Süstemaatiline liigitus: HALDUSÕIGUS → Merendus → Välislepingud

Välislepingute liigitus poolte alusel: Riigid ja territooriumid → Kreeka

Teksti suurus:

• Väike
• Keskmine
• Suur

Eesti Vabariigi valitsuse ja Kreeka Vabariigi valitsuse vaheline meresõidualane kokkulepe

Vastu võetud 17.04.1997

(õ) 20.02.2009

Eesti Vabariigi valitsuse ja Kreeka Vabariigi valitsuse vahelise meresõidualase kokkuleppe eelnõu heakskiitmine

Eesti Vabariigi valitsuse ja Kreeka Vabariigi valitsuse vaheline meresõidualane kokkulepe

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

Alla kirjutatud 17. aprillil 1997. a, jõustunud 2. aprillil 1999. a

Eesti Vabariigi valitsus ja Kreeka Vabariigi valitsus (edaspidi nimetatud kui lepingupooled),

soovides arendada kahe riigi koostööd kaubandusliku meresõidu alal ja aidata kaasa rahvusvahelise meresõidu arengule, lähtudes kaubalaevanduse vabaduse põhimõtetest,

pidades silmas rahvusvahelise õiguse põhimõtteid ning eriti neid, mis on sätestatud rahvusvahelistes meresõidualastes konventsioonides, mille liikmeteks mõlemad lepingupooled on,

on otsustanud sõlmida käesoleva kokkuleppe.

Artikkel 1

Käesolevas kokkuleppes

1. Mõiste «lepingupoole laev» tähendab iga laeva, mis on kantud selle lepingupoole laevaregistrisse ja sõidab tema lipu all.

See mõiste ei hõlma:
(a) sõjalaevu ja mereväe abilaevu;
(b) laevu, mis täidavad ainult haldus- või riiklikke funktsioone;
(c) teadusliku uurimistöö laevu;
(d) kalalaevu.

2. Mõiste «laevapere liige» tähendab kaptenit ja mistahes isikut, kes on palgatud täitma laeva pardal laevatööga seotud teenistuskohustusi ning on kantud laeva munsterrolli.

3. Mõiste «kabotaaþ» tähendab kaupade ja reisijate vedu ühe lepingupoole sadamate vahel. Mõiste «kabotaaþ» hõlmab mistahes kaubavedu, millega kaasneb veokiri ja mida hoolimata nende kaupade päritolust või sihtpunktist otseselt või kaudselt laaditakse ümber ühe lepingupoole sadamas, et toimetada need sama lepingupoole teise sadamasse. Sama säte kehtib ka reisijate kohta, isegi kui neil on läbisõidupiletid.

4. Mõiste «rahvusvaheline meresõit» tähendab mistahes laevasõitu, välja arvatud juhud, kui laev sõidab ainult ühe lepingupoole territooriumil asuvate punktide vahel.

Artikkel 2

Lepingupooled rajavad oma suhted laevanduse alal vaba ja ausa konkurentsi ning meresõidu vabaduse põhimõtetele ja hoiduvad mistahes tegevusest, mis võiks kahjustada rahvusvahelist meresõitu ja kaubandust. Mittediskrimineerimise põhimõte kehtib ühe lepingupoole lipu all teise lepingupoole territooriumil laevu ekspluateerivate kodanike või juriidiliste isikute äritegevuse kohta.

Artikkel 3

1. Lepingupooled jätkavad oma siseriiklike seaduste piires pingutusi, et jätkata ja arendada oma riikide kompetentsete ametivõimude pidevat koostööd. Lepingupooled lepivad kokku konsulteerida ja vahetada informatsiooni oma kompetentsete ametivõimude vahel merendusküsimustes.

2. Mõiste «kompetentne ametivõim» tähendab:
– Eesti Vabariigis Teede- ja Sideministeeriumi,
– Kreeka Vabariigis Merekaubandusministeeriumi.

3. Mistahes kompetentsete ametivõimude nimesid või ülesandeid puudutavatest muudatustest teatavad lepingupooled teineteisele diplomaatiliste kanalite kaudu.

Artikkel 4

Lepingupooled lepivad kokku anda teineteisele oma võimaluste piires tehnilist abi meresõidu arendamiseks. Selleks edendavad ja soodustavad lepingupooled kontakte ja koostööd laevandusettevõtete ning laevandusega seotud ettevõtete ja organisatsioonide vahel.

Artikkel 5

1. Lepingupooled lepivad kokku järgida rahvusvahelise meresõidu alal vaba ja ausa konkurentsi põhimõtteid ning esmajoones
(a) tagada Eesti Vabariigi ja Kreeka Vabariigi laevadele takistamatu juurdepääs lepingupoolte sadamate vahelisele, samuti nende sadamate ja kolmandate riikide sadamate vahelisele kauba- ja reisijateveole;
(b) tagada, et nende laevadel oleks võimalik vabalt osutada rahvusvahelisi mere--jõe teenuseid kooskõlas lepingupoolte siseriiklike seadustega;
(c) teha koostööd kõrvaldamaks takistusi, mis võivad pidurdada lepingupoolte sadamate vahelise merekaubanduse arengut;
(d) hoiduda meetmetest, mis võivad takistada lepingupoolte laevadel osaleda lepingupoolte sadamate ja kolmandate riikide sadamate vahelises merekaubanduses;
(e) kaotada mistahes ühepoolsed piirangud rahvusvahelise kauba- ja reisijateveo osas, mis on pandud kas täielikult või osaliselt lepingupoolte laevadele;
(f) tühistada mistahes kokkulepped lastide jagamise kohta, juhul kui lepingupoolte sõlmitud kahepoolsed lepingud neid sisaldavad.

2. Käesoleva artikli lõike 1 sätted ei mõjuta kolmandate riikide laevade õigust osaleda lepingupoolte sadamate vahelises merekaubanduses.

3. Miski käesolevas artiklis ei takista lepingupooltel astuda vajalikke samme, et tagada oma kaubalaevastikule vaba osalemine rahvusvahelises kaubanduses vaba konkurentsi alusel.

Artikkel 6

Kummagi lepingupoole laevad, sisenedes teise lepingupoole sadamasse oma lasti ühe osa lossimiseks, võivad pärast selle riigi seaduste ja eeskirjade täitmist jätta pardale selle lastiosa, mis on mõeldud teise sadama jaoks kas samas või mõnes teises riigis, või laadida selle ümber teisele laevale, maksmata mingeid lisamakse peale nende, mida teine lepingupool nõuab samasugustel juhtudel sisse oma laevadelt. Samal viisil võivad mõlema lepingupoole laevad siseneda kas ühte või mitmesse teise lepingupoole sadamasse, et laadida kogu välissadamatesse veetav last või osa sellest, maksmata mingeid lisamakse peale nende, mida teine lepingupool nõuab samasugustel juhtudel sisse oma laevadelt.

Artikkel 7

1. Kumbki lepingupool võimaldab teise lepingupoole laevadele samasuguse kohtlemise kui rahvusvahelisi reise tegevatele oma laevadele vaba juurdepääsu osas sadamatele, kai määramisel ja sadamateenuste täielikul kasutamisel, lasti peale- ja mahalaadimisel, ümberlaadimisel, reisijate pealevõtmisel ja maalelaskmisel, mistahes maksude ning lõivude maksmisel, navigatsiooniteenuste kasutamisel ning muu tavalise äritegevuse korral.

2. Käesoleva artikli lõike 1 sätted
(a) ei laiene välislaevadele suletud sadamatele;
(b) ei mõjuta välismaalaste riiki sisenemist ja seal viibimist käsitlevaid eeskirju;
(c) ei laiene tegevusele, mille kumbki lepingupool on reserveerinud oma riigilipu all sõitvatele laevadele või ettevõtetele ja organisatsioonidele, sealhulgas esmajoones kabotaaþ, merel kalastamine, lootsimine, pukseerimine, päästetööd ja mereabi;
(d) ei kohusta kumbagi lepingupoolt vabastama teise lepingupoole laevu lootsimisnõuetest, mis on kohustuslikud tema enda laevadele;
(e) ei laiene immigratsioonile ega immigrantide veole.

Artikkel 8

1. Arvestades iga käesoleva kokkuleppe teisiti sätestavat artiklit, tagavad lepingupooled teineteisele enamsoodustusreþiimi kõigis laevandusega seotud küsimustes.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 sätestatu ei laiene soodustustele, mis tulenevad ükskõik kumma lepingupoole osalemisest mistahes majandusintegratsiooni lepingus.

Artikkel 9

Lepingupooled võtavad oma seaduste ja sadamaeeskirjade ning rahvusvahelisest õigusest tulenevate kohustuste piires tarvitusele kõik vajalikud abinõud meresõidu soodustamiseks ja edendamiseks, et vältida laevade asjatut hilinemist ning kiirendada ja lihtsustada võimaluste piires tolli-, sanitaar-, politsei- ja sadamaformaalsusi ning muid sadamates rakendatavaid formaalsusi.

Artikkel 10

1. Laevade riiklikku kuuluvust kinnitavaid dokumente ning muid laevadokumente, mille on välja andnud või mida on tunnustanud üks lepingupool, tuleb teisel lepingupoolel tunnustada. Puutuvalt ohutusse tunnustavad lepingupooled oma laevade esitatavaid vastavaid sertifikaate, tingimusel, et need sertifikaadid on kooskõlas asjaomaste kehtivate rahvusvaheliste konventsioonidega.

2. Kummagi lepingupoole laevu, mis on varustatud tonnaaþitõenditega, ei tule teise lepingupoole sadamates ümber mõõta ning tõendis märgitud arvud tuleb võtta aluseks mistahes liiki või laadi sadamamaksude arvestamisel, tingimusel, et ülalmainitud dokumendid on välja antud kooskõlas kehtiva rahvusvahelise konventsiooniga laevade mõõtmisest.

Vastastikku tunnustatakse alla 24 meetri pikkuste laevade tonnaaþitõendeid, mis on välja antud kooskõlas siseriiklike seadustega. Eeskätt tuleb vähendada sadama- ja lootsimismakse keskkonnasõbralikele, eraldatud ballastimahu-titega (SBT) või kahekordsete keredega naftatankeritele:
(a) lahutades eraldatud ballastimahutite või kahekordse kere ruumi mahutatavuse laeva üldisest brutotonnaaþist kooskõlas Rahvusvahelise Merendusorganisatsiooni resolutsiooniga [A 747 (18)], või
(b) tehes eraldatud ballastimahutite või kahekordse kere ruumi mahutavuse osaga laeva üldisest brutotonnaaþist proportsionaalse mahaarvestuse.

3. Välja arvatud kohtuotsusest tuleneva sundmüügi korral, ei saa kummagi lepingupoole laevu kanda teise lepingupoole registrisse, esitamata selle lepingupoole, kust laevad pärinevad, kompetentsete ametivõimude tõendit laevade selle lepingupoole registrist kustutamise kohta.

Artikkel 11

1. Kumbki lepingupool tunnustab teise lepingupoole kompetentsete ametivõimude välja antud selle lepingupoole kodanikest laevapere liikmete isikuttõendavaid dokumente ja tagab nimetatud dokumente omavatele isikutele käesoleva kokkuleppe artiklites 12 ja 13 mainitud õigused samades artiklites täpsustatud tingimustel. Nendeks dokumentideks on:
– Eesti Vabariigi puhul Eesti meremehe teenistusraamat või tõend teenistuskäigu kohta Eesti laevadel,
– Kreeka Vabariigi puhul Kreeka meremehepass või Kreeka pass.

2. Artiklite 12 ja 13 sätted laienevad vastavalt isikule, kes ei ole kummagi lepingupoole kodanik, kuid kellel on isikuttõendav dokument, mis vastab rahvusvahelise meresõidu lihtsustamise konventsioonile (1965) ja selle lisale või mis on välja antud kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsiooniga nr 108 (1958) meremeeste riiklike isikut tõendavate dokumentide kohta.

3. Käesoleva kokkuleppe artiklite 12 ja 13 sätted laienevad võimaluste piires isikule, kes ei ole Eesti Vabariigi kodanik ega Kreeka Vabariigi kodanik ja kellel on käesoleva artikli lõikes 2 viidatust erinev isikut tõendav dokument.

Artikkel 12

1. Kummagi lepingupoole laevade laevapere liikmetel, kellel on käesoleva kokkuleppe artiklis 11 sätestatud meremehe isikut tõendavad dokumendid, lubatakse ilma viisata ajutiselt kaldal viibida laevade teise lepingupoole sadamates seismise ajal, tingimusel, et kaptenid esitavad munsterrolli kompetentsetele ametivõimudele kooskõlas selles sadamas kehtivate eeskirjadega.

2. Kaldale minnes ja laevadele tagasi pöördudes allutatakse ülalmainitud isikud selles sadamas kehtivale piiri- ja tollikontrollile.

Artikkel 13

1. Käesoleva kokkuleppe artiklis 11 sätestatud meremehe isikut tõendavat dokumenti omaval isikul on lubatud teise lepingupoole territooriumile siseneda või sealt lahkuda reisijana mistahes transpordivahendiga, et minna oma laevale, minna üle teisele laevale, transiidi korral jõuda oma laevale mingis teises riigis, repatrieeruda või teha seda hädaolukorras või mis tahes muul teise lepingupoole ametivõimude poolt heakskiidetud eesmärgil.

2. Kõigil käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud juhtumitel peavad meremeestel olema teise lepingupoole asjakohased viisad, mille annavad kompetentsed ametivõimud võimalikult kiiresti.

Artikkel 14

1. Arvestades käesoleva kokkuleppe artiklite 11--13 sätteid, peetakse lepingupoolte territooriumidel täielikult kinni välismaalaste riiki sissesõitu, seal viibimist ja riigist lahkumist käsitlevatest siseriiklikest eeskirjadest.

2. Kumbki lepingupool jätab endale õiguse mitte lubada siseneda oma territooriumile ja/või seal viibida meremeestel, keda nad peavad ebasoovitavaks.

3. Käesoleva kokkuleppe artiklite 11 ja 12 sätted laienevad ka lepingupoolte laevade pardal olevaile isikuile, kes ei ole ei laevapere liikmed ega ole kantud munsterrolli, kuid kes on hõivatud laevatööga või teenistuskohustustega laeval ja kes on kantud erinimekirja.

Artikkel 15

1. Kooskõlas selle lepingupoole siseriiklike seadustega, kelle lipu all laev sõidab, võivad kummagi lepingupoole laevaomanikud lepingupoole lipu all sõitvatele laevadele tööle võtta meremehi, kes on teise lepingupoole kodanikud.

2. Laevaomanikud ja meremehed lepivad vabalt kokku töötingimustes, mis kantakse töölepingusse. Töötingimused võivad olla määratud kollektiivlepingutega, millele on alla kirjutanud ühe lepingupoole laevaomanike liit ja teise lepingupoole meremeeste föderatsioon või riigiasutus.

3. Kui ühe lepingupoole lipu all sõitev laev siseneb teise lepingupoole sadamasse või sõidab teise lepingupoole territoriaal- või sisevetes, peaks viimasena nimetatud lepingupool hõlbustama nende laevade pardal töötavate meremeeste ümberpaigutamist ning repatrieerimist.

4. Töölepingust tulenevad vaidlused alluvad selle lepingupoole seadustele ja kohtupidamisele, kelle lipu all laev sõidab.

Artikkel 16

1. Kui ühe lepingupoole laevapere liige paneb toime õiguserikkumise laeva pardal ajal, mil laev on teise lepingupoole sisevetes, ei tohi selle lepingupoole ametivõimud teda vastutusele võtta ilma esimese lepingupoole asjaomaste diplomaatide või konsulaarametnike nõusolekuta, välja arvatud juhul, kui:
(a) õiguserikkumise tagajärjed ulatuvad teise lepingupoole territooriumile; või
(b) õiguserikkumine on oma laadilt teise lepingupoole rahu või avalikku korda ja julgeolekut ohustav; või
(c) vastutuselevõtmine on vajalik, et takistada ebaseaduslikku kauplemist narkootiliste ainetega; või
(d) laeva kapten on palunud õiguserikkuja vastutusele võtta; või
(e) õiguserikkumine on toime pandud isiku vastu, kes ei ole selle laevapere liige.

2. Õiguserikkumise korral, mis on toime pandud laeva pardal, mis sõidab ühe lepingupoole lipu all, läbides teise lepingupoole territoriaalmerd, rakendatakse kriminaaljurisdiktsiooni, arvestades ÜRO mereõiguse konventsiooni artikli 27 sätteid.

3.(a) Lõigetes 1 ja 2 sätestatud juhtudel tuleb rannikuriigi ametivõimudel enne meetmete võtmist sellest teatada selle lepingupoole asjaomastele diplomaatidele või konsulaarametnikele, kelle lipu all laev sõidab.

(b) Hädaolukorras võib ülalmainitud teate edastada nimetatud meetmete võtmise ajal.

(c) Käesoleva artikli lõike 1 sätted ei mõjuta lepingupoolte ametivõimude õigust teostada kontrolli või korraldada juurdlust oma siseriiklike seaduste kohaselt.

4. Rakendades oma kriminaal-, tsiviil- ja distsiplinaarjurisdiktsiooni, võtab kumbki lepingupool kõik vajalikud meetmed, vältimaks teise lepingupoole laevade kinnihoidmist. Juhul kui selline kinnihoidmine on hädavajalik, peavad lepingupooled lühendama kinnihoidmisaega miinimumini või garantii andmise korral lubama laeval lahkuda.

Artikkel 17

Kummagi lepingupoole kohtu- ja/või haldusorganid ei tohi alustada mingit teise lepingupoole laeva laevapere liikme töölepinguga seotud tsiviilkohtumenetlust, kui seda ei ole palunud teha selle riigi asjaomased diplomaadid või konsulaarametnikud, kelle lipu all laev sõidab.

Artikkel 18

1. Juhul kui ühe lepingupoole laev teeb läbi laevahuku, jookseb madalikule või randa kinni või satub muusse õnnetusse teise lepingupoole ranniku lähedal, koheldakse laeva ja lasti viimase lepingupoole territooriumil samamoodi nagu oma laevu ja lasti.

2. Laevale, laevaperele, reisijatele ja lastile tagatakse alati abi ja toetus samas ulatuses nagu oma riigi laevale.

3. Käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud laevalt lossitud või päästetud last ja esemed ei kuulu maksustamisele mingite tollimaksudega, tingimusel, et neid ei anta teise lepingupoole territooriumil välja kasutamiseks või tarbimiseks.

4. Randa kinni jooksnud või laevahuku läbi teinud laev, samuti kõik tema osad, rusud või rakised ja kõik seadmed, taglas, toidumoon ning päästetud kaubad, kaasa arvatud sellistelt laevadelt või hädas olevatelt laevadelt üle parda heidetu või selle müügist saadud tulu, samuti kõik randa jooksnud või laevahuku läbi teinud laeva pardalt leitud või sellele kuuluvad dokumendid tuleb nõudmise korral üle anda omanikule või tema esindajale.

5. Käesoleva artikli sätted ei mõjuta ühe lepingupoole ega selle lepingupoole poolt volitatud isikute õigusi küsida teiselt lepingupoolelt või selle lepingupoole poolt volitatud isikutelt kohast kompensatsiooni laeva päästmiseks võetud mistahes meetmete eest või abi eest, mida on antud laevale, laevaperele, reisijatele ja lastile.

Artikkel 19

Käesoleva kokkuleppe sätted ei mõjuta lepingupoolte õigusi ja kohustusi, mis tulenevad kehtivatest merendusalastest rahvusvahelistest konventsioonidest ja kokkulepetest.

Artikkel 20

1. Rahvusvahelises veonduses osalevate laevade käitamisest või müügist saadav tulu maksustatakse ainult selle lepingupoole poolt, kus laevad on registreeritud või kelle dokumente nad omavad.

2. Lõike 1 sätted laienevad ka puulist, ühisest ettevõtlusest või rahvusvahelisest ekspluatatsiooniagentuurist saadud tulule.

3. Laevade ekspluateerimisest saadud tulu hulka kuulub ka tulu, mida saadakse konteinerite kasutamisest, hooldusest või rentimisest (kaasa arvatud treilerid ja vastavad seadmed konteinerite veoks) seoses kaupade või veoste transportimisega rahvusvahelises veonduses.

Artikkel 21

1. Et tagada käesoleva kokkuleppe täitmine ja konsulteerida põhiprobleemide üle vastastikustes suhetes meresõidu alal, moodustavad lepingupooled ühiskomisjoni, mis tuleb kokku kummagi lepingupoole nõudel.

Käesoleva kokkuleppe rakendamise järelevalve kõrval on komisjonil õigus anda soovitusi lepingupoolte kompetentsetele ametivõimudele.

2. Lepingupoolte kompetentsed ametivõimud lepivad kokku ülalmainitud ühiskomisjoni moodustavate esindajate, samuti arutusele tulevate küsimuste suhtes.

Artikkel 22

Käesoleva kokkuleppe tõlgendamist või rakendamist puudutavad erimeelsused lahendatakse läbirääkimiste teel diplomaatiliste kanalite kaudu.

Artikkel 23

1. Käesolev kokkulepe sõlmitakse määramata ajaks.

2. Kumbki lepingupooltest teatab teisele lepingupoolele käesoleva kokkuleppe jõustumiseks vajalike siseriiklike tingimuste täitmisest.

Kokkulepe jõustub kolmekümnendal päeval viimase teate saamise kuupäevast.

Kummalgi lepingupooltest on õigus see kokkulepe kirjalikult lõpetada. Lõpetamine jõustub kaheteistkümne kuu möödumisel teate saamise kuupäevast.

Selle tõenduseks kirjutasid selleks volitatud esindajad alla käesolevale kokkuleppele.

Käesolev tekst on koostatud kahes eksemplaris eesti, kreeka ja inglise keeles. Kõik kolm teksti on võrdselt autentsed.

Lahknevuste korral prevaleerib ingliskeelne tekst.

Õiend
Metaandmetes parandatud akti andja: Vabariigi Valitsus.