Teksti suurus:

Keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise ning nende hävitamise konventsioon

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:25.06.1999
Avaldamismärge:RT II 1999, 11, 72

Keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, varumise ja kasutamise keelustamise ning nende hävitamise konventsioon

Konventsiooni ratifitseerimise seadus

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

 

PREAMBUL

Käesoleva konventsiooni osalisriigid,

olles otsustanud range ja tõhusa rahvusvahelise kontrolli all kiirendada üldist ja täielikku desarmeerimist, sealhulgas massihävitusrelva kõigi liikide keelustamist ja hävitamist;

soovides aidata kaasa ÜRO põhikirjaliste eesmärkide ja põhimõtete elluviimisele;

tuletades meelde, et ÜRO Peaassamblee on korduvalt mõistnud hukka igasuguse tegevuse, mis on vastuolus 17. juunil 1925 Genfis allakirjutatud «Lämmatavate, mürk- või muude gaaside ja bakterioloogiliste relvade sõja ajal kasutamise keelustamise protokolli» (1925. a Genfi protokoll) põhimõtete ja eesmärkidega;

tunnistades, et käesolev konventsioon kinnitab taas 1925. a Genfi protokolli ning 10. aprillil 1972 Londonis, Moskvas ja Washingtonis allakirjutatud «Bakterioloogiliste (bioloogiliste) ja toksiinrelvade väljatöötamise, tootmise ja varumise keelustamise ning nende hävitamise konventsiooni» põhimõtteid ja eesmärke ning nendega endale võetud kohustusi;

pidades silmas «Bakterioloogiliste (bioloogiliste) ja toksiinrelvade väljatöötamise, tootmise ja varumise keelustamise ning nende hävitamise konventsiooni» artikli 9 eesmärki;

olles kogu inimkonna nimel otsustanud käesoleva konventsiooni rakendamise teel välistada täielikult keemiarelvade kasutamise võimaluse, täites sellega 1925. a Genfi protokolliga endale võetud kohustusi;

tunnustades asjaomastes kokkulepetes ja rahvusvahelises õiguses sisalduvaid põhimõtteid, mille kohaselt sõjapidamises on keelatud kasutada herbitsiide;

võttes arvesse, et keemiaalaseid saavutusi peaks kasutatama ainuüksi inimkonna hüvanguks;

soovides edendada kemikaalide vabakaubandust, ning rahvusvahelist koostööd ja teaduslik-tehnilise informatsiooni vahetamist keemia valdkonnas käesoleva konventsiooniga keelustamata eesmärkidel, et tõhustada kõigi osalisriikide majanduslikku ja tehnoloogilist arengut;

olles veendunud, et keemiarelvade väljatöötamise, tootmise, omandamise, varumise, säilitamise, edasitoimetamise ja kasutamise täielik ning tõhus keelustamine ja nende hävitamine on vajalik samm ühiste eesmärkide saavutamise suunas;

on kokku leppinud järgnevas:

Artikkel I. Üldkohustused

1. Käesoleva konventsiooni osalisriik kohustub mitte kunagi ega ühelgi tingimusel:
a) keemiarelva välja töötama, tootma, mõnel muul viisil omandama, varuma või säilitama ja otse või kaudselt kellelegi edastama;
b) keemiarelva kasutama;
c) võtma osa keemiarelva kasutamiseks tehtavatest sõjalisest ettevalmistusest;
d) mis tahes viisil aitama, õhutama või veenma kedagi osalema käesoleva konventsiooni järgi osalisriigile keelatud tegevuses.

2. Osalisriik kohustub käesoleva konventsiooni kohaselt hävitama kõik keemiarelvad, mida ta omab, valdab või mis asuvad tema jurisdiktsiooni või kontrolli all oleval alal.

3. Osalisriik kohustub käesoleva konventsiooni kohaselt hävitama kõik keemiarelvad, mis ta on maha jätnud teise osalisriigi territooriumile.

4. Osalisriik kohustub käesoleva konventsiooni kohaselt hävitama kõik keemiarelva tootmisrajatised, mida ta omab, valdab või mis asuvad tema jurisdiktsiooni või kontrolli all oleval alal.

5. Osalisriik kohustub sõjapidamises mitte kasutama rahutuste laialiajamisel kasutatavaid toimeaineid.

Artikkel II. Mõisted ja kriteeriumid

Käesolevas konventsioonis:

1. Mõiste «keemiarelv» tähistab (nii koos kui ka eraldi):
a) mürkkemikaale ja nende lähteaineid, v.a käesoleva konventsiooniga keelustamata eesmärkidel kasutatavad seni, kuni nende liigid ja kogused on eesmärkidele vastavad;
b) laskemoona ja seadeldisi, mis on ette nähtud tapmiseks või vigastamiseks punktis a nimetatud mürkkemikaalide mürgiste omaduste tõttu, mis eralduvad sellise laskemoona ja seadeldiste kasutamisel;
c) igasugust varustust, mis on ette nähtud punktis b nimetatud laskemoona ja seadeldiste kasutamiseks.

2. Mõiste «mürkkemikaal» tähistab:
mis tahes keemilisi aineid, mis oma toime tõttu võivad põhjustada inimeste või loomade surma, ajutist teovõimetust või püsivaid vigastusi. Siia kuuluvad kõik sellised keemilised ained, olenemata nende päritolust või tootmisviisist ja sellest, kas nad on toodetud rajatistes, moodustunud laskemoonas või mujal.

(Käesoleva konventsiooni rakendamise eesmärgil on mürkkemikaalid, mille kasutamist kontrollitakse, loetletud «Kemikaalide lisas» sisalduvates nimekirjades.)

3. Mõiste «lähteaine» tähistab:
igasugust keemilist reagenti, mida kasutatakse mürkkemikaali ükskõik millisel meetodil tootmise mis tahes staadiumis. See mõiste hõlmab ka binaarse või mitmekomponendilise keemilise ühendi iga põhikomponenti.

(Käesoleva konventsiooni rakendamise eesmärgil on lähteained, mille kasutamist kontrollitakse, loetletud «Kemikaalide lisas» sisalduvates nimekirjades.)

4. Mõiste «binaarsete või mitmekomponendiliste keemiliste ühendite põhikomponent» (edaspidi «põhikomponent») tähistab:
lähteainet, mis on lõpp-produkti mürgiste omaduste kujundamisel kõige olulisem ja reageerib kiiresti teiste kemikaalidega binaarses või mitmekomponendilises ühendis.

5. Mõiste «vana keemiarelv» tähistab:
a) keemiarelva, mis on toodetud enne 1925. aastat; või
b) keemiarelva, mis on toodetud 1925. ja 1946. aasta vahel ning mis on riknenud sel määral, et neid ei ole võimalik enam keemiarelvana kasutada.

6. Mõiste «mahajäetud keemiarelv» tähistab:
keemiarelva, sealhulgas vana keemiarelva, mille üks riik on pärast 1. jaanuari 1925 maha jätnud teise riigi territooriumile ilma viimase nõusolekuta.

7. Mõiste «rahutuste laialiajamisel kasutatav toimeaine» tähistab:
iga nimekirjas loetlemata kemikaali, mis võib inimestele kiiresti tekitada sensoorseid ärritusi või mõjuda halvavalt, kuid mille toime on lühiajaline.

8. Mõiste «keemiarelva tootmisrajatis»:
a) tähistab nii varustust kui ka hoonet, kus hoitakse sellist varustust, mis on projekteeritud, ehitatud või mida on kasutatud pärast 1. jaanuari 1946; ja
    i) mis on sellise kemikaalide tootmisprotsessi osa («tehnoloogiline lõppstaadium»), kus kasutatakse:
      1) mis tahes kemikaali, mis on kantud «Kemikaalide lisa» 1. nimekirja; või
      2) mis tahes muud kemikaali, mida kasutatakse käesolevas konventsioonis keelustamata eesmärgil osalisriigi territooriumil või tema jurisdiktsiooni või kontrolli all oleval alal koguses kuni üks tonn aastas, kuid mida võib kasutada ka keemiarelvade valmistamiseks; või

ii) keemiarelvade täitmiseks, kaasa arvatud inter alia 1. nimekirjas loetletud kemikaalidega laskemoona, seadeldiste või hoidlate täitmiseks; koostoimiva binaarlaskemoona ja -seadeldiste koostisosaks olevate mahutite täitmiseks kemikaalidega, või koostoimiva ühtse laskemoona ja seadeldiste koostisosaks olevate keemiliste lisalaskemoonade täitmiseks kemikaalidega ning nende mahutite ja keemiliste lisalaskemoonade laadimiseks vastavatesse laskemoonadesse ja seadeldistesse;

b) ei tähista:
   i) mis tahes rajatist, mille tootmisvõimsuseks on sünteesida punkti a alapunktis i nimetatud kemikaale koguses, mis ei ületa 1 tonni;
   ii) mis tahes rajatist, kus punkti a alapunktis i nimetatud kemikaali toodetakse või toodeti reaktsiooni vältimatu kõrvalproduktina käesoleva konventsiooniga keelustamata eesmärgil, tingimusel et kemikaal ei ületa 3 protsenti koguproduktist ning et rajatis tuleb deklareerida ja seda inspekteeritakse vastavalt konventsiooni «Rakendus- ja kontroll-lisale» (edaspidi «Kontroll-lisa»); või
   iii) üksikut väiksemat 1. nimekirjas loetletud kemikaalide käesolevas konventsioonis keelustamata eesmärgil tootmise rajatist vastavalt «Kontroll-lisa» VI osale.

9. Mõiste «käesolevas konventsioonis keelustamata eesmärgid» tähistab:
a) tööstuslikke, põllumajanduslikke, teaduslikke, meditsiinilisi, farmakoloogilisi või muid rahumeelseid eesmärke;
b) kaitse-eesmärke, mis on otseselt seotud mürkkemikaalide- ja keemiarelvadevastase kaitsega;
c) sõjalisi eesmärke, mis ei ole seotud keemiarelvade ega kemikaalide mürgiste omaduste kasutamisega sõjapidamises;
d) eesmärki tagada õiguskord, sealhulgas riigisiseste rahutuste laialiajamine.

10. Mõiste «tootmisvõimsus» tähistab:
kemikaali tootmise aastast kvantitatiivset potentsiaali asjaomases rajatises kasutatava või planeeritava tehnoloogilise protsessi teel. Seda peetakse võrdseks markeeringul märgitud võimsusega või kui need andmed ei ole kättesaadavad, siis projekteeritud võimsusega. Markeeringul märgitud võimsus on asjaomases rajatises katseliselt välja selgitatud maksimaalne toodangu hulk optimaalsetes tingimustes. Projekteeritud võimsus vastab teoreetiliselt välja arvutatud tootmisvõimsusele.

11. Mõiste «organisatsioon» tähistab Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni, mis on asutatud käesoleva konventsiooni artikli VIII kohaselt.

12. Artiklis VI:
a) tähistab kemikaali «tootmine» selle saamist keemilise reaktsiooni teel;
b) tähistab kemikaali «töötlemine» füüsikalist protsessi, näiteks doseerimist, ekstraheerimist ja puhastamist, mille käigus kemikaal ei muutu teiseks keemiliseks aineks;
c) tähistab kemikaali «tarbimine» selle muutmist teiseks keemiliseks aineks keemilise reaktsiooni tulemusena.

Artikkel III. Deklaratsioonid

1. Osalisriik esitab organisatsioonile käesoleva konventsiooni tema suhtes jõustumisest hiljemalt 30 päeva pärast deklaratsioonid, milles ta peab:
a) keemiarelvade kohta:
    i) deklareerima, kas ta omab või valdab keemiarelva või kas mõni keemiarelv asub tema jurisdiktsiooni või kontrolli all oleval alal;
    ii) näitama ära tema omanduses, valduses või tema jurisdiktsiooni või kontrolli all oleval alal asuvate keemiarelvade täpse asukoha, koguse ja üksikasjaliku loetelu «Kontroll-lisa» IV (A) osa lõigete 1–3 kohaselt, välja arvatud alapunktis iii nimetatud keemiarelvad;
    iii) teatama kõigist tema territooriumil asuvatest keemiarelvadest, mida omab või valdab teine riik, või mis asuvad teise riigi jurisdiktsiooni või kontrolli all oleval alal «Kontroll-lisa» IV (A) osa lõike 4 kohaselt;
    iv) deklareerima, kas ta on keemiarelvi otseselt või kaudselt edastanud või saanud pärast 1. jaanuari 1946 ning andma selle kohta selgitusi «Kontroll-lisa» IV (A) osa lõike 5 kohaselt;
    v) esitama tema omanduses või valduses olevate või tema jurisdiktsiooni või kontrolli all oleval alal asuvate keemiarelvade hävitamise üldplaani «Kontroll-lisa» IV (A) osa lõike 6 kohaselt;

b) vanade ja mahajäetud keemiarelvade kohta:
    i) deklareerima, kas tema territooriumil asub vanu keemarelvi ja esitama kogu tema käsutuses oleva informatsiooni «Kontroll-lisa» IV (B) osa lõike 3 kohaselt;
    ii) deklareerima, kas tema territooriumil on mahajäetud keemiarelvi ja esitama kogu tema käsutuses oleva informatsiooni «Kontroll-lisa» IV (B) osa lõike 8 kohaselt;
    iii) deklareerima, kas ta on teise riigi territooriumile maha jätnud keemiarelvi, ja esitama kogu tema käsutuses oleva informatsiooni «Kontroll-lisa» IV (B) osa lõike 10 kohaselt;

c) keemiarelva tootmisrajatiste kohta:
    i) deklareerima, kas tema valdusesse või omandusse kuulub või on kuulunud või tema jurisdiktsiooni või kontrolli all oleval alal asub või on asunud keemiarelva tootmisrajatisi pärast 1. jaanuari 1946;
    ii) «Kontroll-lisa» V osa lõike 1 kohaselt teatama igast keemiarelva tootmisrajatisest, mis kuulub või on kuulunud tema valdusesse või omandusse või mis asub või on asunud tema jurisdiktsiooni või kontrolli all oleval alal pärast 1. jaanuari 1946, välja arvatud alapunktis iii nimetatud rajatised;
   iii) «Kontroll-lisa» V osa lõike 2 kohaselt teatama igast keemiarelva tootmisrajatisest tema territooriumil, mis kuulub või on kuulunud teise riigi valdusesse või omandusse või mis asub või on asunud teise riigi jurisdiktsiooni või kontrolli all oleval alal pärast 1. jaanuari 1946;
   iv) «Kontroll-lisa» V osa lõigete 3–5 kohaselt deklareerima, kas ta on otseselt või kaudselt edastanud või saanud mis tahes keemiarelva tootmise varustust pärast 1. jaanuari 1946 ja andma selle kohta selgitusi;
   v) «Kontroll-lisa» V osa lõike 6 kohaselt esitama tema omanduses või valduses või tema jurisdiktsiooni või kontrolli all oleval alal asuvate keemiarelva tootmisrajatise hävitamise üldplaani;
   vi) «Kontroll-lisa» V osa lõike 1 punkti i kohaselt teatama, milliseid samme ta kavatseb astuda selleks, et sulgeda tema omanduses või valduses või tema jurisdiktsiooni või kontrolli all oleval alal asuvad keemiarelva tootmisrajatised;
   vii) «Kontroll-lisa» V osa lõike 7 kohaselt esitama üldplaani mõne tema omanduses või valduses või tema jurisdiktsiooni või kontrolli all oleva keemiarelva tootmisrajatise ajutise ümberseadistamise kohta keemiarelva hävitusrajatiseks;

d) teiste rajatiste kohta:
teatama igast tema omanduses või valduses või tema jurisdiktsiooni või kontrolli all oleval alal asuva ja pärast 1. jaanuari 1946 põhiliselt keemiarelvade väljatöötamiseks projekteeritud, ehitatud või kasutatud keemiarelva tootmisrajatise täpse asukoha, iseloomustuse ja tegevusalade üldise kirjelduse. Selline deklaratsioon peab sisaldama inter alia laborite, laske- ja katsetusväljakute asukohti;

e) rahutuste laialiajamisel kasutatavate toimeainete kohta:
teatama iga kemikaali, mida ta omab rahutuste laialiajamise eesmärgil, nimetuse, struktuurivalemi ja Chemical Abstracts Service'i (CAS) registrinumbri, kui see on määratud. Muudatuste korral teatatakse nendest 30 päeva jooksul muudatuse jõustumisest.

2. Osalisriigi äranägemisel ei kohaldata käesoleva artikli sätteid ja «Kontroll-lisa» IV osa asjaomaseid sätteid keemiarelvadele, mis on maetud tema territooriumile enne 1. jaanuari 1977 ja mis jäävad maetuks või mis on merre uputatud enne 1. jaanuari 1985.

Artikkel IV. Keemiarelvad

1. Käesoleva artikli sätted ja nende kohaldamise üksikasjalik kord kehtib osalisriigi omanduses või valduses või tema jurisdiktsiooni või kontrolli all oleval alal asuvate kõigi keemiarelvade kohta, välja arvatud vanad ja mahajäetud keemiarelvad, mille kohta kehtib «Kontroll-lisa» IV (B) osa.

2. Käesoleva artikli üksikasjalik kohaldamise kord on toodud «Kontroll-lisas».

3. «Kontroll-lisa» IV (A) osa kohaselt kontrollitakse süstemaatiliselt kõiki lõikes 1 nimetatud keemiarelvade hoiu- või hävituspaiku kohapealse inspektsiooni teel ja kohapeale paigaldatud aparatuuriga seiramise teel.

4. Osalisriik peab kohe pärast artikli III lõike 1 punkti a alusel tehtud deklaratsiooni esitamist tagama juurdepääsu lõikes 1 nimetatud keemiarelvadele, et võimaldada nende süstemaatilist kontrollimist inspektsiooni teel kohapeal. Pärast seda ei tohi osalisriik neid keemiarelvi ümber paigutada, välja arvatud keemiarelvade hävitusrajatistesse toimetamine. Ta tagab juurdepääsu keemiarelvadele, et kohapeal läbi viia süstemaatilist kontrolli.

5. Osalisriik peab tagama juurdepääsu kõigile tema omanduses või valduses või tema jurisdiktsiooni või kontrolli all oleval alal asuvatele keemiarelva hävitusrajatistele ja nende hoiupaikadele, et võimaldada nende süstemaatilist kontrollimist inspektsiooni teel ja kohapeale paigaldatud aparatuuriga seiramise teel.

6. Osalisriik peab hävitama kõik lõikes 1 nimetatud keemiarelvad «Kontroll-lisa», kokkulepitud tähtaegade ja hävitamise järjekorra (edaspidi «hävitamise kord») kohaselt. Selline hävitamine peab algama hiljemalt 2 aasta möödumisel käesoleva konventsiooni jõustumisest selle riigi suhtes ja peab lõppema hiljemalt 10 aasta möödumisel käesoleva konventsiooni jõustumisest. Osalisriikidel ei ole keelatud hävitada neid keemiarelvi kiiremini.

7. Osalisriik peab:
a) «Kontroll-lisa» IV (A) osa lõike 29 kohaselt esitama lõikes 1 nimetatud keemiarelvade hävitamise detailplaanid hiljemalt 60 päeva enne iga-aastase hävitamisperioodi algust. Detailplaanides peavad olema näidatud kõik järgneva aastase hävitamisperioodi jooksul hävitamisele kuuluvad varud;
b) iga-aastase hävitamisperioodi lõpust hiljemalt 60 päeva pärast esitama deklaratsiooni lõikes 1 nimetatud keemiarelvade hävitamise plaani täitmise kohta; ja
c) hävitamisprotsessi lõpuleviimisest hiljemalt 30 päeva pärast tõendama, et kõik lõikes 1 nimetatud keemiarelvad on hävitatud.

8. Kui riik ratifitseerib käesoleva konventsiooni või ühineb sellega pärast lõikes 6 sätestatud 10-aastase hävitamisperioodi lõppu, peab ta lõikes 1 nimetatud keemiarelvad hävitama esimesel võimalusel. Hävitamise korra ja kontrolli täpse protseduuri selle osalisriigi jaoks määrab täitevnõukogu.

9. Osalisriik teatab kõigist keemiarelvadest, mis ta avastab pärast esialgset deklareerimist, võtab need valve alla ja hävitab «Kontroll-lisa» IV (A) osa kohaselt.

10. Keemiarelvade veo, ladustamise ja hävitamise ning nendest proovi võtmise ajal tagab osalisriik esmajärjekorras elanikkonna ohutuse ja keskkonnakaitse. Osalisriik peab keemiarelvade veol, ladustamisel ja hävitamisel ning nendest proovi võtmisel järgima oma siseriiklikke ohutuse ja saaste norme.

11. Kui osalisriigi territooriumil paiknevad teise riigi keemiarelvad või kui need asuvad teise riigi jurisdiktsiooni või kontrolli alla kuuluvas kohas, teeb ta kõik selleks, et kindlustada nende väljaviimine oma territooriumilt hiljemalt 1 aasta möödumisel käesoleva konventsiooni jõustumisest tema suhtes. Kui relvi ei ole 1 aasta jooksul välja viidud, võib osalisriik taotleda, et organisatsioon ja teised osalisriigid annaksid omapoolset abi nende keemiarelvade hävitamiseks.

12. Osalisriik kohustub tegema koostööd teiste osalisriikidega, kes taotlevad informatsiooni või abi vastastikkuse alusel või tehnilise sekretariaadi kaudu keemiarelvade ohutu ja tõhusa hävitamise meetodite ja tehnoloogia osas.

13. Käesoleva artikli ja «Kontroll-lisa» IV (A) osa kohase kontrollimise jooksul kaalub organisatsioon, milliseid meetmeid võtta selleks, et vältida keemiarelvade ladustamise ja hävitamise alaste osalisriikidevaheliste kahe- või mitmepoolsete kokkulepete dubleerimist.

Täitevnõukogu otsustab kahe- või mitmepoolsete kokkulepetega võetud kohustustele lisaks täiendavaid kontrolliabinõusid mitte rakendada, kui ta leiab, et:
a) kokkuleppe kontrollialased sätted on kooskõlas käesoleva artikli kontrollialaste sätete ja «Kontroll-lisa» IV (A) osaga;
b) kokkuleppe rakendamine tagab ka käesoleva konventsiooni asjaomaste sätete täitmise; ja
c) kahe- või mitmepoolse kokkuleppe pooled informeerivad organisatsiooni pidevalt kontrollimisest.

14. Kui täitevnõukogu teeb lõike 13 kohase otsuse, on organisatsioonil õigus jälgida kahe- või mitmepoolse kokkuleppe täitmist.

15. Arvestamata lõikeid 13 ja 14 on osalisriik kohustatud esitama artikli III, käesoleva artikli ja «Kontroll-lisa» IV (A) osa kohased deklaratsioonid.

16. Osalisriik kannab tema poolt kohustuslikus korras hävitatavate keemiarelvade hävitamiskulud. Ta kannab ka hävitatavate keemiarelvade ladustamise ja hävitamise kontrolli kulud, kui täitevnõukogu ei otsusta teisti. Kui täitevnõukogu otsustab lõike 13 kohaselt piirata organisatsioonipoolseid kontrollmeetmeid, tasutakse organisatsiooni teostatava täiendava kontrolli ja seiramise kulud ÜRO hindamisskaala järgi artikli VIII lõike 7 kohaselt.

17. Käesolev artikkel ja «Kontroll-lisa» IV osa asjaomased sätted ei kehti osalisriigi äranägemisel keemiarelvade kohta, mis on maetud tema territooriumile enne 1. jaanuari 1977 ja mis jäävad maetuks või mis on merre uputatud enne 1. jaanuari 1985.

Artikkel V. Keemiarelvade tootmisrajatised

1. Käesolev artikkel ja selle kohaldamise täpne kord kehtib kõigi keemiarelva tootmisrajatiste kohta, mida osalisriik omab või valdab või mis asuvad tema jurisdiktsiooni või kontrolli all oleval alal.

2. Käesoleva artikli kohaldamise täpne kord on sätestatud «Kontroll-lisas».

3. Kõiki lõikes 1 nimetatud keemiarelva tootmisrajatisi kontrollitakse «Kontroll-lisa» V osa kohaselt süstemaatiliselt kohapealse inspektsiooni teel ja kohapeale paigaldatud aparatuuriga seiramise teel.

4. Osalisriik lõpetab viivitamatult lõikes 1 nimetatud keemiarelva tootmisrajatiste mis tahes tegevuse, välja arvatud nende sulgemiseks vajalik tegevus.

5. Osalisriik ei tohi ehitada uut keemiareva tootmisrajatist ega kohandada olemasolevat rajatist keemiarelvade tootmiseks ega muu käesolevas konventsioonis keelatud tegevuse jaoks.

6. Osalisriik tagab kohe pärast artikli III lõike 1 punkti c alusel tehtud deklaratsiooni esitamist juurdepääsu lõikes 1 nimetatud keemiarelva tootmisrajatistele, et võimaldada nende süstemaatilist kontrollimist inspektsiooni teel kohapeal.

7. Osalisriik peab:
a) hiljemalt 90 päeva möödumisel käesoleva konventsiooni tema suhtes jõustumisest «Kontroll-lisa» V osa kohaselt sulgema kõik lõikes 1 nimetatud keemiarelva tootmisrajatised ning sellest teatama; ja
b) tagama juurdepääsu lõikes 1 nimetatud keemiarelva tootmisrajatistele pärast nende sulgemist, et kohapealse inspektsiooni ja kohapeale paigaldatud aparatuuriga seiramise teel oleks võimalik süstemaatiliselt kontrollida, et rajatis on suletud ja hiljem hävitatakse.

8. Osalisriik peab hävitama kõik lõikes 1 nimetatud keemiarelva tootmisrajatised ning sellega seotud rajatised ja varustuse «Kontroll-lisa», kokkulepitud tähtaegade ning hävitamise järjekorra (edaspidi «hävitamise kord») kohaselt. Selline hävitamine algab hiljemalt 1 aasta möödumisel käesoleva konventsiooni jõustumisest selle riigi suhtes ja peab lõppema hiljemalt 10 aasta möödumisel käesoleva konventsiooni jõustumisest. Osalisriigil ei ole keelatud hävitada selliseid rajatisi kiiremini.

9. Osalisriik peab:
a) esitama lõikes 1 nimetatud keemiarelva tootmisrajatiste hävitamise detailplaanid hiljemalt 180 päeva enne iga rajatise hävitamise algust;
b) esitama deklaratsiooni kõigi lõikes 1 nimetatud keemiareva tootmisrajatiste hävitamise kohta hiljemalt 90 päeva pärast iga-aastase hävitamisperioodi lõppemist; ja
c) tõendama, et kõik lõikes 1 nimetatud keemiarelva tootmisrajatised on hävitatud hiljemalt 30 päeva pärast hävitamisprotsessi lõpuleviimist.

10. Kui riik ratifitseerib käesoleva konventsiooni või ühineb sellega pärast lõikes 8 sätestatud 10-aastase hävitamisperioodi lõppemist, peab ta hävitama lõikes 1 nimetatud keemiarelva tootmisrajatised esimesel võimalusel. Hävitamise korra ja kontrolli täpse protseduuri selle riigi jaoks määrab täitevnõukogu.

11. Keemiarelva tootmisrajatiste hävitamise ajal tagab osalisriik esmajärjekorras elanikkonna ohutuse ja keskkonnakaitse. Osalisriik peab keemiarelva tootmisrajatiste hävitamisel järgima oma siseriiklikke ohutuse ja saaste norme.

12. Lõikes 1 nimetatud keemiarelva tootmisrajatised võib «Kontroll-lisa» V osa lõigete 18–25 kohaselt ajutiselt ümber seadistada keemiarelvade hävitamiseks. Sellise ümberseadistatud rajatise peab hävitama niipea, kui teda enam ei kasutata keemiarelvade hävitamise otstarbel, kuid igal juhul 10 aasta jooksul pärast käesoleva konventsiooni jõustumist.

13. Osalisriik võib äärmise vajaduse korral erandjuhtudel taotleda luba lõikes 1 nimetatud keemiarelva tootmisrajatiste kasutamiseks käesolevas konventsioonis keelustamata eesmärkidel. Täitevnõukogu soovitusel otsustab osalisriikide konverents, kas rahuldada see taotlus või mitte, ja kehtestab rahuldamisega kaasnevad tingimused «Kontroll-lisa» V osa peatüki D kohaselt.

14. Keemiarelva tootmisrajatis seadistatakse ümber selliselt, et seal keemiarelvade tootmist taastada pole lihtsam kui mis tahes muus rajatises, mida kasutatakse tööstuslikul, põllumajanduslikul, teaduslikul, meditsiinilisel, farmakoloogilisel või muul rahumeelsel eesmärgil ja mis ei ole seotud nimekirjas 1 loetletud kemikaalidega.

15. «Kontroll-lisa» V osa peatüki D kohaselt kontrollitakse kõiki kohandatud rajatisi süstemaatiliselt kohapealse inspektsiooni ja kohapeale paigaldatud aparatuuriga seiramise teel.

16. Käesoleva artikli ja «Kontroll-lisa» V osa kohaselt kaalub organisatsioon kontrollimise jooksul, milliseid meetmeid võtta, et vältida osalisriikide vaheliste kahe- või mitmepoolsete, keemiarelva tootmisrajatiste ja nende hävitamise kontrolli käsitlevate kokkulepete dubleerimist.

Täitevnõukogu otsustab mitte rakendada kahe- või mitmepoolsete kokkulepetega võetud kohustustele lisaks täiendavaid kontrolliabinõusid, kui ta leiab, et:
a) kokkuleppe kontrollialased sätted on kooskõlas käesoleva artikli kontrollialaste sätete ja «Kontroll-lisa» V osaga;
b) kokkuleppe rakendamine tagab ka käesoleva konventsiooni asjaomaste sätete täitmise; ja
c) kahe- või mitmepoolse kokkuleppe pooled informeerivad organisatsiooni pidevalt kontrollimise käigust.

17. Kui täitevnõukogu teeb lõike 16 kohase otsuse, on organisatsioonil õigus jälgida kahe- või mitmepoolse kokkuleppe täitmist.

18. Arvestamata lõikeid 16 ja 17 on osalisriik kohustatud esitama artikli III, käesoleva artikli ja «Kontroll-lisa» V osa kohased deklaratsioonid.

19. Osalisriik kannab tema poolt kohustuslikus korras hävitatavate keemiarelva tootmisrajatiste hävitamise kulud. Ta kannab ka käesoleva artikliga ette nähtud kontrolli kulud, kui täitevnõukogu ei otsusta teisiti. Kui täitevnõukogu otsustab piirata lõike 16 kohaseid organisatsioonipoolseid kontrollmeetmeid, tasutakse organisatsiooni teostatava täiendava kontrolli ja seiramise kulud ÜRO hindamisskaala järgi artikli VIII lõike 7 kohaselt.

Artikkel VI. Käesolevas konventsioonis keelustamata tegevused

1. Käesolevas konventsioonis keelustamata eesmärkidel on osalisriigil käesoleva konventsiooni alusel õigus välja töötada, toota, muul viisil omandada, säilitada, edastada ja kasutada mürkkemikaale ja nende lähteaineid.

2. Osalisriik peab võtma vajalikud meetmed, et mürkkemikaalide ja nende lähteainete väljatöötamine, tootmine, omandamine muul viisil, säilitamine, edastamine või kasutamine toimuks tema territooriumil või tema jurisdiktsiooni või kontrolli all asuval alal ainult käesolevas konventsioonis keelustamata eesmärkidel. Osalisriik peab «Kemikaalide lisa» 1., 2. ja 3. nimekirjas loetletud mürkkemikaalide ja nende lähteainete, nimetatud kemikaalidega seotud rajatiste ja muude «Kontroll-lisas» nimetatud kontrollialustel aladel asuvate rajatiste suhtes võtma «Kontroll-lisas» ette nähtud kontrollmeetmeid, et tagada käesolevas konventsioonis sätestatud kohustuste täitmine.

3. Osalisriik peab rakendama 1. nimekirjas loetletud kemikaalide (edaspidi 1. nimekirja kemikaalid) tootmise, omandamise, säilitamise, edastamise ja kasutamise suhtes «Kontroll-lisa» VI osas nimetatud piiranguid. Ta peab 1. nimekirja kemikaale ja «Kontroll-lisa» VI osas nimetatud rajatisi süstemaatiliselt kontrollima kohapealse inspektsiooni ja kohapeale paigaldatud aparatuuriga seiramise teel «Kontroll-lisa» nimetatud osa kohaselt.

4. Osalisriik peab 2. nimekirjas loetletud kemikaalide (edaspidi 2. nimekirja kemikaalid) ja «Kontroll-lisa» VII osas nimetatud rajatiste kohta andmepanka ja kontrollib neid kohapeal «Kontroll-lisa» nimetatud osa kohaselt.

5. Osalisriik peab 3. nimekirjas loetletud kemikaalide (edaspidi 3. nimekirja kemikaalid) ja «Kontroll-lisa» VIII osas nimetatud rajatiste kohta andmepanka ja kontrollib neid kohapeal «Kontroll-lisa» nimetatud osa kohaselt.

6. Osalisriik peab «Kontroll-lisa» IX osas nimetatud rajatiste kohta andmepanka ja kontrollib neid lõpuks kohapeal «Kontroll-lisa» nimetatud osa kohaselt, kui osalisriikide konverentsil ei ole «Kontroll-lisa» IX osa lõike 22 kohaselt otsustatud teisiti.

7. Osalisriik esitab esialgse deklaratsiooni «Kontroll-lisas» ette nähtud kemikaalide ja rajatiste kohta hiljemalt 30 päeva möödumisel käesoleva konventsiooni tema suhtes jõustumisest.

8. Osalisriik esitab iga-aastased deklaratsioonid «Kontroll-lisas» ette nähtud kemikaalide ja rajatiste kohta.

9. Kontrollimiseks kohapeal peab osalisriik võimaldama inspektoritele «Kontroll-lisas» ette nähtud juurdepääsu rajatistele.

10. Tehniline sekretariaat ei tohi põhjendamatult sekkuda osalisriigi käesoleva konventsiooniga keelustamata keemia-alasesse tegevusse ja peab kinni pidama «Konfidentsiaalse informatsiooni kaitset käsitleva lisa» (edaspidi «Konfidentsiaalsuse lisa») sätetest.

11. Käesolevat artiklit kohaldatakse nii, et see ei takistaks osalisriikide käesolevas konventsioonis keelustamata keemiatööstuse majanduslikku ja tehnoloogilist arengut ega sellealast rahvusvahelist koostööd, sealhulgas rahvusvahelise teaduslik-tehnilise informatsiooni ja käesolevas konventsioonis keelustamata kemikaalide tootmiseks, töötlemiseks või kasutamiseks vajalike kemikaalide ja varustuse vahetamist.

Artikkel VII. Riiklikud rakendusmeetmed

Üldised kohustused

1. Osalisriik peab oma põhiseaduse kohaselt võtma vajalikke meetmeid, et täita käesolevas konventsioonis ette nähtud kohustused. Ta peab eelkõige:
a) keelama füüsilistel ja juriidilistel isikutel algatada käesolevas konventsioonis osalisriigile keelatud tegevust riigi territooriumil või rahvusvahelise õiguse järgi tema jurisdiktsioonile alluval alal, töötades selleks välja asjaomased kriminaalseadused;
b) mitte lubama käesolevas konventsioonis osalisriigi jaoks keelatud tegevust oma kontrolli all asuval alal; ja
c) rakendama punkti a alusel väljatöötatud kriminaalseadusi käesolevas konventsioonis osalisriigile keelatud tegevuse suhtes, mida on kus tahes algatanud füüsilised isikud, kellel on selle riigi kodakondsus rahvusvahelise õiguse kohaselt.

2. Osalisriik teeb koostööd teiste osalisriikidega ja võimaldab asjakohast õigusabi, et aidata täita lõikes 1 nimetatud kohustusi.

3. Käesolevas konventsioonis ette nähtud kohustuste täitmise ajal tagab osalisriik esmalt elanikkonna ohutuse ja keskkonnakaitse ning vajaduse korral teeb seda koostöös teiste osalisriikidega.

Osalisriigi ja organisatsiooni vahelised suhted

4. Käesolevas konventsioonis ette nähtud kohustuste täitmiseks osalisriik määrab või asutab riikliku asutuse, mis on ühenduslüliks organisatsiooni ja teiste osalisriikidega suhtlemisel. Osalisriik peab nimetatud riiklikust asutusest teatama organisatsioonile käesoleva konventsiooni tema suhtes jõustumisel.

5. Osalisriik peab organisatsiooni informeerima käesoleva konventsiooni rakendamiseks võetud õiguslikest ja haldusalastest meetmetest.

6. Osalisriik tagab organisatsioonilt seoses konventsiooni rakendamisega saadud konfidentsiaalse informatsiooni ja andmete salastatuse ja asjakohase käsitlemise. Nimetatud informatsiooni ja andmeid peab ta kasutama «Konfidentsiaalsuse lisa» sätete kohaselt ja üksnes seoses käesolevast konventsioonist tulenevate õiguste ja kohustustega.

7. Osalisriik kohustub kõigi ülesannete täitmisel tegema koostööd organisatsiooniga, pakkudes eelkõige abi tehnilisele sekretariaadile.

Artikkel VIII. Organisatsioon

A. Üldsätted

1. Käesoleva konventsiooni osalisriigid asutavad Keemiarelvade Keelustamise Organisatsiooni, et saavutada käesoleva konventsiooni eesmärk, kindlustada konventsiooni sätete, sealhulgas konventsiooni järgimise rahvusvahelist kontrolli käsitlevate sätete rakendamine ning luua osalisriikide konsultatsiooni- ja koostööfoorum.

2. Kõik käesoleva konventsiooni osalisriigid on ka organisatsiooni liikmed. Osalisriigilt ei saa organisatsiooni liikmestaatust ära võtta.

3. Organisatsiooni peakorter asub Haagis, Hollandi Kuningriigis.

4. Organisatsiooni organid on osalisriikide konverents, täitevnõukogu ja tehniline sekretariaat.

5. Organisatsioon viib läbi käesolevas konventsioonis ette nähtud kontrolli võimalikult vähe sekkuval viisil, tähtaegselt ja tõhusalt. Ta võib nõuda ainult sellist informatsiooni ja selliseid andmeid, mis on vajalikud talle käesolevas konventsioonis ette nähtud ülesannete täitmiseks. Ta võtab kõik meetmed, et kaitsta käesoleva konventsiooni rakendamise tõttu talle teatavaks saanud tsiviil- ja sõjalisi ettevõtmisi ja rajatisi käsitleva informatsiooni konfidentsiaalsust, juhindudes «Konfidentsiaalsuse lisa» sätetest.

6. Alustades kontrollimist, kaalub organisatsioon, kuidas rakendada teaduse ja tehnikaalaseid saavutusi.

7. Osalisriigid kannavad organisatsiooni tegevuskulud vastavalt ÜRO maksuskaalale, arvestades ÜRO ja kõnealuse organisatsiooni liikmeskonna erinevusi ning artiklite IV ja V järgi. Osalisriikide maksed ettevalmistuskomisjonile arvatakse maha nende maksetest regulaarsesse eelarvesse. Organisatsiooni eelarve koosneb kahest osast, millest üks hõlmab haldus- ja muid kulusid ning teine kontrollikulusid.

8. Organisatsiooni liige, kes hilineb organisatsioonile maksete tasumisega, jääb ilma hääleõigusest, kui tema võlgnevus on võrdne kahe aasta maksete kogusummaga või ületab selle. Osalisriikide konverents võib siiski lubada sellisel liikmel hääletada, kui leiab, et makseraskused on tingitud liikmest mitteolenevatest asjaoludest.

B. Osalisriikide konverents
Koosseis, korraldus ja otsustamine

9. Osalisriikide konverents (edaspidi konverents) koosneb kõigist organisatsiooni liikmetest. Igal liikmel on konverentsil üks esindaja, keda võivad abistada asetäitjad ja nõunikud.

10. Depositaar kutsub konverentsi esimese istungi kokku hiljemalt 30 päeva möödumisel käesoleva konventsiooni jõustumisest.

11. Konverentsi korralised istungid toimuvad kord aastas, kui konverents pole otsustanud teisiti.

12. Konverentsi erakorralised istungid kutsutakse kokku:
a) konverentsi vastava otsuse alusel;
b) täitevnõukogu taotlusel;
c) kui seda taotleb üks liikmetest ja teda toetab kolmandik liikmeist; või
d) lõike 22 kohaselt, et taas läbi vaadata käesoleva konventsiooni rakendumine.

Välja arvatud punkti d puhul, kutsutakse erakorraline istung kokku hiljemalt 30 päeva möödumisel taotluse laekumisest tehnilise sekretariaadi peadirektorile, kui taotluses ei ole palutud teisiti.

13. Konverents kutsutakse kokku ka paranduste tegemiseks artikli XV lõike 2 kohaselt.

14. Konverentsi istungid toimuvad organisatsiooni alalises asukohas, kui konverents ei otsusta teisiti.

15. Konverents võtab vastu oma protseduurireeglid. Iga korralise istungi algul valib konverents istungi eesistuja ja kõik teised vajalikud ametnikud. Nende ametiaeg kestab kuni uue eesistuja ja uute ametnike valimiseni järgmisel korralisel istungil.

16. Otsuste vastuvõtmiseks vajalik kvoorum on olemas, kui kohal on organisatsiooni liikmete enamus.

17. Igal organisatsiooni liikmel on konverentsil üks hääl.

18. Konverents teeb protseduuriküsimusi käsitlevaid otsuseid kohalolevate ja hääletamisel osalevate liikmete lihthäälteenamusega. Põhiküsimustes tehakse otsused võimaluse korral konsensuse alusel. Kui teatud küsimuses ei ole otsuse tegemisel võimalik saavutada konsensust, lükkab eesistuja hääletamise edasi 24 tunni võrra, tehes vahepeal kõik selleks, et hõlbustada konsensuse saavutamist, ning annab konverentsile aru enne selle ajavahemiku lõppu. Kui konsensust ei ole võimalik saavutada 24 tunni jooksul, teeb konverents otsuse kahe kolmandiku kohalviibivate ja hääletamisel osalevate liikmete häälteenamusega, kui käesolevas konventsioonis ei nähta ette teisiti. Kui tekib vaidlus, kas arutlusel on põhiküsimus või mitte, käsitatakse seda küsimust põhiküsimusena, kui konverents ei ole põhiküsimuste üle otsustamiseks nõutava häälteenamusega otsustanud teisiti.

Volitused ja ülesanded

19. Konverents on organisatsiooni põhiorgan. Ta vaatab läbi kõik käesoleva konventsiooni alusel reguleeritavad olulised ja vaidlusi tekitavad küsimused, sealhulgas ka täitevnõukogu ja tehnilise sekretariaadi volitusi ja ülesandeid käsitlevad küsimused. Konverents võib anda soovitusi ja teha otsuseid kõikide oluliste ja vaidlusi tekitavate küsimuste suhtes, mis on seotud käesoleva konventsiooniga ja mille on tõstatanud osalisriik või esitanud täitevnõukogu.

20. Konverents jälgib käesoleva konventsiooni rakendamist ja tegutseb selle eesmärkide saavutamise nimel. Konverents teostab järelevalvet konventsiooni täitmise üle. Samuti jälgib ta täitevnõukogu ning tehnilise sekretariaadi tegevust ja võib anda neile juhtnööre nende ülesannete täitmiseks kooskõlas käesoleva konventsiooniga.

21. Konverents:
a) arutab läbi ja võtab oma korralistel istungitel vastu täitevnõukogu esitatud aruande, programmi ja organisatsiooni eelarve ning arutab läbi ka teised aruanded;
b) otsustab osalisriikide lõike 7 kohaselt makstavate maksete suuruse;
c) valib täitevnõukogu liikmed;
d) määrab tehnilise sekretariaadi peadirektori (edaspidi peadirektor);
e) kinnitab täitevnõukogu esitatud nõukogu protseduurireeglid;
f) asutab abistavad organid, mida ta peab vajalikuks, et täita käesolevas konventsioonis ette nähtud ülesandeid;
g) soodustab rahvusvahelist keemiaalast koostööd rahumeelsetel eesmärkidel;
h) jälgib teaduse ja tehnika arengut valdkonnas, mis võib puudutada käesoleva konventsiooni rakendusala ning sellega seoses annab peadirektorile korralduse luua teadusalast nõu andev teadusnõukogu, mis võimaldaks peadirektoril oma funktsioonide täitmisel anda erialast nõu konverentsile, täitevnõukogule või osalisriikidele käesoleva konventsiooniga hõlmatud teaduslik-tehnilises valdkonnas. Teadusnõukogu koosneb sõltumatutest ekspertidest, kes määratakse konverentsi vastuvõetud reeglite alusel;
i) vaatab läbi ja kinnitab oma esimesel istungil kõik ettevalmistava komisjoni koostatud kokkulepete projektid, aktid ja juhendid;
j) artikli X kohaselt asutab oma esimesel istungil vabatahtliku abistamisfondi;
k) artikli XII kohaselt võtab vajalikke meetmeid, et kindlustada käesoleva konventsiooni järgimine ning lahendada olukordi, mis on vastuolus käesoleva konventsiooni sätetega.

22. Konverents tuleb erakorralisele istungile kokku hiljemalt aasta pärast viienda ja kümnenda aasta möödumist käesoleva konventsiooni jõustumisest ja vastavalt otsusele mõnel muul ajal selle ajavahemiku jooksul, et teha vahekokkuvõtteid sellest, kuidas käesolevat konventsiooni on rakendatud, arvestades ka teaduse ja tehnika vahepealset arengut. Edaspidi kutsutakse samal eesmärgil peetavad istungid kokku iga viie aasta tagant, kui ei otsustata teisiti.

C. Täitevnõukogu
Koosseis, korraldus ja otsustamine

23. Täitevnõukogu koosneb 41 liikmest. Rotatsiooni põhimõttest tulenevalt on igal osalisriigil õigus kuuluda täitevnõukogu koosseisu. Konverents valib täitevnõukogu liikmed kaheks aastaks. Selleks, et tagada käesoleva konventsiooni tõhus toimimine, pöörates erilist tähelepanu õiglasele geograafilisele jaotusele, keemitööstuse tähtsusele ning poliitilistele ja julgeoleku huvidele, moodustatakse täitevnõukogu järgnevalt:

a) üheksa osalisriiki Aafrikast, kelle nimetavad selle piirkonna osalisriigid. Nimetamisel lähtutakse sellest, et neist üheksast osalisriigist kolmes on selle piirkonna suurim riigi keemiatööstus rahvusvaheliselt teatatud ja avaldatud andmete järgi. Peale selle arvestab piirkondlik grupp nende kolme liikme nimetamisel ka teisi piirkondlikke tegureid;

b) üheksa osalisriiki Aasiast, kelle nimetavad selle piirkonna osalisriigid. Nimetamisel lähtutakse sellest, et neist üheksast osalisriigist neljas on selle piirkonna suurim riigi keemiatööstus rahvusvaheliselt teatatud ja avaldatud andmete järgi. Peale selle arvestab piirkondlik grupp nende nelja liikme nimetamisel ka teisi piirkondlikke tegureid;

c) viis osalisriiki Ida-Euroopast, kelle nimetavad selle piirkonna osalisriigid. Nimetamisel lähtutakse sellest, et neist viiest osalisriigist ühes on selle piirkonna suurim riigi keemiatööstus rahvusvaheliselt teatatud ja avaldatud andmete järgi. Peale selle arvestab piirkondlik grupp selle liikme nimetamisel ka teisi piirkondlikke tegureid;

d) seitse osalisriiki Ladina-Ameerikast ja Kariibimere regioonist, kelle nimetavad selle piirkonna osalisriigid. Nimetamisel lähtutakse sellest, et neist seitsmest osalisriigist kolmes on selle piirkonna suurim riigi keemiatööstus rahvusvaheliselt teatatud ja avaldatud andmete järgi. Peale selle arvestab piirkondlik grupp nende kolme liikme nimetamisel ka teisi piirkondlikke tegureid;

e) kümme osalisriiki Lääne-Euroopast ja teistest riikidest, kelle nimetavad selle piirkonna osalisriigid. Nimetamisel lähtutakse sellest, et neist kümnest osalisriigist viies on selle piirkonna suurim riigi keemiatööstus rahvusvaheliselt teatatud ja avaldatud andmete järgi. Peale selle arvestab piirkondlik grupp nende viie liikme nimetamisel ka teisi piirkondlikke tegureid;

f) lisaks veel üks osalisriik, kelle nimetavad Aasia ja Ladina-Ameerika ning Kariibimere regioonides asuvad osalisriigid. Nimetamisel lähtutakse rotatsiooni põhimõttest, mille alusel valitakse üks osalisriik nimetatud regioonidest.

24. Täitevnõukogu esimesel valimisel valitakse 20 liiget aastaseks ametiajaks, pidades seejuures kinni lõikes 23 sätestatud arvulise proportsionaalsuse põhimõttest.

25. Pärast artiklite IV ja V täielikku rakendamist võib konverents täitevnõukogu liikmete enamuse taotlusel uuesti läbi vaadata täitevnõukogu koosseisu, arvestades lõikes 23 sätestatud täitevnõukogu koosseisu käsitlevate printsiipide kohaseid arenguid.

26. Täitevnõukogu töötab välja oma protseduurireeglid ja esitab need konverentsile kinnitamiseks.

27. Täitevnõukogu valib oma liikmete hulgast nõukogu esimehe.

28. Täitevnõukogu tuleb kokku korralistel istungitel. Korraliste istungite vaheajal tuleb nõukogu kokku, kui see on vajalik tema volituste ja ülesannete täitmiseks.

29. Igal täitevnõukogu liikmel on üks hääl. Kui käesolevas konventsioonis ei ole ette nähtud teisiti, võtab täitevnõukogu põhiküsimustes otsuseid vastu kõigi oma liikmete kahekolmandikulise häälteenamusega. Protseduuriküsimustes võtab täitevnõukogu otsuseid vastu kõigi oma liikmete lihthäälteenamusega. Kui tekib vaidlus, kas arutlusel on põhiküsimus või mitte, siis käsitatakse seda küsimust põhiküsimusena, kui täitevnõukogu pole põhiküsimuste lahendamiseks nõutava häälteenamusega otsustanud teisiti.

Volitused ja ülesanded

30. Täitevnõukogu on organisatsiooni täidesaatev organ. Ta on vastutav konverentsi ees. Täitevnõukogu täidab talle käesoleva konventsiooni alusel usaldatud volitusi ja ülesandeid, sh neid, mille talle on delegeerinud konverents. Oma töös juhindub ta konverentsi soovitustest, otsustest ja juhtnööridest ning kindlustab nende nõuetekohase ja järjekindla elluviimise.

31. Täitevnõukogu aitab kaasa käesoleva konventsiooni tõhusale rakendamisele ja järgimisele. Ta kontrollib tehnilise sekretariaadi tööd, teeb koostööd osalisriigi riikliku asutusega ning aitab kaasa konsultatsioonide pidamisele ja koostööle osalisriikide vahel, kui need seda paluvad.

32. Täitevnõukogu:
a) vaatab läbi ja esitab konverentsile organisatsiooni programmi ja eelarve projekti;
b) vaatab läbi ja esitab konverentsile organisatsiooni aruandeprojekti käesoleva konventsiooni rakendamise kohta, oma tegevuse aruande ja eriaruanded, mida peab vajalikuks või mille kohta konverents esitab taotluse;
c) korraldab konverentsi istungeid ja valmistab ette päevakorra projekti.

33. Täitevnõukogu võib taotleda konverentsi erakorralise istungi kokkukutsumist.

34. Täitevnõukogu:
a) sõlmib organisatsiooni nimel riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega konverentsi eelnevalt kinnitatud kokkuleppeid;
b) sõlmib organisatsiooni nimel seoses artikliga X kokkuleppeid osalisriikidega ja teostab järelevalvet artiklis X nimetatud vabatahtliku fondi üle;
c) kinnitab kontrolli rakendamist käsitlevad kokkulepped, mis on eelnevalt osalisriikidega läbiarutatuna välja töötatud tehnilises sekretariaadis.

35. Täitevnõukogu arutab läbi iga tema pädevusse kuuluva, käesoleva konventsiooni ja selle rakendamisega seotud küsimuse või probleemi, sh ka konventsiooni järgimise ja rikkumisega seotud probleemid, vajaduse korral teatab neist osalisriikidele ning juhib neile konverentsi tähelepanu.

36. Konventsiooni järgimise või rikkumisega seotud kahtluste või probleemide puhul, inter alia konventsiooni alusel antud õiguste kuritarvitamise puhul, konsulteerib täitevnõukogu asjaomaste osalisriikidega ja vajaduse korral palub osalisriigil võtta meetmed, et olukord lahendada kindlaksmääratud tähtajaks. Kui täitevnõukogu peab vajalikuks astuda edasisi samme, võtab ta inter alia ühe või enama järgmistest meetmetest:
(a) teatab sellest küsimusest või probleemist kõigile osalisriikidele;
(b) juhib konverentsi tähelepanu sellele küsimusele või probleemile;
(c) annab konverentsile soovitusi, kuidas olukorda lahendada ja tagada konventsiooni täitmine.

Eriti tõsise ja kiiret lahendamist vajava juhtumi korral teatab täitevnõukogu sellest ning kaasnevast informatsioonist ja asjakohastest järeldustest otse ÜRO Peaassambleele ja ÜRO Julgeolekunõukogule, informeerides sellest kõiki osalisriike.

D. Tehniline sekretariaat

37. Tehniline sekretariaat abistab konverentsi ja täitevnõukogu nende ülesannete täitmisel. Tehniline sekretariaat võtab käesolevas konventsioonis ettenähtud kontrollmeetmeid. Ta täidab ka teisi talle käesoleva konventsiooni alusel usaldatud ning konverentsi ja täitevnõukogu antud ülesandeid.

38. Tehniline sekretariaat:
a) valmistab ette ja esitab täitevnõukogule organisatsiooni programmi ja eelarve projekti;

b) valmistab ette ja esitab täitevnõukogule organisatsiooni aruandeprojekti käesoleva konventsiooni rakendamise kohta ning teised konverentsi või täitevnõukogu palutud aruanded;
c) teenindab konverentsi, täitevnõukogu ja abistavaid organeid haldus- ning tehnilistes küsimustes;
d) saadab organisatsiooni nimel osalisriikidele ja võtab neilt vastu teateid käesoleva konventsiooni rakendamist käsitlevate küsimuste kohta;
e) annab osalisriikidele tehnilist abi ja tehnilisi hinnanguid käesoleva konventsiooni sätete rakendamisel, sealhulgas hinnanguid nimekirja kantud ja kandmata kemikaalide kohta.

39. Tehniline sekretariaat:
a) peab läbirääkimisi osalisriikidega kokkulepete üle, mis käsitlevad kontrollimist ja mille täitevnõukogu peab kinnitama;
b) koordineerib osalisriikide alaliste häda- ja humanitaarabi varude loomist ja säilitamist kooskõlas artikli X lõike 7 punktidega b ja c. Vastav protsess käivitatakse hiljemalt 180 päeva möödumisel käesoleva konventsiooni jõustumisest. Tehniline sekretariaat võib kontrollida säilitatavate esemete kasutamiskõlblikkust. Säilitamiseks mõeldud esemete nimekirjad vaatab läbi ja kinnitab konverents lõike 21 punkti i kohaselt;
c) haldab artiklis X nimetatud vabatahtlikku fondi, säilitab osalisriikide deklaratsioonid ja vastava taotluse esitamisel registreerib osalisriikide või osalisriigi ja organisatsiooni vahel artikli X eesmärkidel sõlmitud kahepoolseid kokkuleppeid.

40. Tehniline sekratariaat informeerib täitevnõukogu kõigist ülesannete täitmisel ja kontrollimisel ilmnenud probleemidest, kaasa arvatud käesoleva konventsiooni järgimise suhtes tekkinud kahtlustest, mitmetähenduslikkustest või ebamäärasustest mida ta ei ole võimeline selgitama ega lahendama asjaomase osalisriigiga konsulteerides.

41. Tehnilisse sekretariaati kuuluvad peadirektor, kes on selle juhataja ja kõrgeim haldusametnik, inspektorid, ning vastavalt vajadusele teaduslik-tehniline ja muu personal.

42. Inspektuur on tehnilise sekretariaadi üksus, kes tegutseb peadirektori järelevalve all.

43. Peadirektori määrab konverents täitevnõukogu soovitusel neljaks aastaks. Teda võib samaks tähtajaks määrata ka teist korda, kuid mitte enam.

44. Peadirektor vastutab konverentsi ja täitevnõukogu ees personali määramise ning tehnilise sekretariaadi töö korraldamise ning toimimise eest. Personali värbamisel ja teenistustingimuste määramisel pööratakse võimalikult suurt tähelepanu tööjõu kõrgetasemelisuse, kompetentsuse ja ühtsuse tagamisele. Peadirektoriks, inspektoriteks ja teisteks spetsialisti- või kantseleitöö tegijateks võivad olla vaid osalisriikide kodanikud. Personal värbamisel tuleb silmas pidada võimalikult laia geograafilist alust. Värbamise aluseks on põhimõte, et personali arv ei oleks suurem, kui on vajalik tehnilise sekretariaadi kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks.

45. Peadirektor vastutab lõike 21 punktis h nimetatud teadusnõukogu töö korraldamise ja toimimise eest. Peadirektor määrab osalisriikidega konsulteerides teadusnõukogu liikmed, kes tegutsevad enda võimete kohaselt. Nõukogu liikmed määratakse, lähtudes nende kogemustest käesoleva konventsiooni rakendamisega seotud teadusalal. Peadirektor võib nõukogu liikmetega konsulteerides vajaduse korral luua ajutised ekspertgrupid, kes nõustaksid erialastes küsimustes. Eeltooduga seoses võivad osalisriigid esitada peadirektorile ekspertide nimekirjad.

46. Oma kohustuste täitmisel ei tohi peadirektor, inspektorid ega ülejäänud personal taotleda ega saada instruktsioone üheltki valitsuselt ega muult organisatsiooniväliselt allikalt. Nad hoiduvad igasugusest tegevusest, mis võiks mõjutada nende positsiooni rahvusvaheliste ametnikena, kes vastutavad ainult konverentsi ja täitevnõukogu ees.

47. Osalisriik arvestab peadirektori, inspektorite ja ülejäänud personali kohustuste eranditult rahvusvahelist olemust ega püüa ametnikke nende kohustuste täitmisel mõjutada.

E. Privileegid ja immuniteedid

48. Organisatsioonil on osalisriigi jurisdiktsiooni või kontrolli all oleval territooriumil oma ülesannete täitmiseks vajalik õigusvõime, privileegid ja immuniteedid.

49. Osalisriikide esindajaile koos asetäitjate ja nõunikega, täitevnõukokku määratud esindajaile koos asetäitjate ja nõunikega, peadirektorile ning organisatsiooni personalile tagatakse sellised privileegid ja immuniteedid, mis on neile vajalikud organisatsiooniga seotud tööülesannete sõltumatuks täitmiseks.

50. Käesolevas artiklis nimetatud õigusvõime, privileegid ja immuniteedid määratletakse kokkulepetes organisatsiooni ja osalisriikide vahel, samuti kokkuleppes organisatsiooni ja selle riigi vahel, kus asub organisatsiooni peakorter. Need kokkulepped vaatab läbi ja kinnitab konverents lõike 21 punkti i kohaselt.

51. Lõigetes 48 ja 49 sätestatu ei takista peadirektorit ja tehnilise sekretariaadi personali kontrollimise ajal omamast privileege ja immuniteete, mis on sätestatud «Kontroll-lisa» II (B) osas.

Artikkel IX. Konsultatsioonid, koostöö ja faktide tuvastamine

1. Osalisriigid konsulteerivad ja teevad omavahel koostööd otse, organisatsiooni või muude rahvusvaheliste kanalite kaudu, sealhulgas ÜRO raames ning kooskõlas ÜRO põhikirjaga kõigis küsimustes, mis võivad tekkida seoses käesoleva konventsiooni eesmärkidega või selle sätete rakendamisega.

2. Osalisriigi õigus taotleda erakorralist inspekteerimist ei välista kohustust teha esmalt kõik selleks, et omavahel selgitada ja lahendada infovahetuse ja konsultatsioonide kaudu iga probleem, mis võib tekitada kahtlust käesoleva konventsiooni järgimise suhtes või mis annab alust arvata, et mõnda konventsiooniga seotud küsimust võiks mõista erinevalt. Osalisriik, kes saab teiselt osalisriigilt taotluse selgitada kahtlust tekitanud küsimust, informeerib taotlejat piisavalt ja esimesel võimalusel, kuid igal juhul taotluse saamisest 10 päeva jooksul. Vastusega peab kaasnema selgitus, kuidas kavatsetakse antud küsimust lahendada. Käesolevas konventsioonis sätestatu ei välista osalisriikide õigust teostada asjaosaliste nõusolekul vastastikku inspekteerimist või muid protseduure, et selgitada ja lahendada mõnda küsimust, kui on tekkinud kahtlus käesoleva konventsiooni järgimise suhtes või on alust arvata, et mõnda konventsiooniga seotud küsimust võiks mõista erinevalt. Sellised kokkulepped ei välista ühegi osalisriigi käesoleva konventsiooni teistest sätetest tulenevaid õigusi ega kohustusi.

Selgituse taotlemise protseduur

3. Osalisriigil on õigus taotleda abi täitevnõukogult mis tahes olukorra selgitamiseks, mida võiks mõista erinevalt või mis annab alust arvata, et teine osalisriik ei ole järginud käesolevat konventsiooni. Täitevnõukogu annab osalisriigile oma käsutuses oleva asjaomase informatsiooni.

4. Osalisriigil on õigus teiselt osalisriigilt täitevnõukogu vahendusel taotleda selgitust mis tahes olukorra kohta, mida võiks mõista erinevalt või mis annab alust arvata, et teine osalisriik ei ole järginud käesolevat konventsiooni. Sellisel juhul kehtivad järgmised tingimused:
a) täitevnõukogu edastab peadirektori kaudu selgitustaotluse vastavale osalisriigile taotluse laekumisest 24 tunni jooksul;
b) taotluse saanud osalisriik saadab selgituse täitevnõukogule esimesel võimalusel, kuid igal juhul taotluse laekumisest 10 päeva jooksul;
c) täitevnõukogu registreerib selgituse ja edastab selle taotluse esitanud osalisriigile selgituse laekumisest 24 tunni jooksul;
d) kui taotluse esitanud osalisriik leiab, et selgitus ei ole piisav, on tal õigus paluda täitevnõukogu, et see nõuaks taotluse saanud osalisriigilt täpsemat selgitust;
e) punkti d alusel palutava täpsema selgituse saamiseks võib täitevnõukogu pöörduda peadirektori poole, et see moodustaks ekspertgrupi tehnilise sekretariaadi töötajatest. Kui tehnilises sekretariaadis ei ole sobivaid isikuid, kutsutakse eksperdid väljastpoolt, et läbi uurida kogu asjakohane informatsioon. Ekspertgrupp esitab aruande uurimuse tulemuste kohta täitevnõukogule;
f) kui taotluse esitanud osalisriik leiab, et punktide d ja e alusel saadud selgitus pole piisav, on tal õigus taotleda täitevnõukogu erakorralise istungi kokkukutsumist. Istungil võivad osaleda probleemiga seotud osalisriigid, kes ei ole täitevnõukogu liikmed. Sellisel erakorralisel istungil arutab täitevnõukogu küsimuse läbi ja soovitab meetmeid, mille võtmine võiks kujunenud olukorra tema arvates lahendada.

5. Osalisriigil on ka õigus taotleda, et täitevnõukogu selgitaks kahtlusi tekitanud olukorda ja asjaolusid, mis annavad alust arvata, et käesolevat konventsiooni ei ole järgitud. Täitevnõukogu vastab taotlusele vajaliku abi osutamisega.

6. Täitevnõukogu informeerib osalisriike igast käesolevas artiklis nimetatud selgitustaotlusest.

7. Kui osalisriik ei ole saanud selgitust konventsiooni võimaliku rikkumise kohta 60 päeva jooksul selgitustaotluse esitamisest või kui ta leiab, et asi on kiireloomuline, võib ta vaatamata õigusele taotleda erakorralist inspekteerimist, paluda konverentsilt erakorralise istungi kokkukutsumist artikli VIII lõike 12 punkti c kohaselt. Oma erakorralisel istungil arutab konverents küsimust ja soovitab meetmeid, mille võtmine võiks kujunenud olukorra tema arvates lahendada.

Erakorralise inspekteerimise protseduur

8. Osalisriigil on õigus taotleda mis tahes rajatise või paiga erakorralist inspekteerimist kohapeal teise osalisriigi territooriumil või mõnel muul viimase jurisdiktsiooni või kontrolli all oleval alal. Inspekteerimise ainsaks eesmärgiks on selgitada ja lahendada käesoleva konventsiooni sätete võimaliku rikkumisega seotud küsimused. Osalisriigil on õigus taotleda, et peadirektori määratud inspekteerimisrühm teostaks inspekteerimist mis tahes paigas viivitamata ja kooskõlas «Kontroll-lisaga».

9. Osalisriik ei tohi inspekteerimistaotluse koostamisel ületada käesoleva konventsiooni piire ja peab vastavalt «Kontroll-lisale» edastama selles kogu vajaliku informatsiooni kahtluse tekitanud põhjuste kohta. Osalisriik hoidub põhjendamatutest inspekteerimistaotlustest ja inspektsiooni kuritarvitamisest. Erakorralise inspekteerimise ainsaks eesmärgiks on konventsiooni rikkumisega seotud faktide välja selgitamine.

10. Osalisriik võimaldab tehnilisel sekretariaadil käesoleva konventsiooni sätetest kinnipidamise kontrolliks erakorraliselt inspekteerida kohapeal lõike 8 kohaselt.

11. Rajatise või paiga erakorraliseks inspekteerimiseks esitatud taotluse korral ja «Kontroll-lisas» sätestatud protseduuride kohaselt on inspekteeritaval osalisriigil:
a) õigus ja kohustus esitada tõendid käesoleva konventsiooni järgimise kohta, ning võimaldada inspekteerimisrühmal täita oma mandaati;
b) kohustus tagada juurdepääs inspekteeritavale paigale konventsiooni võimaliku rikkumise tuvastamiseks; ja
c) õigus võtta meetmeid, et kaitsta tundlikke seadmeid ning vältida konfidentsiaalse informatsiooni ja konventsiooni mitte puutuvate andmete avalikustamist.

12. Vaatleja kohta kehtivad järgmised tingimused:
a) taotluse esitanud osalisriik võib saata kokkuleppel inspekteeritava osalisriigiga oma esindaja, kes võib olla kas taotluse esitanud osalisriigi või mõne kolmanda osalisriigi kodanik, vaatlejana erakorralise inspekteerimise juurde;
b) «Kontroll-lisa» kohaselt võimaldab inspekteeritav osalisriik vaatlejale juurdepääsu;
c) inspekteeritav osalisriik võtab üldjuhul pakutud vaatleja vastu, vastasel korral fikseeritakse keeldumine lõpparuandes.

13. Taotlev osalisriik annab taotluse kohapealseks erakorraliseks inspekteerimiseks üheaegselt üle nii täitevnõukogule kui ka peadirektorile koheseks menetlemiseks.

14. Peadirektor teeb viivitamata kindlaks taotluse vastavuse «Kontroll-lisa» X (A) osa lõikes 4 sätestatule, ja vajaduse korral aitab osalisriigil inspekteerimistaotluse sellekohaselt vormistada. Kui inspekteerimistaotlus vastab nõuetele, algavad erakorralise inspekteerimise ettevalmistused.

15. Peadirektor edastab inspekteerimistaotluse inspekteeritavale osalisriigile hiljemalt 12 tundi enne inspekteerimisrühma planeeritud saabumist sisenemispunkti.

16. Pärast inspekteerimistaotluse kättesaamist hoiab täitevnõukogu ennast kursis peadirektori asjakohase tegevusega ning jälgib asjade arengut kogu inspektsiooni vältel. Kuid täitevnõukogu seisukohad ei peata inspektsioonimenetlust.

17. Täitevnõukogu võib 12 tunni jooksul inspekteerimistaotluse kättesaamisest oma kõigi liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega hääletada erakorralise inspekteerimise vastu, kui ta leiab, et inspekteerimistaotlus on põhjendamatu, kahjulik või ületab selgelt konventsiooni piire vastavalt lõikes 8 sätestatule. Kumbki asjaomane pool sellest hääletamisest osa ei võta. Kui täitevnõukogu hääletab erakorralise inspektsiooni vastu, peatatakse ettevalmistused, loobutakse edasistest sammudest ning informeeritakse sellest osalisriike.

18. Peadirektor annab mandaadi erakorraliseks inspekteerimiseks. Nimetatud mandaat vastab sisuliselt lõigetes 8 ja 9 nimetatud inspekteerimistaotlusele, kuid on sõnastatud imperatiivselt.

19. Erakorraline inspekteerimine viiakse läbi kooskõlas «Kontroll-lisa» X osaga või, keemiarelva oletatava kasutamise korral, kooskõlas «Kontroll-lisa» XI osaga. Inspekteerimisrühm lähtub oma tegevuses erapooletuse, efektiivsuse ja õigeaegsuse põhimõttest.

20. Inspekteeritav osalisriik abistab inspekteerimisrühma erakorralise inspekteerimise ajal ja aitab kaasa nende ülesande täitmisele. Kui inspekteeritav osalisriik soovib «Kontroll-lisa» X osa C peatüki kohaselt näidata, et ta järgib käesolevat konventsiooni, siis teise võimalusena täieliku ja igakülgse juurdepääsu kõrval püüab ta inspekteerimisrühmaga konsulteerides jõuda kokkuleppele konventsiooni järgimist kinnitavate faktide tuvastamise meetodites.

21. Inspekteerimisrühma lõpparuanne sisaldab nii inspekteerimise tulemusi kui ka inspekteerimiseks loodud tingimuste, koostöö taseme ja iseloomu hinnangut. Peadirektor edastab inspekteerimisrühma lõpparuande viivitamatult asjaomastele osalisriikidele, täitevnõukogule ning kõigile teistele osalisriikidele. Pärast asjaomastelt osalisriikidelt vastuste saamist edastab peadirektor need viivitamatult täitevnõukogule. Ka teiste osalisriikide asjakohased seisukohad võib saata peadirektorile. Seejärel saadetakse need kõigile osalisriikidele.

22. Täitevnõukogu vaatab kooskõlas oma volituste ja ülesannetega inspekteerimisrühma lõpparuande läbi niipea, kui see esitatakse, ja teatab:
a) kas on ilmnenud konventsioonirikkumisi;
b) kas taotlus ei ole ületanud konventsiooni piire; ja
c) kas kuritarvitati õigust esitada erakorralise inspekteerimise taotlus.

23. Kui täitevnõukogu, jäädes oma volituste ja ülesannete raamidesse, jõuab järeldusele, et lõikest 22 lähtudes on vajalik edasine tegutsemine, võtab ta olukorra lahendamiseks ja konventsiooni järgimiseks vajalikud meetmed, tehes sealhulgas ka erisoovitusi konverentsile. Taotluse esitamise õiguse kuritarvituse korral otsustab täitevnõukogu, kas taotluse esitanud osalisriik peab hüvitama erakorralise inspekteerimisega seotud rahalised kulutused.

24. Taotluse esitanud osalisriigil ja inspekteeritud osalisriigil on õigus osaleda arutelul. Täitevnõukogu informeerib arutelu tulemustest osalisriike ja konverentsi järgmist istungit.

25. Kui täitevnõukogu on teinud konverentsile erisoovitusi, kaalub viimane tegutsemisvõimalusi artikli XII kohaselt.

Artikkel X. Abi ja kaitse keemiarelvade vastu

1. Käesolevas artiklis tähendab mõiste «abi» osalisriikidele antava keemiarelvade vastase kaitse koordineerimist ja pakkumist, sisaldades inter alia järgmist: detektoreid ja alarmisüsteeme, kaitsevarustust, degaseerimisvarustust ja -vahendeid, meditsiinilisi antidoode ja nende kasutamisõpetusi ning nõuandeid kõigi nende kaitsemeetmete kohta.

2. Käesolev konventsioon ei piira osalisriikide õigust läbi viia uuringuid, välja töötada, toota, omandada, edastada või kasutada keemiarelvadevastase kaitse vahendeid käesolevas konventsioonis keelustamata eesmärkidel.

3. Osalisriik kohustub soodustama keemiarelvadevastase kaitse vahendeid käsitleva teaduslik-tehnilise informatsiooni, varustuse ja materjali maksimaalset vahetust ja võib ka ise selles vahetuses osaleda.

4. Riiklike kaitseprogrammide enamaks avalikustamiseks annab osalisriik tehnilisele sekretariaadile igal aastal informatsiooni oma programmi kohta konverentsi läbi vaadatud ja kinnitatud korra kohaselt, järgides artikli VIII lõike 21 punkti i.

5. Tehniline sekretariaat koostab 180 päeva jooksul, arvates käesoleva konventsiooni jõustumisest, andmepanga, mis sisaldab vabalt kättesaadavat informatsiooni keemiarelvadevastase kaitse erinevate vahendite kohta ja samuti osalisriikide antud informatsiooni. Iga osalisriik, kes selleks soovi avaldab, võib nimetatud informatsiooni kasutada.

Tehniline sekretariaat osutab oma võimaluste piires osalisriigi palve korral ka ekspertabi ja aitab osalisriigil välja selgitada, kuidas viimane võiks rakendada oma keemiarelvadevastase kaitsevõime arendamise ja täiustamise programme.

6. Käesolev konventsioon lubab osalisriikidel paluda ja anda abi vastastikku ning sõlmida eraldi hädaabi korraldamise kokkuleppeid teiste osalisriikidega.

7. Osalisriik kohustub kaasa lööma organisatsiooni abiprogrammides, valides selleks järgnevatest tegevustest ühe või mitu:
a) andma oma osa konverentsi poolt selle esimesel istungil loodavasse vabatahtlikku abistamisfondi;
b) sõlmima, kui võimalik, siis 180 päeva jooksul, arvates käesoleva konventsiooni tema suhtes jõustumisest, organisatsiooniga kokkuleppeid, millega kohustub taotluse korral abi andma;
c) deklareerima 180 päeva jooksul, arvates käesoleva konventsiooni tema suhtes jõustumisest, millist abi ta võiks anda organisatsiooni taotluse korral. Kui osalisriik ei ole hiljem võimeline deklareeritud abi tagama, on ta siiski kohustatud osutama käesolevas lõikes ette nähtud abi.

8. Osalisriigil on õigus paluda ja saada lõigetes 9, 10 ja 11 sätestatud korra kohaselt abi ja kaitset keemiarelva kasutamise või sellega ähvardamise korral, kui ta leiab, et:
a) tema vastu on kasutatud keemiarelva;
b) rahutuste laialiajamisel kasutatavat toimeainet on kasutatud tema vastu sõjapidamises; või
c) mõni riik ähvardab teda tegevusega, mis on I artikliga osalisriikidele keelatud.

9. Vastaval informatsioonil põhinev palve esitatakse peadirektorile, kes edastab selle viivitamatult täitevnõukogule ja kõigile osalisriikidele. Peadirektor edastab palve viivitamatult osalisriikidele, kes on vabatahtlikult andnud nõusoleku kooskõlas lõike 7 punktidega b ja c palve kättesaamisest 12 tunni jooksul pakkuda hädaabi keemiarelvade kasutamise või rahutuste laialiajamisel kasutatavate toimeainete sõjapidamises kasutamise korral, või humanitaarabi seda vajavale osalisriigile keemiarelva või rahutuste laialiajamisel kasutatavate toimeainete sõjapidamises kasutamise tõsise ohu korral. Peadirektor algatab palve kättesaamisest 24 tunni jooksul juurdluse, et koostada edasine tegevuskava. Ta viib juurdluse lõpule 72 tunni jooksul ja saadab aruande täitevnõukogule. Kui juurdluse lõpuleviimiseks on vaja veel lisaaega, esitatakse vahearuanne sama tähtaja jooksul. Juurdluseks taotletav lisaaeg ei tohi ületada 72 tundi. Kuid seda võib edaspidi pikendada samade ajavahemike kaupa. Iga lisaaja lõpul esitatakse aruanded täitevnõukogule. Lähtudes esitatud palvest ja selles toodud informatsioonist, tuvastatakse juurdluse käigus faktid ning määratakse kindlaks täiendava abi ning vajatava kaitse liik ja ulatus.

10. Täitevnõukogu tuleb kokku juurdlusaruande kättesaamisest 24 tunni jooksul, et kaaluda olukorda, ning järgneva 24 tunni jooksul võtab lihthäälteenamusega vastu otsuse, kas kohustada tehnilist sekretariaati andma täiendavat abi. Tehniline sekretariaat edastab juurdlusaruande ning täitevnõukogu vastu võetud otsuse viivitamatult kõigile osalisriikidele ja asjaomastele rahvusvahelistele organisatsioonidele. Kui täitevnõukogu otsustab abi anda, korraldab peadirektor selle viivitamata. Selleks võib peadirektor teha koostööd palve esitanud osalisriigi, teiste osalisriikide ja asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega. Osalisriigid teevad abi tagamiseks kõik võimaliku.

11. Kui käimasolevatest juurdlustest või muudest usaldusväärsetest allikatest saadav informatsioon annab küllaldased tõendid selle kohta, et keemiarelvade kasutamine on nõudnud ohvreid ning kiire tegutsemine on hädavajalik, teatab peadirektor sellest kõigile osalisriikidele ja võtab meetmeid korraldamaks hädaabi andmist, kasutades varusid, mis konverents on tema käsutusse andnud selliste ootamatute olukordade puhuks. Peadirektor hoiab täitevnõukogu kursis, milliseid samme on astutud käesoleva lõike kohaselt.

Artikkel XI. Majanduslik-tehniline areng

1. Käesoleva konventsiooni sätteid rakendatakse nii, et see ei takistaks osalisriikide majanduslikku ja tehnilist arengut ega rahvusvahelist keemiaalast koostööd käesolevas konventsioonis keelustamata eesmärkidel, sealhulgas rahvusvahelist teaduslik-tehnilise teabe vahetamist ning kemikaalide, nende tootmis-, töötlemis- või kasutamisvahendite vahetust käesolevas konventsioonis keelustamata eesmärkidel.

2. Käesoleva konventsiooni sätete alusel, arvestades rahvusvahelise õiguse põhimõtteid ja kehtivaid norme:
a) on osalisriikidel õigus individuaalselt või kollektiivselt uurida kemikaale, neid välja töötada, toota, omandada, säilitada, edastada ning kasutada;
b) kohustuvad osalisriigid soodustama kemikaalide ning varustuse ja teaduslik-tehnilise teabe vahetust, mis on seotud keemiateaduse arendamise ja rakendamisega käesolevas konventsioonis keelustamata eesmärkidel, ning omavad õigust sellises vahetuses osaleda;
c) kaotavad osalisriigid omavahel kõik piirangud, sealhulgas mis tahes rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevad kitsendused, mis ei ole kooskõlas käesoleva konventsiooni alusel võetud kohustustega ja mis piiravad või takistavad kaubandust ning teaduse ja tehnoloogiaalasete teadmiste arengut ja edendamist keemiateaduse saavutuste kasutamiseks tööstuses, põllumajanduses, teadusuuringutes, meditsiinis, farmaatsias ning muudel rahumeelsetel eesmärkidel;
d) ei kasuta osalisriigid käesolevat konventsiooni selleks, et võtta selle alusel meetmeid, mis ei ole ette nähtud ega lubatud käesolevas konventsioonis ega kasuta ka ühtki teist rahvusvahelist kokkulepet käesoleva konventsiooniga kooskõlastamata eesmärkide nimel;
e) kohustuvad osalisriigid vaatama läbi oma kemikaalidega kauplemist käsitlevad siseriiklikud aktid, et viia need kooskõlla käesoleva konventsiooni eesmärkide ja sihtidega.

Artikkel XII.Olukorra lahendamise ja konventsiooni järgimise tagamise meetmed, kaasa arvatud sanktsioonid

1. Konverents võtab vajalikud meetmed alljärgnevate lõigete 2, 3 ja 4 kohaselt, et kindlustada käesoleva konventsiooni järgimine, lahendada ja heastada konventsiooni sätetega vastuolus olev mis tahes olukord. Kaaludes käesoleva lõike kohaseid tegutsemisvõimalusi, arvestab konverents täitevnõukogu informatsiooni ja soovitusi.

2. Juhul kui täitevnõukogu on palunud osalisriigil võtta meetmeid konventsiooni mittejärgimisest tekkinud problemaatilise olukorra lahendamiseks ja kui osalisriik ei suuda täita palvet ettenähtud tähtaja jooksul, võib konverents täitevnõukogu soovitusel inter alia piirata osalisriigile käesoleva konventsiooniga antud õigusi ja privileege või need tühistada, kuni riik võtab vajalikud meetmed, et täita käesolevast konventsioonist tulenevaid kohustusi.

3. Juhul kui käesoleva konventsiooni, eelkõige artikli I alusel keelatud tegevus tõsiselt takistab käesoleva konventsiooni eesmärkide ja sihtide saavutamist, võib konverents soovitada osalisriikidele kollektiivseid meetmeid kooskõlas rahvusvahelise õigusega.

4. Eriti tõsistel juhtudel teatab konverents sellest ÜRO Peaassambleele ja ÜRO Julgeolekunõukogule, edastades ka asjakohase informatsiooni ja järeldused.

Artikkel XIII. Seos teiste rahvusvaheliste kokkulepetega

Käesolevas konventsioonis sätestatut ei saa tõlgendada nii, et see piiraks või kahjustaks osalisriikide kohustusi, mis on võetud 17. juunil 1925 Genfis allakirjutatud lämmatavate, mürk- või muude gaaside ja bakterioloogiliste relvade sõja ajal kasutamise keelustamise protokolliga ning 10. aprillil 1972 Londonis, Moskvas ja Washingtonis allakirjutatud bakterioloogiliste (bioloogiliste) ja toksiinrelvade väljatöötamise, tootmise ja varumise keelustamise ning nende hävitamise konventsiooniga.

Artikkel XIV. Vaidluste lahendamine

1. Käesoleva konventsiooni rakendamisel või tõlgendamisel tekkivad vaidlused lahendatakse kooskõlas käesoleva konventsiooni asjaomaste sätetega ja vastavalt ÜRO põhikirjale.

2. Kui kahe või enama osalisriigi vahel või ühe või enama osalisriigi ning organisatsiooni vahel on tekkinud vaidlus seoses käesoleva konventsiooni rakendamise või tõlgendamisega, konsulteerivad pooled omavahel, et kiiresti leida vaidluse lahendus läbirääkimiste teel või muude rahumeelsete vahenditega poolte endi valikul, näiteks asjaomaste käesoleva konventsiooni organite poole pöördumine, vastastikune kokkulepe, vaidluse esitamine Rahvusvahelisele Kohtule kooskõlas kohtu statuudiga. Asjaomased osalisriigid hoiavad täitevnõukogu kursis astutavate sammudega.

3. Täitevnõukogu võib kaasa aidata vaidluse lahendamisele tema poolt sobivaiks peetud vahenditega, sealhulgas võimaldades pooltel kohtuda neutraalsel pinnal, kutsudes vaidluse poolteks olevaid osalisriike asuma vaidlust lahendama nende endi valitud meetodil ja aidates määratleda kokkulepitud toimingute sooritamiseks tähtaja.

4. Konverents vaatab läbi osalisriikide või täitevnõukogu edastatud vaidlusküsimused. Vajaduse korral asutab või volitab konverents organid, kelle ülesandeks on vaidluste lahendamine artikli VIII lõike 21 punkti f kohaselt.

5. Nii konverentsil kui ka täitevnõukogul on õigus ÜRO Peaassamblee volituse alusel paluda Rahvusvaheliselt Kohtult soovitusliku iseloomuga arvamust organisatsiooni tegevust käsitleva mis tahes juriidilise küsimuse kohta. Sel eesmärgil sõlmitakse organisatsiooni ja ÜRO vahel kokkulepe artikli VIII lõike 34 punkti a kohaselt.

6. Käesolev artikkel ei välista artiklis IX sätestatut, olukorra lahendamiseks võetavaid meetmeid ega konventsiooni järgimist käsitlevaid sätteid, sh sanktsioone lubavaid sätteid.

Artikkel XV. Parandused

1. Osalisriik võib teha käesoleva konventsiooni parandusettepanekuid. Osalisriik võib pakkuda ka muudatusi käesoleva konventsiooni lisadesse lõike 4 kohaselt. Parandusettepanekute korral kehtib lõigetes 2 ja 3 sätestatud kord. Lõikes 4 sätestatud muudatusettepanekute kohta kehtib lõikes 5 sätestatud kord.

2. Parandusettepaneku tekst esitatakse peadirektorile, kes saadab selle osalisriikidele ja depositaarile. Parandusettepaneku vaatab läbi vaid paranduskonverents. Selline paranduskonverents kutsutakse kokku juhul, kui osalisriikidest üks kolmandik või enam teatavad peadirektorile hiljemalt 30 päeva möödumisel teate saamisest, et nad toetavad ettepaneku läbivaatamist. Paranduskonverents peetakse viivitamatult konverentsi korralise istungi järel, kui palve esitanud osalisriigid ei ole palunud kutsuda istung kokku varem. Ühelgi juhul ei peeta paranduskonverentsi enne 60 päeva möödumist parandusettepaneku edastamisest.

3. Parandused jõustuvad kõigi osalisriikide suhtes 30 päeva möödumisel päevast, mil kõik allpool toodud punktis b viidatud osalisriigid on deponeerinud oma ratifitseerimis- või vastuvõtmisdokumendid:
a) kui need on paranduskonverentsil vastu võetud kõigi osalisriikide enamuse poolthäältega ja ilma ühegi vastuhääleta; ja
b) kui need on ratifitseerinud või vastu võtnud kõik paranduskonverentsil poolt hääletanud osalisriigid.

4. Selleks, et kindlustada käesoleva konventsiooni ajakohasus ja rakendatavus, tehakse selle lisadesse muudatused lõike 5 kohaselt juhul, kui pakutud muudatused on vaid haldusalase või tehnilise iseloomuga. Kõik muudatused «Kemikaalide lisasse» tehakse lõike 5 kohaselt. «Konfidentsiaalsuse lisa» A- ja C-peatükki, «Kontroll-lisa» X osa ja neid «Kontroll-lisa» I osa definitsioone, mis on seotud vaid erakorralise kontrolliga, ei saa lõike 5 kohaselt muuta.

5. Lõikes 4 loetletud muudatusettepanekud tehakse vastavalt järgmisele korrale:
a) muudatusettepanekute tekst edastatakse koos vajaliku informatsiooniga peadirektorile; osalisriik ja peadirektor võib esitada lisainformatsiooni ettepanekule hinnangu andmiseks; peadirektor teatab viivitamatult kõigist sellistest ettepanekutest ja informatsioonist kõigile osalisriikidele, täitevnõukogule ja depositaarile;
b) hiljemalt 60 päeva möödumisel ettepaneku laekumisest annab peadirektor hinnangu, kuidas see ettepanek võiks mõjutada käesoleva konventsiooni sätteid ja nende rakendamist ning edastab sellise informatsiooni kõigile osalisriikidele ja täitevnõukogule;
c) täitevnõukogu vaatab ettepaneku läbi, kasutades kogu talle kättesaadavat informatsiooni, sealhulgas vaadates, kas ettepanek täidab lõike 4 tingimusi; hiljemalt 90 päeva möödumisel ettepaneku laekumisest esitab täitevnõukogu oma soovituse koos asjaomaste selgitustega kõigile osalisriikidele läbivaatamiseks; osalisriigid teatavad selle kättesaamisest 10 päeva jooksul;
d) kui täitevnõukogu soovitab kõigil osalisriikidel ettepanek vastu võtta, siis loetakse see kinnitatuks, kui ükski osalisriik ei ole soovituse kättesaamisest 90 päeva jooksul sellele vastuseisu avaldanud; kui täitevnõukogu soovitab ettepaneku tagasi lükata, loetakse see tagasilükatuks, kui ükski osalisriik ei ole soovituse kättesaamisest 90 päeva jooksul sellele vastuseisu avaldanud;
e) kui täitevnõukogu soovitust ei võeta punktis d sätestatud korras vastu, käsitletakse ettepaneku suhtes tehtavat otsust, sealhulgas ka selle vastavust lõike 4 tingimustele, põhiküsimusena konverentsi järgmisel istungil;
f) peadirektor teatab kõigile osalisriikidele ja depositaarile kõigist käesoleva lõike alusel tehtavatest otsustest;
g) selle korra järgi kinnitatud muudatused jõustuvad kõigi osalisriikide suhtes 180 päeva möödumisel kuupäevast, mil peadirektor on teatanud nende kinnitamisest, kui täitevnõukogu pole soovitanud ega konverents otsustanud kehtestada teist tähtaega.

Artikkel XVI. Kestus ja loobumine

1. Käesolev konventsioon on sõlmitud tähtajatuna.

2. Igal osalisriigil on oma riiklikust suveräänsusest tulenevalt õigus käesoleva konventsiooni liikmeskonnast välja astuda, kui ta otsustab, et konventsiooni valdkonnaga seonduvad erakorralised sündmused on ohustanud tema riigi põhihuve. Ta teatab oma otsusest kõigile osalisriikidele, täitevnõukogule, depositaarile ja ÜRO Julgeolekunõukogule 90 päeva ette. Sellises teates viitab ta tema põhihuve ohustanud sündmustele.

3. Osalisriigi käesoleva konventsiooni liikmeskonnast väljaastumine ei mõjuta kuidagi kohustust jätkata rahvusvahelise õiguse, eelkõige Genfi 1925. a protokolli asjaomaste sätetega võetud kohustuste täitmist.

Artikkel XVII. Lisade staatus

Lisad moodustavad käesoleva konventsiooni lahutamatu osa. Iga viide käesolevale konventsioonile tähendab ka viidet tema lisadele.

Artikkel XVIII. Allakirjutamine

Käesolev konventsioon on enne jõustumist avatud allakirjutamiseks kõigile riikidele.

Artikkel XIV. Ratifitseerimine

Käesolev konventsioon kuulub ratifitseerimisele allakirjutanud riikide poolt nende põhiseaduslike protseduuride kohaselt.

Artikkel XX. Ühinemine

Riik, kes ei kirjuta käesolevale konventsioonile alla enne selle jõustumist, võib ühineda sellega igal ajal pärast selle jõustumist.

Artikkel XXI. Jõustumine

1. Käesolev konventsioon jõustub 180 päeva möödumisel 65. ratifitseerimisdokumendi deponeerimisest, kuid igal juhul mitte enne kui selle allakirjutamiseks avamisest kahe aasta pärast.

2. Riikide suhtes, kes deponeerivad oma ratifitseerimis- või ühinemisdokumendid pärast käesoleva konventsiooni jõustumist, jõustub see 30. päeval pärast nende ratifitseerimis- või ühinemisdokumentide deponeerimist.

Artikkel XXII. Reservatsioonid

Käesoleva konventsiooni artiklite suhtes ei saa teha reservatsioone. Käesoleva konventsiooni lisade suhtes ei saa teha reservatsioone, mis ei ole kooskõlas konventsiooni eesmärkide ja sihtidega.

Artikkel XXIII. Depositaar

Käesoleva konventsiooni depositaariks on määratud ÜRO peasekretär, kes inter alia:
a) teatab viivitamatult kõigile allakirjutanud ja ühinenud riikidele igast allakirjutamisest, igast ratifitseerimis- või ühinemisdokumendi deponeerimisest ja käesoleva konventsiooni jõustumise kuupäevast ning muude teadete laekumisest;
b) saadab käesoleva konventsiooni nõuetekohaselt tõestatud koopiad kõigi allakirjutanud ja ühinenud riikide valitsustele; ja
c) registreerib käesoleva konventsiooni vastavalt ÜRO põhikirja artiklile 102.

Artikkel XXIV. Autentsed tekstid

Käesolev konventsioon, mille araabia-, hiina-, inglis-, prantsus-, vene- ja hispaaniakeelsed tekstid on võrdselt autentsed, deponeeritakse ÜRO peasekretäri juurde.
Ülaltoodu kinnituseks on täievolilised esindajad käesolevale konventsioonile alla kirjutanud.
Koostatud 13. jaanuaril 1993 Pariisis.

 

KEMIKAALIDE LISA

A. Juhendid kemikaalide nimekirjade kohta
1. nimekirja juhend

1. Otsustamisel, kas mürkkemikaal või lähteaine kuulub 1. nimekirja, lähtutakse järgmistest kriteeriumidest:
a) aine on välja töötatud, toodetud, varutud või kasutatud II artiklis defineeritud keemiarelvana;
b) aine ohustab muul viisil käesoleva konventsiooni eesmärki ja otstarvet oma suure kasutuspotentsiaali tõttu käesoleva konventsiooniga keelustatud tegevuseks, sest on täidetud vähemalt üks järgnevatest tingimustest:
   i) aine keemiline struktuur on ligilähedane teistele 1. nimekirjas loetletud mürkkemikaalidele, ning tal on, või eeldatavasti on, nendega võrreldavad omadused;
   ii) ainel on nii surmava või halvava mürgisuse aste kui ka muud omadused, mis võimaldavad seda kasutada keemiarelvana;
   iii) ainet võib kasutada lähteainena 1. nimekirjas sisalduva mürkkemikaali tootmise ainsas tehnoloogilises lõppastmes, sõltumata sellest, kas see toimub rajatises, laskemoonas või mujal;
c) ainel puudub või on vähene käesoleva konventsiooniga keelustamata kasutusala.

2. nimekirja juhend

2. Otsustamisel, kas 1. nimekirjas mittesisalduv mürkkemikaal või 1. nimekirjas sisalduva mürkkemikaali lähteaine või 2. nimekirja A osas sisalduv kemikaal tuleb võtta 2. nimekirja, lähtutakse järgmistest kriteeriumidest:
a) aine ohustab oluliselt käesoleva konventsiooni eesmärki ja otstarvet, sest tal on nii surmava või halvava mürgisuse aste kui ka muud omadused, mis võimaldavad seda kasutada keemiarelvana;
b) ainet võib kasutada lähteainena 1. nimekirjas või 2. nimekirja A osas sisalduva kemikaali tootmise lõppastme keemilistes reaktsioonides;
c) aine ohustab oluliselt käesoleva konventsiooni eesmärki ja otstarvet oma tähtsuse tõttu 1. nimekirjas või 2. nimekirja A osas sisalduva kemikaali tootmisel;
d) ainet ei toodeta suurtes kaubanduslikes kogustes käesoleva konventsiooniga keelustamata eesmärkidel.

3. nimekirja juhend

3. Otsustamisel, kas teistes nimekirjades mittesisalduv mürkkemikaal või lähteaine tuleb võtta 3. nimekirja, lähtutakse järgmistest kriteeriumidest:
a) ainet on toodetud, varutud või kasutatud kui keemiarelva;
b) aine ohustab muul viisil käesoleva konventsiooni eesmärki ja otstarvet, sest tal on nii surmava või halvava mürgisuse aste kui ka muud omadused, mis võimaldavad seda kasutada keemiarelvana;
c) aine ohustab käesoleva konventsiooni eesmärki ja otstarvet oma tähtsuse tõttu 1. nimekirjas või 2. nimekirja B osas sisalduva ühe või mitme kemikaali tootmisel;
d) ainet võidakse toota suurtes kaubanduslikes kogustes käesoleva konventsiooniga keelustamata eesmärkidel.

B. Kemikaalide nimekirjad

Järgnevates nimekirjades on loetletud kemikaalid ja nende lähteained. Käesoleva konventsiooni rakendamise huvides kirjeldatakse nimekirjades kemikaale kontrollmeetmete võtmise otstarbel vastavalt «Kontroll-lisale». Need nimekirjad ei sisalda keemiarelva artikli II lõike 1 punktis a sätestatud definitsiooni.

(Kõikjal, kus on viidatud dialküleeritud kemikaalide gruppidele, millele järgneb sulgudes alküülrühmade loetelu, loetakse kõigi võimalike alküülrühmade kombinatsioonidega kemikaalid kuuluvaks vastavasse nimekirja, välja arvatud juhul, kui neid pole otseselt erandina välja arvatud. 2. nimekirja A osa tärniga märgistatud kemikaalid kuuluvad erideklareerimisele ja -kontrollimisele vastavalt «Kontrolli lisa» VII osale.)

 

1. nimekiri (CAS registri number)
A. Mürkkemikaalid:
1) O-alküül (kuni C10 alküülid, sh ka tsükloalküülid)
alküül (metüül, etüül, n-propüül või isopropüül) fosfonofluoridaadid [alküül (metüül, etüül, n-propüül või isopropüül)-fluorofosfiinhappe O-alküül (kuni C10 alküülid) estrid]
näiteks sariin: O-isopropüülmetüülfosfonofluoridaat (metüülfluorofosfiinhappe isopropüülester) (107-44-8)
somaan: O-pinakolüülmetüülfosfonofluoridaat (metüülfluorofosfiinhappe pinakolüülester) (96-64-0)
2) O-alküül (kuni C10 alküülid, sh ka tsükloalküülid)
N,N-dialküül (metüül, etüül, n-propüül või isopropüül) fosforamidotsüanidaadid [tsüano-N,N-dialküül (metüül, etüül, n-propüül või isopropüül) aminofosfiinhappe O-alküül (kuni C10 alküülid) estrid]
näiteks tabuun: O-etüül N,N-dimetüülfosforamidotsüanidaat  tsüano(N,Ndimetüülamino)fosfiinhappe etüülester (77-81-6)
3) O-alküül (H või kuni C10 alküülid, sh ka tsükloalküülid)
S-2-dialküül (metüül, etüül, n-propüül või isopropüül)aminoetüülalküül (metüül, etüül, n-propüül või isopropüül) fosfonotiolaat ja vastavad alküleeritud ja protoneeritud soolad
näiteks VX: O-etüül S-2 diisopropüülaminoetüülmetüül-fosfonotiolaat (50782-69-9)
3) Väävlisisaldusega «sinepigaasid»:
2-kloroetüülklorometüülsulfiid (2625-76-5)
Sinepigaas (ipriit): bis(2-kloroetüül)sulfiid (505-60-2)
Bis(2-kloroetüültio)metaan (63869-13-6)
Poolteist-sinepigaas: 1,2-bis(2-kloroetüültio)etaan (3563-36-8)
1,3-bis(2-kloroetüültio)-n-propaan (63905-10-2)
1,4-bis(2-kloroetüültio)-n-butaan (142868-93-7)
1,5-bis(2-kloroetüültio)-n-propaan (142868-94-8)
Bis(2-kloroetüültiometüül)eeter (63918-90-1)
O-sinepigaas: bis(2-kloroetüültioetüül)eeter (63918-89-8)
5) Ljuisiidid
Ljuisiit 1: 2-klorovinüüldikloroarsiin (541-25-3)
Ljuisiit 2: bis(2-klorovinüül)kloroarsiin (40334-69-8)
Ljuisiit 3: tris(2-klorovinüül)arsiin (40334-70-1)
6) Lämmastikusisaldusega «sinepid»:
HN1: bis(2-kloroetüül)etüülamiin (538-07-8)
HN2: bis(2-kloroetüül)metüülamiin (51-75-2)
HN3: tris(2-kloroetüül)amiin (555-77-1)
7) Saksitoksiin (35523-89-8)
8) Ritsiin (9009-86-3)
B. Lähteained:
9) Alküül (metüül, etüül, n-propüül või isopropüül)-fosfonüüldifluoriidid
näiteks DF: metüülfosfonüüldifluoriid (676-99-3)
10) O-alküül (H või kuni C10, sh ka tsükloalküül) O-2-dialküül (metüül, etüül, n-propüül või isopropüül)-aminoetüülalküül (metüül, etüül, n-propüül või isopropüül)-fosfoniidid ja vastavad alküleeritud või protoneeritud soolad
näiteks QL: O-etüül O-2-diisopropüülaminoetüülmetüülfosfoniit (57856-11-8)
11) Klorosariin: O-isopropüülmetüülfosfonokloridaat (1445-76-7)
12) Klorosomaan: O-pinakolüül-metüülfosfonokloridaat (7040-57-5)
2. nimekiri
A. Mürkkemikaalid:
1) Amiton: O-O-dietüül S-[2-(dietüül-amino)etüül]fosforotiolaat ja vastavad alküleeritud või protoneeritud soolad (78-53-5)
2) PFIB: 1,1,3,3,3-pentafluoro-2-(trifluorometüül)-1-propeen (382-21-8)
3) BZ: 3-kinoklidinüülbensülaat (*) (6581-06-2)
B. Lähteained:
4) Kemikaalid, välja arvatud nimekirjas 1 loetletud, mis sisaldavad metüül-, etüül- või propüülrühmaga (normaalne või iso-) seotud ühe fosforiaatomi, kuid mitte enamaid süsinikuaatomeid

näiteks: metüülfosfonüüldikloriid
dimetüül-metüülfosfonaat

(676-97-1)
(756-79-6)
Erandina välja arvatud: fonofos: O-etüül-S-fenüületüülfosfonotiolotionaat (944-22-9)
5) N,N-dialküül (metüül, etüül, n-propüül või isopropüül)-fosforamiidi dihalogeenid
6) Dialküül (metüül, etüül, n-propüül või isopropüül)- N,N-dialküül (metüül, etüül, n-propüül või isopropüül)-fosforamidaadid
7) Arseentrikloriid (7784-34-1)
8) 2,2-difenüül-2-hüdroksüäädikhape (76-93-7)
9) 3-kinoklidinool (1619-34-7)
10) N,N-dialküül (metüül, etüül, n-propüül või isopropüül) aminoetüül-2-kloriidid ja vastavad protoneeritud soolad
11) N,N-dialküül (metüül, etüül, n-propüül või isopropüül) aminoetaan-2-oolid ja vastavad protoneeritud soolad
Erandina välja arvatud: N,N-dimetüülaminoetanool ja vastavad protoneeritud soolad (108-01-0)
N,N-dietüülaminoetanool ja vastavad protoneeritud soolad (100-37-8)
12) N,N-dialküül (metüül, etüül, n-propüül või isopropüül) aminoetaan-2-tioolid ja vastavad protoneeritud soolad
13) Tiodiglükool: bis(2-hüdroksüetüül)sulfiid (111-48-8)
14) Pinakolüülalkohol: 3,3-dimetüülbutaan-2-ool (464-07-3)
3. nimekiri
A. Mürkkemikaalid:
1) Fosgeen: karbonüüldikloriid (75-44-5)
2) Tsüaankloriid (506-77-4)
3) Vesiniktsüaniid (74-90-8)
4) Kloorpikriin: trikloronitrometaan (76-06-2)
B. Lähteained
5) Fosforoksükloriid (10025-87-3)
6) Fosfortrikloriid (7719-12-2)
7) Fosforpentakloriid (10026-13-8)
8) Trimetüülfosfit (121-45-9)
9) Trietüülfosfit (122-52-1)
10) Dimetüülfosfit (868-85-9)
11) Dietüülfosfit (762-04-9)
12) Väävelmonokloriid (10025-67-9)
13) Vääveldikloriid (10545-99-0)
14) Tionüülkloriid (7719-09-7)
15) Etüüldietanoolamiin (139-87-7)
16) Metüüldietanoolamiin (105-59-9)
17) Trietanoolamiin (102-71-6)

 

LISA KONFIDENTSIAALSE INFORMATSIOONI KAITSE KOHTA
(Konfidentsiaalsuse lisa)

A. Konfidentsiaalse informatsiooni käitlemise üldpõhimõtted

1. Kohustus kaitsta konfidentsiaalset informatsiooni kehtib nii tsiviil- kui ka militaartegevuse ja -objektide kontrolli suhtes. Artiklis VIII sätestatud üldkohustuste kohaselt organisatsioon:
a) taotleb vaid minimaalses mahus informatsiooni ja andmeid, mis on vajalikud käesolevast konventsioonist tulenevate kohustuste õigeaegseks ja tõhusaks täitmiseks;
b) võtab vajalikud meetmed, et tehnilise sekretariaadi inspektorid ja muud töötajad vastaksid võimekuse, kompetentsuse ja usaldatavuse kõrgeimatele nõuetele;
c) koostab käesoleva konventsiooni ellurakendamise kokkulepped ja eeskirjad ning määratleb võimalikult täpselt informatsiooni, millele osalisriik võimaldab organisatsioonil juurde pääseda.

2. Peadirektor vastutab otseselt konfidentsiaalse informatsiooni kaitse eest. Peadirektor kehtestab tehnilisele sekretariaadile konfidentsiaalse informatsiooni käitlemise range korra vastavalt järgnevatele juhistele:
a) informatsioon loetakse konfidentsiaalseks, kui:
   i) selle määratleb konfidentsiaalsena osalisriik, kellelt informatsioon saadi ja keda see informatsioon puudutab; või
   ii) vastavalt peadirektori arvamusele selle loata avaldamine võib põhjendatult tekitada kahju osalisriigile, keda see informatsioon puudutab, või käesoleva konventsiooni rakendusmehhanismile;

b) kõik tehnilise sekretariaadi saadud andmed ja dokumendid hindab tehnilise sekretariaadi asjaomane allüksus, et määrata, kas neis sisaldub konfidentsiaalset informatsiooni. Osalisriikidele esitatakse regulaarselt informatsioon, mida nad nõuavad, et veenduda teiste osalisriikide jätkuvast käesoleva konventsiooni nõuete täitmisest. Need andmed sisaldavad:
   i) osalisriikide artiklite III, IV, V ja VI kohaselt esitatud esialgseid ja aastaaruandeid ja deklaratsioone vastavalt «Kontroll-lisale»;
   ii) kontrollimise tulemuste ja tõhususe üldaruandeid; ja
   iii) osalisriikidele käesoleva konventsiooni kohaselt esitatavat informatsiooni.

c) organisatsiooni saadud käesoleva konventsiooni rakendamisega seotud informatsiooni ei avaldata ega tehta muul viisil teatavaks, välja arvatud järgmistel juhtudel:
   i) üldinformatsiooni käesoleva konventsiooni rakendamise kohta võib koguda ja avalikustada vastavalt konverentsi või täitevnõukogu otsusele;
   ii) avalikustada võib mis tahes informatsiooni osalisriigi nõusolekul, keda see informatsioon puudutab;
   iii) konfidentsiaalseks liigitatud informatsiooni saab organisatsioon avalikustada ainult vastavuses protseduuridega, mis kindlustavad avalikustamise range kooskõla konventsioonist tulenevate vajadustega. Need protseduurid arutab läbi ja kiidab heaks konverents artikli VIII lõike 21 punkti i kohaselt;

d) konfidentsiaalsete andmete või dokumentide delikaatsuse aste määratakse üldkriteeriumide alusel, mis kindlustab nende õige käsitluse ja kaitse. Selleks luuakse liigitussüsteem, mis arvestades asjaomast konventsiooni ettevalmistustööd, kindlustab informatsiooni jaotamise õigetesse konfidentsiaalsuskategooriatesse ja informatsiooni konfidentsiaalsuse õigustatud kestuse. Liigitussüsteemi paindliku rakendamisega kaitstakse osalisriikide õigusi konfidentsiaalse informatsiooni andmisel. Konverents lähtub liigitussüsteemi väljatöötamisel ja kinnitamisel artikli VIII lõike 21 punktist i;

e) konfidentsiaalset informatsiooni hoitakse kindlalt organisatsiooni ruumides. Mõned andmed ja dokumendid võivad olla hoiul osalisriigi riiklikus asutuses. Delikaatset informatsiooni, mis muu hulgas sisaldab rajatise inspekteerimiseks vajalikke fotosid, plaane või muid dokumente, võib hoida selle rajatise lukustatavas kohas;

f) tehniline sekretariaat hoiab ja käitleb informatsiooni rajatise kohta sellisel kujul, mis ei võimalda rajatist otseselt identifitseerida, silmas pidades vajadust käesoleva konventsiooni kontrollisätteid tõhusalt rakendada;

g) rajatisest võib kaasa võtta minimaalselt konfidentsiaalset informatsiooni, arvestades siiski vajadusega käesoleva konventsiooni kontrollisätteid õigeaegselt ja tõhusalt rakendada; ja

h) juurdepääs konfidentsiaalsele informatsioonile peab olema korraldatud vastavalt selle konfidentsiaalsusastmele. Organisatsioonisisene konfidentsiaalse informatsiooni levik peab rangelt piirduma isikutega, kellele selle teadmine on vajalik.

3. Peadirektor annab igal aastal konverentsile aru konfidentsiaalse informatsiooni käitlemise korra täitmisest tehnilises sekretariaadis.

4. Osalisriik käitleb organisatsioonilt saadud informatsiooni vastavalt selle konfidentsiaalsusastmele. Vajaduse korral annab osalisriik üksikasjaliku selgituse nimetatud informatsiooni käitlemise kohta.

B. Tehnilise sekretariaadi personali teenistusse võtmine ja juhendamine

5. Personali töölevõtmise tingimused peavad olema sellised, et oleks tagatud konfidentsiaalsele informatsioonile juurdepääs ja selle käitlemine kooskõlas peadirektori poolt vastavalt A jaole kehtestatud protseduuridega.

6. Iga tehnilise sekretariaadi ametikoha kohta peab olema ametijuhend, milles on määratletud konfidentsiaalsele informatsioonile juurdepääsu ulatus, kui see on asjaomasel ametikohal vajalik.

7. Peadirektor, inspektorid ja muud personali liikmed ei tohi pärast töösuhte lõppemist avaldada vastava volituseta isikule konfidentsiaalset informatsiooni, mida nad on vallanud oma ametikohustusi täites. Nad ei tohi edastada ühelegi riigile, organisatsioonile ega isikule väljaspool tehnilist sekretariaati informatsiooni, millele neil oli juurdepääs seoses oma tegevusega mis tahes osalisriigi suhtes.

8. Oma kohustuste täitmisel taotlevad inspektorid ainult sellist informatsiooni ja andmeid, mis on neile vajalikud oma mandaadile vastavate kohustuste täitmiseks. Nad ei tohi talletada juhuslikult nende poolt kogutud informatsiooni, mis pole seotud käesoleva konventsiooni täitmise kontrolliga.

9. Tehniline sekretariaat sõlmib personaliga individuaalsed konfidentsiaalsuskaitselepingud kehtivusega töösuhte ajaks ja viieks aastaks pärast töösuhte lõppemist.

10. Informatsioonilekete ärahoidmiseks tuleb inspektoreid ja personali asjakohaselt nõustada ja neile meelde tuletada julgeolekukaalutlusi ja võimalikke karistusi informatsioonilekke korral.

11. Kavatsetavast juurdepääsuloa andmisest teatatakse osalisriigile vähemalt 30 päeva enne töötajale juurdepääsu võimaldamist konfidentsiaalsele informatsioonile, mis viitab tegevusele osalisriigi territooriumil või mis tahes muus osalisriigi jurisdiktsiooni või kontrolli all olevas paigas. Inspektorite puhul on see nõue täidetud teatamisega kavatsetavast ametissenimetamisest.

12. Inspektorite ja mis tahes muu tehnilise sekretariaadi personali töö hindamisel pööratakse erilist tähelepanu töötaja kohta peetavas toimikus sisalduvale teabele konfidentsiaalse informatsiooni kaitse kohta.

C. Meetmed sensitiivsete seadeldiste kaitseks ja konfidentsiaalsete andmete avaldamise vältimiseks kohapealse kontrollimise ajal

13. Osalisriigid võivad võtta oma äranägemisel meetmeid, mida nad peavad vajalikuks konfidentsiaalsuse kaitseks, tingimusel et nad tõestavad asjaomaste artiklite ja «Kontroll-lisa» täitmist. Osalisriik võib inspektsiooni vastu võttes määratleda varustust, dokumentatsiooni või piirkondi, mida ta peab delikaatseks ja inspektsiooni eesmärkide jaoks kõrvaliseks.

14. Inspekteerimisrühmad peavad juhinduma printsiibist viia läbi kohapealne inspektsioon võimalikult vähese sekkumisega, samas täites oma ülesande efektiivselt ja õigeaegselt. Nad kaaluvad ettepanekuid, mida inspektsiooni vastuvõttev osalisriik võib teha inspektsiooni mis tahes etapil delikaatsete keemiarelvastusse mittepuutuvate seadmete või informatsiooni kaitseks.

15. Inspekteerimisrühmad peavad rangelt järgima asjaomaste artiklite ja lisade sätteid, millest inspektsioon juhindub, täielikult täitma sensitiivsete seadeldiste kaitse nõudeid ning vältima konfidentsiaalse informatsiooni teatavakssaamist.

16. Kokkulepete ja rajatislepingute väljatöötamisel tuleb osutada asjakohast tähelepanu konfidentsiaalse informatsiooni kaitse nõudele. Kokkulepe üksikrajatiste inspektsiooniprotseduuride kohta sisaldab üksikasjaliku erikorra, milles määratakse rajatise piirkonnad, kuhu inspektoritele on juurdepääs lubatud, kohapealsed konfidentsiaalse informatsiooni hoiukohad, kokkulepitud piirkondades toimuva inspekteerimise ulatuse põhjalikkuse, proovide võtmise ja nende analüüsi, juurdepääsu arhiividokumentidele ning mõõteriistade ja pideva seireseadmete kasutamise.

17. Iga inspektsiooni järel koostatav aruanne sisaldab ainult käesoleva konventsiooni täitmise seisukohast olulisi fakte. Aruannet käsitletakse vastavalt juhistele, mille organisatsioon on kehtestanud konfidentsiaalse informatsiooni käitlemiseks. Vajaduse korral töödeldakse aruandes sisalduv informatsioon vähem delikaatsele kujule enne tehnilisest sekretariaadist ja inspekteeritud osalisriigist väljasaatmist.

D. Konfidentsiaalsuse rikkumise või väidetava rikkumise korral ettenähtud protseduurid

18. Peadirektor kehtestab konfidentsiaalsuse rikkumise või väidetava rikkumise korral vajalikud täitmisele kuuluvad protseduurid, arvestades konverentsi soovitusi, mis on vastu võetud ja heaks kiidetud vastavalt artikli VIII lõike 21 punktile i.

19. Peadirektor jälgib individuaalsete konfidentsiaalsuskaitselepingute täitmist. Kui peadirektor leiab piisavad tõendid konfidentsiaalse informatsiooni kaitse rikkumise kohta ning kui osalisriigi arvates on konfidentsiaalsuse rikkumine aset leidnud, laseb peadirektor viivitamatult alustada uurimist.

20. Peadirektor rakendab asjakohaseid karistus- või distsiplinaarmeetmeid töötaja suhtes, kes on rikkunud kohustust kaitsta konfidentsiaalset informatsiooni. Tõsisema rikkumise korral võib peadirektor tühistada kohtuliku immuniteedi.

21. Osalisriigid teevad võimaluste piires peadirektoriga koostööd ja abistavad teda iga konfidentsiaalsuse rikkumise või väidetava rikkumise uurimisel, ning juhul, kui rikkumine on tõestatud, asjakohaste abinõude rakendamisel.

22. Organisatsioon ei vastuta tehnilise sekretariaadi liikme sooritatud konfidentsiaalsuse rikkumise eest.

23. Rikkumiste puhul, mis puudutavad nii osalisriiki kui ka sekretariaati, antakse juhtum arutamiseks konfidentsiaalsust käsitlevate lahkarvamuste lahendamise komisjonile, mis allub konverentsile. Komisjoni liikmed määrab konverents. Komisjoni koosseisu ja töökorda määravad juhised võtab konverents vastu esimesel istungjärgul.

 

RAKENDUS- JA KONTROLL-LISA
(Kontroll-lisa)

Sisukord
I osa. MÕISTED
II osa. KONTROLLIMISE ÜLDJUHISED
A. Inspektorite ja inspektsiooniassistentide määramine
B. Privileegid ja immuniteedid
C. Kehtiv kord
   Sisenemispunktid
   Erilennukite kasutamise kord
   Haldusmeetmed
   Lubatud varustus
D. Inspektsioonieelne tegevus
   Eelteatavimine
   Inspekteeritava osalisriigi või vastuvõtva riigi territooriumile sisenemine ja liikumine inspekteeritavale objektile
   Inspektsioonieelne briifing
E. Inspekteerimine
   Üldjuhised
   Ohutus
   Side
   Inspekteerimisrühma ja inspekteeritava osalisriigi õigused
   Proovide võtmine, nende käitlemine ja analüüs
   Inspektsiooni kestuse pikendamine
   Inspektsioonijärgne briifing
F. Lahkumine
G. Aruanded
H. Üldsätete kohaldamine
III osa. KONTROLLMEETMETE ÜLDSÄTTED VASTAVALT ARTIKLITELE IV, V JA ARTKLI VI LÕIKELE 3
A. Esialgsed inspektsioonid ja rajatislepingud
B. Kehtiv kord
C. Inspektsioonieelne tegevus
IV osa (A). KEEMIARELVADE HÄVITAMINE JA SELLE KONTROLL VASTAVALT ARTIKLILE IV
A. Deklaratsioonid
   Keemiarelvade deklaratsioonid
   Deklaratsioonid keemiarelvade kohta vastavalt artikli III lõike 1 punkti a alapunktile iii
   Deklaratsioonid varasemate vastuvõtmiste ja edastamiste kohta
   Keemiarelvade hävitamise üldplaani esitamine
B. Meetmed hoiukohtade suletuse tagamiseks ja nende ettevalmistamine
C. Hävitamine
   Keemiarelvade hävitamise printsiibid ja meetodid
   Hävitamise kord
   Hävitamise vahetähtaegade muutmine
   Hävitamise lõpptähtaja edasilükkamine
   Hävitamise detailsed aastaplaanid
   Hävitamise aastaaruanded
D. Kontroll
   Keemiarelvade deklaratsioonide kontroll kohapealse inspektsiooni teel
   Hoiukohtade süstemaatiline kontroll
   Inspektsioonid ja reidid
   Keemiarelvade hävitamise süstemaatiline kontroll
   Keemiarelva hävitusrajatistes asuvad keemiarelva hoiurajatised
   Süstemaatilised kohapealsed kontrollimeetmed keemiarelva hävitusrajatistes
IV osa (B). VANAD JA MAHAJÄETUD KEEMIARELVAD
A. Üldosa
B. Vanade keemiarelvade režiim
C. Mahajäetud keemiarelvade režiim
V osa.KEEMIARELVADE TOOTMISRAJATISTE HÄVITAMINE JA SELLE KONTROLL VASTAVALT ARTIKLILE V
A. Deklaratsioonid
   Deklaratsioonid keemiarelva tootmisrajatiste kohta
   Deklaratsioonid keemiarelva tootmisrajatiste kohta vastavalt artikli III lõike 1 punkti c alapunktile iii
   Deklaratsioonid varasemate vastuvõtmiste ja edastamiste kohta
   Hävitamise üldplaanide esitamine
   Hävitamise aastaplaanide ja aastaaruannete esitamine
B. Hävitamine
   Keemiarelva tootmisrajatise hävitamise üldpõhimõtted
   Keemiarelva tootmisrajatise sulgemispõhimõtted ja meetodid   
   Keemiarelva tootmisrajatise hävituseelne tehnohooldus
   Keemiarelva tootmisrajatise keemiarelva hävitusrajatiseks ajutise ümberseadistamise põhimõtted ja meetodid
   Keemiarelva tootmisrajatise hävitamise põhimõtted ja meetodid
   Hävitamise kord
   Hävitamise detailplaanid
   Detailplaanide uuesti läbivaatamine
C. Kontroll
   Keemiarelva tootmisrajatiste deklaratsioonide kontrollimine kohapealse inspektsiooni teel
   Keemiarelva tootmisrajatiste süstemaatiline kontroll ja nende tegevuse peatamine
   Keemiarelva tootmisrajatiste hävitamise kontroll
   Keemiarelva tootmisrajatise keemiarelva hävitusrajatiseks ajutise ümberseadistamise kontroll
D. Keemiarelva tootmisrajatiste ümberseadistamine käesoleva konventsiooni alusel keelustamata otstarbeks
   Ümberseadistamise taotlemise protseduur
   Ümberseadistamise otsustamiseelsed toimingud
   Ümberseadistamistingimused
   Konverentsi ja täitevnõukogu otsused
   Ümberseadistamise detailplaanid
   Detailplaanide uuesti läbivaatamine
VI osa. KÄESOLEVA KONVENTSIOONI ARTIKLI VI ALUSEL KEELUSTAMATA TEGEVUS
1. nimekirja kemikaalide ja nende kemikaalidega seotud rajatiste režiim
A. Üldsätted
B. Edastamine
C. Tootmine
   Tootmise üldprintsiibid
   Üksik väiketootmisrajatis
   Muud rajatised
D. Deklaratsioonid
   Üksik väiketootmisrajatis
   Muud lõigetes 10 ja 11 nimetatud rajatised
E. Kontroll
   Üksik väiketootmisrajatis
   Muud lõigetes 10 ja 11 nimetatud rajatised
VII osa. KÄESOLEVA KONVENTSIOONI ARTIKLI VI ALUSEL KEELUSTAMATA TEGEVUS
2. nimekirja kemikaalide ja nende kemikaalidega seotud rajatiste režiim
A. Deklaratsioonid
   Riigi koondandmete deklaratsioonid
2. nimekirja kemikaale tootvate, töötlevate või tarbivate kombinaatide deklaratsioonid
   Deklaratsioonid keemiarelvastuse otstarbeks varem toodetud 2. nimekirja kemikaalide kohta
   Informatsioon osalisriikidele
B. Kontroll
   Üldsätted
   Inspektsiooni eesmärk
   Esialgsed inspektsioonid
   Inspektsioonid
   Inspektsiooniprotseduur
   Inspektsioonist eelteavitamine
C. Üleandmine käesoleva konventsiooniga mitteühinenud riikidele
VIII osa. KÄESOLEVA KONVENTSIOONI ARTIKLI VI ALUSEL KEELUSTAMATA TEGEVUS
3. nimekirja kemikaalide ja nende kemikaalidega seotud rajatiste režiim
A. Deklaratsioonid
   Riigi koondandmete deklaratsioonid
3. nimekirja kemikaale tootvate kombinaatide deklaratsioonid
   Deklaratsioonid keemiarelvastuse otstarbeks varem toodetud 3. nimekirja kemikaalide kohta
   Informatsioon osalisriikidele
B. Kontroll
   Üldsätted
   Inspektsiooni eesmärgid
   Inspektsiooniprotseduurid
   Inspektsioonist eelteavitamine
C. Edastamine käesoleva konventsiooniga mitteühinenud riikidele
IX osa. KÄESOLEVA KONVENTSIOONI ARTIKLI VI ALUSEL KEELUSTAMATA TEGEVUS
   Muude kemikaalide tootmisrajatiste režiim
A. Deklaratsioonid
   Muude kemikaalide tootmisrajatiste nimekiri
   Tehnilise sekretariaadi osutatav abi
   Informatsioon osalisriikidele
B. Kontroll
   Üldsätted
   Inspektsiooni eesmärgid
   Inspektsiooniprotseduurid
   Inspektsioonist eelteavitamine
C. Peatüki B kohaldamine ja uuesti läbivaatamine
   Kohaldamine
   Uuesti läbivaatamine
X osa. ARTIKLI IX KOHASELT KORRALDATAVAD ERAKORRALISED INSPEKTSIOONID
A. Inspektorite ja inspektsiooniassistentide määramine ja valik
B. Inspektsioonieelne tegevus
   Eelteavitamine
   Inspekteeritava osalisriigi või vastuvõtva riigi territooriumile sisenemine
   Alternatiivne lõpliku perimeetri määramine
   Asukoha kontrollimine
   Objekti kindlustamine, väljapääsude jälgimine
   Inspektsioonieelne briifing ja inspektsiooniplaan
   Tegevus perimeetril
C. Inspekteerimine
   Üldjuhised
   Piiratud juurdepääs
   Vaatleja
   Inspektsiooni kestus
D. Inspektsioonijärgne tegevus
   Lahkumine
   Aruanded
XI osa. KEEMIARELVA VÄIDETAVA KASUTAMISE JUHTUDE UURIMINE
A. Üldosa
B. Inspektsioonieelne tegevus
   Uurimistaotlus
   Eelteavitamine
   Inspekteerimisrühma määramine
   Inspekteerimisrühma lähetamine
   Briifingud
C. Inspekteerimine
   Juurdepääs
   Proovide võtmine
   Inspekteeritava ala laiendamine
   Inspektsiooni kestuse pikendamine
   Vestlused
D. Aruanded
   Protseduurid
   Sisu
E. Käesoleva konventsiooniga mitteühinenud riigid

 

I osa. MÕISTED

1. «Lubatud varustus» tähendab seadeldisi ja instrumente, mis on vajalikud inspekteerimisrühma tööks ja mille tehniline sekretariaat on sertifitseerinud käesoleva lisa II osa lõike 27 järgi koostatud eeskirjade kohaselt. Sellise varustuse hulka võivad kuuluda ka inspekteerimisrühma kasutatavad kantseleitarbed või salvestusmaterjalid.

2. «Hoone» artiklis II nimetatud keemiarelva tootmisrajatise mõistes tähendab nii eriotstarbelist kui ka standardhoonet.

a) «Eriotstarbeline hoone» tähendab:
i) ehitist, sealhulgas maa-alust ehitist, mis sisaldab eriseadmestikku tootmiseks või täitmiseks;
ii) ehitist, sealhulgas maa-alust ehitist, mille eritunnused eraldavad seda ehitisest, mida tavaliselt kasutatakse käesoleva konventsiooni alusel keelustamata kemikaalide tootmiseks või nendega täitmiseks.

b) «Standardhoone» tähendab ehitist, sealhulgas maa-alust ehitist, mis on ehitatud selliste rajatiste tööstusnorme järgides, kus ei toodeta artikli II lõike 8 punkti a alapunktis i nimetatud või korrodeerivaid kemikaale.

3. «Erakorraline inspektsioon» tähendab rajatise või paiga inspekteerimist, mis asub osalisriigi jurisdiktsiooni või kontrolli all oleval territooriumil, ja mida nõuab teine osalisriik artikli IX lõigete 8–25 kohaselt.

4. «Diskreetne orgaaniline kemikaal» tähendab kemikaali, mis kuulub keemiliste ühendite klassi, kuhu kuuluvad kõik süsinikühendid, välja arvatud selle oksiidid, sulfiidid ja metallkarbonaadid, ja mis identifitseeritakse kemikaali nimetuse ja struktuurvalemi järgi, kui see on teada, ning Chemical Abstracts Service'i registrinumbri järgi, kui see on omistatud.

5. «Varustus» artiklis II nimetatud keemiarelva tootmisrajatise mõistes tähendab eri- ja standardvarustust.

a) «Erivarustus» tähendab:
i) peatootmisliini, kuhu kuuluvad reaktorid või toote sünteesimis-, eraldamis- või puhastamisseadmed, samuti seadmed, mida kasutatakse otseselt soojuse ülekandmiseks tehnoloogilises lõppastmes, nagu reaktorites või toote separaatorites, ning muu seadmestik, mis on kokku puutunud artikli II lõike 8 punkti a alapunktis i määratletud kemikaaliga, või mis rajatise töölerakendamise korral oleks kokku puutunud sellise kemikaaliga;
ii) keemiarelva täitmismasinaid;
iii) muid seadmeid, mis on projekteeritud, valmistatud või paigaldatud keemiarelva tootmiseks ja mis erinevad rajatise sisseseadest, mis on ehitatud artikli II lõike 8 punkti a alapunktis i määratletud kemikaale või korrodeerivaid kemikaale mittetootvate rajatiste tööstusnormide järgi. Näiteks kõrge niklisisaldusega või muust erilisest korrosioonikindlast materjalist valmistatud seadmed; erilised jäätmete kontrolli- ja käitlemis-, õhu filtreerimis- või lahustite regenereerimisseadmed; erilised kinnised ümbrised ja ohutustehnilised varjed; ebastandardne laboriseadmestik keemiarelvastuses kasutatavate mürkkemikaalide analüüsiks; eriotstarbelised protsesside juhtimispaneelid; või eriseadmete tagavaraosad.

b) «Standardvarustus» tähendab:
i) tootmisseadmestikku, mis on keemiatööstuses üldkasutatav ja mis ei kuulu erivarustuse hulka;
ii) muid keemiatööstuses kasutatavaid tavaseadmeid, nagu tuletõrjevarustus, valve- ja julgeoleku/tööohutusotstarbelised jälgimisseadmed, meditsiiniline ja laborivarustus või sidevahendid.

6. «Rajatis» artikli VI mõistes tähendab tööstusobjekti, mis on järgnevalt määratletud («kombinaat», «tehas» ja «allüksus»).

a) «Kombinaat» (käitis, vabrik) tähendab üht või mitut lokaalset ühendatud tehast vahepealsete haldusastmetega, mis on sama haldusjuhtimise all ja millel on ühine infrastruktuur, nagu:
i) haldus- ja muud osakonnad;
ii) remondi- ja hooldustöökojad;
iii) meditsiinikeskus;
iv) olmerajatised;
v) analüütiline kesklabor;
vi) uurimis- ja väljatöötamislaborid;
vii) tsentraalne roiskvee ja jäätmete käitlemispaik; ja
viii) laoruumid.

b) «Tehas» (tootmisrajatis, tsehh) tähendab suhteliselt iseseisvat piirkonda, ehitist või hoonet, millel on vähemalt üks tootmisüksus koos abi- ja lisainfrastruktuuriga, nagu:
i) väike haldusosakond;
ii) tooraine ja valmistoodete lao- ja käitlemispaik;
iii) roiskvee ja jäätmete käitlemis/töötlemispaik;
iv) kontroll- ja analüütiline labor;
v) esmaabiteenistus koos meditsiinipunktiga; ja
vi) arvestusdokumentatsioon deklareeritud kemikaalide ja nende toorainete või neist saadud keemiatoodete territooriumile liikumise, selle läbimise ja sealt väljumise kohta.

c) «Allüksus» (tootmis-, töötlemisüksus) tähendab kemikaali tootmis-, töötlemis- või tarbimisseadmestikku, kaasa arvatud mahutid ja nende sisseseaded.

7. «Rajatisleping» on osalisriigi ja organisatsiooni vaheline kokkulepe rajatise kohta, mis artiklite IV, V ja VI kohaselt kuuluvad kontrollimisele kohapeal.

8. «Vastuvõttev riik» tähendab riiki, mille territooriumil asuvad teise konventsiooni osalisriigi rajatised või tööstuspiirkonnad, mis kuuluvad konventsiooni järgi inspekteerimisele.

9. «Riigisisene eskort» tähendab isikuid, kelle inspekteeritav osalisriik ja soovi korral vastuvõttev riik on määranud saatma ja abistama inspekteerimisrühma riigisviibimise perioodil.

10. «Riigisviibimise periood» tähendab perioodi inspekteerimisrühma sisenemispunkti jõudmisest riiki saabumisel kuni selle punkti läbimiseni riigist lahkumisel.

11. «Esialgne inspektsioon» tähendab rajatise esimest kohapealset inspekteerimist, et kontrollida artiklite III, IV, V ja VI ning käesoleva lisa kohaselt esitatud deklaratsioone.

12. «Inspekteeritav osalisriik» tähendab osalisriiki, mille territooriumil või mille jurisdiktsiooni või kontrolli all oleval alal inspekteeritakse käesoleva konventsiooni kohaselt, või osalisriiki, mille rajatist või tööstuspiirkonda vastuvõtva riigi territooriumil taoliselt inspekteeritakse; kuid ei tähenda osalisriiki, mis vastab käesoleva lisa II osa lõike 21 määratlusele.

13. «Inspektsiooniassistent» tähendab isikut, kelle tehniline sekretariaat vastavalt käesoleva lisa II osa peatükile A on määranud inspektoritele abiks inspekteerimise või reidi ajal, nagu meditsiini-, julgestus- või halduspersonal ja tõlgid.

14. «Inspektsioonimandaat» tähendab peadirektori antud inspektsioonijuhiseid inspekteerimisrühmale.

15. «Inspektsioonikäsiraamat» tähendab inspekteerimise lisatoimingute kogumikku, mille on koostanud tehniline sekretariaat.

16. «Inspektsiooniobjekt» tähendab inspekteeritavat rajatist või piirkonda, mis on määratletud asjaomases rajatislepingus, inspekteerimistaotluses, -mandaadis või alternatiivse või lõpliku perimeetrini laiendatud inspekteerimistaotluses.

17. «Inspekteerimisrühm» tähendab inspektorite ja inspektsiooniassistentide rühma, kelle peadirektor on nimetanud inspektsiooni läbiviimiseks.

18. «Inspektor» tähendab isikut, kelle tehniline sekretariaat on käesoleva lisa II osa peatükis A kehtestatud protseduuride kohaselt määranud inspekteerima või reidi teostama vastavalt käesolevale konventsioonile.

19. «Tüüpleping» tähendab dokumenti, milles on määratletud osalisriigi ja organisatsiooni vahel käesoleva lisa kontrollisätete täitmiseks sõlmitava lepingu üldvorm ja sisu.

20. «Vaatleja» tähendab taotluse esitanud osalisriigi või kolmanda osalisriigi esindajat erakorralise inspektsiooni vaatlemiseks.

21. «Perimeeter» tähendab erakorralise inspektsiooni puhul inspektsiooniobjekti kas geograafiliste koordinaatidega määratud või kaardil tähistatud välispiiri.
a) «Taotletud perimeeter» tähendab inspektsiooniobjekti perimeetrit, mis on määratud vastavalt käesoleva lisa X osa lõikele 8;
b) «Alternatiivne perimeeter» tähendab inspektsiooniobjekti perimeetrit, mille inspekteeritav osalisriik on määranud alternatiivselt taotletud perimeetrile; see peab vastama käesoleva lisa X osa lõikes 17 esitatud nõuetele;
c) «Lõplik perimeeter» tähendab inspektsiooniobjekti lõplikku perimeetrit, milles inspekteerimisrühm ja inspekteeritav osalisriik on kokku leppinud vastavalt käesoleva lisa X osa lõigetele 16–21;
d) «Deklareeritud perimeeter» tähendab rajatise välispiiri, mis on deklareeritud vastavalt artiklitele III, IV, V ja VI.

22. «Inspektsiooniperiood» artikli IX mõistes tähendab ajavahemikku inspekteerimisrühmale juurdepääsu võimaldamisest inspektsiooniobjektile kuni sealt lahkumiseni, millest on maha arvatud enne ja pärast kontrollimist toimunud briifingute aeg.

23. «Inspektsiooniperiood» artiklite IV, V ja VI mõistes tähendab ajavahemikku inspekteerimisrühma saabumisest inspektsiooniobjektile kuni sealt lahkumiseni, millest on maha arvatud enne ja pärast kontrollimist toimunud briifingute aeg.

24. «Sisenemispunkt»/«väljumispunkt» tähendab paika, mis on määratud inspekteerimisrühmale käesoleva konventsiooni kohase inspekteerimise eesmärgil riiki sisenemiseks või lahkumiseks pärast oma ülesande täitmist.

25. «Taotlev osalisriik» tähendab vastavalt artiklile IX erakorralist inspektsiooni taotlenud osalisriiki.

26. «Tonn» tähendab meetermõõdustikus kasutatavat tonni, s.o 1000 kg.

 

II osa. KONTROLIIMISE ÜLDJUHISED

A. Inspektorite ja inspektsioonassistentide määramine

1. Käesoleva konventsiooni jõustumisest hiljemalt 30 päeva pärast edastab tehniline sekretariaat kirjalikult kõigile osalisriikidele inspekteerimisrühma määramiseks esitatud inspektorite ja inspektsiooniassistentide nimed, kodakondsuse ja auastmed ning nende kvalifikatsiooni ja erialase töökogemuse kirjelduse.

2. Osalisriik teatab määramiseks esitatud inspektorite ja inspektsiooniassistentide nimekirja kättesaamisest viivitamatult. Osalisriik teavitab tehnilist sekretariaati kirjalikult oma nõusolekust iga inspektori ja inspektsiooniassistendi määramise kohta nimekirja kättesaamise teate edastamisest hiljemalt 30 päeva pärast. Iga nimekirjas olev inspektor ja inspektsiooniassistent loetakse määratuks, kui osalisriik ei teata kirjalikult tema määramisega mittenõustumisest nimekirja kättesaamisest hiljemalt 30 päeva pärast. Osalisriik võib lisada keeldumise põhjuse.

Mittenõustumise korral ei osale määramiseks esitatud inspektor või inspektsiooniassistent temaga mittenõustumisest teatanud osalisriigi territooriumil või mujal selle osalisriigi jurisdiktsiooni või kontrolli all oleval alal teostataval kontrollimisel. Vajaduse korral esitab tehniline sekretariaat ettepanekuid esialgse nimekirja täiendamise kohta.

3. Käesoleva konventsiooni alusel kontrollivad ainult määratud inspektorid ja inspektsiooniassistendid.

4. Vastavalt lõikele 5 on osalisriigil õigus igal ajal esitada protest juba määratud inspektori või inspektsiooniassistendi vastu. Osalisriik peab teatama sellest tehnilisele sekretariaadile kirjalikult. Ta võib lisada ka protesti põhjuse. Protest jõustub selle tehnilises sekretariaadis kättesaamisest 30 päeva pärast. Tehniline sekretariaat informeerib viivitamatult asjaomast osalisriiki inspektori või inspektsiooniassistendi määramise tühistamisest.

5. Osalisriik, keda on teavitatud inspektsioonist, ei saa taotleda ühegi sellesse inspekteerimisrühma määratud, nimekirjas oleva inspektori ega inspektsiooniassistendi kõrvaldamist.

6. Inspektorite või inspektsiooniassistentide arv, kes on osalisriigi kontrollimiseks määratud ja kellega osalisriik on nõustunud, peab olema piisav, võimaldamaks vajaliku arvu inspektorite ja inspektsiooniassistentide kättesaadavust ja rotatsiooni.

7. Kui peadirektori arvates esitatud inspektorite või inspektsiooniassistentidega mittenõustumine takistab piisava arvu inspektorite või inspektsiooniassistentide määramist või muul viisil raskendab tehnilise sekretariaadi tööd, esitab peadirektor küsimuse täitevnõukogule.

8. Kui osutub vajalikuks või nõutavaks eelpool nimetatud inspektorite või inspektsiooniassistentide nimekirjade täiendamine, määratakse asendusinspektorid ja inspektsiooniassistendid sama korra alusel nagu esialgse nimekirja puhul.

9. Inspekteerimisrühma liikmed, kes inspekteerivad osalisriigi rajatist, mis asub teise osalisriigi territooriumil, määratakse kooskõlas käesolevas lisas kirjeldatud protseduuriga, mida rakendatakse nii inspekteeritava osalisriigi kui ka vastuvõtva osalisriigi suhtes.

B. Privileegid ja immuniteedid

10. Osalisriik peab inspektorite ja inspektsiooniassitentide nimekirja või selle muudatuste kättesaamisest teatamisest hiljemalt 30 päeva pärast andma korduvad sissesõidu/väljasõidu- ja/või transiitviisad ning muud taolised dokumendid, mis võimaldavad inspektoril või inspektsiooniassistendil siseneda nimetatud osalisriigi territooriumile ja seal viibida inspekteerimise otstarbel. Need dokumendid peavad kehtima vähemalt kaks aastat pärast tehnilisse sekretariaati laekumist.

11. Oma kohustuste tõhusaks täitmiseks tagatakse inspektoritele ja inspektsiooniassistentidele alapunktides ai sätestatud privileegid ja immuniteedid. Immuniteedid ja privileegid tagatakse inspekteerimisrühma liikmetele konventsiooni eesmärkide täitmiseks, mitte isiklikuks hüveks. Nimetatud privileegid ja immuniteedid tagatakse neile kogu ajavahemikuks inspekteeritava või vastuvõtva osalisriigi territooriumile saabumisest kuni lahkumiseni, ja ka edaspidi eelpool nimetatud ametikohustuste täitmisel sooritatud tegevuse suhtes.

a) Inspekteerimisrühma liikmetele tagatakse diplomaatilise esindaja isikupuutumatus vastavalt 18. aprilli 1961. a Viini diplomaatiliste suhete konventsiooni artiklile 29.

b) Käesoleva konventsiooni alusel inspekteeriva inspekteerimisrühma eluasemele ja ametiruumidele tagatakse samasugune puutumatus ja kaitse nagu diplomaatilise esindaja eluruumidele vastavalt Viini diplomaatiliste suhete konventsiooni artikli 30 lõikele 1.

c) Inspekteerimisrühma dokumendid ja kirjavahetus, sealhulgas salvestused, on puutumatud nagu kõigi diplomaatiliste esindajate dokumendid ja kirjavahetus vastavalt Viini diplomaatiliste suhete konventsiooni artikli 30 lõikele 2. Inspekteerimisrühmal on tehnilise sekretariaadiga sidepidamisel ðifrite kasutamise õigus.

d) Inspekteerimisrühma liikmetel kaasasolevad proovid ja lubatud varustus on vastavalt käesolevale konventsioonile puutumatud ja vabastatud kõigist tollimaksudest. Ohtlikke proove veetakse kehtestatud eeskirju järgides.

e) Inspekteerimisrühma liikmetele tagatakse samasugused immuniteedid nagu diplomaatilistele esindajatele vastavalt Viini diplomaatiliste suhete konventsiooni artikli 31 lõigetele 1, 2 ja 3.

f) Käesoleva konventsiooni alusel tegutsevad inspekteerimisrühma liikmed on vabastatud samadest lõivudest ja maksudest nagu diplomaatilised esindajad Viini diplomaatiliste suhete konventsiooni artikli 34 alusel.

g) Inspekteerimisrühma liikmetel lubatakse tuua inspekteeritava osalisriigi või vastuvõtva osalisriigi territooriumile tollimaksust või kaasnevatest maksudest vabastatult isiklikke tarbeesemeid, välja arvatud need, mille import või eksport on seadusega keelatud või mille suhtes kehtivad karantiinieeskirjad.

h) Inspekteerimisrühma liikmetele võimaldatakse samad valuutaomamis- ja rahavahetustingimused nagu välisriikide valitsuste esindajatele ajutiste ametlike missioonide ajal.

i) Inspekteerimisrühma liikmed ei tohi osaleda kutsealases ega äritegevuses isikliku kasu huvides ei inspekteeritava osalisriigi ega vastuvõtva riigi territooriumil.

12. Mitteinspekteeritavate osalisriikide territooriumilt läbisõidu ajaks tagatakse inspekteerimisrühma liikmetele samad privileegid ja immuniteedid nagu diplomaatilistele esindajatele Viini diplomaatiliste suhete konventsiooni artikli 40 lõike 1 kohaselt. Inspekteerimisrühma liikmetel kaasas olevatele dokumentidele ja kirjavahetusele, sealhulgas salvestustele, proovidele ja lubatud varustusele tagatakse privileegid ja immuniteedid lõike 11 punktide c ja d kohaselt.

13. Arvestades oma privileege ja immuniteete, on inspekteerimisrühma liikmed kohustatud järgima inspekteeritava osalisriigi ja vastuvõtva osalisriigi seadusi ja juhiseid ning inspektsioonimandaadi piires mitte vahele segama selle riigi siseasjadesse. Kui inspekteeritav või vastuvõttev osalisriik leiab, et käesolevas lisas määratletud privileege ja immuniteete on kuritarvitatud, konsulteerivad osalisriik ja peadirektor, et otsustada, kas kuritarvitamine on aset leidnud, ja kui nii leitakse, võetakse meetmed taolise kuritarvitamise kordumise vältimiseks.

14. Peadirektor võib tühistada inspekteerimisrühma liikmete kohtuliku vastutuse immuniteedi juhul, kui ta leiab, et immuniteet takistab õigusemõistmist ja sellest loobumine ei takista käesoleva konventsiooni järgimist. Immuniteedist loobumine peab olema alati selgelt väljendatud.

15. Vaatlejatele tagatakse samad privileegid ja immuniteedid nagu inspektoritele vastavalt käesolevale peatükile, välja arvatud lõike 11 punkti d kohased.

C. Kehtiv kord
Sisenemispunktid

16. Osalisriik määrab sisenemispunktid ja annab asjakohase informatsiooni tehnilisele sekretariaadile käesoleva konventsiooni tema suhtes jõustumisest hiljemalt 30 päeva pärast. Sisenemispunktide asukoht peab võimaldama inspekteerimisrühmal jõuda iga inspekteeritava objektini 12 tunni jooksul. Tehniline sekretariaat teavitab sisenemispunktide asukohtadest kõiki osalisriike.

17. Osalisriik võib muuta sisenemispunkte, teatades sellest tehnilisele sekretariaadile. Muutused jõustuvad teate tehnilisse sekretariaati saabumisest 30 päeva pärast, et oleks võimalik kõiki osalisriike neist teavitada.

18. Kui tehniline sekretariaat leiab, et õigeaegseks inspekteerimiseks pole piisavalt sisenemispunkte või osalisriigi soovitud sisenemispunktide muudatused takistaksid inspekteerimist, alustab tehniline sekretariaat asjaomase osalisriigiga konsultatsioone, et probleemi lahendada.

19. Juhul kui inspekteeritava osalisriigi rajatised või inspekteeritavad piirkonnad asuvad vastuvõtva osalisriigi territooriumil või kui sisenemispunktist inspekteeritava rajatise või piirkonnani jõudmiseks tuleb läbida teise osalisriigi territoorium, võib inspekteeritav osalisriik kasutada oma õigusi ja peab täitma kohustused inspektsiooni suhtes vastavalt käesolevale lisale. Vastuvõttev osalisriik peab kaasa aitama nimetatud rajatiste või piirkondade inspekteerimisele ja andma vajalikku abi, et inspekteerimisrühm saaks oma ülesanded täita õigel ajal ja tõhusalt. Osalisriigid, kelle territoorium tuleb inspekteeritava osalisriigi rajatiste või piirkondade inspekteerimiseks läbida, peavad läbisõitu igati hõlbustama.

20. Juhul kui inspekteeritava osalisriigi rajatised või inspekteeritavad piirkonnad on teise, konventsiooniga mitteühinenud riigi territooriumil, peab inspekteeritav osalisriik rakendama kõik vajalikud abinõud, et kindlustada nende rajatiste või piirkondade käesoleva lisa kohane inspekteerimine. Osalisriik, kelle rajatistest või piirkondadest vähemalt üks on konventsiooniga mitteühinenud riigi territooriumil, peab rakendama kõik vajalikud abinõud, et see riik võtaks vastu inspektorid ja inspektsiooniassistendid. Kui inspekteeritav osalisriik seda saavutada ei suuda, peab ta näitama, et on rakendanud selleks kõik vajalikud abinõud.

21. Juhul kui inspekteeritavad rajatised või piirkonnad asuvad osalisriigi territooriumil, kuid paigas, mis on konventsiooniga mitteühinenud riigi jurisdiktsiooni või kontrolli all, peab osalisriik rakendama kõik vajalikud abinõud, et kindlustada, nii nagu nõutakse inspekteeritavalt osalisriigilt ja vastuvõtvalt osalisriigilt, taoliste rajatiste ja piirkondade käesoleva lisa kohane inspekteerimine. Kui osalisriik ei suuda kindlustada juurdepääsu neile rajatistele või piirkondadele, peab ta näitama, et on rakendanud selleks kõik vajalikud abinõud. Käesolev lõige ei kehti juhul, kui inspekteeritavad rajatised või piirkonnad on osalisriigi omad.

Erilennukite kasutamise kord

22. Artikli IX kohaste ja muude inspektsioonide puhul, kus plaanikohast transporti kasutades ei ole võimalik õigel ajal sihtpunkti jõuda, võib inspekteerimisrühm kasutada tehnilisele sekretariaadile kuuluvat või tema üüritud lennukit. Osalisriigi suhtes konventsiooni jõustumisest hiljemalt 30 päeva pärast teatab osalisriik tehnilisele sekretariaadile plaaniväliste lendude jaoks alalise, diplomaatilise lennuloa numbri. Nimetatud lendudega toimetatakse inspekteerimisrühmi ja inspektsiooni varustust inspekteeritava objekti asukohamaale ja sealt ära. Lennumarsruudid määratud sisenemispunktini ja sealt välja peavad kulgema mööda tunnustatud rahvusvahelisi lennukoridore, milles osalisriigid ja tehniline sekretariaat on kokku leppinud enne diplomaatiliste lennulubade väljastamist.

23. Kui kasutatakse erilennukit, peab tehniline sekretariaat esitama inspekteeritavale osalisriigile riikliku asutuse kaudu lennuplaani, alates viimasest lennuväljast enne inspekteeritava objekti asukohariigi õhuruumi sisenemist kuni sisenemispunktini, seda vähemalt kuus tundi enne lennuki plaanitud lahkumisaega sellelt lennuväljalt. Lennuplaan esitatakse vastavalt Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni tsiviillennukite suhtes kehtivatele protseduuridele. Tehniline sekretariaat peab talle kuuluvate või tema üüritud lennukite lendude kohta lisama lennuplaani märkuste ossa alalise diplomaatilise lennuloa numbri ja asjakohase märke, mis identifitseerib lennuki kui inspektsioonilennuki.

24. Hiljemalt kolm tundi enne inspekteerimisrühma plaanitud lahkumist viimaselt lennuväljalt enne inspekteeritava riigi õhuruumi sisenemist peab inspekteeritav või vastuvõttev osalisriik kindlustama, et vastavalt lõikele 23 esitatud lennuplaan kinnitatakse, võimaldamaks inspekteerimisrühmal saabuda sisenemispunkti arvestatud ajal.

25. Inspekteeritav osalisriik peab võimaldama inspekteerimisrühma lennukile sisenemispunktis parkimiskoha, tagama julgeoleku, teeninduse ja kütusega varustamise vastavalt tehnilise sekretariaadi nõudele, kui viimane on lennuki omanik või rentija. Selliselt lennukilt ei võeta maandumis-, lahkumis- ega muud taolist maksu. Kütuse, julgeoleku tagamise ja teenindamise eest tasub tehniline sekretariaat.

Haldusmeetmed

26. Inspekteeritav osalisriik korraldab inspekteerimisrühmale tööks vajalikud tingimused. Nendeks on näiteks sidevahendite kasutamine, tõlketeenus vestluste läbiviimise ja muude ülesannete täitmiseks, transport, tööruumid, eluase, toitlustamine ja meditsiiniline teenindamine. Organisatsioon kompenseerib inspekteeritavale osalisriigile inspekteerimisrühma tekitatud kulud.

Lubatud varustus

27. Vastavalt lõikele 29 ei tohi inspekteeritav osalisriik teha inspekteerimisrühmale piiranguid inspekteeritavale objektile toodava varustuse suhtes, mis on kinnitatud lõike 28 kohaselt ja mis on tehnilise sekretariaadi otsusega tunnistatud vajalikuks inspekteerimisnõuete täitmisel. Tehniline sekretariaat koostab, vajaduse korral täiendab, lubatud varustuse nimekirja ning selle varustuse kohta käivad, käesoleva lisaga kooskõlas olevad eeskirjad. Lubatud varustuse nimekirja ja asjaomaste eeskirjade koostamisel arvestab tehniline sekretariaat kõiki ohutusaspekte kõigi rajatisteliikide suhtes, kus nimetatud varustust võidakse kasutada. Konverents arutab läbi ja kinnitab lubatud varustuse nimekirja vastavalt artikli VIII lõike 21 punktile i.

28. Varustus on tehnilise sekretariaadi järelevalve all, kes selle markeerib, kalibreerib ja kontrollib. Tehniline sekretariaat valib võimaluste piires välja varustuse, mis on välja töötatud nõutava inspektsiooniliigi jaoks. Markeeritud ja kontrollitud varustust kaitstakse eriti omavolilise ümbervahetamise vastu.

29. Planeeritud ajaplaani rikkumata on inspekteeritaval osalisriigil õigus üle vaadata varustus sisenemispunktis inspekteerimisrühma liikmete juuresolekul, s.o kontrollida inspekteeritava osalisriigi või vastuvõtva riigi territooriumile toodava või sealt väljaviidava varustuse samasust. Samasuse kontrolli hõlbustamiseks esitab tehniline sekretariaat dokumendid ja vahendid varustuse määratuse ja kinnitatuse tõendamiseks. Varustuse ülevaatus peab muu hulgas tõendama inspekteeritavale osalisriigile, et varustus vastab konkreetse inspektsiooniliigi jaoks kinnitatud varustuse kirjeldusele. Inspekteeritav osalisriik võib kõrvaldada varustuse, mis ei vasta nimetatud kirjeldusele, või varustuse, mil pole eelpool nimetatud tõendavaid dokumente ja vahendeid. Varustuse inspekteerimisprotseduurid arutab konverents läbi ja kinnitab vastavalt artikli VIII lõike 21 punktile i.

30. Kui inspekteerimisrühm peab vajalikuks kasutada tehnilisele sekretariaadile mittekuuluvat, objektil olevat varustust ja palub inspekteeritavat osalisriiki lubada seda kasutada, täidab inspekteeritav osalisriik palve talle võimalikus ulatuses.

D. Inspektsioonieelne tegevus
Eelteavitamine

31. Peadirektor teavitab osalisriiki inspekteerimiskavatsusest enne inspekteerimisrühma planeeritud saabumist sisenemispunkti ettenähtud tähtaegade piires, kui need on määratud.

32. Peadirektori teates on esitatud järgmine informatsioon:
a) inspektsiooni liik;
b) sisenemispunkt;
c) sisenemispunkti saabumise planeeritav kuupäev ja kellaaeg;
d) sisenemispunkti saabumise vahend;
e) inspekteeritav objekt;
f) inspektorite ja inspektsiooniassistentide nimed;
g) lennuluba erilennuki kasutamise korral.

33. Inspekteeritav osalisriik teavitab hiljemalt ühe tunni jooksul tehnilist sekretariaati selle saadetud inspekteerimiskavatsuse teatise kättesaamisest.

34. Juhul kui osalisriigi rajatis asub teise osalisriigi territooriumil, teavitatakse inspekteerimisest mõlemat osalisriiki samaaegselt vastavalt lõigetele 31 ja 32.

Inspekteeritava osalisriigi või vastuvõtva riigi territooriumile sisenemine ja liikumine inspekteeritavale objektile

35. Inspekteeritav või vastuvõttev osalisriik, kellele on teatatud inspekteerimisrühma saabumisest, peab võimaldama inspekteerimisrühmal viivitamatult siseneda territooriumile ja riigi-sisese eskordi või muude vahenditega kindlustama inspekteerimisrühmale, tema varustusele ja varudele kaitse sisenemispunktist inspekteeritava(te)le objekti(de)le ja väljumispunkti liikumisel.

36. Inspekteeritav või vastuvõttev osalisriik peab vajaduse korral abistama inspekteerimisrühma, et see jõuaks inspekteeritavale objektile sisenemispunkti saabumisest arvates hiljemalt 12 tunni pärast.

Inspektsioonieelne briifing

37. Pärast inspekteeritavale objektile saabumist ja enne inspekteerimise alustamist tuleb rajatise esindajatel korraldada inspekteerimisrühmale kaartide ja vajaduse korral muu dokumentatsiooni abil briifing, milles käsitletakse rajatist, seal toimuvat, ohutusmeetmeid ning inspektsiooni jaoks tehtud haldus- ja logistilisi korraldusi. Briifingu kestus peab olema võimalikult lühike ega tohi mingil juhul ületada kolme tundi.

E. Inspekteerimine
Üldjuhised

38. Inspekteerimisrühma liikmed täidavad oma kohustusi vastavalt käesolevale konventsioonile, peadirektori kehtestatud juhistele ning osalisriikide ja organisatsiooni vahel sõlmitud rajatislepingutele.

39. Inspekteerimisrühm järgib täpselt peadirektori väljaantud inspektsioonimandaati ning väldib tegevust, mis väljub selle raamest.

40. Inspekteerimisrühm peab täitma oma ülesandeid õigeaegselt ja tõhusalt, võimalikult vähe tekitama tüli inspekteeritavale osalisriigile või vastuvõtvale riigile ning mitte häirima inspekteeritava rajatise või piirkonna tööd. Inspekteerimisrühm ei tohi asjatult takistada ega aeglustada rajatise tööd ning hoidub mõjutamast selle ohutust. Inspekteerimisrühm ei ekspluateeri rajatist. Kui inspektorid leiavad, et mandaadi täitmiseks tuleb rajatises teostada toiminguid, paluvad nad inspekteeritava rajatise määratud esindajat neid teha lasta. Esindaja täidab palve võimalikus ulatuses.

41. Inspekteeritava osalisriigi nõudmise korral võivad selle esindajad saata inspekteerimisrühma liikmeid inspekteeritava osalisriigi või vastuvõtva riigi territooriumil, kuid sellega ei tohi aeglustada ega takistada inspekteerimisrühma ülesannete täitmist.

42. Tehniline sekretariaat koostab inspektsiooniprotseduuri üksikasjalise kirjelduse, mis lisatakse inspektsioonikäsiraamatusse ning milles on arvestatud juhiseid, mida konverents on arutanud ja kinnitanud vastavalt artikli VIII lõike 21 punktile i.

Ohutus

43. Inspekteeritaval objektil peavad inspektorid ja inspektsiooniassistendid järgima kehtestatud ohutuseeskirju, sealhulgas neid, mis käsitlevad rajatisesisest keskkonda ja isiklikku ohutust. Nimetatud nõude täitmiseks peab konverents vastavalt artikli VIII lõike 21 punktile i arutama läbi ja kinnitama üksikasjalise korra.

Side

44. Kogu riigisviibimise perioodi jooksul on inspektoritel õigus pidada ühendust tehnilise sekretariaadi peakorteriga. Selleks võivad nad kasutada nii oma, nõuetekohaselt sertifitseeritud lubatud varustust kui ka nõuda, et inspekteeritav või vastuvõttev osalisriik võimaldaks neil kasutada teisi sidevahendeid. Inspekteerimisrühmal on õigus kasutada oma kahepoolset raadiosidesüsteemi perimeetril patrulliva personali ja teiste inspekteerimisrühma liikmete vahel.

Inspekteerimisrühma ja inspekteeritava osalisriigi õigused

45. Inspekteerimisrühmal on õigus vastavalt käesoleva konventsiooni asjaomastele artiklitele ja lisadele ning rajatislepingutele ja inspektsioonikäsiraamatus kehtestatud korrale takistamatult pääseda inspekteeritavale objektile. Inspektorid valivad ise inspekteeritavad üksikobjektid.

46. Inspektoritel on õigus küsitleda kõiki rajatise personali liikmeid inspekteeritava osalisriigi esindaja juuresolekul eesmärgiga tuvastada vajalikke fakte. Inspektorid tohivad paluda vaid inspekteerimise jaoks vajalikku informatsiooni ja andmeid ning nõudmise korral peab inspekteeritav osalisriik selle informatsiooni esitama. Inspekteeritaval osalisriigil on õigus protesteerida rajatise personalile esitatud küsimuste vastu, kui need loetakse inspekteerimisse mittepuutuvaks. Kui inspekteerimisrühma juht vaidleb vastu ja kinnitab nende asjakohasust, esitatakse küsimused inspekteeritavale osalisriigile vastamiseks kirjalikult. Aruande osas, kus käsitletakse koostööd inspekteeritava osalisriigiga, võib inspekteerimisrühm ära märkida kõik küsitluskeelud, küsimustele vastamise keelud ning esitatud selgitused.

47. Inspektoritel on õigus tutvuda oma ülesande täitmise seisukohalt vajalike dokumentide ja arhiivimaterjalidega.

48. Inspektoritel on õigus lasta inspekteeritava osalisriigi või inspekteeritava rajatise esindajatel teha fotosid. Peab olema võimaldatud teha polaroidfotosid. Inspekteerimisrühm otsustab, kas fotod vastavad nõututele ja kui mitte, tehakse uued fotod. Inspekteerimisrühm ja inspekteeritav osalisriik jätavad endale igast fotost ühe eksemplari.

49. Inspekteeritava osalisriigi esindajatel on õigus jälgida inspekteerimisrühma kõiki kontrolltoiminguid.

50. Inspekteeritav osalisriik saab nõudmise korral koopiad informatsioonist ja andmetest, mille tehniline sekretariaat on tema rajatis(t)e kohta kogunud.

51. Inspektoritel on õigus nõuda selgitusi, kui inspekteerimise jooksul ilmnevad küsitavused. Sellised nõuded tuleb esitada inspekteeritava osalisriigi esindaja kaudu viivitamatult. Inspekteeritava osalisriigi esindaja annab inspekteerimisrühmale inspekteerimise ajal vajalikke selgitusi nimetatud küsitavuste kõrvaldamiseks. Kui inspekteeritava objekti piires asuva üksikobjekti või hoone kohta jääb kahtlusi, siis nõudmise korral pildistatakse nimetatud objekti, et selgitada tema laad või funktsioon. Kui inspekteerimise jooksul jääb midagi ebaselgeks, teavitavad inspektorid sellest viivitamatult tehnilist sekretariaati. Inspektorid peavad lisama inspektsiooniaruandele iga taolise lahendamata küsimuse, asjaomased selgitused ja iga tehtud foto eksemplari.

Proovide võtmine, nende käitlemine ja analüüs

52. Inspekteeritava osalisriigi või inspekteeritava rajatise esindajad võtavad inspekteerimisrühma nõudel inspektorite juuresolekul proove. Eelneval kokkuleppel inspekteeritava osalisriigi või inspekteeritava rajatise esindajatega võib inspekteerimisrühm võtta proove ise.

53. Võimaluse korral analüüsitakse proovid kohapeal. Inspekteerimisrühmal on õigus analüüsida proove kohapeal, kasutades kaasatoodud lubatud varustust. Tema palvel inspekteeritav osalisriik abistab vastavalt kokkulepitud korrale proovide kohapealsel analüüsimisel. Teise võimalusena võib inspekteerimisrühm nõuda, et ettenähtud analüüsid tehakse kohapeal tema juuresolekul.

54. Inspekteeritaval osalisriigil on õigus jätta endale osa igast võetud proovist või võtta prooviduplikaat ja olla juures, kui proove kohapeal analüüsitakse.

55. Vajaduse korral edastab inspekteerimisrühm proovid analüüsimiseks objektivälistesse, organisatsiooni poolt volitatud laboritesse.

56. Peadirektor vastutab proovide kaitstuse, rikkumatuse ja alalhoiu eest. Ta peab tagama objektilt mujale analüüsimiseks saadetavate proovide konfidentsiaalsuse kaitse vastavalt korrale, mille arutab läbi ja kinnitab konverents vastavalt artikli VIII lõike 21 punktile i ning mis lisatakse inspektsioonikäsiraamatusse. Peadirektor:
a) kehtestab range proovide võtmise, käitlemise, transpordi ja analüüsi režiimi;
b) atesteerib laborid, mis on volitatud tegema eri liiki analüüse;
c) inspekteerib volitatud laborite varustuse ja nendes kasutatavate töömeetodite standardimist ning mobiilse analüütilise aparatuuri ja töömeetodite standardimist, jälgib kvaliteedi kontrolli ja nende laborite, mobiilse aparatuuri ja töömeetodite üldist sertifitseerimisstandardit; ja
d) valib volitatud laborite hulgast välja need, mis täidavad analüüsi- või muid ülesandeid eriuuringute puhul.

57. Väljaspool objekti analüüsimise korral peab seda tegema vähemalt kahes volitatud laboris. Tehniline sekretariaat kindlustab analüüside viivitamatu töötlemise. Proovid võtab arvele tehniline sekretariaat ja kasutamata proovid või nende kasutamata osad tagastatakse tehnilisele sekretariaadile.

58. Tehniline sekretariaat kogub konventsiooni täitmise suhtes oluliste proovide laboratoorsete analüüside tulemused ja lisab need inspektsiooni lõpparuandele. Tehniline sekretariaat lisab aruandele üksikasjalise informatsiooni volitatud laborites kasutatud aparatuuri ja metodoloogia kohta.

Inspektsiooni kestuse pikendamine

59. Inspektsiooniperioodi saab pikendada kokkuleppel inspekteeritava osalisriigi esindajaga.

Inspektsioonijärgne briifing

60. Inspektsiooni lõpul kohtub inspekteerimisrühm inspekteeritud osalisriigi ja inspekteeritud objekti eest vastutava personali esindajatega, et vaadata läbi inspekteerimisrühma esialgsed uurimistulemused ja selgitada kõik küsitavused. Inspekteerimisrühm annab inspekteeritud osalisriigi esindajatele üle oma esialgsed uurimistulemused kirjalikult, vastavalt standardvormile, koos objektilt äraviidavate proovide, kogutud kirjalike andmete ja informatsiooni ning muu materjali nimekirjaga. Sellele dokumendile kirjutab alla inspekteerimisrühma juht. Kinnituseks, et ta on tutvunud dokumendi sisuga, annab dokumendile kaasallkirja inspekteeritud osalisriigi esindaja. Asjaomane kohtumine peab lõppema inspektsiooni lõpetamisest arvates hiljemalt 24 tunni pärast.

F. Lahkumine

61. Pärast inspektsioonijärgsete protseduuride lõpetamist lahkub inspekteerimisrühm inspekteeritud osalisriigi või vastuvõtva riigi territooriumilt võimalikult kiiresti.

G. Aruanded

62. Inspektsiooni lõpust arvates hiljemalt 10 päeva pärast koostavad inspektorid faktidel põhineva lõpparuande oma tegevuse ja uurimistulemuste kohta. Selles peavad olema esitatud vaid konventsiooni täitmise seisukohalt olulised faktid, nagu on ette nähtud inspektsioonimandaadis. Aruanne peab sisaldama ka informatsiooni selle kohta, kuidas inspekteeritav osalisriik tegi koostööd inspekteerimisrühmaga. Aruandele võib lisada inspektorite lahkuminevad tähelepanekud. Aruannet käsitatakse konfidentsiaalsena.

63. Lõpparuanne edastatakse viivitamatult inspekteeritud osalisriigile. Sellele lisatakse kõik kirjalikud kommentaarid, mida osalisriik andis vahetult aruande kohta. Lõpparuanne koos inspekteeritud osalisriigi kommentaaridega esitatakse peadirektorile hiljemalt inspektsiooni lõpust arvates 30 päeva pärast.

64. Kui aruanne sisaldab küsitavusi või koostöö riikliku asutuse ja inspektorite vahel ei vastanud nõutud tasemele, pöördub peadirektor osalisriigi poole selgituse saamiseks.

65. Kui küsitavusi ei saa kõrvaldada või ilmnenud faktidest võib järeldada, et konventsiooni alusel endale võetud kohustusi pole täidetud, informeerib peadirektor viivitamatult täitevnõukogu.

H. Üldsätete kohaldamine

66. Käesolev osa kehtib kõigi selle konventsiooni kohaste inspektsioonide kohta, välja arvatud eriliiki inspektsioonid, mille kohta kehtivad käesoleva lisa osad III–XI.

 

III osa. KONTROLLMEETMETE ÜLDSÄTTED VASTAVALT ARTIKLITELE IV, V JA ARTIKLI VI LÕIKELE 3

A. Esialgsed inspektsioonid ja rajatislepingud

1. Iga deklareeritud rajatist, mis vastavalt artiklite IV, V ja VI lõikele 3 kuulub kohapeal inspekteerimisele, tuleb esialgselt inspekteerida kohe pärast rajatise deklareerimist. Sellise inspekteerimise eesmärk on kontrollida esitatud informatsiooni ja hankida lisainformatsiooni, mis on vajalik rajatise tulevase kontrollimise planeerimise jaoks, kaasa arvatud kohapealsed inspektsioonid ja seire kohapealse aparatuuriga, ning rajatislepingute väljatöötamiseks.

2. Osalisriigid kindlustavad, et tehniline sekretariaat saab kontrollida deklaratsioone kõigi rajatiste kohta ja alustada süstemaatilist kontrolli kehtestatud ajaplaani järgi pärast konventsiooni jõustumist nende riikide suhtes.

3. Osalisriik sõlmib organisatsiooniga rajatislepingu iga deklareeritud ja vastavalt artiklite IV, V ja VI lõikele 3 kohapealsele inspektsioonile allutatud rajatise kohta.

4. Rajatislepingud peavad valmima konventsiooni jõustumisest osalisriigi suhtes hiljemalt 180 päeva pärast või pärast rajatise esmadeklareerimist, välja arvatud keemiarelva hävitusrajatised, mille suhtes kehtivad lõiked 5 ja 7.

5. Keemiarelva hävitusrajatise kohta, mis alustab tööd konventsiooni jõustumisest osalisriigi suhtes hiljem kui ühe aasta pärast, peab rajatisleping valmima hiljemalt 180 päeva enne rajatise käikulaskmist.

6. Keemiarelva hävitusrajatise kohta, mis töötab konventsiooni jõustumisel osalisriigi suhtes, või mis pannakse tööle hiljemalt ühe aasta jooksul jõustumise hetkest, peab rajatisleping valmima konventsiooni jõustumisest osalisriigi suhtes arvates hiljemalt 210 päeva pärast. See ei kehti juhul, kui täitevnõukogu peab piisavaks üleminekuperioodi kontrollmeetmeid, mis on heaks kiidetud vastavalt käesoleva lisa IV osa peatüki A lõikele 51 ja mis sisaldavad üleminekuperioodi rajatislepingu, sätted kohapealse inspekteerimise ning kohapeale paigaldatud aparatuuriga seiramise kohta ning nende abinõude rakendamise aja.

7. Lõikes 6 nimetatud rajatise puhul, mis lõpetab töö konventsiooni jõustumisest osalisriigi suhtes hiljemalt kahe aastat pärast, võib täitevnõukogu pidada piisavaks üleminekuperioodi kontrollmeetmeid, mis on heaks kiidetud vastavalt käesoleva lisa IV osa peatüki A lõikele 51 ja mis sisaldavad üleminekuperioodi rajatislepingu, sätted kohapealse inspekteerimise ning kohapeale paigaldatud aparatuuriga seiramise kohta ning nende abinõude rakendamise aja.

8. Rajatislepingud peavad põhinema tüüplepingul ja kehtestama üksikasjalise inspektsioonikorra igas rajatises. Tüüplepingutes tuleb arvestada tehnika arengut tulevikus ning sellekohased sätted vaatab läbi ja kinnitab konverents vastavalt artikli VIII lõike 21 punktile i.

9. Tehniline sekretariaat võib igal objektil hoida pitseeritud konteinerit fotode, plaanide ja muu informatsiooni jaoks, millele viitamine võib olla vajalik järgmiste inspektsioonide ajal.

B. Kehtiv kord

10. Võimaluse korral on tehnilisel sekretariaadil õigus omada seireaparatuuri ja -süsteeme ning neid pitseerida ja kasutada vastavalt konventsiooni asjaomastele sätetele ning osalisriikide ja organisatsiooni vahel sõlmitud rajatislepingutele.

11. Inspekteeritaval osalisriigil on õigus vastavalt kokkulepitud protseduurile üle vaadata inspekteerimisrühma paigaldatud ja kasutatav aparatuur ja lasta seda kontrollida inspekteeritava osalisriigi esindajate juuresolekul. Inspekteerimisrühmal on õigus kasutada inspekteeritava osalisriigi paigaldatud aparatuuri keemiarelva hävitamise tehnoloogilise protsessi jälgimiseks. Sel otstarbel on inspekteerimisrühmal õigus üle vaadata aparatuuri, mida ta kavatseb kasutada keemiarelva hävitamise kontrollimisel ja lasta seda kontrollida enda juuresolekul.

12. Inspekteeritav osalisriik teeb vajalikud ettevalmistused ja annab abi, et paigaldada seireaparatuuri ja -süsteeme.

13. Lõigete 11 ja 12 kohaldamiseks arutab konverents vastavalt artikli VIII lõike 21 punktile i läbi ja kinnitab asjaomase üksikasjaliku korra.

14. Inspekteeritav osalisriik teavitab viivitamatult tehnilist sekretariaati, kui rajatises, kus seireaparatuur on üles seatud, on juhtunud või võib juhtuda seiresüsteemi mõjutav intsident. Inspekteeritav osalisriik kooskõlastab järgneva tegevuse tehnilise sekretariaadiga, et taastada võimalikult kiiresti seiresüsteemi toimimine ja rakendada vajaduse korral ajutisi abinõusid.

15. Inspekteerimisrühm kontrollib iga inspektsiooni jooksul, kas seiresüsteem töötab õigesti ja kas pitserid on puutumata. Vajaduse korral võib teha lisareide, et hooldada seiresüsteemi, asendada varustust või järelreguleerida seiresüsteemi seiramispiirkonna ulatust.

16. Kui seiresüsteem näitab kõrvalekaldeid, asub tehniline sekretariaat kohe selgitama, kas see on tingitud seadmete riketest või tegevusest rajatises. Kui probleemi ei suudeta lahendada, selgitab tehniline sekretariaat viivitamatult tegeliku olukorra, vajaduse korral rajatise kohapealse inspekteerimisega või reidiga rajatisse. Tehniline sekretariaat kannab ette igast taolisest probleemist inspekteeritavale osalisriigile, kes peab abistama probleemi lahendamisel.

C. Inspektsioonieelne tegevus

17. Inspekteeritavale osalisriigile peab vähemalt 24 tundi ette teatama inspekteerimisrühma plaanitud saabumisajast sisenemispunkti, välja arvatud lõikes 18 nimetatud juhtumil.

18. Inspekteeritavale osalisriigile peab esialgsest inspektsioonist ette teatama vähemalt 72 tundi enne inspekteerimisrühma plaanitud saabumisaega sisenemispunkti.

 

IV osa (A). KEEMIARELVADE HÄVITAMINE JA SELLE KONTROLL VASTAVALT ARTIKLILE IV

A. Deklaratsioonid
Keemiarelvad

1. Deklaratsioon keemiarelvade kohta vastavalt artikli III lõike 1 punkti a alapunktile i peab sisaldama järgmist:
a) iga deklareeritud kemikaali hulka;
b) keemiarelva hoiurajatise täpset asukohta, sealhulgas:
   i) nime;
   ii) geograafilisi koordinaate; ja
   iii) üksikasjalikku objektiplaani, kaasa arvatud piiride kaart ja punkrite/ hoiurajatiste asukoht rajatise territooriumil;
c) keemiarelva hoiurajatise üksikasjaliku inventariseisu, sealhulgas:
   i) kemikaale, mis on vastavalt artiklile II määratletud kui keemiarelv;
   ii) täitmata laskemoona, lisalaskemoona, seadeldisi ja varustust, mis on määratletud kui keemiarelv;
   iii) varustust, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks koos alapunktis ii määratletud laskemoona, lisalaskemoona, seadeldiste või varustusega;
   iv) kemikaale, mis on spetsiaalselt ette nähtud kasutamiseks koos alapunktis ii määratletud laskemoona, lisalaskemoona, seadeldiste või varustusega.

2. Lõike 1 punkti c alapunktis i nimetatud kemikaale deklareeritakse järgmiselt:
a) kemikaalid deklareeritakse vastavuses «Kemikaalide lisas» toodud nimekirjadega;
b) kemikaali kohta, mida ei ole nimetatud «Kemikaalide lisa» nimekirjades, esitatakse kemikaali võimalikuks lisamiseks sobivasse nimekirja vajalik informatsioon, kaasa arvatud puhta ühendi mürgisus. Lähteaine kohta märgitakse põhilise lõppreaktsiooni produkti(de) nimetused ja mürgisus;
c) kemikaal nimetatakse vastavalt uusimale International Union of Pure and Applied Chemistry (IUPAC) nomenklatuurile, struktuurivalemile ja Chemical Abstracts Service'i registrinumbrile, kui see on määratud. Lähteaine kohta märgitakse põhilise lõppreaktsiooni produkti(de) nimed ja mürgisus;
d) kahe või enama kemikaali segu kohta märgitakse iga kemikaali nimetus ja iga kemikaali protsentuaalne koosseis segus, ning segu deklareeritakse kõige mürgisema kemikaali kategoorias. Kui binaarkeemiarelva üks komponent on kahe või enama kemikaali segu, märgitakse iga kemikaali nimetus ja protsent segus;
e) binaarkeemiarelvad deklareeritakse asjaomase lõpp-produkti järgi vastavalt lõikes 16 nimetatud keemiarelva kategooriatele. Iga keemilise binaarlaskemoona/seadeldise kohta lisatakse järgmine informatsioon:
    i) mürgise lõpp-produkti keemiline nimetus;
    ii) iga komponendi keemiline koostis ja hulk;
    iii) komponentidevaheline tegelik kaaluline suhe;
    iv) põhikomponent;
    v) eeldatav mürgise lõpp-produkti hulk, arvutatud stöhhiomeetriliselt põhikomponendi hulgast, arvestades sajaprotsendilist tootlikkust. Deklareeritud põhikomponendi kogust (tonnides), millest kavatsetakse saada konkreetset mürgist lõpp-produkti, tuleb lugeda võrdväärseks selle mürgise lõpp-produkti kogusega (tonnides), mis on arvutatud stöhhiomeetriliselt, arvestades sajaprotsendilist tootlikkust;
f) deklaratsioon mitmekomponendiliste keemiarelvade kohta on sarnane binaarkeemiarelva jaoks ettenähtuga;
g) iga kemikaali kohta deklareeritakse säilitusviis, s.o kas seda säilitatakse laskemoonas, lisalaskemoonas, seadeldistes, varustuses, hoidlates või muudes mahutites. Iga säilitusviisi kohta deklareeritakse:
   i) tüüp;
   ii) suurus või kaliiber;
   iii) tükiarv; ja
   iv) keemilise täite nominaalkaal tüki kohta;
h) iga kemikaali kohta deklareeritakse selle summaarne kaal hoiurajatises;
i) täiendavalt deklareeritakse hoidlates säilitatavate kemikaalide puhtuseaste, kui see on teada.

3. Lõike 1 punkti c alapunktis ii nimetatud täitmata laskemoona, lisalaskemoona, seadeldise või varustuse tüübi kohta tuleb märkida:
a) tükiarv:
b) nominaalne täitemaht tüki kohta;
c) ettenähtud täitekemikaal.

Deklaratsioonid keemiarelvade kohta vastavalt artikli III lõike 1 punkti a alapunktile iii

4. Deklaratsioonides keemiarelvade kohta, mis vastavad artikli III lõike 1 punkti a alapunktile iii, tuleb esitada lõigetes 1–3 määratletud informatsioon. Osalisriigi kohuseks, kelle territooriumil paikneb keemiarelv, on sõlmida teise riigiga kokkulepped deklaratsioonide koostamise kohta. Kui osalisriik, kelle territooriumil keemiarelvad paiknevad, ei suuda selle lõike järgseid kohustusi täita, peab ta teatama asjaomase põhjuse.

Deklaratsioonid varasemate edastamiste ja vastuvõtmiste kohta

5. Osalisriik, kes on edastanud või vastu võtnud keemiarelvi alates 1. jaanuarist 1946 ja edastatud või vastuvõetud kemikaali hulk ületab 1 tonni aastas kas mahutites ja/või laskemoonas, deklareerib need edastamised või vastuvõtmised artikli III lõike 1 punkti a alapunkti iv kohaselt. Deklaratsioon koostatakse vastavalt lõigetes 1 ja 2 määratletud inventuuriakti vormile. Selles tuleb esitada maad, kust keemiarelvad on saadud või kuhu on saadetud, edastamise ja vastuvõtmise kuupäevad, ja edastatud ainete võimalikult täpne praegune asupaik. Kui kogu nõutav informatsioon keemiarelvade edastamise või vastuvõtmise kohta 1. jaanuarist 1946 kuni 1. jaanuarini 1970 ei ole kättesaadav, deklareerib osalisriik selle informatsiooni, mis on veel kättesaadav ja põhjendab, miks ta ei saa esitada täielikku deklaratsiooni.

Keemiarelvade hävitamise üldplaani esitamine

6. Vastavalt artikli III lõike 1 punkti a alapunktile v esitatavas keemiarelvade hävitamise üldplaanis antakse ülevaade osalisriigi riiklikust keemiarelvade hävitusprogrammist ja osalisriigi püüdest täita konventsiooni nõue keemiarelv hävitada. Plaanis peab olema määratletud:
a) hävitamise üldine ajakava, sealhulgas hävitatavate keemiarelvade tüübid ja iga-aastase hävitusperioodi ligikaudsed kogused iga olemasoleva keemiarelva hävitusrajatise kohta ja võimaluse korral iga planeeritava keemiarelva hävitusrajatise kohta;
b) olemasolevate või planeeritavate keemiarelva hävitusrajatiste arv, mis töötavad hävitusperioodi kestel;
c) olemasoleva või planeeritud keemiarelva hävitusrajatise kohta:
   i) nimetus ja asukoht; ja
   ii) hävitatava keemiarelva ja kemikaali tüübid (näiteks neuroparalüütiline või sööbiv) ja ligikaudsed kogused;
d) hävitusrajatiste personali väljaõppeplaanid ja -programmid;
e) riiklikud ohutus- ja saastenormid, millele hävitusrajatised peavad vastama;
f) informatsioon keemiarelvade hävitamise uute meetodite väljatöötamise ja olemasolevate meetodite parendamise kohta;
g) hinnangud keemiarelvade hävitamise maksumuse kohta; ja
h) kõik asjaolud, mis võivad takistada riikliku keemiarelvade hävitusprogrammi täitmist.

B. Meetmed hoiukohtade suletuse tagamiseks ja nende ettevalmistamine

7. Hiljemalt keemiarelvade deklaratsiooni esitamise ajaks võtab osalisriik asjakohased meetmed, et tagada oma hoiukohtade suletus ja vältida keemiarelvade viimist rajatistest välja, välja arvatud väljaviimine hävitamiseks.

8. Osalisriik kindlustab, et keemiarelv on hoiukohas konfigureeritud nii, et on võimalik seda kontrollida vastavalt lõigetele 37–49.

9. Sel ajal kui keemiarelva ei tohi hoiurajatisest välja viia, välja arvatud väljaviimine hävitamiseks, võib osalisriik jätkata rajatises standardhooldust, kaasa arvatud keemiarelvade standardhooldus, ohutuse jälgimist ja füüsilise julgeoleku säilitamist; ning keemiarelvade ettevalmistamist hävitamiseks.

10. Keemiarelvade hooldus ei sisalda:
a) toimeaine või laskemoona korpuse asendamist;
b) laskemoona esialgsete karakteristikute muutmist või selle komponentide või osade muutmist.

11. Tehniline sekretariaat võib jälgida kõiki hooldustöid.

C. Hävitamine
Keemiarelvade hävitamise printsiibid ja meetodid

12. «Keemiarelvade hävitamine» tähendab protsessi, mille abil kemikaalid muudetakse pöördumatult sellisesse vormi, millisena neid ei ole võimalik kasutada keemiarelvade valmistamiseks, ja mis pöördumatult muudab laskemoona ja muud seadeldised kõlbmatuks oma otstarbel.

13. Osalisriik peab otsustama, kuidas ta hävitab keemiarelvad. Kasutada ei või järgmisi meetodeid: veekokku uputamine, mahamatmine või lahtine põletamine. Osalisriik hävitab keemiarelvi vaid selleks määratud ning konstrueeritud ja sisustatud rajatistes.

14. Osalisriik kindlustab, et tema keemiarelva hävitusrajatised on konstrueeritud ja neid kasutatakse keemiarelva hävitamiseks; ja et hävitusprotsessi saab vastavalt konventsioonile kontrollida.

Hävitamise kord

15. Keemiarelvade hävitamise kord põhineb artiklis I ja muudes artiklites määratletud kohustustel, eriti kohapealset süstemaatilist kontrolli käsitlevatel kohustustel. Selles arvestatakse osalisriikide huvi säilitada täielik julgeolek hävitusperioodi jooksul; usalduse tugevdamist hävitamise algstaadiumis; järkjärgulist kogemuste kasvu keemiarelvade hävitamise jooksul; ja kohaldatavust, sõltumata varude tegelikust koostisest ja keemiarelvade hävitamiseks valitud meetoditest.

16. Hävitamise seisukohalt jagatakse osalisriigi deklareeritud keemiarelvad kolme kategooriasse:
1. kategooria: keemiarelvad, mis on toodetud 1. nimekirja kuuluvate kemikaalide baasil ning nende osad ja komponendid;
2. kategooria: keemiarelvad, mis on toodetud kõigi muude kemikaalide baasil ning nende osad ja komponendid;
3. kategooria: täitmata laskemoon ning seadeldised ja varustus, mis on projekteeritud otseselt kasutamiseks keemiarelvade rakendamisel.

17. Osalisriik alustab:

a) 1. kategooria keemiarelvade hävitamist konventsiooni jõustumisest tema suhtes hiljemalt 2 aasta pärast ja viib hävitamise lõpule konventsiooni jõustumisest hiljemalt 10 aasta pärast. Osalisriik hävitab keemiarelvi vastavuses järgmiste hävitustähtaegadega:
   i) Faas 1: konventsiooni jõustumisest hiljemalt kahe aasta pärast peab olema lõpetatud tema esimese hävitusrajatise katsetamine. Vähemalt 1 protsent 1. kategooria keemiarelvadest peab olema hävitatud konventsiooni jõustumisest hiljemalt kolme aasta pärast.
   ii) Faas 2: vähemalt 20 protsenti 1. kategooria kemikaalidest peab olema hävitatud konventsiooni jõustumisest hiljemalt viie aasta pärast.
   iii) Faas 3: vähemalt 45 protsenti 1. kategooria kemikaalidest peab olema hävitatud konventsiooni jõustumisest hiljemalt seitsme aasta pärast.
   iv) Faas 4: kõik 1. kategooria keemiarelvad hävitatakse konventsiooni jõustumisest hiljemalt kümne aasta pärast.

b) 2. kategooria keemiarelvade hävitamist konventsiooni jõustumisest tema suhtes hiljemalt ühe aasta pärast ja viib hävitamise lõpule konventsiooni jõustumisest hiljemalt viie aasta pärast. 2. kategooria keemiarelvad hävitatakse võrdsetes iga-aastates kogustes kogu hävitusperioodi jooksul. Arvestuse aluseks loetakse seda liiki relvades sisalduv 2. kategooria kemikaalide kaal.

c) 3. kategooria keemiarelvade hävitamist konventsiooni jõustumisest tema suhtes hiljemalt ühe aasta pärast ja viib hävitamise lõpule konventsiooni jõustumisest hiljemalt viie aasta pärast. 3. kategooria keemiarelvad hävitatakse võrdsetes iga-aastastes kogustes kogu hävitusperioodi jooksul. Arvestuse aluseks loetakse täitmata keemiarelvade laskemoona ja seadeldiste nominaalne täitmismaht (m3) ja varustuse puhul tükiarv.

18. Binaarkeemiarelva hävitatakse järgnevalt:

a) Hävitamise korra järgi loetakse mürgise lõpp-produkti saamiseks vajaliku põhikomponendi deklareeritud kogust (tonnides) võrdväärseks selle mürgise lõpp-produkti kogusega (tonnides), mis on arvutatud stöhhiomeetriliselt, arvestades sajaprotsendilist tootlikkust.

b) Nõue hävitada määratud kogus põhikomponenti tähendab ka nõuet hävitada teist komponenti samas koguses, mis on arvutatud tegelikust komponentide kaalusuhtest vastavat tüüpi binaarkeemialaskemoonas/ seadeldises.

c) Kui teist komponenti on deklareeritud rohkem, kui komponentidevaheline kaalusuhe seda eeldab, siis liigne osa teist komponenti hävitatakse kahe aasta jooksul pärast hävitamisoperatsiooni algust.

d) Iga möödunud tegevusaasta lõpul võib osalisriik jätta alles teise deklareeritud komponendi hulga, mis on määratud vastavat tüüpi binaarkeemialaskemoona/seadeldise komponentide tegeliku kaalulise suhte alusel.

19. Mitmekomponendiliste keemiarelvade puhul on hävitamise kord sarnane binaarkeemiarelvade jaoks ettenähtud korraga.

Hävitamise vahetähtaegade muutmine

20. Täitevnõukogu vaatab läbi vastavalt artikli III lõike 1 punkti a alapunktile v esitatud keemiarelvade hävitamise üldplaani, et inter alia hinnata selle kooskõla hävitamise korraga, mis on määratletud lõigetes 15–19. Täitevnõukogu konsulteerib iga osalisriigiga, kelle plaan ei ole vastavuses nimetatud korraga, eesmärgiga viia plaan sellega vastavusse.

21. Kui osalisriik temast sõltumatute erandlike asjaolude tõttu arvab, et ta ei suuda saavutada 1. kategooria keemiarelvade hävitamise korra faasi 1, 2 või 3 taset, võib ta teha ettepaneku muuta asjaomast taset. Sellise ettepaneku peab tegema käesoleva konventsiooni jõustumisest hiljemalt 120 päeva pärast ja see peab sisaldama ettepaneku üksikasjalise põhjenduse.

22. Osalisriik võtab kõik vajalikud meetmed, et kindlustada 1. kategooria keemiarelvade hävitamine vastavalt lõike 17 punktis a määratletud tähtaegadele, mis on muudetud vastavalt lõikele 21. Kui osalisriik siiski arvab, et ta ei suuda kindlustada 1. kategooria keemiarelvade hävitusprotsenti vastavalt hävitamise vahetähtajale, võib ta paluda täitevnõukogu soovitada konverentsil anda selleks ajapikendust. Selline palve tuleb esitada hiljemalt 180 päeva enne hävitamise vahetähtaega ja see peab sisaldama nii palve esitamise üksikasjalise põhjenduse kui ka osalisriigi plaanid, mis kindlustavad, et ta suudab täita oma kohustused pidada kinni järgmisest hävitamise vahetähtajast.

23. Kui ajapikendus antakse, siis on osalisriigil ikkagi kohustus täita kõik hävitamise nõuded, mis on määratletud järgmiseks hävitustähtajaks. Käesoleva jao alusel antud ajapikendused ei muuda mingil moel osalisriigi kohustust hävitada kõik 1. kategooria keemiarelvad käesoleva konventsiooni jõustumisest hiljemalt kümne aasta pärast.

Hävitamise lõpptähtaja edasilükkamine

24. Kui osalisriik arvab, et ta ei suuda kindlustada 1. kategooria keemiarelvade hävitamist hiljemalt 10 aasta möödumisel konventsiooni jõustumisest, võib ta esitada täitevnõukogule nende keemiarelvade hävitamise lõpptähtaja edasilükkamise palve. Taoline palve tuleb esitada käesoleva konventsiooni jõustumisest hiljemalt üheksa aasta pärast.

25. Palve peab sisaldama:
a) ajapikenduse taotletava kestuse;
b) ajapikenduse taotlemise üksikasjalise põhjenduse; ja
c) üksikasjalise hävitusplaani taotletava ajapikenduse kohta ja esialgse 10-aastase hävitusperioodi järelejäänud osa kohta.

26. Palve kohta võtab konverents vastu otsuse järgmisel istungjärgul vastavalt täitevnõukogu soovitusele. Ajapikendus antakse vajaliku miinimumi ulatuses, kuid osalisriigi keemiarelvade hävitamise lõpptähtaeg peab olema käesoleva konventsiooni jõustumisest hiljemalt 15 aasta pärast. Täitevnõukogu määratleb ajapikenduse andmise tingimused, kaasa arvatud nii erilised kontrollmeetmed kui ka abinõud, mida osalisriik peab rakendama hävitusprogrammis esinenud probleemide lahendamiseks. Ajapikenduse jooksul tehtavad kontrollimise kulud määratakse vastavalt artikli IV lõikele 16.

27. Kui ajapikendus antakse, peab osalisriik rakendama vajalikud abinõud, et kinni pidada kõigist edaspidistest tähtaegadest.

28. Osalisriik peab jätkama vastavalt lõikele 29 üksikasjalike aastaplaanide ja vastavalt lõikele 36 aastaaruannete esitamist 1. kategooria keemiarelvade hävitamise kohta, kuni kõik 1. kategooria keemiarelvad on hävitatud. Osalisriik esitab täitvnõukogule ajapikenduse perioodi jooksul hävitamise kohta lisaaruande hiljemalt iga 90 päeva möödumisel. Täitevnõukogu jälgib, et hävitamise lõpuleviimine edeneks ja võtab vajalikud meetmed, et see dokumenteeritaks. Nõudmise korral edastab täitevnõukogu osalisriikidele kogu teabe hävitamise kohta ajapikenduse jooksul.

Hävitamise detailsed aastaplaanid

29. Hävitamise detailsed aastaplaanid tuleb esitada tehnilisele sekretariaadile hiljemalt 60 päeva enne iga-aastase hävitusperioodi algust vastavalt artikli IV lõike 7 punktile a, ja nendes peab olema näidatud:
a) keemiarelva iga liigi kohta kogus, mis hävitatakse igas keemiarelva hävitusrajatises, ja kuupäevad, millal hiljemalt on iga keemiarelva liik hävitatud;
b) keemiarelva hävitusrajatise üksikasjalik objektiplaan ja muudatused varemesitatud plaanides; ja
c) algava aasta tegevuskava iga keemiarelva hävitusrajatise kohta, kus on näidatud aeg, mis on vajalik rajatise projekteerimiseks, ehitamiseks või ümberehitamiseks, seadmete installeerimiseks ja kontrollimiseks ning operaatorite väljaõppeks, keemiarelva iga liigi hävitusoperatsioonideks, ja ajakavas ette nähtud seisuajad.

30. Osalisriik esitab iga oma keemirelva hävitusrajatise kohta üksikasjalise teabe, et abistada tehnilist sekretariaati välja töötada rajatises kasutatavad inspekteerimisprotseduurid.

31. Hävitusrajatise kohta esitatav detailne teave peab sisaldama järgmisi andmeid:
a) nimetus, aadress ja asukoht;
b) rajatise üksikasjalised, tekstiga varustatud joonised;
c) rajatise projekt, tehnoloogilised joonised, torustike ja aparatuuri projektjoonised;
d) üksikasjalised tehnilised kirjeldused, sealhulgas projektjoonised ja aparatuuri spetsifikatsioonid seadmete kohta, mis on vajalikud kemikaali eemaldamiseks laskemoonast, seadeldistest ja konteineritest; eemaldatud kemikaali ajutiseks hoidmiseks; keemilise toimeaine hävitamiseks; ja laskemoona, seadeldiste ning konteinerite hävitamiseks;
e) hävitustehnoloogia üksikasjaline tehniline kirjeldus, sealhulgas aine vooluhulk ajaühikus, temperatuur ja surve, ja projekteeritud hävitusefektiivsus;
f) projekteeritud hävitusvõimsus keemiarelva iga liigi kohta;
g) hävitamisel tekkivate ainete üksikasjaline kirjeldus ja nende lõpliku kõrvaldamise meetod;
h) käesoleva konventsiooni järgse inspekteerimise hõlbustamise meetmete üksikasjaline tehniline kirjeldus;
i) keemiarelva hävitusrajatise juures asuva iga ajutise ladustamise koha, mida kasutatakse keemiarelva vahetuks edastamiseks hävitusrajatisse, üksikasjaline kirjeldus, sealhulgas objekti ja rajatise joonised ning andmed iga rajatises hävitatava keemiarelva liigi jaoks oleva lao mahutavuse kohta;
j) rajatises kehtivate ohutus- ja meditsiiniliste meetmete üksikasjaline kirjeldus;
k) inspektorite elu- ja tööruumide üksikasjaline kirjeldus; ja
l) rahvusvahelise kontrolli jaoks soovitatud meetmed.

32. Osalisriik esitab iga keemiarelva hävitusrajatise kohta hävitustehase tegevusjuhendi, ohutus- ja meditsiiniliste meetmete plaanid, labori tegevuse, kvaliteedi kindlustamise ja kontrolli juhendid, ning keskkonnahoiualased load, välja arvatud varemesitatud materjal.

33. Osalisriik teatab tehnilisele sekretariaadile viivitamatult kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada inspekteerimist tema hävitusrajatistes.

34. Lõigetes 30–32 määratletud informatsiooni esitamise tähtajad arutab läbi ja kiidab heaks konverents vastavalt artikkel VIII lõike 21 punktile i.

35. Pärast tutvumist üksikasjalise informatsiooniga hävitusrajatise kohta alustab tehniline sekretariaat vajaduse korral konsultatsioone asjaosalise osalisriigiga. Konsultatsioonidega tagatakse, et osalisriigi keemiarelva hävitusrajatiste projekt kindlustab keemiarelvade hävitamise ja võimaldab ette planeerida kontrollmeetmeid. Samas kindlustatakse, et kontrollmeetmete võtmine on kooskõlas rajatise nõutekohase töötamisega ning rajatise töö võimaldab nõuetekohast kontrolli.

Hävitamise aastaaruanded

36. Informatsioon keemiarelvade hävitamise plaanide täitmise kohta esitatakse tehnilisele sekretariaadile vastavalt artikli IV lõike 7 punktile b iga-aastase hävitamisperioodi lõpust arvates hiljemalt 60 päeva pärast ja see peab sisaldama igas hävitusrajatises eelmisel aastal tegelikult hävitatud keemiarelva kogused. Kui hävitamisplaanid ei ole täidetud, tuleb seda põhjendada.

D. Kontroll

Keemiarelvade deklaratsioonide kontroll kohapealse inspektsiooni teel

37. Keemiarelvade deklaratsioonide kontrolli eesmärk on artikli III kohaselt esitatud deklaratsioonide täpsuse tõestamine kohapealsete inspektsioonide teel.

38. Inspektorid inspekteerivad viivitamatult pärast deklaratsiooni esitamist. Nad kontrollivad inter alia kemikaalide kogust ja samasust, laskemoona, seadeldiste ja muu varustuse tüüpi ja kogust.

39. Inspektorid kasutavad seal, kus vajalik, kokkulepitud pitsereid, markereid või muid inventuuri kontrollabinõusid keemiarelvade inventeerimiseks laos.

40. Vajaduse korral pitseerivad inspektorid kokkulepitud pitseritega inventuuri jooksul nii, et ilmneks selgelt, kui varusid kõrvaldatakse, ja selleks, et turvata hoiukohta inventuuri ajal. Pärast inventuuri lõppu eemaldatakse pitserid, kui pole kokku lepitud teisiti.

Hoiukohtade süstemaatiline kontroll

41. Hoiukohtade süstemaatilise kontrolli eesmärk on kindlustada, et sealt ei kõrvaldataks keemiarelva märkamatult.

42. Süstemaatilist kontrolli tuleb alustada viivitamatult pärast keemiarelva deklaratsiooni esitamist ja see peab kestma seni, kuni kõik keemiarelvad on hoiukohast eemaldatud. Vastavalt rajatislepingule peab see ühitama kohapealset inspektsiooni ja seiramist kohapeale paigaldatud aparatuuriga.

43. Kui hoiukohast on eemaldatud kõik keemiarelvad, peab tehniline sekretariaat kinnitama osalisriigi asjaomase deklaratsiooni. Pärast kinnitamist lõpetab tehniline sekretariaat hoiukoha süstemaatilise kontrolli ja eemaldab viivitamatult kogu inspektorite paigaldatud seireaparatuuri.

Inspektsioonid ja reidid

44. Inspekteeritava hoiurajatise valib tehniline sekretariaat viisil, mis ei võimalda ette teada, millal täpselt rajatist inspekteeritakse. Tehniline sekretariaat töötab välja juhised, milles määratakse süstemaatiliste kohapealsete inspektsioonide sagedus, arvestades konverentsi vastavalt artikli VIII lõike 21 punktile i läbiarutatud ja heakskiidetud soovitusi.

45. Otsusest inspekteerida hoiurajatist või korraldada sinna reid peab tehniline sekretariaat teavitama inspekteeritavat osalisriiki 48 tundi enne inspekteerimisrühma planeeritud saabumist rajatisse süstemaatilise inspektsiooni või reidi läbiviimiseks. Seda aega võib lühendada, kui inspektsioon või reid toimub pakilise probleemi lahendamiseks. Tehniline sekretariaat määratleb inspektsiooni või reidi eesmärgi.

46. Inspekteeritav osalisriik teeb vajalikud ettevalmistused inspektorite vastuvõtmiseks ja kindlustab nende viivitamatu edasiliikumise sisenemispunktist hoiurajatisse. Inspektorite jaoks ettenähtud halduskorraldused on määratletud rajatislepingus.

47. Inspekteeritav osalisriik annab inspekteerimisrühmale hoiurajatisse inspekteerima saabumisel rajatise kohta järgmised andmed:
a) laohoonete arv ja ladude asukoht;
b) laohoone ja -paiga kohta asendiplaanil olev number või tähis; ja
c) rajatise iga laohoone ja -paiga kohta igat liiki keemiarelvade arv, ja konteinerite puhul, mis ei kuulu binaarrelva koosseisu, kemikaali tegelik hulk igas konteineris.

48. Inventeerides selleks antud aja jooksul on inspektoritel õigus:
a) kasutada ühte järgnevatest inspekteerimisvõtetest:
   i) inventeerida kõik rajatises hoitavad keemiarelvad;
   ii) inventeerida rajatises erilistes hoonetes või asukohtades hoitavad keemiarelvad valikuliselt vastavalt inspektorite soovile; või
   iii) inventeerida kõik rajatises hoitavad üht või enamat liiki keemiarelvad valikuliselt vastavalt inspektorite soovile; ja
b) võrrelda kogu inventeeritut kooskõlastatud inventuurinimekirjadega.

49. Vastavalt rajatislepingule on inspektoritel:

a) vaba ligipääs kõigile laorajatiste osadele, kaasa arvatud sealolev laskemoon, seadeldised, hoidlad või muud mahutid. Oma ülesannet täites peavad inspektorid järgima rajatise ohutustehnika eeskirju. Inspektorid valivad inspekteeritavad esemed;

b) keemiarelva hoiurajatise esimesel ja järgneval inspekteerimisel määrata kindlaks laskemoon, seadeldised ja mahutid, kust võtta proove, ja kinnitada sellele laskemoonale, seadeldisele ja mahutitele plomm, mis näitab katset plommi võltsida või eemaldada. Keemiarelva hoiurajatises või keemiarelva hävitusrajatises plommiga märgistatud esemelt võetakse proov esimesel võimalusel kooskõlas hävitusprogrammidega, ja igal juhul hiljemalt hävitusoperatsiooni lõpul.

Keemiarelvade hävitamise süstemaatiline kontroll

50. Keemiarelvade hävitamise kontrolli eesmärk on:
a) tuvastada hävitatavate keemiarelvade olemus ja kogus; ja
b) tuvastada, et need varud on hävitatud.

51. Esimese 390 päeva jooksul pärast käesoleva konventsiooni jõustumist hävitatakse keemiarelvi vastavalt üleminekuperioodi kontrollilepetele. Need lepped, sealhulgas üleminekuperioodi rajatisleping, sätted kontrolliks kohapealse inspektsiooni teel ja kohapeale paigaldatud aparatuuriga seiramise teel, ning nende lepete rakendamise ajakava, sõlmitakse organisatsiooni ja inspekteeritava osalisriigi vahel. Need lepped kiidab heaks täitevnõukogu käesoleva konventsiooni jõustumisest osalisriigi suhtes hiljemalt 60 päeva pärast, arvestades tehnilise sekretariaadi soovitusi, mis põhinevad lõike 31 kohaselt esitatud ja rajatise külastamisel saadud objektiinformatsiooni üksikasjalisel hindamisel. Oma esimesel istungil peab täitevnõukogu kehtestama juhised taolise üleminekuperioodi kontrollikorra kohta, mis põhinevad vastavalt artikli VIII lõike 21 punktile i konverentsi läbiarutatud ja heakskiidetud soovitustel. Üleminekuperioodi kontrollikord tuleb välja töötada, et kontrollida keemiarelvade hävitamist kogu üleminekuperioodi jooksul vastavalt lõikes 50 nimetatud eesmärkidele ning vältida juba toimuva hävitamise häirimist.

52. Lõiked 53–61 kehtivad keemiarelvade hävitamise kohta, mis ei alga enne 390 päeva möödumist käesoleva konventsiooni jõustumisest.

53. Käesoleva konventsiooni, üksikasjalise hävitusrajatist käsitleva informatsiooni ja võimaluse korral varasemate inspektsioonide alusel valmistab tehniline sekretariaat ette igas hävitusrajatises toimuva keemiarelvade hävitamise inspekteerimise plaani projekti. Plaan peab olema valmis ja esitatud osalisriigile seisukoha võtmiseks vähemalt 270 päeva enne käesoleva konventsiooni alusel toimuva hävitamise algust rajatises. Kõik tehnilise sekretariaadi ja inspekteeritava osalisriigi vahelised lahkarvamused tuleb lahendada konsultatsioonide abil. Iga lahendamata küsimus tuleb anda täitevnõukogule asjakohaste sammude astumiseks eesmärgiga hõlbustada käesoleva konventsiooni täielikku elluviimist.

54. Tehniline sekretariaat korraldab esialgse reidi igasse osalisriigi keemiarelva hävitusrajatisse vähemalt 240 päeva enne käesoleva konventsiooni alusel hävitamise algust, et tutvuda rajatisega ning hinnata inspektsiooniplaani sobivust.

55. Rajatise puhul, kus keemiarelva hävitamist on juba alustatud, ei nõuta osalisriigilt enne tehnilise sekretariaadi korraldatavat esialgset reidi rajatise saastest puhastamist. Reidi kestus ei tohi ületada viit päeva ja külastava personali arv 15 isikut.

56. Kokkulepitud üksikasjalised kontrolliplaanid koos tehnilise sekretariaadi asjakohase soovitusega antakse läbivaatamiseks täitevnõukogule. Täitevnõukogu vaatab plaani läbi heakskiitmise eesmärgil kooskõlas käesolevast konventsioonist tulenevate kontrolli eesmärkide ja kohustustega. Täitevnõukogu kinnitab ka, et hävitamise kontrolli kavad vastavad kontrolli eesmärkidele ning on tõhusad ja praktilised. Läbivaatamine peab olema lõpule viidud vähemalt 180 päeva enne hävitamisperioodi algust.

57. Iga täitevnõukogu liige võib tehnilise sekretariaadiga konsulteerida kontrolliplaani kõlblikkuse küsimuses. Plaan teostatakse, kui ühelgi täitevnõukogu liikmel pole vastuväiteid.

58. Kui esinevad lahkarvamused, konsulteerib täitevnõukogu osalisriigiga nende lahendamiseks. Kui lahkarvamused jäävad lahendamata, siis antakse nende lahendamine üle konverentsile.

59. Arvestades hävitusrajatise eritunnusjooni ja töömoodust, peab keemiarelvade hävitusrajatiste üksikasjalistes rajatislepingutes täpsustama:
a) üksikasjalise kohapealse inspekteerimise protseduuri; ja
b) kohapeale paigaldatud aparatuuriga seiramise teel ja inspektorite kohaloleku abil kontrollimise tingimusi.

60. Inspektoritele võimaldatakse ligipääs igale keemiarelva hävitusrajatisele vähemalt 60 päeva enne käesoleva konventsiooni alusel vastava hävitamise alustamist rajatises. Nimetatud ligipääs võimaldatakse, et paigaldada, kontrollida ja katsetada inspekteerimisaparatuuri, ning et läbi viia rajatise tehniline lõppülevaatus. Rajatise puhul, kus keemiarelva hävitamist on juba alustatud, tuleb see peatada vähemalt inspekteerimisaparatuuri paigaldamise ja katsetamise ajaks, mis ei tohi ületada 60 päeva. Sõltuvalt katsetamise ja läbivaatamise tulemustest võivad osalisriik ja tehniline sekretariaat kokku leppida üksikasjalise rajatislepingu täiendustes või muudatustes.

61. Inspekteeritav osalisriik teavitab kirjalikult keemiarelva hävitusrajatises olevat inspekteerimisrühma juhti vähemalt neli tundi ette igast keemiarelvade saadetisest keemiarelva hoiurajatisest keemiarelva hävitusrajatisse. Selles teates peab olema märgitud hoiukoha nimetus, ettenähtud lahkumis- ja saabumisaeg, veetava keemiarelva liigid ja kogused, kas plommiga märgistatud esemeid teisaldatakse ning veomeetod. Selles teates võib esitada informatsiooni rohkem kui ühe saadetise kohta. Inspekteerimisrühma juhti tuleb viivitamatult kirjalikult teavitada nimetatud informatsiooni muudatustest.

Keemiarelva hävitusrajatistes asuvad keemiarelva hoiurajatised

62. Inspektorid peavad kontrollima keemiarelvade saabumist keemiarelva hävitusrajatisse ja nende ladustamist. Inspektorid peavad enne keemiarelvade hävitamist iga saadetise inventeerima rajatise ohutustehniliste määrustega kooskõlas oleva protseduuri kohaselt. Nad kasutavad seal, kus asjakohane, kokkulepitud pitsereid, markereid või muid inventuuri kontrolli protseduure keemiarelvade täpse inventuuri hõlbustamiseks enne nende hävitamist.

63. Seni, kuni keemiarelvad on hoiul keemiarelvade hävitustehaste juures asuvates keemiarelvade hoiurajatistes, kontrollitakse neid hoiurajatisi süstemaatiliselt kooskõlas asjaomaste rajatislepingutega.

64. Aktiivse hävitamisfaasi lõpul inventeerivad inspektorid keemiarelvad, mis on hoiurajatisest hävitamiseks välja viidud. Nad peavad kontrollima allesjäänud keemiarelvade loendi täpsust, kasutades inventuuri kontrolli protseduure, mis on nimetatud lõikes 62.

Süstemaatilised kohapealsed kontrollimeetmed keemiarelva hävitusrajatistes

65. Inspektoritele võimaldatakse kogu aktiivse hävitamisfaasi jooksul oma töö tegemiseks juurdepääs keemiarelva hävitusrajatistesse ja nende juures asuvatesse keemiarelva hoiurajatistesse.

66. Veendumaks, et keemiarelvi ei kõrvaldata ja hävitamisprotsess viiakse lõpule, on inspektoritel nii oma juuresolekuga kui ka kohapeale paigaldatud aparatuuriga seiramise teel igas keemiarelva hävitusrajatises õigus kontrollida:
a) keemiarelvade vastuvõtmist rajatises;
b) keemiarelvade ajutist hoiukohta ja seal hoitavate keemiarelvade liiki ning kogust;
c) hävitatavate keemiarelvade liiki ja kogust;
d) hävitamisprotsessi;
e) hävitamise lõpp-produkti;
f) metallosade kasutuskõlbmatuks muutmist; ja
g) hävitamisprotsessi täielikkust ja rajatise kui terviku korrasolekut.

67. Inspektoritel on proovivõtmisteks õigus plommiga märgistada laskemoona, seadeldisi või mahuteid, mis paiknevad keemiarelva hävitusrajatiste juures asuvates ajutistes hoiukohtades.

68. Vastavalt inspekteerimise vajadustele kasutatakse informatsiooni rajatise igapäevase töö kohta koos asjakohase andmete õigsuse tõendamisega.

69. Pärast iga hävitamisperioodi lõppu kinnitab tehniline sekretariaat osalisriigi deklaratsiooni, milles teatatakse ettenähtud hulga keemiarelvade hävitamise lõpuleviimisest.

70. Vastavalt rajatislepingutele peavad inspektorid:
a) takistamatult ligi pääsema kõikjale keemiarelva hävitusrajatistes ja nende juures paiknevates keemiarelva hoiurajatistes, sealhulgas neis hoitavale laskemoonale, seadeldistele, hoidlatele ja muudele mahutitele. Inspektorid valivad inspekteeritavad objektid vastavalt kontrolliplaanile, mis on kokku lepitud inspekteeritava osalisriigi ja täitevnõukogu vahel;
b) jälgima süstemaatilisi proovide kohapeal tehtavaid analüüse hävitamisprotsessi jooksul; ja

c) vajaduse korral võtma vastu nende nõudel võetud proove hävitusrajatise või selle juures paikneva hoiurajatise seadeldistest, hoidlatest ja muudest mahutitest.

 

IV osa (B). VANAD JA MAHAJÄETUD KEEMIARELVAD

A. Üldosa

1. Vanad keemiarelvad hävitatakse peatüki B kohaselt.

2. Mahajäetud keemiarelvad, kaasa arvatud need, mis samuti vastavad artikli II lõike 5 punkti b määratlusele, hävitatakse peatüki C kohaselt.

B. Vanade keemiarelvade režiim

3. Osalisriik, mille territooriumil on vanu keemiarelvi, mis vastavad artikli II lõike 5 punkti a määratlusele, peab tema suhtes käesoleva konventsiooni jõustumisest hiljemalt 30 päeva pärast esitama tehnilisele sekretariaadile kogu kättesaadava asjakohase informatsiooni, sealhulgas võimaluse korral ka nimetatud vanade keemiarelvade asukoha, tüübi, koguse ja seisundi.

Artikli II lõike 5 punktis b määratletud vanade keemiarelvade puhul esitab osalisriik tehnilisele sekretariaadile vastavalt artikli III lõike 1 punkti b alapunktile i deklaratsiooni, sealhulgas võimaluse korral ka käesoleva lisa IV (A) osa lõigetes 1–3 määratletud informatsiooni.

4. Osalisriik, kes avastab vanu keemiarelvi pärast konventsiooni jõustumist tema suhtes, esitab tehnilisele sekretariaadile lõikes 3 määratletud informatsiooni vanade keemiarelvade avastamisest hiljemalt 180 päeva pärast.

5. Tehniline sekretariaat korraldab esialgse inspektsiooni ja vajaduse korral järgnevad inspektsioonid, et kontrollida vastavalt lõigetele 3 ja 4 esitatud informatsiooni, ning eriti, et määrata, kas keemiarelvad vastavad vanade keemiarelvade määratlusele artikli II lõike 5 kohaselt. Juhised, kuidas määrata aastail 1925–1946 toodetud keemiarelvade kasutuskõlblikkust, arutab läbi ja kiidab heaks konverents vastavalt artikli VIII lõike 21 punktile i.

6. Osalisriik käsitab mürgiste jäätmetena vanu keemiarelvi, mille tehniline sekretariaat on tunnistatud vastavaks artikli II lõike 5 punkti a määratlusele. Osalisriik teavitab sekretariaati meetmeist, mis on võetud vastavalt siseriiklikele õigusaktidele selliste vanade keemiarelvade hävitamiseks või muul viisil mürgiste jäätmetena kõrvaldamiseks.

7. Lõigete 3–5 kohaselt peab osalisriik hävitama tehnilise sekretariaadi poolt artikli II lõike 5 punkti b määratlusele vastavaks tunnistatud vanad keemiarelvad kooskõlas artikli IV ja käesoleva lisa IV (A) osaga. Osalisriigi palvel võib täitevnõukogu muuta nende vanade keemiarelvade hävitamise piirtähtaega ja korda, kui ta otsustab, et sellega ei ohustata käesoleva konventsiooni eesmärke ja otstarvet. Palve peab sisaldama täpseid muutmisettepanekuid ja muutmisettepaneku üksikasjalise selgituse.

C. Mahajäetud keemiarelvade režiim

8. Osalisriik, mille territooriumil on mahajäetud keemiarelvad (edaspidi territoriaalosalisriik), peab käesoleva konventsiooni tema suhtes jõustumisest arvates hiljemalt 30 päeva pärast esitama tehnilisele sekretariaadile kogu kättesaadava informatsiooni mahajäetud keemiarelvade kohta. See peab võimaluse korral sisaldama teavet nii mahajäetud keemiarelvade asukoha, tüübi, koguse ja seisundi kui ka mahajätmise asjaolude kohta.

9. Osalisriik, kes pärast käesoleva konventsiooni jõustumist tema suhtes avastab mahajäetud keemiarelvi, peab avastamisest arvates hiljemalt 180 päeva pärast esitama tehnilisele sekretariaadile kogu kättesaadava asjaomase informatsiooni avastatud mahajäetud keemiarelvade kohta. See peab võimaluse korral sisaldama teavet nii mahajäetud keemiarelvade asukoha, tüübi, koguse ja seisundi kui ka mahajätmise asjaolude kohta.

10. Osalisriik, kes on maha jätnud keemiarelvi teise osalisriigi territooriumile (edaspidi mahajätja osalisriik), peab käesoleva konventsiooni tema suhtes jõustumisest arvates hiljemalt 30 päeva pärast esitama tehnilisele sekretariaadile kogu kättesaadava asjaomase informatsiooni mahajäetud keemiarelvade kohta. See peab võimaluse korral sisaldama teavet nii mahajäetud keemiarelvade asukoha, tüübi, koguse kui ka mahajätmise asjaolude ning mahajäetud keemiarelvade seisundi kohta.

11. Tehniline sekretariaat korraldab esialgse inspektsiooni ja vajaduse korral järgnevad inspektsioonid, et kontrollida kogu kättesaadavat asjaomast informatsiooni, mis on esitatud lõigete 8–10 kohaselt ja otsustada, kas süstemaatilised kontrollimeetmed on vajalikud käesoleva lisa IV (A) osa lõigete 41–43 kohaselt. Vajaduse korral kontrollib tehniline sekretariaat mahajäetud keemiarelvade päritolu ja tuvastab tõendite abil mahajätmise ja mahajätja osalisriigi.

12. Tehnilise sekretariaadi aruanne esitatakse täitevnõukogule, territoriaalosalisriigile ja mahajätja osalisriigile või tehnilise sekretariaadi kindlakstehtud mahajätja osalisriigile.

Kui üks asjaomastest osalisriikidest pole aruandega rahul, on tal õigus lahendada küsimus vastavalt käesoleva konventsiooni sätetele või anda küsimus täitevnõukogule kiireks lahendamiseks.

13. Artikli I lõike 3 kohaselt on territoriaalosalisriigil õigus nõuda osalisriigilt, kes on tunnistatud mahajätjaks osalisriigiks, vastavalt lõigetele 8–12 konsultatsioone eesmärgiga hävitada mahajäetud keemiarelvad koostöös territoriaalosalisriigiga. Territoriaalosalisriik peab sellest nõudest viivitamatult informeerima tehnilist sekretariaati.

14. Territoriaalosalisriigi ja mahajätja osalisriigi vahelised konsultatsioonid eesmärgiga kehtestada vastastikku kokkulepitud hävitamisplaan peavad algama hiljemalt 30 päeva möödumisel tehnilise sekretariaadi informeerimisest lõikes 13 nimetatud nõudest. Vastastikku kokkulepitud hävitamisplaan tuleb esitada tehnilisele sekretariaadile hiljemalt 180 päeva möödumisel tehnilise sekretariaadi informeerimisest lõikes 13 nimetatud nõudest. Mahajätja osalisriigi ja territoriaalosalisriigi palvel võib täitevnõukogu edasi lükata vastastikku kokkulepitud hävitamisplaani üleandmise piirtähtaja.

15. Mahajätja osalisriik rahastab mahajäetud keemiarelvade hävitamise, osutab tehnilist ja ekspertabi, võimaldab kasutada rajatist ja muid vahendeid. Territoriaalosalisriik teeb vajalikku koostööd.

16. Kui mahajätjat riiki ei ole võimalik kindlaks teha või see ei ole osalisriik, siis territoriaalosalisriik võib paluda organisatsiooni ja teisi osalisriike osutada abi mahajäetud keemiarelvade hävitamiseks.

17. Lõigete 8–16 kohaselt kehtib artikkel IV ja käesoleva lisa IV (A) osa ka mahajäetud keemiarelvade hävitamise kohta. Mahajäetud keemiarelvade puhul, mis ühtlasi kuuluvad artikli II lõike 5 punktis b määratletud vanade keemiarelvade hulka, võib täitevnõukogu muuta või erandlikel juhtudel peatada hävitamist käsitlevate sätete kohaldamise, kui asjaomase palve esitab kas territoriaalosalisriik üksi või koos mahajätja osalisriigiga ja kui täitevnõukogu otsustab, et sellega ei ohustata käesoleva konventsiooni eesmärke ja otstarvet. Mahajäetud keemiarelvade puhul, mis ei kuulu artikli II lõike 5 punktis b määratletud vanade keemiarelvade hulka, võib täitevnõukogu erandlikel asjaoludel muuta hävitamise piirtähtaegu ja korda käsitlevaid sätteid, kui asjaomase palve esitab kas territoriaalosalisriik üksi või koos mahajätja osalisriigiga ja kui täitevnõukogu otsustab, et sellega ei ohustata käesoleva konventsiooni eesmärke ja otstarvet. Iga käesolevas lõikes nimetatud palve peab sisaldama täpseid sätete muutmise ettepanekuid ja soovitud muudatuste üksikasjalise põhjenduse.

18. Osalisriigid võivad sõlmida lepinguid või kokkuleppeid mahajäetud keemiarelvade hävitamise kohta. Täitevnõukogu võib otsustada, et selliste lepingute või kokkulepete valitud sätted prevaleerivad käesoleva peatüki sätete üle, kui asjaomase palve esitab kas territoriaalosalisriik üksi või koos mahajätja osalisriigiga ja kui see leping või kokkulepe kindlustab mahajäetud keemiarelvade hävitamise lõike 17 kohaselt.

 

V osa. KEEMIARELVADE TOOTMISRAJATISTE HÄVITAMINE JA SELLE KONTROLL VASTAVALT ARTIKLILE V

A. Deklaratsioonid
Deklaratsioonid keemiarelva tootmisrajatiste kohta

1. Keemiarelva tootmisrajatise deklaratsioonid, mille koostab osalisriik vastavalt artikli III lõike 1 punkti c alapunktile ii, peavad sisaldama iga rajatise kohta järgmist teavet:
a) rajatise nimetus, omanike nimed ja rajatist alates 1. jaanuarist 1946 kasutanud firmade või ettevõtete nimetused;
b) rajatise täpne asukoht, kaasa arvatud aadress, kompleksi asukoht, rajatise kompleksisisene asukoht, sealhulgas hoone või ehitise number, kui see on olemas;
c) avaldus selle kohta, kas see on keemiarelvaks tunnistatud kemikaalide tootmise või keemiarelvade täitmise rajatis või mõlemad;
d) kuupäev, mil rajatise ehitamine lõpetati ning ajavahemikud, mil rajatist on muudetud, kaasa arvatud uute või ümberehitatud seadmete paigaldamine, mis on oluliselt muutnud rajatise tootmistehnoloogilisi karakteristikuid;
e) informatsioon rajatises toodetud keemiarelvaks tunnistatud kemikaalide kohta; rajatises täidetud laskemoona, seadeldiste ja konteinerite kohta; ning tootmise või täitmise alustamise ja lõpetamise kuupäevad:
    i) rajatises toodetud ja keemiarelvaks tunnistatud kemikaalide puhul peavad kemikaalid olema märgitud tüüpide järgi, näidates kemikaali nimetuse International Union of Pure and Applied Chemistry (IUPAC) nomenklatuuri järgi, struktuurivalemi ja Chemical Abstracts Service'i registrinumbri, kui see on määratud, ja iga kemikaali kaalu tonnides;
    ii) rajatises täidetud laskemoona, seadeldiste ja konteinerite puhul peavad olema märgitud täidetud keemiarelva tüübid ja keemilise täidise kaal tüki kohta;
f) keemiarelva tootmisrajatise tootmisvõimsus:
    i) rajatise kohta, kus keemiarelvi toodeti, väljendatakse konkreetse aine tootmisvõimsus aastase koguselise tootmispotentsiaalina tegelikult kasutatava tehnoloogilise protsessi alusel, või juhul, kui protsessi tegelikult ei kasutatud, siis rajatises planeeritud protsessi alusel;
    ii) rajatise kohta, kus keemiarelvi täideti, väljendatakse tootmisvõimsus kemikaali kogusena, mida rajatises saab täita igasse konkreetsesse keemiarelva tüüpi ühe aasta jooksul;
g) iga hävitamata keemiarelva tootmisrajatise kohta rajatise kirjeldus, sealhulgas:
    i) asendiplaan;
    ii) rajatise tehnoloogiaskeem; ja

    iii) rajatise hoonete, rajatises asuvate eriotstarbeliste seadmete ja nende tagavaraosade inventuuriloend;
h) rajatise praegune seisukord, kus on näidatud:
   i) kuupäev, mil keemiarelvi rajatises viimati toodeti;
   ii) kas rajatis on hävitatud, seejuures hävitamise kuupäev ja viis; ja
    iii) kas rajatist on kasutatud või muudetud kasutamiseks keemiarelva tootmisega mitteseotud tegevuse tarbeks enne käesoleva konventsiooni jõustumist, ja kui on, siis informatsioon tehtud muudatuste kohta, kuupäev, mil nimetatud tegevus algas ja selle iseloom, vajaduse korral näidates ära toote liigi;
i) meetmete kirjeldus, mida osalisriik on võtnud rajatise sulgemiseks ja seiskamiseks;
j) seisatud rajatises normaalolukorra ohutus- ja julgeolekuabinõude kirjeldus; ja
k) avaldus, kas rajatis ehitatakse ümber keemiarelvade hävitamiseks, ja kui ehitatakse, siis ümberehitamise kuupäevad.

Deklaratsioonid keemiarelvade tootmisrajatiste kohta vastavalt artikli III lõike 1 punkti c alapunktile iii

2. Keemiarelva tootmisrajatiste artikli III lõike 1 punkti c alapunkti iii kohane deklaratsioon peab sisaldama kogu lõikes 1 määratletud informatsiooni. Osalisriik, kelle territooriumil rajatis paikneb või on paiknenud, peab deklaratsioonide tegemiseks kokku leppima teise riigiga. Kui osalisriik, kelle territooriumil rajatis paikneb või on paiknenud, ei suuda seda kohustust täita, teatab ta asjaomase põhjuse.

Deklaratsioonid varasemate edastamiste ja vastuvõtmiste kohta

3. Osalisriik, kes on keemiarelvade tootmisseadmeid alates 1. jaanuarist 1946 edastanud või vastu võtnud, peab need edastamised ja vastuvõtmised deklareerima artikli III lõike 1 punkti c alapunkti iv ja järgneva lõike 5 kohaselt. Kui kogu nõutav informatsioon edastamise ja vastuvõtmise kohta 1. jaanuarist 1946 kuni 1. jaanuarini 1970 pole kättesaadav, deklareerib osalisriik kogu kättesaadava informatsiooni ja põhjendab, miks ta ei saa esitada deklaratsiooni täies mahus.

4. Lõikes 3 nimetatud keemiarelvade tootmisseadmed tähendavad:
a) eriotstarbelisi seadmeid;
b) seadmete tootmise seadmeid, mis on projekteeritud otseselt rakendamiseks seoses keemiarelva kasutamisega; ja
c) seadmeid, mis on projekteeritud või mida kasutatakse keemilise laskemoona mittekeemiliste osade tootmiseks.

5. Keemiarelvade tootmisseadmete edastamis- ja vastuvõtmisdeklaratsioonides peab olema näidatud:
a) kes võttis vastu/edastas keemiarelvade tootmisseadmed;
b) nende seadmete identiteet;
c) edastamise või vastuvõtmise kuupäev;
d) kas seadmed hävitati, kui see on teada; ja
e) praegune paiknemine, kui see on teada.

Hävitamise üldplaanide esitamine

6. Osalisriik esitab iga keemiarelvade tootmisrajatise kohta järgmise informatsiooni:
a) planeeritavate meetmete ajakava, ja
b) hävitusmeetod.

7. Iga keemiarelva tootmisrajatise kohta, mida osalisriik kavatseb ajutiselt ümber seadistada keemiarelvade hävitusrajatiseks, esitab osalisriik järgmise informatsiooni:
a) planeeritud ajakava rajatise kohandamiseks hävitusrajatiseks;
b) planeeritud ajakava rajatise kasutamiseks keemiarelvade hävitamisrajatisena;
c) uue rajatise kirjeldus;
d) eriotstarbeliste seadmete hävitusmeetod;
e) kohandatud rajatise hävitamise ajakava pärast selle kasutamist keemiarelvade hävitamiseks; ja
f) kohandatud rajatise hävitusmeetod.

Hävitamise aastaplaanide ja aastaaruannete esitamine

8. Osalisriik esitab hävitamise aastaplaani vähemalt 90 päeva enne algava hävitamisaasta algust. Aastaplaanis näidakse:
a) hävitatav tootmisvõimsus,
b) rajatiste nimetused ja asukohad, kus hävitamine toimub;
c) igas rajatises hävitatavate hoonete ja seadmete nimekiri; ja
d) planeeritud hävitusmeetod(id).

9. Osalisriik esitab hävitamise aastaaruande eelmise hävitusaasta lõpust arvates hiljemalt 90 päeva pärast. Aastaaruandes näidatakse:
a) hävitatud tootmisvõimsus;
b) iga rajatise nimetus ja asukoht, kus hävitamine toimus;
c) igas rajatises hävitatud hoonete ja seadmete nimekiri;
d) hävitusmeetodid.

10. Artikli III lõike 1 punkti c alapunkti iii kohaselt deklareeritud keemiarelva tootmisrajatise puhul on osalisriigi, kelle territooriumil rajatis asub või on asunud, kohustus tagada lõigetes 6–9 määratletud deklaratsioonide koostamine. Kui osalisriik, kelle territooriumil rajatis asub või on asunud, ei suuda seda kohustust täita, peab ta teatama asjaomase põhjuse.

B. Hävitamine
Keemiarelva tootmisrajatise hävitamise üldpõhimõtted

11. Artiklis V ja käesolevas osas nimetatud põhimõtete kohaselt otsustab osalisriik, milliseid keemiarelva tootmisrajatiste hävitusmeetodeid rakendatakse.

Keemiarelva tootmisrajatise sulgemise põhimõtted ja meetodid

12. Keemiarelva tootmisrajatise sulgemise eesmärk on seisata selles töö.

13. Sulgemise suhtes kokkulepitud meetmed võtab osalisriik iga rajatise eriomadusi nõuetekohaselt arvestades. Nende meetmete hulka kuulub inter alia:
a) sissepääsu keelamine rajatise eriotstarbelistesse ja standardhoonetesse, välja arvatud kokkulepitud tegevuseks;
b) keemiarelva tootmisega otseselt seotud seadmete inter alia tehnoloogiliste juhtimisseadmete ja teenindavate abiseadmete, lahtiühendamine;
c) ainult keemiarelva tootmisrajatise ohutuks tööks kasutatava kaitseseadmestiku töö lõpetamine;
d) sulgurite ja muude seadeldiste paigaldamine, et vältida kemikaalide lisamist keemiarelvadeks tunnistatud kemikaalide sünteesi, eraldamise või puhastamise eriotstarbelistesse tehnoloogilistesse seadmetesse, reservuaari või keemiarelva täitmismasinasse või kemikaalide eemaldamist nendest. Selliste seadmete, reservuaaride või masinate kuumendamist, jahutamist või elektri- või muud liiki energiaga varustamist; ja
e) keemiarelva tootmisrajatisse raudteede, maanteede ja muude raskete transpordivahendite ligipääsuteede tõkestamine, välja arvatud teed, mis on vajalikud kokkulepitud tegevuseks.

14. Ajal, mil keemiarelva tootmisrajatis on suletud, võib osalisriik jätkata ohutus- ja julgeolekualast tegevust rajatises.

Keemiarelva tootmisrajatise hävituseelne tehnohooldus

15. Osalisriik võib teostada keemiarelva tootmisrajatistes standardset tehnohooldust, sealhulgas visuaalinspekteerimist, ennetushooldust ja jooksvat remonti, lähtudes ainult ohutuskaalutlustest.

16. Kõik kavandatud hooldustööd peavad olema esitatud hävitamise üld- ja detailplaanides. Hooldustööde hulka ei kuulu:
a) tehnoloogiaseadmete asendamine;
b) keemiliste tehnoloogiaseadmete karakteristikute muutmine;
c) mis tahes tüüpi kemikaalide tootmine.

17. Kõik hooldustööd kuuluvad tehnilise sekretariaadi järelevalve alla.

Keemiarelva tootmisrajatise keemiarelva hävitusrajatiseks ajutise ümberseadistamise põhimõtted ja meetodid

18. Keemiarelva tootmisrajatise keemiarelva hävitusrajatiseks ajutise ümberseadistamise meetmed peavad kindlustama ajutiselt ümber seadistatud rajatises vähemalt sama range režiimi, kui on seadistamata keemiarelva tootmisrajatises.

19. Enne käesoleva konventsiooni jõustumist keemiarelva hävitusrajatisteks kohandatud keemiarelva tootmisrajatised deklareeritakse keemiarelva tootmisrajatistena.

Neisse rajatistesse peavad inspektorid tegema esmase reidi, et kinnitada nende rajatiste kohta esitatud informatsiooni õigsust. Tuleb kontrollida, kas need rajatised on kohandatud sellisel viisil, mis on muutnud nad kõlbmatuks keemiarelva tootmisrajatisena ja kas võetud meetmed kuuluvad nende hulka, mis on ette nähtud töö lõpetamiseks rajatises käesoleva konventsiooni jõustumisest hiljemalt 90 päeva pärast.

20. Osalisriik, kes kavatseb kohandada keemiarelva tootmisrajatist, peab esitama tehnilisele sekretariaadile kohandamise üldplaani ja seejärel aastaplaanid käesoleva konventsiooni jõustumisest arvates hiljemalt 30 päeva pärast või ajutise ümberseadistamise otsuse vastuvõtmisest hiljemalt 30 päeva pärast.

21. Kui osalisriik soovib keemiarelva tootmisrajatist, mis on suletud pärast käesoleva konventsiooni jõustumist tema suhtes, kohandada keemiarelva hävitusrajatiseks, peab ta sellest informeerima tehnilist sekretariaati vähemalt 150 päeva enne kohandamist. Tehniline sekretariaat koos osalisriigiga teeb kindlaks, et on võetud kõik meetmed muutmaks see rajatis pärast kohandamist kõlbmatuks keemiarelva tootmisrajatisena.

22. Keemiarelva hävitamiseks kohandatud rajatis ei tohi olla keemiarelva tootmise taasalustamiseks kõlblikum kui suletud ja tehnilise hoolduse all olev keemiarelva tootmisrajatis. Selle töölerakendamine ei tohi nõuda vähem aega kui keemiarelva tootmisrajatise, mis on suletud ja tehnilise hoolduse all, töölerakendamine.

23. Kohandatud keemiarelva tootmisrajatised tuleb hävitada käesoleva konventsiooni jõustumisest hiljemalt 10 aasta pärast.

24. Iga keemiarelva tootmisrajatise kohandamise meetmed peavad olema sellele rajatisele kohased ja sõltuma rajatise omadustest.

25. Keemiarelva tootmisrajatise kohandamisel keemiarelva hävitusrajatiseks võetud meetmeid ei tohi olla vähem, kui on ette nähtud teiste keemiarelva tootmisrajatiste seiskamiseks käesoleva konventsiooni osalisriigi suhtes jõustumisest arvates hiljemalt 90 päeva pärast.

Keemiarelva tootmisrajatise hävitamise põhimõtted ja meetodid

26. Osalisriik hävitab keemiarelva tootmisrajatisena määratletud seadmed ja hooned järgmiselt:
a) kõik eriotstarbelised ja standardseadmed hävitatakse füüsiliselt;
b) kõik eriotstarbelised ja standardhooned hävitatakse füüsiliselt.

27. Osalisriik hävitab täitmata keemilise laskemoona ja seadmete tootmisrajatised järgmiselt:
a) ainuüksi keemilise laskemoona või otseselt keemiarelva kasutamisega seotud spetsiaalselt projekteeritud seadmete mittekeemiliste osade tootmisrajatised deklareeritakse ja hävitatakse. Hävitusprotsess ja selle kontroll peab toimuma vastavalt artikli V ja käesoleva lisa käesoleva osa sätetele, mis käsitlevad keemiarelva tootmisrajatiste hävitamist;
b) kõik ainuüksi keemilise laskemoona mittekeemiliste osade tootmiseks või kasutamiseks projekteeritud seadmed hävitatakse füüsiliselt. Asjaomased seadmed, kaasa arvatud eriotstarbeks projekteeritud valuvormid ja metallistantsid, võib viia hävitamiseks ettenähtud kohta;
c) kõik taoliseks tootmiseks kasutatud ehitised ja standardseadmed hävitatakse või kohandatakse kasutatavaks käesoleva konventsiooni alusel keelustamata otstarbel nõuetekohaselt kinnitatult konsultatsioonide ja inspektsioonidega vastavalt artiklile IX;
d) käesoleva konventsiooni alusel keelustamata tegevust võib jätkata hävitamise või kohandamise ajal.

Hävitamise kord

28. Keemiarelva tootmisrajatiste hävitamise kord põhineb artiklis I ja konventsiooni teistes artiklites sätestatud kohustustel, kaasa arvatud kohustused süstemaatilise kohapealse inspektsiooni suhtes. See arvestab osalisriikide huvi julgeoleku mittevähenemise vastu hävitamisperioodi ajal; usalduse tugevdamist hävitamisetapi algstaadiumis; järkjärgulist kogemuste omandamist keemiarelva tootmisrajatiste hävitamise jooksul; ja rakendatavust sõltumatult rajatiste tegelikest omadustest ja rajatiste hävitamiseks valitud meetoditest. Hävitamise kord rajaneb tasemete ühtlustamise põhimõttel.

29. Osalisriik otsustab iga hävitamisperioodi kohta, millised keemiarelva tootmisrajatised hävitatakse ja hävitab nii, et hävitamisperioodi lõpuks säilub kõige enam lõigetes 30 ja 31 määratletu. Osalisriik võib hävitada rajatisi kiiremini.

30. 1. nimekirja kemikaale tootvate keemiarelva tootmisrajatiste kohta kehtivad järgmised sätted:

a) nende rajatiste hävitamist alustab osalisriik käesoleva konventsiooni tema suhtes jõustumisest hiljemalt ühe aasta pärast ja lõpetab hävitamise käesoleva konventsiooni jõustumisest hiljemalt kümne aastat pärast. Riigi jaoks, kes on konventsiooniosaline käesoleva konventsiooni jõustumise hetkel, jagatakse kogu see aeg kolmeks hävitusperioodiks: 2. kuni 5. aasta, 6. kuni 8. aasta ja 9. kuni 10. aasta. Riikide jaoks, kes ühinevad konventsiooniga pärast käesoleva konventsiooni jõustumist, kohandatakse hävitamisperioode, arvestades lõikeid 28 ja 29;

b) nende rajatiste võrdlusteguriks on tootmisvõimsus. See väljendatakse toimeaine tonnides, arvestades binaarse keemiarelva jaoks kehtivaid eeskirju;

c) käesoleva konventsiooni jõustumisest möödunud kaheksanda aasta lõpuks tuleb kokku leppida ja määrata kohased tootmisvõimsuse tasemed. Seda taset ületav tootmisvõimsus tuleb kahandada võrdsetes osades kahe esimese hävitamisperioodi jooksul;

d) nõue kahandada tootmisvõimsuse hulka tähendab ka nõuet hävitada mis tahes muu keemiarelva tootmisrajatis, mis on varustanud 1. nimekirja rajatist või on täitnud seal toodetud 1. nimekirja kemikaalidega laskemoona või seadeldisi;

e) keemiarelva tootmisrajatiste, mis on ajutiselt ümber seadistatud keemiarelva hävitusrajatisteks, tootmisvõimsust tuleb edasi kahandada vastavalt käesolevale lõikele.

31. Osalisriik peab alustama lõike 30 alla mittekuuluvate keemiarelva tootmisrajatiste hävitamist käesoleva konventsiooni tema suhtes jõustumisest hiljemalt ühe aasta pärast ja viima hävitamise lõpule käesoleva konventsiooni jõustumisest hiljemalt viie aasta pärast.

Hävitamise detailplaanid

32. Vähemalt 180 päeva enne keemiarelva tootmisrajatise hävitamise algust peab osalisriik esitama tehnilisele sekretariaadile rajatise hävitamise detailplaani, kaasa arvatud lõike 33 punktis f nimetatud hävitamise kontrollimeetmete ettepanek, näidates inter alia:
a) inspektorite kohalviibimise ajakava hävitatavas rajatises; ja
b) iga deklareeritud inventarinimetuse suhtes rakendatavad kontrollimeetmete protseduurid.

33. Keemiarelva tootmisrajatise hävitamise detailplaan peab sisaldama:
a) hävitusprotsessi detailse ajakava;
b) rajatise plaani;
c) tehnoloogia skeemi;
d) hävitatavate seadmete, hoonete ja muude üksikobjektide detailse nimekirja;
e) iga inventarinimetuse suhtes võetavad meetmed;
f) esitatud kontrollimeetmed;
g) turva-/ohutusmeetmed rajatise hävitamise ajal; ja
h) inspektoritele võimaldatavad töö- ja elamistingimused.

34. Kui osalisriik kavatseb ajutiselt ümber seadistada keemiarelva tootmisrajatise keemiarelva hävitusrajatiseks, peab ta sellest teavitama tehnilist sekretariaati vähemalt 150 päeva enne kohandamistööde algust. Teade peab:
a) esitama rajatise nimetuse, aadressi ja asukoha;
b) sisaldama asendiplaani, kuhu on märgitud kõik keemiarelva hävitamisega seotud ehitised ja kohad, ja kus on identifitseeritud kõik ajutiselt ümber seadistatavad keemiarelva tootmisrajatise ehitised;
c) näitama ära kõik hävitatava keemiarelva ja keemilise täite tüübid ja kogused;
d) näitama ära hävitusmeetodi;
e) sisaldama tehnoloogiaskeemi, kuhu on märgitud tootmisprotsessi osad ja eriotstarbelised seadmed, mis seadistatakse ajutiselt ümber keemiarelva hävitamiseks;
f) näitama ära pitserid ja inspektsiooniseadmed, mida ümberseadistamine võib kahjustada; ja
g) esitama ajakava, kus on näidatud projekteerimiseks, rajatise ajutiseks ümberseadistamiseks, seadmete paigaldamiseks, seadmete kontrolliks, hävitamiseks ja sulgemiseks ettenähtud aeg.

35. Informatsioon hävitusrajatise kohta, mis on seadistatud ajutiselt ümber keemiarelva hävitamiseks, esitatakse lõigete 32 ja 33 kohaselt.

Detailplaanide uuesti läbivaatamine

36. Osalisriigi esitatud hävitamise detailplaani, esitatud kontrollimeetmete ja eelnevate inspektsioonide kogemuste alusel valmistab tehniline sekretariaat osalisriigiga konsulteerides ette rajatise hävitamise kontrollimise plaani. Kõik tehnilise sekretariaadi ja osalisriigi vahelised lahkhelid asjakohaste meetmete suhtes tuleb lahendada konsultatsioonide kaudu. Kõik lahendamata küsimused tuleb edastada täitevnõukogule meetmete võtmiseks eesmärgiga hõlbustada käesoleva konventsiooni täielikku ellurakendamist.

37. Kindlustamaks, et artikli V ja käesoleva osa sätteid täidetaks, peavad täitevnõukogu ja osalisriik kokku leppima hävitamise ja kontrolli ühisplaani suhtes. Selline kokkulepe peab olema sõlmitud vähemalt 60 päeva enne hävitamise plaanitud alustamist.

38. Iga täitevnõukogu liige võib konsulteerida tehnilise sekretariaadiga hävitamise ja kontrolli ühisplaani kõlblikuse üle. Kui ühelgi täitevnõukogu liikmel pole vastuväiteid, viiakse plaan ellu.

39. Kui on vastuväiteid, alustab täitevnõukogu osalisriigiga konsultatsioone nende lahendamiseks. Kui neid ei suudeta lahendada, esitatakse nad konverentsile. Hävitamise meetodite suhtes tekkinud lahkhelide lahendamine ei tohi viivitada hävitamisplaani muu osa elluviimist.

40. Kui täitevnõukoguga ei suudeta kokku leppida kontrolli aspektide suhtes või kui heakskiidetud hävitamisplaani ei saa ellu viia, jätkub kontroll kohapeale paigaldatud aparatuuriga seiramise teel ja inspektorite juuresoleku abil.

41. Hävitama ja kontrollima peab vastavalt kokkulepitud plaanile. Kontroll ei tohi asjatult segada hävitamisprotsessi ja seda tuleb teostada inspektorite juuresolekul.

42. Kui kontroll või hävitamine ei kulge plaanikohaselt, informeeritakse sellest kõiki osalisriike.

C. Kontroll
Keemiarelva tootmisrajatiste deklaratsioonide kontrollimine kohapealse inspektsiooni teel

43. Tehniline sekretariaat teostab iga keemiarelva tootmisrajatise esialgse inspektsiooni 90. ja 120. päeva vahelisel perioodil pärast käesoleva konventsiooni jõustumist osalisriigi suhtes.

44. Esialgse inspektsiooni eesmärk on:
a) kinnitada, et keemiarelva tootmine on lakanud ja rajatis on seisatud vastavalt käesolevale konventsioonile;
b) võimaldada tehnilisel sekretariaadil tutvuda rajatises keemiarelvade tootmise lõpetamiseks võetud meetmetega;
c) võimaldada inspektoritel paigaldada ajutised pitserid;
d) võimaldada inspektoritel kinnitada hoonete ja eriotstarbeliste seadmete inventar;
e) saada vajalikku informatsiooni, et planeerida rajatises inspektsioonitegevust, sealhulgas võltsimiskindlate pitserite ja muu lubatud varustuse kasutamiseks, mis paigaldatakse vastavalt detailsele rajatislepingule; ja
f) korraldada eelläbirääkimised, et üksikasjaliselt kokku leppida inspektsiooniprotseduuride suhtes rajatises.

45. Vajaduse korral kasutavad inspektorid kokkulepitud pitsereid, markereid või muid inventuuri kontrolliprotseduure, et hõlbustada deklareeritud üksikobjektide täpset inventuuri keemiarelvade tootmisrajatises.

46. Inspektorid paigaldavad sellised kokkulepitud seadeldised, mis võimaldavad näha keemiarelvade tootmise taasalustamist või deklareeritud üksikobjekti eemaldamist. Nad rakendavad vajalikud ettevaatusabinõud, et mitte takistada osalisriigi poolset sulgemistegevust. Inspektorid võivad naasta, et hooldada vahendeid ja kontrollida nende puutumatust.

47. Kui esialgse inspektsiooni alusel peadirektor leiab, et on vaja võtta lisameetmeid rajatise tegevuse peatamiseks käesoleva konventsiooni kohaselt, võib ta taotleda konventsiooni osalisriigi suhtes jõustumisest hiljemalt 135 päeva pärast, et inspekteeritav osalisriik võtaks need meetmed konventsiooni tema suhtes jõustumisest hiljemalt 180 päeva pärast. Osalisriik võib selle taotluse rahuldada oma äranägemisel. Kui ta seda ei rahulda, konsulteerivad inspekteeritav osalisriik ja peadirektor küsimuse lahendamiseks.

Keemiarelva tootmisrajatise süstemaatiline kontroll ja selle tegevuse peatamine

48. Keemiarelva tootmisrajatise süstemaatilise kontrolli eesmärk on avastada rajatises keemiarelva tootmise taasalustamine või deklareeritud üksikobjekti eemaldamine.

49. Iga keemiarelva tootmisrajatise detailne rajatisleping määratleb:
a) üksikasjalised kohapealse inspektsiooni protseduurid, mis võivad sisaldada:
   i) vaatlust;
   ii) pitserite ja muude kokkulepitud seadeldiste kontrolli ja hooldust; ja
   iii) proovide võtmist ja analüüsi.
b) Rajatise märkamatu taaskäivitamise vältimiseks võltsimist paljastavate pitserite ja muude kokkulepitud seadmete kasutamise protseduuri, milles täpsustatakse:
   i) tüüp, paigalduskohad ja paigaldamise kord; ja
   ii) nende pitserite ja varustuse hooldus; ja
c) muud kokkulepitud meetmed.

50. Rajatise inspektsioonimeetmete detailse kokkuleppega sätestatud pitserid või muu lubatud varustus paigaldatakse käesoleva konventsiooni osalisriigi suhtes jõustumisest hiljemalt 120 päeva pärast. Inspektoreil lubatakse taoliste pitserite või varustuse paigaldamiseks külastada iga keemiarelva tootmisrajatist.

51. Tehnilisel sekretariaadil lubatakse kalendriaasta jooksul inspekteerida igas keemiarelva tootmisrajatises kuni neli korda.

52. Oma otsusest lasta inspekteerida keemiarelva tootmisrajatist või korraldada sinna reid, teavitab peadirektor inspekteeritavat osalisriiki 48 tundi enne inspekteerimisrühma planeeritud saabumist rajatisse süstemaatiliseks inspektsiooniks või reidiks. Juhul kui inspektsioon või reid toimub pakilise probleemi lahendamiseks, võib seda aega lühendada. Peadirektor näitab ära inspektsiooni või reidi eesmärgi.

53. Vastavalt rajatislepingule on inspektoritel takistamatu juurdepääs keemiarelva tootmisrajatise igasse kohta. Inspektorid valivad välja inspekteeritavad üksikobjektid deklareeritud inventarinimekirjast.

54. Vastavalt artikli VIII lõike 21 punktile i arutab konverents läbi ja kiidab heaks süstemaatiliste kohapealsete inspektsioonide sageduse määramise juhised. Inspekteeritava tootmisrajatise valib tehniline sekretariaat viisil, mis ei võimalda ette teada, millal täpselt rajatist inspekteeritakse.

Keemiarelva tootmisrajatiste hävitamise kontroll

55. Keemiarelva tootmisrajatiste hävitamise süstemaatilise kontrolli eesmärk on kinnitada, et rajatis on hävitatud kooskõlas käesolevast konventsioonist tulenevate kohustustega ja deklareeritud inventarinimekirja iga üksikobjekt on hävitatud vastavalt kokkulepitud hävitamise detailplaanile.

56. Kui kõik deklareeritud inventarinimekirjas olnud üksikobjektid on hävitatud, peab tehniline sekretariaat kinnitama sellekohase osalisriigi deklaratsiooni. Pärast kinnitamist lõpetab tehniline sekretariaat keemiarelvade tootmisrajatise süstemaatilise kontrolli ja eemaldab viivitamatult kõik inspektorite paigaldatud seadeldised ja jälgimisaparatuuri.

57. Pärast seda kinnitust deklareerib osalisriik, et rajatis on hävitatud.

Keemiarelva tootmisrajatise hävitusrajatiseks ajutise ümberseadistamise kontroll

58. Hiljemalt 90 päeva möödumisel algteate kättesaamisest kavatsuse kohta tootmisrajatis ajutiselt ümber seadistada saavad inspektorid õiguse külastada rajatist, et tutvuda kavatsetava ajutise ümberseadistamisega ja uurida inspektsioonimeetmeid, mida on vajalik võtta ümberseadistamise ajal.

59. Nimetatud külastusest arvates hiljemalt 60 päeva pärast sõlmivad tehniline sekretariaat ja inspekteeritav osalisriik üleminekuperioodi lepingu täiendavate inspekteerimismeetmete kohta ajutise ümberseadistamise ajal. Üleminekuperioodi leping täpsustab inspekteerimisprotseduurid, sealhulgas pitserite, jälgimisaparatuuri ja inspektsioonide kasutamise, mis peavad kindlustama, et ümberseadistamise ajal keemiarelva ei toodeta. See kokkulepe jääb jõusse ajutise ümberseadistamise alghetkest kuni rajatise töölehakkamiseni keemiarelva hävitusrajatisena.

60. Inspekteeritav osalisriik ei ehita ümber ega eemalda rajatise ainsatki osa, ei eemalda ega muuda ainsatki pitserit ega muid kokkulepitud inspekteerimisseadmeid, mis võisid olla paigaldatud käesoleva konventsiooni alusel, kuni üleminekuperioodi leping on sõlmitud.

61. Niipea kui rajatis alustab tööd keemiarelva hävitusrajatisena, kehtivad tema kohta käesoleva lisa IV (A) osa sätted, mis käsitlevad keemiarelva hävitusrajatist. Töölerakendamisele eelneval perioodil kehtiv kord on sätestatud üleminekuperioodi lepingus.

62. Hävitusoperatsioonide ajal on inspektoritel juurdepääs ajutiselt ümberseadistatud keemiarelva tootmisrajatiste igasse paika, kaasa arvatud need, mis pole otseselt seotud keemiarelva hävitamisega.

63. Enne rajatises töö alustamist, et seda ajutiselt ümber seadistada keemiarelva hävitamise otstarbeks, ja pärast seda, kui rajatis on lakanud toimimast keemiarelva hävitusrajatisena, kehtivad rajatise kohta käesoleva osa keemiarelva tootmisrajatiste kohta kehtestatud sätted.

D. Keemiarelva tootmisrajatiste ümberseadistamine käesoleva konventsiooni alusel keelustamata otstarbeks
Ümberseadistamise taotlemise protseduur

64. Taotluse kasutada keemiarelva tootmisrajatist käesoleva konventsiooni alusel keelustamata otstarbel võib esitada iga rajatise kohta, mida osalisriik kasutab juba enne käesoleva konventsiooni jõustumist tema suhtes, või mida ta kavatseb hakata kasutama sellisel otstarbel.

65. Keemiarelva tootmisrajatise kohta, mida kasutatakse käesoleva konventsiooni alusel keelustamata otstarbel konventsiooni osalisriigi suhtes jõustumise hetkel, tuleb taotlus esitada peadirektorile vähemalt 30 päeva enne käesoleva konventsiooni jõustumist osalisriigi suhtes. Taotlus peab sisaldama lisaks lõike 1 punkti h alapunkti iii kohaselt esitatud andmetele järgmist informatsiooni:
a) taotluse üksikasjaline põhjendus;
b) rajatise ümberseadistamise üldkava, milles on näidatud:
   i) rajatises kavatsetava tegevuse laad;
   ii) kui kavatsetav tegevus on seotud kemikaalide tootmise, töötlemise või tarbimisega, siis iga kemikaali nimetus, rajatise tehnoloogiaskeem ning planeeritud aastased toodetavad, töödeldavad või tarbitavad kogused;
   iii) hooned või ehitised, mida on kavas kasutada ja ümberehitused, mis on kavandatud, kui üldse on;
   iv) hooned või ehitised, mis on hävitatud või mida on kavatsus hävitada ja nende hävitamise plaanid;
   v) seadmed, mis võetakse rajatises kasutusele;
   vi) seadmed, mis on eemaldatud ja hävitatud või mida kavatsetakse eemaldada ja hävitada, ning nende hävitamise plaanid;
   vii) kavatsetav ümberseadistamise ajakava, kui see on nõutav; ja
   viii) iga muu samal objektil töötava rajatise tegevuse iseloom; ja
c) üksikasjalise selgituse, kuidas punktis b sätestatud meetmed ning muud osalisriigi kavandatavad meetmed kindlustavad keemiarelva tootmisvõimsuse täieliku hävitamise rajatises.

66. Keemiarelva tootmisrajatise kohta, mida ei kasutata käesoleva konventsiooni alusel keelustatud otstarbel ajal, mil konventsioon jõustub osalisriigi suhtes, tuleb taotlus esitada peadirektorile ümberseadistamise otsustamisest hiljemalt 30 päeva pärast, kuid mitte mingil juhul hiljem kui nelja aasta pärast käesoleva konventsiooni jõustumisest osalisriigi suhtes. Taotlus peab sisaldama järgmist informatsiooni:
a) taotluse üksikasjaline põhjendus, kaasa arvatud selle majanduslik põhjendus;
b) ümberseadistamise üldkava, milles on näidatud:
   i) rajatises kavatsetava tegevuse laad;
   ii) kui kavatsetakse kemikaale toota, töödelda või tarbida, siis iga kemikaali nimetus, rajatise tehnoloogiaskeem ning planeeritud aastased toodetavad, töödeldavad ja tarbitavad kogused;
    iii) hooned ja ehitised, mida kavatsetakse säilitada ja kavatsetavad ümberehitused;
    iv) hooned või ehitised, mis on hävitatud või mida kavatsetakse hävitada ning nende hävitamise plaanid;
    v) seadmed, mida kavatsetakse rajatises kasutada;
    vi) seadmed, mida kavatsetakse eemaldada ja hävitada ning nende hävitamise plaanid;
    vii) ettepanek ümberseadistamise ajakava kohta; ja
c) üksikasjaline selgitus, kuidas punktis b nimetatud meetmed, samuti muud osalisriigi esitatud meetmed kindlustavad keemiarelva tootmisvõime täieliku hävitamise rajatises.

67. Osalisriik võib taotluses esitada mis tahes muid meetmeid, mida ta peab sobivaks usalduse tugevdamisel.

Ümberseadistamise otsustamiseelsed toimingud

68. Oodates konverentsi otsust, võib osalisriik jätkata rajatise kasutamist käesoleva konventsiooni alusel keelustamata otstarbel, kui seda on kasutatud nimetatud otstarbel ka enne käesoleva konventsiooni jõustumist selle riigi suhtes, tingimusel et osalisriik tõendab oma taotluses, et rajatises ei kasutata eriotstarbelisi seadmeid ega hooneid, ning nimetatud seadmed ja hooned on lõikes 13 määratletud meetoditega kasutusest kõrvaldatud.

69. Kui rajatist, mille suhtes taotlus esitati, ei kasutatud käesolevas konventsioonis keelustamata otstarbel enne kui käesolev konventsioon jõustub osalisriigi suhtes, või kui ei ole tõendatud vastavalt lõikele 68, siis katkestab osalisriik rajatises mis tahes tegevuse vastavalt artikli V lõikele 4. Osalisriik peab rajatise sulgema vastavalt lõikele 13 käesoleva konventsiooni jõustumisest tema suhtes hiljemalt 90 päeva pärast.

Ümberseadistamise tingimused

70. Keemiarelva tootmisrajatise võib ümber seadistada kasutamiseks käesolevas konventsioonis keelustamata otstarbel tingimusel, et rajatises hävitatakse kogu eriotstarbeline seadmestik ning kõrvaldatakse kõik hoonete ja ehitiste tunnused, mis neid eristavad hoonetest ja ehitistest, mida tavaliselt kasutatakse käesolevas konventsioonis keelustamata otstarbel ja mis ei ole seotud 1. nimekirja kemikaalidega.

71. Ümberseadistatud rajatist ei kasutata:

a) 1. või 2. nimekirja kemikaali tootmiseks, töötlemiseks või tarbimiseks; või

b) väga mürgiste kemikaalide tootmiseks, kaasa arvatud kõik väga mürgised fosfororgaanilised kemikaalid, või mis tahes muu tegevuse jaoks, milleks vajatakse eriotstarbelisi seadmeid väga mürgiste või tugevalt korrodeerivate kemikaalide käitlemiseks; see ei kehti juhul, kui täitevnõukogu otsustab, et nimetatud tootmine või tegevus, arvestades mürgisuse ja korrodeerivuse kriteeriume, ja võimaluse korral ka muid tehnilisi tegureid, ei kujuta ohtu käesoleva konventsiooni eesmärgile ja otstarbele, mille arutab läbi ja kiidab heaks konverents artikli VIII lõike 21 punkti i kohaselt.

72. Keemiarelva tootmisrajatise ümberseadistamine peab olema lõpule viidud käesoleva konventsiooni jõustumisest hiljemalt kuue aasta pärast.

Täitevnõukogu ja konverentsi otsused

73. Tehniline sekretariaat peab teostama rajatise esialgse inspektsiooni taotluse peadirektorile saabumisest hiljemalt 90 päeva pärast. Selle inspektsiooni eesmärk on kontrollida taotluses esitatud informatsiooni täpsust, koguda informatsiooni ümberseadistatava rajatise tehniliste omaduste kohta, ja hinnata tingimusi, mille alusel võib lubada rajatist kasutada käesoleva konventsiooni alusel keelustamata otstarbel. Peadirektor esitab viivitamatult täitevnõukogule, konverentsile ja kõigile osalisriikidele aruande, milles on soovitused vajalike abinõude kohta, kuidas muuta rajatis kasutatavaks käesoleva konventsiooni alusel keelustamata otstarbel ja kuidas saada garantii, et ümberseadistatud rajatist kasutatakse ainult sellisel otstarbel.

74. Kui enne käesoleva konventsiooni jõustumist osalisriigi suhtes on rajatist kasutatud käesoleva konventsiooni alusel keelustamata otstarbel ja see jätkab tööd, kuid lõikes 68 määratletud meetmeid pole võetud, siis informeerib peadirektor sellest viivitamatult täitevnõukogu, kes võib nõuda kohaste meetmete võtmist, inter alia rajatise sulgemist ning eriotstarbeliste seadmete eemaldamist ja hoonete või muude ehitiste ümberehitamist. Täitevnõukogu määrab selleks tähtaja ning katkestab taotluse arutamise, kuni nõutud meetmed on võetud. Rajatist inspekteeritakse kohe pärast tähtaja möödumist, et veenduda, kas nõutud meetmed on võetud. Vastasel korral nõutakse osalisriigilt mis tahes tegevuse lõpetamist rajatises.

75. Konverents otsustab täitevnõukogu soovitusel taotluse rahuldamise ja selleks seatavate tingimuste üle esimesel võimalusel pärast peadirektori aruande saamist, arvestades aruannet ja kõiki osalisriikide seisukohti. Kui mõni osalisriik on taotluse rahuldamise ja kaasnevate tingimuste vastu, korraldatakse asjasthuvitatud osalisriikide vahelised konsultatsioonid kestusega kuni 90 päeva, leidmaks vastastikku rahuldavat lahendust. Otsus taotluse ja sellega kaasnevate tingimuste kohta koos esitatud muudatustega võetakse vastu niipea kui võimalik pärast konsultatsioonide lõppu.

76. Kui taotlus on rahuldatud, sõlmitakse rajatisleping otsuse vastuvõtmisest arvates hiljemalt 90 päeva pärast. Rajatisleping sisaldab tingimusi, kaasa arvatud kontrollimeetmed, mille alusel lubatakse rajatis ümber seadistada ja kasutada. Ümberseadistamist ei tohi alustada enne rajatislepingu sõlmimist.

Ümberseadistamise detailplaanid

77. Vähemalt 180 päeva enne keemiarelva tootmisrajatise planeeritud ümberseadistamise algust esitab osalisriik tehnilisele sekretariaadile rajatise ümberseadistamise detailplaanid, sealhulgas kavatsetavad ümberseadistamise kontrollimeetmed, käsitledes inter alia:
a) inspektorite ümberseadistatavas rajatises viibimise ajakava; ja
b) deklareeritud inventarinimekirja iga üksikobjekti suhtes rakendatavaid kontrolliprotseduure.

78. Keemiarelva tootmisrajatise ümberseadistamise detailplaan peab sisaldama:
a) ümberseadistamise detailse ajakava;
b) rajatise plaani enne ja pärast ümberseadistamist;
c) rajatise tehnoloogiaskeemi enne, ja võimaluse korral, pärast ümberseadistamist;
d) hävitatavate seadmete, hoonete, ehitiste ja muude üksikobjektide ning ümberehitatavate hoonete ja ehitiste detailse inventarinimekirja;
e) inventarinimekirjas leiduva iga üksikobjekti suhtes rakendatavad meetmeid, kui neid on;
f) esitatud kontrollimeetmeid;
g) rajatise ümberseadistamise ajal järgitavad turva/ohutusmeetmeid; ja
h) inspektoritele võimaldatavad töö- ja elamistingimusi.

Detailplaanide uuesti ülevaatamine

79. Tehniline sekretariaat koostab rajatise ümberseadistamise kontrolli plaani osalisriigi esitatud ümberseadistamise detailplaani ja kontrollimeetmete projekti ning varasemate inspektsioonide kogemuste alusel, tihedalt konsulteerides osalisriigiga. Kõik tehnilise sekretariaadi ja osalisriigi vahelised lahkhelid asjakohaste meetmete suhtes lahendatakse konsultatsioonide abil. Lahendamata küsimused edastatakse täitevnõukogule asjakohaseks reageeringuks eesmärgiga hõlbustada käesoleva konventsiooni täielikku elluviimist.

80. Kindlustamaks artikli V ja käesoleva osa täitmist, lepivad täitevnõukogu ja osalisriik kokku ümberseadistamise ja kontrolli ühisplaanide suhtes. See kokkulepe peab olema sõlmitud vähemalt 60 päeva enne ümberseadistamise planeeritud algust.

81. Täitevnõukogu iga liige võib konsulteerida tehnilise sekretariaadiga igas küsimuses ümberseadistamise ja kontrolli plaani kõlblikkuse suhtes. Kui ühelgi täitevnõukogu liikmel pole vastuväiteid, viiakse plaan täide.

82. Kui esineb mis tahes lahkhelisid, alustab täitevnõukogu konsultatsioone osalisriigiga nende lahendamiseks. Kui mõni lahkheli jääb lahendamata, edastatakse see konverentsile. Ümberseadistamise meetodite suhtes tekkinud lahkhelide lahendamine ei tohi edasi lükata ümberseadistamise plaani teiste osade täitmist.

83. Kui täitevnõukoguga ei jõuta kokkuleppele kontrolliaspektide suhtes, või kui kokkulepitud kontrolliplaani ei saa täita, siis jätkub ümberseadistamise kontroll kohapeale paigaldatud aparatuuriga seiramise teel ja inspektorite kohalolekuga.

84. Ümber seadistada ja kontrollida tuleb vastavalt kokkulepitud plaanile. Kontroll ei tohi asjatult häirida ümberseadistamist ning peab toimuma ümberseadistamist tõendavate inspektorite juuresolekul.

85. Osalisriik võimaldab inspektoritele takistamatut juurdepääsu rajatisele mis tahes ajal 10 aasta jooksul hetkest, mil peadirektor on tõendanud, et ümberseadistamine on viidud lõpule. Inspektoritel on õigus jälgida kõiki piirkondi, kogu tegevust ja kõiki üksikseadmeid rajatises. Inspektoritel on õigus kontrollida, et kogu tegevus rajatises vastab käesoleva peatüki alusel täitevnõukogu ja konverentsi kehtestatud tingimustele. Inspektorid võivad vastavalt käesoleva lisa II osa E peatükile võtta proove rajatise igas paigas ning neid analüüsida, kontrollimaks 1. nimekirja kemikaalide, nende püsivate kõrvalproduktide ja laguproduktide ning 2. nimekirja kemikaalide puudumist, ja kontrollida, kas tegevus rajatises on kooskõlas käesoleva peatüki alusel täitevnõukogu ja konverentsi kehtestatud keemia-alase tegevuse tingimustega. Inspektoritel on samuti õigus vastavalt käesoleva lisa X osa peatükile C pääseda kombinaadi territooriumile, kus rajatis asetseb. 10-aastase perioodi jooksul esitab osalisriik iga-aastaseid aruandeid tegevuse kohta ümberseadistatud rajatises. 10-aastase perioodi lõppedes võtab täitevnõukogu, arvestades tehnilise sekretariaadi soovitusi, vastu otsuse edaspidiste kontrollimeetmete laadi suhtes.

86. Ümberseadistatud rajatise kontrollikulud määratakse vastavalt artikli V lõikele 19.

 

VI osa. KÄESOLEVA KONVENTSIOONI ARTIKLI VI ALUSEL KEELUSTAMATA TEGEVUS

1. nimekirja kemikaalide ja nende kemikaalidega seotud rajatiste režiim

A. Üldsätted

1. Osalisriik ei tohi toota, omandada, säilitada ega kasutada 1. nimekirja kemikaale väljaspool osalisriikide territooriumi ega tohi neid kemikaale edastada oma territooriumilt, välja arvatud teisele osalisriigile.

2. Osalisriik ei tohi toota, omandada, säilitada, edastada ega kasutada 1. nimekirja kemikaale, välja arvatud juhul, kui:
a) kemikaale kasutatakse teaduslikuks, medistsiiniliseks, farmakoloogiliseks või kaitse otstarbeks; ja
b) kemikaalide tüübid ja kogused on rangelt piiratud asjaomaseks otstarbeks põhjendatud vajadusega; ja
c) selliseks otstarbeks ettenähtud kõigi kemikaalide kogukaal mis tahes ajahetkel on 1 tonn või vähem; ja
d) osalisriigi poolt tootmise, keemiarelva varudest võtmise või edastamise teel selliseks otstarbeks omandatud kõigi kemikaalide aastane kogukaal on 1 tonn või vähem.

B. Edastamine

3. Osalisriik võib edastada 1. nimekirja kemikaale oma territooriumilt ainult teisele osalisriigile ja ainult teaduslikuks, meditsiiniliseks, farmakoloogiliseks või kaitse otstarbeks vastavalt lõikele 2.

4. Edastatud kemikaale ei või omakorda edastada kolmandasse riiki.

5. Vähemalt 30 päeva enne edastamist teisele osalisriigile teavitavad mõlemad osalisriigid sellest tehnilist sekretariaati.

6. Osalisriik peab esitama iga-aastase detailse deklaratsiooni eelmisel aastal edastatu kohta. Deklaratsioon tuleb esitada jooksva aasta lõpust arvates hiljemalt 90 päeva pärast ja peab iga 1. nimekirja kemikaali kohta, mida on edastatud sisaldama järgmist informatsiooni:
a) kemikaali nimetus, struktuurivalem ja Chemical Abstracts Service'i registrinumber, kui see on omistatud;
b) kogused, mis on vastu võetud teistelt riikidelt või edastatud teistele osalisriikidele. Iga sellise operatsiooni kohta peab olema lisatud saaja, kogus ja otstarve.

C. Tootmine
Tootmise üldprintsiibid

7. Osalisriik peab lõigete 8–12 kohase tootmise ajal esmajärjekorras tähtsaks inimeste ohutuse ja keskkonnakaitse kindlustamist. Iga osalisriik korraldab tootmise vastavalt oma riiklikele ohutus- ja atmosfäärikaitse normidele.

Üksik väiketootmisrajatis

8. Iga osalisriik, kes toodab 1. nimekirja kemikaale teaduslikuks, meditsiiniliseks, farmakoloogiliseks või kaitse otstarbeks, peab seda tegema osalisriigi poolt heakskiidetud üksikus väiketootmisrajatises, välja arvatud lõigetes 10, 11 ja 12 sätestatud juhtudel.

9. Tootmine üksikus väiketootmisrajatises peab toimuma reaktorites tootmisliinil, mis pole konfigureeritud pidevaks tootmiseks. Iga sellise reaktori maht ei tohi ületada 100 liitrit ja kõigi üle 5-liitrise mahuga reaktorite kogumaht ei tohi olla üle 500 liitri.

Muud rajatised

10. 1. nimekirja kemikaalid, mille kogukaal ei ületa 10 kilogrammi aastas, võivad olla toodetud kaitse eesmärgil ühes rajatises väljaspool üksikut väiketootmisrajatist. Osalisriik peab olema rajatise heaks kiitnud.

11. 1. nimekirja kemikaali võib toota üle 100 g aastas teaduslikul, meditsiinilisel või farmakoloogilisel otstarbel väljaspool üksikut väiketootmisrajatist, kuid kemikaalide kogukaal ei tohi ületada 10 kg rajatise kohta aastas. Osalisriik peab olema rajatise heaks kiitnud.

12. 1. nimekirja kemikaale võib sünteesida laborites teaduslikuks, meditsiiniliseks või farmakoloogiliseks otstarbeks, kuid mitte kaitse otstarbeks ja kemikaalide kogukaal ei tohi ületada 100 g aastas rajatise kohta. Neid rajatisi ei pea deklareerima ja kontrollima D ja E peatükkide kohaselt.

D. Deklaratsioonid
Üksik väiketootmisrajatis

13. Osalisriik, kes kavatseb kasutada üksikut väiketootmisrajatist, peab esitama tehnilisele sekretariaadile selle täpse asukoha ja rajatise üksikasjalise tehnilise kirjelduse, kaasa arvatud seadmete inventarinimekiri ja detailsed skeemid. Nimetatud esialgne deklaratsioon tuleb esitada olemasolevate rajatiste kohta käesoleva konventsiooni osalisriigi suhtes jõustumisest arvates hiljemalt 30 päeva pärast. Uute rajatiste esialgsed deklaratsioonid tuleb esitada vähemalt 180 päeva enne töölerakendamise planeeritud algust.

14. Osalisriik eelteavitab tehnilist sekretariaati planeeritud muudatustest esialgse deklaratsiooniga võrreldes. Teade tuleb esitada vähemalt 180 päeva enne muudatuste tegemist.

15. 1. nimekirja kemikaale üksikus väiketootmisrajatises tootev osalisriik koostab detailse iga-aastase deklaratsiooni eelnenud aasta tegevuse kohta. Deklaratsioon tuleb esitada jooksva aasta lõpust arvates hiljemalt 90 päeva pärast ja see sisaldab:
a) rajatise identifitseeringu;
b) rajatises toodetud, omandatud, tarbitud või hoiustatud 1. nimekirja iga kemikaali kohta järgmise informatsiooni:
   i) kemikaali nimetus, struktuurivalem ja Chemical Abstracts Service'i registrinumber, kui see on omistatud;
   ii) kasutatud meetod ja toodetud kogus;
   iii) 1. nimekirja kemikaalide tootmiseks kasutatud 1., 2. või 3. nimekirjas loetletud lähteainete nimetused ja kogused;
   iv) rajatises tarbitud kogus ja tarbimise otstarve (otstarbed);
   v) osalisriigi teistest rajatistest saadud või sinna saadetud kogus. Iga saadetise kohta tuleb näidata kogus, saaja ja otstarve;
   vi) aasta jooksul hoiustatud suurim kogus; ja
   vii) aasta lõpul hoiustatud kogus; ja
c) informatsioon rajatises aasta jooksul tehtud muudatuste kohta, võrreldes rajatise varem esitatud detailse tehnilise kirjeldusega, sealhulgas seadmete inventarinimekirjad ja detailsed skeemid.

16. Üksikus väiketootmisrajatises 1. nimekirja kemikaale tootev osalisriik koostab detailse iga-aastase deklaratsiooni rajatise eelolevaks aastaks kavandatava tegevuse ja eeldatava toodangu kohta. Deklaratsioon tuleb esitada vähemalt 90 päeva enne aasta algust ja see sisaldab:
a) rajatise identifitseeringu;
b) 1. nimekirja iga kemikaali kohta, mida eeldatavasti rajatises toodetakse, omandatakse, tarbitakse või hoiustatakse, järgmise informatsiooni:
   i) kemikaali nimetus, struktuurivalem ja Chemical Abstracts Service'i registrinumber, kui see on omistatud;
   ii) eeldatavalt toodetav kogus ja tootmise otstarve; ja
c) informatsiooni rajatises aasta jooksul eeldatavalt tehtavate muudatuste kohta, võrreldes rajatise varem esitatud detailse tehnilise kirjeldusega, sealhulgas seadmete inventarinimekirjad ja detailsed skeemid.

Muud lõigetes 10 ja 11 nimetatud rajatised

17. Iga rajatise kohta esitab osalisriik tehnilisele sekretariaadile rajatise või selle asjakohas(t)e osa(de) nimetuse, asukoha ja detailse tehnilise kirjelduse vastavalt tehnilise sekretariaadi nõudmisele. Eraldi identifitseeritakse 1. nimekirja kemikaale kaitse otsrarbeks tootev rajatis. Olemasolevate rajatiste kohta esitatakse esialgne deklaratsioon käesoleva konventsiooni osalisriigi suhtes jõustumisest arvates hiljemalt 30 päeva pärast. Uute rajatiste kohta esitatakse esialgsed deklaratsioonid vähemalt 180 päeva enne töölerakendamise kavandatud algust.

18. Osalisriik eelteavitab tehnilist sekretariaati kavandatud muudatustest võrreldes esialgse deklaratsiooniga. Teade tuleb esitada vähemalt 180 päeva enne kavandatud muudatuste teostamist.

19. Osalisriik koostab detailse iga-aastase deklaratsiooni eelnenud aasta tegevuse kohta igas rajatises. Deklaratsioon tuleb esitada jooksva aasta lõpust arvates hiljemalt 90 päeva pärast ja see sisaldab:
a) rajatise identifitseeringu;
b) 1. nimekirja iga kemikaali kohta järgmise informatsiooni:
   i) kemikaali nimetus, struktuurivalem ja Chemical Abstracts Service'i registrinumber, kui see on omistatud;
   ii) toodetud kogus, ja juhul, kui on toodetud kaitse otstarbel, kasutatud meetod;
   iii) 1. nimekirja kemikaalide tootmiseks kasutatud 1., 2 .või 3. nimekirjas loetletud lähteainete nimetused ja kogused;
   iv) rajatises tarbitud kogus ja tarbimise otstarve (otstarbed);
   v) osalisriigi teistesse rajatistesse saadetud kogus. Iga saadetise kohta tuleb näidata kogus, saaja ja otstarve;
   vi) aasta jooksul suurim hoiustatud kogus; ja
   vii) aasta lõpul hoiustatud kogus; ja
c) informatsiooni rajatises või selle osades aasta jooksul tehtud muudatuste kohta, võrreldes rajatise varem esitatud detailse tehnilise kirjeldusega.

20. Osalisriik koostab iga rajatise kohta seal kavandatava tegevuse ja eeldatava toodangu detailse iga-aastase deklaratsiooni eelolevaks aastaks. Deklaratsioon tuleb esitada vähemalt 90 päeva enne aasta algust ja see sisaldab:
a) rajatise identifitseeringu;
b) 1. nimekirja iga kemikaali kohta järgmise informatsiooni:
   i) kemikaali nimetus, struktuurivalem ja Chemical Abstracts Service'i registrinumber, kui see on omistatud; ja
   ii) eeldatavalt toodetav kogus, ajavahemikud, mil tootmine peaks toimuma, ja tootmise otstarve; ja
c) informatsiooni rajatises või selle osades aasta jooksul eeldatavalt tehtavate muudatuste kohta, võrreldes rajatise varem esitatud detailse tehnilise kirjeldusega.

E. Kontroll
Üksik väiketootmisrajatis

21. Üksiku väiketootmisrajatise kontrolli eesmärk on kontrollida, kas 1. nimekirja kemikaalide toodangukogused on õigesti deklareeritud, ja eriti seda, kas nende kogukaal ei ületa 1 tonni.

22. Rajatist kontrollitakse süstemaatiliselt kohapealse inspektsiooni ja kohapeale paigaldatud aparatuuriga seiramise teel.

23. Rajatise inspektsioonide arvu, nende põhjalikkuse, kestuse, ajakava ja laadi määramine peab lähtuma võimalikust ohust, mida asjakohased kemikaalid, rajatise karakteristikud ja seal toimuv tegevus võivad osutada konventsiooni eesmärgile ja otstarbele. Asjaomased juhised arutab läbi ja kiidab heaks konverents vastavalt artikli VIII lõike 21 punktile i.

24. Esialgse inspektsiooni otstarve on kontrollida rajatist käsitlevat informatsiooni, kaasa arvatud reaktorite kontroll lõikes 9 kehtestatud piirangute suhtes.

25. Osalisriik sõlmib käesoleva konventsiooni tema suhtes jõustumisest arvates hiljemalt 180 päeva pärast organisatsiooniga tüüplepingul põhineva rajatislepingu, milles sätestatakse rajatise inspekteerimise detailne protseduur.

26. Osalisriik, kes kavatseb rajada üksiku väiketootmisrajatise pärast käesoleva konventsiooni jõustumist tema suhtes, peab enne, kui rajatis tööle rakendatakse või seda kasutama hakatakse, sõlmima organisatsiooniga tüüplepingul põhineva rajatislepingu, milles sätestatakse rajatise inspekteerimise detailne protseduur.

27. Tüüplepingud arutab läbi ja kiidab heaks konverents vastavalt artikli VIII lõike 21 punktile i.

Muud lõigetes 10 ja 11 nimetatud rajatised

28. Lõigetes 10 ja 11 nimetatud rajatise kontrolli eesmärk on kindlaks teha, et:
a) rajatist ei kasutata 1. nimekirja kemikaalide tootmiseks, välja arvatud deklareeritud kemikaalid;
b) toodetud, töödeldud või tarbitud 1. nimekirja kemikaalide kogused on õigesti deklareeritud ja on vastavuses deklareeritud otstarbe kohaste vajadustega; ja
c) 1. nimekirja kemikaale ei ole kõrvaldatud ega kasutatud muul otstarbel.

29. Rajatist peab süstemaatiliselt kontrollima kohapealse inspektsiooni ja kohapeale paigaldatud aparatuuriga seiramise teel.

30. Rajatise inspektsioonide arvu, nende põhjalikkuse, kestuse, ajakava ja laadi määramine peab lähtuma võimalikust ohust, mida asjakohased kemikaalid seal toodetud hulgal, rajatise karakteristikud ja seal toimuv tegevus võivad osutada konventsiooni eesmärgile ja otstarbele. Asjaomased juhised arutab läbi ja kiidab heaks konverents artikli VIII lõike 21 punkti i kohaselt.

31. Osalisriik sõlmib käesoleva konventsiooni tema suhtes jõustumisest arvates hiljemalt 180 päeva pärast organisatsiooniga tüüplepingul põhineva rajatislepingu, milles sätestatakse rajatise inspekteerimise detailne protseduur.

32. Osalisriik, kes kavatseb rajada taolise rajatise pärast käesoleva konventsiooni jõustumist tema suhtes, peab enne, kui rajatis tööle rakendatakse või seda kasutama hakatakse, sõlmima organisatsiooniga rajatislepingu.

 

VII osa. KÄESOLEVA KONVENTSIOONI ARTIKLI VI ALUSEL KEELUSTAMATA TEGEVUS

2. nimekirja kemikaalide ja nende kemikaalidega seotud rajatiste režiim

A. Deklaratsioonid

Riigi koondandmete deklaratsioonid

1. Osalisriigi vastavalt artikli VI lõigetele 7 ja 8 esitatud esialgsed ja iga-aastased deklaratsioonid sisaldavad riigi koondandmeid möödunud kalendriaastal toodetud, töödeldud, tarbitud, eksporditud ja imporditud 2. nimekirja iga kemikaali koguse kohta, samuti andmeid impordi ja ekspordi kogumahu kohta iga asjaomase riigi arvestuses.

2. Osalisriik esitab:
a) lõike 1 kohase esialgse deklaratsiooni käesoleva konventsiooni tema suhtes jõustumisest arvates hiljemalt 30 päeva pärast; ja alates järgmisest kalendriaastast,
b) iga-aastased deklaratsioonid eelnenud kalendriaasta lõpust arvates hiljemalt 90 päeva pärast.

2. nimekirja kemikaale tootvate, töötlevate või tarbivate kombinaatide deklaratsioonid

3. Esialgsed ja iga-aastased deklaratsioonid tuleb esitada kõigi kombinaatide kohta, mis koosnevad ühest või enamast tehasest ja mis on tootnud, töödelnud või tarbinud eelneva kolme kalendriaasta jooksul või mis eeldatavalt toodavad, töötlevad või tarbivad järgmisel kalendriaastal üle:
a) 1 kg 2. nimekirja A osas tärniga märgistatud kemikaali;
b) 100 kg mis tahes muud 2. nimekirja A osas nimetatud kemikaali; või
c) 1 tonni 2. nimekirja B osas nimetatud kemikaali.

4. Osalisriik esitab:
a) lõike 3 kohase esialgse deklaratsiooni hiljemalt 30 päeva pärast käesoleva konventsiooni jõustumisest tema suhtes; ja alates järgmisest kalendriaastast;
b) iga-aastased deklaratsioonid varasema tegevuse kohta eelnenud kalendriaasta lõpust arvates hiljemalt 90 päeva pärast;
c) iga-aastased deklaratsioonid eeldatava tegevuse kohta vähemalt 60 päeva enne järgmise kalendriaasta algust. Tegevus, mis planeeritakse täiendavalt pärast iga-aastase deklaratsiooni esitamist, deklareeritakse vähemalt viis päeva enne selle tegevuse algust.

5. Üldiselt ei nõuta lõike 3 kohaseid deklaratsioone segude kohta, mis sisaldavad 2. nimekirja kemikaale lahjas kontsentratsioonis. Vastavalt juhistele nõutakse deklaratsioone vaid juhul, kui 2. nimekirja kemikaali eraldamine segust on kerge ja selle kogukaalu loetakse ohtlikuks käesoleva konventsiooni eesmärgile ja otstarbele. Need juhised arutab läbi ja kiidab heaks konverents artikli VIII lõike 21 punkti i kohaselt.

6. Lõike 3 kohased kombinaadi deklaratsioonid sisaldavad:
a) kombinaadi nimetuse ja omaniku, firma või operaatorettevõtte nime;
b) täpse asukoha, kaasa arvatud aadress; ja
c) kombinaadi koosseisu kuuluvate käesoleva lisa VIII osa kohaselt deklareeritud tehaste arvu.

7. Lõike 3 kohased kombinaadi deklaratsioonid sisaldavad samuti kombinaadi koosseisus oleva iga lõikele 3 vastava tehase kohta järgmise informatsiooni:
a) kombinaadi nimetus ja omaniku, firma või operaatorettevõtte nimi;
b) täpne asukoht kombinaadi territooriumil, kaasa arvatud hoone või ehitise number;
c) peamine tegevusala;
d) kas tehas:
   i) toodab, töötleb või tarbib 2. nimekirja kemikaale (kemikaali);
   ii) on spetsialiseeritud sellele tegevusalale või on mitmeotstarbeline; ja
   iii) teostab muud tegevust 2. nimekirja kuuluva(te) deklareeritud kemikaali(de)ga, lisades sellise muu tegevuse (näiteks hoiustamine) kohta täpsustuse; ja
e) 2. nimekirja iga deklareeritud kemikaali tootmisvõimsus tehases.

8. Lõike 3 kohased kombinaadi deklaratsioonid sisaldavad 2. nimekirja iga deklareeritava kemikaali kohta samuti järgmist informatsiooni:
a) kemikaali nimetus, rajatise üldkasutatav või patenteeritud nimetus, struktuurivalem ja Chemical Abstracts Service'i registrinumber, kui see on omistatud;
b) esialgse deklaratsiooni puhul iga eelneva kolme aasta kohta eraldi kombinaadi toodetud, töödeldud, tarbitud, imporditud ja eksporditud summaarne kogus;
c) eelnenud tegevuse iga-aastase deklaratsiooni puhul eelneval kalendriaastal kombinaadi toodetud, töödeldud, tarbitud, imporditud ja eksporditud summaarne kogus;
d) eeldatava tegevuse iga-aastase deklaratsiooni puhul kombinaadis eeloleval kalendriaastal eeldatav aastane toodetav, töödeldav või tarbitav summaarne kogus, kaasa arvatud eeldatavad tootmis-, töötlemis- või tarbimiperioodid; ja
e) otstarve, milleks kemikaal on toodetud, töödeldud või tarbitud, või toodetakse, töödeldakse või tarbitakse:
   i) objektil töötlemine või tarbimine, täpsustades produkti tüübid;
   ii) müük või edastamine riigi piires või mujale osalisriigi jurisdiktsiooni või võimu all olevasse paika, täpsustades, kas kemikaalid edastati teise tööstusesse, kaubanduslikule vahendajale või kuhugi mujale, ja võimaluse korral lõpp-produkti tüüp;
   iii) eksport, täpsustades asjaomased riigid; või
   iv) muu otstarve, lisades selle kohta täpsustuse.

Deklaratsioonid keemiarelvastuse otstarbeks varem toodetud 2. nimekirja kemikaalide kohta

9. Osalisriik peab käesoleva konventsiooni tema suhtes jõustumisest arvates hiljemalt 30 päeva pärast deklareerima kõik kombinaadid, mille tehased on tootnud pärast 1. jaanuari 1946 2. nimekirja kemikaale keemiarelva jaoks.

10. Lõike 9 kohane kombinaadi deklaratsioon sisaldab:
a) kombinaadi nimetuse ja omaniku, firma või operaatorettevõtte nime;
b) täpse asukoha, kaasa arvatud aadress;
c) kombinaadi koosseisus oleva, lõikele 9 vastava tehase kohta sama informatsiooni nagu on nõutud lõike 7 alapunktides a–e; ja
d) keemiarelva jaoks toodetud 2. nimekirja iga kemikaali kohta:
   i) kombinaadis keemiarelva tootmiseks kasutatud kemikaali nimetus, üldkasutatav või patenteeritud nimetus, struktuurivalem ja Chemical Abstracts Service'i registrinumber, kui see on omistatud;
   ii) kuupäevad, mil kemikaali toodeti ja toodetud kogus; ja
   iii) paik, kuhu kemikaal toimetati ja, kui see on teada, seal toodetud lõpp-produkt.

Informatsioon osalisriikidele

11. Tehniline sekretariaat edastab osalisriikidele nõudmise korral käesoleva peatüki alusel deklareeritud kombinaatide nimekirja koos lõigete 6, 7a, 7c, 7d i, 7d iii, 8a ja 10 kohase informatsiooniga.

B. Kontroll
Üldsätted

12. Artikli VI lõike 4 kohaselt kontrollitakse kohapealse inspektsiooni teel nendes deklareeritud kombinaatides, mille koosseisu kuulub vähemalt üks tehas, mis on tootnud, töödelnud või tarbinud eelmise kolme aasta jooksul või kus kavatsetakse toota, töödelda või tarbida järgmise kalendriaasta jooksul enam kui:
a) 10 kg 2. nimekirja A osas tärniga märgistatud kemikaali;
b) 1 tonni mis tahes muud 2. nimekirja A osas nimetatud kemikaali; või
c) 10 tonni 2. nimekirja B osas nimetatud kemikaali.

13. Organisatsiooni konverentsi artikli VIII lõike 21 punkti a kohaselt vastuvõetud programm ja eelarve sisaldavad eraldi punktina käesolevas peatükis sätestatud kontrolli programmi ja eelarvet. Artikli VI kohaselt vahendite eraldamisel eelistab tehniline sekretariaat käesoleva konventsiooni jõustumise järel esimese kolme aasta jooksul kombinaatide esialgseid inspektsioone, mis on deklareeritud A peatüki kohaselt. Seejärel täiendatakse eraldamist saadud kogemuste alusel.

14. Tehniline sekretariaat teostab esialgsed ja järgnevad inspektsioonid lõigete 15–22 kohaselt.

Inspektsiooni eesmärgid

15. Inspektsioonide üldine eesmärk on kontrollida, kas tegevus vastab käesoleva konventsiooni alusel võetud kohustustele ja on kooskõlas deklaratsioonides esitatud informatsiooniga. A peatüki kohaselt deklareeritavates kombinaatides on inspektsioonide eesmärgiks kontrollida, et:
a) puuduvad 1. nimekirja kemikaalid, eriti nende tootmine, välja arvatud käesoleva lisa VI osale vastav;
b) 2. nimekirja kemikaalide tootmis-, töötlemis- või tarbimistase on kooskõlas deklaratsioonidega; ja
c) 2. nimekirja kemikaale ei kõrvaldataks käesoleva konventsiooniga keelustatud tegevuseks.

Esialgsed inspektsioonid

16. Lõike 12 kohaselt inspekteeritav kombinaat võtab esialgse inspektsiooni vastu esimesel võimalusel, aga eelistatavalt käesoleva konventsiooni jõustumisest hiljemalt kolme aasta pärast. Hiljem deklareeritud kombinaadid võtavad esialgse inspektsiooni vastu tootmise, töötlemise või tarbimise esmadeklareerimisest hiljemalt ühe aasta pärast. Tehniline sekretariaat peab valima kombinaadi esialgseks inspektsiooniks viisil, mis ei võimalda ette teada, millal täpselt kombinaati inspekteeritakse.

17. Esialgse inspektsiooni ajal tuleb koostada kombinaadi rajatislepingu projekt, välja arvatud juhul, kui inspekteeritav osalisriik ja tehniline sekretariaat lepivad kokku selle mittevajalikkuses.

18. Järgnevate inspektsioonide sagedust ja põhjalikkust silmas pidades hindavad inspektorid esialgse inspektsiooni ajal ohtu käesoleva konventsiooni eesmärgile ja otstarbele, mis tuleneb asjakohastest kemikaalidest, kombinaadi karakteristikutest ja seal toimuvast tegevusest, lähtudes inter alia järgmistest kriteeriumidest:
a) nimekirjadesse kantud kemikaalide ja nendest toodetud lõpp-produktide mürgisust, kui neid on;
b) nimekirjadesse kantud kemikaalide kogus, mida inspekteeritaval objektil tavaliselt hoitakse;
c) nimekirjadesse kantud kemikaalide tootmiseks vajalike toorainekemikaalide kogus, mida tavaliselt objektil hoitakse;
d) 2. nimekirja kemikaale tootvate tehaste tootmisvõimsus; ja
e) inspekteeritaval objektil mürgiste kemikaalide tootmise, hoiustamise ja täitmise alustamise ning selleks ümberseadistamise võimalikkus.

Inspektsioonid

19. Pärast esialgset inspektsiooni tuleb iga inspekteeritavat kombinaati lõike 12 kohaselt inspekteerida ka edaspidi.

20. Valides kombinaate inspekteerimiseks ja otsustades inspektsioonide põhjalikkuse ja sageduse üle, lähtub tehniline sekretariaat põhjendatud määral asjaomasest kemikaalist, kombinaadi karakteristikutest ja seal toimuva tegevuse ohtlikkusest käesoleva konventsiooni eesmärgile ja otstarbele, arvestades nii rajatislepingut kui ka esialgsete ja järgnevate inspektsioonide tulemusi.

21. Tehniline sekretariaat valib inspekteeritava kombinaadi viisil, mis ei võimalda ette teada, millal seda täpselt inspekteeritakse.

22. Käesoleva peatüki sätete kohaselt ei inspekteerita ühtki kombinaati rohkem kui kaks korda kalendriaastas. See nõue ei piira artikli IX kohast inspekteerimist.

Inspektsiooniprotseduur

23. Lisaks kokkulepitud juhistele kehtivad muud asjakohased käesoleva lisa, «Konfidentsiaalsuse lisa» ja järgnevate lõigete 24–30 sätted.

24. Deklareeritud kombinaadi rajatisleping peab olema sõlmitud inspekteeritava osalisriigi ja organisatsiooni vahel esialgse inspektsiooni lõpuleviimisest hiljemalt 90 päeva pärast, välja arvatud juhul, kui inspekteeritav osalisriik ja tehniline sekretariaat lepivad kokku selle mittevajalikkuses. Leping peab põhinema tüüplepingul ja määrama kindlaks inspektsioonide toimumise deklareeritud kombinaadis. Leping peab täpsustama inspektsioonide sageduse ja põhjalikkuse, samuti detailsed inspektsiooniprotseduurid lõigete 25–29 kohaselt.

25. Inspektsioon peab keskenduma deklareeritud kombinaadi koosseisu kuuluva(te)le 2. nimekirja deklareeritud tehas(t)ele. Kui inspekteerimisrühm taotleb juurdepääsu kombinaadi muudele osadele, võimaldatakse juurdepääs neisse kohtadesse vastavalt kohustusele anda selgitusi kooskõlas käesoleva lisa II osa lõikega 51 ja rajatislepinguga, või rajatislepingu puudumise korral kooskõlas käesoleva lisa X osa C peatükis sätestatud piiratud juurdepääsu juhistega.

26. Tõendamaks, et deklareeritud kemikaale pole kõrvaldatud ja tootmine on olnud deklaratsioonidele vastav, võimaldatakse juurdepääs arhiividokumentidele.

27. Tuleb võtta proove ja teha analüüse, et kontrollida nimekirjadesse kantud deklareerimata kemikaalide puudumist.

28. Inspekteeritavate piirkondade hulka võivad kuuluda:
a) kohad, kuhu saabuvad või kus hoitakse toorainekemikaale (reagente);
b) kohad, kus käideldakse reagente enne nende viimist reaktoritesse;
c) alapunktides a või b nimetatud kohtadest reaktoritesse juhtivad toitekanalid koos juurdekuuluvate kraanide, vooluhulga mõõtjatega jne;
d) reaktorid ja abiseadmed väliselt;
e) väljundkanalid reaktoritest pika- või lühiajalisse hoiukohta, või järgnevasse 2. nimekirja kemikaale töötlevasse seadmesse;
f) alapunktides ae nimetatud üksikobjektidega seotud juhtimisseadmed;
g) seadmed ja kohad, kus töödeldakse jäätmeid ja roiskvett;
h) seadmed ja kohad, kus kõrvaldatakse kvaliteedilt kõlbmatud kemikaalid.

29. Inspekteerimine ei tohi kesta kauem kui 96 tundi; kuid inspekteerimisrühm ja inspekteeritav osalisriik võivad kokku leppida pikema aja suhtes.

Inspektsioonist eelteavitamine

30. Tehniline sekretariaat peab eelteavitama osalisriiki inspektsioonist vähemalt 48 tundi enne inspekteerimisrühma saabumist inspekteeritavasse kombinaati.

C. Edastamine käesoleva konventsiooniga mitteühinenud riikidele

31. 2. nimekirja kemikaale võib edastada vaid osalisriigile ja saada osalisriigilt. See kohustus jõustub käesoleva konventsiooni jõustumisest kolme aasta pärast.

32. Vahepealse kolmeaastase perioodi jooksul 2. nimekirja kemikaalide edastamiseks käesoleva konventsiooniga mitteühinenud riikidele taotleb osalisriik lõpptarbijalt sertifikaati, nagu järgnevalt on täpsustatud. Taolise edastamise puhul võtab osalisriik vajalikke meetmeid, kindlustamaks, et edastatud kemikaale kasutatakse ainult käesoleva konventsiooniga keelustamata otstarbeks. Inter alia nõuab osalisriik vastuvõtvalt riigilt sertifikaati, kus on edastatud kemikaalide kohta avaldatud:
a) et neid kasutatakse vaid käesoleva konventsiooniga keelustamata otstarbeks;
b) et neid omakorda ei edastata;
c) nende tüüp ja kogus;
d) nende lõpptarbimine; ja
e) lõpptarbija(te) nimi (nimed) ja aadress(id).

 

VIII osa. KÄESOLEVA KONVENTSIOONI ARTIKLI VI ALUSEL KEELUSTAMATA TEGEVUS

3. nimekirja kemikaalide ja nende kemikaalidega seotud rajatiste režiim

A. Deklaratsioonid

Riigi koondandmete deklaratsioonid

1. Osalisriik esitab esialgsed ja iga-aastased deklaratsioonid artikli VI lõigete 6 ja 7 kohaselt, ning need peavad sisaldama riigi koondandmeid toodetud, imporditud ja eksporditud 3. nimekirja kemikaali koguse kohta eelneval kalendriaastal, samuti impordi ja ekspordi koguse iga asjaomase riigi kohta.

2. Osalisriik esitab:
a) lõike 1 kohase esialgse deklaratsiooni käesoleva konventsiooni tema suhtes jõustumisest arvates hiljemalt 30 päeva pärast; ja alates järgmisest kalendriaastast;
b) iga-aastased deklaratsioonid eelnenud kalendriaasta lõpust arvates hiljemalt 90 päeva pärast.

3. nimekirja kemikaale tootvate kombinaatide deklaratsioonid

3. Esialgsed ja iga-aastased deklaratsioonid tuleb esitada iga kombinaadi kohta, mille koosseisus on vähemalt üks tehas, mis on tootnud eelmisel või kavatseb toota järgmisel kalendriaastal rohkem kui 30 tonni 3. nimekirja kemikaale.

4. Osalisriik esitab:
a) lõike 3 kohase esialgse deklaratsiooni käesoleva konventsiooni tema suhtes jõustumisest arvates hiljemalt 30 päeva pärast; ja alates järgmisest kalendriaastast;
b) iga-aastased deklaratsioonid eelnenud tegevuse kohta eelmise kalendriaasta lõpust arvates hiljemalt 90 päeva pärast;
c) iga-aastased deklaratsioonid kavandatava tegevuse kohta vähemalt 60 päeva enne järgmise kalendriaasta algust. Iga lisategevus, mida planeeritakse pärast iga-aastase deklaratsiooni esitamist, tuleb deklareerida vähemalt viis päeva enne selle tegevuse algust.

5. Üldiselt ei nõuta lõike 3 kohaseid deklaratsioone segude kohta, mis sisaldavad 3. nimekirja kemikaale lahjas kontsentratsioonis. Vastavalt juhistele nõutakse deklaratsioone vaid juhul, kui 3. nimekirja kemikaali eraldamine segust on kerge ja selle kogukaalu loetakse ohtlikuks käesoleva konventsiooni eesmärgile ja otstarbele. Need juhised arutab läbi ja kiidab heaks konverents artikli VIII lõike 21 punkti i kohaselt.

6. Lõike 3 kohases kombinaadi deklaratsioonis märgitakse:
a) kombinaadi nimetus ja omaniku, firma või operaatorettevõtte nimi;
b) täpne asukoht, kaasa arvatud aadress; ja
c) kombinaadi koosseisu kuuluvate käesoleva lisa VII osa kohaselt deklareeritud tehaste arv.

7. Lõike 3 kohases kombinaadi deklaratsioonis märgitakse samuti kombinaadi koosseisus oleva iga lõikele 3 vastava tehase kohta järgmine informatsioon:
a) kombinaadi nimetus ja omaniku, firma või operaatorettevõtte nimi;
b) täpne asukoht kombinaadi territooriumil, kaasa arvatud hoone või ehitise number, kui see on olemas;
c) peamine tegevusala.

8. Lõike 3 kohased kombinaadi deklaratsioonid sisaldavad iga deklareeritava 3. nimekirja kemikaali kohta järgmist:
a) kemikaali nimetus, üldkasutatav või rajatises kasutatav patenteeritud nimetus, struktuurivalem ja Chemical Abstracts Service'i registrinumber, kui see on omistatud;
b) eelnenud kalendriaastal toodetud kemikaali ligikaudne kogus, või kavandatava tegevuse deklareerimise korral järgmisel kalendriaastal eeldatav toodang, mis väljendatakse järgmiselt: 30 kuni 200 tonni, 200 kuni 1000 tonni, 1000 kuni 10 000 tonni, 10 000 kuni 100 000 tonni ja üle 100 000 tonni; ja
c) otstarve, milleks kemikaali on toodetud või kavatsetakse toota.

Deklaratsioonid keemiarelvastuse otstarbeks varem toodetud 3. nimekirja kemikaalide kohta

9. Osalisriik deklareerib käesoleva konventsiooni tema suhtes jõustumisest arvates hiljemalt 30 päeva pärast kõik kombinaadid, mille koosseisus on tehaseid, mis tootsid pärast 1. jaanuari 1946 3. nimekirja kemikaale keemiarelva jaoks.

10. Kombinaadi kohta lõike 9 kohaselt esitatav deklaratsioon sisaldab:
a) kombinaadi nimetuse ja omaniku, firma või operaatorettevõtte nime;
b) täpse asukoha, kaasa arvatud aadress;
c) kombinaadi koosseisus oleva, lõikele 9 vastava tehase kohta sama informatsiooni nagu on nõutud lõike 7 alapunktides a–c; ja
d) keemiarelva jaoks toodetud 3. nimekirja iga kemikaali kohta:
   i) kombinaadis keemiarelva tootmiseks kasutatud kemikaali nimetuse, üldkasutatava või patenteeritud nimetuse, struktuurivalemi ja Chemical Abstracts Service'i registrinumbri, kui see on omistatud;
   ii) kuupäevad, mil kemikaali toodeti ja toodetud kogus; ja
   iii) paika, kuhu kemikaal üle anti ja seal toodetud lõpp-produkti, kui see on teada.

Informatsioon osalisriikidele

11. Tehniline sekretariaat edastab osalisriikidele nõudmise korral käesoleva peatüki alusel deklareeritud kombinaatide nimekirja koos lõigete 6, 7a, 7c, 8a ja 10 kohase informatsiooniga.

B. Kontroll
Üldsätted

12. Artikli VI lõike 5 kohaselt kontrollitakse kohapealse inspektsiooni teel nendes deklareeritud kombinaatides, kus eelmisel kalendriaastal toodeti või kus järgmisel kalendriaastal eeldatavalt toodetakse 3. nimekirja kemikaali kogusummas üle 200 tonni rohkem 30-tonnisest deklareerimispiirist.

13. Organisatsiooni programm ja eelarve, mille konverents võtab vastu artikli VIII lõike 21 punkti a kohaselt, sisaldavad eraldi punktina käesoleva peatüki alusel teostatava kontrolli programmi ja eelarvet, arvestades käesoleva lisa VII osa lõiget 13.

14. Käesoleva peatüki kohaselt valib tehniline sekretariaat pisteliselt inspekteeritavad kombinaadid asjakohase mehhanismi abil, nagu näiteks spetsiaalselt konstrueeritud arvutitarkvara kasutamine, järgmiste kaalukoefitsientide alusel:
a) inspektsioonide õiglane geograafiline jaotus; ja
b) tehnilisele sekretariaadile deklareeritud kombinaatidest teadaolev informatsioon asjaomase kemikaali, kombinaadi karakteristikute ja seal toimuva tegevuse laadi kohta.

15. Käesoleva peatüki sätete kohaselt ei inspekteerita ühtki kombinaati rohkem kui kaks korda aastas. See nõue ei piira artikli IX kohaselt toimuvaid inspektsioone.

16. Käesoleva peatüki alusel inspekteeritavaid kombinaate valides arvestab tehniline sekretariaat järgmist koguarvu piirangut osalisriigis kalendriaasta jooksul käesoleva lisa selle osa ja IX osa alusel toimuvate inspektsioonide suhtes: inspektsioonide koguarv ei tohi ületada kolme pluss 5 protsenti osalisriigi nii käesoleva lisa selle osa kui ka IX osa alusel deklareeritud kombinaatide üldarvust; või 20 inspektsiooni, olenevalt sellest, kumb neist kahest arvust on väiksem.

Inspektsiooni eesmärgid

17. A peatüki alusel deklareeritud kombinaatides on inspektsioonide üldeesmärk kontrollida, kas seal toimuv tegevus vastab deklaratsioonis esitatud informatsioonile. Inspektsioonide erieesmärk on kontrollida 1. nimekirja kemikaalide, eriti nende tootmise puudumist, välja arvatud käesoleva lisa VI osale vastavatel juhtudel.

Inspektsiooniprotseduurid

18. Lisaks kokkulepitud juhistele rakendatakse muid käesoleva lisa ja «Konfidentsiaalsuse lisa» asjakohaseid sätteid ja järgnevaid lõikeid 19–25.

19. Rajatislepingut ei sõlmita, kui inspekteeritav osalisriik seda ei nõua.

20. Inspektsioon keskendub deklareeritud kombinaadi koosseisu kuuluva(te)le 3. nimekirja deklareeritud tehas(t)ele. Kui inspekteerimisrühm taotleb kooskõlas käesoleva lisa II osa lõikega 51 juurdepääsu kombinaadi muudele osadele kahtluste selgitamiseks, siis inspekteerimisrühm ja inspekteeritav riik lepivad kokku sellise juurdepääsu ulatuse suhtes.

21. Inspekteerimisrühmal võib olla juurdepääs arhiividokumentidele juhul, kui inspekteerimisrühm ja osalisriik lepivad kokku, et see aitab saavutada inspektsiooni eesmärke.

22. Võib võtta proove ja neid kohapeal analüüsida, et kontrollida nimekirjades loetletud deklareerimata kemikaalide puudumist. Lahendamata kahtluste korral ja inspekteeritava osalisriigi nõusolekul võib proove analüüsida volitatud laboris väljaspool objekti.

23. Inspekteeritavate piirkondade hulka võivad kuuluda:
a) kohad, kuhu toorainekemikaale (reagente) tuuakse või kus neid hoitakse;
b) kohad, kus käideldakse reagente enne nende viimist reaktoritesse;
c) alapunktides a või b nimetatud kohtadest reaktoritesse juhtivad toitekanalid koos juurdekuuluvate kraanide, vooluhulga mõõtjatega jne;
d) reaktorid ja abiseadmed väliselt;
e) väljundkanalid reaktoritest pika- või lühiajalisse hoiukohta, või järgnevasse 3. nimekirja kemikaale töötlevasse seadmesse;
f) alapunktides a–e nimetatud üksikobjektidega seotud juhtimisseadmed;
g) seadmed ja kohad, kus töödeldakse jäätmeid ja roiskvett;
h) seadmed ja kohad, kus kõrvaldatakse kvaliteedilt kõlbmatud kemikaalid.

24. Inspekteerimine ei tohi kesta kauem kui 24 tundi; kuid inspekteerimisrühm ja inspekteeritav osalisriik võivad kokku leppida pikema aja suhtes.

Inspektsioonist eelteavitamine

25. Tehniline sekretariaat peab eelteavitama osalisriiki inspektsioonist vähemalt 120 tundi enne inspekteerimisrühma saabumist inspekteeritavasse kombinaati.

C. Edastamine käesoleva konventsiooniga mitteühinenud riikidele

26. 3. nimekirja kemikaalide edastamisel käesoleva konventsiooniga mitteühinenud riikidele võtab osalisriik vajalikud meetmed, kindlustamaks, et edastatud kemikaale kasutatakse vaid käesoleva konventsiooni keelustamata otstarbeks. Inter alia osalisriik nõuab vastuvõtvalt riigilt sertifikaati, kus on edastatud kemikaalide kohta avaldatud:
a) et neid kasutatakse vaid käesoleva konventsiooni keelustamata otstarbel;
b) et neid omakorda ei edastata;
c) nende tüüp ja kogus;
d) nende lõppotstarve; ja
e) lõpptarbija(te) nimi (nimed) ja aadress(id).

27. Viie aasta pärast käesoleva konventsiooni jõustumisest arutab konverents vajadust kehtestada muid meetmeid 3. nimekirja kemikaalide edastamise suhtes käesoleva konventsiooniga mitteühinenud riikidele.

 

IX osa. KÄESOLEVA KONVENTSIOONI ARTIKLI VI ALUSEL KEELUSTAMATA TEGEVUS

Muude kemikaalide tootmisrajatiste režiim

A. Deklaratsioonid
Muude kemikaalide tootmisrajatiste nimekiri

1. Esialgne deklaratsioon, mille osalisriik esitab artikli VI lõike 7 kohaselt sisaldab kõigi selliste kombinaatide nimekirja:
a) mis tootsid sünteesi teel eelmisel kalendriaastal rohkem kui 200 tonni nimekirjadesse kandmata diskreetseid orgaanilisi kemikaale;
b) kuhu kuulus vähemalt üks tehas, mis tootis sünteesi teel eelmisel kalendriaastal rohkem kui 30 tonni nimekirjadesse kandmata fosforit, väävlit või fluori sisaldavat diskreetset orgaanilist kemikaali (edaspidi nimetatud «PSF-tehased» ja «PSF-kemikaalid»).

2. Lõike 1 kohaselt esitatud muude kemikaalide tootmisrajatiste nimekiri ei sisalda kombinaate, mis tootsid ainult lõhkeaineid või süsivesinikke.

3. Osalisriik esitab oma muude kemikaalide tootmisrajatiste nimekirja lõike 1 kohaselt esialgse deklaratsiooni osana käesoleva konventsiooni tema suhtes jõustumisest arvates hiljemalt 30 päeva pärast. Osalisriik esitab igal aastal kalendriaasta algusest arvates hiljemalt 90 päeva pärast nimekirja ajakohastamiseks vajaliku informatsiooni.

4. Lõike 1 kohaselt esitatav muude kemikaalide tootmisrajatiste nimekiri sisaldab iga kombinaadi kohta järgmise informatsiooni:
a) kombinaadi nimetus ja omaniku, firma või operaatorettevõtte nimi;
b) kombinaadi täpne asukoht, kaasa arvatud aadress;
c) peamine tegevusala; ja
d) kombinaadi koosseisu kuuluvate tehaste ligikaudne arv, kus toodetakse lõikes 1 nimetatud kemikaale.

5. Lõike 1 punkti a kohaselt nimekirja kantud kombinaatide kohta sisaldab nimekiri ka nimekirjadesse kandmata diskreetsete orgaaniliste kemikaalide eelmisel kalendriaastal toodetud ligikaudse kogukaalu, mis on väljendatud kuuluvana vahemikesse: alla 1 000 tonni, 1 000 kuni 10 000 tonni ja üle 10 000 tonni.

6. Lõike 1 punkti b kohaselt nimekirja kantud kombinaatide kohta märgitakse nimekirjas ka kombinaadi koosseisu kuuluvate PSF-tehaste arv ja eelmisel kalendriaastal igas PSF-tehases toodetud PSF-kemikaalide ligikaudne kogukaal, mis on väljendatud kuuluvana vahemikesse: alla 200 tonni, 200 kuni 1000 tonni, 1000 kuni 10 000 tonni ja üle 10 000 tonni.

Tehnilise sekretariaadi osutatav abi

7. Kui osalisriik administratiivsetel põhjustel peab vajalikuks paluda abi lõike 1 kohaselt esitatava kemikaalide tootmisrajatiste nimekirja koostamiseks, võib ta seda taotleda tehniliselt sekretariaadilt. Küsimused, nagu nimekirja täielikkus, võib siis lahendada osalisriigi ja tehnilise sekretariaadi vaheliste konsultatsioonide teel.

Informatsioon osalisriikidele

8. Tehniline sekretariaat annab nõudmise korral osalisriikidele üle lõike 1 kohaselt esitatud kemikaalide tööstusrajatiste nimekirja, kaasa arvatud lõike 4 kohaselt esitatud informatsioon.

C. Kontroll
Üldsätted

9. Vastavalt C peatükile kontrollitakse artikli VI lõike 6 alusel kohapealse inspektsiooni teel:
a) lõike 1 punkti a kohaselt nimekirja kantud kombinaatides; ja
b) lõike 1 punkti b kohaselt kombinaatides, mille koosseisus on vähemalt üks PSF-tehas, kus eelmisel kalendriaastal toodeti rohkem kui 200 tonni PSF-kemikaale.

10. Organisatsiooni programm ja eelarve, mille konverents on vastu võtnud artikli VIII lõike 21 punkti a kohaselt, sisaldavad eraldi punktina käesoleva peatüki alusel kontrollimise programmi ja eelarve.

11. Käesoleva peatüki kohaselt valib tehniline sekretariaat pisteliselt inspekteeritavad kombinaadid asjakohase mehhanismi abil, nagu näiteks spetsiaalselt konstrueeritud arvutitarkvara kasutamine, järgmiste kaalukoefitsientide alusel:
a) inspektsioonide õiglane geograafiline jaotus; ja
b) tehnilisele sekretariaadile nimekirja kantud kombinaatidest teadaolev informatsioon kombinaadi karakteristikute ja seal toimuva tegevuse laadi kohta; ja
c) osalisriikide ettepanekud lõike 25 kohaselt kokkulepitu kohta.

12. Käesoleva peatüki kohaselt ei inspekteerita ühtki kombinaati rohkem kui kaks korda aastas. See nõue ei piira artikli IX kohaselt toimuvaid inspektsioone.

13. Käesoleva peatüki alusel inspekteeritavaid kombinaate valides arvestab tehniline sekretariaat järgmist koguarvu piirangut osalisriigis kalendriaasta jooksul käesoleva lisa selle osa ja VIII osa alusel toimuvate inspektsioonide suhtes: inspektsioonide koguarv ei tohi ületada kolme pluss viis protsenti osalisriigi nii käesoleva lisa selle osa kui ka VIII osa alusel deklareeritud kombinaatide üldarvust; või 20 inspektsiooni, olenevalt sellest, kumb neist kahest arvust on väiksem.

Inspektsiooni eesmärgid

14. A peatüki kohaselt nimekirja kantud kombinaatide puhul on inspektsioonide üldeesmärk kontrollida, kas tegevus on kooskõlas deklaratsioonides esitatud informatsiooniga. Inspektsioonide erieesmärk on kontrollida 1. nimekirja iga kemikaali, eriti aga selle tootmise puudumist, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas käesoleva lisa VI osaga.

Inspektsiooniprotseduurid

15. Lisaks kokkulepitud juhistele rakendatakse muid asjakohaseid käesoleva lisa ja «Konfidentsiaalsuse lisa» sätteid ja järgnevaid lõikeid 16–20.

16. Rajatislepingut ei sõlmita, kui inspekteeritav osalisriik seda ei nõua.

17. Inspektsioon keskendub inspekteerimiseks valitud kombinaadi koosseisu kuuluva(te)le lõikes 1 määratletud kemikaale tootva(te)le tehas(te)le, eriti aga PSF-tehased, mis on loetletud lõike 1 punkti b kohaselt. Inspekteeritaval osalisriigil on õigus piiratud juurdepääsule vastavalt käesoleva lisa X osa C peatükis määratletud piiratud juurdepääsu juhistele. Kui inspekteerimisrühm taotleb kooskõlas käesoleva lisa II osa lõikega 51 juurdepääsu kombinaadi muudele kohtadele kahtluste selgitamiseks, siis inspekteerimisrühm ja inspekteeritav riik lepivad kokku sellise juurdepääsu ulatuse suhtes.

18. Inspekteerimisrühmal võib olla juurdepääs arhiividokumentidele juhul, kui inspekteerimisrühm ja osalisriik lepivad kokku, et see aitab saavutada inspektsiooni eesmärke.

19. Võib võtta proove ja neid kohapeal analüüsida, et kontrollida nimekirjades loetletud deklareerimata kemikaalide puudumist. Selgitamata kahtluste korral ja inspekteeritava osalisriigi nõusolekul võib proove analüüsida volitatud laboris väljaspool objekti.

20. Inspektsiooni kestus ei või ületada 24 tundi, kuid inspekteerimisrühm ja osalisriik võivad kokku leppida selle aja pikendamises.

Inspektsioonist eelteavitamine

21. Tehniline sekretariaat teavitab osalisriiki inspektsioonist vähemalt 120 tundi enne inspekteerimisrühma saabumist inspekteeritavasse kombinaati.

C. Peatüki B kohaldamine ja uuesti läbivaatamine
Kohaldamine

22. B peatüki kohaldamine algab neljanda aasta alguses pärast käesoleva konventsiooni jõustumist, kui kolmandal aastal pärast käesoleva konventsiooni jõustumist konverents korralisel istungjärgul ei otsusta teisiti.

23. Peadirektor koostab aruande, milles antakse ülevaade tehnilise sekretariaadi kogemustest käesoleva lisa VII ja VIII osa, samuti käesoleva osa A peatüki kohaldamisest. Aruanne esitatakse konverentsi korralisele istungjärgule, mis toimub kolmandal aastal pärast käesoleva konventsiooni jõustumist.

24. Kolmandal aastal pärast käesoleva konventsiooni jõustumist võib konverents korralisel istungjärgul peadirektori aruande alusel otsustada ka B peatüki alusel kontrollitavate PSF-tehaste ja muude kemikaalide tööstusrajatiste kontrollimiseks kasutada olevate ressursside jaotuse üle. Kui konverents seda ei tee, jäetakse jaotus tehnilise sekretariaadi otsustada ning võetakse täiendavalt lõikes 11 nimetatud kaalukoefitsentidesse.

25. Kolmandal aastal pärast käesoleva konventsiooni jõustumist toimuval korralisel istungjärgul võib konverents täitevnõukogu soovitusel otsustada, millisel alusel (näiteks regionaalne) tuleb esitada osalisriikide ettepanekud inspektsioonide korraldamiseks, et neid saaks võtta arvesse kaalukoefitsentidena lõikes 11 määratletud valikuprotsessis.

Uuesti läbivaatamine

26. Konverentsi esimesel artikli VIII lõike 22 kohaselt kokkukutsutud eriistungjärgul vaadatakse uuesti läbi «Kontroll-lisa» käesoleva osa sätted, et omandatud kogemuste alusel parandada keemiatööstuse kontrolli režiimi (artikkel VI, käesoleva lisa VII kuni IX osa).

 

X osa. ARTIKLI IX KOHASELT KORRALDATAVAD ERAKORRALISED INSPEKTSIOONID

A. Inspektorite ja inspektsiooniassistentide määramine ja valik

1. Artikli IX kohaseid erakorralisi inspektsioone viivad läbi vaid selleks ülesandeks määratud inspektorid ja inspektsiooniassistendid. Artikli IX kohaste erakorraliste inspektsioonide inspektorite ja inspektsiooniassistentide määramiseks koostab peadirektor inspektorite ja inspektsiooniassistentide kandidaatide nimekirja, kuhu valitakse tavainspektsioonide inspektoreid ja inspektsiooniassistente. Nimekiri sisaldab piisava arvu vajaliku kvalifikatsiooni, kogemuste, oskuste ja ettevalmistusega kandidaate, et inspektoreid oleks võimalik valida, arvestades nende valmisolekut ja rotatsiooni vajalikkust. Inspektorite ja inspektsiooniassistentide valikul tuleb pöörata asjakohast tähelepanu võimalikult laiale geograafilisele alusele. Inspektorite ja inspektsiooniassistentide määramine toimub kooskõlas käesoleva lisa II osa A peatükis sätestatud protseduuridega.

2. Peadirektor otsustab inspekteerimisrühma suuruse ja valib liikmed, arvestades iga taotluse asjaolusid. Inspekteerimisrühma suuruse määramisel on aluseks põhimõte, et rühm ei oleks suurem, kui on vaja inspektsioonimandaadi nõuetekohaseks täitmiseks. Taotluse esitanud osalisriigi või inspekteeritava osalisriigi kodanikke ei võeta inspekteerimisrühma.

B. Inspektsioonieelne tegevus

3. Enne erakorralise inspektsiooni taotluse esitamist võib osalisriik paluda peadirektorilt kinnitust, et tehnilisel sekretariaadil on võimalik viivitamatult tegutseda taotluse alusel. Kui peadirektor ei suuda anda nimetatud kinnitust otsekohe, teeb ta seda esimesel võimalusel, arvestades taotluste esitamise järjekorda. Ta informeerib pidevalt osalisriiki, millal on võimalik taotluse alusel viivitamatult tegutseda. Kui peadirektor jõuab otsusele, et taotluse põhjal on võimatu tegutseda õigeaegselt, võib ta paluda täitevnõukogu astuda asjakohaseid samme olukorra parandamiseks edaspidi.

Eelteavitamine

4. Erakorralise inspektsiooni korraldamise taotlus tuleb esitada täitevnõukogule ja peadirektorile ning see sisaldab vähemalt järgmist informatsiooni:
a) inspekteeritav osalisriik ja vajaduse korral vastuvõttev riik;
b) kasutatav sisenemispunkt;
c) inspekteeritava objekti tüüp ja suurus;
d) käesoleva konventsiooni rikkumise kahtlus, sisaldades konventsiooni sätete loetelu, mille täitmata jätmise kohta kahtlus on tekkinud, võimaliku rikkumise laadi ja asjaolud ning kogu kahtluse aluseks oleva informatsiooni; ja
e) taotleva osalisriigi vaatleja nimi.

Taotlev osalisriik võib oma äranägemisel esitada lisainformatsiooni.

5. Peadirektor teatab ühe tunni jooksul taotluse esitanud osalisriigile taotluse vastuvõtmisest.

6. Taotlev osalisriik teavitab peadirektorit inspekteeritava objekti asukohast õigeaegselt, et peadirektor saaks esitada selle informatsiooni inspekteeritavale osalisriigile vähemalt 12 tundi enne inspekteerimisrühma planeeritud saabumist sisenemispunkti.

7. Taotlev osalisriik määratleb inspekteeritava objekti võimalikult täpselt, esitades lähima reeperpunktiga seotud objekti asendiplaani koos geograafiliste koordinaatidega (võimaluse korral sekunditäpsuseni ümardatult). Võimaluse korral esitab taotlev osalisriik maakaardi, kuhu on märgitud inspekteeritav objekt ja plaan, kus on võimalikult täpselt näidatud inspekteeritava objekti taotletav perimeeter.

8. Taotletav perimeeter:
a) kulgeb vähemalt 10 meetri kaugusel hoonetest või muudest ehitistest;
b) ei läbi olemasolevaid turvatarandeid; ja
c) kulgeb vähemalt 10 meetri kaugusel olemasolevatest turvataranditest, mida taotlev osalisriik kavatseb jätta taotletavast perimeetrist sissepoole.

9. Kui taotletav perimeeter ei vasta lõike 8 tingimustele, peab inspekteerimisrühm seda vastavalt neile tingimustele muutma.

10. Vähemalt 12 tundi enne inspekteerimisrühma plaanitud saabumist sisenemispunkti informeerib peadirektor täitevnõukogu inspekteeritava objekti asukohast, nagu see on määratletud lõike 7 kohaselt.

11. Samaaegselt täitevnõukogu informeerimisega lõike 10 kohaselt edastab peadirektor inspekteeritavale osalisriigile inspekteerimistaotluse koos inspekteeritava objekti lõikele 7 vastava asukoha määratlusega. Selles eelteates sisaldub ka käesoleva lisa II osa lõikes 32 nimetatud informatsioon.

12. Sisenemispunkti saabudes informeerib inspekteerimisrühm inspekteeritavat osalisriiki inspektsioonimandaadist.

Inspekteeritava osalisriigi või vastuvõtva riigi teritooriumile sisenemine

13. Vastavalt artikli IX lõigetele 13–18 lähetab peadirektor inspekteerimisrühma viivitamatult pärast inspektsioonitaotluse saabumist. Inspekteerimisrühm saabub inspektsioonitaotluses määratletud sisenemispunkti võimalikult kiiresti vastavalt lõigetele 10 ja 11.

14. Kui taotletav perimeeter on inspekteeritavale osalisriigile vastuvõetav, siis määratakse see lõplikuks perimeetriks esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 24 tunni pärast inspekteerimisrühma saabumisest sisenemispunkti. Inspekteeritav osalisriik viib inspekteerimisrühma inspekteeritava objekti lõpliku perimeetrini. Kui inspekteeritav osalisriik peab seda vajalikuks, võib transportimine alata kuni 12 tundi enne käesolevas lõikes lõpliku perimeetri määramiseks ettenähtud ajavahemiku lõppu. Igal juhul peab inspekteerimisrühm olema kohale viidud hiljemalt 36 tunni pärast nende saabumisest sisenemispunkti.

15. Deklareeritud rajatiste suhtes kehtivad alapunktides a ja b nimetatud protseduurid. (Käesolevas osas tähendab «deklareeritud rajatis» kõiki rajatisi, mis on deklareeritud artiklite III, IV ja V kohaselt. Artikli VI mõistes tähendab «deklareeritud rajatis» ainult rajatisi, mis on deklareeritud käesoleva lisa VI osa kohaselt, samuti deklareeritud tehaseid, mis on määratletud käesoleva lisa VII osa lõigete 7 ja 10 punkti c ning VIII osa lõigete 7 ja 10 punkti c kohaste deklaratsioonidega.)

a) Kui taotletav perimeeter on deklareeritud perimeetri sees või ühtib sellega, loetakse deklareeritud perimeeter lõplikuks perimeetriks. Kuid lõplikku perimeetrit võib vähendada, et ta ühtiks taotleva osalisriigi taotletava perimeetriga.

b) Inspekteeritav osalisriik viib inspekteerimisrühma lõplikule perimeetrile võimalikult kiiresti, kuid igal juhul hiljemalt 24 tunni pärast inspekteerimisrühma saabumisest sisenemispunkti.

Alternatiivne lõpliku perimeetri määramine

16. Kui osalisriik sisenemispunktis ei nõustu taotletava perimeetriga, teeb ta ettepaneku alternatiivse perimeetri suhtes esimesel võimalusel, aga hiljemalt 24 tunni pärast inspekteerimisrühma saabumisest sisenemispunkti. Eriarvamuste korral alustavad inspekteeritav osalisriik ja inspekteerimisrühm läbirääkimisi, et saavutada kokkulepe lõpliku perimeetri suhtes.

17. Alternatiivne perimeeter tuleb määrata võimalikult täpselt vastavalt lõikele 8. See sisaldab kogu taotletava perimeetri ja peab üldiselt olema viimasega tihedalt seotud, arvestades maastiku omadusi ja tehispiire. Turvatarandi olemasolu korral peaks alternatiivne perimeeter kulgema selle lähedal. Inspekteeritav osalisriik peab püüdma saavutada taolise perimeetritevahelise seose, kombineerides vähemalt kahte järgnevatest põhimõtetest:
a) alternatiivne perimeeter ei ole oluliselt laiem taotletud perimeetrist;
b) vahemaa alternatiivse perimeetri ja taotletud perimeetri vahel on lühike ja ühtlane;
c) vähemalt osa taotletud perimeetrist on nähtav alternatiivselt perimeetrilt.

18. Kui alternatiivne perimeeter on inspekteerimisrühmale vastuvõetav, saab sellest lõplik perimeeter ja inspekteerimisrühm viiakse sisenemispunktist sellele perimeetrile. Kui inspekteeritav osalisriik peab seda vajalikuks, võib transportimine alata kuni 12 tundi enne, kui lõpeb lõikes 16 määratletud aeg alternatiivse perimeetri kohta ettepaneku tegemiseks. Inspekteerimisrühm tuleb igal juhul kohale viia hiljemalt 36 tunni pärast sisenemispunkti saabumisest arvates.

19. Kui lõpliku perimeetri määramise suhtes ei saavutata kokkulepet, siis lõpetatakse asjaomased läbirääkimised niipea kui võimalik, kuid nad ei tohi mitte mingil juhul kesta kauem kui 24 tundi inspekteerimisrühma saabumisest sisenemispunkti. Kui kokkulepet ei saavutata, viib inspekteeritav osalisriik inspekteerimisrühma alternatiivse perimeetri asukohta. Kui inspekteeritav osalisriik peab seda vajalikuks, võib transportimine alata kuni 12 tundi enne, kui lõikes 16 määratletud aeg alternatiivse perimeetri kohta ettepaneku tegemiseks lõpeb. Inspekteerimisrühm tuleb igal juhul kohale viia hiljemalt 36 tundi pärast saabumist sisenemispunkti.

20. Kohale saabumise järel võimaldab osalisriik inspekteerimisrühmale viivitamatu juurdepääsu alternatiivsele perimeetrile, et soodustada läbirääkimisi ja kokkuleppe saavutamist lõpliku perimeetri üle ja sinna juurdepääsu suhtes.

21. Kui 72 tunni jooksul inspekteerimisrühma objektile saabumisest ei saavutata kokkulepet, loetakse alternatiivne perimeeter lõplikuks perimeetriks.

Asukoha kontrollimine

22. Et kindlaks määrata, kas inspektsiooniobjekt, kuhu inspekteerimisrühm toimetati, vastab inspektsiooniobjektile, mille määratles taotlev osalisriik, võib inspekteerimisrühm kasutada ja vastavalt oma juhistele paigaldada kokkulepitud asukohamääramisseadmeid. Inspekteerimisrühm võib kontrollida oma asukohta topograafiliste kaartide ja loodusobjektide järgi. Inspekteeritav osalisriik aitab inspekteerimisrühmal seda ülesannet täita.

Objekti kindlustamine ja väljapääsude jälgimine

23. Hiljemalt 12 tunni pärast inspekteerimisrühma sisenemispunkti saabumisest hakkab inspekteeritav osalisriik koguma teavet taotletud perimeetri väljumiskohtade kaudu väljuvate maa-, õhu- ja veeliiklusvahendite kohta. Osalisriik edastab selle teabe inspekteerimisrühmale, kui see saabub kas alternatiivsele või lõplikule perimeetrile, sõltuvalt sellest, kuhu nad varem saabuvad.

24. Teavet võib koguda teekonnalehtedelt, fotodelt, videosalvestustest, või keemilise tõendusmaterjali kogumise seadmetest, mille inspekteerimisrühm on andnud taolise väljaveo jälgimiseks. Inspekteeritav osalisriik võib selle kohustuse täitmiseks lubada vähemalt ühel inspekteerimisrühma liikmel iseseisvalt koguda teekonnalehti, teha fotosid, salvestada väljuvaid liiklusvahendeid videolindile või kasutada keemilise tõendusmaterjali kogumise seadmeid ning teha muid toiminguid, milles inspekteeritava osalisriigi ja inspekteerimisrühma vahel on kokku lepitud.

25. Objekti valve alla võtmine algab inspekteerimisrühma saabumisel kas alternatiivsele või lõplikule perimeetrile, sõltuvalt sellest, kuhu nad varem jõuavad. Selleks vaatab inspekteerimisrühm üle väljumiskohad.

26. Nimetatud protseduurid sisaldavad: veokite väljumiskohtade kindlakstegemist, liikluse registreerimist, fotografeerimist ning inspekteerimisrühma poolt väljumiskohtade ja väljuva liikluse videofilmimist. Inspekteerimisrühm võib minna koos saatjaga perimeetri muusse kohta kontrollima, et sealt ei välju liiklusvahendeid.

27. Väljuva liikluse ülevaatuse lisatoimingute hulka vastavalt inspekteerimisrühma ja osalisriigi vahelisele kokkuleppele võivad kuuluda inter alia:
a) andurite kasutamine;
b) pisteline juurdepääs;
c) proovide analüüs.

28. Objekti valve alla võtmine ja väljumiskohtade jälgimine toimub 50 meetri laiusel alal väljaspool perimeetrit.

29. Inspekteerimisrühm võib piiratud juurdepääsu põhimõtte alusel inspekteerida objektilt väljuvat liiklust. Inspekteeritav osalisriik teeb kõik endast oleneva tõendamaks inspekteerimisrühmale, et ühtki inspekteeritavat veokit, millele inspekteerimisrühm täielikult juurde ei pääse, ei kasutata eesmärgil, mille suhtes on tekkinud inspektsioonitaotluses esitatud lepingurikkumise kahtlus.

30. Objektile sisenevat personali ja sisenevaid veokeid ning objektilt väljuvat personali ja väljuvaid reisijaveokeid ei inspekteerita.

31. Eeltoodud protseduure võib rakendada kogu inspekteerimise jooksul, kuid need ei tohi häirida ega aeglustada rajatise normaalset tööd.

Inspektsioonieelne briifing ja inspektsiooniplaan

32. Inspektsiooniplaani väljatöötamise hõlbustamiseks korraldab osalisriik enne juurdepääsu võimaldamist inspekteerimisrühmale ohutuse- ja logistikabriifingu.

33. Inspektsioonieelne briifing korraldatakse käesoleva lisa II osa lõike 37 kohaselt. Inspektsioonieelsel briifingul võib osalisriik teatada inspekteerimisrühmale, milliseid seadmeid, dokumente või kohti ta peab sensitiivseteks ja erakorralise inspektsiooni eesmärgi suhtes ebaolulisteks. Peale selle informeerib objekti vastutav personal inspekteerimisrühma objekti asukohast ja muudest asjakohastest tingimustest. Inspekteerimisrühm tuleb varustada mõõtkavalise kaardi või skemaatilise visandiga, millele on märgitud objekti kõik ehitised ja olulised geograafilised iseärasused. Inspekteerimisrühma tuleb teavitada ka objekti personali ja arhiividokumentide kättesaadavusest.

34. Pärast inspektsioonieelset briifingut koostab inspekteerimisrühm tema käsutuses oleva informatsiooni alusel ja sellele vastava inspektsiooniplaani algvariandi, milles on täpsustatud inspekteerimisrühma tegevus, ja ühtlasi objekti paigad, kuhu soovitakse juurdepääsu. Inspektsiooniplaanis tuleb täpsustada, kas inspekteerimisrühm jaotatakse gruppideks. Inspektsiooniplaan esitatakse inspekteeritavale osalisriigile ja objektile. Selle teostamine peab olema kooskõlas C peatükiga, kaasa arvatud juurdepääsu ja tegevust käsitlevate sätetega.

Tegevus perimeetril

35. Inspekteerimisrühma saabumise järel kas lõplikule või alternatiivsele perimeetrile, sõltuvalt sellest, kuhu nad varem jõuavad, on meeskonnal õigus alustada viivitamatult toiminguid perimeetril vastavalt käesolevas peatükis kehtestatud protseduuridele, ja jätkata neid kuni erakorralise inspektsiooni lõpetamiseni.

36. Tegutsedes perimeetril, on inspekteerimisrühmal õigus:
a) kasutada seireaparatuuri kooskõlas käesoleva lisa II osa lõigetega 27–30;
b) võtta pealispinnapühkmeid, õhu, pinnase või roiskvee proove; ja
c) teha neid lisatoiminguid, milles inspekteerimisrühm ja inspekteeritav osalisriik on kokku leppinud.

37. Inspekteerimisrühma toiminguid perimeetril võib sooritada kuni 50 meetri laiusel alal väljaspool perimeetrit. Inspekteeritava osalisriigi nõustumise korral võib inspekteerimisrühm pääseda juurde sellel alal asuvasse igasse hoonesse või ehitisse. Mis tahes suunatud seiramine peab toimuma suunaga sissepoole. Deklareeritud rajatiste puhul võib ala vastavalt inspekteeritava osalisriigi äranägemisele kulgeda seespool, väljaspool või mõlemal pool deklareeritud perimeetrit.

C. Inspekteerimine
Üldjuhised

38. Inspekteeritav osalisriik võimaldab juurdepääsu alale seespool taotletud perimeetrit ja kui see on erinev lõplikust perimeetrist, siis ka seespool seda. Neist perimeetritest seespool asuvale kohale või asuvatele kohtadele võimaldatava juurdepääsu ulatus ja laad lahendatakse läbirääkimiste teel inspekteerimisrühma ja osalisriigi vahel, võttes aluseks piiratud juurdepääsu põhimõtted.

39. Inspekteeritav osalisriik võimaldab juurdepääsu alale seespool taotletud perimeetrit viivitamatult, kuid hiljemalt 108 tunni pärast inspekteerimisrühma saabumisest sisenemispunkti eesmärgiga selgitada inspektsioonitaotluses esitatud kahtlused konventsiooni võimaliku rikkumise suhtes.

40. Inspekteerimisrühma palvel võib inspekteeritav osalisriik võimaldada inspekteerimisrühmale juurdepääsu inspekteeritavale objektile õhust.

41. Täites nõuet võimaldada lõike 38 kohane juurdepääs, on inspekteeritav osalisriik kohustatud lubama juurdepääsu suurimal määral, arvestades kõiki põhiseaduslikke kohustusi, mis võivad kehtida omandiõiguse või läbiotsimise ja konfiskeerimise suhtes.

Inspekteeritaval osalisriigil on piiratud juurdepääsu põhimõtte alusel õigus võtta selliseid meetmeid, mis on vajalikud riikliku julgeoleku kaitseks. Inspekteeritav osalisriik ei tohi käesoleva lõike sätetele tuginedes varjata konventsiooniga keelustatud tegevusest hoidumise kohustuse täitmata jätmist.

42. Kui inspekteeritav osalisriik ei võimalda täielikku juurdepääsu kohtadele, tegevusele või informatsioonile, peab ta tegema kõik temast sõltuva, et selgitada konventsiooni mittetäitmise kahtlused, mille kohta oli esitatud inspektsioonitaotlus.

43. Saabumisel artiklite IV, V ja VI alusel deklareeritud rajatiste lõplikule perimeetrile, võimaldatakse vastavalt inspektsioonieelsele briifingule ja inspektsiooniplaani arutelule juurdepääs, mis peab olema minimaalse vajaliku kestusega ning mingil juhul ei tohi ületada kolme tundi. Artikli III lõike 1 punkti d kohaselt deklareeritud rajatiste puhul peavad läbirääkimised olema sooritatud ja piiratud juurdepääs võimaldatud hiljemalt 12 tunni pärast saabumisest lõplikule perimeetrile.

44. Erakorralise inspektsiooni läbiviimisel vastavalt inspektsioonitaotlusele kasutab inspekteerimisrühm vaid selliseid meetodeid, mis on vajalikud, et hankida piisavalt fakte, veendumaks käesoleva konventsiooni mittetäitmise kahtluse alusetuses, ja hoidub eelpoolnimetatu suhtes asjakohatust tegevusest. Inspekteerimisrühm kogub ja dokumenteerib fakte, mis on seotud inspekteeritava osalisriigi poolt konventsiooni võimaliku mittetäitmisega, kuid ei hangi ega dokumenteeri informatsiooni, mis on selgelt asjakohatu, välja arvatud juhul, kui inspekteeritav osalisriik selgesõnaliselt palub seda teha. Kogutud ja hiljem asjakohatuks tunnistatud materjali ei säilitata.

45. Inspekteerimisrühm juhindub printsiibist teostada erakorraline inspektsioon vähima võimaliku vahelesegamisega, mis on kooskõlas missiooni tõhusa ja tähtaegse täitmisega. Võimaluse korral alustab inspekteerimisrühm protseduuriga, mis häirib tööd kõige vähem, kuid mis on siiski vastuvõetav, ja rakendab protseduure, mis häirivad tööd rohkem, ainult vajaduse korral.

Piiratud juurdepääs

46. Inspekteerimisrühm kaalub inspektsiooni igal etapil, kaasa arvatud inspektsioonieelne briifing, inspekteeritava osalisriigi esitatud muudatusi ja ettepanekuid inspektsiooniplaani kohta, millega soovitakse kaitsta keemiarelvaga mitteseotud sensitiivseid seadmeid, informatsiooni või kohti.

47. Inspekteeritav osalisriik määrab perimeetril juurdepääsuks kasutatavad sisenemis- ja väljumispunktid. Inspekteerimisrühm ja osalisriik peavad läbirääkimisi: juurdepääsu ulatusest konkreets(te)esse kohta(desse) taotletud ja lõplikust perimeetrist seespool, nagu on sätestatud lõikes 48; inspektsioonitoimingutest, kaasa arvatud inspekteerimisrühma poolt proovide võtmine; inspekteeritava osalisriigi teostatavatest toimingutest; ja inspekteeritava osalisriigi poolt informatsiooni andmisest.

48. Inspekteeritaval osalisriigil on õigus «Konfidentsiaalsuse lisa» asjakohaste sätete kohaselt võtta meetmeid sensitiivse sisseseade kaitseks ja konfidentsiaalse informatsiooni ning keemiarelvaga mitteseotud informatsiooni avaldamise vältimiseks. Nende meetmete hulka võib kuuluda inter alia:
a) sensitiivsete dokumentide eemaldamine bürooruumidest;
b) sensitiivsete väljapanekute, varude ja seadmete kinnikatmine;
c) sensitiivsete seadmeosade, näiteks arvutite või elektroonikasüsteemide, kinnikatmine;
d) arvutiprogrammide sulgemine ja andmenäiturite väljalülimine;
e) 1., 2. ja 3. nimekirja kemikaalide või nende lagunemisproduktide olemasolu või puudumise määramiseks proovide analüüsi piiramine;
f) pistelise juurdepääsu meetodi rakendamine, kusjuures inspektoreid palutakse valida oma äranägemisel hoonete hulgast etteantud protsent või arv inspekteeritavaid hooneid; sama põhimõtet võib rakendada sensitiivsete hoonete sisemuse ja sisseseade suhtes;
g) erandjuhtudel juurdepääsu lubamine inspekteeritava objekti teatud kohtadesse vaid kokkulepitud inspektoritele.

49. Inspekteeritav osalisriik teeb kõik temast sõltuva, näitamaks inspekteerimisrühmale, et eset, hoonet, ehitist, konteinerit või veokit, millele inspekteerimisrühmal ei olnud täielikku juurdepääsu või mis oli lõike 48 kohaselt kaitstud, ei kasutata inspektsioonitaotluses esitatud konventsiooni rikkumise kahtlusega seotud otstarbeks.

50. Seda võib teostada, kasutades inter alia inspekteeritava osalisriigi äranägemisel katte või ilmastikuvastase kaitse osalist eemaldamist, kinnise ruumi vaatlemist sissepääsu juurest või mõnd muud meetodit.

51. Artiklite IV, V või VI kohaselt deklareeritud rajatiste puhul kehtivad järgnevad nõuded:
a) rajatiste puhul, mille kohta on rajatislepingud, on juurdepääs alale lõplikust perimeetrist seespool ja tegevus seal takistamatu lepingutega kehtestatud piirangute ulatuses;
b) rajatiste puhul, mille kohta pole rajatislepinguid, tuleb juurdepääsu ja tegevuse suhtes peetavatel läbirääkimistel juhinduda käesoleva konventsiooni alusel kehtestatud asjaomastest inspektsiooni üldjuhistest;
c) juurdepääs väljaspoole artiklites IV, V ja VI sätestatud ulatust korraldatakse käesolevas peatükis ettenähtud protseduuride kohaselt.

52. Artikli III lõike 1 punkti d kohaselt deklareeritud rajatiste puhul kehtivad järgmised nõuded: kui inspekteeritav osalisriik, kasutades lõigetes 47 ja 48 sätestatud protseduure, ei ole võimaldanud täielikku juurdepääsu keemiarelvaga mitteseotud kohtadesse ja ehitistele, peab ta tegema kõik, näitamaks inspekteerimisrühmale, et neid kohti või ehitisi ei kasutata inspektsioonitaotluses esitatud konventsiooni rikkumise kahtlusega seotud otstarbeks.

Vaatleja

53. Erakorralises inspektsioonis vaatleja osavõttu käsitleva artikli IX lõike 12 kohaselt astub taotlev osalisriik ühendusse tehnilise sekretariaadiga, koordineerimaks vaatleja ajalist saabumist samasse sisenemispunkti, kuhu saabub inspekteerimisrühm.

54. Vaatlejal on õigus kogu inspektsiooniaja kestel olla ühenduses taotleva osalisriigi inspekteeritavas osalisriigis või vastuvõtvas riigis asuva saatkonnaga või saatkonna puudumisel, taotleva osalisriigiga. Inspekteeritav osalisriik varustab vaatlejat sidevahenditega.

55. Vaatlejal on õigus saabuda kas objekti alternatiivsele või lõplikule perimeetrile, olenevalt sellest, kuhu inspekteerimisrühm varem saabub, ja pääseda inspekteeritavale objektile, nagu seda võimaldab inspekteeritav osalisriik. Vaatlejal on õigus anda inspekteerimisrühmale soovitusi, mida inspekteerimisrühm arvestab sellisel määral, nagu ta peab seda vajalikuks. Inspekteerimisrühm teavitab kogu inspektsiooni jooksul vaatlejat inspektsiooni käigust ja tulemustest.

56. Inspekteeritav osalisriik varustab vaatlejat või korraldab tema varustamist vajalike vahendite ja tingimustega, nagu sidevahendid, tõlketeenused, transport, tööruum, eluruum, toit ja meditsiiniline teenindamine, kogu riigisviibimise ajal. Taotlev osalisriik kannab kõik vaatleja inspekteeritava või vastuvõtva osalisriigi teritooriumil viibimisega seotud kulud.

Inspektsiooni kestus

57. Inspekteerimisperiood ei tohi ületada 84 tundi, kui seda pole pikendatud kokkuleppel inspekteeritava osalisriigiga.

D. Inspektsioonijärgne tegevus
Lahkumine

58. Pärast inspektsioonijärgsete toimingute lõpuleviimist inspekteeritaval objektil siirduvad inspekteerimisrühm ja taotleva osalisriigi vaatleja viivitamatult ühte sisenemispunktidest ja lahkuvad seejärel võimalikult kiiresti inspekteeritava osalisriigi territooriumilt.

Aruanded

59. Inspektsiooniaruandes võetakse üldjoontes kokku inspekteerimisrühma tegevus ja tehtud avastused, eriti seoses inspektsiooni taotleva osalisriigi taotlusega käesoleva konventsiooni mittetäitmise kahtluse kohta. Aruanne piirdub käesoleva konventsiooniga seotud informatsiooniga. Aruanne sisaldab ka inspekteerimisrühma hinnangu juurdepääsu ulatuse ja laadi ning koostöövalmiduse kohta, mida inspektoritele osutati, ja mil määral see võimaldas neil täita inspektsioonimandaati. Taotleva osalisriigi inspektsioonitaotlusele vastav detailne informatsioon käesoleva konventsiooni mittetäitmise kahtluse kohta esitatakse lõpparuande lisana ja seda hoitakse tehnilises sekretariaadis asjakohase kaitse all, et varjata sensitiivset informatsiooni.

60. Inspekteerimisrühm esitab hiljemalt 72 tunni pärast naasmisest põhitöökohale peadirektorile inspektsiooni eelaruande, inter alia arvestades «Konfidentsiaalsuse lisa» lõiget 17. Peadirektor edastab inspektsiooni eelaruande viivitamatult taotlevale osalisriigile, inspekteeritud osalisriigile ja täitevnõukogule.

61. Inspektsiooni lõpparuande projekt edastatakse inspekteeritud osalisriigile erakorralise inspektsiooni lõpetamisest hiljemalt 20 päeva pärast. Inspekteeritaval osalisriigil on õigus osutada mis tahes informatsioonile ja andmetele, mis pole seotud keemiarelvaga ja mida ei tuleks inspekteeritava osalisriigi arvates nende konfidentsiaalse laadi tõttu levitada väljaspool tehnilist sekretariaati. Tehniline sekretariaat kaalub inspekteeritava osalisriigi ettepanekuid lõpparuande projekti viidavate muudatuste suhtes ja võimaluse korral oma äranägemisel arvestab nendega. Seejärel, erakorralise inspektsiooni lõpetamisest hiljemalt 30 päeva pärast esitatakse lõpparuanne peadirektorile edaspidiseks levitamiseks ja kaalumiseks vastavalt artikli IX lõigetele 21–25.

 

XI osa. KEEMIARELVA VÄIDETAVA KASUTAMISE JUHTUDE UURIMINE

A. Üldosa

1. Artiklite IX või X kohaselt algatatud keemiarelva väidetava kasutamise juhtude või sõjategevuse otstarbeks rahutuste laialiajamisel kasutatavate toimeainete väidetava kasutamise juhtude uurimine korraldatakse käesoleva lisa ja peadirektori kehtestatud detailsete protseduuride kohaselt.

2. Järgmised lisasätted käsitlevad spetsiifilisi nõutavaid protseduure keemiarelva väidetava kasutamise juhtudel.

B. Inspektsioonieelne tegevus
Uurimistaotlus

3. Peadirektorile esitatav keemiarelva väidetava kasutamise uurimistaotlus peab sisaldama võimaluse korral järgmist informatsiooni:
a) osalisriik, kelle territooriumil väidetav keemiarelva kasutamine toimus;
b) sisenemispunkt või muud soovitatavad ohutud juurdepääsuteed;
c) keemiarelva väidetava kasutamise koht ja kasutamispiirkonna laad;
d) millal väidetav keemiarelva kasutamine toimus;
e) millist liiki keemiarelva väidetavalt kasutati;
f) väidetava kasutuse ulatus;
g) võimalike mürgiste kemikaalide omadused;
h) mõju inimestele, loomadele ja taimestikule;
i) vajaduse korral taotlus konkreetse abi saamiseks.

4. Uurimist taotlev osalisriik võib igal ajal anda oma äranägemisel lisateavet.

Eelteavitamine

5. Peadirektor kinnitab viivitamatult taotleva osalisriigi taotluse vastuvõtmise ja informeerib sellest täitevnõukogu ja kõiki osalisriike.

6. Võimaluse korral teavitab peadirektor osalisriiki, kelle territooriumil uurimise läbiviimist taotletakse. Peadirektor teavitab ka neid osalisriike, kelle territooriumile võidakse vajada sissepääsu uurimise ajal.

Inspekteerimisrühma määramine

7. Peadirektor koostab nimekirja kvalifitseeritud ekspertidest, kelle erialalist asjatundlikkust võib vaja minna keemiarelva väidetava kasutamise juhtumite uurimisel ja uuendab seda nimekirja pidevalt. See nimekiri tehakse kirjalikult teatavaks igale osalisriigile käesoleva konventsiooni jõustumisest hiljemalt 30 päeva pärast ja pärast nimekirja iga muudatust. Iga nimekirja võetud kvalifitseeritud spetsialist loetakse määratuks, kui ükski osalisriik pole nimekirja kättesaamisest hiljemalt 30 päeva pärast kirjalikult teatanud nimekirjaga mittenõustumisest.

8. Peadirektor valib inspekteerimisrühma juhi ja liikmed juba erakorraliste inspektsioonide jaoks määratud inspektorite ja inspektsiooniassistentide hulgast, arvestades taotluse asjaolusid ja laadi. Lisaks võib valida liikmeid inspekteerimisrühma kvalifitseeritud ekspertide hulgast, kui peadirektori arvates uurimise korralikuks läbiviimiseks on vaja täiendavaid asjatundjaid.

9. Inspekteerimisrühma informeerimisel esitab peadirektor kogu taotlevalt osalisriigilt või mujalt saadud lisainformatsiooni, kindlustamaks inspekteerimist kõige tõhusamal ja otstarbekamal viisil.

Inspekteerimisrühma lähetamine

10. Otsekohe pärast keemiarelva väidetava kasutamise uurimistaotluse saamist astub peadirektor ühendusse asjaomaste osalisriikidega ja taotleb inspekteerimisrühma ohutu vastuvõtu korraldamist ning kinnitab asjakohased korraldused.

11. Peadirektor lähetab rühma esimesel võimalusel, arvestades inspekteerimisrühma julgeolekut.

12. Kui inspekteerimisrühma pole lähetatud 24 tunni jooksul taotluse saamisest, informeerib peadirektor täitevnõukogu ja asjaomaseid osalisriike viivituse põhjustest.

Briifingud

13. Inspekteerimisrühmal on õigus inspekteeritavasse osalisriiki saabumisel ja seal viibimise ajal inspektsiooni kestel saada juhtnööre inspekteeritava osalisriigi esindajatelt.

14. Enne inspektsiooni algust koostab inspekteerimisrühm inspektsiooniplaani, mis oleks inter alia aluseks logistika ja ohutuse korraldamisel. Inspektsiooniplaani viiakse vajaduse korral sisse täiendusi.

C. Inspekteerimine
Juurdepääs

15. Inspekteerimisrühmal on juurdepääsuõigus igale kohale, mis on võinud sattuda keemiarelva väidetava kasutamise mõju alla. Inspekteerimisrühmal on juurdepääsuõigus ka haiglatele, pagulaste laagritele ja muudele paikadele, mida ta peab oluliseks keemiarelva väidetava kasutamise uurimise huvides. Nimetatud juurdepääsu saavutamiseks konsulteerib inspekteerimisrühm inspekteeritava osalisriigiga.

Proovide võtmine

16. Inspekteerimisrühmal on õigus võtta sellist tüüpi ja sellistes kogustes proove, mida ta peab vajalikuks. Inspekteerimisrühma taotluse korral peab inspekteeritav osalisriik inspektorite ja inspektsiooniassistentide järelevalve all abistama proovide võtmisel. Inspekteeritav osalirsiik võimaldab koguda vajalikke kontrollproove objekti, mille kohta on laekunud taotlus keemiarelva väidetava kasutamise kohta, lähiümbrusest ja muudest kohtadest inspekteerimisrühma taotlusel, ning teeb igakülgset koostööd.

17. Keemiarelva väidetava kasutamise uurimise jaoks oluliste proovide hulka kuuluvad mürkkemikaalid, laskemoon ja seadeldised ning nende jäänused, keskkonnaproovid (õhk, pinnas, taimestik, vesi, lumi jne) ja biomeditsiinilised inim- ja loomse päritoluga proovid (veri, uriin, väljaheited, koed jne).

18. Kui ei saa võtta dublikaatproove ja kui analüüsid tehakse laborites väljaspool objekti, siis tagastatakse kõik ülejäänud proovid inspekteeritava osalisriigi nõudel pärast analüüside tegemist.

Inspekteeritava ala laiendamine

19. Kui inspekteerimisrühm inspekteerimise ajal peab vajalikuks laiendada uurimist naaberosalisriiki, teavitab peadirektor osalisriiki vajadusest saada juurdepääs tema territooriumile ning taotleb rühma turvalise vastuvõtu korraldamist ja kinnitab selle korralduse.

Inspektsiooni kestuse pikendamine

20. Kui inspekteerimisrühm leiab, et ohutu juurdepääs uurimise suhtes olulisse kohta pole võimalik, informeeritakse sellest taotlevat osalisriiki viivitamatult. Vajaduse korral pikendatakse inspekteerimisaega, kuni võimaldatakse ohutu juurdepääs ja inspekteerimisrühm on oma missiooni täitnud.

Vestlused

21. Inspekteerimisrühmal on õigus küsitleda ja läbi vaadata inimesi, kes väidetavalt on saanud kannatada keemiarelva kasutamise tõttu. Inspekteerimisrühmal on õigus küsitleda keemiarelva väidetava kasutamise pealtnägijaid ja meditsiinilist personali ning muid isikuid, kes on andnud abi isikutele või kokku puutunud isikutega, kes väidetavalt on saanud kannatada keemiarelva kasutamise tõttu. Kui on koostatud haiguslood, tuleb inspekteerimisrühmale võimaldada neile juurdepääs ning lubada võimaluse korral osaleda isikute lahkamistel, kes väidetavalt said kannatada keemiarelva kasutamise tõttu.

D. Aruanded
Protseduurid

22. Inspekteerimisrühm saadab inspekteeritava osalisriigi territooriumile saabumisest hiljemalt 24 tunni pärast peadirektorile aruande olukorra kohta. Inspekteerimisrühm saadab vajaduse korral järgnevalt kogu uurimise jooksul aruandeid uurimise edenemise kohta.

23. Inspekteerimisrühm esitab hiljemalt 72 tunni pärast naasmisest oma põhitöökohta eelaruande peadirektorile. Lõpparuanne tuleb esitada peadirektorile inspekteerimisrühma naasmisest põhitöökohta hiljemalt 30 päeva pärast. Peadirektor edastab eelaruande ja lõpparuande viivitamatult täitevnõukogule ja kõigile osalisriikidele.

Sisu

24. Aruandes olukorra kohta näidatakse iga pakilise abi vajadus ja muu asjakohane informatsioon, samuti näidatakse seal edaspidise abi vajadus, mis võib esile tulla uurimise jooksul.

25. Lõpparuandes võetakse kokku inspektsiooni tulemused, eriti aga faktid taotluses esitatud väidetava kasutamise kohta. Lisaks sisaldab uurimisaruanne väidetava kasutamise uurimisprotsessi kirjelduse selle eri etappide kaupa, eriti näidates:
a) proovide võtmise ja analüüside kohapeal tegemise paigad ja ajad;
b) tõendusmaterjali, nagu küsitluste protokollid, meditsiiniliste läbivaatuste ja teaduslike analüüside tulemused ja inspekteerimisrühma läbivaadatud dokumendid.

26. Kui inspekteerimisrühm kogub uurimise jooksul inter alia lisandite või muude ainete identifitseerimisel proovide laboratoorse analüüsimise tulemusena andmeid, mis võivad aidata teha kindlaks kasutatud keemiarelva päritolu, siis see informatsioon tuleb lisada aruandele.

E. Käesoleva konventsiooniga mitteühinenud riigid

27. Kui keemiarelva väidetava kasutamise juhtumil on osaliseks käesoleva konventsiooniga mitteühinenud riik, või kui juhtum on toimunud osalisriigi võimu all mitteoleval territooriumil, teeb organisatsioon tihedat koostööd ÜRO peasekretäriga. Vajaduse korral annab organisatsioon oma ressursid ÜRO peasekretäri käsutusse.

 

Lisa 13185760 Ingliskeelne tekst