisõit eskordi saatel peab jätkuma mööda maismaad taotluse saanud lepingupoole territooriumil, kindlustab eskordi jätkumise taotluse saanud lepingupool, kusjuures taotluse esitanud lepingupool hüvitab selleks tehtud kulutused.
4. Taotluse esitanud lepingupool garanteerib taotluse saanud lepingupoolele, et välismaalasel, kellele on lubatud läbi sõita, on sõidupilet ja reisidokument sihtriigini.
Artikkel 13
Läbisõiduloa taotlus maalt väljasaatmiseks esitatakse otse pädevatele ametivõimudele vastavalt protokollis sätestatud tingimustele.
Artikkel 14
Läbisõidu lubamisest seoses väljasaatmisega võib keelduda,
-- kui välismaalane võib sihtriigis sattuda tagakiusatuks oma rassi, usu, kodakondsuse, teatud sotsiaalsesse gruppi kuulumise või oma poliitiliste tõekspidamiste pärast;
-- kui välismaalast võidakse süüdistada või ta võidakse sihtriigi kriminaalkohtus süüdi mõista läbisõidule eelnevate asjaolude pärast;
-- kui välismaalast võidakse süüdistada või ta võidakse läbisõiduriigi kriminaalkohtus süüdi mõista läbisõidule eelnevate asjaolude pärast, välja arvatud ebaseadusliku piiriületamisega seotud rikkumised.
Artikkel 15
Transpordikulud kuni sihtriigi piirini ning samuti võimaliku tagasisõiduga seotud kulud kannab taotluse esitanud lepingupool.
V. ANDMEKAITSE
Artikkel 16
Käesoleva kokkuleppe rakendamiseks vajalikke isikuandmeid peab käsitlema ja kaitsma mõlemas riigis kehtivat isikuandmete kaitset puudutavat seadusandlust järgides.
Sellest tulenevalt
a) kasutab taotluse saanud lepingupool edastatud andmeid ainult käesolevas lepingus ettenähtud otstarbeks,
b) kumbki lepingupool informeerib taotluse alusel teist lepingupoolt edastatud andmete kasutamisest,
c) edastatud isikuandmeid võivad käsitleda ainult kokkuleppe täidesaatmiseks kompetentsed ametivõimud. Andmeid võib anda edasi teistele isikutele ainult siis, kui andmeid edastanud lepingupool on selleks eelnevalt andnud oma kirjaliku nõusoleku.
VI. ÜLD- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 17
Mõlema lepingupoole kompetentsed ametivõimud teevad koostööd ning vajaduse korral konsulteerivad omavahel, et analüüsida käesoleva kokkuleppe rakendamist.
Konsulteerimistaotlus esitatakse diplomaatiliste kanalite kaudu.
Artikkel 18
Käesoleva lepingu rakendamise üksikasjad määratakse kindlaks protokollis, mis sätestab:
-- lennuväljad maismaapiiripunktidena, mida võib kasutada välismaalaste tagasivõtmiseks ning läbisõidul sisenemiseks;
-- kesk- või kohalikud ametivõimud, mis on kompetentsed käsitlema tagasivõtmise ja läbisõidu taotlusi;
-- taotluste käsitlemise tähtajad;
-- transpordikulude katmisega seotud toimingud.
Artikkel 19
1. Käesoleva kokkuleppe sätted ei mõjuta lepingupooltele teistest rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevaid kohustusi võtta vastu või võtta tagasi välisriikide kodanikke.
2. Käesoleva kokkuleppe sätted ei takista New York'i 31. jaanuari 1967. a protokolliga parandatud Genfi 28. juuli 1951. a pagulasseisundi konventsiooni sätete rakendamist.
3. Käesoleva kokkuleppe sätted ei takista lepingupoolte poolt inimõiguste kaitse valdkonnas allakirjutatud kokkulepetes sisalduvate sätete rakendamist.
Artikkel 20
1. Kumbki lepingupool teatab teisele lepingupoolele käesoleva kokkuleppe jõustumiseks vajalike põhiseaduslike või seadusandlike protseduuride täitmisest, käesolev kokkulepe jõustub kolmkümmend päeva pärast viimast teadet.
2. Kumbki lepingupool võib peatada ajutiselt käesoleva kokkuleppe rakendamise avaliku korra, riigi julgeoleku või tervishoiu huvides. Peatamisest teatatakse diplomaatiliste kanalite kaudu, ja see jõustub alates teate kättesaamisest.
Lepingupooled teatavad üksteisele diplomaatiliste kanalite kaudu kokkuleppe uuesti rakendamisest, kui peatamise põhjused on ära langenud.
3. Käesoleva kokkuleppe kehtivusaeg on kolm aastat ja teda pikendatakse vaikiva nõusolekuga sama pikkusega perioodideks. Kokkulepe on võimalik lõpetada, teatades sellest kolm kuud ette diplomaatiliste kanalite kaudu.
Selle tõenduseks on lepingupoolte selleks volitatud esindajad käesolevale kokkuleppele alla kirjutanud.
Koostatud Tallinnas 15. detsembril 1998. aastal eesti ja prantsuse keeles, kusjuures mõlemad tekstid omavad võrdset juriidilist jõudu.
|
Eesti Vabariigi valitsuse nimel Raul MÄLK |
Prantsuse Vabariigi valitsuse nimel Jean-Jacques SUBRENAT |
Õiend
Metaandmetes parandatud akti andja: Vabariigi Valitsus.
Facebook
Twitter