Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsiooni lisaprotokoll
Vastu võetud 18.12.1997
Kohtulikult karistatud isikute üleandmise Euroopa konventsioon
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu rahvusvahelise jõustumise kohta
PREAMBUL
Euroopa Nõukogu liikmesriigid ja teised käesolevale protokollile allakirjutanud riigid,
soovides lihtsustada Strasbourg'is 21. märtsil 1983 allakirjutamiseks avatud kohtulikult karistatud isikute üleandmise konventsiooni (edaspidi «konventsioon») rakendamist ning esmajoones jätkata selles tunnustatud õigluse saavutamise ja kohtulikult karistatud isikute sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärkide täitmist;
arvestades, et paljud riigid ei anna välja oma riigi kodanikke;
pidades soovitavaks konventsiooni mõnes küsimuses täiendada,
on kokku leppinud järgmises:
Artikkel 1. Üldsätted
1. Käesolevas protokollis kasutatud sõnu ja väljendeid tuleb mõista konventsiooni tähenduses.
2. Konventsiooni sätteid rakendatakse niivõrd, kuivõrd need on kooskõlas käesoleva protokolli sätetega.
Artikkel 2. Kohtuotsuse teinud riigist põgenenud isikud
1. Kui ühe poole kodanik, kellele on teise poole territooriumil lõpliku kohtuotsuse osana määratud karistus, püüab vältida karistuse täideviimist või edasist täideviimist karistavas riigis, põgenedes esimesena nimetatud poole territooriumile enne karistuse ärakandmist, võib karistav riik paluda teist poolt karistuse täideviimine üle võtta.
2. Karistava riigi palvel võib elukohariik enne taotlust toetavate dokumentide saabumist või sellise taotluse üle otsustamist karistatud isiku vahistada või võtta muid meetmeid karistatud isiku oma territooriumil hoidmiseks kuni taotluse üle otsustamiseni. Taotlused ennetavate meetmete rakendamiseks peavad sisaldama konventsiooni artikli 4 lõikes 3 nimetatud informatsiooni. Kohtulikult karistatud isiku kriminaalõiguslik seisund ei tohi halvendada käesolevast lõikest tuleneval põhjusel vahi all viibitud aja tõttu.
3. Karistuse täideviimise ülekandmiseks ei ole vaja kohtulikult karistatud isiku nõusolekut.
Artikkel 3. Väljasaatmisele kuuluvad kohtulikult karistatud isikud
1. Karistava riigi palvel võib elukohariik käesoleva artikli tingimustel nõustuda kohtulikult karistatud isiku üleandmisega ilma isiku nõusolekuta, kui selle isiku viimane kohtuotsus või sellest tulenev haldusotsus sisaldab väljasaatmise korraldust või muud meedet, mille tõttu see isik ei või pärast vanglast vabastamist jääda kauemaks karistava riigi territooriumile.
2. Elukohariik ei anna esimeses lõikes nimetatud nõusolekut enne kohtulikult karistatud isiku arvamuse ärakuulamist.
3. Käesoleva artikli rakendamiseks peab karistav riik esitama
elukohariigile:
a) avalduse, mis sisaldab kohtulikult
karistatud isiku arvamust tema võimaliku üleandmise kohta, ja
b) väljasaatmise
korralduse või muu korralduse koopia, millest tulenevalt kohtulikult
karistatud isik ei või pärast vanglast vabastamist jääda kauemaks
karistava riigi territooriumile.
4. Käesoleva artikli alusel üle antud isiku suhtes ei saa algatada
kohtumenetlust, teda kohtulikult karistada või karistuse või
kinnipidamise korralduse täitmisele pööramise eesmärgil kinni pidada
enne tema üleandmist toime pandud kuriteo eest, välja arvatud kuriteo
eest, mille eest talle mõisteti karistus, mida tahetakse täide viia.
Samuti ei tohi muudel põhjustel piirata tema isiklikku vabadust, välja
arvatud järgmistel juhtudel:
a) kui karistav riik seda lubab —
selleks esitatakse taotlus, millele lisatakse kõik asjasse puutuvad
dokumendid ja süüdimõistetu ütluste toimik; luba antakse, kui kuriteo
korral, millega seoses seda nõutakse, võib karistava riigi seaduse
alusel isiku välja anda või kui väljaandmine on välistatud ainult
karistuse kestuse tõttu;
b) kui kohtulikult karistatud isikul on
olnud võimalus elukohariigi territooriumilt lahkuda ja ta pole seda
teinud 45 päeva jooksul arvates tema lõplikust vabastamisest või kui ta
on sellele territooriumile pärast lahkumist tagasi pöördunud.
5. Vaatamata lõikes 4 sätestatule, võib elukohariik rakendada kõiki tema seadustest tulenevaid vajalikke meetmeid, kaasa arvatud tagaseljamenetlus, et ära hoida aegumisest tulenevaid õiguslikke tagajärgi.
6. Iga lepinguosaline riik võib Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetud deklaratsioonis teatada, et käesolevas artiklis sätestatud asjaoludel ei võta ta üle kohtuotsuste täitmist.
Artikkel 4. Allkirjutamine ja jõustumine
1. Käesolevale protokollile võivad alla kirjutada Euroopa Nõukogu liikmesriigid ja teised konventsioonile allakirjutanud riigid. See tuleb ratifitseerida, vastu võtta või kinnitada. Allakirjutanud riik ei saa käesolevat protokolli ratifitseerida, vastu võtta või kinnitada, kui ta pole eelnevalt või samaaegselt ratifitseerinud, vastu võtnud või kinnitanud konventsiooni. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisdokumendid deponeeritakse Euroopa Nõukogu peasekretäri juures.
2. Käesolev protokoll jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele kolmanda ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisdokumendi deponeerimisest.
3. Iga allakirjutanud riigi suhtes, kes deponeerib oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis- või kinnitamisdokumendi hiljem, jõustub käesolev protokoll selle kuu esimesele päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele deponeerimise kuupäevast.
Artikkel 5. Ühinemine
1. Mitteliikmesriik, kes on ühinenud konventsiooniga, võib ühineda käesoleva protokolliga pärast selle jõustumist.
2. Ühineva riigi suhtes jõustub protokoll selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele ühinemisdokumendi deponeerimise kuupäevast.
Artikkel 6. Territoriaalne rakendamine
1. Riik võib allakirjutamisel või ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumendi deponeerimisel määrata territooriumi või territooriumid, millel käesolev protokoll kehtib.
2. Riik võib hiljem Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava deklaratsiooniga laiendada käesoleva protokolli kehtivust muule, deklaratsioonis nimetatud territooriumile. Selle territooriumi suhtes jõustub protokoll selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele deklaratsiooni peasekretärile laekumise kuupäevast.
3. Kahe eelneva lõike järgi tehtud deklaratsioonist võib loobuda mis tahes selles nimetatud territooriumi suhtes peasekretärile saadetava teatega. Loobumine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele sellise teate peasekretärile laekumise kuupäevast.
Artikkel 7. Ajaline rakendamine
Käesolevat protokolli rakendatakse nii enne kui pärast protokolli jõustumist määratud karistuse täideviimisel.
Artikkel 8. Denonsseerimine
1. Lepinguosaline riik võib käesoleva protokolli denonsseerida Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetava teatega.
2. Denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele peasekretärile teate laekumise kuupäevast.
3. Käesolev protokolli kehtib siiski edasi selliste isikute karistuse täideviimisel, kes on vastavalt konventsioonile või protokollile üle antud enne denonsseerimise jõustumise kuupäeva.
4. Konventsiooni denonsseerimine toob automaatselt kaasa ka käesoleva protokolli denonsseerimise.
Artikkel 9. Teated
Euroopa Nõukogu peasekretär teatab Euroopa Nõukogu liikmesriikidele,
allakirjutanud riikidele, kõigile lepingupooltele ja kõigile
konventsiooniga ühinema kutsutud riikidele:
a) allakirjutamistest;
b) ratifitseerimis-,
vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumentide deponeerimisest;
c) käesoleva
protokolli jõustumise kuupäeva vastavalt artiklitele 4 ja 5;
d) muust
toimingust, deklaratsioonist, teatest või teadaandest, mis on seotud
käesoleva protokolliga.
Ülaltoodu kinnituseks on täielikult volitatud isikud käesolevale protokollile alla kirjutanud.
Koostatud Strasbourg'is 18. detsembril 1997 inglise ja prantsuse keeles. Tekstid on võrdselt autentsed, ühes eksemplaris ja deponeeritakse Euroopa Nõukogu arhiivi. Euroopa Nõukogu peasekretär edastab kinnitatud koopia kõigile Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, teistele konventsioonile allakirjutanud riikidele ja igale konventsiooniga ühinema kutsutud riigile.
Additional Protocol to the Convention
on the
Transfer of Sentenced Persons
PREAMBLE
The member States of the Council of Europe, and the other States signatory to this Protocol,
Desirous of facilitating the application of the Convention on the Transfer of Sentenced Persons opened for signature at Strasbourg on 21 March 1983 (hereinafter referred to as “the Convention”) and, in particular, pursuing its acknowledged aims of furthering the ends of justice and the social rehabilitation of sentenced persons;
Aware that many States extradite their own nationals;
Considering it desirable to supplement the Convention in certain respects;
Have agreed as follows:
Article 1. General provisions
1. The words and expressions used in this Protocol shall be interpreted within the meaning of the Convention.
2. The provisions of the Convention shall apply to the extent that they are compatible with the provisions of this Protocol.
Article 2. Persons having fled from the sentencing State
1. Where a national of a Party who is the subject of a sentence imposed in the territory of another Party as a part of a final judgement, seeks to avoid the execution or further execution of the sentence in the sentencing State by fleeing to the territory of the former Party before having served the sentence, the sentencing State may request the other Party to take over the execution of the sentence.
2. At the request of the sentencing State, the administering State may, prior to the arrival of the documents supporting the request, or prior to the decision on that request, arrest the sentenced person, or take any other measure or ensure that the sentenced person remains in its territory, pending a decision on the request. Requests for provisional measures shall include the information mentioned in paragraph 3 of Article 4 of the Convention. The penal position of the sentenced person shall not be aggravated as a result of any period spent in custody by reason of this paragraph.
3. The consent of the sentenced person shall not be required to the transfer of the execution of the sentence.
Article 3.Sentenced persons subject to an expulsion or deportation order
1. Upon being requested by the sentencing State, the administering State may, subject to the provisions of this article, agree to the transfer, of a sentenced person without the consent of that person, where the sentence passed on the latter, or an administrative decision consequential to that sentence, includes an expulsion or deportation order or any other measure as the result of which that person will no longer be allowed to remain in the territory of the sentencing State once he or she is released form prison.
2. The administering State shall not give its agreement for the purposes of paragraph 1 before having taken into consideration the opinion of the sentenced person.
3. For the purposes of the application of this article, the sentencing
State shall furnish the administering State with:
a. a declaration
containing the opinion of the sentenced person as to his or her proposed
transfer, and
b. a copy of the excpulsion or deportation order or any
other order having the effect that the sentenced person will no longer
be allowed to remain in the territory of the sentencing State once he or
she is released from prison.
4. Any person transferred under the provision of this article shall not
be proceeded against, sentenced or detained with a view to the carrying
out of a sentence or detention order, for any offence committed prior to
his or her transfer other than that for which the sentence to be
enforced was imposed, nor shall he or she for any other reason be
restricted in his or her personal freedom, except in the following cases:
a. when
the sentencing State so authorises: a request for authorisation shall be
submitted, accompanied by all relevant documents and a legal record of
any statement made by the convicted person; authorisation shall be given
when the offence for which it is requested would itself be subject to
extradition under the law of the sentencing State or when extradition
would be excluded only by reason of the amount of punishment;
b. when
the sentenced person, having had an opportunity to leave the territory
of the administering State, has not done so within forty-five days of
his or her final discharge, or if he or she has returned to that
territory after leaving it.
5. Notwithstanding the provisions of paragraph 4, the administering State may take any measures necessary under its law, including proceedings in absentia, to prevent any legal effects of lapse of time.
6. Any contracting State may, by way of a declaration addressed to the Secretary General of the Council of Europe, indicate that it will not take over the execution of sentences under the circumstances described in this article.
Article 4. Signature and entry into force
1. This Protocol shall be open for signature by the member States of the Council of Europe and the other States signatory to the Convention. It shall be subject to ratification, acceptance or approval. A signatory may not ratify, accept or approve this Protocol unless it has previously or simultaneously ratified, accepted or approved the Convention. Instruments of ratification, acceptance or approval shall be deposited with the Secretary General of the Council of Europe.
2. This Protocol shall enter into force on the first day of the month following the expiration of a period of three months after the deposit of the third instrument of ratification, acceptance or approval.
3. In respect of any signatory State which subsequently deposits its instrument of ratification, acceptance or approval, the Protocol shall enter into force on the first day of the month following the expiration of a period of three months after the date of deposit.
Article 5. Accession
1. Any non-member State which has acceded to the Convention may accede to this Protocol after it has entered into force.
2. In respect of any acceding State, the Protocol shall enter into force on the first day of the month following the expiration of a period of three months after the date of the deposit of the instrument of accession.
Article 6. Territorial application
1. Any State may at the time of signature or when depositing its instrument of ratification, acceptance, approval or accession, specify the territory or territories to which this Protocol shall apply.
2. Any Contracting State may, at any later date, by declaration addressed to the Secretary General of the Council of Europe, extend the application of this Protocol to any other territory specified in the declaration. In respect of such territory the Protocol shall enter into force on the first day of the month following the expiration of a period of three months after the date of receipt of such declaration by the Secretary General.
3. Any declaration made under the two preceding paragraphs may, in respect of any territory specified in such declaration, be withdrawn by a notification addressed to the Secretary General. The withdrawal shall become effective on the first day of the month following the expiration of a period of three months after the date of receipt of such notification by the Secretary General.
Article 7. Temporal application
This Protocol shall be applicable to the enforcement of sentences imposed either before or after its entry into force.
Article 8. Denunciation
1. Any Contracting State may at any time denounce this Protocol by means of a notification addressed to the Secretary General of the Council of Europe.
2. Such denunciation shall become effective on the first day of the month following the expiration of a period of three months after the date of receipt of the notification by the Secretary General.
3. This Protocol shall, however, continue to apply to the enforcement of sentences of persons who have been transferred in conformity with the provisions of both the Convention and this Protocol before the date on which such denunciation takes effect.
4. Denunciation of the Convention automatically entails denunciation of this Protocol.
Article 9. Notifications
The Secretary General of the Council of Europe shall notify the member
States of the Council of Europe, any Signatory, any Party and any other
State which has been invited to accede to the Convention of:
a. any
signature;
b. the deposit of any instrument of ratification,
acceptance, approval or accession;
c. any date of entry into force of
this Protocol in accordance with Articles 4 or 5;
d. any
other act, declaration, notification or communication relating to this
Protocol.
In witness whereof the undersigned, being duly authorised thereto, have signed this Protocol.
Done at Strasbourg, this 18 December 1997, in English and French, both texts being equally authentic, in a single copy which shall be deposited in the archives of the Council of Europe. The Secretary General of the Council of Europe shall transmit certified copies to each member State of the Council of Europe, to the other States signatory to the Convention and to any State invited to accede to the Convention.
Facebook
Twitter