Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise leping
Liikmed,
kinnitades, et ühtki liiget ei tohi takistada võtmast ja rakendamast inimeste, loomade ja taimede elu ning tervise kaitseks vajalikke meetmeid, tingimusel et need meetmeid ei rakendata viisil, mis põhjustaks suvalist ja põhjendamatut diskrimineerimist liikmete vahel, kus valitsevad ühesugused olud, või kujutaks endast rahvusvahelise kaubanduse varjatud kitsendamist;
soovides parandada inimeste ja loomade tervishoidu ning fütosanitaarolukorda igal liikmel;
märkides, et sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid rakendatakse sageli kahepoolsete lepingute või protokollide põhjal;
soovides luua eeskirjade ja põhimõtete mitmepoolset raamistikku, millest juhindudes toimuks sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete täiustamine, võtmine ja kehtestamine, et viia miinimumini nende negatiivne mõju kaubandusele;
tunnistades rahvusvaheliste standardite, juhiste ja soovituste tähtsat rolli selles suhtes;
soovides edendada liikmete vahel ühtlustatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kasutamist, mis põhinevad rahvusvahelistel standarditel, juhistel ja soovitustel, mis on välja töötatud asjaomastes rahvusvahelistes organisatsioonides, kaasa arvatud Codex Alimentarius’e komisjon, rahvusvaheline episootiliste haiguste amet ning vastavad rahvusvahelised ja piirkondlikud organisatsioonid, mis töötavad rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni raames, kusjuures liikmetelt ei nõuta inimeste, loomade ja taimede elu ning tervise kaitse sobiva taseme muutmist;
tunnistades, et arengumaaliikmetel võib tekkida raskusi importijaliikmete sanitaar- või fütosanitaarmeetmetest kinnipidamisel, mille tagajärjel on raskendatud turulepääsemine, samuti sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete sõnastamisel ja kohaldamisel omaenda territooriumil, ning soovides antud küsimuses neid nende püüdlustes aidata;
soovides seetõttu välja töötada GATT 1994 sätete kohaldamise eeskirjad, mis puudutavad sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kasutamist, eelkõige artikli XX punkti b1 sätteid,
lepivad kokku järgmises.
Artikkel 1. Üldsätted
1. Käesolev leping kehtib kõigi sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete puhul, mis võivad otseselt või kaudselt mõjutada rahvusvahelist kaubandust. Nende meetmete arendamine ja rakendamine toimub kooskõlas käesoleva lepingu sätetega.
2. Lepingus kohaldatakse lisas A märgitud mõisteid.
3. Lisad on lepingu lahutamatud osad.
4. Käesolev leping ei mõjuta tehniliste kaubandustõkete lepingust tulenevaid liikmete õigusi seoses meetmetega, mis ei kuulu käesoleva lepingu kohaldamisalasse.
Artikkel 2. Põhiõigused ja -kohustused
1. Liikmetel on õigus võtta inimeste, loomade ja taimede elu ning tervise kaitseks vajalikke sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid tingimusel, et need ei ole vastuolus käesoleva lepingu sätetega.
2. Liikmed tagavad, et iga sanitaar- ja fütosanitaarmeedet kohaldatakse ainult sellisel määral, mis on vajalik inimeste, loomade ja taimede elu ning tervise kaitseks, et need on teaduslikult põhjendatud ning neid ei rakendata piisava teadusliku tõendusmaterjali puudumisel, kui artikli 5 lõikes 7 pole sätestatud teisiti.
3. Liikmed tagavad, et nende sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed ei diskrimineeri suvaliselt või põhjendamatult liikmeid, kus valitsevad identsed või sarnased olud, ega tee vahet omaenda ja teiste liikmete territooriumide vahel. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid ei kohaldata nii, et need varjatult kitsendaksid rahvusvahelist kaubandust.
4. Käesoleva lepingu asjassepuutuvatele sätetele vastavad sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed loetakse olevat kooskõlas GATT 1994 sätetest tulenevate liikmete kohustustega, mis on seotud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kasutamisega, eelkõige artikli XX punkti b sätetega.
Artikkel 3. Ühtlustamine
1. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete võimalikult laialdaseks ühtlustamiseks juhinduvad liikmed oma sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete väljatöötamisel olemasolevatest rahvusvahelistest standarditest, juhistest ja soovitustest, kui käesolevas lepingus, eelkõige lõikes 3, pole sätestatud teisiti.
2. Rahvusvahelistele standarditele, juhistele ja soovitustele vastavaid sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid peetakse vajalikuks inimeste, loomade ja taimede elu ning tervise kaitseks ning need eeldatakse olevat vastavuses käesoleva lepingu ja GATT 1994 asjakohaste sätetega.
3. Liikmed võivad kasutusele võtta või säilitada sanitaar- või fütosanitaarmeetmeid, mille abil sanitaar- või fütosanitaarkaitse tase on kõrgem kui vastavatele rahvusvahelistele standarditele, juhistele ja soovitustele rajatud meetmete kasutamisel, juhul kui need on teaduslikult põhjendatud või kui liige otsustab, et selline sanitaar- või fütosanitaarkaitse tase oleks sobiv vastavalt artikli 5 lõigete 1–8 sätetele2. Eespool mainitule vaatamata ei tohi ükski meede, mille abil saavutatakse sanitaar- või fütosanitaarkaitse tase, mis erineb rahvusvahelistel standarditel, juhistel või soovitustel põhinevate meetmete abil saavutatud tasemest, olla vastuolus käesoleva lepingu ühegi teise sättega.
4. Liikmed annavad oma ressursside piires täispanuse asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ja nende allüksuste töösse, eelkõige Codex Alimentarius’e komisjonis, rahvusvahelise episootiliste haiguste ametis ning rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni raames tegutsevates rahvusvahelistes ja piirkondlikes organisatsioonides, aitamaks nendes organisatsioonides kaasa standardite, juhiste ja soovituste edasiarendamisele ja perioodilisele ülevaatamisele sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kõikide aspektide suhtes.
5. Artikli 12 lõigetes 1 ja 4 sätestatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee (käesolevas lepingus «komitee») töötab välja rahvusvahelise ühtlustamisprotsessi seire ja asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega töö koordineerimise protseduurireeglid.
Artikkel 4. Võrdväärsus
1. Kui eksportijaliige objektiivselt tõestab importijaliikmele, et tema meetmed saavutavad importijaliikme sobiva sanitaar- või fütosanitaarkaitse taseme, tunnistavad liikmed teiste liikmete sanitaar- või fütosanitaarmeetmete võrdväärsust isegi siis, kui need erinevad nende endi või teiste liikmete omadest, kes kauplevad sama tootega. Selleks antakse importijaliikmele taotluse korral põhjendatud juurdepääs inspekteerimiseks, testimiseks ja muude asjakohaste protseduuride tegemiseks.
2. Taotluse korral peavad liikmed konsultatsioone kahe- või mitmepoolsete lepingute sõlmimiseks teatud sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete võrdväärsuse tunnustamise kohta.
Artikkel 5. Riski hindamine ja sanitaar- ning fütosanitaarkaitse sobiva taseme määramine
1. Liikmed tagavad, et nende sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed põhinevad inimeste, loomade ja taimede elu ning tervist mõjutava riski hindamisel vastavalt asjaoludele, arvestades asjaomastes rahvusvahelistes organisatsioonides välja töötatud riski hindamise meetodeid.
2. Riski hindamisel võtavad liikmed arvesse kättesaadavaid teaduslikke tõendusmaterjale; asjakohaseid protsesse ja tootmismeetodeid; asjakohaseid inspekteerimis-, analüüsi- ja testimismeetodeid; teatud haiguste või kahjurite levikut; kahjuri- või haigusevabade alade olemasolu; asjakohaseid ökoloogilisi ja keskkonnatingimusi; karantiini ja muid menetlusi.
3. Loomade või taimede elu või tervist mõjutava riski hindamisel ja meetme kindlaksmääramisel, mida tuleks võtta saavutamaks sanitaar- või fütosanitaarkaitse sobiv tase antud riski puhul, arvestavad liikmed asjassepuutuvate majandusteguritena järgmist: kahjuri või haiguse maalepääsu, kodunemise ja leviku korral tekkiv võimalik kahju tootmis- ja müügikadude näol; tõrje või hävitamisega seotud kulutused importijaliikme territooriumil; riski vähendamise alternatiivsete võimaluste suhteline kulutõhusus.
4. Liikmed peaksid sanitaar- või fütosanitaarkaitse sobiva taseme kindlaksmääramisel võtma arvesse eesmärki viia miinimumini negatiivne mõju kaubandusele.
5. Järjepidevuse saavutamiseks inimeste elu või tervist ning loomade ja taimede elu või tervist mõjutava riski vastase sanitaar- või fütosanitaarkaitse sobiva taseme kontseptsiooni rakendamisel väldib iga liige suvalisi ja põhjendamatuid eritlemisi tasemetes, mida ta peab vajalikuks erinevates olukordades, kui sellised eritlused põhjustavad diskrimineerimist või rahvusvahelise kaubanduse varjatud piiramist. Vastavalt artikli 12 lõigetele 1, 2 ja 3 töötavad liikmed komitees ühiselt välja juhised, edendamaks käesoleva sätte praktilist rakendamist. Juhiste väljatöötamisel võtab komitee arvesse kõiki asjassepuutuvaid tegureid, kaasa arvatud selliste inimese terviseohtude erandlik iseloom, millele inimesed vabatahtlikult alluvad.
6. Olenemata artikli 3 lõikes 2 sätestatust, tagavad liikmed, et sanitaar- või fütosanitaarmeetmete kehtestamisel ja kasutamisel sanitaar- või fütosanitaarkaitse sobiva taseme saavutamiseks ei piira need meetmed kaubandust rohkem, kui on nõutav sanitaar- või fütosanitaarkaitse sobiva taseme saavutamiseks, võttes arvesse tehnilist ja majanduslikku teostatavust3.
7. Kui puudub piisav asjakohane teaduslik tõendusmaterjal, võib liige ajutiselt võtta sanitaar- või fütosanitaarmeetmeid olemasoleva asjassepuutuva teabe põhjal, kaasa arvatud teave nii vastavatelt rahvusvahelistelt organisatsioonidelt kui ka teiste liikmete poolt võetud sanitaar- või fütosanitaarmeetmetest. Sellisel juhul püüavad liikmed hankida lisateavet, mis on vajalik riski objektiivsemaks hindamiseks, ja vaatavad põhjendatava aja möödudes antud sanitaar- või fütosanitaarmeetme uuesti läbi.
8. Kui liikmel on põhjust arvata, et mõne teise liikme poolt kasutusele võetud või jätkuvalt rakendatav teatud sanitaar- või fütosanitaarmeede piirab või võib piirata tema eksporti ja see meede ei põhine asjaomastel rahvusvahelistel standarditel, juhistel või soovitustel või kui sellised standardid, juhised või soovitused puuduvad, võidakse liikmelt, kes meedet kasutab, paluda sellise sanitaar- või fütosanitaarmeetme põhjuste kohta selgitust, mille liige ka annab.
Artikkel 6. Kohandamine piirkondlike tingimustega, kaasa arvatud kahjuri- või haigusvabad alad ja vähese kahjuri- või haiguslevikuga alad
1. Liikmed tagavad oma sanitaar- või fütosanitaarmeetmete kohandamise sanitaarsete või fütosanitaarsete oludega antud alal – kas kogu riigis, riigi osas või mitmes riigis või nende osades –, kust toode pärineb ja kus on toote sihtpunkt. Piirkonna sanitaarsete või fütosanitaarsete olude hindamisel võtavad liikmed muu hulgas arvesse teatud haiguste või kahjurite levikut, tõrje- või hävitamisprogrammide olemasolu ning sobivaid kriteeriume või juhiseid, mida võivad välja töötada asjaomased rahvusvahelised organisatsioonid.
2. Eelkõige tunnustavad liikmed kahjuri- või haigusvabade alade ja vähese kahjuri- või haiguslevikuga alade mõistet. Selliste alade kindlaksmääramine põhineb sellistel teguritel nagu geograafia, ökosüsteemid, epidemioloogiline järelevalve ning sanitaar- ja fütosanitaarkontrolli tõhusus.
3. Kui eksportijaliikmed väidavad, et nende territooriumil on kahjuri- või haigusvabasid alasid või vähese kahjuri- või haiguslevikuga alasid, tuleb neil esitada vajalikud tõendid, et objektiivselt näidata importijaliikmele, et need alad on ja ilmselt ka jäävad vastavalt kahjuri- või haigusvabadeks aladeks või vähese kahjuri- või haiguslevikuga aladeks. Selleks antakse importijaliikmele taotluse korral põhjendatav juurdepääs inspekteerimiseks, testimiseks ja muude asjakohaste protseduuride tegemiseks.
Artikkel 7. Selgus
Liikmed teavitavad muudatustest oma sanitaar- või fütosanitaarmeetmetes ja saadavad teavet oma sanitaar- või fütosanitaarmeetmete kohta vastavalt lisa B sätetele.
Artikkel 8. Kontrolli-, inspekteerimis- ja kinnitamisprotseduurid
Kasutades kontrolli-, inspekteerimis- ja kinnitamisprotseduure, sealhulgas riiklikke süsteeme, millega kinnitatakse lisandite kasutamine ja saasteainete piirnormid toiduainetes, jookides ja söötades, järgivad liikmed lisa C sätteid ning kindlustavad muul viisil, et nende protseduurid ei ole käesoleva lepingu sätetega vastuolus.
Artikkel 9. Tehniline abi
1. Liikmed lepivad kokku, et nad hõlbustavad kahepoolselt või asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu tehnilise abi andmist teistele liikmetele, eriti arengumaaliikmetele. Abi võib muu hulgas kuuluda sellistesse valdkondadesse nagu töötlemistehnoloogia, teadustöö ja infrastruktuur, kaasa arvatud riiklike reguleerimisorganite loomine, ning see võidakse anda nõustamise, krediidi, annetuse või abiraha kujul, sealhulgas tehniliste teadmiste, koolituse ja seadmete soetamiseks, et võimaldada nendel riikidel ennast kohandada ja vastavusse viia sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega, mis on vajalikud saavutamaks sanitaar- ja fütosanitaarkaitse sobiv tase oma eksporditurgudel.
2. Kui eksportiv arengumaaliige peab tegema märkimisväärseid investeeringuid, et täita importijaliikme sanitaar- või fütosanitaarnõudmisi, kaalub viimati mainitu tehnilise abi andmist, mis võimaldaks arengumaaliikmel antud toote puhul säilitada ja laiendada oma turulepääsuvõimalusi.
Artikkel 10. Eri- ja diferentseeritud režiim
1. Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete ettevalmistamisel ja kohaldamisel võtavad liikmed arvesse arengumaaliikmete, eriti vähimarenenud liikmesmaade erivajadusi.
2. Kui sanitaar- või fütosanitaarkaitse sobiv tase võimaldab uusi sanitaar- või fütosanitaarmeetmeid kehtestada järk-järgult, tuleb kehtestada arengumaaliikmetele huvipakkuvate toodete puhul pikem vastavusse viimise aeg, et nad saaksid säilitada oma ekspordivõimalused.
3. Selleks et tagada arengumaaliikmetele võimalus järgida käesoleva lepingu sätteid, lubatakse komiteel teha riikidele nende palvel erilisi, ajaliselt piiratud erandeid lepingu kõigi või osa kohustuste järgimisel, arvestades nende finants-, kaubandus- ja arenguvajadusi.
4. Liikmed peaksid aitama ja hõlbustama arengumaaliikmetel aktiivselt osa võtta asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide tööst.
Artikkel 11. Konsultatsioonid ja vaidluste lahendamine
1. Käesoleva lepingu alusel toimuvate konsultatsioonide ja vaidluste lahendamise suhtes kehtivad GATT 1994 XXII ja XXIII artikli sätted, nagu need on täpsustatud ja rakendatud vaidluste lahendamise käsitusleppes, kui siin ei ole sätestatud teisiti.
2. Lepingu raames tekkivate vaidluste korral, mis hõlmavad teaduslikke ja tehnilisi küsimusi, küsib vaekogu nõu ekspertidelt, kelle vaekogu on valinud pärast konsulteerimist vaidluspooltega. Selleks võib vaekogu, kui ta peab seda vajalikuks, luua tehnilistest ekspertidest koosneva nõustamisrühma või konsulteerida asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega ühe vaidluspoole palvel või omal algatusel.
3. Miski käesolevas lepingus ei piira liikmete teistest rahvusvahelistest lepingutest tulenevaid õigusi, kaasa arvatud õigus kasutada teiste rahvusvaheliste organisatsioonide või mis tahes muu rahvusvahelise lepinguga sätestatud häid teeneid või vaidluste lahendamise mehhanismi.
Artikkel 12. Haldamine
1. Regulaarsete konsultatsioonide läbiviimiseks moodustatakse sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete komitee. Selle funktsioon on käesoleva lepingu sätete täitmine ja eesmärkide toetamine, eriti mis puutub ühtlustamisse. Komitee otsused võetakse vastu konsensuse alusel.
2. Komitee aitab ja hõlbustab korraldada liikmete vahel ad hoc konsultatsioone ja läbirääkimisi erinevatel sanitaar- ja fütosanitaarteemadel. Komitee julgustab kõiki liikmeid kasutama rahvusvahelisi standardeid, juhiseid ja soovitusi ning sponseerib selleks tehnilisi konsultatsioone ja uurimusi, et parandada koordineerimist ja integratsiooni rahvusvaheliste ja riiklike süsteemide vahel ning toidulisandite kasutamise kinnitamisel ning toiduainetes, jookides ja söötades sisalduvate saasteainete piirnormide määramisel.
3. Komitee on tihedas kontaktis sanitaar- ja fütosanitaarkaitse vastavate rahvusvaheliste organisatsioonidega, eelkõige Codex Alimentarius’e komisjoniga, rahvusvahelise episootiliste haiguste ametiga ja rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni sekretariaadiga, et kindlustada lepingu rakendamiseks vajalik parim kättesaadav teaduslik ja tehniline nõustamine ja vältida tarbetut kattuvat tööd.
4. Komitee töötab välja rahvusvahelise ühtlustamisprotsessi ja rahvusvaheliste standardite, juhiste ja soovituste kasutamise seire protseduuri. Selleks peaks komitee koos asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonidega koostama nimekirja sanitaar- ja fütosanitaarmeetmetega seotud rahvusvahelistest standarditest, juhistest ja soovitustest, millel komitee arvates on kaubandusele suur mõju. Nimekirjas peab olema näidatud, milliseid rahvusvahelisi standardeid, juhiseid ja soovitusi liikmed kasutavad imporditingimustena või millistele standarditele vastavaid imporditud tooteid lubatakse oma turule. Kui liige ei kasuta imporditingimusena rahvusvahelist standardit, juhist ega soovitust, peab liige esitama selle kohta omapoolse põhjenduse, eriti sellisel juhul, kui ta leiab, et standard ei ole sanitaar- või fütosanitaarkaitse sobiva taseme tagamiseks piisavalt range. Kui liige hiljem muudab oma suhtumist imporditingimusena kasutatava standardi, juhise või soovituse osas, peab ta esitama selgituse muudatuse tegemise kohta ja informeerima sekretariaati ning asjaomaseid rahvusvahelisi organisatsioone, kui teavitamine ja selgituste esitamine ei toimu vastavalt lisas B esitatud protseduurireeglitele.
5. Vältimaks tarbetut kattuvat tööd võib komitee otsustada eriti teatamise puhul kasutada sobivuse korral teavet, mis on saadud tänu asjaomastes rahvusvahelistes organisatsioonides järgitavatele protseduuridele.
6. Ühe liikme algatuse põhjal võib komitee sobivaid kanaleid kasutades kutsuda asjaomaseid rahvusvahelisi organisatsioone või nende allorganeid uurima küsimusi, mis on seotud teatud standardi, juhise või soovitusega, kaasa arvatud mittekasutamise põhjendus lõike 4 alusel.
7. Kolm aastat pärast WTO lepingu jõustumiskuupäeva ja pärast seda vastavalt vajadusele vaatab komitee läbi, kuidas käesolev leping toimib ja kuidas seda rakendatakse. Vajaduse korral võib komitee esitada kaubavahetuse nõukogule ettepanekuid parandada käesoleva lepingu teksti, arvestades muu hulgas selle rakendamisel saadud kogemusi.
Artikkel 13. Rakendamine
Liikmed vastutavad täielikult kõigi käesoleva lepinguga kehtestatud kohustuste täitmise eest. Liikmed sõnastavad ja võtavad positiivseid meetmeid ja mehhanisme toetamaks lepingu sätete järgimist muude kui keskvalitsusasutuste poolt. Liikmed võtavad nende kasutuses olevaid põhjendatud meetmeid tagamaks, et nende territooriumil asuvad mitteriiklikud üksused ja ka piirkondlikud organid, kuhu kuuluvad vastavad üksused nende territooriumil, järgivad käesoleva lepingu asjaomaseid sätteid. Lisaks sellele ei võta liikmed meetmeid, mis kaudselt või otseselt nõuaksid piirkondlikelt või mitteriiklikelt üksustelt või kohalikelt omavalitsustelt lepingusätetele mittevastavat tegutsemist või aitaksid sellele kaasa. Liikmed tagavad, et nad usaldavad sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete rakendamise mitteriiklikele üksustele ainult siis, kui need üksused täidavad käesoleva lepingu sätteid.
Artikkel 14. Lõppsätted
Vähimarenenud liikmed võivad viieks aastaks alates WTO lepingu jõustumiskuupäevast edasi lükata käesoleva lepingu sätete kohaldamise nende sanitaar- või fütosanitaarmeetmete suhtes, mis mõjutavad importi või importooteid. Teised arengumaaliikmed võivad kaheks aastaks alates WTO lepingu jõustumiskuupäevast edasi lükata käesoleva lepingu sätete kohaldamise, välja arvatud artikli 5 lõige 8 ja artikkel 7, nende olemasolevate sanitaar- või fütosanitaarmeetmete suhtes, mis mõjutavad importi või importtooteid, kui kohaldamist takistab tehniliste teadmiste, tehnilise infrastruktuuri või vahendite puudumine.
Lisa A
MÄÄRATLUSED4
1. Sanitaar- või fütosanitaarmeede – iga meede, mida kohaldatakse:
a) liikme territooriumil loomade või taimede elu või tervise kaitsmiseks riski
eest, mida põhjustavad kahjurite, haiguste, haigusekandjate või -tekitajate
maalepääs, kodunemine või levik;
b) liikme territooriumil inimeste või loomade elu või tervise kaitsmiseks
riski eest, mida põhjustavad lisandid, saasteained, toksiinid ja haigusetekitajad
toiduainetes, jookides ja söötades;
c) liikme territooriumil inimeste elu ja tervise kaitsmiseks riski eest, mida
põhjustavad haiguse, mille kandjad on loomad, taimed või nendest valmistatud
tooted, või kahjurite maalepääs, kohanemine või levik;
d) liikme territooriumil muude kahjustuste vältimiseks või piiramiseks, mida
põhjustavad kahjurite maalepääs, kohanemine või levik.
Sanitaar- või fütosanitaarmeetmed hõlmavad kõiki asjakohaseid seadusi, seadlusi, eeskirju, nõudeid ja protseduure, mis hõlmavad muu hulgas lõpptoote kriteeriume; töötlemis- ja tootmismeetodeid; testimis-, inspekteerimis-, sertifitseerimis- ja kinnitamisprotseduure; karantiiniprotseduure, kaasa arvatud nõuded, mis on seotud loomade või taimede veoga või materjalidega, mis on vajalikud nende ellujäämise kindlustamiseks transportimise ajal; sätteid vastavate statistiliste meetodite, proovivõtmise protseduuride ja riski hindamise meetodite kohta; pakendamis- ja etiketistamisnõudeid, mis on otseselt seotud toiduainete ohutusega.
2. Ühtlustamine – ühiste sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete loomine, tunnustamine ja kohaldamine erinevate liikmete poolt.
3. Rahvusvahelised standardid, juhised ja soovitused:
a) toiduainete ohutus – Codex Alimentarius’e komisjonis loodud standardid,
juhised ja soovitused, mis on seotud toiduainete lisandite, veterinaarravimite
ja pestitsiidide jääkainete, saasteainete, analüüside tegemise ja proovide
võtmise meetodite, hügieeninormide ja -juhistega;
b) loomatervishoid ja zoonoosid – rahvusvahelise episootiliste haiguste ameti
juhtimisel välja töötatud standardid, juhised ja soovitused;
c) fütosanitaaria – rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni sekretariaadi
egiidi all ja koostöös rahvusvahelise taimekaitsekonventsiooni raames tegutsevate
piirkondlike organisatsioonidega välja töötatud rahvusvahelised standardid,
juhised ja soovitused;
d) küsimustes, millega eespool nimetatud organisatsioonid ei tegele – sobivad
standardid, juhised ja soovitused, mille on ametlikult välja kuulutanud
teised asjaomased rahvusvahelised organisatsioonid, millega võivad liituda
kõik liikmed, ja mida on kindlaks määranud komitee.
4. Riski hindamine – importijaliikme territooriumil kahjuri või haiguse maalepääsu, kohanemise või leviku tõenäosuse hindamine vastavalt sanitaar- või fütosanitaarmeetmetele, mida saaks kohaldada, ning nendega kaasnevate võimalike bioloogiliste ja majanduslike tagajärgede hindamine; või inimeste või loomade tervisele võimaliku ebasoodsa mõju hindamine, mis johtub lisanditest, saasteainetest, toksiinidest või haigusetekitajatest toiduainetes, jookides või söötades.
5. Sanitaar- või fütosanitaarkaitse sobiv tase – kaitsetase, mida sanitaar- või fütosanitaarmeetme inimeste, loomade ja taimede elu ning tervise kaitseks oma territooriumil kasutusele võttev liige peab sobivaks.
Märkus. Paljud liikmed nimetavad seda «vastuvõetavaks riskitasemeks».
6. Kahjuri- või haigusvaba ala – pädevate organite poolt kindlaks määratud, kas kogu riiki, osa riigist, mitut riiki või mitme riigi osi hõlmav ala, kus teatud kahjur või haigus ei esine.
Märkus. Kahjuri- või haigusvaba ala võib ümbritseda ala, olla ümbritsetud alast või piirneda alaga – kas riigi osas või geograafilises piirkonnas, mis hõlmab mitut riiki või nende osi –, kus teatud kahjur või haigus esineb, kuid mille suhtes on võetud piirkondlikke tõrjemeetmeid, nagu kaitse-, järelevalve- ja puhvertsoonide loomine, mille abil saab kõnealuse kahjuri või haiguse lokaliseerida või kõrvaldada.
7. Vähese kahjuri- või haiguslevikuga ala – pädevate organite poolt kindlaks määratud, kas kogu riiki, osa riigist, mitut riiki või mitme riigi osi hõlmav ala, kus teatud kahjur või haigus esineb vähesel määral ja mille suhtes on rakendatud efektiivsed järelevalve-, tõrje- või hävitamismeetmed.
Lisa B
SANITAAR- JA FÜTOSANITAAREESKIRJADE SELGUS
Eeskirjade avaldamine
1. Liikmed peavad tagama kõigi vastuvõetud sanitaar- ja fütosanitaareeskirjade5 viivitamatu avaldamise sellisel viisil, et huvitatud liikmetel oleks võimalik nendega tutvuda.
2. Välja arvatud pakilised asjaolud, peavad liikmed jätma sanitaar- või fütosanitaareeskirjade avaldamise ja jõustumise vahele põhjendatava aja, et eksportijaliikme, eriti arengumaaliikme tootjatele jääks aega kohandada oma tooted ja tootmismeetodid importijaliikme nõuetele.
Teabekeskused
3. Iga liige peab tagama ühe teabekeskuse olemasolu, mis vastutab huvitatud
liikmete põhjendatud küsimustele vastamise, aga samuti varustamise eest
asjakohaste dokumentidega, mis puudutavad:
a) iga tema territooriumil vastuvõetud või ette pandud sanitaar- ja fütosanitaareeskirja;
b) iga tema territooriumil toimivat kontrolli- ja inspekteerimisprotseduuri,
tootmis- ja karantiinimenetlust, pestitsiidi piirnormi ja toiduainete lisandite
kinnitamise protseduuri;
c) riski hindamise protseduure, arvesse võetavaid tegureid ning sanitaar-
või fütosanitaarkaitse sobiva taseme määramist;
d) liikme või tema territooriumil asuvate asjaomaste organite kuuluvust rahvusvahelistesse
ning piirkondlikesse sanitaar- ja fütosanitaarorganisatsioonidesse ning
süsteemidesse ja osalemist nendes, samuti käesoleva lepingu mõjupiirkonda
jäävaid kahe- ja mitmepoolseid lepinguid ja kokkuleppeid ning lepingute
ja kokkulepete tekste.
4. Liikmed peavad tagama, et huvitatud liikmed saavad nõutud dokumentide koopiad sama hinna eest (kui need on tasulised) kui kõnealuse liikme oma kodanikud6, välja arvatud saatmiskulud.
Teatamisprotseduurid
5. Kui rahvusvaheline standard, juhis või soovitus puudub või kui pakutava
sanitaar- või fütosanitaareeskirja sisu erineb oluliselt rahvusvahelise
standardi, juhise või soovituse sisust ja kui eeskirjal võib olla märkimisväärne
mõju teiste liikmete kaubandusele, siis peavad liikmed:
a) avaldama aegsasti teate sellisel viisil, mis võimaldaks huvitatud liikmetel
tutvuda eeskirja kasutuselevõtu ettepanekuga;
b) sekretariaadi kaudu informeerima teisi liikmeid, milliseid tooteid eeskiri
hõlmab, tuues lühidalt välja pakutava eeskirja eesmärgi ja põhjenduse.
Teavitamine peab toimuma aegsasti, et oleks võimalik veel teha parandusi
ja võtta arvesse märkusi;
c) teiste liikmete palvel tuleb neile anda pakutud eeskirja koopia ja võimaluse
korral tuua välja need osad, mis erinevad oluliselt rahvusvahelistest standarditest,
juhistest või soovitustest;
d) vahet tegemata lubama teistel liikmetel põhjendatud aja jooksul esitada
kirjalikke märkusi, nõudmise korral arutama neid märkusi ning arvestama
märkusi ja arutelude tulemusi.
6. Kui liikmel tekivad või ähvardavad tekkida tervisekaitsega pakilised probleemid,
võib see liige käesoleva lisa punktis 5 loetletud sammudest vajaduse korral
mõned ära jätta eeldusel, et liige:
a) informeerib viivitamata sekretariaadi kaudu teisi liikmeid antud eeskirjast
ja toodetest, mida see hõlmab, lisades lühikese kirjelduse eeskirja eesmärgi
ja põhjenduse kohta, kaasa arvatud pakilist lahendamist vajava(te) probleemi(de)
kirjeldus;
b) annab teiste liikmete palvel neile eeskirja koopiad;
c) lubab teistel liikmetel esitada kirjalikke märkusi, nõudmise korral arutab
neid märkusi ning arvestab märkusi ja arutelude tulemusi.
7. Sekretariaadile esitatavad teated peavad olema inglise, prantsuse või hispaania keeles.
8. Arenenud liikmesmaad peavad teiste liikmete nõudmisel esitama dokumentide koopiad, mahukate dokumentide puhul aga spetsiaalse teatisega varustatud kokkuvõtted inglise, prantsuse või hispaania keeles.
9. Sekretariaat jagab viivitamata kõikidele liikmetele ja huvitatud rahvusvahelistele organisatsioonidele teatise koopiad ning pöörab arengumaaliikmete tähelepanu kõigile teatistele, mis puudutavad neile erilist huvi pakkuvaid tooteid.
10. Liikmed määravad ühe keskvalitsusorgani vastutavaks teatamisprotseduuride sätete elluviimise eest riigi tasandil vastavalt käesoleva lisa punktidele 5, 6, 7 ja 8.
Üldreservatsioonid
11. Käesolevas lepingus ei saa midagi tõlgendada nõudvana:
a) projektide üksikasjade või koopiate esitamist või tekstide avaldamist muudes
keeltes peale liikme keele, kui käesoleva lisa punktis 8 ei ole sätestatud
teisiti;
b) liikmetel avalikustada konfidentsiaalset teavet, mis takistaks sanitaar-
või fütosanitaarõigusaktide rakendamist või mis kahjustaks teatud ettevõtete
seaduslikke kaubandushuve.
Lisa C
KONTROLLI-, INSPEKTEERIMIS- JA KINNITAMISPROTSEDUURID7
1. Seoses iga protseduuriga, millega kontrollitakse ja tagatakse sanitaar-
ja fütosanitaarmeetmete täitmine, peavad liikmed tagama:
a) protseduuride läbiviimise ja lõpetamise põhjendamatu viivitamiseta ning
nende tegemise importtoodete suhtes sama soodsatel tingimustel kui samasuguste
omamaiste toodete suhtes;
b) iga protseduuri standardaja avaldamise või eeldatava aja teatamise taotlejaile
nende nõudmisel; taotluse saamisel tagama, et pädev organ vaatab viivitamata
läbi, kas esitatud dokumendid on täielikud, ning informeerib taotlejat
kõigist puudujääkidest täpselt ja täielikult; pädev organ edastab nii kiiresti
kui võimalik protseduuride tulemused taotlejale täpselt ja täielikult,
et vajaduse korral oleks võimalik teha parandusi; isegi kui taotlusel on
puudujääke, jätkab pädev organ protseduuri tegemist nii kaua kui võimalik,
kui taotleja seda nõuab; nõudmise korral antakse taotlejale teavet, millises
etapis protseduur on, ning esitatakse seletused iga viivituse kohta;
c) et nõuded teabe kohta piirduksid sellega, mida on vaja sobivateks kontrolli-,
inspekteerimis- ja kinnitamisprotseduurideks, sealhulgas lisandite kasutamise
kinnitamiseks või toiduainetes, jookides ja söötades sisalduvate saasteainete
piirnormide väljatöötamiseks;
d) et kontrollimisest, inspekteerimisest või kinnitamisest tulenevasse või
sellega seoses saadud importtooteid puudutava teabe konfidentsiaalsusesse
suhtutaks samasuguse lugupidamisega nagu omamaiste toodete puhul ja sellisel
viisil, et seaduslikud kaubandushuvid oleksid kaitstud;
e) et nõuded toote üksikeksemplaride kontrollimise, inspekteerimise ja kinnitamise
suhtes piirduvad sellega, mis on põhjendatud ja vajalik;
f) et kõik importtooteid käsitlevatele protseduuridele kehtestatud tasud on
ühesugused tasudega, mida võetakse samasuguste omamaiste või ükskõik millistelt
teistelt liikmetelt pärinevate toodete puhul ja et need ei ole suuremad
kui teenuse tegelik maksumus;
g) protseduuride tegemisel ja importtoodete näidiste valimisel kasutatavate
rajatiste asukoha kindlaksmääramisel samade kriteeriumide kasutamise kui
omamaiste toodete puhul, et viia miinimumini taotlejate, importijate, eksportijate
ja nende agentide ebamugavused;
h) et kui toote spetsifikatsiooni muudetakse pärast selle kontrollimist ja
inspekteerimist kohaldatavate eeskirjade alusel, piirdutakse muudetud toote
suhtes protseduuriga, mis on vajalik selle kindlaksmääramiseks, kas on
piisavalt usutav, et toode vastab ikka veel asjassepuutuvatele eeskirjadele;
i) et oleks olemas menetlus protseduuride läbiviimise kohta esitatavate kaebuste
läbivaatamiseks ning paranduste tegemiseks, kui kaebus on õigustatud.
Kui importijaliige kasutab toiduainete lisandite kasutamise kinnitamiseks või toiduainetes, jookides ja söötades sisalduvate saasteainete piirnormide määramiseks süsteemi, mis keelab või piirab kinnitamise puudumisel toodete pääsu tema turule, peab importijaliige kaaluma võimalust kasutada turulepääsu alusena kuni lõpliku otsuse tegemiseni rahvusvahelist standardit.
2. Kui sanitaar- või fütosanitaarmeede määratleb kontrollimise tootmise tasandil, peab liige, kelle territooriumil toodetakse, osutama vajalikku abi kontrollimise ja kontrollivate organite töö hõlbustamiseks.
3. Miski käesolevas lepingus ei takista liikmetel korraldada põhjendatud inspekteerimist omaenda territooriumil.
____________
1 Käesolevas lepingus hõlmab viide artikli XX punktile b ka artikli juhtlõiku.
2 Artikli 3 lõike 3 tähenduses on teaduslik põhjendus olemas siis, kui kättesaadava
teadusliku informatsiooni uurimise ja hindamise põhjal ning vastavalt lepingu
asjakohastele sätetele liige leiab, et asjakohastest rahvusvahelistest
standarditest, juhistest või soovitustest ei piisa sanitaar- või fütosanitaarkaitse
sobiva taseme saavutamiseks.
3 Artikli 5 lõike 6 tähenduses ei piira meede kaubandust rohkem kui vaja,
kui ei ole olemas teist, tehnilist ja majanduslikku teostatavust arvestades
piisavalt käepärast meedet, mis saavutab sanitaar- või fütosanitaarkaitse
sobiva taseme ning märkimisväärselt vähem piirab kaubandust.
4 Antud määratlustes hõlmab mõiste «loomad» kalu ja metsloomi; «taimed»
metsi ja metsikuid taimi; «kahjurid» umbrohtu; «saasteained» pestitsiidide
ja veterinaarravimite jääkaineid ning kõrvalisi aineid.
5 Üldiselt kohaldatavad sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed nagu seadused,
seadlused ja korraldused.
6 Kui käesolevas lepingus viidatakse kodanikele, siis peetakse WTOsse kuuluva
omaette tolliterritooriumiga liikme puhul silmas füüsilisi ja juriidilisi
isikuid, kelle alaline asukoht on antud tolliterritooriumil või kellel
on seal tõeline tegutsev tööstus- või äriettevõte.
7 Kontrolli-, inspekteerimis- ja kinnitamisprotseduurid hõlmavad muu hulgas
ka proovivõtmise-, testimis- ja sertifitseerimisprotseduure.
AGREEMENT ON THE APPLICATION OF SANITARY AND PHYTOSANITARY MEASURES
Members,
Reaffirming that no Member should be prevented from adopting or enforcing measures necessary to protect human, animal or plant life or health, subject to the requirement that these measures are not applied in a manner which would constitute a means of arbitrary or unjustifiable discrimination between Members where the same conditions prevail or a disguised restriction on international trade;
Desiring to improve the human health, animal health and phytosanitary situation in all Members;
Noting that sanitary and phytosanitary measures are often applied on the basis of bilateral agreements or protocols;
Desiring the establishment of a multilateral framework of rules and disciplines to guide the development, adoption and enforcement of sanitary and phytosanitary measures in order to minimize their negative effects on trade;
Recognizing the important contribution that international standards, guidelines and recommendations can make in this regard;
Desiring to further the use of harmonized sanitary and phytosanitary measures between Members, on the basis of international standards, guidelines and recommendations developed by the relevant international organizations, including the Codex Alimentarius Commission, the International Office of Epizootics, and the relevant international and regional organizations operating within the framework of the International Plant Protection Convention, without requiring Members to change their appropriate level of protection of human, animal or plant life or health;
Recognizing that developing country Members may encounter special difficulties in complying with the sanitary or phytosanitary measures of importing Members, and as a consequence in access to markets, and also in the formulation and application of sanitary or phytosanitary measures in their own territories, and desiring to assist them in their endeavours in this regard;
Desiring therefore to elaborate rules for the application of the provisions of GATT 1994 which relate to the use of sanitary or phytosanitary measures, in particular the provisions of Article XX(b)1;
Hereby agree as follows:
Article 1. General Provisions
1. This Agreement applies to all sanitary and phytosanitary measures which may, directly or indirectly, affect international trade. Such measures shall be developed and applied in accordance with the provisions of this Agreement.
2. For the purposes of this Agreement, the definitions provided in Annex A shall apply.
3. The annexes are an integral part of this Agreement.
4. Nothing in this Agreement shall affect the rights of Members under the Agreement on Technical Barriers to Trade with respect to measures not within the scope of this Agreement.
Article 2. Basic Rights and Obligations
1. Members have the right to take sanitary and phytosanitary measures necessary for the protection of human, animal or plant life or health, provided that such measures are not inconsistent with the provisions of this Agreement.
2. Members shall ensure that any sanitary or phytosanitary measure is applied only to the extent necessary to protect human, animal or plant life or health, is based on scientific principles and is not maintained without sufficient scientific evidence, except as provided for in paragraph 7 of Article 5.
3. Members shall ensure that their sanitary and phytosanitary measures do not arbitrarily or unjustifiably discriminate between Members where identical or similar conditions prevail, including between their own territory and that of other Members. Sanitary and phytosanitary measures shall not be applied in a manner which would constitute a disguised restriction on international trade.
4. Sanitary or phytosanitary measures which conform to the relevant provisions of this Agreement shall be presumed to be in accordance with the obligations of the Members under the provisions of GATT 1994 which relate to the use of sanitary or phytosanitary measures, in particular the provisions of Article XX(b).
Article 3. Harmonization
1. To harmonize sanitary and phytosanitary measures on as wide a basis as possible, Members shall base their sanitary or phytosanitary measures on international standards, guidelines or recommendations, where they exist, except as otherwise provided for in this Agreement, and in particular in paragraph 3.
2. Sanitary or phytosanitary measures which conform to international standards, guidelines or recommendations shall be deemed to be necessary to protect human, animal or plant life or health, and presumed to be consistent with the relevant provisions of this Agreement and of GATT 1994.
3. Members may introduce or maintain sanitary or phytosanitary measures which result in a higher level of sanitary or phytosanitary protection than would be achieved by measures based on the relevant international standards, guidelines or recommendations, if there is a scientific justification, or as a consequence of the level of sanitary or phytosanitary protection a Member determines to be appropriate in accordance with the relevant provisions of paragraphs 1 through 8 of Article 5.2 Notwithstanding the above, all measures which result in a level of sanitary or phytosanitary protection different from that which would be achieved by measures based on international standards, guidelines or recommendations shall not be inconsistent with any other provision of this Agreement.
4. Members shall play a full part, within the limits of their resources, in the relevant international organizations and their subsidiary bodies, in particular the Codex Alimentarius Commission, the International Office of Epizootics, and the international and regional organizations operating within the framework of the International Plant Protection Convention, to promote within these organizations the development and periodic review of standards, guidelines and recommendations with respect to all aspects of sanitary and phytosanitary measures.
5. The Committee on Sanitary and Phytosanitary Measures provided for in paragraphs 1 and 4 of Article 12 (referred to in this Agreement as the "Committee") shall develop a procedure to monitor the process of international harmonization and coordinate efforts in this regard with the relevant international organizations.
Article 4. Equivalence
1. Members shall accept the sanitary or phytosanitary measures of other Members as equivalent, even if these measures differ from their own or from those used by other Members trading in the same product, if the exporting Member objectively demonstrates to the importing Member that its measures achieve the importing Member’s appropriate level of sanitary or phytosanitary protection. For this purpose, reasonable access shall be given, upon request, to the importing Member for inspection, testing and other relevant procedures.
2. Members shall, upon request, enter into consultations with the aim of achieving bilateral and multilateral agreements on recognition of the equivalence of specified sanitary or phytosanitary measures.
Article 5. Assessment of Risk and Determination of the Appropriate Level of Sanitary or Phytosanitary Protection
1. Members shall ensure that their sanitary or phytosanitary measures are based on an assessment, as appropriate to the circumstances, of the risks to human, animal or plant life or health, taking into account risk assessment techniques developed by the relevant international organizations.
2. In the assessment of risks, Members shall take into account available scientific evidence; relevant processes and production methods; relevant inspection, sampling and testing methods; prevalence of specific diseases or pests; existence of pest- or disease-free areas; relevant ecological and environmental conditions; and quarantine or other treatment.
3. In assessing the risk to animal or plant life or health and determining the measure to be applied for achieving the appropriate level of sanitary or phytosanitary protection from such risk, Members shall take into account as relevant economic factors: the potential damage in terms of loss of production or sales in the event of the entry, establishment or spread of a pest or disease; the costs of control or eradication in the territory of the importing Member; and the relative cost-effectiveness of alternative approaches to limiting risks.
4. Members should, when determining the appropriate level of sanitary or phytosanitary protection, take into account the objective of minimizing negative trade effects.
5. With the objective of achieving consistency in the application of the concept of appropriate level of sanitary or phytosanitary protection against risks to human life or health, or to animal and plant life or health, each Member shall avoid arbitrary or unjustifiable distinctions in the levels it considers to be appropriate in different situations, if such distinctions result in discrimination or a disguised restriction on international trade. Members shall cooperate in the Committee, in accordance with paragraphs 1, 2 and 3 of Article 12, to develop guidelines to further the practical implementation of this provision. In developing the guidelines, the Committee shall take into account all relevant factors, including the exceptional character of human health risks to which people voluntarily expose themselves.
6. Without prejudice to paragraph 2 of Article 3, when establishing or maintaining sanitary or phytosanitary measures to achieve the appropriate level of sanitary or phytosanitary protection, Members shall ensure that such measures are not more trade-restrictive than required to achieve their appropriate level of sanitary or phytosanitary protection, taking into account technical and economic feasibility.3
7. In cases where relevant scientific evidence is insufficient, a Member may provisionally adopt sanitary or phytosanitary measures on the basis of available pertinent information, including that from the relevant international organizations as well as from sanitary or phytosanitary measures applied by other Members. In such circumstances, Members shall seek to obtain the additional information necessary for a more objective assessment of risk and review the sanitary or phytosanitary measure accordingly within a reasonable period of time.
8. When a Member has reason to believe that a specific sanitary or phytosanitary measure introduced or maintained by another Member is constraining, or has the potential to constrain, its exports and the measure is not based on the relevant international standards, guidelines or recommendations, or such standards, guidelines or recommendations do not exist, an explanation of the reasons for such sanitary or phytosanitary measure may be requested and shall be provided by the Member maintaining the measure.
Article 6. Adaptation to Regional Conditions, Including Pest- or Disease-Free Areas and Areas of Low Pest or Disease Prevalence
1. Members shall ensure that their sanitary or phytosanitary measures are adapted to the – sanitary or phytosanitary characteristics of the area whether all of a country, part of a country, or all or parts of several countries – from which the product originated and to which the product is destined. In assessing the sanitary or phytosanitary characteristics of a region, Members shall take into account, inter alia, the level of prevalence of specific diseases or pests, the existence of eradication or control programmes, and appropriate criteria or guidelines which may be developed by the relevant international organizations.
2. Members shall, in particular, recognize the concepts of pest- or disease- free areas and areas of low pest or disease prevalence. Determination of such areas shall be based on factors such as geography, ecosystems, epidemiological surveillance, and the effectiveness of sanitary or phytosanitary controls.
3. Exporting Members claiming that areas within their territories are pest- or disease-free areas or areas of low pest or disease prevalence shall provide the necessary evidence thereof in order to objectively demonstrate to the importing Member that such areas are, and are likely to remain, pest- or disease-free areas or areas of low pest or disease prevalence, respectively. For this purpose, reasonable access shall be given, upon request, to the importing Member for inspection, testing and other relevant procedures.
Article 7. Transparency
Members shall notify changes in their sanitary or phytosanitary measures and shall provide information on their sanitary or phytosanitary measures in accordance with the provisions of Annex B.
Article 8. Control, Inspection and Approval Procedures
Members shall observe the provisions of Annex C in the operation of control, inspection and approval procedures, including national systems for approving the use of additives or for establishing tolerances for contaminants in foods, beverages or feedstuffs, and otherwise ensure that their procedures are not inconsistent with the provisions of this Agreement.
Article 9. Technical Assistance
1. Members agree to facilitate the provision of technical assistance to other Members, especially developing country Members, either bilaterally or through the appropriate international organizations. Such assistance may be, inter alia, in the areas of processing technologies, research and infrastructure, including in the establishment of national regulatory bodies, and may take the form of advice, credits, donations and grants, including for the purpose of seeking technical expertise, training and equipment to allow such countries to adjust to, and comply with, sanitary or phytosanitary measures necessary to achieve the appropriate level of sanitary or phytosanitary protection in their export markets.
2. Where substantial investments are required in order for an exporting developing country Member to fulfil the sanitary or phytosanitary requirements of an importing Member, the latter shall consider providing such technical assistance as will permit the developing country Member to maintain and expand its market access opportunities for the product involved.
Article 10. Special and Differential Treatment
1. In the preparation and application of sanitary or phytosanitary measures, Members shall take account of the special needs of developing country Members, and in particular of the least-developed country Members.
2. Where the appropriate level of sanitary or phytosanitary protection allows scope for the phased introduction of new sanitary or phytosanitary measures, longer time-frames for compliance should be accorded on products of interest to developing country Members so as to maintain opportunities for their exports.
3. With a view to ensuring that developing country Members are able to comply with the provisions of this Agreement, the Committee is enabled to grant to such countries, upon request, specified, time-limited exceptions in whole or in part from obligations under this Agreement, taking into account their financial, trade and development needs.
4. Members should encourage and facilitate the active participation of developing country Members in the relevant international organizations.
Article 11. Consultations and Dispute Settlement
1. The provisions of Articles XXII and XXIII of GATT 1994 as elaborated and applied by the Dispute Settlement Understanding shall apply to consultations and the settlement of disputes under this Agreement, except as otherwise specifically provided herein.
2. In a dispute under this Agreement involving scientific or technical issues, a panel should seek advice from experts chosen by the panel in consultation with the parties to the dispute. To this end, the panel may, when it deems it appropriate, establish an advisory technical experts group, or consult the relevant international organizations, at the request of either party to the dispute or on its own initiative.
3. Nothing in this Agreement shall impair the rights of Members under other international agreements, including the right to resort to the good offices or dispute settlement mechanisms of other international organizations or established under any international agreement.
Article 12. Administration
1. A Committee on Sanitary and Phytosanitary Measures is hereby established to provide a regular forum for consultations. It shall carry out the functions necessary to implement the provisions of this Agreement and the furtherance of its objectives, in particular with respect to harmonization. The Committee shall reach its decisions by consensus.
2. The Committee shall encourage and facilitate ad hoc consultations or negotiations among Members on specific sanitary or phytosanitary issues. The Committee shall encourage the use of international standards, guidelines or recommendations by all Members and, in this regard, shall sponsor technical consultation and study with the objective of increasing coordination and integration between international and national systems and approaches for approving the use of food additives or for establishing tolerances for contaminants in foods, beverages or feedstuffs.
3. The Committee shall maintain close contact with the relevant international organizations in the field of sanitary and phytosanitary protection, especially with the Codex Alimentarius Commission, the International Office of Epizootics, and the Secretariat of the International Plant Protection Convention, with the objective of securing the best available scientific and technical advice for the administration of this Agreement and in order to ensure that unnecessary duplication of effort is avoided.
4. The Committee shall develop a procedure to monitor the process of international harmonization and the use of international standards, guidelines or recommendations. For this purpose, the Committee should, in conjunction with the relevant international organizations, establish a list of international standards, guidelines or recommendations relating to sanitary or phytosanitary measures which the Committee determines to have a major trade impact. The list should include an indication by Members of those international standards, guidelines or recommendations which they apply as conditions for import or on the basis of which imported products conforming to these standards can enjoy access to their markets. For those cases in which a Member does not apply an international standard, guideline or recommendation as a condition for import, the Member should provide an indication of the reason therefor, and, in particular, whether it considers that the standard is not stringent enough to provide the appropriate level of sanitary or phytosanitary protection. If a Member revises its position, following its indication of the use of a standard, guideline or recommendation as a condition for import, it should provide an explanation for its change and so inform the Secretariat as well as the relevant international organizations, unless such notification and explanation is given according to the procedures of Annex B.
5. In order to avoid unnecessary duplication, the Committee may decide, as appropriate, to use the information generated by the procedures, particularly for notification, which are in operation in the relevant international organizations.
6. The Committee may, on the basis of an initiative from one of the Members, through appropriate channels invite the relevant international organizations or their subsidiary bodies to examine specific matters with respect to a particular standard, guideline or recommendation, including the basis of explanations for non-use given according to paragraph 4.
7. The Committee shall review the operation and implementation of this Agreement three years after the date of entry into force of the WTO Agreement, and thereafter as the need arises. Where appropriate, the Committee may submit to the Council for Trade in Goods proposals to amend the text of this Agreement having regard, inter alia, to the experience gained in its implementation.
Article 13. Implementation
Members are fully responsible under this Agreement for the observance of all obligations set forth herein. Members shall formulate and implement positive measures and mechanisms in support of the observance of the provisions of this Agreement by other than central government bodies. Members shall take such reasonable measures as may be available to them to ensure that non-governmental entities within their territories, as well as regional bodies in which relevant entities within their territories are members, comply with the relevant provisions of this Agreement. In addition, Members shall not take measures which have the effect of, directly or indirectly, requiring or encouraging such regional or non-governmental entities, or local governmental bodies, to act in a manner inconsistent with the provisions of this Agreement. Members shall ensure that they rely on the services of non-governmental entities for implementing sanitary or phytosanitary measures only if these entities comply with the provisions of this Agreement.
Article 14. Final Provisions
The least-developed country Members may delay application of the provisions of this Agreement for a period of five years following the date of entry into force of the WTO Agreement with respect to their sanitary or phytosanitary measures affecting importation or imported products. Other developing country Members may delay application of the provisions of this Agreement, other than paragraph 8 of Article 5 and Article 7, for two years following the date of entry into force of the WTO Agreement with respect to their existing sanitary or phytosanitary measures affecting importation or imported products, where such application is prevented by a lack of technical expertise, technical infrastructure or resources.
Annex A
DEFINITIONS4
1. Sanitary or phytosanitary measure – Any measure applied:
(a) to protect animal or plant life or health within the territory of the Member
from risks arising from the entry, establishment or spread of pests, diseases,
disease-carrying organisms or disease-causing organisms;
(b) to protect human or animal life or health within the territory of the Member
from risks arising from additives, contaminants, toxins or disease-causing
organisms in foods, beverages or feedstuffs;
(c) to protect human life or health within the territory of the Member from
risks arising from diseases carried by animals, plants or products thereof,
or from the entry, establishment or spread of pests; or
(d) to prevent or limit other damage within the territory of the Member from
the entry, establishment or spread of pests.
Sanitary or phytosanitary measures include all relevant laws, decrees, regulations, requirements and procedures including, inter alia, end product criteria; processes and production methods; testing, inspection, certification and approval procedures; quarantine treatments including relevant requirements associated with the transport of animals or plants, or with the materials necessary for their survival during transport; provisions on relevant statistical methods, sampling procedures and methods of risk assessment; and packaging and labelling requirements directly related to food safety.
2. Harmonization – The establishment, recognition and application of common sanitary and phytosanitary measures by different Members.
3. International standards, guidelines and recommendations
(a) for food safety, the standards, guidelines and recommendations established
by the Codex Alimentarius Commission relating to food additives, veterinary
drug and pesticide residues, contaminants, methods of analysis and sampling,
and codes and guidelines of hygienic practice;
(b) for animal health and zoonoses, the standards, guidelines and recommendations
developed under the auspices of the International Office of Epizootics;
(c) for plant health, the international standards, guidelines and recommendations
developed under the auspices of the Secretariat of the International Plant
Protection Convention in cooperation with regional organizations operating
within the framework of the International Plant Protection Convention;
and
(d) for matters not covered by the above organizations, appropriate standards,
guidelines and recommendations promulgated by other relevant international
organizations open for membership to all Members, as identified by the
Committee.
4. Risk assessment – The evaluation of the likelihood of entry, establishment or spread of a pest or disease within the territory of an importing Member according to the sanitary or phytosanitary measures which might be applied, and of the associated potential biological and economic consequences; or the evaluation of the potential for adverse effects on human or animal health arising from the presence of additives, contaminants, toxins or disease-causing organisms in food, beverages or feedstuffs.
5. Appropriate level of sanitary or phytosanitary protection – The level of protection deemed appropriate by the Member establishing a sanitary or phytosanitary measure to protect human, animal or plant life or health within its territory.
Note: Many Members otherwise refer to this concept as the "acceptable level of risk".
6. Pest- or disease-free area – An area, whether all of a country, part of a country, or all or parts of several countries, as identified by the competent authorities, in which a specific pest or disease does not occur.
Note: A pest- or disease-free area may surround, be surrounded by, or be adjacent to an area – whether within part of a country or in a geographic region which includes parts of or all of several countries – in which a specific pest or disease is known to occur but is subject to regional control measures such as the establishment of protection, surveillance and buffer zones which will confine or eradicate the pest or disease in question.
7. Area of low pest or disease prevalence – An area, whether all of a country, part of a country, or all or parts of several countries, as identified by the competent authorities, in which a specific pest or disease occurs at low levels and which is subject to effective surveillance, control or eradication measures.
Annex B
TRANSPARENCY OF SANITARY AND PHYTOSANITARY REGULATIONS
Publication of Regulations
1. Members shall ensure that all sanitary and phytosanitary regulations5 which have been adopted are published promptly in such a manner as to enable interested Members to become acquainted with them.
2. Except in urgent circumstances, Members shall allow a reasonable interval between the publication of a sanitary or phytosanitary regulation and its entry into force in order to allow time for producers in exporting Members, and particularly in developing country Members, to adapt their products and methods of production to the requirements of the importing Member.
Enquiry Points
3. Each Member shall ensure that one enquiry point exists which is responsible
for the provision of answers to all reasonable questions from interested
Members as well as for the provision of relevant documents regarding:
(a) any sanitary or phytosanitary regulations adopted or proposed within its
territory;
(b) any control and inspection procedures, production and quarantine treatment,
pesticide tolerance and food additive approval procedures, which are operated
within its territory;
(c) risk assessment procedures, factors taken into consideration, as well as
the determination of the appropriate level of sanitary or phytosanitary
protection;
(d) the membership and participation of the Member, or of relevant bodies within
its territory, in international and regional sanitary and phytosanitary
organizations and systems, as well as in bilateral and multilateral agreements
and arrangements within the scope of this Agreement, and the texts of such
agreements and arrangements.
4. Members shall ensure that where copies of documents are requested by interested Members, they are supplied at the same price (if any), apart from the cost of delivery, as to the nationals6 of the Member concerned.
Notification Procedures
5. Whenever an international standard, guideline or recommendation does not
exist or the content of a proposed sanitary or phytosanitary regulation
is not substantially the same as the content of an international standard,
guideline or recommendation, and if the regulation may have a significant
effect on trade of other Members, Members shall:
(a) publish a notice at an early stage in such a manner as to enable interested
Members to become acquainted with the proposal to introduce a particular
regulation;
(b) notify other Members, through the Secretariat, of the products to be covered
by the regulation together with a brief indication of the objective and
rationale of the proposed regulation. Such notifications shall take place
at an early stage, when amendments can still be introduced and comments
taken into account;
(c) provide upon request to other Members copies of the proposed regulation
and, whenever possible, identify the parts which in substance deviate from
international standards, guidelines or recommendations;
(d) without discrimination, allow reasonable time for other Members to make
comments in writing, discuss these comments upon request, and take the
comments and the results of the discussions into account.
6. However, where urgent problems of health protection arise or threaten to
arise for a Member, that Member may omit such of the steps enumerated in
paragraph 5 of this Annex as it finds necessary, provided that the Member:
(a) immediately notifies other Members, through the Secretariat, of the particular
regulation and the products covered, with a brief indication of the objective
and the rationale of the regulation, including the nature of the urgent
problem(s);
(b) provides, upon request, copies of the regulation to other Members;
(c) allows other Members to make comments in writing, discusses these comments
upon request, and takes the comments and the results of the discussions
into account.
7. Notifications to the Secretariat shall be in English, French or Spanish.
8. Developed country Members shall, if requested by other Members, provide copies of the documents or, in case of voluminous documents, summaries of the documents covered by a specific notification in English, French or Spanish.
9. The Secretariat shall promptly circulate copies of the notification to all Members and interested international organizations and draw the attention of developing country Members to any notifications relating to products of particular interest to them.
10. Members shall designate a single central government authority as responsible for the implementation, on the national level, of the provisions concerning notification procedures according to paragraphs 5, 6, 7 and 8 of this Annex.
General Reservations
11. Nothing in this Agreement shall be construed as requiring:
(a) the provision of particulars or copies of drafts or the publication of
texts other than in the language of the Member except as stated in paragraph
8 of this Annex; or
(b) Members to disclose confidential information which would impede enforcement
of sanitary or phytosanitary legislation or which would prejudice the legitimate
commercial interests of particular enterprises.
Annex C
CONTROL, INSPECTION AND APPROVAL PROCEDURES7
1. Members shall ensure, with respect to any procedure to check and ensure
the fulfilment of sanitary or phytosanitary measures, that:
(a) such procedures are undertaken and completed without undue delay and in
no less favourable manner for imported products than for like domestic
products;
(b) the standard processing period of each procedure is published or that the
anticipated processing period is communicated to the applicant upon request;
when receiving an application, the competent body promptly examines the
completeness of the documentation and informs the applicant in a precise
and complete manner of all deficiencies; the competent body transmits as
soon as possible the results of the procedure in a precise and complete
manner to the applicant so that corrective action may be taken if necessary;
even when the application has deficiencies, the competent body proceeds
as far as practicable with the procedure if the applicant so requests;
and that upon request, the applicant is informed of the stage of the procedure,
with any delay being explained;
(c) information requirements are limited to what is necessary for appropriate
control, inspection and approval procedures, including for approval of
the use of additives or for the establishment of tolerances for contaminants
in food, beverages or feedstuffs;
(d) the confidentiality of information about imported products arising from
or supplied in connection with control, inspection and approval is respected
in a way no less favourable than for domestic products and in such a manner
that legitimate commercial interests are protected;
(e) any requirements for control, inspection and approval of individual specimens
of a product are limited to what is reasonable and necessary;
(f) any fees imposed for the procedures on imported products are equitable
in relation to any fees charged on like domestic products or products originating
in any other Member and should be no higher than the actual cost of the
service;
(g) the same criteria should be used in the siting of facilities used in the
procedures and the selection of samples of imported products as for domestic
products so as to minimize the inconvenience to applicants, importers,
exporters or their agents;
(h) whenever specifications of a product are changed subsequent to its control
and inspection in light of the applicable regulations, the procedure for
the modified product is limited to what is necessary to determine whether
adequate confidence exists that the product still meets the regulations
concerned; and
(i) a procedure exists to review complaints concerning the operation of such
procedures and to take corrective action when a complaint is justified.
Where an importing Member operates a system for the approval of the use of food additives or for the establishment of tolerances for contaminants in food, beverages or feedstuffs which prohibits or restricts access to its domestic markets for products based on the absence of an approval, the importing Member shall consider the use of a relevant international standard as the basis for access until a final determination is made.
2. Where a sanitary or phytosanitary measure specifies control at the level of production, the Member in whose territory the production takes place shall provide the necessary assistance to facilitate such control and the work of the controlling authorities.
3. Nothing in this Agreement shall prevent Members from carrying out reasonable inspection within their own territories.
____________
1 In this Agreement, reference to Article XX(b) includes also the chapeau
of that Article.
2 For the purposes of paragraph 3 of Article 3, there is a scientific justification
if, on the basis of an examination and evaluation of available scientific
information in conformity with the relevant provisions of this Agreement,
a Member determines that the relevant international standards, guidelines
or recommendations are not sufficient to achieve its appropriate level
of sanitary or phytosanitary protection.
3 For purposes of paragraph 6 of Article 5, a measure is not more trade-restrictive
than required unless there is another measure, reasonably available taking
into account technical and economic feasibility, that achieves the appropriate
level of sanitary or phytosanitary protection and is significantly less
restrictive to trade.
4 For the purpose of these definitions, "animal" includes fish and wild
fauna; "plant" includes forests and wild flora; "pests" include weeds;
and "contaminants" include pesticide and veterinary drug residues and extraneous
matter.
5 Sanitary and phytosanitary measures such as laws, decrees or ordinances
which are applicable generally.
6 When "nationals" are referred to in this Agreement, the term shall be
deemed, in the case of a separate customs territory Member of the WTO,
to mean persons, natural or legal, who are domiciled or who have a real
and effective industrial or commercial establishment in that customs territory.
7 Control, inspection and approval procedures include, inter alia, procedures
for sampling, testing and certification.
Facebook
Twitter