Teksti suurus:

Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT II 1999, 22, 123

Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping

Protokoll Eesti ühinemise kohta Maailma Kaubandusorganisatsiooni Asutamislepinguga (Marrakeši lepinguga)

Lisa 1C

Liikmed,

soovides vähendada moonutusi ja takistusi rahvusvahelises kaubanduses ja arvestades vajadust edendada tõhusat, nõuetekohast intellektuaalomandi õiguste kaitset, samuti tagada, et intellektuaalomandi õiguste kaitsmiseks rakendatavad meetmed ja menetlus ise ei muutuks tõkkeks seaduslikule kaubandusele,

tõdedes, et selle saavutamiseks on vaja uusi reegleid ja põhimõtteid, mis käsitlevad:
a) GATT 1994 ning vastavate rahvusvaheliste intellektuaalomandi lepingute ja konventsioonide põhiprintsiipide kohaldatavust;
b) kaubandusega seotud intellektuaalomandi õiguste kättesaadavust, ulatust ja kasutamist käsitlevate nõuetekohaste standardite ja põhimõtete väljatöötamist;
c) kaubandusega seotud intellektuaalomandi õiguste kaitsmiseks tõhusate ja sobivate abinõude väljatöötamist, võttes arvesse erinevusi rahvuslikes õigussüsteemides;
d) tõhusate ja kiiretoimeliste menetluste väljatöötamist valitsustevaheliste vaidluste mitmepoolseks ennetamiseks ja lahendamiseks;
e) üleminekukorraldust, mille eesmärk on kõige täielikum osasaamine läbirääkimiste tulemustest;

tunnistades vajadust võltsitud kaupade rahvusvahelist kaubandust käsitlevate põhimõtete, reeglite ja käitumisjuhiste mitmepoolse raamistiku järele;

tõdedes, et intellektuaalomandi õigused on eraõigused;

tunnistades vajadust arvestada riikliku poliitika eesmärke intellektuaalomandi kaitse rahvuslikes süsteemides, kaasa arvatud arengu ja tehnoloogiaga seotud eesmärgid;

tunnistades ka vähimarenenud liikmesmaade erivajadusi seaduste ja määruste maksimaalselt paindlikuks rakendamiseks omal maal, et võimaldada neil luua tugev ja elujõuline tehnoloogiline baas;

rõhutades tähtsust kehtestada pingete vähendamiseks kindlapiirilisi kohustusi kaubandusega seotud intellektuaalomandi alaste vaidluste lahendamiseks mitmepoolsete menetluste kaudu;

soovides kehtestada vastastikku toetavad suhted WTO ja Ülemaailmse Intellektuaalomandi Organisatsiooni (käesolevas lepingus «WIPO») vahel ja ka teiste asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonidega,

lepivad kokku järgmises.

I jagu

ÜLDSÄTTED JA PÕHIPRINTSIIBID

Artikkel 1. Kohustuste iseloom ja ulatus

1. Liikmed jõustavad käesoleva lepingu sätted. Liikmed võivad rakendada, kuid ei ole kohustatud rakendama oma seadustes ulatuslikumat kaitset, kui nõuab käesolev leping, tingimusel et selline kaitse ei ole vastuolus käesoleva lepingu sätetega. Liikmetel on õigus valida sobiv meetod käesoleva lepingu sätete rakendamiseks oma õigussüsteemis ja -praktikas.

2. Käesolevas lepingus mõistetakse termini «intellektuaalomand» all kõiki intellektuaalomandi kategooriaid, mida käsitletakse II jao osades 1–7.

3. Liikmed tagavad käesolevas lepingus sätestatud režiimi ülejäänud liikmete kodanikele.1 Asjakohase intellektuaalomandiõiguse puhul tuleb teiste liikmete kodanike all mõista füüsilisi või juriidilisi isikuid, kes vastaksid kaitstavuse kriteeriumidele Pariisi konventsiooni (1967), Berni konventsiooni (1971), Rooma konventsiooni ja mikrolülitusi käsitleva intellektuaalomandi lepingu järgi, kui kõik WTO liikmed oleksid nende konventsioonide liikmed.2 Iga liige, kes kasutab Rooma konventsiooni artikli 5 lõikes 3 või artikli 6 lõikes 2 sätestatud võimalusi, teavitab sellest intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide nõukogu (TRIPSi nõukogu) nendes sätetes ettenähtud korras.

Artikkel 2. Intellektuaalomandi konventsioonid

1. Käesoleva lepingu II, III ja IV jaosse puutuvas peavad liikmed kinni Pariisi konventsiooni (1967) artiklitest 1–12 ja 19.

2. Miski käesoleva lepingu I kuni IV jaos ei vabasta liikmeid kohustustest, mis neil võivad olla üksteise suhtes Pariisi konventsiooni, Berni konventsiooni ja mikrolülitusi käsitleva intellektuaalomandi lepingu põhjal.

Artikkel 3. Võrdne kohtlemine

1. Iga liige tagab teiste liikmete kodanikele intellektuaalomandi kaitsel3 režiimi, mis ei ole vähem soodne kui tema kodanikele tagatu, välja arvatud erandid, mis on juba sätestatud vastavalt Pariisi konventsioonis (1967), Berni konventsioonis (1971), Rooma konventsioonis ja mikrolülitusi käsitlevas intellektuaalomandi lepingus. Teoste esitajate, fonogrammitootjate ning ringhäälinguorganisatsioonide puhul kehtib see kohustus ainult nende õiguste suhtes, mis on sätestatud käesolevas lepingus. Kõik liikmed, kes kasutavad võimalusi, mis on sätestatud Berni konventsiooni artiklis 6 ja Rooma konventsiooni artikli 16 lõike 1 punktis b, teavitavad sellest TRIPSi nõukogu nendes sätetes ettenähtud korras.

2. Liikmed võivad lõikes 1 lubatud erandeid kasutada seoses kohtuliku või haldusmenetlusega, kaasa arvatud teenindusaadressi või voliniku määramine liikme jurisdiktsiooni piires, üksnes juhul, kui sellised erandid on vajalikud vastavuse tagamiseks käesoleva lepingu sätetega kooskõlas olevate seaduste ja määrustega, mis pole vastuolus ja kui niisugust menetlust ei rakendata viisil, et see oleks kaubanduse varjatud piirang.

Artikkel 4. Enamsoodustusrežiim

Intellektuaalomandi kaitse alal tagatakse ühe liikme poolt mis tahes teise maa kodanikele antav eelis, soodustus, eesõigus või vabadus kohe ja tingimusteta kõigi teiste liikmete kodanikele. Sellest kohustusest on vabastatud niisugune liikme poolt antav eelis, soodustus, eesõigus või vabadus, mis:
a) tuleneb kohtulikku abi ja seaduste elluviimist käsitlevatest üldise iseloomuga rahvusvahelistest lepingutest, mis ei piirdu spetsiaalselt intellektuaalomandi kaitsega;
b) antakse vastavuses selliste Berni konventsiooni (1971) või Rooma konventsiooni sätetega, mis lubavad niisuguse režiimi tagamise, mis ei põhine võrdsel kohtlemisel, vaid teisel maal tagataval režiimil;
c) ei ole sätestatud käesolevas lepingus teose esitajate, fonogrammi tootjate ning ringhäälinguorganisatsioonide õiguste suhtes;
d) tuleneb intellektuaalomandi kaitset käsitlevatest rahvusvahelistest lepingutest, mis jõustusid enne WTO lepingu jõustumist, tingimusel et sellistest lepingutest on teatatud TRIPSi nõukogule ja et need ei tähenda teiste liikmete kodanike meelevaldset või õigustamatut diskrimineerimist.

Artikkel 5. Mitmepoolsed kaitse saamise ja jõushoidmise lepingud

Kohustusi, millele on viidatud artiklites 3 ja 4, ei kohaldata menetluste puhul, mis on sätestatud WIPO egiidi all sõlmitud intellektuaalomandi õiguste saamist ja jõushoidmist käsitlevates mitmepoolsetes lepingutes.

Artikkel 6. Ammendumine

Vaidluste lahendamise eesmärgil käesoleva lepingu alusel ning kooskõlas artiklite 3 ja 4 sätetega ei tohi käesolevast lepingust midagi kasutada intellektuaalomandi õiguste ammendumise küsimuse käsitlemiseks.

Artikkel 7. Eesmärgid

Intellektuaalomandi õiguskaitse ja õiguste kaitsmine peaksid kaasa aitama tehnoloogiliste uuenduste edendamisele, tehnoloogia edastamisele ja levitamisele, tehnoloogiliste teadmiste tootjate ja tarbijate vastastikku kasu saamisele viisil, mis viib sotsiaalsele ja majanduslikule heaolule ning õiguste ja kohustuste tasakaalustatusele.

Artikkel 8. Põhimõtted

1. Liikmed võivad oma seaduste ja määruste koostamisel ja muutmisel võtta vajalikke meetmeid tervishoiu ja toitumise ning avalike huvide kaitseks aladel, mis on nende sotsiaalmajandusliku ja tehnoloogilise arengu jaoks elulise tähtsusega, tingimusel et need meetmed on kooskõlas käesoleva lepingu sätetega.

2. Tingimusel, et need on kooskõlas käesoleva lepingu sätetega, võidakse vajada asjakohaseid meetmeid, et takistada intellektuaalomandi õiguste kuritarvitamist õigusevaldaja poolt või tõkestada tegevust, mis mõttetult piirab kaubandust või mõjutab negatiivselt tehnoloogia rahvusvahelist edastamist.

 

II jagu

INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSTE KÄTTESAADAVUST, ULATUST JA KASUTAMIST KÄSITLEVAD STANDARDID

1. osa. Autoriõigus ja sellega kaasnevad õigused

Artikkel 9. Suhe Berni konventsiooniga

1. Liikmed järgivad Berni konventsiooni (1971) artikleid 1–21 ja selle lisa. Liikmetel ei ole siiski käesoleva lepingu põhjal õigusi ega kohustusi konventsiooni artikli 6bis alusel tagatavate või sellest tulenevate õiguste suhtes.

2. Autoriõiguse kaitse laieneb väljendustele, mitte aga ideedele, protsessidele, töömeetoditele või matemaatilistele mõistetele kui sellistele.

Artikkel 10. Arvutiprogrammid ja andmekogud

1. Arvutiprogramme, kas lähtetekstina või objektkoodi näol, kaitstakse nagu kirjandusteoseid vastavalt Berni konventsioonile (1971).

2. Andme- või muu materjali kogusid, nii arvutiga loetavaid kui muul kujul, mis nende sisu valiku või korralduse alusel moodustavad intellektuaalse loomingu, kaitstakse sellistena. Niisugune kaitse, mis ei laiene andmetele või materjalile endale, ei kahjusta autoriõigusi, mis sisalduvad andmetes või materjalis endas.

Artikkel 11. Rendiõigused

Vähemalt arvutiprogrammide ja kinematograafiateoste puhul tagab liige autoritele ja nende õigusjärglastele õiguse kas lubada või keelata nende autoriõigusega kaitstud tööde originaalide või koopiate rentimist üldsusele. Liige on sellest kohustusest vabastatud kinematograafiateoste puhul, välja arvatud juhul, kui niisugune rentimine on viinud selliste tööde laiaulatuslikule kopeerimisele, mis kahjustab oluliselt reprodutseerimise ainuõigust, mis vastav liige on andnud autoritele ja nende õigusjärglastele. Arvutiprogrammide puhul ei kehti see kohustus rentimise kohta, milles programm ise ei ole rentimise peamine objekt.

Artikkel 12. Kaitse kestus

Kui teose puhul arvutatakse kaitse kestust muul alusel kui füüsilise isiku eluaeg, siis on see vähemalt 50 aastat õiguspärase avaldamise kalendriaasta lõppemisest või kui viiekümne aasta jooksul alates teose loomisest pole teost õiguspäraselt avaldatud, siis viiskümmend aastat teose loomise kalendriaasta lõppemisest, välja arvatud fotograafia- ja tarbekunstiteose puhul.

Artikkel 13. Piirangud ja erandid

Liikmed võivad ainuõiguste puhul teatud erijuhtudel seada piiranguid või teha erandeid, kui see ei ole vastuolus teose normaalse kasutamisega ega kahjusta liigselt õigusevaldaja seaduslikke huve.

Artikkel 14. Teose esitajate, fonogrammi tootjate ning ringhäälinguorganisatsioonide kaitse

1. Seoses oma esituste salvestamisega fonogrammina peab teose esitajal olema võimalus takistada järgmist tegevust, kui see toimub ilma tema loata: salvestada tema seni fikseerimata esitust ja reprodutseerida sellist salvestist. Samuti peab esitajal olema võimalus takistada tema elava esituse ülekandmist ringhäälingus kaablita vahendite abil ja selle edastamist üldsusele ilma tema loata.

2. Fonogrammi tootjatel on õigus lubada või keelata oma fonogrammide otsest või kaudset reprodutseerimist.

3. Ringhäälinguorganisatsioonidel on õigus keelata ilma nende loata toimuvat järgmist tegevust: saateid salvestada, salvestusi reprodutseerida ja kaablita vahendite abil ringhäälingus taas üle kanda, samuti edastada üldsusele oma televisioonisaateid. Kui liikmed ei anna ringhäälinguorganisatsioonidele selliseid õigusi, tagavad nad saate objekti autoriõiguse omanikele võimaluse takistada eespool nimetatud tegevust kooskõlas Berni konventsiooni (1971) sätetega.

4. Artikli 11 sätted, mis käsitlevad arvutiprogramme, kehtivad mutatis mutandis fonogrammi tootjate ja kõigi teiste fonogrammiga seotud õiguste valdajate kohta, nagu on ette nähtud liikme enda seaduses. Kui 15. aprillil 1994 on liikmel fonogrammide rentimise suhtes jõus õigusevaldajate õiglase tasustamise süsteem, siis võib liige säilitada sellise süsteemi tingimusel, et fonogrammide rentimine ei hakka oluliselt kahjustama õigusevaldajate ainuõigust reprodutseerimisele.

5. Kaitse kestus, mis vastavalt käesolevale lepingule antakse teose esitajatele ja fonogrammi tootjatele, kehtib vähemalt 50-aastase perioodi lõpuni, arvestades selle kalendriaasta lõpust, millal tehti salvestus või toimus esitus. Lõike 3 alusel tagatava kaitse kestus on vähemalt 20 aastat alates selle kalendriaasta lõpust, millal saade toimus.

6. Iga liige võib seoses artiklite 1, 2 ja 3 põhjal antavate õigustega rakendada tingimusi, piiranguid, erandeid ja reservatsioone ulatuses, mida lubab Rooma konventsioon. Siiski kohaldatakse esitajate ja fonogrammi tootjate õigustele fonogrammide suhtes mutatis mutandis ka Berni konventsiooni (1971) artikli 18 sätteid.

2. osa. Kaubamärgid

Artikkel 15. Kaitse objekt

1. Iga märk või märgikombinatsioon, mille abil ühe ettevõtte kaupu või teenuseid võib eristada teiste ettevõtete omadest, võib olla kaubamärk. Sellised märgid, eriti sõnad, mis sisaldavad isikunimesid, tähti, numbreid, kujutislikke elemente või värvikombinatsioone, samuti iga sellist märkide kombinatsiooni, on sobivad registreerimiseks kaubamärgina. Kui märgid ei erista loomupäraselt vastavaid kaupu või teenuseid, võivad liikmed nende registreeritavuse teha sõltuvaks nende kasutamisel omandatud eristusvõimest. Liikmed võivad nõuda registreerimise tingimusena seda, et märgid oleksid visuaalselt tajutavad.

2. Lõiget 1 ei tule mõista nii, nagu takistaks see liikmel keelduda kaubamärki registreerimast muudel põhjustel, tingimusel et need on vastavuses Pariisi konventsiooni (1967) sätetega.

3. Liikmed võivad registreeritavuse teha sõltuvaks kasutamisest. Tegelik kaubamärgi kasutamine ei või siiski olla registreerimistaotluse esitamise tingimus. Taotlust ei või tagasi lükata ainult sel põhjusel, et kavatsetud kasutamist pole toimunud kolme aasta jooksul taotluse esitamise kuupäevast.

4. Nende kaupade või teenuste olemus, millele kaubamärki taotletakse, ei või mingil juhul olla takistuseks kaubamärgi registreerimisel.

5. Liikmed publitseerivad iga kaubamärgi kas enne või kohe pärast registreerimist ning annavad piisava võimaluse esitada avaldusi registreeringu tühistamiseks. Lisaks võivad liikmed anda võimaluse vaidlustada kaubamärgi registreering.

Artikkel 16. Antavad õigused

1. Registreeritud kaubamärgi omanikul on ainuõigus takistada kolmandaid isikuid, kellel puudub tema nõusolek, kasutamast kaubanduses identseid või sarnaseid märke kaupade või teenuste puhul, mis on identsed või sarnased nendega, mille jaoks antud kaubamärk on registreeritud, kui selline kasutamine põhjustaks tõenäoliselt segiajamise. Kui identsete kaupade või teenuste puhul kasutatakse identseid märke, on tõenäoline segiajamine eeldatav. Eespool kirjeldatud õigused ei tohi kahjustada ühtki varem kehtivat õigust ega mõjutada liikmete võimalust teha õigused kättesaadavaks kasutuse alusel.

2. Pariisi konventsiooni (1967) artikkel 6bis kehtib mutatis mutandis teenuste kohta. Otsustades, kas kaubamärk on üldtuntud, tuleb liikmetel arvesse võtta kaubamärgi tuntust üldsuse seas vastaval alal, kaasa arvatud tuntus selle liikme territooriumil, mis on saavutatud kaubamärgi reklaamimise tulemusena.

3. Pariisi konventsiooni artikkel 6bis kehtib mutatis mutandis kaupade ja teenuste kohta, mis ei ole sarnased nendega, mille jaoks kaubamärk on registreeritud, tingimusel et selle kaubamärgi kasutamine kaupade või teenuste puhul viitaks seosele nende kaupade või teenuste ja registreeritud kaubamärgi omaniku vahel, ning tingimusel et selline kasutamine kahjustaks tõenäoliselt registreeritud kaubamärgi omaniku huve.

Artikkel 17. Erandid

Liikmed võivad ette näha piiratud erandeid kaubamärgiga antavate õiguste puhul, näiteks kirjeldavate terminite ausa kasutamise kohta, tingimusel et selliste erandite korral arvestatakse kaubamärgi omaniku ja kolmandate isikute seaduslikke huve.

Artikkel 18. Kaitse kestus

Kaubamärgi esmaregistreering ja registreeringu iga pikendamine annab kaitse kestuseks vähemalt seitse aastat. Kaubamärgi registreeringut võib piiramatult pikendada.

Artikkel 19. Kasutamisnõue

1. Kui registreeringu kehtivuse säilitamiseks nõutakse kasutamist, võib registreeringu tühistada alles pärast vähemalt kolmeaastast katkestamatut mittekasutamise aega, juhul kui kaubamärgi omanik ei näita mõjuvaid põhjusi, mis takistavad sellist kasutamist. Mittekasutamise mõjuvaks põhjuseks loetakse kaubamärgi omaniku tahtest sõltumatuid asjaolusid, mis takistavad kaubamärgi kasutamist, nagu näiteks kaubamärgiga kaitstud kaupade või teenuste impordi piirangud või teised valitsuse poolt neile esitatavad nõuded.

2. Kui kaubamärki kasutab teine isik kaubamärgi omaniku kontrolli all, siis loetakse sellist kaubamärgi kasutamist registreeringut säilitavaks.

Artikkel 20. Muud nõuded

Kaubamärgi kasutamist kaubanduses ei tohi põhjendamatult takistada erinõuetega, nagu näiteks koos teise kaubamärgiga kasutamise nõue, erilisel kujul kasutamise nõue või nõue kasutada kaubamärki viisil, mis kahjustab tema võimet eristada ühe ettevõtte kaupu või teenuseid teiste ettevõtete omadest. See ei välista aga nõuet kasutada koos, kuid teineteisega sidumata, kaubamärki, mis identifitseerib teatud kaupu või teenuseid tootva ettevõtte, ja kaubamärki, mis eristab selle ettevõtte kõnesolevaid konkreetseid kaupu või teenuseid.

Artikkel 21. Litsentsimine ja loovutamine

Liikmed võivad määrata kaubamärkide litsentsimise ja loovutamise tingimused, kusjuures tuleb arvestada, et kaubamärkide sundlitsentsimine pole lubatud ja et registreeritud kaubamärgi omanikul on õigus oma kaubamärk loovutada kas koos selle äritegevuse üleandmisega, mille juurde kaubamärk kuulub, või ilma selleta.

3. osa. Geograafilised tähised

Artikkel 22. Geograafiliste tähiste kaitse

1. Geograafiliste tähistena käsitletakse käesolevas lepingus tähiseid, mis näitavad, et kaup on pärit teatud liikme territooriumilt või selle territooriumi teatud piirkonnast või paikkonnast, kui kauba teatud omadus, maine või mõni muu iseloomustav tunnus on olulisel määral seostatav kauba geograafilise päritoluga.

2. Geograafiliste tähiste puhul näevad liikmed ette õiguslikud abinõud, mis võimaldavad huvitatud pooltel takistada:
a) iga sellise abinõu kasutamist kauba tähistamisel või tutvustamisel, mis näitab või lubab oletada, et kõnesolev kaup pärineb muult geograafiliselt alalt kui sealt, kust ta tegelikult pärit on, eksitades üldsust kauba geograafilise päritolu suhtes;
b) igasugust kasutamist, mis kujutab endast kõlvatut konkurentsi Pariisi konventsiooni (1967) artikli 10bis tähenduses.

3. Liige peab kas ex officio, kui ta seadus seda lubab, või huvitatud poole nõudel keelduma kaubamärgi registreerimisest või tunnistama kehtetuks kaubamärgi registreeringu, kui see sisaldab geograafilist tähist või koosneb geograafilisest tähisest, nende kaupade puhul, mis osutatud territooriumilt ei pärine, kui selle tähise kasutamine kaubamärgis vastavate kaupade puhul selle liikme maal on sellise iseloomuga, et eksitab üldsust kauba tegeliku päritolu suhtes.

4. Käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 käsitletud kaitset kohaldatakse geograafiliste tähiste puhul, mis, ehkki need on tähttähelt võttes õiged selles osas, mis puutub kaupade päritoluterritooriumi, -piirkonda või -paikkonda, tekitavad üldsuses vale arusaama, et kaubad pärinevad teiselt territooriumilt.

Artikkel 23. Veinide ja kangete alkohoolsete jookide geograafiliste tähiste lisakaitse

1. Iga liige näeb ette õiguslikud abinõud, mis võimaldavad huvitatud pooltel takistada geograafilise tähise kasutamist, mis näitab veine veinidena, mis ei pärine antud geograafilise tähisega osutatud kohast, või näitab kangeid alkohoolseid jooke alkohoolsete jookidena, mis ei pärine antud geograafilise tähisega osutatud kohast, isegi sel juhul, kui kaupade tegelik päritolu on näidatud või kui geograafilist tähist kasutatakse tõlgitult või kui sellega kaasnevad väljendid, nagu «liik», «tüüp», «stiil», «imitatsioon» vms.4

2. Kui veinide kaubamärk sisaldab neid identifitseerivat geograafilist tähist või koosneb sellest või kui kangete alkohoolsete jookide kaubamärk sisaldab neid identifitseerivat geograafilist tähist või koosneb sellest, siis juhul, kui need veinid või kanged alkohoolsed joogid ei ole osutatud päritoluga, tuleb sellise kaubamärgi registreerimisest keelduda või registreering kehtetuks tunnistada ex officio, kui riigi seadus seda lubab, või huvitatud poole nõudel.

3. Kui veinide geograafilised tähised on homonüümsed, siis tuleb tagada kaitse igale tähisele, juhul kui artikli 22 lõikes 4 pole sätestatud teisiti. Iga liige peab piiritlema otstarbekohased tingimused, mille järgi kõnesolevaid homonüümseid tähiseid saab üksteisest eristada, arvestades vajadust tagada asjassepuutuvate tootjate jaoks õiglane režiim ja pidades silmas, et tarbijaid ei viidaks eksitusse.

4. Et hõlbustada veinide geograafiliste tähiste kaitset, alustab TRIPSi nõukogu läbirääkimisi, mis käsitlevad mitmepoolse süsteemi loomist veinide kaitsmiskõlblike geograafiliste tähiste teatavakstegemiseks ja registreerimiseks süsteemis osalevate liikmete territooriumil.

Artikkel 24. Rahvusvahelised läbirääkimised; erandid

1. Liikmed lepivad kokku alustada läbirääkimisi, et laiendada artiklis 23 toodud teatavate geograafiliste tähiste kaitset. Liige ei või kasutada allpool toodud lõigete 4–8 sätteid läbirääkimistes osalemisest või kahe- või mitmepoolsete kokkulepete sõlmimisest keeldumiseks. Selliste läbirääkimiste raames on liikmed valmis kaaluma nende sätete pidevat rakendatavust teatavate geograafiliste tähiste puhul, mille kasutamine on niisuguste läbirääkimiste teema.

2. TRIPSi nõukogu jälgib käesoleva osa sätete rakendamist; esimene selline ülevaatus peab toimuma kahe aasta jooksul alates WTO lepingu jõustumisest. Igale küsimusele, mis mõjutab kinnipidamist nendes sätetes toodud kohustustest, võib juhtida nõukogu tähelepanu, kes liikme palvel konsulteerib teise liikmega või liikmetega selles küsimuses, mille suhtes pole olnud võimalik leida rahuldavat lahendust asjassepuutuvate liikmete vahel toimunud kahe- või mitmepoolsetel konsultatsioonidel. Nõukogu astub kokkulepitud korras samme, et hõlbustada tegevust ja jõuda käesolevas osas püstitatud eesmärkideni.

3. Käesoleva osa rakendamisel ei või liige nõrgendada geograafilistele tähistele selle liikme territooriumil vahetult enne WTO lepingu jõustumise kuupäeva antud kaitset.

4. Miski selles osas ei kohusta liiget takistama mõne teise liikme teatud geograafilise tähise jätkuvat ja samalaadset kasutamist, mis seostab veine ja kangeid alkohoolseid jooke tema kodaniku või residendi kaupade või teenustega, kes on kasutanud seda geograafilist tähist pidevalt samade või samaliigiliste kaupade või teenuste puhul selle liikme territooriumil kas a) vähemalt kümme aastat enne 15. aprilli 1994. a või b) heauskselt enne nimetatud kuupäeva.

5. Kui kaubamärgi registreerimise taotlus on esitatud või kaubamärk on registreeritud heauskselt või kui õigus kaubamärgile on omandatud heauskse kasutamise kaudu kas:
a) enne VI jaos piiritletud sätete liikme poolt rakendamise kuupäeva või
b) enne, kui geograafiline tähis on oma päritolumaal kaitstud,

ei tohi käesoleva osa rakendamiseks kasutatavad meetmed kahjustada kaubamärgi registreerimiskõlblikkust või registreerimise kehtivust või kasutamise õigust põhjusel, et see kaubamärk on kas identne või sarnane mingi geograafilise tähisega.

6. Miski käesolevas osas ei kohusta liiget rakendama selle sätteid mõne teise liikme geograafilise tähise suhtes seoses kaupade või teenustega, mille puhul mainitud tähis on identne tavalises keelepruugis kasutatava terminiga, nagu näiteks selliste kaupade või teenuste üldnimi selle liikme territooriumil. Miski käesolevas osas ei kohusta liiget rakendama selle sätteid mõne teise liikme geograafilise tähise suhtes seoses viinamarjatoodetega, mille puhul mainitud tähis on identne sellise viinamarjasordi tavapärase nimega, mis esineb selle liikme territooriumil WTO lepingu jõustumise kuupäeval.

7. Liige võib sätestada, et kõik käesoleva osa põhjal esitatavad nõuded kaubamärgi kasutamise või registreeringu kohta tuleb esitada kas viie aasta jooksul pärast seda, kui kaitstud tähise kahjustav kasutamine on saanud selle liikme maal üldtuntuks või pärast kaubamärgi registreerimise kuupäeva selle liikme territooriumil, kui see kuupäev eelneb kahjustava kasutamise üldtuntuks saamise kuupäevale selle liikme territooriumil ja tingimusel, et kaubamärk on selleks kuupäevaks avaldatud ja et geograafilist tähist ei ole kasutatud ega registreeritud petmise eesmärgil.

8. Käesoleva osa sätted ei tohi mingil viisil kahjustada ühegi isiku õigust kasutada äritegevuses enda või oma ärialase eelkäija nime, juhul kui seda nime ei kasutata viisil, mis üldsust eksitab.

9. Vastavalt käesolevale lepingule ei ole kohustust kaitsta geograafilisi tähiseid, mida ei kaitsta või mille kaitse on lõpetatud nende päritolumaal, või mille kasutamisest seal maal on loobutud.

4. osa. Tööstusdisainilahendused

Artikkel 25. Kaitsevõimelisus

1. Liikmed peavad kindlustama iseseisvalt loodud uudsete või originaalsete tööstusdisainilahenduste kaitse. Liikmed võivad sätestada, et tööstusdisainilahendused ei ole uudsed või originaalsed, kui nad oluliselt ei erine tuntud lahendustest või tuntud lahenduste tunnuste kombinatsioonidest. Liikmed võivad sätestada, et selline kaitse ei laiene tööstusdisainilahendustele, mis tulenevad peamiselt tehnilistest või funktsionaalsetest kaalutlustest.

2. Iga liige kindlustab, et tekstiilidisainilahenduste kaitset tagavad nõuded, eriti kulusid, uuringuid või avaldamist puudutavad nõuded, ei vähendaks ülemääraselt võimalust taotleda ja saada sellist kaitset. Liikmetel on õigus täita seda kohustust kas tööstusdisainilahenduse seaduse või autoriõiguse seaduse alusel.

Artikkel 26. Kaitse

1. Kaitstud tööstusdisainilahenduste omanikul on õigus takistada kolmandatel isikutel ilma tema nõusolekuta valmistada, müüa või importida esemeid, milles sisaldub kaitstud tööstusdisainilahenduste koopia kas täielikult või olulisel määral ja kui nimetatud toimingud võetakse ette kaubanduslikul eesmärgil.

2. Liikmed võivad teha tööstusdisainilahenduste kaitsmisel piiratud erandeid, tingimusel et sellised erandid ei satu ülemäärasesse vastuollu kaitstud tööstusdisainilahenduse normaalse kasutamisega ega kahjusta ülemääraselt kaitstud tööstusdisainilahenduse omaniku õigustatud huve, võttes arvesse kolmandate isikute seaduslikke huve.

3. Kaitse kestus on vähemalt 10 aastat.

5. osa. Patendid

Artikkel 27. Patendi objekt

1. Kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 2 ja 3 võib patentida iga leiutist, nii tooteid kui ka meetodeid, kõigist tehnikavaldkondadest, tingimusel et see on uus ning omab leiutustaset ja on tööstuslikult kasutatav.5 Kooskõlas artikli 65 lõikega 4, artikli 70 lõikega 8 ja käesoleva artikli lõikega 3 ei ole patendi taotlemisel või patendiõiguste kasutamisel oluline leiutise tegemise koht, tehnikavaldkond ega see, kas tooted on imporditud või valmistatud kohapeal.

2. Liikmed võivad patentsuse välistada leiutiste puhul, mille kaubanduslik kasutamine nende territooriumil on keelatud vajadusest kaitsta avalikku korda või moraali, sealhulgas kaitsta inimeste, loomade ja taimede elu ning tervist või vältida tõsiseid keskkonnakahjustusi, tingimusel et selline välistamine ei toimu ainuüksi seepärast, et niisugune kasutamine on nende seadusega keelatud.

3. Liikmed võivad patentsuse välistada ka:
a) inimeste või loomade raviks kasutatavate diagnostika-, teraapia- ja kirurgiameetodite puhul;
b) taimede ja loomade puhul, välja arvatud mikroorganismid, ja põhiliselt bioloogiliste meetodite puhul, mida kasutatakse taime- ja loomakasvatuses, välja arvatud mittebioloogilised ja mikrobioloogilised protsessid. Liikmed peavad siiski korraldama taimeliikide kaitsmise kas patentide või tõhusa sui generis süsteemi või mingi nende kombinatsiooni abil. Käesoleva punkti sätted vaadatakse üle neli aastat pärast WTO lepingu jõustumise kuupäeva.

Artikkel 28. Antavad õigused

1. Patent annab omanikule järgmised ainuõigused:
a) takistada kolmandatel isikutel ilma omaniku nõusolekuta valmistada, kasutada, pakkuda müügiks, müüa või importida6 neil eesmärkidel seda toodet, kui patendi objekt on toode;
b) takistada kolmandatel isikutel ilma omaniku nõusolekuta kasutada seda meetodit, samuti kasutada, pakkuda müügiks, müüa või importida neil eesmärkidel vähemalt toodet, mis on saadud otseselt selle menetluse abil, kui patendi objekt on meetod.

2. Patendiomanikel on samuti õigus patent loovutada või pärandada ja sõlmida litsentsilepinguid.

Artikkel 29. Patenditaotlejatele esitatavad tingimused

1. Liikmed peavad nõudma, et patendi taotleja avaks leiutise piisavalt selgelt ja täielikult, nii et vastava ala asjatundja võiks selle teostada; liikmed võivad nõuda taotlejalt leiutise teostamise parima viisi esitamist, mis on leiutajale teada taotluse esitamise kuupäeval või kui nõutakse prioriteeti, siis taotluse prioriteedikuupäeval.

2. Liikmed võivad patendi taotlejalt nõuda teavet tema vastavate välismaiste patenditaotluste ja patentide kohta.

Artikkel 30. Antavate õigustega seotud erandid

Liikmed võivad teha piiratud erandeid patendiga antavate ainuõiguste puhul, tingimusel et sellised erandid ei ole patendi tavakasutamisega ülemäärases vastuolus ega kahjusta liigselt patendiomaniku seaduslikke huve, võttes arvesse kolmandate isikute seaduslikke huve.

Artikkel 31. Muu kasutamine õigusevaldaja loata

Kui liikme seadus võimaldab patendi objekti muud kasutamist7 õigusevaldaja loata, kaasa arvatud kasutamine valitsuse poolt või valitsuse volitatud kolmandate isikute poolt, siis tuleb arvestada järgmisi sätteid:
a) sellise kasutamise lubamist tuleb igal üksikul juhul kaaluda omaette;
b) sellist kasutamist võib lubada üksnes juhul, kui soovitatav kasutaja on enne sellist kasutamist astunud samme selleks, et saada õigusevaldajalt luba mõistlikel kaubanduslikel tingimustel, ja kui need sammud on olnud piisava aja jooksul edutud. Liige võib sellest nõudest loobuda ettenägematu riikliku kriisiolukorra või muude äärmiselt pakiliste asjaolude korral või riikliku mittekaubandusliku kasutamise juhtudel. Riikliku kriisiolukorra või muude äärmiselt pakiliste asjaolude korral tuleb sellele vaatamata õigusevaldajale kasutamisest teatada niipea, kui see on võimalik. Riikliku mittekaubandusliku kasutuse korral, kui valitsus või hankija ilma patendiotsingut tegemata teab või põhjendatult eeldab teadvat, et kehtivat patenti kasutatakse või hakatakse kasutama valitsuse poolt või tarbeks, tuleb õigusevaldajale sellest kohe teatada;
c) sellise kasutamise ulatus ja kestus peavad piirduma eesmärgiga, milleks kasutamisluba on antud, ja pooljuhttehnoloogia puhul peab see piirduma üksnes riikliku mittekaubandusliku kasutamise või haldusmenetluses konkurentsivastaseks tunnistatud tegevuse heastamisega;
d) selline kasutamine ei tohi olla ainuõiguslik;
e) selline kasutamisõigus pole võõrandatav, välja arvatud juhul, kui see on osa ettevõttest või ettevõtte maineväärtusest, mille juurde kasutamisõigus kuulub;
f) selline kasutamine on lubatud peamiselt loa andva liikme siseturu varustamiseks;
g) volitus selliseks kasutamiseks kuulub, kui selliselt volitatud isikute seaduslike huvide nõuetekohane kaitse ei eelda muud, lõpetamisele siis, kui ja millal asjaolud, mis selleni viisid, lakkavad olemast ega kordu tõenäoliselt. Pädeval võimuorganil on õigus motiveeritud taotluse korral kontrollida nende asjaolude jätkumist;
h) õigusevaldajale tuleb maksta küllaldast tasu iga kord vastavalt tingimustele, võttes arvesse volituse majanduslikku väärtust;
i) kõikide sellist kasutamist lubavate otsuste õiguslik kehtivus kuulub kohtulikule või muule erapooletule läbivaatamisele selle liikme kõrgemas võimuorganis;
j) sellise kasutamise korral makstava tasuga seotud iga otsus kuulub kohtulikule või muule erapooletule läbivaatamisele selle liikme vastavas kõrgemas võimuorganis;
k) liikmed ei ole kohustatud rakendama eespool toodud punktides b ja f sätestatud tingimusi, kui sellist kasutamist lubatakse tegevuse heastamiseks, mis kohtuliku või haldusmenetluse alusel on tunnistatud konkurentsivastaseks. Konkurentsivastase kasutamise heastamise vajadust võib sellisel juhul võtta arvesse tasu suuruse määramisel. Pädevatel võimuorganitel on õigus keelduda loa lõpetamisest, kui tingimused, mis viisid sellise loa andmisele, tõenäoliselt korduvad;
l) kui sellise kasutamise luba anti selleks, et oleks võimalik kasutada niisugust patenti (teine patent), mida ei saa kasutada teise patendi (esimene patent) õigusi rikkumata, tuleb rakendada järgmisi lisatingimusi:
i) leiutis, millele taotletakse teist patenti, peab sisaldama tähelepanuväärse majandusliku tähtsusega olulise tehnilise edusammu võrreldes leiutisega, millele taotleti esimest patenti;
ii) esimese patendi omanikul on õigus sõlmida põhjendatud tingimustel ristlitsents, et kasutada leiutist, millele taotletakse teist patenti;
iii) esimese patendi kasutamise luba võib võõrandada üksnes koos teise patendi loovutamisega.

Artikkel 32. Tühistamine/ilmajäämine

Iga patendi tühistamise ja patendist ilmajäämise otsuse puhul tuleb anda võimalus asi kohtulikult läbi vaadata.

Artikkel 33. Kaitse kestus

Võimalik kaitse kestus on kuni kakskümmend aastat alates taotluse esitamise kuupäevast.8

Artikkel 34. Meetodi patent: tõendamiskohustus

1. Artikli 28 lõike 1 punktis b mainitud patendi omaniku õiguste rikkumist käsitlevas tsiviilmenetluses, kui patendi objektiks on toote valmistamise meetod, on kohtuorganil õigus nõuda kostjalt selle tõestamist, et samasuguse toote saamise meetod erineb patenditud meetodist. Seetõttu peavad liikmed vähemalt ühe allpool toodud asjaolu ilmnemise korral sätestama, et iga samasugune toode, mis on valmistatud ilma patendi omaniku loata, loetakse valmistatuks patenditud meetodi järgi, kui vastupidiseks tõestus puudub:
a) kui patenditud meetodi järgi valmistatud toode on uus;
b) kui on üsna tõenäoline, et samasugune toode on valmistatud patenditud meetodi järgi, kuid patendi omanikul pole vaatamata piisavatele pingutustele õnnestunud tegelikult kasutatud meetodit kindlaks määrata.

2. Igal liikmel on vabadus sätestada, et artiklis 1 näidatud tõendamiskohustus kehtib oletatava rikkuja korral üksnes juhul, kui punktis a toodud tingimus on täidetud, või üksnes juhul, kui punktis b toodud tingimus on täidetud.

3. Tõendite esitamisel vastupidise väitmiseks tuleb arvestada kostja seaduslikke huve tema tootmis- ja ärisaladuste hoidmisel.

6. osa. Mikrolülituste topograafia

Artikkel 35. Suhe IPIC lepinguga

Liikmed lepivad kokku, et mikrolülituste topograafiat (edaspidi topograafia) kaitstakse vastavalt mikrolülitusi käsitleva intellektuaalomandi lepingu artiklitele 2–7 (välja arvatud artikli 6 lõige 3) ja artikli 16 lõikele 3 ning et lisaks järgitakse järgmiste artiklite sätteid.

Artikkel 36. Kaitse ulatus

Kui artikli 37 lõikes 1 pole sätestatud teisiti, siis peavad liikmed pidama ebaseaduslikuks järgmisi toiminguid, kui need teostatakse ilma õigusevaldaja9 loata: kaubanduslikel eesmärkidel importida, müüa või muul viisil levitada kaitstud topograafiat, mikrolülitust, milles sisaldub kaitstud topograafia, või mikrolülitust sisaldavat toodet, kuivõrd see sisaldab ebaseaduslikult reprodutseeritud topograafiat.

Artikkel 37. Õigusevaldaja luba mittevajavad toimingud

1. Vaatamata artiklis 36 sätestatule ei või ükski liige pidada ebaseaduslikuks ühtki nimetatud artiklis näidatud toimingut seoses mikrolülitusega, milles sisaldub ebaseaduslikult reprodutseeritud topograafia, või seoses sellist mikrolülitust sisaldava tootega, kui isik, kes teostas või tellis sellise toimingu, mikrolülituse või sellist mikrolülitust sisaldavat toodet soetades ei teadnud ega olnud tal mingit reaalset alust teada, et see sisaldab ebaseaduslikult reprodutseeritud topograafiat. Liikmed peavad sätestama, et alates ajast, millal selline isik sai piisavat teavet selle kohta, et topograafia on ebaseaduslikult reprodutseeritud, võib ta teha mida tahes olemasoleva tagavaraga või enne seda aega tellituga, kuid ta on kohustatud maksma õigusevaldajale summa, mis võrdub mõistliku litsentsitasuga, mida makstakse sellise topograafia litsentsi ostmisel vabal kokkuleppel.

2. Tingimused, mis on toodud artikli 31 punktides a–k, kehtivad mutatis mutandis iga topograafia sundlitsentsimise puhul või selle kasutamise korral valitsuse poolt või tema tarbeks ilma õigusevaldaja loata.

Artikkel 38. Kaitse kestus

1. Liikmete puhul, kus kaitse tingimusena on nõutav registreerimine, ei tohi topograafiate kaitse kestus lõppeda enne 10 aasta möödumist arvates registreerimistaotluse esitamise või esimese kommertskasutamise kuupäevast maailma mis tahes paigas.

2. Liikmete puhul, kus registreerimine ei ole kaitse tingimusena nõutav, ei tohi topograafiate kaitse kestus olla lühem kui 10 aastat alates esimese kommertskasutamise kuupäevast maailma mis tahes paigas.

3. Olenemata lõigetest 1 ja 2 võib liige sätestada, et kaitse lõpeb 15 aasta möödumisel topograafia loomisest.

7. osa. Avalikustamata teabe kaitse

Artikkel 39

1. Pariisi konventsiooni (1967) artiklis 10bis ettenähtud tõhusa kaitse tagamisel kõlvatu konkurentsi vastu kaitsevad liikmed avalikustamata teavet kooskõlas lõikega 2 ja valitsustele või valitsusasutustele esitatud teavet kooskõlas lõikega 3.

2. Füüsilistel ja juriidilistel isikutel peab olema võimalus takistada nende seadusliku kontrolli all oleva teabe avaldamist teistele või selle omandamist või kasutamist teiste poolt ilma nende nõusolekuta viisil, mis on vastuolus ausate kaubandustavadega10, tingimusel et:
a) selline teave on saladus selles tähenduses, et see ei ole kogumis või üksikosade täpses paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav isikutele ringkondades, kes tavaliselt kõnesolevat laadi teabega tegelevad;
b) sellel teabel on kaubanduslik väärtus tema salajasuse tõttu;
c) selle teabe üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas.

3. Kui liikmed nõuavad uusi keemilisi ühendeid kasutavate farmaatsia- või agrokeemiatoodetele turustusloa andmise tingimusena avalikustamata katse- või muude andmete esitamist, mille saamine on nõudnud märkimisväärseid pingutusi, peavad nad kaitsma selliseid andmeid ebaausa kommertskasutuse vastu. Lisaks peavad liikmed kaitsma selliseid andmeid avalikustamise eest, välja arvatud juhtudel, kui see on vajalik üldsuse kaitseks või kui on võetud meetmeid tagamaks andmete kaitsmist ebaausa kommertskasutuse vastu.

8. osa. Konkurentsivastase tegevuse kontroll lepingulistes litsentsides

Artikkel 40

1. Liikmed lepivad kokku, et mõningad litsentsimistavad või intellektuaalomandiõigusi puudutavad tingimused, mis piiravad konkurentsi, võivad avaldada kaubandusele ebasoodsat mõju ja võivad takistada tehnoloogia edastamist ja levitamist.

2. Käesoleva lepinguga ei ole vastuolus, kui liikmed oma seadustes täpsemalt määratlevad litsentsimistegevuse või tingimused, mis võivad teatavatel juhtudel põhjustada intellektuaalomandi õiguste kuritarvitamise, millel on vastaval turul konkurentsi kahjustav mõju. Vastavalt eespool sätestatule võib liige kooskõlas käesoleva lepingu ülejäänud sätetega võtta kohaseid meetmeid tõkestamaks või kontrollimaks seesugust tegevust, mille hulka võivad kuuluda näiteks ainuõiguse tagastamise tingimused, kehtivuse vaidlustamist takistavad tingimused ja sunduslik pakklitsentsimine, silmas pidades selle liikme asjakohaseid seadusi ja määrusi.

3. Taotluse korral alustab iga liige konsultatsioone mis tahes teise liikmega, kellel on alust uskuda, et konsultatsioonitaotluse saanud riigi kodanikust või residendist intellektuaalomandi õiguste valdaja tegevus rikub taotleva liikme käesoleva osa reguleerimisobjektiga seotud seadusi ja määrusi ning kes soovib tagada selliste õigusaktide täitmist, mõjutamata kummagi liikme võetavaid seadusekohaseid meetmeid ja täielikku vabadust lõpliku otsuse tegemisel. Taotluse saanud liige võtab täielikult ja mõistvalt arvesse ning tagab piisavad võimalused sellealaseks konsulteerimiseks taotluse esitanud liikmega ning teeb koostööd, edastades kõnealuse küsimuse suhtes asjakohast avalikult kättesaadavat mittekonfidentsiaalset teavet ja muud sellele liikmele kättesaadavat teavet kooskõlas oma maa seadustega ja vastastikku rahuldavate kokkulepete sõlmimisega, mis puudutavad teabe konfidentsiaalsuse tagamist taotleva liikme poolt.

4. Liikmele, kelle kodanike või residentide suhtes on teise liikme territooriumil algatatud menetlus seoses selle teise liikme seaduste ja määruste väidetava rikkumisega käesoleva osa reguleerimisalal, tuleb taotluse korral tagada konsulteerimisvõimalus kõnesoleva teise liikmega samadel tingimustel, nagu on ette nähtud lõikes 3.

 

III jagu

INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSKAITSE TAGAMINE

1. osa. Üldised kohustused

Artikkel 41

1. Liikmed tagavad oma seadustega võimaluse kasutada käesolevas osas määratletud kaitsmismenetlusi, et võimaldada tõhusaid meetmeid käesoleva lepinguga hõlmatud intellektuaalomandi õiguste iga rikkumise vastu, sealhulgas kiireloomulisi kaitsevahendeid rikkumise tõkestamiseks ja kaitsevahendeid tulevaste rikkumiste ennetamiseks. Menetlusi rakendatakse viisil, mis võimaldab vältida tõkete loomist seaduslikule kaubandusele ja pakkuda meetmeid nende kaitsemenetluste kuritarvitamise vastu.

2. Intellektuaalomandi õiguskaitse tagamisega seotud menetlused peavad olema ausad ja erapooletud. Need ei tohi olla ülemäära keerulised või kulukad ega tuua kaasa sobimatuid tähtaegu ega õigustamatuid viivitusi.

3. Asjas tehtav otsus peab eelistatavalt olema kirjalik ja põhistatud. See tuleb liigse viivituseta teha kättesaadavaks vähemalt menetluspooltele. Asjas tehtav otsus peab põhinema tõendusmaterjalil, mille suhtes pooltel oli võimalus esitada oma seisukohad.

4. Menetluspooltel peab olema võimalus lõplike haldusotsuste kohtulikuks läbivaatamiseks ning asjas tehtud algse kohtuotsuse läbivaatamiseks vähemalt juriidilistes küsimustes kooskõlas asja tähtsust puudutavate jurisdiktsiooniliste sätetega liikme seadustes. Ei ole siiski mingit kohustust anda võimalust kriminaalasjades tehtud õigeksmõistvate otsuste läbivaatamiseks.

5. Ollakse arusaamisel, et käesoleva osaga ei looda mingit kohustust rajada intellektuaalomandi õiguskaitse tagamiseks eraldi kohtusüsteem lahus kohtusüsteemist üldiseks seaduste täitmise tagamiseks, samuti ei mõjuta see liikmete pädevust tagada üldiselt oma seaduste täitmist. Käesolev osa ei loo kohustust jagada ressursse intellektuaalomandi õiguskaitse ja üldise seaduste täitmise tagamise vahel.

2. osa. Tsiviil- ja haldusmenetlus ning õiguslikud kaitsevahendid

Artikkel 42. Aus ja erapooletu menetlus

Iga käesoleva lepinguga hõlmatud intellektuaalomandi õiguse kaitse tagamiseks võimaldavad liikmed õigusevaldajatele11 tsiviilkohtumenetluse kasutamist. Kostjal on õigus saada õigeaegselt piisavalt detailne kirjalik teade, milles oleks näidatud hagi alus. Pooli võib esindada sõltumatu advokaat ning menetlus ei tohi kehtestada liialt koormavaid nõudmisi kohustusliku isikliku ilmumise suhtes. Kõigil sellise menetluse pooltel on õigus põhistada oma nõudeid ja esitada kõik asjassepuutuvad tõendid. Menetlus peab kindlustama konfidentsiaalse teabe identifitseerimise ja kaitsmise, kui see ei ole vastuolus põhiseaduslike nõudmistega.

Artikkel 43. Tõendid

1. Kui pool on esitanud oma nõuete toetamiseks piisavad mõistlikult kättesaadavad tõendid ja on täpsustanud oma nõuete põhistuseks vajalikud vastaspoole käsutuses olevad tõendid, on kohtuorganid volitatud nõudma vastaspoolelt nende tõendite esitamist, asjakohastel juhtudel konfidentsiaalse teabe kaitset tagavaid tingimusi järgides.

2. Juhul kui menetluspool tahtlikult ja ilma mõjuva põhjuseta keeldub vajalikule teabele juurdepääsu võimaldamast või ei anna teavet muul viisil piisava ajavahemiku vältel või oluliselt takistab õiguste kaitsmise hagiga seotud menetlust, võib liige anda kohtuorganitele volitused teha kinnitavaid või eitavaid esialgseid või lõplikke otsustusi neile esitatud teabe põhjal, sealhulgas kaebuse või avalduse põhjal, mille on esitanud pool, keda teabele juurdepääsu keelamine on ebasoodsalt mõjutanud, kui pooltele on antud võimalus esitada (vastu)väiteid ja tõendeid.

Artikkel 44. Kohtu korraldused

1. Kohtuorganitel on õigus anda poolele korraldus rikkumine lõpetada, muu hulgas takistada intellektuaalomandiõigust rikkuvate importkaupade sissepääsu nende jurisdiktsiooni all olevatesse kaubanduskanalitesse vahetult pärast tolliprotseduuride täitmist selliste kaupade suhtes. Liikmed ei ole kohustatud andma sellist õigust kaitstava objekti suhtes, mille isik on omandanud või tellinud enne seda, kui ta sai teada või kui ta oleks pidanud teada saama, et kauplemine seesuguse objektiga toob kaasa intellektuaalomandiõiguse rikkumise.

2. Olenemata käesoleva jao muudest sätetest ja tingimusel, et on täidetud II osa nende sätete nõudeid, mis käsitlevad õiguste kasutamist valitsuse või valitsuse volitatud kolmandate isikute poolt ilma õigusevaldaja loata, võivad liikmed piirata sellise kasutuse vastaseid võimalikke õiguslikke kaitsevahendeid hüvitise maksmisega vastavalt artikli 31 punkti h sätetele. Muudel juhtudel kohaldatakse käesolevas osas ettenähtud kaitsevahendeid, või kui need kaitsevahendid on vastuolus liikme seadustega, peab võimaldatama selgitavaid otsuseid ja adekvaatset kompensatsiooni.

Artikkel 45. Kahjutasu

1. Kohtuorganitel on õigus kohustada õiguserikkujat maksma õigusevaldajale kahjutasu, mis oleks piisav kompenseerimaks kahju, mida õigusevaldaja on kannatanud oma intellektuaalomandiõiguse rikkumise tõttu õiguserikkuja poolt, kes teadis või pidi teadma, et ta paneb toime rikkumise.

2. Kohtuorganitel on ka õigus kohustada rikkujat tasuma õigusevaldajale kulutused, mille hulka võib kuuluda kohane advokaaditasu. Vajalikel juhtudel võivad liikmed anda kohtuorganitele õiguse nõuda saadud tulude tagastamist ja/või eelnevalt kindlaksmääratud kahjutasu maksmist isegi juhul, kui rikkuja ei teadnud ega pidanud teadma, et ta paneb toime rikkumise.

Artikkel 46. Muud õiguslikud kaitsevahendid

Rikkumise tõhusaks tõkestamiseks on kohtuorganitel õigus määrata, et kaubad, mida nad on leidnud õigusi rikkuvat, tuleb ilma mingisugust kompensatsiooni maksmata kõrvaldada kaubandusest sellisel viisil, et oleks välditud õigusevaldaja mis tahes kahjustamine, või kui see pole vastuolus kehtivate põhiseaduslike nõuetega, hävitada. Kohtuorganitel on samuti õigus määrata, et materjalid ja seadmed, mida peamiselt kasutati õigusi rikkuvate kaupade valmistamiseks, kõrvaldataks kaubandusest ilma mingisugust kompensatsiooni maksmata, et edasiste rikkumiste ohtu võimalikult vähendada. Selliste taotluste kaalumisel tuleb silmas pidada rikkumise raskusastme ja määratud õigusliku kaitsevahendi proportsionaalsust, samuti kolmandate isikute huve. Võltsitud kaubamärkidega kaupade puhul on ebaseaduslikult lisatud kaubamärgi kõrvaldamine ainult erandjuhul küllaldane selleks, et lubada kõnesolevaid kaupu kaubandusse.

Artikkel 47. Õigus teabele

Liikmed võivad sätestada, et kohtuorganitel on õigus kohustada rikkujat teavitama õigusevaldajat kolmandatest isikutest, kes on seotud õigusi rikkuvate kaupade või teenuste tootmise ja levitamisega ning nende levitamiskanalitest, kui kohtu selline korraldus ei ole ebaproportsionaalne rikkumise raskusastmega võrreldes.

Artikkel 48. Kahju hüvitamine kostjale

1. Kohtuorganitel on õigus kohustada poolt, kelle taotlusel õiguslikke kaitsevahendeid kasutati ja kes on kaitsemenetlust kuritarvitanud, maksma küllaldast kompensatsiooni seesuguse kuritarvituse tõttu tekkinud kahju hüvitamiseks poolele, kellele on ebaõigelt seatud keelde või piiranguid. Kohtuorganitel on ka õigus kohustada hagejat tasuma kostja kulud, mille hulka võib kuuluda kohane advokaaditasu.

2. Intellektuaalomandi õiguskaitsesse või selle tagamisse puutuvate seaduste rakendamise puhul võivad liikmed vabastada nii riigiorganid kui -ametnikud kahju hüvitamise vastutusest ainult juhul, kui tegevus pandi toime või kavandati heauskselt nimetatud seaduste rakendamise käigus.

Artikkel 49. Haldusmenetlus

Juhul kui mõni tsiviilõiguslik kaitsevahend võidakse määrata asja lahendamisel haldusmenetluse käigus, peab menetlus sisuliselt vastama käesolevas osas sätestatud põhimõtetele.

3. osa. Ajutised meetmed

Artikkel 50

1. Kohtuorganitel on õigus määrata kiireid ja tõhusaid ajutisi meetmeid:
a) takistamaks mis tahes intellektuaalomandiõiguse rikkumise esinemist ning eriti vältimaks kaupade, sealhulgas imporditud kaupade pääsu nende jurisdiktsiooni all olevasse kaubandusse vahetult pärast tollivormistust;
b) säilitamaks väidetava rikkumisega seotud asjakohaseid tõendeid.

2. Kohtuorganitel on õigus võtta vajaduse korral ajutisi meetmeid inaudita altera parte, eriti kui mis tahes viivitus tõenäoliselt tekitaks õigusevaldajale korvamatut kahju või kui on ilmne tõendite hävitamise oht.

3. Kohtuorganitel on õigus nõuda hagejalt iga mõistlikult kättesaadava tõendi esitamist, selleks et olla piisava kindlusega veendunud, et hageja on õigusevaldaja ning et hageja õigusi on rikutud või et on olemas seesuguse rikkumise vahetu oht, ja määrata hageja kautsjonit või võrdväärset tagatist andma, mis oleks piisav kostja kaitseks ja kuritarvituse vältimiseks.

4. Kui ajutised meetmed on võetud inaudita altera parte, tuleb mõjutatud pooltele sellest viivitamata teatada hiljemalt pärast meetmete täideviimist. Asja uuesti läbivaatamine, mille käigus on õigus anda seletusi, toimub kostja nõudmisel, et otsustada mõistliku ajavahemiku jooksul pärast meetmetest teatamist, kas need meetmed tuleb muuta, tühistada või kinnitada.

5. Ajutisi meetmeid võttev võimuorgan võib hagejalt nõuda asjaomaste kaupade identifitseerimiseks vajaliku muu teabe esitamist.

6. Lõikes 4 sätestatut mõjutamata tuleb lõigete 1 ja 2 alusel võetud meetmed kostja nõudel tühistada või muul viisil nende toimimine lõpetada, kui asja sisulise otsustamiseni viivat menetlust pole alustatud mõistliku ajavahemiku jooksul, mille otsustab meetmed määranud kohtuorgan, kui see on liikme seaduste järgi lubatav, või sellise otsustuse puudumisel ei tohi see ajavahemik ületada 20 tööpäeva või 31 kalendripäeva, olenevalt sellest, kumb ajavahemik on pikem.

7. Kui ajutised meetmed tühistatakse või kui nad muutuvad kehtetuks hageja mis tahes teo või tegevusetuse tõttu, või kui hiljem on leitud, et intellektuaalomandiõigust pole rikutud ega pole seda ähvardanud rikkumise oht, on kohtuorganitel õigus kostja nõudel kohustada hageja maksma kostjale kohast hüvitist nende meetmetega tekitatud mis tahes kahju eest.

8. Juhul kui mõni ajutine meede võidakse määrata asja lahendamisel haldusmenetluse käigus, peab menetlus sisuliselt vastama käesolevas osas sätestatud põhimõtetele.

4. osa. Piirimeetmetega seotud erinõuded12

Artikkel 51. Kaupade vabastamise peatamine tolliorganite poolt

Kooskõlas alljärgnevate sätetega peavad liikmed kehtestama menetluse13, mis võimaldab õigusevaldajal, kellel on alust kahtlustada, et aset võib leida võltsitud kaubamärgiga kaupade või autoriõigust rikkuvate kaupade14 importimine, esitada kirjaliku taotluse pädevatele haldus- või kohtuorganitele, et tolliorganid peataksid seesuguste kaupade vabasse ringlusse laskmise. Liikmed võivad lubada seesuguse taotluse esitamist muul viisil intellektuaalomandi õigusi rikkuvate kaupade suhtes tingimusel, et käesoleva osa nõuded on täidetud. Samuti võivad liikmed ette näha vastava menetluse nende territooriumilt eksportimiseks määratud õigusi rikkuvate kaupade vabasse ringlusse laskmise peatamiseks tolliorganite poolt.

Artikkel 52. Taotlus

Iga õigusevaldaja, kes algatab menetluse artikli 51 alusel, on kohustatud esitama piisava tõendusmaterjali veenmaks pädevaid organeid, et on toime pandud õigusevaldaja intellektuaalomandiõiguse rikkumine prima facie importiva maa seaduste järgi, ning andma kõnesolevate kaupade piisavalt üksikasjaliku kirjelduse, et tolliorganitel oleks lihtne neid ära tunda. Pädevad organid informeerivad hagejat mõistliku ajavahemiku jooksul sellest, kas nad on taotluse aktsepteerinud, ning kui pädevad organid on niimoodi otsustanud, milliseks ajavahemikuks tolliorganid meetmeid võtavad.

Artikkel 53. Kautsjon või võrdväärne tagatis

1. Pädevatel organitel on õigus nõuda hagejalt kautsjoni või võrdväärset tagatist, mis oleks piisav kaitsmaks kostjat ja pädevaid organeid ning vältimaks kuritarvitust. Seesugune kautsjon või võrdväärne tagatis ei tohiks põhjendamatult takistada kõnesoleva menetluse kasutamist.

2. Kui käesoleva osa kohase taotluse alusel on tolliorganid otsuse põhjal, mida pole teinud kohtu- või muu sõltumatu riigiorgan, peatanud tööstusdisainilahenduste, patentide, topograafiate või avalikustamata teabega seotud kaupade vabasse ringlusse laskmise, ning artiklis 55 sätestatud ajavahemik on möödunud ilma nõuetekohaselt volitatud organi poolt ajutist vabastust andmata, ning tingimusel et kõik ülejäänud importimistingimused on täidetud, on selliste kaupade omanik, importija või saaja õigustatud neid ringlusse laskma kautsjoni maksmisel, mis on piisav õigusevaldaja kaitsmiseks mis tahes rikkumise eest. Seesuguse kautsjoni maksmine ei kahjusta mis tahes muid õigusevaldajale kättesaadavaid kaitsevahendeid, endastmõistetavaks peetakse kautsjoni tagastamist, kui õigusevaldaja ei suuda mõistliku ajavahemiku jooksul kasutada oma hagemisõigust.

Artikkel 54. Peatamisest teatamine

Importijale ja hagejale teatatakse viivitamata kaupade vabastamise peatamisest artikli 51 alusel.

Artikkel 55. Peatamise kestus

Kui 10 tööpäeva jooksul pärast seda, kui hagejale on kätte antud peatamisteade, ei ole tolliorganitele teatatud, et kostjaks mitteolev pool on algatanud asja sisulisele otsustamisele viiva menetluse või et nõuetekohaselt volitatud organ on võtnud kaupade vabastamise peatamist pikendavaid ajutisi meetmeid, vabastatakse kaubad tingimusel, et on täidetud kõik ülejäänud importimise või eksportimise tingimused; vajaduse korral võidakse seda tähtaega pikendada veel 10 tööpäeva võrra. Kui asja sisulise otsustamiseni viiv menetlus on algatatud, toimub kostja nõudmisel asja uuesti läbivaatamine, mille käigus on õigus anda seletusi, selleks et otsustada mõistliku ajavahemiku jooksul, kas kõnesolevad meetmed tuleb muuta, tühistada või kinnitada. Olenemata eespool sätestatust kohaldatakse artikli 50 lõike 6 sätteid, kui kaupade vabastamise peatamine toimub või kui seda jätkatakse kohtu poolt määratud ajutise meetme alusel.

Artikkel 56. Kahju hüvitamine kaupade importijale ja omanikule

Asjaomastel võimuorganitel on õigus kohustada hagejat maksma kaupade importijale, saajale ja omanikule kohast hüvitist neile kaupade väära kinnipidamisega või artikli 55 alusel vabastatud kaupade kinnipidamisega tekitatud mis tahes kahju eest.

Artikkel 57. Õigus inspekteerida ja saada teavet

Kahjustamata konfidentsiaalse teabe kaitsmist, sätestavad liikmed pädevate võimuorganite õiguse anda õigusevaldajale piisav võimalus lasta tolliorganite poolt kinni peetud kaupu inspekteerida, selleks et põhistada õigusevaldaja nõudeid. Samuti peab pädevatel võimuorganitel olema õigus anda importijale võrdväärne võimalus lasta mis tahes seesuguseid kaupu inspekteerida. Kui asjas on tehtud kinnitav otsus, võivad liikmed anda pädevatele võimuorganitele õiguse teatada õigusevaldajale saatja, importija ja saaja nimed ja aadressid ning kõnesolevate kaupade kogus.

Artikkel 58. Tegutsemine ex officio

Kui liikmed nõuavad pädevatelt võimuorganitelt tegutsemist omal algatusel ja nende kaupade vabastamise peatamist, mille suhtes võimuorganid on saanud prima facie tõendusmaterjali, et rikutakse intellektuaalomandi õigust, siis:
a) võivad pädevad võimuorganid igal ajal nõuda õigusevaldajalt mis tahes teavet, mis võib neid nimetatud volituste kasutamisel aidata;
b) teatatakse peatamisest viivitamata importijale ja õigusevaldajale. Kui importija on esitanud pädevale võimuorganile kaebuse peatamise kohta, kehtivad peatamise suhtes mutatis mutandis artiklis 55 fikseeritud tingimused;
c) võivad liikmed vabastada nii riigiorganid kui -ametnikud kahju hüvitamise vastutusest ainult juhul, kui tegevus pandi toime või kavandati heauskselt.

Artikkel 59. Õiguslikud kaitsevahendid

Kahjustamata muid õigusevaldajale kättesaadavaid hagemisõigusi ja arvestades kostja õigust taotleda asja kohtulikku läbivaatamist, peab pädevatel võimuorganitel olema õigus määrata õigusi rikkuvad kaubad hävitamisele või kõrvaldamisele vastavalt artiklis 46 toodud põhimõtetele. Võltsitud kaubamärgiga kaupade puhul ei luba võimuorganid õigust rikkuvaid kaupu reeksportida muutmatul kujul ega alluta neid erinevatele tolliprotseduuridele muidu kui ainult erandjuhul.

Artikkel 60. Minimaalne import

Liikmed võivad eespool toodud sätteid mitte kohaldada reisijate isiklikus pagasis olevate või väikesaadetistena saadetavate väikeste mittekommertsiseloomuga kaubakoguste suhtes.

5. osa. Kriminaalmenetlus

Artikkel 61

Liikmed näevad ette kriminaalmenetluse ja -karistuste kohaldamise vähemalt juhtudel, kui tahtlikult on võltsitud kaubamärki või rikutud autoriõigusi kommertseesmärkidel. Võimalike õiguslike kaitsevahendite hulka kuulub vabadusekaotus ja/või rahatrahv, mis oleksid piisavalt preventiivsed ja vastaksid võrreldava raskusastmega kuritegude eest määratavatele karistustele. Vajalikel juhtudel kuuluvad võimalike kaitsevahendite hulka ka õigusi rikkuvate kaupade ning peamiselt kuriteo toimepanemisel kasutatud muude materjalide ja seadmete arestimine, konfiskeerimine ja hävitamine. Liikmed võivad ette näha kriminaalmenetluse ja -karistuste kohaldamise muudel intellektuaalomandi õiguste rikkumise juhtudel, eriti kui need pannakse toime tahtlikult ja kommertseesmärkidel.

 

IV jagu

INTELLEKTUAALOMANDI ÕIGUSTE OMANDAMINE JA SÄILITAMINE NING SELLEGA SEOTUD INTER PARTES PROTSEDUURID

Artikkel 62

1. II jao osades 2 kuni 6 nimetatud intellektuaalomandi õiguste omandamise või säilitamise tingimusena võivad liikmed nõuda asjakohaste protseduuride ja formaalsuste järgimist. Sellised protseduurid ja formaalsused peavad olema kooskõlas käesoleva lepingu sätetega.

2. Kui intellektuaalomandiõiguse saamiseks on nõutav selle õiguse andmine või registreerimine, peavad liikmed tagama, et õiguse andmise või registreerimise protseduurid lubaksid õiguse omandamise põhitingimuste täitmisel kõnealuse õiguse andmise või registreerimise mõistliku tähtaja jooksul, et vältida kaitse kestuse õigustamatut lühenemist.

3. Pariisi konventsiooni (1967) artiklit 4 kohaldatakse mutatis mutandis teenindusmärkide suhtes.

4. Menetlus, mis on seotud intellektuaalomandi õiguste saamise või säilitamisega ning halduskorras tühistamisega ja inter partes menetlusega, nagu näiteks vaidlustamine ja tühistamine, kui vastavad menetlused on liikme seadustega ette nähtud, juhindub artikli 41 lõigetes 2 ja 3 sätestatud üldpõhimõtetest.

5. Lõplikud haldusotsused mis tahes lõikes 4 viidatud menetluses alluvad läbivaatamisele kohtu või poolkohtuliku organi poolt. Siiski ei ole kohustust võimaldada sellist otsuste läbivaatamist tagajärjetu vaidlustamise või halduskorras tühistamise puhul, tingimusel et sellise menetluse aluseks olnud asjaolud võivad olla kehtetuks tunnistamise menetluse objektiks.

 

V jagu

VAIDLUSTE ENNETAMINE JA LAHENDAMINE

Artikkel 63. Selgus

1. Käesoleva lepingu reguleerimisalal (intellektuaalomandi õiguste kättesaadavus, ulatus, saamine, kaitsmine ja kuritarvitamise vältimine) liikmete poolt jõustatud seadused ja määrused ning üldise kohaldatavusega lõplikud kohtu- ja haldusotsused tuleb avaldada, või kui avaldamine pole võimalik, üldkättesaadavaks teha riigikeeles viisil, mis võimaldaks valitsustel ja õigusevaldajatel nendega tutvuda. Samuti tuleb avaldada käesoleva lepingu reguleerimisala puudutavad ühe liikme valitsuse või valitsusasutuse kehtivad kokkulepped teise liikme valitsuse või valitsusasutusega.

2. Liikmed teavitavad lõikes 1 viidatud seadustest ja määrustest TRIPSi nõukogu, et abistada nõukogu käesoleva lepingu toimimise jälgimisel. Nõukogu püüab seda kohustust liikmete jaoks maksimaalselt kergendada ning võib otsustada tühistada kohustuse teatada sellistest seadustest ja määrustest otse nõukogule, kui WIPOga peetavad konsultatsioonid seesuguseid seadusi ja määrusi sisaldava ühise registri loomiseks osutuvad edukaks. Samuti kaalub nõukogu selles suhtes iga nõutavat teatamisega seotud meedet kooskõlas käesoleva lepingu järgsete kohustustega, mis tulenevad Pariisi konventsiooni (1967) artikli 6ter sätetest.

3. Iga liige peab olema valmis esitama teise liikme kirjalikul nõudmisel lõikes 1 viidatud teavet. Liige, kellel on alust arvata, et konkreetne intellektuaalomandialane kohtu- või haldusotsus või kahepoolne kokkulepe mõjutab tema käesoleva lepingu järgseid õigusi, võib samuti kirjalikult nõuda endale juurdepääsu võimaldamist sellistele konkreetsetele kohtu- või haldusotsustele või kahepoolsetele kokkulepetele või nende kohta piisavalt üksikasjaliku teabe andmist.

4. Lõigete 1, 2 ja 3 sätted ei kohusta liikmeid avaldama konfidentsiaalset teavet, mis takistaks seaduste täitmist või oleks muul viisil vastuolus avalike huvidega või kahjustaks üksikute riiklike või eraettevõtete seaduslikke kaubandushuve.

Artikkel 64. Vaidluste lahendamine

1. Käesoleva lepingu alusel toimuvate konsultatsioonide ja vaidluste lahendamise suhtes kehtivad GATT 1994 XXII ja XXIII artikli sätted, nagu need on täpsustatud ja rakendatud vaidluste lahendamise käsitusleppes, kui käesolevas artiklis ei ole sätestatud teisiti.

2. Viie aasta jooksul alates WTO lepingu jõustumise kuupäevast ei kehti käesoleva lepingu alusel toimuvate vaidluste lahendamise suhtes GATT 1994 XXIII artikli lõike 1 punktide b ja c sätted.

3. Lõikes 2 viidatud ajavahemiku jooksul uurib TRIPSi nõukogu käesoleva lepingu põhjal esitatud GATT 1994 XXIII artikli lõike 1 punktides b ja c ettenähtud tüüpi kaebuste ulatust ja omadusi ning esitab oma soovitused kinnitamiseks ministrite konverentsile. Ministrite konverents võib võtta selliseid soovitusi kinnitava või lõikes 2 sätestatud tähtaja pikendamise otsuse vastu üksnes konsensusega ning kinnitatud soovitused jõustuvad kõigi liikmete suhtes ilma edasise formaalse menetluseta.

 

VI jagu

ÜLEMINEKUKORD

Artikkel 65. Üleminekukord

1. Ükski liige pole kohustatud kohaldama käesoleva lepingu sätteid enne üheaastase tähtaja möödumist WTO lepingu jõustumise kuupäevast, arvestades lõigete 2, 3 ja 4 sätteid.

2. Arengumaaliikmel on õigus pikendada nelja aasta võrra lõikes 1 määratletud tähtaega käesoleva lepingu sätete kohaldamiseks, välja arvatud artiklite 3, 4 ja 5 suhtes.

3. Mis tahes muu liige, kes on üleminekuprotsessis plaanimajanduselt vaba ettevõtlusega turumajandusele ning kes viib läbi oma intellektuaalomandi süsteemi struktuurset reformi ning kellel on intellektuaalomandi alaste seaduste ja määruste ettevalmistamisel ja rakendamisel spetsiifilisi probleeme, võib samuti kasutada lõikes 2 ettenähtud tähtaja pikendust.

4. Ulatuses, milles arengumaaliige on käesoleva lepinguga kohustatud laiendama toote patendikaitset tehnoloogiaaladele, millel ei ole tema territooriumil sellist kaitset käesoleva lepingu selle liikme suhtes kohaldamise üldtähtpäeval vastavalt lõikes 2 määratletule, võib ta selliste tehnoloogiaalade suhtes II jao 5 osa tootepatentide sätete kohaldamise tähtaega pikendada veel viie aasta võrra.

5. Liige, kes kasutab üleminekuperioodi lõike 1, 2, 3 või 4 alusel, tagab, et selle ajavahemiku jooksul tema seadustes, määrustes või tavades tehtud muudatused ei vähendaks kooskõla käesoleva lepingu sätetega.

Artikkel 66. Vähimarenenud liikmesmaad

1. Silmas pidades vähimarenenud liikmesmaade erivajadusi ja -nõudeid, nende majandus-, finants- ja haldusprobleeme ning nende vajadust paindlikkuse järele elujõulise tehnoloogilise baasi loomiseks, ei ole sellised liikmed kohustatud käesoleva lepingu sätteid peale artiklite 3, 4 ja 5 kohaldama 10 aasta jooksul alates artikli 65 lõike 1 põhjal määratletud kohaldamistähtpäevast. Vähimarenenud liikme poolt nõuetekohaselt motiveeritud palve esitamisel pikendab TRIPSi nõukogu kõnealust tähtaega.

2. Arenenud liikmesmaad kohtlevad soodsalt oma territooriumil asuvaid ettevõtteid ja institutsioone eesmärgiga edendada ja soodustada tehnoloogia siirdamist vähimarenenud liikmesmaadele, et võimaldada neil luua kindel ja elujõuline tehnoloogiline baas.

Artikkel 67. Tehniline koostöö

Selleks et hõlbustada käesoleva lepingu rakendamist, peavad arenenud liikmesmaad vastava taotluse korral ja vastastikku kokkulepitud tingimustel tegema tehnilist ja finantskoostööd arengumaaliikmete ja vähimarenenud liikmesmaade heaks. Selline koostöö hõlmab abi seaduste ja määruste ettevalmistamisel intellektuaalomandi õiguskaitse ja selle tagamise kohta ning rikkumise takistamiseks, samuti hõlmab see toetust nende küsimustega tegelevate kodumaiste talituste ja asutuste rajamiseks või tugevdamiseks, kaasa arvatud personali koolitus.

 

VII jagu

INSTITUTSIOONILINE KORRALDUS: LÕPPSÄTTED

Artikkel 68. Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide nõukogu

TRIPSi nõukogu jälgib käesoleva lepingu toimimist ja eriti sellest tulenevate kohustuste täitmist liikmete poolt ning annab liikmetele võimaluse konsulteerida intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektidega seotud küsimustes. Ta täidab talle liikmete poolt pandud muid kohustusi ning eriti annab mis tahes abi, mida liikmed temalt taotlevad vaidluste lahendamise menetluse puhul. Oma kohustuste täitmisel võib TRIPSi nõukogu konsulteerida mis tahes teabeallikaga, mida ta peab asjakohaseks, ning paluda sealt teavet. WIPOga konsulteerides püüab nõukogu jõuda ühe aasta jooksul pärast oma esimest koosolekut sobivatele kokkulepetele koostööks selle organisatsiooni instantsidega.

Artikkel 69. Rahvusvaheline koostöö

Liikmed lepivad kokku teha omavahel koostööd, et lõpetada rahvusvaheline kauplemine intellektuaalomandi õigusi rikkuvate kaupadega. Sel eesmärgil määravad nad oma administratsioonis kontaktisikud ja teavitavad nendest ning on valmis vahetama teavet õigusi rikkuvate kaupadega kauplemise kohta. Eriti edendavad nad teabevahetust ja koostööd tolliorganite vahel, pidades silmas kauplemist võltsitud kaubamärke kandvate ja autoriõigusi rikkuvate kaupadega.

Artikkel 70. Olemasolevate objektide kaitse

1. Käesolev leping ei sea kohustusi tegude suhtes, mida pandi toime enne lepingu kõnealuse liikme suhtes kehtima hakkamise kuupäeva.

2. Kui käesolevas lepingus pole sätestatud teisiti, tekivad käesoleva lepingu põhjal kohustused kõigi objektide suhtes, mis on olemas käesoleva lepingu kõnealuse liikme suhtes kehtima hakkamise kuupäeval ja mis on sellel kuupäeval kõnealuse liikme territooriumil kaitstud või mis vastavad antud hetkel või edaspidi kaitse kriteeriumidele käesoleva lepingu tingimuste kohaselt. Käesoleva lõike ja lõigete 3 ja 4 puhul määratletakse autoriõigusest tulenevad kohustused olemasolevate teoste suhtes üksnes Berni konventsiooni (1971) artikli 18 põhjal ning fonogrammi tootjate ja esitajate õigustest tulenevad kohustused olemasolevate fonogrammide suhtes üksnes Berni konventsiooni (1971) artikli 18 põhjal, nagu selle kohaldamine on määratud käesoleva lepingu artikli 14 lõike 6 järgi.

3. Objektidele, mis käesoleva lepingu kõnealuse liikme suhtes kehtima hakkamise kuupäevaks on läinud üldsuse valdusse, kaitset taastada ei tule.

4. Kaitstavaid õigusi sisaldavate objektide suhtes toime pandud tegude puhul, mis käesoleva lepinguga kooskõlas olevate seaduste põhjal loetakse õiguserikkumiseks ja mis pandi toime või millega seoses tehti märkimisväärseid investeeringuid enne WTO lepingu tunnustamist kõnealuse liikme poolt, võib iga liige kehtestada piirangud õigusevaldajale kättesaadavatele õiguslikele kaitsevahenditele nende tegude jätkuva toimepaneku puhuks pärast käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva nimetatud liikme suhtes. Sellistel juhtudel peab liige siiski ette nägema õiglase hüvitise maksmise.

5. Liige ei ole kohustatud kohaldama artikli 11 ja artikli 14 lõike 4 sätteid originaalide või koopiate suhtes, mis on ostetud enne käesoleva lepingu kõnealuse liikme suhtes jõustumise kuupäeva.

6. Liikmed ei ole kohustatud kohaldama artiklit 31 või artikli 27 lõike 1 nõuet, mille kohaselt patendiõigused peavad tehnikavaldkonnast sõltumata olema kasutatavad õigusevaldaja loata, kui valitsus andis sellise kasutamise loa enne käesoleva lepingu teatavakssaamise kuupäeva.

7. Intellektuaalomandi õiguste puhul, mille kaitse eeltingimuseks on registreerimine, tuleb lubada käesoleva lepingu kõnealuse liikme suhtes jõustumise kuupäevaks lahendamata kaitsetaotluste muutmist, nõudmaks käesoleva lepingu sätete alusel pakutavat mis tahes tugevdatud kaitset. Muudatused ei tohi sisse tuua uusi objekte.

8. Kui WTO lepingu jõustumise kuupäeval liige ei võimalda patendikaitset farmaatsia- ja agrokeemiatoodetele kooskõlas oma kohustustega artikli 27 alusel, on selline liige kohustatud:
a) olenemata VI jao sätetest kehtestama alates WTO lepingu jõustumisest korra, mis võimaldaks patenditaotluste esitamist sellistele leiutistele;
b) kehtestama sellistele taotlustele käesoleva lepingu jõustumise kuupäeva seisuga sellised patentsuse kriteeriumid, mis on fikseeritud käesolevas lepingus, nagu oleksid need kriteeriumid kehtinud kõnesoleva liikme territooriumil taotluse esitamise kuupäeval, või prioriteedinõude olemasolul taotluse prioriteedikuupäeval;
c) võimaldama kooskõlas käesoleva lepinguga patendikaitse patendi kehtivusaja jooksul, arvestatuna taotluse esitamise kuupäevast kooskõlas käesoleva lepingu artikliga 33, nendele taotlustele, mis vastavad punktis b viidatud kaitsekriteeriumidele.

9. Kui toode on liikme territooriumil patenditaotluse objektiks kooskõlas lõike 8 punktiga a, antakse hoolimata VI jao sätetest turustamise ainuõigused viieks aastaks pärast kõnealuse liikme territooriumil turustusloa saamist või kuni nimetatud liikme territooriumil tootepatendi saamiseni või taotluse tagasilükkamiseni olenevalt sellest, kumb tähtaeg on lühem, tingimusel et pärast WTO lepingu jõustumist on selle toote kohta esitatud patenditaotlus ja antud patent teise liikme territooriumil ning seal on saadud turustusluba.

Artikkel 71. Läbivaatamine ja parandamine

1. TRIPSi nõukogu vaatab käesoleva lepingu rakendamise läbi pärast artikli 65 lõikes 2 näidatud üleminekuperioodi lõppemist. Võttes arvesse lepingu rakendamisel saadud kogemust peab nõukogu lepingu läbi vaatama kahe aasta möödumisel nimetatud kuupäevast ning seejärel samasuguste ajavahemike möödudes. Nõukogu võib läbivaatusi ette võtta ka silmas pidades mis tahes asjakohaseid uusi arenguid, mis võivad tingida käesoleva lepingu muutmist või parandamist.

2. Parandusi, mille eesmärk on jõuda sellisele intellektuaalomandi õiguskaitse saavutatud kõrgemale tasemele, mida pakuvad muud mitmepoolsed lepingud ja mida on nende lepingute alusel aktsepteerinud kõik WTO liikmed, võib saata edasi ministrite konverentsile meetmete võtmiseks vastavalt WTO lepingu X artikli lõikele 6 TRIPSi nõukogu poolt konsensusega vastu võetud ettepaneku alusel.

Artikkel 72. Reservatsioonid

Teiste liikmete nõusolekuta ei või käesoleva lepingu ühegi sätte osas reservatsioone teha.

Artikkel 73. Julgeolekuerandid

Ühtegi käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata:
a) kohustavana liiget esitama mis tahes teavet, mille avaldamist ta peab oma esmatähtsaid julgeolekuhuve kahjustavaks;
b) takistavana liiget võtmast mis tahes meetmeid, mida ta peab vajalikuks oma esmatähtsate julgeolekuhuvide kaitseks:
i) seoses lõhustuvate ainete või ainetega, millest neid saadakse;
ii) relvade, laskemoona ja sõjavarustuse ning muude kaupade ja ainetega kauplemise suhtes, mis otseselt või kaudselt toimub relvajõudude varustamise otstarbel;
iii) sõja ajal või muus rahvusvaheliste suhete kriisiolukorras;
c) takistavana liiget võtmast mis tahes meetmeid vastavalt tema ÜRO põhikirja järgsetele kohustustele rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamiseks.

____________

1 «Kodanike» all peetakse käesolevas lepingus WTO omaette tolliterritooriumiga liikme puhul silmas füüsilisi või juriidilisi isikuid, kellel on sellel tolliterritooriumil alaline elukoht või tegelik ja toimiv tööstus- või kaubandusettevõte.
2 Käesolevas lepingus tähendab «Pariisi konventsioon» tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni, «Pariisi konventsioon (1967)» selle konventsiooni 14. juuli 1967. a Stockholmi dokumenti, «Berni konventsioon» kirjandus- ja kunstiteoste kaitse Berni konventsiooni, «Berni konventsioon (1971)» selle konventsiooni 24. juuli 1971. a Pariisi dokumenti, «Rooma konventsioon» rahvusvahelist teoste esitajate, fonogrammitootjate ning ringhäälinguorganisatsioonide kaitse konventsiooni, mis võeti vastu Roomas 26. oktoobril 1961. «Mikrolülitusi käsitlev intellektuaalomandi leping» (IPIC leping) tähendab intellektuaalomandi lepingut mikrolülituste valdkonnas, mis võeti vastu Washingtonis 26. mail 1989. «WTO leping» tähendab WTO asutamislepingut.
3 Käesoleva lepingu artiklite 3 ja 4 kohaselt peab kaitse hõlmama asjaolusid, mis mõjutavad nii intellektuaalomandi õiguste kättesaadavust, omandamist, ulatust, säilimist ja elluviimist, kui ka neid asjaolusid, mis mõjutavad käesolevas lepingus eriti mainitud intellektuaalomandi õiguste kasutamist.
4 Olenemata artikli 42 esimesest lausest võivad liikmed kõnealuste kohustuste suhtes näha ette halduskorras teostamist.
5 Käesoleva artikli rakendamisel võib liige pidada väljendeid «omab leiutustaset» ja «on tööstuslikult kasutatav» vastavalt väljendite «ei ole enesestmõistetav» ja «kasulik» sünonüümideks.
6 See õigus, nagu kõik teised käesolevas lepingus kaupade kasutamise, müügi, impordi või muu levitamisega seoses antavad õigused, on sätestatud artiklis 6.
7 «Muu kasutamine» tähendab muud kui artiklis 30 lubatud kasutamist.
8 Seda mõistetakse nii, et liikmed, kellel ei ole põhipatendi väljaandmise süsteemi, võivad sätestada, et kaitse kestust arvestatakse alates taotluse esitamisest põhipatendi väljaandmise süsteemi.
9 Terminil «õigusevaldaja» on käesolevas osas sama tähendus kui terminil «õigusevaldaja» IPIC lepingus.
10 Käesolevas sättes tähendab väljend «viis, mis on vastuolus ausate kaubandustavadega» minimaalselt selliseid tegevusi nagu lepingu rikkumine, usalduse kuritarvitamine ja rikkumisele kallutamine ning hõlmab avaldamata teabe omandamist kolmanda isiku poolt, kes teadis või pidi teadma, et teabe hankimine kuulub seesuguse tegevuse alla.
11 Käesolevas jaos hõlmab mõiste «õigusevaldaja» liite ja ühinguid, kelle õigusvõimesse kuulub seesuguste õiguste kaitsmine.
12 Kui liige on kõrvaldanud põhiliselt kõik kontrollimeetmed üle oma piiri toimuva kaupade liikumise osas teise liikme puhul, kellega ta kuulub ühte tolliliitu, ei nõuta talt kõnesoleval piiril käesoleva osa sätete kohaldamist.
13 Ollakse arusaamisel, et puudub kohustus seesuguse menetluse rakendamiseks importkaupade suhtes, mis on õigusevaldaja poolt või tema nõusolekul turule lastud teisel maal, ning transiitkaupade suhtes.
14 Käesolevas lepingus tähendavad:
a) «võltsitud kaubamärgiga kaubad» mis tahes kaupu, sealhulgas pakendit, mis ilma loata kannavad kaubamärki, mis on identne seesuguste kaupade suhtes kehtiva korra kohaselt registreeritud kaubamärgiga või mida pole võimalik olulistes aspektides seesugusest kaubamärgist eristada ja mis seega rikub kõnesoleva kaubamärgi omaniku õigusi importiva maa seaduste põhjal;
b) «autoriõigust rikkuvad kaubad» mis tahes kaupu, mis on ilma õigusevaldaja või tema poolt nõuetekohaselt valmistamise maal volitatud isiku nõusolekuta tehtud koopiad ja mis on tehtud otseselt või kaudselt kaubaartikli järgi, mille puhul koopia valmistamine oleks olnud autoriõiguse või sellega kaasnevate õiguste rikkumine importiva maa seaduste järgi.

 

Annex 1C

AGREEMENT ON TRADE-RELATED ASPECTS OF INTELLECTUAL PROPERTY RIGHTS

Members,

Desiring to reduce distortions and impediments to international trade, and taking into account the need to promote effective and adequate protection of intellectual property rights, and to ensure that measures and procedures to enforce intellectual property rights do not themselves become barriers to legitimate trade;

Recognizing, to this end, the need for new rules and disciplines concerning:
(a) the applicability of the basic principles of GATT 1994 and of relevant international intellectual property agreements or conventions;
(b) the provision of adequate standards and principles concerning the availability, scope and use of trade-related intellectual property rights;
(c) the provision of effective and appropriate means for the enforcement of trade-related intellectual property rights, taking into account differences in national legal systems;
(d) the provision of effective and expeditious procedures for the multilateral prevention and settlement of disputes between governments: and
(e) transitional arrangements aiming at the fullest participation in the results of the negotiations;

Recognizing the need for a multilateral framework of principles, rules and disciplines dealing with international trade in counterfeit goods;

Recognizing that intellectual property rights are private rights;

Recognizing the underlying public policy objectives of national systems for the protection of intellectual property, including developmental and technological objectives;

Recognizing also the special needs of the least-developed country Members in respect of maximum flexibility in the domestic implementation of laws and regulations in order to enable them to create a sound and viable technological base;

Emphasizing the importance of reducing tensions by reaching strengthened commitments to resolve disputes on trade-related intellectual property issues through multilateral procedures;

Desiring to establish a mutually supportive relationship between the WTO and the World Intellectual Property Organization (referred to in this Agreement as “WIPO”) as well as other relevant international organizations;

Hereby agree as follows:

Part I
GENERAL PROVISIONS AND BASIC PRINCIPLES

Article 1. Nature and Scope of Obligations

1. Members shall give effect to the provisions of this Agreement. Members may, but shall not be obliged to, implement in their law more extensive protection than is required by this Agreement, provided that such protection does not contravene the provisions of this Agreement. Members shall be free to determine the appropriate method of implementing the provisions of this Agreement within their own legal system and practice.

2. For the purposes of this Agreement, the term “intellectual property” refers to all categories of intellectual property that are the subject of Sections 1 through 7 of Part II.

3. Members shall accord the treatment provided for in this Agreement to the nationals of other Members.1 In respect of the relevant intellectual property right, the nationals of other Members shall be understood as those natural or legal persons that would meet the criteria for eligibility for protection provided for in the Paris Convention (1967), the Berne Convention (1971), the Rome Convention and the Treaty on Intellectual Property in Respect of Integrated Circuits, were all Members of the WTO members of those Conventions.2 Any Member availing itself of the possibilities provided in paragraph 3 of Article 5 or paragraph 2 of Article 6 of the Rome Convention shall make a notification as foreseen in those provisions to the Council for Trade-Related Aspects of Intellectual Property Rights (the “Council for TRIPS”).

Article 2. Intellectual Property Conventions

1. In respect of Parts II, III and IV of this Agreement, Members shall comply with Articles 1 through 12, and Article 19, of the Paris Convention (1967).

2. Nothing in Parts I to IV of this Agreement shall derogate from existing obligations that Members may have to each other under the Paris Convention, the Berne Convention, the Rome Convention and the Treaty on Intellectual Property in Respect of Integrated Circuits.

Article 3. National Treatment

1. Each Member shall accord to the nationals of other Members treatment no less favourable than that it accords to its own nationals with regard to the protection3 of intellectual property, subject to the exceptions already provided in, respectively, the Paris Convention (1967), the Berne Convention (1971), the Rome Convention or the Treaty on Intellectual Property in Respect of Integrated Circuits. In respect of performers, producers of phonograms and broadcasting organizations, this obligation only applies in respect of the rights provided under this Agreement. Any Member availing itself of the possibilities provided in Article 6 of the Berne Convention (1971) or paragraph 1(b) of Article 16 of the Rome Convention shall make a notification as foreseen in those provisions to the Council for TRIPS.

2. Members may avail themselves of the exceptions permitted under paragraph 1 in relation to judicial and administrative procedures, including the designation of an address for service or the appointment of an agent within the jurisdiction of a Member, only where such exceptions are necessary to secure compliance with laws and regulations which are not inconsistent with the provisions of this Agreement and where such practices are not applied in a manner which would constitute a disguised restriction on trade.

Article 4. Most-Favoured-Nation Treatment

With regard to the protection of intellectual property, any advantage, favour, privilege or immunity granted by a Member to the nationals of any other country shall be accorded immediately and unconditionally to the nationals of all other Members. Exempted from this obligation are any advantage, favour, privilege or immunity accorded by a Member:
(a) deriving from international agreements on judicial assistance or law enforcement of a general nature and not particularly confined to the protection of intellectual property;
(b) granted in accordance with the provisions of the Berne Convention (1971) or the Rome Convention authorizing that the treatment accorded be a function not of national treatment but of the treatment accorded in another country;
(c) in respect of the rights of performers, producers of phonograms and broadcasting organizations not provided under this Agreement;
(d) deriving from international agreements related to the protection of intellectual property which entered into force prior to the entry into force of the WTO Agreement, provided that such agreements are notified to the Council for TRIPS and do not constitute an arbitrary or unjustifiable discrimination against nationals of other Members.

Article 5. Multilateral Agreements on Acquisition or Maintenance of Protection

The obligations under Articles 3 and 4 do not apply to procedures provided in multilateral agreements concluded under the auspices of WIPO relating to the acquisition or maintenance of intellectual property rights.

Article 6. Exhaustion

For the purposes of dispute settlement under this Agreement, subject to the provisions of Articles 3 and 4 nothing in this Agreement shall be used to address the issue of the exhaustion of intellectual property rights.

Article 7. Objectives

The protection and enforcement of intellectual property rights should contribute to the promotion of technological innovation and to the transfer and dissemination of technology, to the mutual advantage of producers and users of technological knowledge and in a manner conducive to social and economic welfare, and to a balance of rights and obligations.

Article 8. Principles

1. Members may, in formulating or amending their laws and regulations, adopt measures necessary to protect public health and nutrition, and to promote the public interest in sectors of vital importance to their socio-economic and technological development, provided that such measures are consistent with the provisions of this Agreement.

2. Appropriate measures, provided that they are consistent with the provisions of this Agreement, may be needed to prevent the abuse of intellectual property rights by right holders or the resort to practices which unreasonably restrain trade or adversely affect the international transfer of technology.

 

Part II
STANDARDS CONCERNING THE AVAILABILITY, SCOPE AND USE OF INTELLECTUAL PROPERTY RIGHTS

Section 1: Copyright and Related Rights

Article 9. Relation to the Berne Convention

1. Members shall comply with Articles 1 through 21 of the Berne Convention (1971) and the Appendix thereto. However, Members shall not have rights or obligations under this Agreement in respect of the rights conferred under Article 6bis of that Convention or of the rights derived therefrom.

2. Copyright protection shall extend to expressions and not to ideas, procedures, methods of operation or mathematical concepts as such.

Article 10. Computer Programs and Compilations of Data

1. Computer programs, whether in source or object code, shall be protected as literary works under the Berne Convention (1971).

2. Compilations of data or other material, whether in machine readable or other form, which by reason of the selection or arrangement of their contents constitute intellectual creations shall be protected as such. Such protection, which shall not extend to the data or material itself, shall be without prejudice to any copyright subsisting in the data or material itself.

Article 11. Rental Rights

In respect of at least computer programs and cinematographic works, a Member shall provide authors and their successors in title the right to authorize or to prohibit the commercial rental to the public of originals or copies of their copyright works. A Member shall be excepted from this obligation in respect of cinematographic works unless such rental has led to widespread copying of such works which is materially impairing the exclusive right of reproduction conferred in that Member on authors and their successors in title. In respect of computer programs, this obligation does not apply to rentals where the program itself is not the essential object of the rental.

Article 12. Term of Protection

Whenever the term of protection of a work, other than a photographic work or a work of applied art, is calculated on a basis other than the life of a natural person, such term shall be no less than 50 years from the end of the calendar year of authorized publication, or, failing such authorized publication within 50 years from the making of the work, 50 years from the end of the calendar year of making.

Article 13. Limitations and Exceptions

Members shall confine limitations or exceptions to exclusive rights to certain special cases which do not conflict with a normal exploitation of the work and do not unreasonably prejudice the legitimate interests of the right holder.

Article 14. Protection of Performers, Producers of Phonograms (Sound Recordings) and Broadcasting Organizations

1. In respect of a fixation of their performance on a phonogram, performers shall have the possibility of preventing the following acts when undertaken without their authorization: the fixation of their unfixed performance and the reproduction of such fixation. Performers shall also have the possibility of preventing the following acts when undertaken without their authorization: the broadcasting by wireless means and the communication to the public of their live performance.

2. Producers of phonograms shall enjoy the right to authorize or prohibit the direct or indirect reproduction of their phonograms.

3. Broadcasting organizations shall have the right to prohibit the following acts when undertaken without their authorization: the fixation, the reproduction of fixations, and the rebroadcasting by wireless means of broadcasts, as well as the communication to the public of television broadcasts of the same. Where Members do not grant such rights to broadcasting organizations, they shall provide owners of copyright in the subject matter of broadcasts with the possibility of preventing the above acts, subject to the provisions of the Berne Convention (1971).

4. The provisions of Article 11 in respect of computer programs shall apply mutatis mutandis to producers of phonograms and any other right holders in phonograms as determined in a Member’s law. If on 15 April 1994 a Member has in force a system of equitable remuneration of right holders in respect of the rental of phonograms, it may maintain such system provided that the commercial rental of phonograms is not giving rise to the material impairment of the exclusive rights of reproduction of right holders.

5. The term of the protection available under this Agreement to performers and producers of phonograms shall last at least until the end of a period of 50 years computed from the end of the calendar year in which the fixation was made or the performance took place. The term of protection granted pursuant to paragraph 3 shall last for at least 20 years from the end of the calendar year in which the broadcast took place.

6. Any Member may, in relation to the rights conferred under paragraphs 1, 2 and 3, provide for conditions, limitations, exceptions and reservations to the extent permitted by the Rome Convention. However, the provisions of Article 18 of the Berne Convention (1971) shall also apply, mutatis mutandis, to the rights of performers and producers of phonograms in phonograms.

Section 2: Trademarks

Article 15. Protectable Subject Matter

1. Any sign, or any combination of signs, capable of distinguishing the goods or services of one undertaking from those of other undertakings, shall be capable of constituting a trademark. Such signs, in particular words including personal names, letters, numerals, figurative elements and combinations of colours as well as any combination of such signs, shall be eligible for registration as trademarks. Where signs are not inherently capable of distinguishing the relevant goods or services, Members may make registrability depend on distinctiveness acquired through use. Members may require, as a condition of registration, that signs be visually perceptible.

2. Paragraph 1 shall not be understood to prevent a Member from denying registration of a trademark on other grounds, provided that they do not derogate from the provisions of the Paris Convention (1967).

3. Members may make registrability depend on use. However, actual use of a trademark shall not be a condition for filing an application for registration. An application shall not be refused solely on the ground that intended use has not taken place before the expiry of a period of three years from the date of application.

4. The nature of the goods or services to which a trademark is to be applied shall in no case form an obstacle to registration of the trademark.

5. Members shall publish each trademark either before it is registered or promptly after it is registered and shall afford a reasonable opportunity for petitions to cancel the registration. In addition, Members may afford an opportunity for the registration of a trademark to be opposed.

Article 16. Rights Conferred

1. The owner of a registered trademark shall have the exclusive right to prevent all third parties not having the owner’s consent from using in the course of trade identical or similar signs for goods or services which are identical or similar to those in respect of which the trademark is registered where such use would result in a likelihood of confusion. In case of the use of an identical sign for identical goods or services, a likelihood of confusion shall be presumed. The rights described above shall not prejudice any existing prior rights, nor shall they affect the possibility of Members making rights available on the basis of use.

2. Article 6bis of the Paris Convention (1967) shall apply, mutatis mutandis, to services. In determining whether a trademark is well known, Members shall take account of the knowledge of the trademark in the relevant sector of the public, including knowledge in the Member concerned which has been obtained as a result of the promotion of the trademark.

3. Article 6bis of the Paris Convention (1967) shall apply, mutatis mutandis, to goods or services which are not similar to those in respect of which a trademark is registered, provided that use of that trademark in relation to those goods or services would indicate a connection between those goods or services and the owner of the registered trademark and provided that the interests of the owner of the registered trademark are likely to be damaged by such use.

Article 17. Exceptions

Members may provide limited exceptions to the rights conferred by a trademark, such as fair use of descriptive terms, provided that such exceptions take account of the legitimate interests of the owner of the trademark and of third parties.

Article 18. Term of Protection

Initial registration, and each renewal of registration, of a trademark shall be for a term of no less than seven years. The registration of a trademark shall be renewable indefinitely.

Article 19. Requirement of Use

1. If use is required to maintain a registration, the registration may be cancelled only after an uninterrupted period of at least three years of non-use, unless valid reasons based on the existence of obstacles to such use are shown by the trademark owner. Circumstances arising independently of the will of the owner of the trademark which constitute an obstacle to the use of the trademark, such as import restrictions on or other government requirements for goods or services protected by the trademark, shall be recognized as valid reasons for non-use.

2. When subject to the control of its owner, use of a trademark by another person shall be recognized as use of the trademark for the purpose of maintaining the registration.

Article 20. Other Requirements

The use of a trademark in the course of trade shall not be unjustifiably encumbered by special requirements, such as use with another trademark, use in a special form or use in a manner detrimental to its capability to distinguish the goods or services of one undertaking from those of other undertakings. This will not preclude a requirement prescribing the use of the trademark identifying the undertaking producing the goods or services along with, but without linking it to, the trademark distinguishing the specific goods or services in question of that undertaking.

Article 21. Licensing and Assignment

Members may determine conditions on the licensing and assignment of trademarks, it being understood that the compulsory licensing of trademarks shall not be permitted and that the owner of a registered trademark shall have the right to assign the trademark with or without the transfer of the business to which the trademark belongs.

Section 3: Geographical Indications

Article 22. Protection of Geographical Indications

1. Geographical indications are, for the purposes of this Agreement, indications which identify a good as originating in the territory of a Member, or a region or locality in that territory, where a given quality, reputation or other characteristic of the good is essentially attributable to its geographical origin.

2. In respect of geographical indications, Members shall provide the legal means for interested parties to prevent:
(a) the use of any means in the designation or presentation of a good that indicates or suggests that the good in question originates in a geographical area other than the true place of origin in a manner which misleads the public as to the geographical origin of the good;
(b) any use which constitutes an act of unfair competition within the meaning of Article 10bis of the Paris Convention (1967).

3. A Member shall, ex officio if its legislation so permits or at the request of an interested party, refuse or invalidate the registration of a trademark which contains or consists of a geographical indication with respect to goods not originating in the territory indicated, if use of the indication in the trademark for such goods in that Member is of such a nature as to mislead the public as to the true place of origin.

4. The protection under paragraphs 1, 2 and 3 shall be applicable against a geographical indication which, although literally true as to the territory, region or locality in which the goods originate, falsely represents to the public that the goods originate in another territory.

Article 23. Additional Protection for Geographical Indications for Wines and Spirits

1. Each Member shall provide the legal means for interested parties to prevent use of a geographical indication identifying wines for wines not originating in the place indicated by the geographical indication in question or identifying spirits for spirits not originating in the place indicated by the geographical indication in question, even where the true origin of the goods is indicated or the geographical indication is used in translation or accompanied by expressions such as “kind”, “type”, “style”, “imitation” or the like.4

2. The registration of a trademark for wines which contains or consists of a geographical indication identifying wines or for spirits which contains or consists of a geographical indication identifying spirits shall be refused or invalidated, ex officio if a Member’s legislation so permits or at the request of an interested party, with respect to such wines or spirits not having this origin.

3. In the case of homonymous geographical indications for wines, protection shall be accorded to each indication, subject to the provisions of paragraph 4 of Article 22. Each Member shall determine the practical conditions under which the homonymous indications in question will be differentiated from each other, taking into account the need to ensure equitable treatment of the producers concerned and that consumers are not misled.

4. In order to facilitate the protection of geographical indications for wines, negotiations shall be undertaken in the Council for TRIPS concerning the establishment of a multilateral system of notification and registration of geographical indications for wines eligible for protection in those Members participating in the system.

Article 24. International Negotiations: Exceptions

1. Members agree to enter into negotiations aimed at increasing the protection of individual geographical indications under Article 23. The provisions of paragraphs 4 through 8 below shall not be used by a Member to refuse to conduct negotiations or to conclude bilateral or multilateral agreements. In the context of such negotiations, Members shall be willing to consider the continued applicability of these provisions to individual geographical indications whose use was the subject of such negotiations.

2. The Council for TRIPS shall keep under review the application of the provisions of this Section: the first such review shall take place within two years of the entry into force of the WTO Agreement. Any matter affecting the compliance with the obligations under these provisions may be drawn to the attention of the Council, which, at the request of a Member, shall consult with any Member or Members in respect of such matter in respect of which it has not been possible to find a satisfactory solution through bilateral or plurilateral consultations between the Members concerned. The Council shall take such action as may be agreed to facilitate the operation and further the objectives of this Section.

3. In implementing this Section, a Member shall not diminish the protection of geographical indications that existed in that Member immediately prior to the date of entry into force of the WTO Agreement.

4. Nothing in this Section shall require a Member to prevent continued and similar use of a particular geographical indication of another Member identifying wines or spirits in connection with goods or services by any of its nationals or domiciliaries who have used that geographical indication in a continuous manner with regard to the same or related goods or services in the territory of that Member either (a) for at least 10 years preceding 15 April 1994 or (b) in good faith preceding that date.

5. Where a trademark has been applied for or registered in good faith, or where rights to a trademark have been acquired through use in good faith either:
(a) before the date of application of these provisions in that Member as defined in Part VI: or
(b) before the geographical indication is protected in its country of origin;

measures adopted to implement this Section shall not prejudice eligibility for or the validity of the registration of a trademark, or the right to use a trademark, on the basis that such a trademark is identical with, or similar to, a geographical indication.

6. Nothing in this Section shall require a Member to apply its provisions in respect of a geographical indication of any other Member with respect to goods or services for which the relevant indication is identical with the term customary in common language as the common name for such goods or services in the territory of that Member. Nothing in this Section shall require a Member to apply its provisions in respect of a geographical indication of any other Member with respect to products of the vine for which the relevant indication is identical with the customary name of a grape variety existing in the territory of that Member as of the date of entry into force of the WTO Agreement.

7. A Member may provide that any request made under this Section in connection with the use or registration of a trademark must be presented within five years after the adverse use of the protected indication has become generally known in that Member or after the date of registration of the trademark in that Member provided that the trademark has been published by that date, if such date is earlier than the date on which the adverse use became generally known in that Member, provided that the geographical indication is not used or registered in bad faith.

8. The provisions of this Section shall in no way prejudice the right of any person to use, in the course of trade, that person’s name or the name of that person’s predecessor in business, except where such name is used in such a manner as to mislead the public.

9. There shall be no obligation under this Agreement to protect geographical indications which are not or cease to be protected in their country of origin, or which have fallen into disuse in that country.

Section 4: Industrial Designs

Article 25. Requirements for Protection

1. Members shall provide for the protection of independently created industrial designs that are new or original. Members may provide that designs are not new or original if they do not significantly differ from known designs or combinations of known design features. Members may provide that such protection shall not extend to designs dictated essentially by technical or functional considerations.

2. Each Member shall ensure that requirements for securing protection for textile designs, in particular in regard to any cost, examination or publication, do not unreasonably impair the opportunity to seek and obtain such protection. Members shall be free to meet this obligation through industrial design law or through copyright law.

Article 26. Protection

1. The owner of a protected industrial design shall have the right to prevent third parties not having the owner’s consent from making, selling or importing articles bearing or embodying a design which is a copy, or substantially a copy, of the protected design, when such acts are undertaken for commercial purposes.

2. Members may provide limited exceptions to the protection of industrial designs, provided that such exceptions do not unreasonably conflict with the normal exploitation of protected industrial designs and do not unreasonably prejudice the legitimate interests of the owner of the protected design, taking account of the legitimate interests of third parties.

3. The duration of protection available shall amount to at least 10 years.

Section 5: Patents

Article 27. Patentable Subject Matter

1. Subject to the provisions of paragraphs 2 and 3, patents shall be available for any inventions, whether products or processes, in all fields of technology, provided that they are new, involve an inventive step and are capable of industrial application.5 Subject to paragraph 4 of Article 65, paragraph 8 of Article 70 and paragraph 3 of this Article, patents shall be available and patent rights enjoyable without discrimination as to the place of invention, the field of technology and whether products are imported or locally produced.

2. Members may exclude from patentability inventions, the prevention within their territory of the commercial exploitation of which is necessary to protect ordre public or morality, including to protect human, animal or plant life or health or to avoid serious prejudice to the environment, provided that such exclusion is not made merely because the exploitation is prohibited by their law.

3. Members may also exclude from patentability:
(a) diagnostic, therapeutic and surgical methods for the treatment of humans or animals;
(b) plants and animals other than micro-organisms, and essentially biological processes for the production of plants or animals other than non-biological and microbiological processes. However, Members shall provide for the protection of plant varieties either by patents or by an effective sui generis system or by any combination thereof. The provisions of this subparagraph shall be reviewed four years after the date of entry into force of the WTO Agreement.

Article 28. Rights Conferred

1. A patent shall confer on its owner the following exclusive rights:
(a) where the subject matter of a patent is a product, to prevent third parties not having the owner’s consent from the acts of: making, using, offering for sale, selling, or importing6 for these purposes that product;
(b) where the subject matter of a patent is a process, to prevent third parties not having the owner’s consent from the act of using the process, and from the acts of: using, offering for sale, selling, or importing for these purposes at least the product obtained directly by that process.

2. Patent owners shall also have the right to assign, or transfer by succession, the patent and to conclude licensing contracts.

Article 29. Conditions on Patent Applicants

1. Members shall require that an applicant for a patent shall disclose the invention in a manner sufficiently clear and complete for the invention to be carried out by a person skilled in the art and may require the applicant to indicate the best mode for carrying out the invention known to the inventor at the filing date or, where priority is claimed, at the priority date of the application.

2. Members may require an applicant for a patent to provide information concerning the applicant’s corresponding foreign applications and grants.

Article 30. Exceptions to Rights Conferred

Members may provide limited exceptions to the exclusive rights conferred by a patent, provided that such exceptions do not unreasonably conflict with a normal exploitation of the patent and do not unreasonably prejudice the legitimate interests of the patent owner, taking account of the legitimate interests of third parties.

Article 31. Other Use Without Authorization of the Right Holder

Where the law of a Member allows for other use7 of the subject matter of a patent without the authorization of the right holder, including use by the government or third parties authorized by the government, the following provisions shall be respected:
(a) authorization of such use shall be considered on its individual merits;
(b) such use may only be permitted if, prior to such use, the proposed user has made efforts to obtain authorization from the right holder on reasonable commercial terms and conditions and that such efforts have not been successful within a reasonable period of time. This requirement may be waived by a Member in the case of a national emergency or other circumstances of extreme urgency or in cases of public non-commercial use. In situations of national emergency or other circumstances of extreme urgency, the right holder shall, nevertheless, be notified as soon as reasonably practicable. In the case of public non-commercial use, where the government or contractor, without making a patent search, knows or has demonstrable grounds to know that a valid patent is or will be used by or for the government, the right holder shall be informed promptly;
(c) the scope and duration of such use shall be limited to the purpose for which it was authorized, and in the case of semi-conductor technology shall only be for public non-commercial use or to remedy a practice determined after judicial or administrative process to be anti-competitive;
(d) such use shall be non-exclusive;
(e) such use shall be non-assignable, except with that part of the enterprise or goodwill which enjoys such use;
(f) any such use shall be authorized predominantly for the supply of the domestic market of the Member authorizing such use;
(g) authorization for such use shall be liable, subject to adequate protection of the legitimate interests of the persons so authorized, to be terminated if and when the circumstances which led to it cease to exist and are unlikely to recur. The competent authority shall have the authority to review, upon motivated request, the continued existence of these circumstances;
(h) the right holder shall be paid adequate remuneration in the circumstances of each case, taking into account the economic value of the authorization;
(i) the legal validity of any decision relating to the authorization of such use shall be subject to judicial review or other independent review by a distinct higher authority in that Member;
(j) any decision relating to the remuneration provided in respect of such use shall be subject to judicial review or other independent review by a distinct higher authority in that Member;
(k) Members are not obliged to apply the conditions set forth in subparagraphs (b) and (f) where such use is permitted to remedy a practice determined after judicial or administrative process to be anti-competitive. The need to correct anti-competitive practices may be taken into account in determining the amount of remuneration in such cases. Competent authorities shall have the authority to refuse termination of authorization if and when the conditions which led to such authorization are likely to recur;
(l) where such use is authorized to permit the exploitation of a patent (“the second patent”) which cannot be exploited without infringing another patent (“the first patent”), the following additional conditions shall apply:
(i) the invention claimed in the second patent shall involve an important technical advance of considerable economic significance in relation to the invention claimed in the first patent;
(ii) the owner of the first patent shall be entitled to a cross-licence on reasonable terms to use the invention claimed in the second patent; and
(iii) the use authorized in respect of the first patent shall be non-assignable except with the assignment of the second patent.

Article 32. Revocation / Forfeiture

An opportunity for judicial review of any decision to revoke or forfeit a patent shall be available.

Article 33. Term of Protection

The term of protection available shall not end before the expiration of a period of twenty years counted from the filing date.8

Article 34. Process Patents: Burden of Proof

1. For the purposes of civil proceedings in respect of the infringement of the rights of the owner referred to in paragraph 1(b) of Article 28, if the subject matter of a patent is a process for obtaining a product, the judicial authorities shall have the authority to order the defendant to prove that the process to obtain an identical product is different from the patented process. Therefore, Members shall provide, in at least one of the following circumstances, that any identical product when produced without the consent of the patent owner shall, in the absence of proof to the contrary, be deemed to have been obtained by the patented process:
(a) if the product obtained by the patented process is new;
(b) if there is a substantial likelihood that the identical product was made by the process and the owner of the patent has been unable through reasonable efforts to determine the process actually used.

2. Any Member shall be free to provide that the burden of proof indicated in paragraph 1 shall be on the alleged infringer only if the condition referred to in subparagraph (a) is fulfilled or only if the condition referred to in subparagraph (b) is fulfilled.

3. In the adduction of proof to the contrary, the legitimate interests of defendants in protecting their manufacturing and business secrets shall be taken into account.

Section 6: Layout-designs (Topographies) of Integrated Circuits

Article 35. Relation to the IPIC Treaty

Members agree to provide protection to the layout-designs (topographies) of integrated circuits (referred to in this Agreement as “layout-designs”) in accordance with Articles 2 through 7 (other than paragraph 3 of Article 6), Article 12 and paragraph 3 of Article 16 of the Treaty on Intellectual Property in Respect of Integrated Circuits and, in addition, to comply with the following provisions.

Article 36. Scope of the Protection

Subject to the provisions of paragraph 1 of Article 37, Members shall consider unlawful the following acts if performed without the authorization of the right holder:9 importing, selling, or otherwise distributing for commercial purposes a protected layout-design, an integrated circuit in which a protected layout-design is incorporated, or an article incorporating such an integrated circuit only in so far as it continues to contain an unlawfully reproduced layout-design.

Article 37. Acts Not Requiring the Authorization of the Right Holder

1. Notwithstanding Article 36, no Member shall consider unlawful the performance of any of the acts referred to in that Article in respect of an integrated circuit incorporating an unlawfully reproduced layout-design or any article incorporating such an integrated circuit where the person performing or ordering such acts did not know and had no reasonable ground to know, when acquiring the integrated circuit or article incorporating such an integrated circuit, that it incorporated an unlawfully reproduced layout-design. Members shall provide that, after the time that such person has received sufficient notice that the layout-design was unlawfully reproduced, that person may perform any of the acts with respect to the stock on hand or ordered before such time, but shall be liable to pay to the right holder a sum equivalent to a reasonable royalty such as would be payable under a freely negotiated licence in respect of such a layout-design.

2. The conditions set out in subparagraphs (a) through (k) of Article 31 shall apply mutatis mutandis in the event of any non-voluntary licensing of a layout-design or of its use by or for the government without the authorization of the right holder.

Article 38. Term of Protection

1. In Members requiring registration as a condition of protection, the term of protection of layout-designs shall not end before the expiration of a period of 10 years counted from the date of filing an application for registration or from the first commercial exploitation wherever in the world it occurs.

2. In Members not requiring registration as a condition for protection, layout-designs shall be protected for a term of no less than 10 years from the date of the first commercial exploitation wherever in the world it occurs.

3. Notwithstanding paragraphs 1 and 2, a Member may provide that protection shall lapse 15 years after the creation of the layout-design.

Section 7: Protection of Undisclosed Information

Article 39

1. In the course of ensuring effective protection against unfair competition as provided in Article 10bis of the Paris Convention (1967), Members shall protect undisclosed information in accordance with paragraph 2 and data submitted to governments or governmental agencies in accordance with paragraph 3.

2. Natural and legal persons shall have the possibility of preventing information lawfully within their control from being disclosed to, acquired by, or used by others without their consent in a manner contrary to honest commercial practices10 so long as such information:
(a) is secret in the sense that it is not, as a body or in the precise configuration and assembly of its components, generally known among or readily accessible to persons within the circles that normally deal with the kind of information in question;
(b) has commercial value because it is secret; and
(c) has been subject to reasonable steps under the circumstances, by the person lawfully in control of the information, to keep it secret.

3. Members, when requiring, as a condition of approving the marketing of pharmaceutical or of agricultural chemical products which utilize new chemical entities, the submission of undisclosed test or other data, the origination of which involves a considerable effort, shall protect such data against unfair commercial use. In addition, Members shall protect such data against disclosure, except where necessary to protect the public, or unless steps are taken to ensure that the data are protected against unfair commercial use.

Section 8: Control of Anti-competitive Practices in Contractual Licences

Article 40

1. Members agree that some licensing practices or conditions pertaining to intellectual property rights which restrain competition may have adverse effects on trade and may impede the transfer and dissemination of technology.

2. Nothing in this Agreement shall prevent Members from specifying in their legislation licensing practices or conditions that may in particular cases constitute an abuse of intellectual property rights having an adverse effect on competition in the relevant market. As provided above, a Member may adopt, consistently with the other provisions of this Agreement, appropriate measures to prevent or control such practices, which may include for example exclusive grantback conditions, conditions preventing challenges to validity and coercive package licensing, in the light of the relevant laws and regulations of that Member.

3. Each Member shall enter, upon request, into consultations with any other Member which has cause to believe that an intellectual property right owner that is a national or domiciliary of the Member to which the request for consultations has been addressed is undertaking practices in violation of the requesting Member’s laws and regulations on the subject matter of this Section, and which wishes to secure compliance with such legislation, without prejudice to any action under the law and to the full freedom of an ultimate decision of either Member. The Member addressed shall accord full and sympathetic consideration to, and shall afford adequate opportunity for, consultations with the requesting Member, and shall cooperate through supply of publicly available non-confidential information of relevance to the matter in question and of other information available to the Member, subject to domestic law and to the conclusion of mutually satisfactory agreements concerning the safeguarding of its confidentiality by the requesting Member.

4. A Member whose nationals or domiciliaries are subject to proceedings in another Member concerning alleged violation of that other Member’s laws and regulations on the subject matter of this Section shall, upon request, be granted an opportunity for consultations by the other Member under the same conditions as those foreseen in paragraph 3.

 

Part III
ENFORCEMENT OF INTELLECTUAL PROPERTY RIGHTS

Section 1: General Obligations

Article 41

1. Members shall ensure that enforcement procedures as specified in this Part are available under their law so as to permit effective action against any act of infringement of intellectual property rights covered by this Agreement, including expeditious remedies to prevent infringements and remedies which constitute a deterrent to further infringements. These procedures shall be applied in such a manner as to avoid the creation of barriers to legitimate trade and to provide for safeguards against their abuse.

2. Procedures concerning the enforcement of intellectual property rights shall be fair and equitable. They shall not be unnecessarily complicated or costly, or entail unreasonable time-limits or unwarranted delays.

3. Decisions on the merits of a case shall preferably be in writing and reasoned. They shall be made available at least to the parties to the proceeding without undue delay. Decisions on the merits of a case shall be based only on evidence in respect of which parties were offered the opportunity to be heard.

4. Parties to a proceeding shall have an opportunity for review by a judicial authority of final administrative decisions and, subject to jurisdictional provisions in a Member’s law concerning the importance of a case, of at least the legal aspects of initial judicial decisions on the merits of a case. However, there shall be no obligation to provide an opportunity for review of acquittals in criminal cases.

5. It is understood that this Part does not create any obligation to put in place a judicial system for the enforcement of intellectual property rights distinct from that for the enforcement of law in general, nor does it affect the capacity of Members to enforce their law in general. Nothing in this Part creates any obligation with respect to the distribution of resources as between enforcement of intellectual property rights and the enforcement of law in general.

Section 2: Civil and Administrative Procedures and Remedies

Article 42. Fair and Equitable Procedures

Members shall make available to right holders11 civil judicial procedures concerning the enforcement of any intellectual property right covered by this Agreement. Defendants shall have the right to written notice which is timely and contains sufficient detail, including the basis of the claims. Parties shall be allowed to be represented by independent legal counsel, and procedures shall not impose overly burdensome requirements concerning mandatory personal appearances. All parties to such procedures shall be duly entitled to substantiate their claims and to present all relevant evidence. The procedure shall provide a means to identify and protect confidential information, unless this would be contrary to existing constitutional requirements.

Article 43. Evidence

1. The judicial authorities shall have the authority, where a party has presented reasonably available evidence sufficient to support its claims and has specified evidence relevant to substantiation of its claims which lies in the control of the opposing party, to order that this evidence be produced by the opposing party, subject in appropriate cases to conditions which ensure the protection of confidential information.

2. In cases in which a party to a proceeding voluntarily and without good reason refuses access to, or otherwise does not provide necessary information within a reasonable period, or significantly impedes a procedure relating to an enforcement action, a Member may accord judicial authorities the authority to make preliminary and final determinations, affirmative or negative, on the basis of the information presented to them, including the complaint or the allegation presented by the party adversely affected by the denial of access to information, subject to providing the parties an opportunity to be heard on the allegations or evidence.

Article 44. Injunctions

1. The judicial authorities shall have the authority to order a party to desist from an infringement, inter alia to prevent the entry into the channels of commerce in their jurisdiction of imported goods that involve the infringement of an intellectual property right, immediately after customs clearance of such goods. Members are not obliged to accord such authority in respect of protected subject matter acquired or ordered by a person prior to knowing or having reasonable grounds to know that dealing in such subject matter would entail the infringement of an intellectual property right.

2. Notwithstanding the other provisions of this Part and provided that the provisions of Part II specifically addressing use by governments, or by third parties authorized by a government, without the authorization of the right holder are complied with, Members may limit the remedies available against such use to payment of remuneration in accordance with subparagraph (h) of Article 31. In other cases, the remedies under this Part shall apply or, where these remedies are inconsistent with a Member’s law, declaratory judgments and adequate compensation shall be available.

Article 45. Damages

1. The judicial authorities shall have the authority to order the infringer to pay the right holder damages adequate to compensate for the injury the right holder has suffered because of an infringement of that person’s intellectual property right by an infringer who knowingly, or with reasonable grounds to know, engaged in infringing activity.

2. The judicial authorities shall also have the authority to order the infringer to pay the right holder expenses, which may include appropriate attorney’s fees. In appropriate cases, Members may authorize the judicial authorities to order recovery of profits and/or payment of pre-established damages even where the infringer did not knowingly, or with reasonable grounds to know, engage in infringing activity.

Article 46. Other Remedies

In order to create an effective deterrent to infringement, the judicial authorities shall have the authority to order that goods that they have found to be infringing be, without compensation of any sort, disposed of outside the channels of commerce in such a manner as to avoid any harm caused to the right holder, or, unless this would be contrary to existing constitutional requirements, destroyed. The judicial authorities shall also have the authority to order that materials and implements the predominant use of which has been in the creation of the infringing goods be, without compensation of any sort, disposed of outside the channels of commerce in such a manner as to minimize the risks of further infringements. In considering such requests, the need for proportionality between the seriousness of the infringement and the remedies ordered as well as the interests of third parties shall be taken into account. In regard to counterfeit trademark goods, the simple removal of the trademark unlawfully affixed shall not be sufficient, other than in exceptional cases, to permit release of the goods into the channels of commerce.

Article 47. Right of Information

Members may provide that the judicial authorities shall have the authority, unless this would be out of proportion to the seriousness of the infringement, to order the infringer to inform the right holder of the identity of third persons involved in the production and distribution of the infringing goods or services and of their channels of distribution.

Article 48. Indemnification of the Defendant

1. The judicial authorities shall have the authority to order a party at whose request measures were taken and who has abused enforcement procedures to provide to a party wrongfully enjoined or restrained adequate compensation for the injury suffered because of such abuse. The judicial authorities shall also have the authority to order the applicant to pay the defendant expenses, which may include appropriate attorney’s fees.

2. In respect of the administration of any law pertaining to the protection or enforcement of intellectual property rights, Members shall only exempt both public authorities and officials from liability to appropriate remedial measures where actions are taken or intended in good faith in the course of the administration of that law.

Article 49. Administrative Procedures

To the extent that any civil remedy can be ordered as a result of administrative procedures on the merits of a case, such procedures shall conform to principles equivalent in substance to those set forth in this Section.

Section 3: Provisional Measures

Article 50

1. The judicial authorities shall have the authority to order prompt and effective provisional measures:
(a) to prevent an infringement of any intellectual property right from occurring, and in particular to prevent the entry into the channels of commerce in their jurisdiction of goods, including imported goods immediately after customs clearance;
(b) to preserve relevant evidence in regard to the alleged infringement.

2. The judicial authorities shall have the authority to adopt provisional measures inaudita altera parte where appropriate, in particular where any delay is likely to cause irreparable harm to the right holder, or where there is a demonstrable risk of evidence being destroyed.

3. The judicial authorities shall have the authority to require the applicant to provide any reasonably available evidence in order to satisfy themselves with a sufficient degree of certainty that the applicant is the right holder and that the applicant’s right is being infringed or that such infringement is imminent, and to order the applicant to provide a security or equivalent assurance sufficient to protect the defendant and to prevent abuse.

4. Where provisional measures have been adopted inaudita altera parte, the parties affected shall be given notice, without delay after the execution of the measures at the latest. A review, including a right to be heard, shall take place upon request of the defendant with a view to deciding, within a reasonable period after the notification of the measures, whether these measures shall be modified, revoked or confirmed.

5. The applicant may be required to supply other information necessary for the identification of the goods concerned by the authority that will execute the provisional measures.

6. Without prejudice to paragraph 4, provisional measures taken on the basis of paragraphs 1 and 2 shall, upon request by the defendant, be revoked or otherwise cease to have effect, if proceedings leading to a decision on the merits of the case are not initiated within a reasonable period, to be determined by the judicial authority ordering the measures where a Member’s law so permits or, in the absence of such a determination, not to exceed 20 working days or 31 calendar days, whichever is the longer.

7. Where the provisional measures are revoked or where they lapse due to any act or omission by the applicant, or where it is subsequently found that there has been no infringement or threat of infringement of an intellectual property right, the judicial authorities shall have the authority to order the applicant, upon request of the defendant, to provide the defendant appropriate compensation for any injury caused by these measures.

8. To the extent that any provisional measure can be ordered as a result of administrative procedures, such procedures shall conform to principles equivalent in substance to those set forth in this Section.

Section 4: Special Requirements Related to Border Measures12

Article 51. Suspension of Release by Customs Authorities

Members shall, in conformity with the provisions set out below, adopt procedures13 to enable a right holder, who has valid grounds for suspecting that the importation of counterfeit trademark or pirated copyright goods14 may take place, to lodge an application in writing with competent authorities, administrative or judicial, for the suspension by the customs authorities of the release into free circulation of such goods. Members may enable such an application to be made in respect of goods which involve other infringements of intellectual property rights, provided that the requirements of this Section are met. Members may also provide for corresponding procedures concerning the suspension by the customs authorities of the release of infringing goods destined for exportation from their territories.

Article 52. Application

Any right holder initiating the procedures under Article 51 shall be required to provide adequate evidence to satisfy the competent authorities that, under the laws of the country of importation, there is prima facie an infringement of the right holder’s intellectual property right and to supply a sufficiently detailed description of the goods to make them readily recognizable by the customs authorities. The competent authorities shall inform the applicant within a reasonable period whether they have accepted the application and, where determined by the competent authorities, the period for which the customs authorities will take action.

Article 53. Security or Equivalent Assurance

1. The competent authorities shall have the authority to require an applicant to provide a security or equivalent assurance sufficient to protect the defendant and the competent authorities and to prevent abuse. Such security or equivalent assurance shall not unreasonably deter recourse to these procedures.

2. Where pursuant to an application under this Section the release of goods involving industrial designs, patents, layout-designs or undisclosed information into free circulation has been suspended by customs authorities on the basis of a decision other than by a judicial or other independent authority, and the period provided for in Article 55 has expired without the granting of provisional relief by the duly empowered authority, and provided that all other conditions for importation have been complied with, the owner, importer, or consignee of such goods shall be entitled to their release on the posting of a security in an amount sufficient to protect the right holder for any infringement. Payment of such security shall not prejudice any other remedy available to the right holder, it being understood that the security shall be released if the right holder fails to pursue the right of action within a reasonable period of time.

Article 54. Notice of Suspension

The importer and the applicant shall be promptly notified of the suspension of the release of goods according to Article 51.

Article 55. Duration of Suspension

If, within a period not exceeding 10 working days after the applicant has been served notice of the suspension, the customs authorities have not been informed that proceedings leading to a decision on the merits of the case have been initiated by a party other than the defendant, or that the duly empowered authority has taken provisional measures prolonging the suspension of the release of the goods, the goods shall be released, provided that all other conditions for importation or exportation have been complied with: in appropriate cases, this time-limit may be extended by another 10 working days. If proceedings leading to a decision on the merits of the case have been initiated, a review, including a right to be heard, shall take place upon request of the defendant with a view to deciding, within a reasonable period, whether these measures shall be modified, revoked or confirmed. Notwithstanding the above, where the suspension of the release of goods is carried out or continued in accordance with a provisional judicial measure, the provisions of paragraph 6 of Article 50 shall apply.

Article 56. Indemnification of the Importer and of the Owner of the Goods

Relevant authorities shall have the authority to order the applicant to pay the importer, the consignee and the owner of the goods appropriate compensation for any injury caused to them through the wrongful detention of goods or through the detention of goods released pursuant to Article 55.

Article 57. Right of Inspection and Information

Without prejudice to the protection of confidential information, Members shall provide the competent authorities the authority to give the right holder sufficient opportunity to have any goods detained by the customs authorities inspected in order to substantiate the right holder’s claims. The competent authorities shall also have authority to give the importer an equivalent opportunity to have any such goods inspected. Where a positive determination has been made on the merits of a case, Members may provide the competent authorities the authority to inform the right holder of the names and addresses of the consignor, the importer and the consignee and of the quantity of the goods in question.

Article 58. Ex Officio Action

Where Members require competent authorities to act upon their own initiative and to suspend the release of goods in respect of which they have acquired prima facie evidence that an intellectual property right is being infringed:
(a) the competent authorities may at any time seek from the right holder any information that may assist them to exercise these powers;
(b) the importer and the right holder shall be promptly notified of the suspension. Where the importer has lodged an appeal against the suspension with the competent authorities, the suspension shall be subject to the conditions, mutatis mutandis, set out at Article 55;
(c) Members shall only exempt both public authorities and officials from liability to appropriate remedial measures where actions are taken or intended in good faith.

Article 59. Remedies

Without prejudice to other rights of action open to the right holder and subject to the right of the defendant to seek review by a judicial authority, competent authorities shall have the authority to order the destruction or disposal of infringing goods in accordance with the principles set out in Article 46. In regard to counterfeit trademark goods, the authorities shall not allow the re-exportation of the infringing goods in an unaltered state or subject them to a different customs procedure, other than in exceptional circumstances.

Article 60. De Minimis Imports

Members may exclude from the application of the above provisions small quantities of goods of a non-commercial nature contained in travellers’ personal luggage or sent in small consignments.

Section 5: Criminal Procedures

Article 61

Members shall provide for criminal procedures and penalties to be applied at least in cases of wilful trademark counterfeiting or copyright piracy on a commercial scale. Remedies available shall include imprisonment and/or monetary fines sufficient to provide a deterrent, consistently with the level of penalties applied for crimes of a corresponding gravity. In appropriate cases, remedies available shall also include the seizure, forfeiture and destruction of the infringing goods and of any materials and implements the predominant use of which has been in the commission of the offence. Members may provide for criminal procedures and penalties to be applied in other cases of infringement of intellectual property rights, in particular where they are committed wilfully and on a commercial scale.

 

Part IV
ACQUISITION AND MAINTENANCE OF INTELLECTUAL PROPERTY RIGHTS
AND RELATED INTER PARTES PROCEDURES

Article 62

1. Members may require, as a condition of the acquisition or maintenance of the intellectual property rights provided for under Sections 2 through 6 of Part II, compliance with reasonable procedures and formalities. Such procedures and formalities shall be consistent with the provisions of this Agreement.

2. Where the acquisition of an intellectual property right is subject to the right being granted or registered, Members shall ensure that the procedures for grant or registration, subject to compliance with the substantive conditions for acquisition of the right, permit the granting or registration of the right within a reasonable period of time so as to avoid unwarranted curtailment of the period of protection.

3. Article 4 of the Paris Convention (1967) shall apply mutatis mutandis to service marks.

4. Procedures concerning the acquisition or maintenance of intellectual property rights and, where a Member’s law provides for such procedures, administrative revocation and inter partes procedures such as opposition, revocation and cancellation, shall be governed by the general principles set out in paragraphs 2 and 3 of Article 41.

5. Final administrative decisions in any of the procedures referred to under paragraph 4 shall be subject to review by a judicial or quasi-judicial authority. However, there shall be no obligation to provide an opportunity for such review of decisions in cases of unsuccessful opposition or administrative revocation, provided that the grounds for such procedures can be the subject of invalidation procedures.

 

Part V
DISPUTE PREVENTION AND SETTLEMENT

Article 63. Transparency

1. Laws and regulations, and final judicial decisions and administrative rulings of general application, made effective by a Member pertaining to the subject matter of this Agreement (the availability, scope, acquisition, enforcement and prevention of the abuse of intellectual property rights) shall be published, or where such publication is not practicable made publicly available, in a national language, in such a manner as to enable governments and right holders to become acquainted with them. Agreements concerning the subject matter of this Agreement which are in force between the government or a governmental agency of a Member and the government or a governmental agency of another Member shall also be published.

2. Members shall notify the laws and regulations referred to in paragraph 1 to the Council for TRIPS in order to assist that Council in its review of the operation of this Agreement. The Council shall attempt to minimize the burden on Members in carrying out this obligation and may decide to waive the obligation to notify such laws and regulations directly to the Council if consultations with WIPO on the establishment of a common register containing these laws and regulations are successful. The Council shall also consider in this connection any action required regarding notifications pursuant to the obligations under this Agreement stemming from the provisions of Article 6ter of the Paris Convention (1967).

3. Each Member shall be prepared to supply, in response to a written request from another Member, information of the sort referred to in paragraph 1. A Member, having reason to believe that a specific judicial decision or administrative ruling or bilateral agreement in the area of intellectual property rights affects its rights under this Agreement, may also request in writing to be given access to or be informed in sufficient detail of such specific judicial decisions or administrative rulings or bilateral agreements.

4. Nothing in paragraphs 1, 2 and 3 shall require Members to disclose confidential information which would impede law enforcement or otherwise be contrary to the public interest or would prejudice the legitimate commercial interests of particular enterprises, public or private.

Article 64. Dispute Settlement

1. The provisions of Articles XXII and XXIII of GATT 1994 as elaborated and applied by the Dispute Settlement Understanding shall apply to consultations and the settlement of disputes under this Agreement except as otherwise specifically provided herein.

2. Subparagraphs 1(b) and 1(c) of Article XXIII of GATT 1994 shall not apply to the settlement of disputes under this Agreement for a period of five years from the date of entry into force of the WTO Agreement.

3. During the time period referred to in paragraph 2, the Council for TRIPS shall examine the scope and modalities for complaints of the type provided for under subparagraphs 1(b) and 1(c) of Article XXIII of GATT 1994 made pursuant to this Agreement, and submit its recommendations to the Ministerial Conference for approval. Any decision of the Ministerial Conference to approve such recommendations or to extend the period in paragraph 2 shall be made only by consensus, and approved recommendations shall be effective for all Members without further formal acceptance process.

 

Part VI
TRANSITIONAL ARRANGEMENTS

Article 65. Transitional Arrangements

1. Subject to the provisions of paragraphs 2, 3 and 4, no Member shall be obliged to apply the provisions of this Agreement before the expiry of a general period of one year following the date of entry into force of the WTO Agreement.

2. A developing country Member is entitled to delay for a further period of four years the date of application, as defined in paragraph 1, of the provisions of this Agreement other than Articles 3, 4 and 5.

3. Any other Member which is in the process of transformation from a centrally-planned into a market, free-enterprise economy and which is undertaking structural reform of its intellectual property system and facing special problems in the preparation and implementation of intellectual property laws and regulations, may also benefit from a period of delay as foreseen in paragraph 2.

4. To the extent that a developing country Member is obliged by this Agreement to extend product patent protection to areas of technology not so protectable in its territory on the general date of application of this Agreement for that Member, as defined in paragraph 2, it may delay the application of the provisions on product patents of Section 5 of Part II to such areas of technology for an additional period of five years.

5. A Member availing itself of a transitional period under paragraphs 1, 2, 3 or 4 shall ensure that any changes in its laws, regulations and practice made during that period do not result in a lesser degree of consistency with the provisions of this Agreement.

Article 66. Least-Developed Country Members

1. In view of the special needs and requirements of least-developed country Members, their economic, financial and administrative constraints, and their need for flexibility to create a viable technological base, such Members shall not be required to apply the provisions of this Agreement, other than Articles 3, 4 and 5, for a period of 10 years from the date of application as defined under paragraph 1 of Article 65. The Council for TRIPS shall, upon duly motivated request by a least-developed country Member, accord extensions of this period.

2. Developed country Members shall provide incentives to enterprises and institutions in their territories for the purpose of promoting and encouraging technology transfer to least-developed country Members in order to enable them to create a sound and viable technological base.

Article 67. Technical Cooperation

In order to facilitate the implementation of this Agreement, developed country Members shall provide, on request and on mutually agreed terms and conditions, technical and financial cooperation in favour of developing and least-developed country Members. Such cooperation shall include assistance in the preparation of laws and regulations on the protection and enforcement of intellectual property rights as well as on the prevention of their abuse, and shall include support regarding the establishment or reinforcement of domestic offices and agencies relevant to these matters, including the training of personnel.

 

Part VII
INSTITUTIONAL ARRANGEMENTS: FINAL PROVISIONS

Article 68. Council for Trade-Related Aspects of Intellectual Property Rights

The Council for TRIPS shall monitor the operation of this Agreement and, in particular, Members’ compliance with their obligations hereunder, and shall afford Members the opportunity of consulting on matters relating to the trade-related aspects of intellectual property rights. It shall carry out such other responsibilities as assigned to it by the Members, and it shall, in particular, provide any assistance requested by them in the context of dispute settlement procedures. In carrying out its functions, the Council for TRIPS may consult with and seek information from any source it deems appropriate. In consultation with WIPO, the Council shall seek to establish, within one year of its first meeting, appropriate arrangements for cooperation with bodies of that Organization.

Article 69. International Cooperation

Members agree to cooperate with each other with a view to eliminating international trade in goods infringing intellectual property rights. For this purpose, they shall establish and notify contact points in their administrations and be ready to exchange information on trade in infringing goods. They shall, in particular, promote the exchange of information and cooperation between customs authorities with regard to trade in counterfeit trademark goods and pirated copyright goods.

Article 70. Protection of Existing Subject Matter

1. This Agreement does not give rise to obligations in respect of acts which occurred before the date of application of the Agreement for the Member in question.

2. Except as otherwise provided for in this Agreement, this Agreement gives rise to obligations in respect of all subject matter existing at the date of application of this Agreement for the Member in question, and which is protected in that Member on the said date, or which meets or comes subsequently to meet the criteria for protection under the terms of this Agreement. In respect of this paragraph and paragraphs 3 and 4, copyright obligations with respect to existing works shall be solely determined under Article 18 of the Berne Convention (1971), and obligations with respect to the rights of producers of phonograms and performers in existing phonograms shall be determined solely under Article 18 of the Berne Convention (1971) as made applicable under paragraph 6 of Article 14 of this Agreement.

3. There shall be no obligation to restore protection to subject matter which on the date of application of this Agreement for the Member in question has fallen into the public domain.

4. In respect of any acts in respect of specific objects embodying protected subject matter which become infringing under the terms of legislation in conformity with this Agreement, and which were commenced, or in respect of which a significant investment was made, before the date of acceptance of the WTO Agreement by that Member, any Member may provide for a limitation of the remedies available to the right holder as to the continued performance of such acts after the date of application of this Agreement for that Member. In such cases the Member shall, however, at least provide for the payment of equitable remuneration.

5. A Member is not obliged to apply the provisions of Article 11 and of paragraph 4 of Article 14 with respect to originals or copies purchased prior to the date of application of this Agreement for that Member.

6. Members shall not be required to apply Article 31, or the requirement in paragraph 1 of Article 27 that patent rights shall be enjoyable without discrimination as to the field of technology, to use without the authorization of the right holder where authorization for such use was granted by the government before the date this Agreement became known.

7. In the case of intellectual property rights for which protection is conditional upon registration, applications for protection which are pending on the date of application of this Agreement for the Member in question shall be permitted to be amended to claim any enhanced protection provided under the provisions of this Agreement. Such amendments shall not include new matter.

8. Where a Member does not make available as of the date of entry into force of the WTO Agreement patent protection for pharmaceutical and agricultural chemical products commensurate with its obligations under Article 27, that Member shall:
(a) notwithstanding the provisions of Part VI, provide as from the date of entry into force of the WTO Agreement a means by which applications for patents for such inventions can be filed;
(b) apply to these applications, as of the date of application of this Agreement, the criteria for patentability as laid down in this Agreement as if those criteria were being applied on the date of filing in that Member or, where priority is available and claimed, the priority date of the application; and
(c) provide patent protection in accordance with this Agreement as from the grant of the patent and for the remainder of the patent term, counted from the filing date in accordance with Article 33 of this Agreement, for those of these applications that meet the criteria for protection referred to in subparagraph (b).

9. Where a product is the subject of a patent application in a Member in accordance with paragraph 8(a), exclusive marketing rights shall be granted, notwithstanding the provisions of Part VI, for a period of five years after obtaining marketing approval in that Member or until a product patent is granted or rejected in that Member, whichever period is shorter, provided that, subsequent to the entry into force of the WTO Agreement, a patent application has been filed and a patent granted for that product in another Member and marketing approval obtained in such other Member.

Article 71. Review and Amendment

1. The Council for TRIPS shall review the implementation of this Agreement after the expiration of the transitional period referred to in paragraph 2 of Article 65. The Council shall, having regard to the experience gained in its implementation, review it two years after that date, and at identical intervals thereafter. The Council may also undertake reviews in the light of any relevant new developments which might warrant modification or amendment of this Agreement.

2. Amendments merely serving the purpose of adjusting to higher levels of protection of intellectual property rights achieved, and in force, in other multilateral agreements and accepted under those agreements by all Members of the WTO may be referred to the Ministerial Conference for action in accordance with paragraph 6 of Article X of the WTO Agreement on the basis of a consensus proposal from the Council for TRIPS.

Article 72. Reservations

Reservations may not be entered in respect of any of the provisions of this Agreement without the consent of the other Members.

Article 73. Security Exceptions

Nothing in this Agreement shall be construed:
(a) to require a Member to furnish any information the disclosure of which it considers contrary to its essential security interests; or

(b) to prevent a Member from taking any action which it considers necessary for the protection of its essential security interests;
(i) relating to fissionable materials or the materials from which they are derived;
(ii) relating to the traffic in arms, ammunition and implements of war and to such traffic in other goods and materials as is carried on directly or indirectly for the purpose of supplying a military establishment;
(iii) taken in time of war or other emergency in international relations; or

(c) to prevent a Member from taking any action in pursuance of its obligations under the United Nations Charter for the maintenance of international peace and security.

___________

1 When “nationals” are referred to in this Agreement, they shall be deemed, in the case of a separate customs territory Member of the WTO, to mean persons, natural or legal, who are domiciled or who have a real and effective industrial or commercial establishment in that customs territory.

2 In this Agreement, “Paris Convention” refers to the Paris Convention for the Protection of Industrial Property: “Paris Convention (1967)” refers to the Stockholm Act of this Convention of 14 July 1967. “Berne Convention” refers to the Berne Convention for the Protection of Literary and Artistic Works: “Berne Convention (1971)” refers to the Paris Act of this Convention of 24 July 1971. “Rome Convention” refers to the International Convention for the Protection of Performers, Producers of Phonograms and Broadcasting Organizations, adopted at Rome on 26 October 1961. “Treaty on Intellectual Property in Respect of Integrated Circuits” (IPIC Treaty) refers to the Treaty on Intellectual Property in Respect of Integrated Circuits, adopted at Washington on 26 May 1989. “WTO Agreement” refers to the Agreement Establishing the WTO.

3 For the purposes of Articles 3 and 4, “protection” shall include matters affecting the availability, acquisition, scope, maintenance and enforcement of intellectual property rights as well as those matters affecting the use of intellectual property rights specifically addressed in this Agreement.

4 Notwithstanding the first sentence of Article 42, Members may, with respect to these obligations, instead provide for enforcement by administrative action.

5 For the purposes of this Article, the terms “inventive step” and “capable of industrial application” may be deemed by a Member to be synonymous with the terms “non-obvious” and “useful” respectively.

6 This right, like all other rights conferred under this Agreement in respect of the use, sale, importation or other distribution of goods, is subject to the provisions of Article 6.

7 “Other use” refers to use other than that allowed under Article 30.

8 It is understood that those Members which do not have a system of original grant may provide that the term of protection shall be computed from the filing date in the system of original grant.

9 The term “right holder” in this Section shall be understood as having the same meaning as the term “holder of the right” in the IPIC Treaty.

10 For the purpose of this provision, “a manner contrary to honest commercial practices” shall mean at least practices such as breach of contract, breach of confidence and inducement to breach, and includes the acquisition of undisclosed information by third parties who knew, or were grossly negligent in failing to know, that such practices were involved in the acquisition.

11 For the purpose of this Part, the term “right holder” includes federations and associations having legal standing to assert such rights.

12 Where a Member has dismantled substantially all controls over movement of goods across its border with another Member with which it forms part of a customs union, it shall not be required to apply the provisions of this Section at that border.

13 It is understood that there shall be no obligation to apply such procedures to imports of goods put on the market in another country by or with the consent of the right holder, or to goods in transit.

14 For the purposes of this Agreement:
     (a) “counterfeit trademark goods” shall mean any goods, including packaging, bearing without authorization a trademark which is identical to the trademark validly registered in respect of such goods, or which cannot be distinguished in its essential aspects from such a trademark, and which thereby infringes the rights of the owner of the trademark in question under the law of the country of importation;
     (b) “pirated copyright goods” shall mean any goods which are copies made without the consent of the right holder or person duly authorized by the right holder in the country of production and which are made directly or indirectly from an article where the making of that copy would have constituted an infringement of a copyright or a related right under the law of the country of importation.