Teksti suurus:

Üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe (GATT 1947)

Väljaandja:Riigikogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Avaldamismärge:RT II 1999, 22, 123

Üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe (GATT 1947)

Protokoll Eesti ühinemise kohta Maailma Kaubandusorganisatsiooni Asutamislepinguga (Marrakeši lepinguga)

Käesolev lisa sisaldab üldise kokkuleppe täieliku teksti koos kõigi parandustega, mis hakkasid kehtima alates kokkuleppe jõustumisest. Lugeja mugavuse huvides on tärniga märgitud tekstiosad, mida tuleks lugeda koos kokkuleppe I lisa märkuste ja lisasätetega.

ÜLDINE TOLLI- JA KAUBANDUSKOKKULEPE

Ameerika Ühendriikide, Austraalia Ühenduse, Belgia Kuningriigi, Birma, Brasiilia Ühendriikide, Hiina Vabariigi, Hollandi Kuningriigi, India, Kanada, Kuuba Vabariigi, Liibanoni, Luksemburgi Suurhertsogiriigi, Lõuna-Aafrika Liidu, Lõuna-Rodeesia, Norra Kuningriigi, Pakistani, Prantsuse Vabariigi, Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi, Süüria, Tseiloni, Tšehhoslovakkia Vabariigi, Tšiili Vabariigi ja Uus-Meremaa valitsus,

tõdedes, et nende suhetes kaubanduslike ja majanduslike püüete alal tuleks silmas pidada elatustaseme tõstmist, täieliku tööhõive ning suure ja kindlalt kasvava reaaltulu ja tegeliku nõudluse mahu tagamist, maailma ressursside täieliku kasutamise edendamist ning kaupade tootmise ja vahetamise laiendamist,

soovides anda oma panuse nende eesmärkide saavutamisse ja sõlmides selleks vastastikusi ja vastastikku kasulikke kokkuleppeid, mis on suunatud tollitariifide ja muude kaubandustõkete olulisele vähendamisele ning diskrimineeriva kohtlemise kõrvaldamisele rahvusvahelises kaubanduses,

on oma esindajate kaudu kokku leppinud järgmises.

I jagu

I artikkel. Üldine enamsoodustusrežiim

1. Tollimaksude ja muude maksete suhtes, mis on kehtestatud impordi või ekspordi suhtes või seoses impordi või ekspordiga või mis on kehtestatud rahvusvahelistele makseülekannetele impordi või ekspordi eest, selliste tollimaksude ja maksetega maksustamise meetodi suhtes, kõigi reeglite ja formaalsuste suhtes, mis on seotud impordi või ekspordiga, ja kõigi küsimuste suhtes, millele on viidatud III artikli lõigetes 2 ja 4,* tuleb mis tahes soodustus, privileeg või immuniteet, mille lepinguosaline on taganud teiselt maalt pärinevale või teisele maale suunatud tootele, tagada viivitamata ja tingimusteta samasugusele tootele, mis pärineb mis tahes teise lepinguosalise territooriumilt või on suunatud mis tahes teise lepinguosalise territooriumile.

2. Käesoleva artikli lõike 1 sätted ei nõua, et kõrvaldataks soodustused impordimaksude ja/või muude maksete suhtes, mis ei ületa käesoleva artikli lõikes 4 sätestatud taset ning vastavad järgmisele kirjeldusele:
a) soodustused, mis kehtivad eranditult kahe või enama lisas A nimetatud territooriumi vahel vastavalt sealsamas sätestatud tingimustele;
b) soodustused, mis kehtivad eranditult kahe või enama territooriumi vahel, mis 1. juulil 1939 olid ühendatud ühise suveräänsuse, protektsioonisuhete või süseräänivõimu alusel ja mida on nimetatud lisades B, C ja D, vastavalt sealsamas sätestatud tingimustele;
c) soodustused, mis kehtivad eranditult Ameerika Ühendriikide ja Kuuba Vabariigi vahel;
d) soodustused, mis kehtivad eranditult lisades E ja F nimetatud naabermaade vahel.

3. Lõike 1 sätted ei kehti Osmanite riigi osaks olnud ja sellest 24. juulil 1923 eraldatud riikide vaheliste soodustuste suhtes, tingimusel et need soodustused on heaks kiidetud XXV artikli lõike 51 alusel, mida selles suhtes rakendatakse XXIX artikli lõiget 1 silmas pidades.

4. Soodustusmäär tootele, mille suhtes on käesoleva artikli lõike 2 alusel lubatud soodustus, kuid mis ei ole käesolevale kokkuleppele lisatud asjakohases loendis eraldi sätestatud kui maksimumsoodustusmäär, ei tohi ületada:
a) iga sellises loendis kirjeldatud toote kohta kehtivate tollimaksude ja muude maksete suhtes selles loendis sätestatud enamsoodustus- ja soodusmäära vahet; kui soodusmäära ei ole sätestatud, tuleb käesoleva lõike raames soodusmääraks arvestada 10. aprillil 1947 kehtinud määr ning kui enamsoodustusmäära ei ole sätestatud, ei tohi see määr ületada 10. aprillil 1947 kehtinud enamsoodustus- ja soodusmäära vahet;
b) iga asjakohases loendis kirjeldamata toote kohta kehtivate tollimaksude ja muude maksete suhtes 10. aprillil 1947 kehtinud enamsoodustus- ja soodusmäära vahet.

Lisas G nimetatud lepinguosaliste puhul tuleb käesoleva lõike punktides a ja b viidatud 10. aprill 1947 asendada selles lisas sätestatud vastavate kuupäevadega.

II artikkel. Kontsessioonide loendid

1. a) Iga lepinguosaline peab teiste lepinguosaliste kaubanduse suhtes rakendama vähemalt sama soodsat režiimi, kui on sätestatud käesolevale kokkuleppele lisatud asjakohase loendi vastavas jaos.

b) Lepinguosalisega seotud loendi I jaos kirjeldatud tooted, mis on valmistatud teiste lepinguosaliste territooriumil, tuleb importimisel territooriumile, millega see loend on seotud, vastavalt selles loendis sätestatud tingimustele või eriklauslitele vabastada harilikest tollimaksudest, mis ületavad sealsamas sätestatuid. Samuti vabastatakse sellised tooted muudest impordi suhtes või seoses impordiga kehtestatud tollimaksudest ja/või muudest maksetest, mis ületavad käesoleva kokkuleppe kuupäevaks kehtestatud tollimakse ja/või muid makseid, või tollimakse ja/või muid makseid, mille järgnevat kehtestamist otseselt ja kohustuslikult nõutakse importijaterritooriumil sel kuupäeval kehtivates õigusaktides.

c) Lepinguosalisega seotud loendi II jaos kirjeldatud tooted, mis on valmistatud territooriumil, millel on I artikli alusel õigus soodusrežiimile importimisel territooriumile, millega see loend on seotud, tuleb vabastada importimisel sellisele territooriumile vastavalt selles loendis sätestatud tingimustele või eriklauslitele harilikest tollimaksudest, mis ületavad selle loendi II jaos sätestatud tollimakse. Samuti tuleb sellised tooted vabastada kõigist teistest impordi suhtes või seoses impordiga kehtestatud tollimaksudest ja muudest maksetest, mis ületavad käesoleva kokkuleppe kuupäevaks kehtestatud tollimakse ja/või muid makseid või tollimakse ja/või muid makseid, mille järgnevat kehtestamist otseselt ja kohustuslikult nõutakse importijaterritooriumil sel kuupäeval kehtivates õigusaktides. Miski käesolevas artiklis ei keela lepinguosalisel säilitada oma käesoleva kokkuleppe kuupäeval olemas olevaid nõudeid soodustollimäärade alusel imporditavate toodete suhtes.

2. Miski käesolevas artiklis ei keela lepinguosalisel millal tahes ja mis tahes toote importimisel kehtestada:
a) makset, mis on võrdväärne riigisisese maksuga, mis on kooskõlas III artikli* lõike 2 sätetega kehtestatud samasuguse omamaise toote suhtes või kaubaartikli suhtes, millest imporditud toode on osaliselt või täielikult valmistatud või toodetud;
b) kooskõlas VI artikli sätetega kohaldatavat dumpinguvastast või tasakaalustavat tollimaksu;*
c) osutatud teenuste maksumusega samaulatuslikke tasusid ja/või muid makseid.

3. Ükski lepinguosaline ei tohi muuta tolliväärtuse määramise või valuuta konverteerimise viisi nii, et see kahjustaks käesolevale kokkuleppele lisatud asjakohases loendis sätestatud mis tahes kontsessiooni väärtust.

4. Kui mõni lepinguosaline vormiliselt või tegelikult kehtestab, säilitab või lubab käesolevale kokkuleppele lisatud asjakohases loendis viidatud toote impordimonopoli, ei tohi see monopol keskmiselt toimida üle selles loendis sätestatud kaitsetaseme, kui selles loendis ei ole sätestatud teisiti või kui kontsessiooni suhtes algselt läbi rääkinud pooled ei ole omavahel teisiti kokku leppinud. Käesoleva lõike sätted ei piira kokkuleppe teistes sätetes lubatud omamaiste tootjate abistamise mis tahes vormi kasutamist.*

5. Kui mõni lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole mis tahes toote suhtes rakendanud režiimi, mida esimese lepinguosalise arvates on käesolevale kokkuleppele lisatud asjakohases loendis sätestatud kontsessiooniga silmas peetud, juhib ta sellele otseselt teise lepinguosalise tähelepanu. Kui viimane nõustub, et silmaspeetav režiim on see, mille kohta esimene lepinguosaline esitas pretensiooni, kuid teatab, et sellist režiimi ei saa tagada, sest vastavalt kohtu või muu asjaomase organi otsusele ei saa kõnealuse toote suhtes käesolevas kokkuleppes silmas peetud režiimi selle lepinguosalise tolliseaduste alusel lubada, alustavad kõnealused kaks lepinguosalist koos iga teise oluliselt huvitatud lepinguosalisega viivitamata edasisi läbirääkimisi küsimuse kompenseeriva täpsustamise eesmärgil.

6. a) Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) liikmetest lepinguosalistega seotud loendites sisalduvad konkreetsed tollimaksud ja muud maksed ning konkreetsete tollimaksude ja muude maksete soodustusmäärad, mida sellised lepinguosalised säilitavad, väljendatakse asjakohases valuutas nimiväärtusega, mida fond käesoleva kokkuleppe kuupäeval aktsepteerib või ajutiselt tunnustab. Kui seda nimiväärtust kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirjaga rohkem kui 20% võrra vähendatakse, võidakse vähendamist arvesse võttes korrigeerida ka selliseid tollimakse ja muid makseid ning soodustusmäärasid, tingimusel et LEPINGUOSALISED (s.t vastavalt XXV artiklis sätestatule kollektiivselt tegutsevad lepinguosalised) on ühel nõul, et need korrigeerimised ei kahjusta asjakohases loendis või mujal käesolevas kokkuleppes sätestatud kontsessioonide väärtusi, kusjuures võetakse arvesse kõiki tegureid, mis võivad mõjutada selliste korrigeerimiste vajalikkust või pakilisust.

b) Samasugused sätted kehtivad iga lepinguosalise kohta, kes ei ole fondi liige, alates kuupäevast, mil see lepinguosaline saab fondi liikmeks või sõlmib vastavalt XV artiklile spetsiaalse valuutakokkuleppe.

7. Käesolevale kokkuleppele lisatud loendid on selle kokkuleppe I jao lahutamatu osa.

II jagu

III artikkel*. Riigisisese maksustamise ja reguleerimise võrdne kohtlemine

1. Lepinguosalised tõdevad, et riigisiseseid makse ja muid riigisiseseid makseid ning seadusi, eeskirju ja nõudeid, mis mõjutavad toodete riigisisest müüki, müügiks pakkumist, ostmist, vedu, turustamist või kasutamist, ning riigisiseseid kvantitatiivseid eeskirju, milles nõutakse toodete segamist, töötlemist või kasutamist piiritletud kogustes või suhetes, ei tohiks rakendada imporditud või omamaiste toodete suhtes eesmärgiga pakkuda kaitset omamaisele toodangule.*

2. Lepinguosalise territooriumile imporditud mis tahes teise lepinguosalise territooriumi toodete suhtes ei kehti otseselt ega kaudselt ükski riigisisene maks ega muu riigisisene makse, mis ületab samasuguste omamaiste toodete suhtes otseselt või kaudselt rakendatavaid makse ja makseid. Veel enam, ükski lepinguosaline ei tohi imporditud või omamaiste toodete suhtes muul viisil rakendada riigisiseseid makse ega muid riigisiseseid makseid lõikes 1 sätestatud põhimõtete vastaselt.*

3. Olemasoleva riigisisese maksu suhtes, mis on vastuolus lõike 2 sätetega, kuid mis on eraldi lubatud 10. aprillil 1947 jõus olevas kaubanduslepingus, milles seotakse maksustatavalt tootelt võetav imporditollimaks suurenemise vastu, võib maksu kehtestav lepinguosaline lõike 2 sätete rakendamise selle maksu suhtes edasi lükata, kuni ta saab vabaneda sellise kaubanduslepingu järgsetest kohustustest selleks, et lubada sellise tollimaksu suurendamist määral, mida on vaja korvamaks kõnealuses maksus sisalduva kaitseelemendi kõrvaldamist.

4. Mis tahes lepinguosalise territooriumi toodete suhtes, mis on imporditud mis tahes teise lepinguosalise territooriumile, rakendatakse vähemalt sama soodsat režiimi kui see, mida kohaldatakse omamaist päritolu samasugustele toodetele nende riigisisest müüki, müügiks pakkumist, vedu, turustamist või kasutamist mõjutavate kõigi seaduste, eeskirjade ja nõuete suhtes. Käesoleva lõike sätted ei takista kohaldamast diferentseeritud riigisiseseid veokulusid, mis põhinevad eranditult veovahendite majanduslikul toimimisel ja mitte toote riiklikul päritolul.

5. Ükski lepinguosaline ei tohi kehtestada ega säilitada ühtegi riigisisest kvantitatiivset eeskirja, mis puudutab toodete segamist, töötlemist või kasutamist piiritletud kogustes või suhetes ja milles otseselt või kaudselt nõutakse, et asjakohase eeskirjaga reguleeritava mis tahes toote piiritletud kogus või proportsionaalne osa peab pärinema omamaistest allikatest. Veel enam, ükski lepinguosaline ei tohi muul viisil rakendada riigisiseseid kvantitatiivseid eeskirju lõikes 1 sätestatud põhimõtete vastaselt.*

6. Lõike 5 sätted ei kehti ühegi riigisisese kvantitatiivse eeskirja kohta, mis oli lepinguosalise territooriumil jõus kas 1. juulil 1939, 10. aprillil 1947 või 24. märtsil 1948, millise valiku teeb lepinguosaline; tingimusel et ühtki sellist eeskirja, mis on vastuolus lõike 5 sätetega, ei muudeta impordi kahjustamise eesmärgil ja et läbirääkimistel käsitletakse seda tollimaksuna.

7. Ühtegi kvantitatiivset eeskirja, mis puudutab toodete segamist, töötlemist või kasutamist piiritletud kogustes või suhetes, ei tohi rakendada jaotamaks mis tahes sellist kogust või proportsionaalset osa välisallikate vahel.

8. a) Käesoleva artikli sätted ei kehti seaduste, eeskirjade või nõuete kohta, millega reguleeritakse valitsusasutuste poolt riiklikul otstarbel toodete ostmist, mille eesmärk ei ole kaubanduslik edasimüük ega kasutamine toodete valmistamisel kaubanduslikuks müügiks.

b) Käesoleva artikli sätted ei takista subsiidiumide maksmist eranditult omamaistele tootjatele, kaasa arvatud kooskõlas käesoleva artikli sätetega rakendatud riigisiseste maksude või maksete laekumisest tehtavad väljamaksed omamaistele tootjatele ning subsiidiumid, mis tekitatakse omamaiste toodete riikliku ostmisega.

9. Lepinguosalised tõdevad, et riigisisesed maksimumhindade kontrollimise meetmed võivad, isegi kui need on kooskõlas käesoleva artikli ülejäänud sätetega, kahjustada importtooteid tarnivate lepinguosaliste huve. Sellele vastavalt peavad selliseid meetmeid rakendavad lepinguosalised arvesse võtma eksportivate lepinguosaliste huve, pidades silmas sellise kahjustava mõju vältimist nii suures ulatuses, kui see on teostatav.

10. Käesoleva artikli sätted ei keela ühelgi lepinguosalisel kehtestada või säilitada riigisiseseid kvantitatiivseid eeskirju, mis on seotud säritatud kinofilmidega ja vastavad IV artikli nõuetele.

IV artikkel. Kinofilmidega seotud erisätted

Kui lepinguosaline kehtestab säritatud kinofilmidega seotud riigisiseseid kvantitatiivseid eeskirju või säilitab neid, peavad sellised eeskirjad olema järgmistele tingimustele vastava linastuskvoodi vormis:
a) linastuskvoodi alusel võidakse nõuda omamaist päritolu kinofilmide demonstreerimist teatava miinimumosa ulatuses kogu tegelikust linastusajast, mida kasutatakse piiritletud, vähemalt ühe aasta pikkuse perioodi vältel kõigi mis tahes päritolu filmide ärilisel eesmärgil demonstreerimiseks, ning linastuskvoot arvutatakse linastusaja põhjal kino kohta üheks aastaks või sellega samaväärsel viisil;
b) linastusaega, sealhulgas omamaist päritolu filmide jaoks määratud linastusajast haldusmeetmetega vabastatud aega, välja arvatud linastuskvoodi alusel omamaist päritolu filmide jaoks ette nähtud linastusaeg, ei tohi tarneallikate vahel vormiliselt ega tegelikult jaotada;
c) hoolimata käesoleva artikli punkti b sätetest võib iga lepinguosaline säilitada käesoleva artikli punkti a nõuetele vastavaid linastuskvoote, millega nähakse ette miinimumosa linastusajast piiritletud päritolu, muude kui kvooti kehtestavalt lepinguosaliselt maalt pärinevate filmide jaoks, tingimusel et ühtegi sellist linastusaja miinimumosa ei suurendata üle 10. aprillil 1947 kehtinud taseme;
d) linastuskvoote piiratakse, vabastatakse või kõrvaldatakse vastavalt läbirääkimiste tulemustele.

V artikkel. Transiidivabadus

1. Kaupu (sealhulgas pagasit), samuti laevu ja teisi veovahendeid peetakse lepinguosalise territooriumil transiidis olevaiks, kui sellise territooriumi ületamine, kas kauba ümberlaadimise, ladustamise, ümberjaotamise või veoliigi muutmisega või ilma, on üksnes osa kogu reisist, mis algab ja lõpeb väljaspool selle lepinguosalise tollipiire, kelle territooriumi selline liiklus läbib. Seda laadi liiklust nimetatakse käesolevas artiklis «transiitliikluseks».

2. Transiidivabadus peab ulatuma läbi iga lepinguosalise territooriumi mööda teid, mis on kõige mugavamad rahvusvahelise transiidi ja transiitliikluse jaoks teiste lepinguosaliste territooriumilt või territooriumile. Laevade lipu, lähtekoha, väljasõidu-, sissesõidu-, lahkumis- või sihtpunkti või kaupade, laevade ja muude veovahendite kuuluvusega seotud mis tahes asjaolude alusel ei tohi teha ühtegi eristust.

3. Iga lepinguosaline võib nõuda, et transiitliikluseks läbi tema territooriumi sisenetaks õigest tollipunktist, kuid ei tohi sellise teiste lepinguosaliste territooriumilt saabuva või teiste lepinguosaliste territooriumile suunduva liikluse suhtes rakendada ühtegi tarbetut viivitust või piirangut, välja arvatud kohaldatavate tolliseaduste ja -eeskirjade mittetäitmise korral, ning see liiklus peab olema vabastatud kõigist tollimaksudest ja kõigist transiidimaksudest või muudest transiidimaksetest, välja arvatud veomaksud või muud maksed, mis vastavad läbiveoga kaasnenud halduskuludele või osutatud teenuste maksumusele.

4. Kõik lepinguosaliste kehtestatud koormised ja eeskirjad transiitliikluse kohta teiste lepinguosaliste territooriumilt või territooriumile peavad olema liiklusolusid silmas pidades põhjendatud.

5. Kõigi transiidiga seotud maksete, eeskirjade ja formaalsuste suhtes rakendab iga lepinguosaline transiitliiklusele teiste lepinguosaliste territooriumilt või territooriumile režiimi, mis on vähemalt sama soodne kui režiim, mida rakendatakse transiitliikluse suhtes mis tahes kolmandale maale või mis tahes kolmandalt maalt.*

6. Iga lepinguosaline rakendab kaupade suhtes, mis on olnud transiidis läbi mis tahes teise lepinguosalise territooriumi, režiimi, mis on vähemalt sama soodne kui režiim, mida oleks rakendatud selliste toodete suhtes, kui need poleks liikunud lähtekohast sihtkohta läbi kõnealuse teise lepinguosalise territooriumi. Igal lepinguosalisel on siiski lubatud säilitada otsesaatmise kohta käesoleva kokkuleppe kuupäeval kehtinud nõuded kaupade suhtes, mille puhul selline otsesaatmine on vajalik tingimus nende kaupade sisenemiseks soodustollimäärade alusel või on seotud kõnealuse lepinguosalise poolt ette nähtud tolliväärtuse määramise viisiga.

7. Käesoleva artikli sätted ei kehti transiidis oleva lennuki kohta, kuid kehtivad kaupade (sealhulgas pagasi) õhutransiidi kohta.

VI artikkel. Dumpinguvastased ja tasakaalustusmaksud

1. Lepinguosalised tõdevad, et dumping, mille puhul ühe riigi toodetega alustatakse kauplemist teise riigi kaubanduses nende toodete harilikust väärtusest odavamalt, tuleb hukka mõista juhul, kui see põhjustab või ähvardab põhjustada olulist kahju lepinguosalise territooriumil kinnistunud tootmisharule või oluliselt pidurdab omamaise tootmisharu rajamist. Käesoleva artikli tähenduses alustatakse toodetega kauplemist importijamaa kaubanduses harilikust väärtusest odavamalt, kui ühest riigist teise eksporditud toote hind:
a) on madalam eksportivas riigis tarbimiseks mõeldud samasuguse toote võrreldavast hinnast tavapärases kaubandustegevuses või
b) sellise riigisisese hinna puudumisel on madalam kui
i) mis tahes kolmandasse riiki eksporditava samasuguse toote kõrgeim võrreldav hind tavapärases kaubandustegevuses või
ii) toote omahind päritolumaal, millele arvestatakse juurde põhjendatud lisa müügikulude ja kasumi eest.

Igal üksikjuhul tuleb sobival viisil arvestada müügitingimuste erinevusi, maksustamise erinevusi ja teisi hindade võrreldavust mõjutavaid erinevusi.*

2. Dumpingu neutraliseerimiseks või selle takistamiseks võib lepinguosaline maksustada iga dumpinghinnaga müüdavat toodet dumpinguvastase tollimaksuga, mis summalt ei ole suurem sellise toote dumpingumäärast. Käesolevas artiklis loetakse dumpingumääraks hinnaerinevust, mis määratakse kindlaks vastavalt lõike 1 sätetele.*

3. Ühtegi mis tahes lepinguosalise territooriumi toodet, mida imporditakse teise lepinguosalise territooriumile, ei tohi maksustada tasakaalustava tollimaksuga, mis summalt ületab ekspordipreemiat või subsiidiumi, mis toote päritolu- või eksportijamaal on kas otseselt või kaudselt määratud sellise toote valmistamiseks, tootmiseks või ekspordiks, kaasa arvatud erisubsiidium teatud toote veoks. Terminit «tasakaalustusmaks» tuleb käsitada erilise tollimaksuna, mis kehtestatakse tasakaalustamaks ekspordipreemiaid või subsiidiume, millega toetatakse otseselt või kaudselt mis tahes kauba valmistamist, tootmist või eksporti.

4. Ühtegi mis tahes lepinguosalise territooriumi toodet, mida imporditakse teise lepinguosalise territooriumile, ei maksustata dumpinguvastase või tasakaalustusmaksuga põhjusel, et selline toode on vabastatud tolli- või muudest maksudest, mida rakendatakse samasuguse toote puhul, kui see on mõeldud tarbimiseks päritolu- või eksportijamaal, või selliste tolli- või muude maksude tagastamise tõttu.

5. Ühtegi lepinguosalise territooriumi toodet, mida imporditakse teise lepinguosalise territooriumile, ei maksustata üheaegselt dumpinguvastase ja tasakaalustusmaksuga selleks, et korvata üht ja sama dumpingu või ekspordi subsideerimise juhtu.

6. a) Ükski lepinguosaline ei maksusta dumpinguvastase või tasakaalustusmaksuga teise lepinguosalise territooriumi mis tahes toote importi, kui ta ei tee kindlaks, et vastavalt olukorrale võib dumpingu või subsideerimise mõju põhjustada või ähvardab põhjustada olulist kahju kinnistunud omamaisele tootmisharule või on selline, et oluliselt pidurdab omamaise tootmisharu rajamist.

b) LEPINGUOSALISED võivad peatada käesoleva lõike punkti a nõude kohaldamise selleks, et lubada lepinguosalisel maksustada dumpinguvastase või tasakaalustusmaksuga mis tahes toote importi neutraliseerimaks dumpingut või subsideerimist, mis põhjustab või ähvardab põhjustada olulist kahju tootmisharule teise lepinguosalise territooriumil, kes ekspordib kõnesolevat toodet importiva lepinguosalise territooriumile. LEPINGUOSALISED peatavad käesoleva lõike punkti a nõuete kohaldamise, et lubada tasakaalustusmaksu kehtestamist juhul, kui nad leiavad, et subsiidium põhjustab või ähvardab põhjustada olulist kahju tootmisharule teise lepinguosalise territooriumil, kes ekspordib kõnesolevat toodet importiva lepinguosalise territooriumile.*

c) Teatud erakorraliste asjaolude korral, kui viivitus võib põhjustada raskesti korvatavat kahju, võib lepinguosaline siiski kehtestada tasakaalustusmaksu käesoleva lõike punktis b viidatud eesmärgil ilma LEPINGUOSALISTE eelneva nõusolekuta, tingimusel et sellest sammust teatatakse viivitamata LEPINGUOSALISTELE ning et tasakaalustusmaks tühistatakse kohe, kui LEPINGUOSALISED ei kiida seda heaks.

7. Eeldatakse, et sõltumata ekspordihindade muutumisest, mille tõttu toodet aegajalt müüakse ekspordiks hinnaga, mis on madalam kui võrreldav hind, mida maksavad samasuguse toote eest ostjad omamaisel turul, ei tekita esmatähtsa kauba siseturuhinna stabiliseerimise või sellise kauba omamaiste tootjate tulu stabiliseerimise süsteem sellist olulist kahju, nagu määratletakse lõikes 6, kui kõnesolevast tootest oluliselt huvitatud lepinguosalised omavaheliste konsultatsioonide tulemusena otsustavad, et:
a) selle süsteemi tulemusena on müüdud toodet ekspordiks ka hinnaga, mis on kõrgem kui võrreldav hind, mida maksavad samasuguse toote eest ostjad omamaisel turul, ning
b) et see süsteem toimib kas tootmise tõhusa reguleerimise tõttu või muul põhjusel nii, et ta ei stimuleeri lubamatult eksporti ega kahjusta mõnel muul viisil tõsiselt teiste lepinguosaliste huve.

VII artikkel. Tolliväärtuse määramine

1. Lepinguosalised tunnustavad käesoleva artikli järgmistes lõigetes esitatud tolliväärtuse määramise üldpõhimõtete siduvust ning kohustuvad kehtestama sellised põhimõtted kõikide toodete suhtes, mille puhul rakendatakse tollimakse või teisi makseid* või impordi- ja ekspordipiiranguid, mis põhinevad väärtusel või on mis tahes viisil reguleeritud väärtuse järgi. Lisaks sellele kohustuvad nad teise lepinguosalise nõudmisel vaatama nende põhimõtete valguses läbi oma seaduste või eeskirjade toimimise, mis puudutavad tolliväärtust. LEPINGUOSALISED võivad nõuda lepinguosaliselt aruandeid meetmete kohta, mida nad on võtnud käesoleva artikli sätete järgimiseks.

2. a) Imporditud kauba tolliväärtus peaks põhinema tollimaksustatud imporditud kauba või sellega samasuguse kauba tegelikul väärtusel ja mitte omamaise kauba väärtusel või meelevaldsel või fiktiivsel väärtusel.*

b) «Tegelik väärtus» peaks olema hind, millega importiva riigi õigusaktidega kindlaks määratud ajal ja kohas sellist või samasugust kaupa täieliku konkurentsi tingimustes müüakse või pakutakse müügiks tavapärases kaubandustegevuses. Niivõrd, kuivõrd sellise või samasuguse kauba hind on reguleeritud kogusega teatud tehingus, peaks kaalumisele kuuluv hind olema ühetaoliselt seotud kas 1) võrreldavate kogustega või 2) kogustega, mis on importijatele vähemalt sama soodsad kui kogused, millega suurem osa kaubast müüakse eksportija- ja importijamaade vahelises kaubanduses.*

c) Kui tegelikku väärtust ei ole käesoleva lõike punkti b kohaselt võimalik määrata, peaks tolliväärtus põhinema sellise väärtuse lähimal tuvastataval ekvivalendil.*

3. Ühegi imporditud toote tolliväärtus ei tohiks hõlmata mingit päritolu- või eksportijamaal kohaldatavat riigisisest maksu, millest imporditav toode on vabastatud või mille summa on makstud tagasi või makstakse tagasi.

4. a) Kui käesolevas lõikes ei ole sätestatud teisiti, siis juhul, kui käesoleva artikli lõike 2 raames lepinguosalisel on vaja konverteerida oma valuutasse hind, mis on väljendatud teise riigi valuutas, peaks kasutatav vahetuskurss iga asjaomase valuuta puhul põhinema nimiväärtusel, nagu on kehtestatud vastavalt Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirjale, või IMFi poolt tunnustatud vahetuskursil või nimiväärtusel, mis on kehtestatud kooskõlas spetsiaalse valuutakokkuleppega, mis on sõlmitud vastavalt käesoleva kokkuleppe artiklile XV.

b) Juhul kui sellist fikseeritud nimiväärtust ja sellist tunnustatud vahetuskurssi ei eksisteeri, peegeldab konverteerimise vahetuskurss tõhusalt sellise valuuta hetkeväärtust äritehingutes.

c) Kokkuleppel Rahvusvahelise Valuutafondiga sõnastavad LEPINGUOSALISED reeglid, millest lepinguosalised juhinduvad iga välisvaluuta konverteerimisel, mille suhtes säilitatakse mitu vahetuskurssi vastavuses Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirjaga. Iga lepinguosaline võib kohaldada selliseid reegleid selliste välisvaluutade suhtes käesoleva artikli lõike 2 rakendamiseks kui alternatiivi nimiväärtuste kasutamisele. Kuni selliste reeglite vastuvõtmiseni LEPINGUOSALISTE poolt võib iga lepinguosaline käesoleva artikli lõike 2 raames rakendada selliste välisvaluutade suhtes konverteerimisreegleid, mille eesmärk on peegeldada tõhusalt sellise välisvaluuta väärtust äritehingutes.

d) Midagi käesolevas lõikes ei tõlgendata kohustavaks lepinguosalist muutma oma territooriumil käesoleva kokkuleppe kuupäeval kehtivat tollis kasutatavat valuutade konverteerimise meetodit, kui selline muudatus üldiselt suurendaks tasutava tollimaksu summat.

5. Väärtuse kindlaksmääramise alused ja meetodid toodete puhul, mille suhtes rakendatakse tollimaksu või muid makseid või piiranguid, mis põhinevad väärtusel, või mida mis tahes viisil reguleeritakse väärtusega, peaksid olema stabiilsed ja tuleks kindlustada nende piisav avalikustamine võimaldamaks kaubandusettevõtjail piisava kindlusega hinnata tolliväärtust.

VIII artikkel. Impordi ja ekspordiga seotud tasud ja formaalsused

1. a) Kõik mis tahes laadi tasud ja maksed (v.a impordi- ja ekspordimaks ning maksud III artikli toimeulatuses), mille lepinguosalised on kehtestanud impordi või ekspordi suhtes või seoses impordi või ekspordiga, peavad olema summalt piiratud osutatud teenuste ligilähedase maksumusega ega tohi endast kujutada omamaiste toodete kaudset kaitset või impordi ja ekspordi fiskaalset maksustamist.

b) Lepinguosalised tunnistavad vajadust vähendada punktis a viidatud tasude ja maksete hulka ja mitmekesisust.

c) Samuti tunnistavad lepinguosalised, et on vaja vähendada miinimumini impordi- ja ekspordiformaalsuste esinemissagedus ja keerukus ning vähendada ja lihtsustada impordi ja ekspordi vormistamisnõudeid.

2. Teise lepinguosalise või LEPINGUOSALISTE nõudel vaatab lepinguosaline käesoleva artikli sätteid silmas pidades läbi oma seaduste ja eeskirjade toime.

3. Ükski lepinguosaline ei tohi kehtestada rangeid trahve tollieeskirja või protseduurinõuete väiksemate rikkumiste eest. Eelkõige ei tohi ükski trahv tollidokumentides esineva puuduse või vea eest, mida on võimalik kergesti parandada ning mida ilmselt ei ole tehtud petmiskavatsusega ja mis ei kätke endas rasket ettevaatamatust, olla suurem, kui on vaja üksnes hoiatuseks.

4. Käesoleva artikli sätted kehtivad ka valitsusorganite poolt seoses impordi ja ekspordiga kehtestatud tasude, maksete, formaalsuste ja nõuete puhul, mis muu hulgas on seotud:
a) konsulaarformaalsustega, näiteks konsulaararvete ja -tõenditega;
b) kvantitatiivsete piirangutega;
c) litsentsimisega;
d) valuutakontrolliga;
e) statistikateenustega;
f) dokumentide, vormistamise ja tõendamisega;
g) analüüsi ja inspekteerimisega;
h) karantiini, sanitaarinspektsiooni ja fumigatsiooniga.

IX artikkel. Päritolumärgistus

1. Iga lepinguosaline rakendab teiste lepinguosaliste territooriumilt pärinevate toodete märgistusnõuete suhtes vähemalt sama soodsat režiimi kui mis tahes kolmanda maa samasuguste toodete suhtes.

2. Lepinguosalised tõdevad, et päritolumärgistusega seotud seaduste ja eeskirjade vastuvõtmisel ja rakendamisel tuleks miinimumini vähendada raskusi ja ebamugavusi, mida sellised meetmed eksportijamaade kaubandusele ja tööstusele põhjustada võivad, võttes kohaselt arvesse vajadust kaitsta tarbijaid pettemärgiste ja eksitava märgistuse eest.

3. Lepinguosalised peaksid alati, kui halduslikult võimalik, lubama nõutava päritolumärgistuse kinnitamist impordi ajal.

4. Lepinguosaliste seadused ja eeskirjad, mis on seotud importtoodete märgistamisega, peavad olema sellised, mis võimaldaksid täitmist, ilma et seejuures tooteid tõsiselt kahjustataks, nende väärtust oluliselt kahandataks või maksumust lubamatult suurendataks.

5. Üldreeglina ei tohiks ükski lepinguosaline kehtestada eritollimaksu või trahvi märgistusnõuete mittetäitmise eest enne importi, kui märgistuse korrigeerimisega põhjendamatult ei viivitata või kui ei ole kinnitatud pettemärgiseid ega tahtlikult ära jäetud nõutav märgistus.

6. Lepinguosalised teevad omavahel koostööd vältimaks ärinimede kasutamist viisil, mis esitab valesti toote tegelikku päritolu, kahjustades lepinguosalise territooriumilt pärinevaid tooteid eristavaid, õigusaktidega kaitstud piirkondlikke või geograafilisi nimetusi. Iga lepinguosaline võtab täielikult ja mõistvalt arvesse mis tahes teise lepinguosalise esitatud nõudmised ja esildised, mis puudutavad eelmises lauses sätestatud kohustuse rakendamist tootenimetuste suhtes, mille teine lepinguosaline on talle esitanud.

X artikkel. Kaubanduseeskirjade avaldamine ja rakendamine

1. Lepinguosalise jõustatud seadused, määrused, kohtuotsused ning üldrakendatavad haldusotsused, mis puudutavad toodete tolliotstarbelist klassifitseerimist või tolliväärtuse määramist või tolli- või muude maksude või maksete määrasid või nõudeid, impordi- või ekspordipiiranguid või -keelde või selle eest tasutavate maksete ülekandmist, või mis mõjutavad nende müüki, turustamist, vedu, kindlustamist, ladustamist, inspekteerimist, eksponeerimist, töötlemist, segamist või teisiti kasutamist, avaldatakse viivitamata nii, et võimaldada valitsustel ja kaubandusettevõtjatel nendega tutvuda. Samuti avaldatakse lepinguosalise valitsuse või valitsusasutuse ja mõne teise lepinguosalise valitsuse või valitsusasutuse vahel kehtivad kokkulepped, mis mõjutavad rahvusvahelist kaubanduspoliitikat. Käesoleva lõike sätted ei nõua üheltki lepinguosaliselt konfidentsiaalse teabe avaldamist, mis takistaks seaduste täitmist või oleks teisiti vastuolus avaliku huviga või kahjustaks riigi- või eraettevõtete õigustatud kaubandushuve.

2. Ühtegi üldrakendatavat meedet, millega lepinguosaline suurendab tollimaksu või muu impordimakse määra kehtiva ja ühtse praktika alusel või kehtestab uue või koormavama nõude, piirangu või keelu impordi või impordi eest tehtavate maksete ülekandmise suhtes, ei rakendata enne, kui see meede on ametlikult avaldatud.

3. a) Iga lepinguosaline kohaldab kõiki oma käesoleva artikli lõikes 1 kirjeldatud laadi seadusi, määrusi ja otsuseid ühesugusel, erapooletul ja põhjendatud viisil.

b) Iga lepinguosaline säilitab või loob nii kiiresti kui võimalik üld-, vahe- või halduskohtud või menetlused, mille otstarve on muu hulgas tolliküsimustega seotud haldusmeetmete kohene läbivaatus ja korrigeerimine. Sellised kohtud või menetlused peavad olema sõltumatud täitevasutustest ning need asutused peavad nende otsuseid rakendama ja oma tegevuses neile otsustele alluma, välja arvatud juhul, kui kõrgema astme kohtule esitatakse importijate apellatsioonkaebuste esitamise tähtaja jooksul õigeaegselt apellatsioonkaebus, tingimusel et sellise asutuse kesküksus võib astuda samme saavutamaks küsimuse läbivaatamist veel ühes menetluses, kui on põhjust arvata, et otsus on vastuolus kehtivate õiguspõhimõtete või tegelike faktidega.

c) Käesoleva lõike punkti b sätted ei nõua, et kõrvaldataks või asendataks käesoleva kokkuleppe kuupäeval lepinguosalise territooriumil kehtinud menetlused, mis tegelikult võimaldavad haldusmeetmete objektiivse ja erapooletu läbivaatuse isegi siis, kui sellised menetlused ei ole täitevorganitest täielikult või vormiliselt sõltumatud. Selliseid menetlusi kasutav lepinguosaline peab LEPINGUOSALISTELE taotluse korral andma kõnealuste menetluste kohta täielikku teavet, et teised lepinguosalised saaksid kindlaks teha, kas sellised menetlused vastavad käesoleva punkti nõuetele.

XI artikkel*. Kvantitatiivsete piirangute üldine kõrvaldamine

1. Ükski lepinguosaline ei tohi teise lepinguosalise territooriumilt pärineva toote impordi suhtes või teise lepinguosalise territooriumile eksportimiseks või ekspordiks müümiseks mõeldud toote suhtes säilitada või kehtestada ühtegi keeldu ega piirangut, mis ei ole tollimaks, maks või muu makse, olenemata sellest, kas see kehtestatakse kvootide, impordi- või ekspordilitsentside või muude meetmete kaudu.

2. Käesoleva artikli lõike 1 sätted ei kehti:
a) ekspordikeeldude või -piirangute suhtes, mis on ajutiselt kehtestatud vältimaks või leevendamaks toiduainete või teiste, eksportiva lepinguosalise jaoks hädavajalike toodete kriitilist nappust;
b) impordi- ja ekspordikeeldude või -piirangute suhtes, mis on hädavajalikud kaupade liigitus-, sortimis- või turustusstandardite või -eeskirjade rakendamiseks rahvusvahelises kaubanduses;
c) mis tahes kujul imporditud* põllumajandus- või kalandustoote impordipiirangute suhtes, mida on vaja järgmistel eesmärkidel toimivate riiklike meetmete rakendamiseks:
i) turustada või toota lubatava samasuguse omamaise toote või kui samasugust toodet antud maal ulatuslikult ei valmistata, imporditava toote omamaise otsese asendustoote koguse piiramine;
ii) samasuguse omamaise toote või kui samasugust toodet kõnealusel maal ulatuslikult ei toodeta, imporditava toote omamaise otsese asendustoote ajutise ülejäägi kõrvaldamine, tehes sellise ülejäägi teatavatele omamaistele tarbijarühmadele kättesaadavaks tasuta või jooksvatest turuhindadest odavamalt;
iii) täielikult või põhiliselt importkaubast otseselt sõltuva loomse toote lubatava tootmishulga piiramine, kui selle kauba tootmine kõnealusel maal on suhteliselt tühine.

Lepinguosaline, kes vastavalt käesoleva lõike punktile c rakendab mis tahes toote impordipiiranguid, peab avalikult teatama piiritletud tulevikuperioodil importida lubatava toote üldkoguse või -väärtuse ning sellise koguse või väärtuse muudatused. Veel enam, eespool sätestatud alapunkti i alusel rakendatavate piirangutega ei tohi vähendada koguimporti omamaise toodangu kogumahu suhtes, võrreldes koguimpordi ja omamaise toodangu kogumahu suhtega, mida võiks põhjendatult eeldada piirangute puudumisel. Selle suhte kindlaksmääramisel peab lepinguosaline kohaselt arvesse võtma eelnenud tüüpilise perioodi vältel valitsenud suhet ning kõiki eritegureid*, mis võivad olla mõjutanud või mõjutada kõnealuse tootega kauplemist.

XII artikkel*. Piirangud maksebilansi kaitseks

1. Hoolimata XI artikli lõike 1 sätetest võib iga lepinguosaline oma välisfinantspositsiooni ja maksebilansi kaitseks käesoleva artikli järgmiste lõigete sätete alusel piirata importida lubatava kauba kogust või väärtust.

2. a) Impordipiirangud, mida lepinguosaline käesoleva artikli alusel kehtestab, säilitab või tugevdab, ei tohi ületada piiranguid, mida on vaja, et:
i) ennetada rahareservide tõsise kahanemise ohtu või peatada see kahanemine;
ii) väga nappide rahareservidega lepinguosalise puhul põhjendatud määral suurendada tema reserve.

Mõlemal puhul tuleb kohaselt arvesse võtta eritegureid, mis võivad mõjutada sellise lepinguosalise reserve või reservide vajadust, sealhulgas, kui sellele lepinguosalisele on kättesaadavad erivälislaenud või muud ressursid, vajadust tagada selliste laenude või ressursside asjakohane kasutamine.

b) Käesoleva lõike punkti a alusel piiranguid rakendavad lepinguosalised peavad neid piiranguid tingimuste paranedes järk-järgult lõdvendama, säilitades need üksnes määral, mil nimetatud punktis piiritletud tingimused nende rakendamist jätkuvalt õigustavad. Kui tingimused nende piirangute kehtestamist või säilitamist nimetatud punkti alusel enam ei õigusta, peavad nad need piirangud kõrvaldama.

3. a) Lepinguosalised kohustuvad oma sisepoliitika elluviimisel arvesse võtma vajadust kindlal ja kestval alusel säilitada või taastada oma maksebilansi tasakaal ning soovitavust vältida tootmisressursside ebamajanduslikku kasutamist. Nad tõdevad, et nende eesmärkide saavutamiseks on soovitav võimalikult suures ulatuses vastu võtta rahvusvahelist kaubandust laiendavaid, mitte seda ahendavaid meetmeid.

b) Käesoleva artikli alusel piiranguid rakendavad lepinguosalised võivad määrata eri toodete ja tooteklasside suhtes rakendatavad piirangud, eelistades tähtsamate toodete importi.

c) Käesoleva artikli alusel piiranguid rakendavad lepinguosalised kohustuvad:
i) vältima mis tahes teise lepinguosalise kaubandus- või majandushuvide tarbetut kahjustamist;*
ii) mitte rakendama piiranguid takistamaks põhjendamatult mis tahes tooteliigi minimaalses kaubanduslikus koguses importimist, mille ärajätmine kahjustaks tavapäraseid kaubanduskanaleid;
iii) mitte rakendama piiranguid, millega takistataks kaubanäidiste importi või patendi, kaubamärgi ja autoriõigusega seotud või samalaadsete protseduuride järgimist.

d) Lepinguosalised tõdevad, et täieliku ja produktiivse tööhõive saavutamisele ja säilitamisele või majandusressursside arendamisele suunatud sisepoliitika tulemusel võib lepinguosalisel tekkida suur impordinõudlus, mis ähvardab tema rahareserve seda liiki ohuga, millele on viidatud käesoleva artikli lõike 2 punktis a. Vastavalt sellele ei tohi käesoleva artikli sätteid muus osas järgivalt lepinguosaliselt nõuda piirangute kõrvaldamist või muutmist põhjendusega, et selle poliitika muutmine teeks tema poolt käesoleva artikli alusel rakendatavad piirangud tarbetuks.

4. a) Iga lepinguosaline, kes rakendab uusi piiranguid või tõstab olemasolevate piirangute üldtaset käesoleva artikli alusel võetud meetmete olulise tugevdamise teel, peab kohe pärast (või kui on võimalik eelnevalt konsulteerida, enne) selliste piirangute sisseseadmist või tugevdamist konsulteerima LEPINGUOSALISTEGA oma maksebilansiraskuste laadi ja võimalike alternatiivsete korrigeerimismeetmete asjus ning nende piirangute võimaliku mõju asjus teiste lepinguosaliste majandusele.

b) Kuupäeval, mille LEPINGUOSALISED on kindlaks määranud*, vaatavad nad läbi kõik piirangud, mida sellel kuupäeval käesoleva artikli alusel jätkuvalt rakendatakse. Ühe aasta möödudes sellest kuupäevast alustavad käesoleva artikli alusel piiranguid rakendavad lepinguosalised igal aastal LEPINGUOSALISTEGA käesoleva lõike punktis a sätestatud tüüpi konsultatsioone.

c)
i) Kui LEPINGUOSALISED eespool sätestatud punktide a ja b alusel lepinguosalisega peetavate konsultatsioonide käigus leiavad, et need piirangud ei ole kooskõlas käesoleva artikli või XIII artikli (arvestades XIV artiklist tulenevaid erandeid) sätetega, näitavad nad ära vastuolu laadi ning võivad anda nõu nende piirangute sobiva muutmise kohta.
ii) Kui LEPINGUOSALISED nende konsultatsioonide tulemusel siiski otsustavad, et neid piiranguid rakendatakse viisil, millega kaasneb tõsist laadi vastuolu käesoleva artikli või XIII artikli (arvestades XIV artiklist tulenevaid erandeid) sätetega ning seetõttu kahjustatakse või ohustatakse mis tahes lepinguosalise kaubandust, teavitavad nad sellest piiranguid rakendavaid lepinguosalisi ning annavad asjakohaseid soovitusi, et tagada määratud aja jooksul nende sätetega vastavuse saavutamine. Kui see lepinguosaline neid soovitusi piiritletud aja jooksul ei järgi, võivad LEPINGUOSALISED oma äranägemise järgi vabastada lepinguosalise, kelle kaubandusele need piirangud ebasoodsat mõju avaldavad, käesoleva kokkuleppe järgsetest kohustustest piiranguid rakendava lepinguosalise ees.

d) LEPINGUOSALISED kutsuvad käesoleva artikli alusel piiranguid rakendavat lepinguosalist alustama nendega konsultatsioone, kui seda taotleb mis tahes lepinguosaline, kes saab prima facie näidata, et need piirangud on vastuolus käesoleva artikli või XIII artikli (arvestades XIV artiklist tulenevaid erandeid) sätetega ning et seetõttu avaldatakse tema kaubandusele ebasoodsat mõju. Siiski ei tohi sellist ettepanekut teha enne, kui LEPINGUOSALISED on tuvastanud, et asjaomaste lepinguosaliste vahelised otsearutelud ei ole tulemusi andnud. Kui LEPINGUOSALISTEGA peetud konsultatsioonides kokkuleppele ei jõuta ning LEPINGUOSALISED otsustavad, et kõnealuseid piiranguid rakendatakse vastuolus nende sätetega ning et seetõttu kahjustatakse või ähvardatakse kahjustada menetluse algatanud lepinguosalise kaubandust, soovitavad nad sellised piirangud kõrvaldada või neid muuta. Kui neid piiranguid LEPINGUOSALISTE poolt ette nähtud aja jooksul ei kõrvaldata ega muudeta, võivad LEPINGUOSALISED oma äranägemise järgi vabastada menetluse algatanud lepinguosalise käesoleva kokkuleppe järgsetest kohustustest piiranguid rakendava lepinguosalise ees.

e) Käesoleva lõike alusel tegutsedes peavad LEPINGUOSALISED arvesse võtma iga erilist välistegurit, mis piiranguid rakendava lepinguosalise eksportkaubandusele ebasoodsat mõju avaldab.*

f) Käesoleva lõike alusel tehtavad otsustused tuleb teha kiiresti, võimaluse korral kuuekümne päeva jooksul alates konsultatsioonide algatamisest.

5. Kui impordipiiranguid käesoleva artikli alusel püsivalt ja laialdaselt rakendatakse ning see viitab üldise rahvusvahelist kaubandust piirava tasakaalustamatuse olemasolule, alustavad LEPINGUOSALISED arutelu kaalumaks, kas maksebilansiraskustes lepinguosalised, erakordselt soodsa maksebilansiga lepinguosalised või asjaomased riikidevahelised organisatsioonid saavad võtta muid meetmeid selle tasakaalustamatuse põhjuste kõrvaldamiseks. Lepinguosalised peavad LEPINGUOSALISTE kutsel osalema sellistel läbirääkimistel.

XIII artikkel. Kvantitatiivsete piirangute mittediskrimineeriv rakendamine

1. Ükski lepinguosaline ei tohi rakendada ühtegi keeldu või piirangut ühegi teise lepinguosalise territooriumilt pärinevate toodete impordi ega ühegi teise lepinguosalise territooriumile suunatud mis tahes toote ekspordi suhtes, kui kõigi kolmandate maade samasuguse toote import või samasuguse toote eksport kõikidesse kolmandatesse maadesse ei ole samamoodi keelatud või piiratud.

2. Mis tahes toote suhtes impordipiiranguid rakendades peavad lepinguosalised eesmärgiks seadma selle tootega kauplemise jagunemise, mis oleks võimalikult sarnane osadega, mida eri lepinguosalised võiksid omandada selliste piirangute puudumisel, ning järgima selle saavutamiseks järgmisi sätteid:
a) alati kui võimalik, fikseeritakse lubatud impordi kogumahtu kajastavad kvoodid (kas tarnijamaade vahel jaotatuna või mitte) ning nende suurusest teatatakse kooskõlas käesoleva artikli lõike 3 punktiga b;
b) juhul kui ei ole võimalik kehtestada kvoote, võidakse piiranguid kehtestada kvoodita impordilitsentside või -lubade abil;
c) välja arvatud kooskõlas käesoleva lõike punktiga d jaotatud kvootidega opereerimise puhul, ei tohi lepinguosalised nõuda, et impordilitsentse või -lubasid kasutataks kõnealuse toote impordiks mingilt ühelt maalt või allikast;
d) juhul kui kvoot jaotatakse tarnijamaade vahel, võib piiranguid rakendav lepinguosaline püüda jõuda kokkuleppele kõigi teiste kõnealuse toote tarnimisest oluliselt huvitatud lepinguosalistega kvoodiosade jaotamise suhtes. Juhtudel kui see meetod ei ole põhjendatavalt rakendamiskõlblik, jaotab asjaomane lepinguosaline kõnealuse toote tarnimisest oluliselt huvitatud lepinguosalistele osad, mis põhinevad proportsionaalselt eelnenud tüüpilise perioodi jooksul nende lepinguosaliste poolt tarnitud selle toote impordi kogumahul või väärtusel, võttes arvesse eritegureid, mis on võinud või võivad mõjutada selle tootega kauplemist. Ei tohi kehtestada tingimusi või formaalsusi, mis takistaksid mis tahes lepinguosalist täielikult ära kasutamast koguse- või väärtusosa, mis on talle jaotatud, tingimusel et import toimub mis tahes ettenähtud aja jooksul, millega see kvoot võib olla seotud.*

3. a) Juhtudel kui impordilitsentse väljastatakse seoses impordipiirangutega, esitab piiranguid rakendav lepinguosaline mis tahes lepinguosalise taotlusel, kes on huvitatud kõnealuse tootega kauplemisest, kogu asjakohase teabe piirangute rakendamise ja hiljutise perioodi jooksul väljastatud impordilitsentside kohta ning selliste litsentside jaotamise kohta tarnijamaade vahel, tingimusel et puudub kohustus anda teavet importija- või tarnijaettevõtete nimede kohta.

b) Kui impordipiirangud hõlmavad kvootide fikseerimist, teatab piiranguid rakendav lepinguosaline avalikult kõnealus(t)e too(de)te üldkoguse või -väärtuse, mida teatava tulevikuperioodi vältel lubatakse importida, ning kõigist selle koguse või väärtuse muudatustest. Kõnealuse toote tarneid, mis sellise avaliku teatamise ajal teel olid, ei tohi keelata maale laskmast, tingimusel et neid võib nii suures ulatuses kui võimalik tasaarvestada kõnealuse perioodi vältel importida lubatava hulga suhtes ning samuti järgmisel perioodil või järgmistel perioodidel importida lubatava hulga suhtes; tingimusel et kui mõni lepinguosaline tavaliselt vabastab piirangutest tooted, mis on tarbimiseks sisse toodud või mis on tarbimiseks laost kõrvaldatud, kolmekümne päeva jooksul alates selle avalikult teatamise päevast, tuleb sellist praktikat pidada käesoleva punktiga täielikult kooskõlas olevaks.

c) Kvootide jaotamise korral tarnijamaade vahel peab piiranguid rakendav lepinguosaline viivitamata teavitama kõiki teisi kõnealuse toote tarnimisest huvitatud lepinguosalisi hetkel eri tarnijamaadele hulga või väärtuse alusel jaotatavate kvoodiosade seisu kohta ning sellest avalikult teatama.

4. Vastavalt käesoleva artikli lõike 2 punktile d või XI artikli lõike 2 punktile c rakendatud piirangute suhtes teeb mis tahes toote tüüpilise perioodi esialgse valiku ning langetab selle tootega kauplemist mõjutavate eritegurite esialgse hinnangu* piirangut rakendav lepinguosaline, tingimusel et see lepinguosaline konsulteerib mis tahes teise kõnealuse toote tarnimisest oluliselt huvitatud lepinguosalise või LEPINGUOSALISTE taotluse korral kohe sellise teise lepinguosalise või LEPINGUOSALISTEGA vajaduse asjus korrigeerida määratud proportsioone või valitud baasperioodi, hinnata ümber asjakohaseid eritegureid, kõrvaldada tingimusi, formaalsusi või mis tahes muid, sobiva kvoodi eraldamise või selle piiramata kasutamise kohta ühepoolselt kehtestatud sätteid.

5. Käesoleva artikli sätted kehtivad lepinguosalise kehtestatud või säilitatava mis tahes tariifikvoodi suhtes; ulatuses, kus on võimalik seda rakendada, kehtivad käesoleva artikli põhimõtted ka ekspordipiirangute suhtes.

XIV artikkel*. Mittediskrimineerimise reegli erandid

1. XII artikli või XVIII artikli B osa alusel piiranguid rakendav lepinguosaline võib selliste piirangute rakendamisel XIII artikli sätetest kõrvale kalduda viisil, mille mõju on võrdväärne piirangutega jooksvate rahvusvaheliste tehingute maksete ja ülekannete suhtes, mida see lepinguosaline võib sel ajal rakendada Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja VIII või XIV artikli alusel või vastavalt XV artikli lõikele 6 sõlmitud spetsiaalse valuutakokkuleppe analoogiliste sätete alusel.*

2. XII artikli või XVIII artikli B osa alusel piiranguid rakendav lepinguosaline võib LEPINGUOSALISTE nõusolekul XIII artikli sätetest ajutiselt kõrvale kalduda oma väliskaubanduse väikese osa suhtes, kui selle lepinguosalise või asjaomaste lepinguosaliste kasu kaalub oluliselt üles teiste lepinguosaliste kaubandusele tekkida võiva mis tahes kahju.*

3. XIII artikli sätted ei takista territooriumide rühma, kel on Rahvusvahelises Valuutafondis ühine kvoot, rakendamast teiste maade impordi suhtes, kuid mitte omavahel, piiranguid kooskõlas XII artikli või XVIII artikli B osa sätetega, tingimusel et sellised piirangud on igas muus suhtes kooskõlas XIII artikli sätetega.

4. XII artikli või XVIII artikli B osa alusel piiranguid rakendavat lepinguosalist ei tohi käesoleva kokkuleppe XI–XV artikli või XVIII artikli B osa alusel takistada võtmast meetmeid suunamaks oma eksporti selliselt, et suurendada oma tulu neis vääringutes, mida ta saab kasutada XIII artikli sätetest kõrvale kaldumata.

5. Lepinguosalist ei tohi käesoleva kokkuleppe XI–XV artikli või XVIII artikli B osa alusel takistada rakendamast kvantitatiivseid piiranguid:
a) mille mõju on samaväärne Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja VII artikli lõike 3 punkti b alusel lubatud valuutapiirangute omaga;
b) käesoleva kokkuleppe lisas A sätestatud sooduskokkulepete alusel kuni sealsamas mainitud läbirääkimiste tulemuste selgumiseni.

XV artikkel. Valuutakokkulepped

1. LEPINGUOSALISED püüavad teha koostööd Rahvusvahelise Valuutafondiga, et LEPINGUOSALISED ja IMF võiksid IMFi jurisdiktsiooni all olevates valuutaküsimustes ning LEPINGUOSALISTE jurisdiktsiooni all olevate kvantitatiivsete piirangute ja muude kaubandusmeetmete suhtes järgida kooskõlastatud poliitikat.

2. Kõigil juhtudel, kui LEPINGUOSALISED kutsutakse kokku arutama või lahendama rahavarude, maksebilansside või välisvaluutakokkulepetega seotud probleeme, konsulteerivad nad kõiges Rahvusvahelise Valuutafondiga. Sellistes konsultatsioonides aktsepteerivad LEPINGUOSALISED kõiki IMFi esitatud statistilisi ja muid sedastusi, mis puudutavad välisvaluutat, rahavarusid ja maksebilansse, ning tunnustavad IMFi otsust selle kohta, kas lepinguosalise valuutameetmed on kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirjaga või selle lepinguosalise ja LEPINGUOSALISTE vahelise spetsiaalse valuutakokkuleppega. LEPINGUOSALISED aktsepteerivad XII artikli lõike 2 punktis a või XVIII artikli lõikes 9 sätestatud kriteeriumidega seotud lõppotsuste langetamisel IMFi otsuseid selle kohta, mis on lepinguosalise rahavarude tõsine kahanemine, tema rahavarude väga halb seisund või tema rahavarude mõistlik kasvumäär, ning sellistel puhkudel konsulteeritud teiste küsimuste finantsaspektide kohta.

3. LEPINGUOSALISED püüavad jõuda IMFiga kokkuleppele käesoleva artikli lõikes 2 sätestatud konsultatsiooniprotseduuride suhtes.

4. Lepinguosalised ei tohi oma valuutameetmetega nurjata* käesoleva kokkuleppe sätete eesmärki ega oma kaubandusmeetmetega Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja sätete eesmärki.

5. Kui LEPINGUOSALISED leiavad, et mingi lepinguosaline rakendab impordiga seotud maksete ja ülekannete valuutapiiranguid viisil, mis on vastuolus käesolevas kokkuleppes kvantitatiivsete piirangute suhtes sätestatud eranditega, teavitavad nad sellest IMFi.

6. Iga lepinguosaline, kes ei ole IMFi liige, peab saama LEPINGUOSALISTE poolt pärast IMFiga konsulteerimist määratud aja jooksul IMFi liikmeks või kui see ei õnnestu, sõlmima LEPINGUOSALISTEGA spetsiaalse valuutakokkuleppe. Lepinguosaline, kes lakkab olemast IMFi liige, peab sõlmima LEPINGUOSALISTEGA spetsiaalse valuutakokkuleppe. Iga spetsiaalne valuutakokkulepe, mille lepinguosaline käesoleva punkti alusel sõlmib, muutub seejärel osaks tema kohustustest käesoleva kokkuleppe alusel.

7. a) Lepinguosalise ja LEPINGUOSALISTE vahel käesoleva artikli lõike 6 alusel sõlmitud spetsiaalses valuutakokkuleppes sätestatakse LEPINGUOSALISTE huvides, et kõnealune lepinguosaline ei nurja oma valuutameetmetega käesoleva kokkuleppe eesmärke.

b) Ühegi sellise kokkuleppe tingimustega ei tohi lepinguosalise suhtes kehtestada valuutaalaseid kohustusi, mis oleksid üldiselt piiravamad kui kohustused, mis on sätestatud Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirjas fondi liikmete suhtes.

8. Lepinguosaline, kes ei ole IMFi liige, peab andma Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja VIII artikli 5. osa üldises toimeulatuses teavet, mida LEPINGUOSALISED võivad nõuda, täitmaks oma ülesandeid käesoleva kokkuleppe alusel.

9. Miski käesolevas lepingus ei takista lepinguosalist:
a) kasutamast valuutakontrollimeetmeid või valuutapiiranguid kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirjaga või selle lepinguosalise ja LEPINGUOSALISTE vahel sõlmitud spetsiaalse valuutakokkuleppega;
b) kasutamast impordi- või ekspordipiiranguid või kontrollimeetmeid, mille ainus mõju lisaks XI, XII, XIII ja XIV artiklis lubatud mõjule on selliste valuutakontrollimeetmete või valuutapiirangute jõustamine.

XVI artikkel*. Subsiidiumid

A osa: subsiidiumid üldiselt

1. Kui ükski lepinguosaline annab või säilitab mis tahes subsiidiumi, sealhulgas mis tahes kujul tulu- või hinnatoetust, mis toimib otseselt või kaudselt mingi toote ekspordi suurendamiseks tema territooriumilt või mingi toote impordi vähendamiseks tema territooriumile, teavitab ta LEPINGUOSALISI kirjalikult subsideerimise ulatusest ja laadist, selle hinnangulisest mõjust tema territooriumile imporditud või territooriumilt eksporditud mõjualus(t)e too(de)te kogusele ning subsideerimise tinginud asjaoludest. Kui leitakse, et selline subsideerimine tõsiselt kahjustab või ähvardab kahjustada mis tahes teise lepinguosalise huve, arutab seda subsiidiumi eraldav lepinguosaline teis(t)e asjaomas(t)e lepinguosalis(t)ega või LEPINGUOSALISTEGA teise asjaomase lepinguosalise või lepinguosaliste või LEPINGUOSALISTE taotluse korral selle subsideerimise piiramise võimalusi.

B osa: lisasätted ekspordisubsiidiumide kohta*

2. Lepinguosalised tõdevad, et mis tahes toote ekspordi subsideerimine ühe lepinguosalise poolt võib kahjulikult mõjuda teistele, nii importivatele kui eksportivatele lepinguosalistele, lubamatult häirida nende normaalseid kaubandushuve ning takistada käesoleva kokkuleppe eesmärkide saavutamist.

3. Seepärast peaksid lepinguosalised püüdma vältida subsiidiumide kasutamist toorme ekspordi suhtes. Kui lepinguosaline eraldab siiski otseselt või kaudselt mis tahes kujul subsiidiumi, mis toimib toorme ekspordi suurendamiseks tema territooriumilt, ei tohi sellist subsiidiumi rakendada viisil, mille tulemusel jääb sellele lepinguosalisele ebaõiglaselt suur osa selle toorme ülemaailmsest eksportkaubandusest, võttes arvesse lepinguosaliste osi selle toormega kauplemisel eelnenud tüüpilise perioodi vältel ning kõiki eritegureid, mis võivad olla mõjutanud või võivad mõjutada selle toormega kauplemist.*

4. Veel enam, alates 1. jaanuarist 1958 või varaseimast võimalikust sellele järgnevast kuupäevast lõpetavad lepinguosalised mis tahes kujul subsiidiumide otseselt või kaudselt eraldamise mis tahes toodetele peale toorme, kui sellise subsiidiumi tulemusel müüakse sellist toodet ekspordiks hinnaga, mis on madalam kui siseturu ostjatelt samasuguse toote eest nõutav võrreldav hind. Kuni 31. detsembrini 1957 ei tohi ükski lepinguosaline uute subsiidiumide kehtestamise või olemasolevate laiendamise teel laiendada sellise subsideerimise ulatust üle 1. jaanuaril 1955 valitsenud taseme.*

5. LEPINGUOSALISED vaatavad aegajalt uuesti läbi käesoleva artikli sätete toime, et kontrollida tegelike kogemuste taustal nende sätete tõhusust käesoleva kokkuleppe eesmärkide edendamisel ja vältida subsideerimist, mis lepinguosaliste kaubandust või huve tõsiselt kahjustab.

XVII artikkel. Riiklikud kaubandusettevõtted

1.* a) Iga lepinguosaline kohustub kus tahes paikneva riigiettevõtte asutamisel või säilitamisel või mis tahes ettevõttele vormiliselt või tegelikult ainu- või eriprivileegide andmisel tagama, et selle ettevõtte ostu- ja müügitehingud seoses nii impordi kui ka ekspordiga on kooskõlas diskrimineerimisvaba režiimiga, mis on käesolevas kokkuleppes ette nähtud riiklike meetmete suhtes, mis mõjutavad erasektori kaubandusettevõtjate importi ja eksporti.

b) Käesoleva lõike punkti a sätete käsituse alusel tuleb nõuda, et sellised ettevõtted teevad käesoleva kokkuleppe teisi sätteid arvesse võttes mis tahes selliseid ostu- või müügitehinguid üksnes kooskõlas äriliste kaalutlustega,* mille hulka arvatakse hind, kvaliteet, kättesaadavus, turustatavus, vedu ning teised ostu- või müügitingimused, ning tagavad teiste lepinguosaliste ettevõtetele kooskõlas tavapärase äripraktikaga sobiva võimaluse sellistes ostu- või müügitehingutes osalemiseks konkureerida.

c) Ükski lepinguosaline ei tohi takistada ühtegi tema jurisdiktsiooni alla kuuluvat ettevõtet (olenemata sellest, kas see on käesoleva lõike punktis a viidatud ettevõte või mitte) tegutsemast kooskõlas käesoleva lõike punktide a ja b põhimõtetega.

2. Käesoleva artikli lõike 1 sätted ei kehti toodete kohta, mida imporditakse koheseks või lõplikuks riiklikuks tarbimiseks ja mitte teisiti edasimüümiseks ega kasutamiseks kaupade* tootmisel müügiks. Sellise impordi suhtes peab iga lepinguosaline kohaldama teiste lepinguosaliste kaubandusele erapooletu režiimi.

3. Lepinguosalised tõdevad, et käesoleva artikli lõike 1 punktis a viidatud laadi ettevõtete toimimisega on võimalik tekitada tõsiseid kaubandustakistusi; seepärast on rahvusvahelise kaubanduse laiendamiseks olulised vastastikused ja vastastikku kasulikud läbirääkimised selliste takistuste piiramiseks või kärpimiseks.*

4. a) Lepinguosalised teavitavad LEPINGUOSALISI toodetest, mida käesoleva artikli lõike 1 punktis a viidatud laadi ettevõtted nende territooriumile impordivad või nende territooriumilt ekspordivad.

b) Lepinguosaline, kes loob, säilitab või lubab toote impordimonopoli, mille suhtes ei kehti kontsessioon II artikli alusel, teavitab teise, kõnealuse tootega ulatuslikult kaupleva lepinguosalise nõudel LEPINGUOSALISI selle toote imporditariifi kõrgendi* kohta eelnenud tüüpilise perioodi jooksul või kui see pole võimalik, selle toote edasimüügil nõutava hinna kohta.

c) Lepinguosalise nõudel, kellel on põhjust uskuda, et lõike 1 punktis a viidatud laadi ettevõtte tegevus kahjustab tema käesoleva kokkuleppe järgseid huve, võivad LEPINGUOSALISED sellise ettevõtte asutanud, säilitanud või sellist ettevõtet lubanud lepinguosaliselt nõuda teavet selle ettevõtte tegevuse kohta käesoleva kokkuleppe sätete täitmise suhtes.

d) Käesoleva lõike sätted ei nõua üheltki lepinguosaliselt konfidentsiaalse teabe avaldamist, millega takistataks seaduste täitmist või mis oleks muul kombel vastuolus üldiste huvidega või kahjustaks teatavate ettevõtete õigustatud kaubandushuve.

XVIII artikkel*. Majandusarengu riiklik toetamine

1. Lepinguosalised tõdevad, et käesoleva kokkuleppe eesmärkide saavutamist hõlbustab nende majanduse järkjärguline areng, eriti nende lepinguosaliste puhul, kelle majandus suudab tagada üksnes madala elatustaseme* ja on varases arengujärgus.*

2. Veel tõdevad lepinguosalised, et nimetatud lepinguosaliste rahva üldise elatustaseme tõstmiseks mõeldud majandusarenguprogrammide ja -poliitika rakendamiseks võib vajalikuks osutuda kaitse- või muude importi mõjutavate meetmete võtmine ning et need meetmed on õigustatud seni, kuni need hõlbustavad käesoleva kokkuleppe eesmärkide saavutamist. Seetõttu arvavad lepinguosalised, et neile lepinguosalistele tuleks anda lisasoodustusi, mis võimaldaksid neil a) säilitada oma tariifistruktuuri piisav paindlikkus suutmaks tagada teatava tootmisharu* rajamiseks nõutav tariifkaitse tase ja b) rakendada maksebilansi otstarbel kvantitatiivseid piiranguid, võttes täielikult arvesse jätkuvalt suurt impordinõudlust, mida nende majandusarengu programmid tõenäoliselt tekitavad.

3. Lõpuks tõdevad lepinguosalised, et koos käesoleva artikli osades A ja B sätestatud lisasoodustustega oleksid käesoleva kokkuleppe sätted tavatingimustes piisavad, et võimaldada lepinguosalistel täita oma majandusarengu nõudeid. Lepinguosalised möönavad siiski, et võib esineda asjaolusid, mille puhul ei ole tegelikkuses võimalik rakendada ühtegi nendele sätetele vastavat meedet, mis võimaldaks areneva majandusega lepinguosalisel tagada teatavate tootmisharude* rajamise edendamisel nõutavat riigiabi parandamaks oma rahva üldist elatustaset. Nendeks puhkudeks on käesoleva artikli osades C ja D sätestatud erimenetlused.

4. a) Seega on lepinguosalisel, kelle majandus suudab tagada üksnes madala elatustaseme ja on varases arengujärgus*, lubatud vastavalt käesoleva artikli osades A, B ja C sätestatule käesoleva kokkuleppe teiste artiklite sätetest ajutiselt kõrvale kalduda.

b) Lepinguosaline, kelle majandus on arenemas, kuid kes ei kuulu käesoleva lõike punkti a toimeulatusse, võib esitada LEPINGUOSALISTELE taotlusi käesoleva artikli D osa alusel.

5. Lepinguosalised tõdevad, et nende lepinguosaliste puhul, kelle majandus on lõike 4 punktides a ja b kirjeldatud tüüpi ning sõltub vähese toorme ekspordist, võib selle toorme müügi vähenemine eksporditulu tõsiselt kärpida. Seepärast võib selline lepinguosaline, kui teise lepinguosalise võetud meetmed tema toorme eksporti tõsiselt mõjutavad, tugineda käesoleva kokkuleppe XXII artikli konsultatsioonisätetele.

6. LEPINGUOSALISED vaatavad kõik vastavalt käesoleva artikli osade C ja D sätetele rakendatud meetmed igal aastal uuesti läbi.

A osa

7. a) Kui käesoleva artikli lõike 4 punkti a toimeulatusse jääv lepinguosaline peab oma rahva üldise elatustaseme tõstmiseks teatava tootmisharu rajamist edendades soovitavaks muuta või tühistada käesolevale kokkuleppele lisatud asjakohases loendis sisalduvat kontsessiooni, teavitab ta sellest LEPINGUOSALISI ja alustab läbirääkimisi iga lepinguosalisega, kellega selle kontsessiooni suhtes on algselt läbi räägitud, ja iga teise lepinguosalisega, kellel LEPINGUOSALISTE otsuse kohaselt on kõnealuses küsimuses oluline huvi. Kui kõnealused lepinguosalised omavahel kokkuleppele jõuavad, on neil õigus muuta või tühistada käesolevale kokkuleppele lisatud asjakohastes loendites sisalduvaid kontsessioone jõustamaks selline kokkulepe, sealhulgas mis tahes asjassepuutuvad kompenseerivad täpsustused.

b) Kui kuuekümne päeva jooksul alates punktis a sätestatud teatamisest ei ole kokkuleppele jõutud, võib kõnealuse kontsessiooni muutmise või tühistamise kohta ettepaneku teinud lepinguosaline suunata küsimuse LEPINGUOSALISTELE, kes peavad selle viivitamata läbi vaatama. Kui nad leiavad, et kõnealuse kontsessiooni muutmise või tühistamise kohta ettepaneku teinud lepinguosaline on kokkuleppele jõudmiseks teinud kõik temast sõltuva ning et tema poolt pakutav kompenseeriv täpsustus sobib, tuleb sellele lepinguosalisele anda õigus kõnealust kontsessiooni muuta või tühistada, kui see lepinguosaline samal ajal kehtestab asjakohase kompenseeriva täpsustuse. Kui LEPINGUOSALISED ei leia, et selle kontsessiooni muutmise või tühistamise kohta ettepaneku teinud lepinguosalise pakutav kompensatsioon sobib, kuid samas leiavad, et see lepinguosaline on teinud kõik temast sõltuva sobiva kompensatsiooni pakkumiseks, tuleb anda sellele lepinguosalisele õigus kõnealust kontsessiooni muuta või tühistada. Sellise meetme võtmise korral on igal teisel punktis a viidatud lepinguosalisel õigus muuta või tühistada sisuliselt samaväärseid kontsessioone, mille suhtes selle meetme võtnud lepinguosalisega on algselt läbi räägitud.*

B osa

8. Lepinguosalised tõdevad, et käesoleva artikli lõike 4 punkti a toimeulatusse jäävatel lepinguosalistel kalduvad kiire arengu käigus tekkima maksebilansiraskused, mis tulenevad põhiliselt püüetest siseturgu laiendada, aga ka nende kaubandustingimuste ebastabiilsusest.

9. Kaitsmaks oma välisfinantsseisundit ning tagamaks oma majandusarengu programmi rakendamiseks piisavaid varusid, võib käesoleva artikli lõike 4 punkti a toimeulatusse jääv lepinguosaline lõigete 10 kuni 12 sätete alusel oma sisseveo üldmahtu importida lubatava kaubakoguse või -väärtuse piiramise teel kontrollida; tingimusel et kehtestatavad, säilitatavad või tugevdatavad impordipiirangud ei ületa piiranguid, mida on vaja:
a) ennetamaks või peatamaks tema rahavarude tõsist kahanemist, või
b) ebapiisavate rahareservidega lepinguosalise puhul tema reservide põhjendatud kasvutempo saavutamiseks.

Mõlemal juhul tuleb arvesse võtta kõiki eritegureid, mis võivad mõjutada lepinguosalise reserve või vajadust reservide järele, sealhulgas erivälislaenude või muude ressursside kättesaadavuse korral vajadust hoolitseda selliste laenude või ressursside asjakohase kasutamise eest.

10. Neid piiranguid rakendades võib lepinguosaline määrata nende jaotumisviisi eri toodete või tooteklasside suhtes nii, et esmatähtsaks peetakse tema majandusarengu poliitika seisukohalt olulisemate toodete importi, tingimusel et nende piirangute rakendamisel välditakse mis tahes teise lepinguosalise kaubanduslike või majandushuvide tarbetut kahjustamist ega takistata põhjendamatult mis tahes liiki kaupade importimist minimaalsetes kaubanduslikes kogustes, mille väljajätmine häiriks tavapäraseid kaubanduskanaleid; tingimusel et neid piiranguid ei rakendata viisil, mis takistaks kaubanäidiste importi või patendi, kaubamärgi ja autoriõigusega seotud või samalaadsete protseduuride järgimist.

11. Sisepoliitika elluviimisel peab asjaomane lepinguosaline arvesse võtma vajadust taastada kindlal ja kestval alusel oma maksebilansi tasakaal ning soovitavust tagada tootmisressursside majanduslik kasutamine. Lepinguosaline peab tingimuste paranedes järk-järgult lõdvendama käesoleva osa alusel rakendatud mis tahes piiranguid, säilitades need üksnes määral, mis on vajalik käesoleva artikli lõike 9 tingimuste alusel, ja kõrvaldama need piirangud, kui tingimused nende säilitamist enam ei õigusta, tingimusel et üheltki lepinguosaliselt ei nõuta piirangute muutmist või kõrvaldamist põhjendusega, et tema arengupoliitika muutmine teeks tema poolt käesoleva osa alusel rakendatavad piirangud tarbetuks.*

12. a) Iga lepinguosaline, kes rakendab uusi piiranguid või tõstab oma olemasolevate piirangute üldtaset käesoleva osa alusel võetud meetmete olulise tugevdamise teel, peab kohe pärast (või, kui on võimalik eelnevalt konsulteerida, enne) selliste piirangute sisseseadmist või tugevdamist konsulteerima LEPINGUOSALISTEGA oma maksebilansiraskuste laadi ja võimalike alternatiivsete korrigeerimismeetmete asjus ning nende piirangute võimaliku mõju asjus teiste lepinguosaliste majandusele.

b) Kuupäeval, mille LEPINGUOSALISED on kindlaks määranud*, vaatavad nad läbi kõik piirangud, mida sellel kuupäeval käesoleva osa alusel jätkuvalt rakendatakse. Alates kahe aasta möödumisest sellest kuupäevast alustavad käesoleva osa alusel piiranguid rakendavad lepinguosalised LEPINGUOSALISTEGA punktis a kirjeldatud tüüpi konsultatsioone umbes kaheaastase, kuid mitte lühema vaheaja järel vastavalt LEPINGUOSALISTE poolt igal aastal koostatavale programmile, tingimusel et ükski käesolevas punktis ette nähtud konsultatsioon ei toimu kahe aasta jooksul pärast käesoleva lõike mis tahes sätte alusel peetud üldist laadi konsultatsiooni lõppu.

c) i) Kui LEPINGUOSALISED käesoleva lõike punktide a ja b alusel lepinguosalisega peetavate konsultatsioonide käigus leiavad, et need piirangud ei ole kooskõlas käesoleva osa või XIII artikli (arvestades XIV artiklist tulenevaid erandeid) sätetega, näitavad nad ära vastuolu laadi ning võivad anda nõu nende piirangute sobiva muutmise kohta.

ii) Kui LEPINGUOSALISED nende konsultatsioonide tulemusel siiski otsustavad, et neid piiranguid rakendatakse viisil, millega kaasneb tõsist laadi vastuolu käesoleva osa või XIII artikli (arvestades XIV artiklist tulenevaid erandeid) sätetega ning seetõttu kahjustatakse või ohustatakse mis tahes lepinguosalise kaubandust, teavitavad nad sellest piiranguid rakendavat lepinguosalist ning annavad asjakohased soovitused, et tagada määratud aja jooksul nende sätetega kooskõla saavutamine. Kui see lepinguosaline neid soovitusi piiritletud aja jooksul ei järgi, võivad LEPINGUOSALISED oma äranägemise järgi vabastada mis tahes lepinguosalise, kelle kaubandusele need piirangud ebasoodsat mõju avaldavad, käesoleva kokkuleppe järgsetest kohustustest piiranguid rakendava lepinguosalise ees.

d) LEPINGUOSALISED kutsuvad käesoleva osa alusel piiranguid rakendavat lepinguosalist alustama nendega konsultatsioone, kui seda taotleb mis tahes lepinguosaline, kes suudab prima facie näidata, et need piirangud on vastuolus käesoleva osa või XIII artikli (arvestades XIV artiklist tulenevaid erandeid) sätetega ning et seetõttu avaldatakse tema kaubandusele ebasoodsat mõju. Siiski ei tohi sellist ettepanekut teha enne, kui LEPINGUOSALISED on tuvastanud, et asjaomaste lepinguosaliste vahelised otsearutelud ei ole tulemusi andnud. Kui LEPINGUOSALISTEGA peetud konsultatsioonides kokkuleppele ei jõuta ning LEPINGUOSALISED otsustavad, et kõnealuseid piiranguid rakendatakse vastuolus nende sätetega ning et seetõttu kahjustatakse või ähvardatakse kahjustada menetluse algatanud lepinguosalise kaubandust, soovitavad nad sellised piirangud kõrvaldada või neid muuta. Kui neid piiranguid LEPINGUOSALISTE poolt ette nähtud aja jooksul ei kõrvaldata ega muudeta, võivad LEPINGUOSALISED oma äranägemise järgi vabastada menetluse algatanud lepinguosalise käesoleva kokkuleppe järgsetest kohustustest piiranguid rakendava lepinguosalise ees.

e) Kui lepinguosaline, kelle vastu on astutud samme kooskõlas käesoleva lõike punkti c alapunkti ii või punkti d viimase lausega, leiab, et LEPINGUOSALISTE poolt lubatud kohustustest vabastamine kahjustab tema majandusarenguprogrammi ja -poliitika toimimist, on tal õigus hiljemalt kuuskümmend päeva pärast nende sammude astumist LEPINGUOSALISTE täitevsekretärile2 kirjalikult teatada oma kavatsusest käesolev kokkulepe denonsseerida ning see denonsseerimine jõustub kuuekümnendal päeval pärast päeva, mil täitevsekretär selle teate kätte saab.

f) Käesoleva lõike alusel tegutsedes peavad LEPINGUOSALISED arvesse võtma käesoleva artikli lõikes 2 mainitud tegureid. Käesoleva lõike alusel tehtavad otsustused tuleb langetada viivitamata ja võimaluse korral kuuekümne päeva jooksul alates konsultatsioonide algatamisest.

C osa

13. Kui käesoleva artikli lõike 4 punkti a toimeulatusse jääv lepinguosaline leiab, et teatava tootmisharu rajamise edendamisel* tõstmaks oma rahva üldist elatustaset on nõutav riigiabi, kuid sel eesmärgil ei ole võimalik võtta ühtki meedet, mis oleks kooskõlas teiste käesoleva kokkuleppe sätetega, võib ta tugineda käesolevas osas fikseeritud sätetele ja protseduuridele.*

14. Asjaomane lepinguosaline peab LEPINGUOSALISI teavitama erilistest raskustest, mis tekivad käesoleva artikli lõikes 13 sätestatud eesmärkide saavutamisel, ning näitama importi mõjutava spetsiifilise meetme, mille võtmist ta nende raskuste ületamiseks ette paneb. Vastavalt olukorrale ei tohi ta seda meedet võtta enne lõikes 15 või lõikes 17 fikseeritud tähtaja möödumist või kui kõnealune meede mõjutab sellise toote importi, mille kohta kehtib käesolevale kokkuleppele lisatud asjakohases loendis sätestatud kontsessioon, enne kui ta on saavutanud LEPINGUOSALISTE nõusoleku kooskõlas lõike 18 sätetega; tingimusel et abi saavas tootmisharus on tootmine juba alanud, võib see lepinguosaline pärast LEPINGUOSALISTE teatamist võtta meetmeid takistamaks sel perioodil kõnealuse toote või kõnealuste toodete impordi ulatuslikku kasvu üle hariliku taseme.*

15. Kui LEPINGUOSALISED kolmekümne päeva jooksul alates sellest meetmest teatamisest ei nõua asjaomaselt lepinguosaliselt nendega konsultatsioonide alustamist,* võib see lepinguosaline ettepandud meetme võtmiseks vajalikus ulatuses käesoleva kokkuleppe teiste artiklite asjakohastest sätetest kõrvale kalduda.

16. LEPINGUOSALISTE taotluse korral konsulteerib asjaomane lepinguosaline nendega ettepandud meetme otstarbe üle, käesoleva kokkuleppe alusel kättesaadavate alternatiivsete meetmete üle ning ettepandud meetme mõju üle teiste lepinguosaliste kaubanduslikele ja majandushuvidele. Kui LEPINGUOSALISED sellise konsulteerimise tulemusel möönavad, et lõikes 13 sätestatud eesmärgi saavutamiseks ei ole ühtegi rakendatavat meedet, mis oleks kooskõlas käesoleva kokkuleppe teiste sätetega, ja ettepandud meetmega nõustuvad*, vabastatakse asjaomane lepinguosaline käesoleva kokkuleppe teiste artiklite sätete järgsetest kohustustest selle meetme võtmiseks vajalikus ulatuses.

17. Kui LEPINGUOSALISED üheksakümne päeva jooksul alates käesoleva artikli lõike 14 alusel ettepandud meetmest teatamise kuupäevast ei ole selle meetmega nõustunud, võib asjaomane lepinguosaline kõnealuse meetme pärast LEPINGUOSALISTELE teatamist rakendada.

18. Kui ettepandud meede mõjutab toodet, mille suhtes kehtib käesolevale kokkuleppele lisatud asjakohases loendis sisalduv kontsessioon, alustab asjaomane lepinguosaline konsultatsioone iga teise lepinguosalisega, kellega see kontsessioon algselt läbi räägiti, ning iga teise lepinguosalisega, kellel LEPINGUOSALISTE otsuse kohaselt on selles küsimuses oluline huvi. Kui LEPINGUOSALISED möönavad, et käesoleva artikli lõikes 13 sätestatud eesmärgi saavutamiseks ei ole ühtegi rakendatavat meedet, mis oleks kooskõlas käesoleva kokkuleppe teiste sätetega, ja kui:
a) teiste asjaomaste lepinguosalistega on eespool mainitud konsultatsioonide tulemusel kokkuleppele jõutud; või
b) kuuekümne päeva jooksul pärast seda, kui LEPINGUOSALISED on lõikes 14 sätestatud teate kätte saanud, pole kokkuleppele jõutud, kuid käesolevale osale tuginev lepinguosaline on kokkuleppele jõudmiseks teinud kõik põhjendatud jõupingutused ning teiste lepinguosaliste huvid on piisavalt kaitstud,*

peavad LEPINGUOSALISED selle meetmega nõustuma.

Käesolevale osale tuginev lepinguosaline vabastatakse selle põhjal käesoleva kokkuleppe teiste artiklite asjakohaste sätete järgsetest kohustustest selle meetme võtmise lubamiseks vajalikus ulatuses.

19. Kui käesoleva artikli lõikes 13 kirjeldatud laadi meede puudutab tootmisharu, mille rajamist on algperioodil toetatud juhusliku kaitsega, mida pakkusid lepinguosalise poolt käesoleva kokkuleppe asjakohaste sätete alusel maksebilansi otstarbel kehtestatud piirangud, võib see lepinguosaline tugineda käesoleva osa sätetele ja protseduuridele, tingimusel et ta ei rakenda ettepandud meedet LEPINGUOSALISTE* nõusolekuta*.

20. Üheski käesoleva osa eelnevatest lõigetest ei lubata ühtegi kõrvalekaldumist käesoleva kokkuleppe I, II ja XIII artikli sätetest. Käesoleva artikli lõike 10 eritingimusi kohaldatakse ka käesoleva osa alusel rakendatud mis tahes piirangu suhtes.

21. Alati, kui käesoleva artikli lõike 17 alusel võetakse mingi meede, võib lepinguosaline, keda see meede oluliselt mõjutab, käesolevale osale tugineva lepinguosalise kaubanduse suhtes peatada selliste käesoleva kokkuleppe järgsete sisuliselt samaväärsete kontsessioonide või muude kohustuste rakendamise, mille peatamist LEPINGUOSALISED ei tauni,* tingimusel et kuue kuu jooksul alates kõnealuse meetme võtmisest või mõjutatava lepinguosalise kahjuks muutmisest teatatakse LEPINGUOSALISTELE peatamisest kuuskümmend päeva ette. Iga selline lepinguosaline peab andma piisava võimaluse konsulteerimiseks kooskõlas käesoleva kokkuleppe XXII artikli sätetega.

D osa

22. Käesoleva artikli lõike 4 punkti b toimeulatusse jääv lepinguosaline, kes soovib oma majanduse arengu huvides teatava tootmisharu* rajamise suhtes võtta käesoleva artikli lõikes 13 kirjeldatud laadi meetme, võib LEPINGUOSALISTELT taotleda selle meetme heakskiitmist. LEPINGUOSALISED konsulteerivad sellise lepinguosalisega viivitamata ning juhinduvad otsuse langetamisel lõikes 16 esitatud kaalutlustest. Kui LEPINGUOSALISED ettepandud meetmega nõustuvad, vabastatakse asjaomane lepinguosaline käesoleva kokkuleppe teiste artiklite asjakohaste sätete järgsetest kohustustest selle meetme võtmise lubamiseks vajalikus ulatuses. Kui ettepandud meede mõjutab toodet, mille suhtes kehtib käesolevale kokkuleppele lisatud asjakohases loendis sisalduv kontsessioon, kohaldatakse lõike 18 sätteid.*

23. Iga käesoleva osa alusel rakendatud meede peab olema kooskõlas käesoleva artikli lõike 20 sätetega.

XIX artikkel. Erakorralised meetmed teatavate toodete impordi suhtes

1. a) Kui ettenägemata sündmuste ning lepinguosalise käesoleva kokkuleppe järgsete kohustuste mõjul, sealhulgas tariifikontsessioonide tulemusel imporditakse mis tahes toodet lepinguosalise territooriumile sellistes suurendatud kogustes ja tingimustel, mis tõsiselt kahjustavad või ähvardavad kahjustada samasuguste või otseselt konkureerivate toodete omamaiseid tootjaid sel territooriumil, on kõnealusel lepinguosalisel õigus see kohustus sellise kahjustamise vältimiseks või heastamiseks vajalikus ulatuses ja vajalikuks ajaks selle toote suhtes täielikult või osaliselt peatada või asjakohane kontsessioon tühistada või seda muuta.

b) Kui mis tahes toodet, mille suhtes kehtib kontsessioon soodustuse mõttes, imporditakse lepinguosalise territooriumile käesoleva lõike punktis a näidatud asjaoludel, seetõttu tõsiselt kahjustades või ähvardades kahjustada samasuguste või otseselt konkureerivate toodete omamaiseid tootjaid seda soodustust saaval või saanud lepinguosalise territooriumil, on importival lepinguosalisel õigus kõnealuse teise lepinguosalise taotluse korral kõnealune kohustus sellise kahju vältimiseks või heastamiseks vajalikus ulatuses ja vajalikuks ajaks täielikult või osaliselt peatada või see kontsessioon selle toote suhtes tühistada või seda muuta.

2. Enne kui lepinguosaline võtab meetme vastavalt käesoleva artikli lõike 1 sätetele, teavitab ta LEPINGUOSALISI sellest kirjalikult nii aegsasti kui võimalik ning annab LEPINGUOSALISTELE ja neile lepinguosalistele, kellel kõnealuse toote eksportijatena on küsimuse vastu oluline huvi, võimaluse temaga ettepandud meetme asjus konsulteerida. Kui selline teatis antakse kontsessiooni kohta soodustuse mõttes, märgitakse teatises meedet nõudnud lepinguosalise nimi. Kriitilistel asjaoludel, kui viivitamine põhjustaks raskesti korvatavat kahju, võidakse käesoleva artikli lõike 1 alusel võetavat meedet ajutiselt rakendada eelnevalt konsulteerimata, tingimusel et konsultatsioone alustatakse kohe pärast sellise meetme võtmist.

3. a) Kui huvitatud lepinguosalised kõnealuse meetme asjus kokkuleppele ei jõua, on selle meetme võtmise või säilitamise kohta ettepaneku teinud lepinguosalisel ikkagi õigus seda teha, ning kui see meede võetakse või seda säilitatakse, on mõjualustel lepinguosalistel hiljemalt üheksakümmend päeva pärast sellise meetme võtmist ja kolmekümne päeva möödudes päevast, mil LEPINGUOSALISED on saanud sellekohase kirjaliku teate, õigus ajutiselt peatada selliste sisuliselt samaväärsete kontsessioonide või muude käesoleva kokkuleppe järgsete kohustuste, mille ajutist peatamist LEPINGUOSALISED ei tauni, rakendamine kõnealuse meetme võtnud lepinguosalise kaubanduse suhtes, või käesoleva artikli lõike 1 punktis b sätestatud juhul kõnealuse meetme võtmist taotlenud lepinguosalise kaubanduse suhtes.

b) Kui meede võetakse eelnevalt konsulteerimata käesoleva artikli lõike 2 alusel ning sellega kahjustatakse või ähvardatakse tõsiselt kahjustada selle meetme mõjualuste toodete omamaiseid tootjaid mingi lepinguosalise territooriumil ning kui viivitamine põhjustaks raskesti korvatavat kahju, on sellel lepinguosalisel hoolimata käesoleva lõike punkti a sätetest õigus peatada sellised kontsessioonid või muud kohustused kõnealuse meetme võtmise järel ja kogu konsultatsiooniperioodi vältel, nagu vaja sellise kahju vältimiseks või heastamiseks.

XX artikkel. Ülderandid

Vastavalt nõudele, et järgnevalt loetletud meetmeid ei rakendata viisil, mis kujutaks endast meelevaldset või õigustamatut diskrimineerimist maade vahel, kus valitsevad ühed ja samad tingimused, või rahvusvahelise kaubanduse varjatud piiramist, ei tõlgendata ühtegi käesoleva kokkuleppe sätet, et takistada lepinguosalist vastu võtmast või rakendamast meetmeid, mis:
a) on vajalikud avaliku moraali kaitseks;
b) on vajalikud inimeste, loomade või taimede elu ja tervise kaitseks;
c) on seotud kulla või hõbeda impordi või ekspordiga;
d) on vajalikud tagamaks kooskõla seaduste ja eeskirjadega, mis ei ole vastuolus käesoleva kokkuleppe sätetega, sealhulgas nendega, mis on seotud tollijärelevalve, II artikli lõike 4 ja XVII artikli alusel toimivate monopolide jõushoidmisega, patentide, kaubamärkide ja autoriõiguste kaitsega ning pettuse vältimisega;
e) on seotud vanglatöö toodetega;
f) on kehtestatud kunsti-, ajaloolise ja arheoloogilise väärtusega rahvuslike rikkuste kaitseks;
g) on seotud taastumatute loodusvarade säästmisega, kui need meetmed kehtestatakse seoses omamaise toodangu või tarbimise piirangutega;
h) on võetud kohustuste täitmiseks, mis tulenevad mis tahes riikidevahelisest kaubalepingust, mis vastab LEPINGUOSALISTELE esitatud kriteeriumidele, mida nad ei tauni, või mis ise sellisena esitatakse ja mida sellisena ei taunita;*
i) hõlmavad omamaise toorme ekspordipiiranguid, mis on vajalikud, et tagada omamaisele töötlevale tööstusele selle toorme hädavajalikke koguseid perioodidel, mil selle siseturuhinda riikliku stabiliseerimiskava raames maailmaturuhinnast allpool hoitakse, tingimusel et selliseid piiranguid ei rakendata suurendamaks asjaomase omamaise tootmisharu eksporti või sellele tagatavat kaitset ning et selliste piirangutega ei kalduta kõrvale käesoleva kokkuleppe mittediskrimineerimise sätetest;
j) on hädavajalikud üldiselt või kohalikult defitsiitsete toodete hankimiseks või turustamiseks, tingimusel et selline meede on kooskõlas põhimõttega, mille kohaselt on kõigil lepinguosalistel õigus õiglasele osale selliste toodete rahvusvahelistest varudest, ning sellised meetmed, mis on vastuolus käesoleva kokkuleppe muude sätetega, peatatakse niipea, kui need esile kutsunud tingimused on lakanud olemast. Hiljemalt 30. juunil 1960 vaatavad LEPINGUOSALISED üle vajaduse selle punkti järele.

XXI artikkel. Julgeolekuerandid

Ühtegi käesoleva lepingu sätet ei tõlgendata:
a) kohustavana lepinguosalist esitama mis tahes teavet, mille avaldamist ta peab oma esmatähtsaid julgeolekuhuve kahjustavaks;
b) takistavana lepinguosalist võtmast mis tahes meetmeid, mida ta peab vajalikuks oma esmatähtsate julgeolekuhuvide kaitseks:
i) seoses lõhustuvate ainete või ainetega, millest neid saadakse;
ii) relvade, laskemoona ja sõjavarustuse ning muude kaupade ja ainetega kauplemise suhtes, mis otseselt või kaudselt toimub relvajõudude varustamise otstarbel;
iii) sõja ajal või muudes rahvusvaheliste suhete kriisiolukordades;
c) takistavana lepinguosalist võtmast mis tahes meetmeid vastavalt tema ÜRO põhikirja järgsetele kohustustele rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamiseks.

XXII artikkel. Konsulteerimine

1. Iga lepinguosaline võtab mõistvalt arvesse esildisi, mida teine lepinguosaline talle käesoleva kokkuleppe toimet mõjutavas küsimuses võib esitada, ning annab piisavalt võimalusi selles suhtes konsulteerimiseks.

2. Lepinguosalise nõudel võivad LEPINGUOSALISED konsulteerida mis tahes lepinguosalise või lepinguosalistega igas küsimuses, millele lõike 1 alusel toimunud konsultatsioonide käigus pole olnud võimalik leida rahuldavat lahendust.

XXIII artikkel. Kontsessioonide ja kokkulepete kaitse

1. Kui lepinguosaline peaks leidma, et talle käesoleva kokkuleppe alusel otseselt või kaudselt tekkiv kasu on olematuks muudetud või seda on kahjustatud või et käesoleva kokkuleppe mis tahes eesmärgi saavutamist on takistatud
a) käesoleva kokkuleppe järgsete kohustuste mittetäitmisega teise lepinguosalise poolt;
b) mis tahes meetme võtmisega teise lepinguosalise poolt, olenemata sellest, kas see meede on käesoleva kokkuleppe sätetega vastuolus või mitte;
c) mis tahes muu olukorraga,

võib see lepinguosaline esitada teisele lepinguosalisele või tema arvates asjaomastele lepinguosalistele kirjalikke esildisi ja ettepanekuid, et jõuda selles küsimuses rahuldavale kokkuleppele. Lepinguosaline, kelle poole selliselt pöördutakse, võtab talle tehtud esildisi ja ettepanekuid mõistvalt arvesse.

2. Kui asjaomaste poolte vahel mõistliku aja jooksul rahuldavale kokkuleppele ei jõuta või kui raskused on käesoleva artikli lõike 1 punktis c kirjeldatud laadi, võidakse küsimus suunata LEPINGUOSALISTELE. Vastavalt asjaoludele hakkavad LEPINGUOSALISED neile selliselt suunatud mis tahes küsimust viivitamata uurima või teevad otsuse. Kui LEPINGUOSALISED vajalikuks peavad, võivad nad konsulteerida lepinguosaliste, ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu ning mis tahes asjaomase riikidevahelise organisatsiooniga. Kui LEPINGUOSALISED leiavad, et asjaolud on piisavalt tõsist laadi õigustamaks sellist sammu, võivad nad oma äranägemise järgi volitada lepinguosalist või lepinguosalisi kontsessioonide või muude käesoleva kokkuleppe järgsete kohustuste mis tahes lepinguosalise või lepinguosaliste suhtes rakendamist peatama. Kui kontsessiooni või muu käesoleva kokkuleppe järgse kohustuse rakendamine lepinguosalise suhtes tegelikkuses ajutiselt peatatakse, on sellel lepinguosalisel õigus hiljemalt kuuskümmend päeva pärast sellise meetme võtmist LEPINGUOSALISTE täitevsekretärile3 kirjalikult teatada oma kavatsusest käesolev kokkulepe denonsseerida ning see denonsseerimine jõustub kuuekümnendal päeval pärast päeva, mil täitevsekretär selle teate kätte saab.

III jagu

XXIV artikkel. Territoriaalne rakendamine. Piirivedu. Tolliliidud ja vabakaubanduspiirkonnad

1. Käesoleva kokkuleppe sätted kehtivad lepinguosaliste emamaa tolliterritooriumide ning mis tahes muude tolliterritooriumide kohta, mille suhtes käesolevat kokkulepet on XXVI artikli alusel tunnustatud või XXXIII artikli alusel või vastavalt ajutise kohaldamise protokollile kohaldatakse. Eranditult käesoleva kokkuleppe territoriaalse kohaldamise otstarbel tuleb käsitleda iga sellist tolliterritooriumi lepinguosalisena, tingimusel et käesoleva lõike sätteid ei tõlgendata eesmärgil luua mis tahes õigusi või kohustusi kahe või enama tolliterritooriumi vahel, mille suhtes üks lepinguosaline on käesoleva kokkuleppe XXVI artikli alusel aktsepteerinud või seda XXXIII artikli alusel või vastavalt ajutise rakendamise protokollile rakendab.

2. Käesoleva kokkuleppe raames tuleb tolliterritooriumi mõista territooriumina, mille kaubanduse valdava osa suhtes teiste territooriumidega säilitatakse eraldi tariife või muid kaubanduseeskirju.

3. Käesoleva kokkuleppe sätteid ei tõlgendata takistavana
a) lepinguosalist tagamast lähedalasuvatele maadele soodustusi piiriveo hõlbustamiseks;
b) Trieste Vabaterritooriumiga toimuva kaubanduse suhtes selle territooriumiga piirnevate maade poolt tagatavaid soodustusi, tingimusel et need soodustused ei ole vastuolus Teisest maailmasõjast tulenevate rahulepingutega.

4. Lepinguosalised tõdevad, et on soovitav suurendada vabatahtlike kokkulepete kaudu kaubavahetusvabadust neis kokkulepetes osalevate maade majanduse tihedama integratsiooni edendamise abil. Samuti tõdevad lepinguosalised, et tolliliidu või vabakaubanduspiirkonna eesmärk peaks olema hõlbustada osalisterritooriumide vahelist kaubandust ning mitte luua kaubandustõkkeid teiste lepinguosaliste ja selliste territooriumide vahel.

5. Vastavalt sellele ei takista käesoleva kokkuleppe sätted tolliliidu või vabakaubanduspiirkonna loomist või tolliliidu või vabakaubanduspiirkonna loomiseks vajaliku vahekokkuleppe sõlmimist lepinguosaliste territooriumide vahel, tingimusel et:
a) tolliliidu või tolliliidu loomiseni viiva vahekokkulepe puhul ei tohi sellisesse liitu või kokkuleppesse mittekuuluvate lepinguosalistega toimuva kaubanduse suhtes kehtestada tollimakse ja muid kaubanduseeskirju, mis on selle liidu või vahekokkuleppe jõustamisel tervikuna kõrgemad või piiravamad kui selles liidus või kokkuleppes osalevate lepinguosaliste territooriumil vastavalt enne liidu loomist või vahekokkuleppe sõlmimist üldiselt rakendatud tollimaksud ja kaubanduseeskirjad;
b) vabakaubanduspiirkonna või vabakaubanduspiirkonna loomiseni viiva vahekokkuleppe puhul ei tohi ühelgi osalisterritooriumil säilitada ja selle piirkonna loomisel või vahekokkuleppe sõlmimisel kõnealuse piirkonna või kokkuleppe väliste lepinguosalistega toimuva kaubanduse suhtes rakendada tollimakse ja muid kaubanduseeskirju, mis on kõrgemad või piiravamad kui selliste vabakaubanduspiirkonda või vahekokkuleppesse kuuluvate lepinguosaliste territooriumil vastavalt enne vabakaubanduspiirkonna loomist või vahekokkuleppe sõlmimist olemas olnud vastavad tollimaksud ja kaubanduseeskirjad;
c) iga vahekokkulepe, millele viidatakse punktides a ja b, peab sisaldama plaani ja ajakava sellise tolliliidu või vabakaubanduspiirkonna loomiseks mõistliku aja jooksul.

6. Kui lepinguosaline lõike 5 punkti a nõudeid täites teeb ettepaneku suurendada mis tahes tollimaksumäära vastuolus II artikli sätetega, kohaldatakse XXVIII artiklis sätestatud menetlust. Kompenseerivate täpsustuste tagamisel võetakse arvesse kompensatsiooni, mis on juba tagatud tolliliidu teiste osalismaade vastavate tollimaksude vähendamise teel.

7. a) Lepinguosaline, kes otsustab astuda tolliliitu või liituda vabakaubanduspiirkonnaga või sellise liidu või piirkonna loomiseni viiva vahekokkuleppega, teavitab sellest viivitamata LEPINGUOSALISI ning teeb neile kättesaadavaks sellise ettepandavat liitu või vabakaubanduspiirkonda puudutava teabe, mis võimaldab LEPINGUOSALISTEL anda lepinguosalistele oma äranägemise järgi ettekandeid ja soovitusi.

b) Kui LEPINGUOSALISED pärast lõikes 5 mainitud vahekokkuleppes sisalduva plaani ja ajakavaga tutvumist, konsulteerides selles kokkuleppes osalejatega ning võttes kohaselt arvesse teavet, mis neile kooskõlas punkti a sätetega on kättesaadavaks tehtud, leiavad, et see kokkulepe ei too tõenäoliselt kaasa tolliliidu või vabakaubanduspiirkonna loomist kõnealuses kokkuleppes osalejate poolt silmas peetud aja jooksul või et see aeg ei ole mõistlik, esitavad LEPINGUOSALISED kõnealuses kokkuleppes osalejatele soovitusi. Kui osapooled ei ole valmis seda kokkulepet kooskõlas nende soovitustega muutma, ei tohi nad kõnealust kokkulepet vastavalt säilitada või jõustada.

c) Mis tahes olulisest muudatusest lõike 5 punktis c mainitud plaanis või ajakavas tuleb teatada LEPINGUOSALISTELE, kes võivad asjaomastelt lepinguosalistelt nõuda nendega konsulteerimist, kui on tõenäoline, et see muudatus tolliliidu või vabakaubanduspiirkonna loomise ohtu seab või põhjendamatult edasi lükkab.

8. Käesoleva kokkuleppe raames mõistetakse:
a) tolliliitu kui kahe või enama tolliterritooriumi asendamist ühe tolliterritooriumiga, nii et
i) tollimaksud ja muud piiravad kaubanduseeskirjad (välja arvatud need, mis on lubatud XI, XII, XIII, XIV, XV ja XX artikli alusel) kõrvaldatakse oluliselt kogu tolliliitu moodustavate territooriumide vahelise kaubanduse suhtes või vähemalt valdavalt kogu sellistelt territooriumidelt pärinevate toodetega kauplemise suhtes;
ii) vastavalt lõike 9 sätetele rakendab iga liidu liige liitu mittekuuluvate territooriumide suhtes valdavalt ühtesid ja samu tollimakse ja muid kaubanduseeskirju;
b) vabakaubanduspiirkonda kui kahe või enama tolliterritooriumi rühma, kus valdavalt kogu seda moodustavate territooriumide vahelisest kaubandusest neilt territooriumidelt pärinevate toodetega on kõrvaldatud tollimaksud ja muud piiravad kaubanduseeskirjad (välja arvatud need, mis on lubatud XI, XII, XIII, XIV, XV ja XX artikli alusel, kui vaja).

9. Tolliliidu või vabakaubanduspiirkonna moodustamine ei tohi mõjutada I artikli lõikes 2 viidatud soodustusi, ent neid soodustusi võidakse kõrvaldada või reguleerida mõjualuste lepinguosaliste vaheliste läbirääkimiste abil.* Mõjualuste lepinguosalistega läbirääkimiste protseduur kehtib eriti nende soodustuste kõrvaldamise kohta, mille puhul nõutakse vastavust lõike 8 punkti a alapunkti i ja lõike 8 punkti b sätetega.

10. LEPINGUOSALISED võivad kahekolmandikulise häälteenamusega heaks kiita ettepanekuid, mis ei vasta täielikult lõigete 5 kuni 9 (kaasa arvatud) nõudmistele, tingimusel et need ettepanekud viivad tolliliidu või vabakaubanduspiirkonna moodustamiseni käesoleva artikli mõistes.

11. Võttes arvesse erandlikke asjaolusid, mis tulenevad India ja Pakistani moodustamisest iseseisvate riikidena, ning nentides tõsiasja, et need maad on pikka aega moodustanud majandusliku üksuse, lepivad lepinguosalised kokku, et käesoleva kokkuleppe sätted ei takista neid kahte riiki sõlmimast erikokkuleppeid nende omavahelise kaubanduse suhtes kuni nende vastastikuste kaubandussuhete lõpliku määratlemiseni.*

12. Iga lepinguosaline võtab talle kättesaadavaid põhjendatud meetmeid tagamaks, et piirkondlikud ja kohalikud omavalitsused ja võimuorganid järgivad tema territooriumil käesoleva kokkuleppe sätteid.

XXV artikkel. Lepinguosaliste ühismeetmed

1. Lepinguosaliste esindajad kohtuvad aegajalt viimaks ellu käesoleva kokkuleppe neid sätteid, mis hõlmavad ühismeetmeid, ning hõlbustamaks üldiselt käesoleva kokkuleppe toimet ja edendamaks selle eesmärke. Kollektiivselt toimivad lepinguosalised on käesolevas kokkuleppes kus tahes tähistatud kui LEPINGUOSALISED.

2. ÜRO peasekretäril palutakse kokku kutsuda LEPINGUOSALISTE esimene kohtumine, mis peab aset leidma hiljemalt 1. märtsil 1948.

3. Igal lepinguosalisel on kõigil LEPINGUOSALISTE kohtumistel õigus ühele häälele.

4. Kui käesolevas kokkuleppes ei ole sätestatud teisiti, võetakse LEPINGUOSALISTE otsused vastu lihthäälteenamusega.

5. Erakorralistel asjaoludel, mille kohta mujal käesolevas kokkuleppes sätted puuduvad, võivad LEPINGUOSALISED peatada käesoleva kokkuleppega lepinguosalisele seatud kohustuse, tingimusel et see otsus kiidetakse heaks kahekolmandikulise häälteenamusega ning see enamus moodustab rohkem kui poole lepinguosalistest. Samuti võivad LEPINGUOSALISED sellise hääletamisega
i) määratleda teatavat liiki erakorralised asjaolud, mille puhul kohustuste peatamiseks kehtivad teistsugused hääletusnõuded;
ii) näha ette käesoleva lõike4 kohaldamiseks vajalikke kriteeriume.

XXVI artikkel. Aktsepteerimine, jõustumine ja registreerimine

1. Käesoleva kokkuleppe kuupäev on 30. oktoober 1947.

2. Käesolevat kokkulepet võib aktsepteerida iga lepinguosaline, kes oli 1. märtsil 1955 lepinguosaline või pidas läbirääkimisi, selleks et ühineda käesoleva kokkuleppega.

3. Käesolev kokkulepe, mis on sõlmitud ühes ingliskeelses ja ühes prantsuskeelses originaaleksemplaris, mis mõlemad on autentsed, antakse hoiule ÜRO peasekretärile, kes varustab kõik huvitatud valitsused selle tõendatud koopiatega.

4. Iga käesolevat kokkulepet aktsepteeriv valitsus peab andma aktsepteerimiskirja hoiule LEPINGUOSALISTE täitevsekretärile5, kes teatab kõigile huvitatud valitsustele iga aktsepteerimiskirja hoiuleandmise kuupäeva ja päeva, mil käesolev kokkulepe käesoleva artikli lõike 6 alusel jõustub.

5. a) Iga käesolevat kokkulepet aktsepteeriv valitsus aktsepteerib seda kokkulepet oma emamaa territooriumi ja muude territooriumide suhtes, mille eest ta rahvusvaheliselt vastutab, välja arvatud nende eraldi tolliterritooriumide suhtes, millest ta oma aktsepteerimise ajal LEPINGUOSALISTE peasekretärile5 teatab.

b) Mis tahes valitsus, kes on andnud täitevsekretärile5 teate käesoleva lõike punktis a sisalduvate erandite alusel, võib igal ajal täitevsekretärile5 teatada, et ta aktsepteerib käesoleva kokkuleppe mis tahes eraldi tolliterritooriumi või -territooriumide suhtes, mille kohta on tehtud selline erand, ning see teade jõustub kolmekümnendal päeval pärast päeva, mil täitevsekretär5 selle kätte saab.

c) Kui mis tahes tolliterritoorium, mille suhtes lepinguosaline on käesoleva kokkuleppe aktsepteerinud, on täielikult autonoomne või omandab täieliku autonoomia oma väliskaubandussuhetes ja käesolevas kokkuleppes sätestatud muudes küsimustes, tuleb pidada seda territooriumi lepinguosaliseks vastutava lepinguosalise deklaratsiooni alusel, milles seda asjaolu kinnitatakse.

6. Käesolev kokkulepe jõustub selle aktsepteerinud valitsuste suhtes kolmekümnendal päeval pärast päeva, mil aktsepteerimiskirjad on H lisas nimetatud valitsuste nimel, kelle territooriumidele on omistatav 85% selliste valitsuste territooriumide väliskaubanduse kogumahust, arvutatuna kooskõlas kõnealuses lisas esitatud kohaldatava protsendiveeruga, LEPINGUOSALISTE täitevsekretärile6 hoiule antud. Iga muu valitsuse aktsepteerimiskiri jõustub kolmekümnendal päeval pärast päeva, mil see kiri on hoiule antud.

7. ÜRO on volitatud registreerima käesoleva kokkuleppe niipea, kui see jõustub.

XXVII artikkel. Kontsessioonide peatamine ja tühistamine

Igal lepinguosalisel on igal ajal õigus täielikult või osaliselt peatada või tühistada mis tahes kontsessioon, mis on sätestatud käesolevale kokkuleppele lisatud asjakohases loendis ja mille kohta see lepinguosaline otsustab, et selle suhtes peeti algselt läbirääkimisi valitsusega, kes ei ole saanud lepinguosaliseks või kes on lakanud olemast lepinguosaline. Sellist sammu astuv lepinguosaline peab teavitama sellest LEPINGUOSALISI ning taotluse korral konsulteerima lepinguosalistega, kel on kõnesoleva toote suhtes oluline huvi.

XXVIII artikkel*. Loendite muutmine

1. Iga kolmeaastase perioodi esimesel päeval, kusjuures esimene periood algab 1. jaanuaril 1958 (või LEPINGUOSALISTE kahekolmandikulise häälteenamusega piiritletud mis tahes muu perioodi* esimesel päeval), võib lepinguosaline (käesolevas artiklis edaspidi nimetatud «taotlev lepinguosaline»), pidades läbirääkimisi ja jõudes kokkuleppele lepinguosalisega, kellega on kontsessiooni suhtes algselt läbirääkimisi peetud, ning mis tahes muu lepinguosalisega, kelle kohta LEPINGUOSALISED on otsustanud, et tal on oluline tarnimishuvi* (kahte eelmisse rühma kuuluvaid lepinguosalisi koos taotleva lepinguosalisega nimetatakse käesolevas artiklis edaspidi «esmahuvitatud lepinguosalisteks»), ning vastavalt konsulteerimisele mis tahes muu lepinguosalisega, kelle kohta LEPINGUOSALISED on otsustanud, et tal on selle kontsessiooni suhtes oluline huvi*, käesolevale kokkuleppele lisatud asjakohases loendis sisalduvat kontsessiooni* muuta või selle tühistada.

2. Sellistel läbirääkimistel ja sellises kokkuleppes, mis võib sisaldada sätet kompenseerivate täpsustuste kohta muude toodete suhtes, peavad asjaomased lepinguosalised püüdma säilitada vastastikuste ja vastastikku kasulike kontsessioonide üldist taset, mis on kaubandusele vähemalt sama soodne kui enne selliseid läbirääkimisi käesolevas kokkuleppes sätestatud tase.

3. a) Kui esmahuvitatud lepinguosalised ei suuda jõuda kokkuleppele enne 1. jaanuari 1958 või enne käesoleva artikli lõikes 1 ette nähtud perioodi möödumist, on kõnesoleva kontsessiooni muutmise või tühistamise ettepaneku teinud lepinguosalisel siiski õigus niiviisi toimida. Kui selline meede võetakse, peab lepinguosalisel, kellega on selle kontsessiooni suhtes algselt läbirääkimisi peetud, lepinguosalisel, kelle kohta on lõike 1 alusel otsustatud, et tal on oluline tarnimishuvi, ning lepinguosalisel, kelle kohta on lõike 1 alusel otsustatud, et tal on oluline huvi, olema õigus tühistada hiljemalt kuus kuud pärast sellise meetme võtmist ja kolmekümne päeva möödumisel päevast, mil LEPINGUOSALISED on saanud teate sellise tühistamise kohta, sisuliselt samaväärseid kontsessioone, mille suhtes on algselt peetud läbirääkimisi taotleva lepinguosalisega.

b) Kui esmahuvitatud lepinguosalised jõuavad kokkuleppele, kuid see ei rahulda teist lepinguosalist, kelle kohta on lõike 1 alusel otsustatud, et tal on oluline huvi, on kõnealusel teisel lepinguosalisel õigus tühistada hiljemalt kuus kuud pärast selle kokkuleppe alusel meetme võtmist ja kolmekümne päeva möödumisel päevast, mil LEPINGUOSALISED on saanud teate sellise tühistamise kohta, sisuliselt samaväärseid kontsessioone, mille suhtes on algselt peetud läbirääkimisi taotleva lepinguosalisega.

4. Erilistel asjaoludel võivad LEPINGUOSALISED igal ajal volitada* lepinguosalist alustama läbirääkimisi käesolevale kokkuleppele lisatud asjakohases loendis sisalduva kontsessiooni muutmise või tühistamise suhtes vastavalt järgmistele menetlustele ja tingimustele.

a) Neid läbirääkimisi* ja nendega seotud konsultatsioone tuleb pidada kooskõlas käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 sätetega.

b) Kui esmahuvitatud lepinguosalised jõuavad läbirääkimiste käigus kokkuleppele, kohaldatakse käesoleva artikli lõike 3 punkti b sätteid.

c) Kui esmahuvitatud lepinguosalised ei jõua kokkuleppele kuuekümne päeva* jooksul pärast läbirääkimisteks volitamist või pikema perioodi jooksul, mille LEPINGUOSALISED võivad olla ette näinud, võib taotlev lepinguosaline suunata selle küsimuse LEPINGUOSALISTELE.

d) Sellise suunamise korral peavad LEPINGUOSALISED küsimuse kohe läbi vaatama ning esitama oma seisukohad esmahuvitatud lepinguosalistele, et leida lahendus. Kui lahendus leitakse, kohaldatakse lõike 3 punkti b sätteid, nagu esmahuvitatud lepinguosalised oleksid jõudnud kokkuleppele. Kui esmahuvitatud lepinguosaliste vahel lahendust ei leita, on taotleval lepinguosalisel õigus kõnealust kontsessiooni muuta või see tühistada, kui LEPINGUOSALISED ei otsusta, et taotlev lepinguosaline on põhjendamatult jätnud pakkumata asjakohase kompensatsiooni.* Kui selline meede võetakse, on lepinguosalisel, kellega on selle kontsessiooni suhtes algselt läbirääkimisi peetud, lepinguosalisel, kelle kohta on lõike 4 punkti a alusel otsustatud, et tal on esmane tarnimishuvi, ning lepinguosalisel, kelle kohta on lõike 4 punkti a alusel otsustatud, et tal on oluline huvi, õigus tühistada hiljemalt kuus kuud pärast sellise sammu astumist ja kolmekümne päeva möödumisel päevast, mil LEPINGUOSALISED on saanud teate sellise tühistamise kohta, sisuliselt samaväärseid kontsessioone, mille suhtes on algselt peetud läbirääkimisi taotleva lepinguosalisega.

5. Enne 1. jaanuari 1958 ja enne lõikes 1 ette nähtud iga perioodi lõppu võib lepinguosaline sellest LEPINGUOSALISTELE teatades jätta endale õiguse muuta asjakohast loendit järgmise perioodi kestel kooskõlas lõigetes 1 kuni 3 sisalduvate menetlustega. Kui lepinguosaline selle õiguse valib, peab teistel lepinguosalistel olema õigus sama perioodi kestel kooskõlas samade menetlustega muuta või tühistada kontsessioone, mille suhtes on algselt peetud läbirääkimisi selle lepinguosalisega.

XXVIIIbis artikkel. Tolliläbirääkimised

1. Lepinguosalised tõdevad, et tollimaksud kujutavad endast sageli tõsiseid kaubandustõkkeid; seega on rahvusvahelise kaubanduse laiendamisel väga tähtsad vastastikku ja vastastikuse kasulikkuse alusel peetavad läbirääkimised, mida suunatakse tariifide ja muude impordi- ja ekspordimaksete üldtaseme kaalukale vähendamisele, eelkõige miinimumkogustegi importi pärssivate kõrgete tariifide vähendamisele, ning mida pidades võetakse arvesse käesoleva kokkuleppe eesmärke ja lepinguosaliste erinevaid vajadusi. Seetõttu võivad LEPINGUOSALISED aegajalt toetada selliseid läbirääkimisi.

2. a) Läbirääkimisi käesoleva artikli alusel võidakse pidada selektiivselt ja tootepõhiselt või kohaldades neid mitmepoolseid protseduure, mida asjaomased lepinguosalised võivad aktsepteerida. Selliseid läbirääkimisi võidakse suunata tollimaksude vähendamisele, tollimaksude sidumisele hetketasemega või kohustustele, et üksikud tollimaksud või keskmised tollimaksud piiritletud tooteliikidelt ei tohi ületada piiritletud taset. Sidumist madalate tollimaksude tõstmise vastu või tollivaba režiimi eesmärgil tuleb põhimõtteliselt tunnustada kui kontsessiooni, mis on samaväärne kõrgete tollimaksude alandamisega.

b) Lepinguosalised tõdevad, et üldiselt sõltub mitmepoolsete läbirääkimiste edu kõigi nende lepinguosaliste osavõtust, kelle väliskaubandusest moodustab olulise osa kaubavahetus üksteisega.

3. Läbirääkimisi tuleb pidada alusel, mis annab piisava võimaluse võtta arvesse
a) eri lepinguosaliste ja eri tootmisharude vajadusi;
b) vähemarenenud maade vajadusi tariifkaitse paindlikumaks kasutamiseks, abistamaks nende majandusarengut ning nende maade erivajadusi säilitada tollimakse tuluallikana;
c) kõiki teisi asjakohaseid seiku, sealhulgas asjaomaste lepinguosaliste fiskaal-, arengu-, strateegilisi ja muid vajadusi.

XXIX artikkel. Käesoleva kokkuleppe ja Havanna harta vahekord

1. Lepinguosalised kohustuvad oma täitevvolituste kõige täielikumas ulatuses järgima Havanna harta I kuni VI peatüki (kaasa arvatud) ja IX peatüki üldpõhimõtteid, kuni nad on aktsepteerinud Havanna harta kooskõlas oma põhiseaduslike menetlustega.*

2. Käesoleva kokkuleppe II jagu tuleb ajutiselt peatada päeval, mil Havanna harta jõustub.

3. Kui Havanna harta ei ole jõustunud 30. septembriks 1949, peavad lepinguosalised enne 31. detsembrit 1949 kohtuma leppimaks kokku, kas käesolevat kokkulepet parandada, täiendada või säilitada see endisel kujul.

4. Kui Havanna harta jõusolek mis tahes ajal lakkab, peavad LEPINGUOSALISED pärast seda kohtuma niipea kui võimalik leppimaks kokku, kas käesolevat kokkulepet muuta, täiendada või säilitada see endisel kujul. Kuni sellele kokkuleppele jõudmiseni jõustub käesoleva kokkuleppe II jagu uuesti tingimusel, et II jao, välja arvatud XXIII artikli, sätted asendatakse mutatis mutandis kujul, millises need on sel hetkel Havanna hartas; ja veel tingimusel, et ühegi lepinguosalise jaoks ei ole siduvad mis tahes sätted, mis polnud tema jaoks siduvad ajal, mil Havanna harta jõusolek lakkas.

5. Kui lepinguosaline ei ole aktsepteerinud Havanna hartat selle jõustumise päevaks, peavad LEPINGUOSALISED pidama nõu, kas ja kui, siis mil viisil tuleks käesolevat kokkulepet, kuivõrd see mõjutab kõnesoleva lepinguosalise ja teiste lepinguosaliste vahelisi suhteid, täiendada või muuta. Kuni sellele kokkuleppele jõudmiseni kehtivad selle lepinguosalise ja teiste lepinguosaliste vahel käesoleva artikli lõike 2 sätetest olenemata jätkuvalt käesoleva kokkuleppe II jao sätted.

6. Rahvusvahelise Kaubandusorganisatsiooni liikmeks olevad lepinguosalised ei tohi tugineda käesoleva kokkuleppe sätetele takistamaks Havanna harta mis tahes sätte toimet. Käesoleva lõike aluseks oleva põhimõtte kohaldamise kohta mis tahes lepinguosalise suhtes, kes ei ole Rahvusvahelise Kaubandusorganisatsiooni liige, kehtib käesoleva artikli lõikele 5 vastav kokkulepe.

XXX artikkel. Parandused

1. Välja arvatud juhud, kus muutmine on sätestatud mujal käesolevas kokkuleppes, jõustuvad käesoleva kokkuleppe I jao sätete, XXIX artikli sätete ja käesoleva artikli sätete parandused siis, kui kõik lepinguosalised on need aktsepteerinud, ja muud käesoleva kokkuleppe parandused neid aktsepteerivate lepinguosaliste suhtes siis, kui kaks kolmandikku lepinguosalistest on need aktsepteerinud, ning seejärel iga ülejäänud lepinguosalise suhtes siis, kui see on need aktsepteerinud.

2. Iga lepinguosaline, kes aktsepteerib käesoleva kokkuleppe paranduse, peab aja jooksul, mille LEPINGUOSALISED määravad, andma aktsepteerimiskirja ÜRO peasekretärile hoiule. LEPINGUOSALISED võivad otsustada, et käesoleva artikli alusel jõustatud paranduse laad tingib, et igal lepinguosalisel, kes ei ole seda aktsepteerinud LEPINGUOSALISTE määratud aja jooksul, on õigus käesolev kokkulepe denonsseerida või LEPINGUOSALISTE nõusolekul jääda lepinguosaliseks.

XXXI artikkel. Denonsseerimine

Piiramata XVIII artikli lõike 12, XXIII artikli või XXX artikli lõike 2 sätete kohaldamist, võib iga lepinguosaline käesoleva kokkuleppe denonsseerida või denonsseerida selle eraldi mis tahes omaette tolliterritooriumi nimel, mille eest ta rahvusvaheliselt vastutab ning millel on sel ajal täielik autonoomia oma väliskaubandussuhetes ja käesolevas kokkuleppes sätestatud muudes küsimustes. Denonsseerimine jõustub kuue kuu möödudes päevast, mil ÜRO peasekretär kirjaliku denonsseerimisteate kätte saab.

XXXII artikkel. Lepinguosalised

1. Käesoleva kokkuleppe lepinguosaliste all mõeldakse neid valitsusi, kes rakendavad käesoleva kokkuleppe sätteid XXVI või XXIII artikli alusel või vastavalt ajutise rakendamise protokollile.

2. Igal ajal pärast käesoleva kokkuleppe jõustumist vastavalt XXVI artikli lõikele 6 võivad lepinguosalised, kes on aktsepteerinud käesoleva kokkuleppe vastavalt XXVI artikli lõikele 4, otsustada, et lepinguosaline, kes ei ole seda selliselt aktsepteerinud, lakkab olemast lepinguosaline.

XXXIII artikkel. Ühinemine

Valitsus, kes ei ole käesoleva kokkuleppe osaline, või valitsus, kes tegutseb omaette tolliterritooriumi nimel, millel on täielik autonoomia oma väliskaubandussuhetes ja käesolevas kokkuleppes sätestatud muudes küsimustes, võib ühineda käesoleva kokkuleppega enda nimel või kõnealuse territooriumi nimel tingimustel, mille see valitsus ja LEPINGUOSALISED omavahel kokku lepivad. LEPINGUOSALISTE otsused käesoleva lõike alusel võetakse vastu kahekolmandikulise häälteenamusega.

XXXIV artikkel. Lisad

Käesoleva kokkuleppe lisad on selle kokkuleppe lahutamatu osa.

XXXV artikkel. Kokkuleppe kohaldamata jätmine teatavate lepinguosaliste vahel

1. Käesolev kokkulepe või teisel juhul käesoleva kokkuleppe II artikkel ei kehti lepinguosalise ja teise lepinguosalise vahel, kui
a) kõnesolevad kaks lepinguosalist ei ole alustanud omavahel tolliläbirääkimisi;
b) üks lepinguosalistest ajal, mil üks kahest lepinguosaliseks saab, sellise kohaldamisega nõus ei ole.

2. Teatavatel juhtudel võivad LEPINGUOSALISED lepinguosalise taotluse korral läbi vaadata käesoleva artikli toimimise ning anda asjakohaseid soovitusi.

IV jagu*

KAUBANDUS JA ARENG

XXXVI artikkel. Põhimõtted ja eesmärgid

1.* Lepinguosalised,
a) meenutades, et käesoleva kokkuleppe põhieesmärkide hulka kuulub elatustaseme tõstmine ning kõigi lepinguosaliste majanduse järkjärguline arendamine, ning võttes arvesse, et nende eesmärkide saavutamine on eriti pakiline vähemarenenud lepinguosaliste jaoks;
b) võttes arvesse, et vähemarenenud lepinguosaliste eksporditulu võib etendada nende majandusarengus elulist osa ning selle panuse ulatus sõltub hindadest, mida vähemarenenud lepinguosalised esmatähtsate importtoodete eest maksavad, nende ekspordi mahust ja hindadest, mida neile eksporttoodete eest makstakse;
c) märkides, et vähemarenenud maade ja ülejäänud maade elatustase suuresti erineb;
d) tõdedes, et vähemarenenud maade majanduse arengu edendamiseks ja nende maade elatustaseme kiireks tõstmiseks on hädavajalik võtta meetmeid nii üksikult kui ka ühiselt;
e) tõdedes, et rahvusvahelise kaubanduse kui majandusliku ja ühiskondliku edasimineku vahendi suhtes peaksid kehtima sellised reeglid, protseduurid ja meetmed, mis on kooskõlas selliste reeglite ja protseduuridega, mis vastavad käesolevas artiklis sätestatud eesmärkidele;
f) märkides, et LEPINGUOSALISED võivad võimaldada vähemarenenud lepinguosalistel kasutada erimeetmeid oma kaubanduse ja arengu edendamiseks,

lepivad kokku järgmises.

2. Vaja on vähemarenenud lepinguosaliste eksporditulu kiiret ja püsivat suurendamist.

3. Vaja on positiivseid jõupingutusi tagamaks vähemarenenud lepinguosalistele rahvusvahelise kaubanduse kasvus osa, mis vastab ulatuselt nende majandusarengu vajadustele.

4. Võttes arvesse paljude vähemarenenud lepinguosaliste jätkuvat sõltuvust piiratud valiku toorme ekspordist* on vaja võimalikult suuremal määral võimaldada sellisele toormele soodsamaid ja vastuvõetavamaid maailmaturule pääsu tingimusi ning kus tahes kohane, töötada välja meetmeid selle toorme maailmaturu tingimuste stabiliseerimiseks ja parandamiseks, sealhulgas erimeetmeid stabiilsete, õiglaste ja tasuvate hindade saavutamiseks, võimaldades seega maailma kaubanduse ja nõudluse laienemist ning nende maade tegeliku eksporditulu dünaamilist ja kindlat kasvu, varustamaks neid laienevate ressurssidega nende majandusarengu jaoks.

5. Vähemarenenud lepinguosaliste majanduse kiiret kasvu hõlbustab nende majanduse struktuuri mitmekesistamine* ning toorme ekspordist ülemäärase sõltuvuse vältimine. Seetõttu on vaja võimalikult suurel määral tagada soodsatel tingimustel laiem turulepääs töödeldud ja valmistoodetele, mis hetkel on või võivad potentsiaalselt olla vähemarenenud lepinguosalistele eriti huvipakkuvad ekspordiartiklid.

6. Vähemarenenud lepinguosaliste eksporditulude ja muu välisvaluutatulu kroonilise defitsiidi tõttu on kaubandus ja rahaline arenguabi omavahel oluliselt seotud. Seetõttu on vaja tihedat ja jätkuvat koostööd LEPINGUOSALISTE ja rahvusvaheliste laenuasutuste vahel, et anda võimalikult tõhus panus leevendamaks koormat, mille need vähemarenenud lepinguosalised oma majandusarengu huvides võtavad.

7. Vaja on asjakohast koostööd LEPINGUOSALISTE, teiste valitsustevaheliste organite ning ÜRO süsteemi organite ja asutuste vahel, kelle tegevus on seotud vähemarenenud maade kaubanduse ja majandusarenguga.

8. Arenenud lepinguosalised ei eelda, et nende poolt kaubandusläbirääkimistel võetud kohustused vähendada või kõrvaldada tariife ja muid kaubandustõkkeid kaubanduses vähemarenenud lepinguosalistega oleksid vastastikused.*

9. Meetmete võtmine nende põhimõtete ja eesmärkide realiseerimiseks sõltub lepinguosaliste teadlikest ja sihikindlatest, nii üksikult kui ka ühiselt võetud meetmetest.

XXXVII artikkel. Kohustused

1. Arenenud lepinguosalised peavad võimalikult täielikus ulatuses – see tähendab, välja arvatud siis, kui tungivad põhjused, mille hulka võivad kuuluda juriidilised põhjused, muudavad selle võimatuks – ellu viima järgmised sätted:
a) pidada esmatähtsaks vähendada ja kõrvaldada toodetelt, mis hetkel on või võivad potentsiaalselt olla vähemarenenud lepinguosalistele eriti huvipakkuvad ekspordiartiklid, tõkkeid, sealhulgas tollimaksud ja muud piirangud, millega neid tooteid esmasel ja töödeldud kujul põhjendamatult diferentseeritakse;*
b) hoiduda kehtestamast tollimakse või tolliväliseid imporditõkkeid toodetele, mis hetkel on või võivad potentsiaalselt olla vähemarenenud lepinguosalistele eriti huvipakkuvad ekspordiartiklid, või suurendamast nende maksude või tõkete esinemissagedust;
c)
i) hoiduda uute fiskaalmeetmete kehtestamisest;
ii) fiskaalpoliitika korrigeerimisel pidada esmatähtsaks fiskaalmeetmete vähendamist ja kärpimist,

mis märkimisväärselt takistaks või takistab täielikult või põhiliselt vähemarenenud lepinguosaliste territooriumil toodetava toorme looduslikul või töödeldud kujul tarbimise kasvu ja mida rakendatakse nimelt sellise toorme suhtes.

2. a) Kui millal tahes leitakse, et lõike 1 punkti a, b või c sätteid ei viida ellu, peab kas lepinguosaline, kes asjakohaseid sätteid ellu ei vii, või mis tahes muu huvitatud lepinguosaline sellest LEPINGUOSALISI teavitama.

b) i) LEPINGUOSALISED peavad huvitatud lepinguosalise taotlusel ja mõjutamata kahepoolseid konsultatsioone, mida võib olla alustatud, konsulteerima kõnesolevas küsimuses asjaomase lepinguosalise ja kõigi huvitatud lepinguosalistega, püüdes leida kõigi asjaomaste lepinguosaliste jaoks rahuldavat lahendust edendamaks XXXVI artiklis sätestatud eesmärke. Nende konsultatsioonide käigus tuleb läbi vaadata lõike 1 punktide a, b või c sätete elluviimata jätmise juhtudel esitatud põhjendused.

ii) Et üksikud lepinguosalised võivad lõike 1 punktide a, b või c sätteid hõlpsamini ellu viia, võttes ühismeetmeid koos teiste arenenud lepinguosalistega, võidakse neid konsultatsioone sellele vastavalt suunata.

iii) LEPINGUOSALISTE konsultatsioone võidakse asjakohastel juhtudel samuti suunata kokkuleppele ühismeetmete kohta, mis on kavandatud edendama käesoleva kokkuleppe eesmärke, nagu need on ette nähtud XXV artikli lõikes 1.

3. Arenenud lepinguosalised peavad:
a) tegema kõik jõupingutused säilitamaks kaubanduslike kasumimäärade õiglast taset juhtudel, kui valitsus määrab otseselt või kaudselt kindlaks täielikult või põhiliselt vähemarenenud maade territooriumil valmistatavate toodete edasimüügihinnad;
b) aktiivselt kaaluma muude meetmete* võtmist andmaks suuremat ulatust vähemarenenud maadest pärit impordi arengule ja tegema selle nimel asjakohast rahvusvahelist koostööd;
c) kaaludes teatavate probleemide lahendamise eesmärgil muude käesolevas lepingus lubatud meetmete rakendamist, võtma enne nende rakendamist arvesse vähemarenenud lepinguosaliste kaubandushuve ja uurima kõiki võimalusi olukorra konstruktiivseks parandamiseks, kui need meetmed mõjutaksid nimetatud lepinguosaliste esmatähtsaid huve.

4. Vähemarenenud lepinguosalised lepivad kokku, et nad võtavad asjakohaseid meetmeid IV jao sätete rakendamisel ülejäänud vähemarenenud lepinguosaliste kaubanduse heaks, kuivõrd sellised meetmed on vastavuses nende endi olemasolevate ning tulevaste arengu-, finants- ja kaubandusvajadustega, võttes arvesse kaubandusarengut minevikus ning vähemarenenud lepinguosaliste kaubandushuve tervikuna.

5. Lõigetes 1 kuni 4 sätestatud kohustuste rakendamisel peab iga lepinguosaline andma mis tahes teis(t)ele huvitatud lepinguosalis(t)ele täieliku ja kohese võimaluse konsulteerimaks tekkida võiva küsimuse või raskuse üle käesoleva kokkuleppe harilike protseduuride alusel.

XXXVIII artikkel. Ühismeetmed

1. Lepinguosalised teevad käesoleva kokkuleppe raames ja muidu ühiselt asjakohast koostööd edendamaks XXXVI artiklis sätestatud eesmärke.

2. Eriti peavad LEPINGUOSALISED
a) asjakohastel puhkudel võtma meetmeid, kasutades sealhulgas rahvusvahelisi kokkuleppeid, võimaldamaks täiustatud ja vastuvõetavad maailmaturule pääsu tingimused toormele, mis on vähemarenenud lepinguosalistele eriti huvipakkuv, ning töötamaks välja meetmeid selle toorme maailmaturu tingimuste stabiliseerimiseks ja parandamiseks, sealhulgas meetmeid stabiilsete, õiglaste ja tasuvate ekspordihindade saavutamiseks sellele toormele;
b) püüdlema kaubandus- ja arengupoliitika küsimustes koostöö suunas ÜRO ning selle organite ja asutustega, sealhulgas mis tahes asutustega, mis võidakse moodustada ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi soovitusel;
c) tegema koostööd üksikute vähemarenenud lepinguosaliste arengukavade ja -poliitika analüüsimisel ning kaubandus- ja abisuhete uurimisel, et töötada välja konkreetsed meetmed edendamaks ekspordivõime arengut ja hõlbustamaks selliselt arendatud tootmisharude toodete pääsu eksporditurule ning selles suhtes püüdlema asjakohase koostöö suunas valitsuste ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, eriti majandusarengu rahalise toetamise asjus pädevate organisatsioonidega üksikute vähemarenenud lepinguosaliste kaubandus- ja abisuhete süstemaatilisel uurimisel, mille eesmärk on saada selge analüüs ekspordivõime, turuväljavaadete ja mis tahes edasiste sammude kohta, mis võivad vajalikuks osutuda;
d) pidevalt kontrollima maailmakaubanduse arengut, pidades eriti silmas vähemarenenud lepinguosaliste kaubanduse kasvutempot, ning andma lepinguosalistele soovitusi, mida nad vastavalt olukorrale asjakohaseks peavad;
e) tegema koostööd rakendamiskõlblike meetodite otsimisel kaubanduse laiendamiseks majandusarengu eesmärgil ning maade poliitika ja eeskirjade rahvusvahelise ühtlustamise ning reguleerimise kaudu, samuti tehniliste ja kaubandusstandardite kaudu, mis mõjutavad tootmist, vedu ja turustamist, ning ekspordi edendamise kaudu võimaluste loomise teel kaubandusteabe voolu suurendamiseks ning turu-uuringute arendamiseks;
f) kehtestama institutsioonilise korra, mis on vajalik XXXVI artiklis sätestatud eesmärkide edendamiseks ja käesoleva jao sätete elluviimiseks.

Lisa A

I ARTIKLI LÕIKE 2 PUNKTIS A VIIDATUD TERRITOORIUMIDE LOEND

Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriik

Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendatud Kuningriigi sõltlasterritooriumid

Kanada

Austraalia Ühendus

Austraalia Ühenduse sõltlasterritooriumid

Uus-Meremaa

Uus-Meremaa sõltlasterritooriumid

Lõuna-Aafrika Liit, sealhulgas Edela-Aafrika

Iirimaa

India (1947. aasta 10. aprilli seisuga)

Newfoundland

Lõuna-Rodeesia

Birma

Tseilon

Teatavatel eespool loetletud territooriumidel kehtib teatavate toodete suhtes kaks või rohkem soodusmäära. Kokkuleppel teiste lepinguosalistega, kes on selliste toodete põhitarnijad enamsoodustusmäära alusel, võib iga selline territoorium asendada need soodusmäärad ühe soodusmääraga, mis ei tohi enamsoodustusmäära alusel tarnijatele olla tervikuna ebasoodsam kui enne sellist asendamist kehtinud soodustused.

Tariifisoodustusmäära suurendavaks ei tohi pidada võrdväärse tariifisoodustusmäära kehtestamist asendamaks riigisiseste maksude soodustusmäära, mis oli 10. aprillil 1947 olemas eranditult kahe või enama käesolevas lisas nimetatud territooriumi vahel, või asendamaks järgmises lõigus kirjeldatud kvantitatiivseid sooduskokkuleppeid.

XIV artikli lõike 5 punktis b viidatud sooduskokkulepped on need, mis olid 10. aprillil 1947 olemas Ühendatud Kuningriigis kokkulepete alusel Kanada, Austraalia ja Uus-Meremaa valitsusega külmutatud ja sügavkülmutatud veise- ja vasikaliha, sügavkülmutatud lamba- ja talleliha ning külmutatud ja sügavkülmutatud sealiha ja peekoni kohta. Olenemata mis tahes meetmetest XX artikli punkti h7 alusel on kavas need kokkulepped kõrvaldada või asendada tariifisoodustustega ning sellekohased läbirääkimised oluliselt asjaomaste või asjassepuutuvate maade vahel peavad toimuma nii kiiresti kui võimalik.

Uus-Meremaal 10. aprillil 1947 kehtinud filmiüürimismaksu tuleb käesolevas lepingus käsitada tollimaksuna I artikli alusel. Uus-Meremaal 10. aprillil 1947 kehtinud üürijate filmikvooti tuleb käesolevas lepingus käsitada linastuskvoodina IV artikli alusel.

India ja Pakistani dominiooni ei ole kõnesolevas loendis eraldi märgitud, sest baaskuupäeval, 10. aprillil 1947 ei olnud neid sellistena olemas.

Lisa B

I ARTIKLI LÕIKE 2 PUNKTIS B VIIDATUD PRANTSUSE LIIDU TERRITOORIUMIDE LOEND

Prantsusmaa

Prantsuse Ekvatoriaal-Aafrika (Kongo jõe basseini lepingu8 ja muud territooriumid)

Prantsuse Lääne-Aafrika

Prantsuse hoolduse all olev Kamerun8

Prantsuse Somaalia rannik ja sõltlasmaad

Prantsuse rajatised Okeaanias

Prantsuse rajatised Uus-Hebriidide kondomiiniumis8

Indo-Hiina

Madagaskar ja sõltlasmaad

Maroko (Prantsuse tsoon)8

Uus-Kaledoonia ja sõltlasmaad

Saint-Pierre ja Miquelon

Prantsuse hoolduse all olev Togo8

Tuneesia

Lisa C

I ARTIKLI LÕIKE 2 PUNKTIS B BELGIA, LUKSEMBURGI JA HOLLANDI TOLLILIIDU SUHTES VIIDATUD TERRITOORIUMIDE LOEND

Belgia ja Luksemburgi majandusliit

Belgia Kongo

Ruanda-Urundi

Holland

Uus-Guinea

Suriname

Hollandi Antillid

Indoneesia Vabariik

Üksnes impordi suhtes kõnesoleva tolliliidu osalisterritooriumidele.

Lisa D

I ARTIKLI LÕIKE 2 PUNKTIS B AMEERIKA ÜHENDRIIKIDE SUHTES VIIDATUD TERRITOORIUMIDE LOEND

Ameerika Ühendriigid (tolliterritoorium)

Ameerika Ühendriikide sõltlasterritooriumid

Filipiini Vabariik

Võrdväärse tariifisoodustusmäära kehtestamist asendamaks riigisisese maksu soodustusmäära, mis oli 10. aprillil 1947 olemas eranditult kahe või enama käesolevas lisas nimetatud territooriumi vahel, ei tohi pidada tariifisoodustusmäära suurendavaks.

Lisa E

I ARTIKLI LÕIKE 2 PUNKTIS D VIIDATUD TŠIILI JA NAABERMAADE VAHELISTE SOODUSKOKKULEPETEGA HÕLMATUD TERRITOORIUMIDE LOEND

Soodustused kehtivad eranditult ühelt poolt Tšiili ja teiselt poolt
1) Argentiina
2) Boliivia
3) Peruu

vahel.

Lisa F

I ARTIKLI LÕIKE 2 PUNKTIS D VIIDATUD LIIBANONI JA SÜÜRIA NING NAABERMAADE VAHELISTE SOODUSKOKKULEPETEGA HÕLMATUD TERRITOORIUMIDE LOEND

Soodustused kehtivad eranditult ühelt poolt Liibanoni-Süüria tolliliidu ja teiselt poolt
1) Palestiina
2) Transjordaania

vahel.

Lisa G

I ARTIKLI LÕIKES 49 VIIDATUD MAKSIMUMSOODUSTUSMÄÄRADE KEHTESTAMISE KUUPÄEVAD

Austraalia 15. oktoober 1946
Kanada 1. juuli 1939
Prantsusmaa 1. jaanuar 1939
Liibanoni-Süüria tolliliit 30. november 1938
Lõuna-Aafrika Liit 1. juuli 1938
Lõuna-Rodeesia 1. mai 1941

Lisa H

VÄLISKAUBANDUSE KOGUMAHU PROTSENTUAALNE JAOTUS KASUTAMISEKS XXVI ARTIKLIS VIIDATUD ARVUTUSE JAOKS (1949–1953 KESKMISE NÄITAJA PÕHJAL)

Kui lepinguosalised, kelle väliskaubandus I veeru näitajate põhjal vastab XXVI artikli lõikes 6 piiritletud kaubanduse protsendimäärale, on aktsepteerinud käesoleva kokkuleppe enne Jaapani valitsuse ühinemist üldkokkuleppega, tuleb kõnesoleva lõike suhtes kohaldada I veergu. Kui käesolevat kokkulepet ei ole enne Jaapani valitsuse ühinemist selliselt aktsepteeritud, tuleb kõnesoleva lõike suhtes kohaldada II veergu.

  I veerg
(lepinguosalised 1. märtsil 1955)
II veerg
(lepinguosalised 1. märtsil 1955 ja Jaapan)
Ameerika Ühendriigid 20,6 20,1
Austraalia 3,1 3,0
Austria 0,9 0,8
Belgia-Luksemburg 4,3 4,2
Birma 0,3 0,3
Brasiilia 2,5 2,4
Dominikaani Vabariik 0,1 0,1
Haiiti 0,1 0,1
Hollandi Kuningriik 4,7 4,6
India 2,4 2,4
Indoneesia 1,3 1,3
Itaalia 2,9 2,8
Kanada 6,7 6,5
Kreeka 0,4 0,4
Kuuba 1,1 1,1
Lõuna-Aafrika Liit 1,8 1,8
Nicaragua 0,1 0,1
Norra 1,1 1,1
Pakistan 0,9 0,8
Peruu 0,4 0,4
Prantsusmaa 8,5 8,5
Rodeesia ja Njassamaa 0,6 0,6
Rootsi 2,5 2,4
Saksamaa Liitvabariik 5,3 5,2
Soome 1,0 1,0
Taani 1,4 1,4
Tseilon 0,5 0,5
Tšehhoslovakkia 1,4 1,4
Tšiili 0,6 0,6
Türgi 0,6 0,6
Uruguay 0,4 0,4
Uus-Meremaa 1,0 1,0
Ühendatud Kuningriik 20,3 19,8
Jaapan 2,3
  100,0 100,0

Märkus. Need protsendimäärad on välja arvutatud, arvestades kõigi territooriumide kaubandust, mille suhtes üldine tolli- ja kaubanduskokkulepe kehtib.

I lisa

MÄRKUSED JA LISASÄTTED

I artikli juurde

Lõige 1

Kohustused, mis on inkorporeeritud I artikli lõikesse 1 viitega III artikli lõigetele 2 ja 4 ning II artikli lõike 2 punkti b viitega VI artiklile, tuleb ajutise rakendamise protokolli raames lugeda II jakku kuuluvaks.

Vahetult eelnenud lõigus ja I artikli lõikes 1 sätestatud viited III artikli lõigetele 2 ja 4 kehtivad alles pärast seda, kui III artiklit on muudetud 1948. aasta 14. septembri kuupäeva kandvas üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe II jao ning XXVI artikli muutmise protokollis sätestatud paranduse jõustumisega.10

Lõige 4

Termin «soodustusmäär» tähendab samasuguse toote tollimaksu enamsoodustusmäära ja selle tollimaksu soodusmäära absoluutset vahet, mitte nende määrade vahelist proportsionaalset suhet. Näiteks
1) kui enamsoodustusmäär on ad valorem 36% ja soodusmäär ad valorem 24%, on soodustusmäär ad valorem 12%, mitte üks kolmandik enamsoodustusmäärast;
2) kui enamsoodustusmäär on ad valorem 36% ja soodusmäära väljendatakse kui kahte kolmandikku enamsoodustusmäärast, on soodustusmäär ad valorem 12%;
3) kui enamsoodustusmäär on 2 franki kilogrammi kohta ja soodusmäär 1,50 franki kilogrammi kohta, on soodustusmäär 0,50 franki kilogrammi kohta.

Järgmist laadi tollimeetmed, kui need on kooskõlas kehtestatud standardprotseduuridega, ei ole vastuolus soodustusmäärade üldise sidumisega:
i) importtoote suhtes korrektselt kohaldatava tariifiliigituse või tollimaksumäära taaskohaldamine sellisele tootele juhul, kui see liigitus või määr selle toote suhtes oli 10. aprillil 1947 ajutiselt peatatud või ei kehtinud;
ii) teatava toote liigitamine tariifiartikli alla, mille alla selle toote importi 10. aprillil 1947 ei liigitatud, juhul, kui tolliseaduses on selgelt silmas peetud, et seda toodet võidakse liigitada rohkem kui ühe tariifiartikli alla.

II artikli juurde

Lõike 2 punkt a

II artikli lõike 2 punkti a viide III artikli lõikele 2 kehtib alles pärast seda, kui III artiklit on muudetud 1948. aasta 14. septembri kuupäeva kandvas üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe II jao ning XXVI artikli muutmise protokollis sätestatud paranduse jõustumisega11

Lõike 2 punkt b

Vt märkus I artikli lõike 1 kohta.

Lõige 4

Välja arvatud juhud, kui kõnesoleva kontsessiooni suhtes algselt läbi rääkinud lepinguosalised on eraldi teisiti kokku leppinud, kohaldatakse kõnealuse lõike sätteid Havanna harta artikli 31 sätteid silmas pidades.

III artikli juurde

Mis tahes riigisisest maksu või muud riigisisest makset või lõikes 1 viidatud mis tahes seadust, eeskirja või nõuet, mis kehtib importtoote ja samasuguse omamaise toote kohta ning mida importtoote puhul kogutakse või rakendatakse importimise ajal või kohas, tuleb siiski käsitada kui riigisisest maksu või muud riigisisest makset või lõikes 1 viidatud laadi seadust, eeskirja või nõuet ning vastavalt sellele kehtivad selle kohta III artikli sätted.

Lõige 1

Lõike 1 kohaldamise kohta lepinguosalise territooriumil kohalike omavalitsuste ja võimuorganite kehtestatud riigisiseste maksude suhtes kehtivad XXIV artikli viimase lõike sätted. Terminiga «põhjendatud meetmed» viimatinimetatud lõikes ei eeldata näiteks, et tühistataks riigi olemasolevad õigusaktid, millega lubatakse kohalikel omavalitsustel kehtestada riigisiseseid makse, mis, ehkki rangelt võttes vastuolus III artikli sõnasõnalise tekstiga, ei ole tegelikult vastuolus selles sisalduva põhimõttega, kui selline tühistamine põhjustaks nende asjaomaste kohalike omavalitsuste või võimuorganite tõsiseid rahalisi raskusi. Maksustamise suhtes kohalike omavalitsuste või võimuorganite poolt, mis on vastuolus nii III artikli teksti kui ka selles sisalduva põhimõttega, lubatakse lepinguosalisel termini «põhjendatud meetmed» alusel kõrvaldada see vastuoluline maksustamine järk-järgult üleminekuperioodi jooksul, kui järsud meetmed põhjustaksid tõsiseid haldus- ja rahalisi raskusi.

Lõige 2

Lõike 2 esimese lause nõuetele vastav maks loetakse teise lause sätetega vastuoluliseks üksnes juhul, kui asi puudutab konkurentsi maksustatava toote ja otseselt konkureeriva või asendatava toote vahel, mida pole samamoodi maksustatud.

Lõige 5

Lõike 5 esimese lause sätetega kooskõlas olevaid eeskirju ei tohi lugeda teise lause sätetega vastuoluliseks ühelgi juhul, kui kõiki tooteid, mille suhtes need eeskirjad kehtivad, toodetakse antud maal ulatuslikes kogustes. Eeskirja ei saa pidada teise lause sätetele vastavaks alusel, et igale tootele, mille suhtes see eeskiri kehtib, määratud proportsionaalse osaga või kogusega on moodustatud õiglane suhe imporditud toodete ja omamaiste toodete vahel.

V artikli juurde

Lõige 5

Veomaksete suhtes viitab lõikes 5 sätestatud põhimõte samasugustele toodetele, mida veetakse samasugustes tingimustes ühel ja samal marsruudil.

VI artikli juurde

Lõige 1

1. Sidusettevõtete varjatud dumping (s.t kui importija müüb hinnaga, mis on madalam hinnast, mis vastab selle importijaga seotud eksportija poolt arves märgitule, ja samuti madalam hinnast eksportijamaal) on hinnadumpingu vorm, mille suhtes võib dumpingumäära välja arvutada hinna põhjal, millega importija kõnesolevaid kaupu edasi müüb.

2. Tõdetakse, et impordi korral maalt, millel on täielik või suuresti täielik monopol oma kaubanduse suhtes ja kus kõik hinnad omamaisel turul määrab riik, võib esineda erilisi raskusi hindade võrreldavuse kindlaksmääramisel lõikes 1 märgitud otstarbel ning neil juhtudel võivad importivad lepinguosalised pidada vajalikuks võtta arvesse võimalust, et range võrdlus selle maa omamaiste hindadega ei pruugi olla alati asjakohane.

Lõiked 2 ja 3

1. Nagu mitmetel teistel juhtudel tollipraktikas, võib lepinguosaline nõuda põhjendatud tagatist (kaupade tollilattu järelevalve alla jätmist või rahalist sissemakset) dumpinguvastase või tasakaalustava tollimaksu tasumiseks, kuni asjakohased faktid on igal üksikjuhul, mil kahtlustatakse dumpingut või subsideerimist, lõplikult tuvastatud.

2. Mitmevaluutatehingud võivad teatavatel asjaoludel kujutada endast ekspordi subsideerimist, mille suhtes võidakse lõike 3 alusel kasutada tasakaalustavaid tollimakse, või dumpingu vormi, mis põhineb riigi valuuta väärtuse osalisel langemisel ja mille suhtes võidakse võtta meetmeid lõike 2 alusel. Terminiga «mitmevaluutatehingud» peetakse silmas tehinguid, mida sooritavad või volitavad valitsused.

Lõike 6 punkt b

Peatamisi kõnealuse punkti alusel tohib tagada üksnes siis, kui seda taotleb lepinguosaline, kes teeb ettepaneku vastavalt olukorrale kas dumpinguvastase või tasakaalustusmaksuga maksustamiseks.

VII artikli juurde

Lõige 1

Väljendit «või teised maksed» ei tule käsitada hõlmavana importtoodete suhtes või nendega seoses kehtestatud riigisiseseid makse või samaväärseid makseid.

Lõige 2

1. VII artikliga oleks kooskõlas eeldada, et «tegelikku väärtust» võib kajastada arvesse märgitud hind pluss mis tahes märkimata maksed seaduslikeks kuludeks, mis on «tegeliku väärtuse» korrektsed elemendid, pluss mis tahes ebaharilik hinnaaland või muu mahaarvatis harilikust konkurentsihinnast.

2. VII artikli lõike 2 punktiga b oleks kooskõlas, kui lepinguosaline tõlgendaks fraasi «tavapärase kaubandustegevuse käigus . . . täieliku konkurentsi tingimustes» välistavana mis tahes tehingut, milles ostja ja müüja ei ole teineteisest sõltumatud ning hind ei ole ainus kaalutlus.

3. «Täieliku konkurentsi tingimuste» reegel võimaldab lepinguosalisel arvestusest välja jätta hinnad, mille puhul on tegu üksnes ainuesindajatele võimaldatavate erihinnaalanditega.

4. Punktide a ja b sõnastus võimaldab lepinguosalisel tolliväärtus standardselt kindlaks määrata kas 1) hindade alusel, millega teatav eksportija kõnesolevaid importkaupu ekspordib, või 2) samasugusete kaupade hindade üldtaseme alusel.

VIII artikli juurde

1. Ehkki VIII artikkel ei hõlma mitmekordsete valuutakursside kui selliste kasutamist, taunitakse lõigetes 1 ja 4 valuutavahetusmaksude või -tasude kasutamist mitmevaluutatehingute rakendamise vahendina; kui lepinguosaline Rahvusvahelise Valuutafondi nõusolekul maksebilansiotstarbeliselt siiski kasutab mitmekordseid valuutavahetustasusid, kaitsevad tema positsiooni täielikult XV artikli lõike 9 punkti a sätted.

2. Lõikega 1 on kooskõlas, kui toodete impordil ühe lepinguosalise territooriumilt teise lepinguosalise territooriumile nõutakse päritolutõendite esitamist üksnes vältimatult vajalikus ulatuses.

XI, XII, XIII, XIV ja XVIII artikli juurde

XI, XII, XIII, XIV ja XVIII artiklis on terminitega «impordipiirangud» ja «ekspordipiirangud» läbivalt hõlmatud riiklike kaubandustehingute kaudu kehtestatud piirangud.

XI artikli juurde

Lõike 2 punkt c

Termin «mis tahes kujul» selles lõikes hõlmab varasel töötlusetapil olevad ja jätkuvalt rikneda võivad ühed ja samad tooted, mis otseselt konkureerivad värskete toodetega ja vabalt impordituna kalduksid värske toote suhtes olevaid piiranguid ebatõhusaks muutma.

Lõike 2 viimane lõik

Termin «eritegurid» hõlmab muudatusi suhtelises tootmisefektiivsuses võrrelduna oma- ja välismaiste tootjate vahel või välismaiste eri tootjate vahel, kuid mitte muudatused, mis on tekitatud kunstlikult käesoleva kokkuleppega keelatud vahenditega.

XII artikli juurde

LEPINGUOSALISED peavad tagama, et selle artikli sätete alusel peetud mis tahes konsultatsiooni korraldamine on täielikult salajane.

Lõike 3 punkti c alapunkt i

Piiranguid rakendavad lepinguosalised peavad püüdma mitte põhjustada tõsist kahju sellise kauba ekspordile, millest mõne lepinguosalise majandus suuresti sõltub.

Lõike 4 punkt b

On kokku lepitud, et kõnealune kuupäev peab olema üheksakümne päeva sees alates käesoleva kokkuleppe preambula ning II ja III jao muutmise protokolliga kehtestatud kõnealuse artikli paranduste jõustumisest. Kui LEPINGUOSALISED siiski leiavad, et olukord ei olnud sobiv kõnealuse punkti sätete rakendamiseks ettenähtud ajal, võivad nad määrata hilisema kuupäeva, tingimusel et see kuupäev on hiljemalt kolmkümmend päeva pärast seda, kui Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirja VIII artikli paragrahvides 2, 3 ja 4 sätestatud kohustused rakenduvad IMFi liikmetest lepinguosaliste suhtes, kelle väliskaubandus moodustab ühiselt vähemalt viiskümmend protsenti kõigi lepinguosaliste väliskaubanduse kogusummast.

Lõike 4 punkt e

On kokku lepitud, et lõike 4 punktiga e ei lisata ühtegi uut kriteeriumi maksebilansiotstarbeliste kvantitatiivsete piirangute kehtestamiseks või säilitamiseks. Ainus kavatsus on tagada, et võetaks täielikult arvesse kõiki välistegureid, nagu näiteks kaubandustingimuste muudatused, kvantitatiivsed piirangud, ülemäärased tariifid ja subsiidiumid, mis võivad kaasa aidata piiranguid rakendava lepinguosalise maksebilansiraskustele.

XIII artikli juurde

Lõike 2 punkt d

Mainimata on jäetud «kaubanduslikud kaalutlused» kui reegel, mille järgi kvoote eraldada, sest leiti, et riigi võimuorganitel ei pruugi alati olla võimalik seda rakendada. Veel enam, kui võimalik, võiks lepinguosaline kokkuleppe otsimisel neid kaalutlusi kooskõlas lõike 2 avalauses sätestatud üldreegliga rakendada.

Lõige 4

Vt märkus «eritegurite» kohta seoses XI artikli lõike 2 viimase lõiguga.

XIV artikli juurde

Lõige 1

Kõnealuse lõike sätteid ei tohi tõlgendada nii, et XII artikli lõikes 4 ja XVIII artikli lõikes 12 sätestatud konsultatsioonides välistatakse impordipiirangute valdkonnas toimuva diskrimineerimise laadi, mõju ja põhjuste täielik arvessevõtmine LEPINGUOSALISTE poolt.

Lõige 2

Üks lõikes 2 silmas peetud olukord on selline, milles lepinguosalise saldod on omandatud jooksvate tehingutega, mida ta ei suuda kasutada diskrimineeriva meetmeta.

XV artikli juurde

Lõige 4

Sõnaga «nurjama» on silmas peetud näiteks seda, et käesoleva kokkuleppe mis tahes artikli sõnasõnalise tähenduse rikkumist valuutameetmetega ei tule lugeda selle artikli rikkumiseks, kui kõnesoleva artikli eesmärgiga ei ole märkimisväärselt vastuollu satutud. Seega ei peeta lepinguosalist, kes nõuab osana oma valuutakontrollitegevusest kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirjaga, et talle makstaks tema ekspordi eest tema oma valuutas või ühe või mitme Rahvusvahelise Valuutafondi liikme valuutas, seejuures XI või XIII artikli rikkujaks. Teine näide oleks lepinguosaline, kes piiritleb impordilitsentsil maad, millest kaupu võib importida, kusjuures tema eesmärk ei ole kehtestada oma impordi litsentsimise süsteemis ühtegi diskrimineerivat lisaelementi, vaid rakendada lubatavat valuutakontrollivahendit.

XVI artikli juurde

Eksporttoote vabastamist tolli- või muudest maksudest, mis kehtivad omamaiseks tarbimiseks suunatud samasuguse toote suhtes, või nende tolli- või muude maksude soodustamist ulatuses, mis ei ole suurem tekkinud summadest, ei tohi pidada subsiidiumiks.

B osa

1. Ühegi B osa sätte alusel ei tohi takistada lepinguosalist kasutamast mitmekordseid valuutakursse kooskõlas Rahvusvahelise Valuutafondi põhikirjaga.

2. B osa raames käsitatakse «tooret» kui mis tahes põllumajandus-, metsandus- või kalandustoodet või mis tahes mineraali selle looduslikul kujul või selliselt töödelduna, nagu tavapäraselt nõutakse, valmistamaks seda ette ulatuslikus koguses turustamiseks rahvusvahelisel turul.

Lõige 3

1. Asjaolu, et lepinguosaline ei ole kõnesolevat toodet eelnenud tüüpilise perioodi jooksul eksportinud, ei takista iseenesest seda lepinguosalist kasutamast oma õigust omandada osa kõnealuse toote kaubanduses.

2. Süsteemi, millega stabiliseeritakse toorme omamaist hinda või selle omamaiste tootjate tulu sõltumata ekspordihindade kõikumisest, mille tulemusel müüakse seda tooret aeg-ajalt ekspordiks hinnaga, mis on madalam samasuguse toorme eest omamaisel turul ostjatelt nõutavast võrreldavast hinnast, tuleb pidada lõike 3 mõistes ekspordisubsiidiumi mitte hõlmavaks, kui LEPINGUOSALISED määravad kindlaks, et
a) see süsteem on põhjustanud või kavandatud põhjustama toorme müüki ekspordiks hinnaga, mis on kõrgem samasuguse toorme eest omamaisel turul ostjatelt nõutavast võrreldavast hinnast;
b) selle süsteemi toimimine on põhjustanud või kavandatud põhjustama, et tootmise tõhusa reguleerimise tõttu või muul põhjusel ei stimuleerita eksporti põhjendamatult või teisiti, oluliselt kahjustades sellega teiste lepinguosaliste huve.

Hoolimata LEPINGUOSALISTE sellisest otsusest kehtivad selle süsteemi alusel toimuvate tehingute suhtes, kui kõnesoleva toorme suhtes finantseeritakse neid lisaks tootjatelt kogutud rahalistele vahenditele ka riiklike rahaliste vahendite arvelt, lõike 3 sätted.

Lõige 4

Lõikega 4 on silmas peetud, et lepinguosalised peaksid püüdma enne 1957. aasta lõppu jõuda kokkuleppele kõigi allesjäänud subsiidiumide tühistamise suhtes alates 1. jaanuarist 1958; või kui see ei õnnestu, jõuda kokkuleppele status quo pikendamise suhtes kuni järgmise varaseima päevani, mil nad eeldatavasti saavad jõuda sellisele kokkuleppele.

XVII artikli juurde

Lõige 1

Turustusorganisatsioonide suhtes, mille on moodustanud lepinguosalised ja mis tegelevad ostu või müügiga, kehtivad punktide a ja b sätted.

Nende turustusorganisatsioonide tegevuse suhtes, kes ei osta ega müü, vaid kehtestavad erakaubanduse eeskirju, kehtivad käesoleva kokkuleppe asjakohased artiklid.

Käesoleva artikli sätete alusel ei takistata riigiettevõtetel nõuda toote müümisel eri turgudel eri hindu, tingimusel et neid hindu nõutakse kaubanduslikel põhjustel rahuldamaks pakkumise ja nõudluse tingimusi eksporditurgudel.

Lõike 1 punkt a

Riiklikud meetmed, mis on kehtestatud tagamaks kvaliteedi ja tõhususe standardeid väliskaubanduse toimimisel, või privileegid riigi loodusvarade kasutamisel, mis ei anna valitsusele võimupädevust kontrollida kõnealuse ettevõtte kaubandustegevust, ei kujuta endast «ainu- või eriprivileege».

Lõike 1 punkt b

«Seotud laenu» saaval maal on õigus võtta seda laenu arvesse «ärilise kaalutlusena», kui ta ostab vajalikke tooteid välismaalt.

Lõige 2

Termin «kaubad» piirdub toodetega, nagu neid kaubandustegevuses käsitatakse, ning see ei ole mõeldud tähistama teenuste ostu või müüki.

Lõige 3

Läbirääkimisi, mille pidamise suhtes lepinguosalised kõnesoleva lõike alusel kokku lepivad, võidakse suunata tollimaksude ja muude impordi- ja ekspordimaksete vähendamisele või mis tahes muule vastastikku rahuldavale kokkuleppele, mis on kooskõlas käesoleva kokkuleppe sätetega. (Vt II artikli lõige 4 ja selle lõike märkus.)

Lõike 4 punkt b

«Imporditariifi kõrgend» tähistab kõnesolevas lõikes vahet, mille võrra hind, mida impordimonopol importtoote eest nõuab (ja mille hulka ei kuulu riigisisesed maksud III artikli toimeulatuses, ostu, müügi ja/või edaspidise töötlemisega seotud veo-, turustus- ja muud kulud ning põhjendatav kasumimäär), ületab toote maksumust sissetoomisel.

XVIII artikli juurde

LEPINGUOSALISED ja asjaomased lepinguosalised peavad hoidma kõnesoleva artikli alusel tekkivad küsimused täielikult salajas.

Lõiked 1 ja 4

1. Kaaludes, kas lepinguosalise «majandus suudab tagada üksnes madala elatustaseme», peavad LEPINGUOSALISED arvesse võtma selle majanduse harilikku seisundit ega tohi võtta oma otsuse aluseks erakorralisi asjaolusid, mis võivad tuleneda näiteks ajutiselt eriti soodsatest tingimustest selle lepinguosalise põhieksporttoote või -toodete jaoks.

2. Fraasiga «varases arengujärgus» pole silmas peetud mitte üksnes neid lepinguosalisi, kelle majandusareng on alles äsja alanud, vaid ka neid, kelle majandust industrialiseeritakse leevendamaks ülemäärast sõltuvust toorme tootmisest.

Lõiked 2, 3, 7, 13 ja 22

Viide teatavate tootmisharude rajamisele ei kehti mitte üksnes uue tootmisharu rajamise kohta, vaid ka uue tootmisala rajamise kohta olemasolevas tootmisharus ning olemasoleva tootmisharu kaaluka muutmise ja suhteliselt väikest omamaise nõudluse osa rahuldava olemasoleva tootmisharu olulise laiendamise kohta. Samuti hõlmab see sõjategevuse või loodusõnnetuste tagajärjel hävinud või oluliselt kahjustatud tootmisharu taastamise.

Lõike 7 punkt b

Lepinguosaline, kes ei ole lõike 7 punktis a mainitud taotlev lepinguosaline, peab tegema lõike 7 punktis b mainitud muutmise või tühistamise kuue kuu jooksul alates päevast, mil taotlev lepinguosaline kõnesoleva sammu astus, ning see muutmine või tühistamine jõustub kolmekümnendal päeval pärast päeva, mil sellest on LEPINGUOSALISTELE teatatud.

Lõige 11

Lõike 11 teist lauset ei tohi tõlgendada tähendavana, et lepinguosaliselt nõutakse piirangute lõdvendamist või kõrvaldamist, kui selline lõdvendamine või kõrvaldamine tekitaksid tingimused, mis õigustaksid vastavalt piirangute tugevdamist või sisseseadmist XVIII artikli lõike 9 alusel.

Lõike 12 punkt b

Lõike 12 punktis b viidatud kuupäev peab olema kuupäev, mille on kindlaks määranud LEPINGUOSALISED kooskõlas käesoleva kokkuleppe XII artikli lõike 4 punkti b sätetega.

Lõiked 13 ja 14

Tõdetakse, et enne otsust meetme võtmise kohta ja LEPINGUOSALISTELE teatamist kooskõlas lõikega 14 võib lepinguosaline vajada piisavat aega hindamaks kõnesoleva tootmisharu konkurentsiseisundit.

Lõiked 15 ja 16

Mõistetakse, et LEPINGUOSALISED kutsuvad lepinguosalist, kes teeb ettepaneku C osa alusel meetme rakendamiseks, üles konsulteerima nendega vastavalt lõikele 16, kui lepinguosaline, kelle kaubandust kõnealune meede märkimisväärselt mõjutaks, neilt seda taotleb.

Lõiked 16, 18, 19 ja 22

1. Mõistetakse, et LEPINGUOSALISED võivad jõuda ettepandud meetme suhtes üksmeelele teatavatel tingimustel või teatavate piirangutega. Kui kõnesolev meede rakendatuna ei vasta selle üksmeele tingimustele, peetakse seda selles ulatuses meetmeks, mille suhtes LEPINGUOSALISED ei ole jõudnud üksmeelele. Juhul kui LEPINGUOSALISED on jõudnud meetme suhtes üksmeelele piiritletud ajaks, võib asjaomane lepinguosaline vastavalt olukorrale taotleda LEPINGUOSALISTELT selle aja pikendamist kooskõlas C või D osa sätete ja protseduuridega, kui ta leiab, et kõnesoleva meetme võtmise algse eesmärgi saavutamiseks on nõutav selle meetme säilitamine pikemaks ajaks.

2. Eeldatakse, et LEPINGUOSALISED hoiduvad reeglina jõudmast üksmeelele meetme suhtes, mis tõenäoliselt põhjustab tõsist kahju sellise kauba ekspordile, millest mõne lepinguosalise majandus suuresti sõltub.

Lõiked 18 ja 22

Fraas «teiste lepinguosaliste huvid on piisavalt kaitstud» on mõeldud piisava laiahaardelisuse tagamiseks, võimaldamaks iga kord kaaluda asjakohaseimat viisi nende huvide kaitsmiseks. See asjakohane viis võib omandada näiteks lisakontsessiooni kuju, mille asjaomane lepinguosaline rakendab C või D osale tuginedes aja jooksul, mil jääb jõusse kõrvalekaldumine käesoleva kokkuleppe teistest artiklitest, või mis tahes muu lõikes 18 viidatud lepinguosaline peatab ajutiselt kontsessiooni, mis on sisuliselt samaväärne kahjustamisega kõnesoleva meetme kehtestamise tõttu. Sellel lepinguosalisel on õigus kaitsta oma huve kontsessiooni sellise ajutiselt peatamise teel, tingimusel et seda õigust ei kasutata, kui LEPINGUOSALISED on lepinguosalise kehtestatud meetme puhul, mis langeb lõike 4 punkti a toimeulatusse, tuvastanud, et ettepandud kompenseeriva kontsessiooni ulatus on olnud asjakohane.

Lõige 19

Lõike 19 sätete eesmärk on hõlmata juhud, kus tootmisharu on olnud olemas kauem kui lõigete 13 ja 14 märkustes viidatud «piisav aeg», ja neid sätteid ei tohiks tõlgendada nii, et XVIII artikli toimeulatusse langev lepinguosaline jäetaks ilma õigusest tugineda äsja rajatud tootmisharu suhtes C osa teistele sätetele, sealhulgas lõikele 17, ka siis, kui see on saanud kasu maksebilansiliste impordipiirangutega võimaldatavast juhuslikust kaitsest.

Lõige 21

Vastavalt lõike 21 sätetele võetud mis tahes meede tuleb viivitamata kõrvaldada, kui kõrvaldatakse kooskõlas lõikega 17 võetud meede või kui LEPINGUOSALISED jõuavad pärast lõikes 17 piiritletud üheksakümnepäevase tähtaja möödumist üksmeelele ettepandud meetme suhtes.

XX artikli juurde

Punkt h

Kõnesolevas punktis sätestatud erand kehtib ka mis tahes kaubalepingu puhul, mis vastab Majandus- ja Sotsiaalnõukogu poolt selle 1947. aasta 28. märtsi resolutsioonis 30 (IV) heaks kiidetud põhimõtetele.

XXIV artikli juurde

Lõige 9

Mõistetakse, et I artikli sätetega nõutakse, et kui tolliliidu või vabakaubanduspiirkonna liikme territooriumile soodustollimääraga imporditud toode eksporditakse edasi selle liidu või piirkonna teise liikme territooriumile, peaks see teine liige koguma tollimaksu, mis võrdub juba makstud tollimaksu ja mis tahes suurema tollimaksu, mis tuleks maksta, kui see toode olnuks imporditud otse tema territooriumile, vahega.

Lõige 11

Meetmetes, mida võtavad India ja Pakistan, viimaks ellu omavahelisi lõplikke kaubanduskokkuleppeid, kui need on sõlmitud, võidakse kalduda kõrvale teatavatest käesoleva kokkuleppe sätetest, kuid üldiselt vastavad need meetmed käesoleva kokkuleppe eesmärkidele.

XXVIII artikli juurde

LEPINGUOSALISED ja iga asjaomane lepinguosaline peaksid korraldama, et läbirääkimisi ja konsultatsioone peetaks võimalikult salajas vältimaks tulevaste tariifimuudatuste üksikasjade enneaegset avaldamist. LEPINGUOSALISTELE tuleb viivitamata teatada kõigist riiklike tariifide muudatustest, mis tulenevad tuginemisest kõnesolevale artiklile.

Lõige 1

1. Kui LEPINGUOSALISED piiritlevad perioodi, mille kestus ei ole kolm aastat, võib lepinguosaline tegutseda vastavalt XVIII artikli lõikele 1 või 3 esimesel selle perioodi möödumisele järgnenud päeval ning kui LEPINGUOSALISED ei ole taas piiritlenud teistsugust perioodi, on järgmised perioodid pärast selle piiritletud perioodi möödumist kolmeaastase kestusega.

2. Säte, et 1. jaanuaril 1958 ja vastavalt lõikele 1 kindlaks määratud muudel päevadel võib lepinguosaline «kontsessiooni muuta või selle tühistada», tähendab, et sel päeval ning esimesel päeval pärast iga perioodi lõppu muudetakse selle lepinguosalise juriidilist kohustust II artikli alusel; see ei tähenda, et tema tollitariifimuudatused tuleks tingimata kehtestada samal päeval. Kui vastavalt kõnesolevale artiklile alustatud läbirääkimistest tulenev tariifimuudatus edasi lükatakse, võidakse samamoodi edasi lükata ka mis tahes kompenseerivate kontsessioonide jõustumine.

3. Mitte varem kui kuus kuud ja mitte hiljem kui kolm kuud enne 1. jaanuari 1958 või mis tahes järgmise perioodi lõpukuupäeva peaks lepinguosaline, kes soovib asjakohases loendis sisalduvat kontsessiooni muuta või tühistada, teavitama sellest LEPINGUOSALISI. Siis määravad LEPINGUOSALISED kindlaks lepinguosalise või lepinguosalised, kellega tuleb pidada lõikes 1 viidatud läbirääkimisi või konsultatsioone. Lepinguosaline, kes on selliselt kindlaks määratud, peab osalema sellistel läbirääkimistel või konsultatsioonidel taotleva lepinguosalisega, et jõuda kokkuleppele enne selle perioodi lõppu. Loendite tagatud kehtivusaja mis tahes pikendus peab seonduma loenditega, nagu neid on muudetud pärast selliseid läbirääkimisi, kooskõlas XXVIII artikli lõigetega 1, 2 ja 3. Kui LEPINGUOSALISED teevad ettevalmistusi mitmepoolseteks tolliläbirääkimisteks, mis toimuksid kuue kuu jooksul enne 1. jaanuari 1958 või enne mis tahes muud vastavalt lõikele 1 kindlaks määratud päeva, peavad nad selliste läbirääkimiste korraldamise raames ette valmistama sobivad protseduurid kõnesolevas lõikes viidatud läbirääkimiste pidamiseks.

4. Sätte, et lisaks lepinguosalisele, kellega on kontsessiooni suhtes algselt läbirääkimisi peetud, osaleb läbirääkimistel mis tahes lepinguosaline, kel on oluline tarnimishuvi, eesmärk on tagada lepinguosalisele, kel on kõnealuse kontsessiooniga mõjutatavas kaubanduses suurem osa kui lepinguosalisel, kellega on selle kontsessiooni suhtes algselt läbirääkimisi peetud, tõhus võimalus kaitsta lepingulisi õigusi, mis tal on käesoleva kokkuleppe alusel. Teisest küljest ei ole silmas peetud, et tingituna kõnealuste läbirääkimiste ulatusest peaksid XXVIII artiklis sätestatud läbirääkimised ja kokkulepe muutuma liiga keerukaks või tekkima komplikatsioonid kõnesoleva artikli tulevasel kohaldamisel selle alusel peetud läbirääkimistest tulenevate kontsessioonide suhtes. Vastavalt sellele peaksid LEPINGUOSALISED üksnes otsustama, et lepinguosalisel on oluline tarnimishuvi, kui sel lepinguosalisel on piisava aja jooksul enne kõnesolevaid läbirääkimisi olnud taotleva lepinguosalise turul suurem osa kui lepinguosalisel, kellega kõnealuse kontsessiooni suhtes algselt läbi räägiti, või tal oleks vastavalt LEPINGUOSALISTE hinnangule olnud selline osa, kui taotlev lepinguosaline ei oleks säilitanud diskrimineerivaid kvantitatiivseid piiranguid. Seepärast ei oleks asjakohane, kui LEPINGUOSALISED otsustaksid, et oluline tarnimishuvi on rohkem kui ühel lepinguosalisel või neil erandjuhtudel, kus on tegu ligilähedase võrdsusega, rohkem kui kahel lepinguosalisel.

5. Olenemata olulise tarnimishuvi määratlusest lõike 1 märkuses 4 võivad LEPINGUOSALISED erandina otsustada, et lepinguosalisel on oluline tarnimishuvi, kui kõnesolev kontsessioon mõjutab kaubandust, mis moodustab valdava osa selle lepinguosalise koguekspordist.

6. Sättega, et läbirääkimistel osaleb mis tahes lepinguosaline, kel on oluline tarnimishuvi ja et konsulteeritakse mis tahes lepinguosalisega, kel on oluline huvi kontsessiooni suhtes, mida taotlev lepinguosaline püüab muuta või tühistada, ei ole silmas peetud, et ta peaks selle sätte mõjul maksma kompensatsiooni või kahjutasu, mis on kavatsetava muutmise või tühistamise ajal valitsenud kaubandusolude põhjal hinnatuna suurem taotletavast muutmisest või tühistamisest, võttes arvesse iga diskrimineeriva kvantitatiivse piirangu, mida taotlev lepinguosaline säilitab.

7. Väljendit «oluline huvi» ei ole võimalik täpselt määratleda ning see võib LEPINGUOSALISTELE raskusi tekitada. Siiski on silmas peetud, et selle tõlgendamisel hõlmataks üksnes need lepinguosalised, kellel on või kellel nende eksporti mõjutavate kvantitatiivsete piirangute puudumisel eeldatavasti oleks märkimisväärne osa kõnealuse kontsessiooni muutmist või tühistamist taotleva lepinguosalise turul.

Lõige 4

1. Koos taotlusega saamaks luba läbirääkimiste alustamiseks tuleb esitada kõik asjakohased statistilised ja muud andmed. Otsus sellise taotluse kohta tuleb teha kolmekümne päeva jooksul selle esitamisest.

2. Tõdetakse, et lubades teatavatel lepinguosalistel, kes sõltuvad suuresti suhteliselt vähesest toormest ja toetuvad tariifile kui olulisele abivahendile nende majanduse mitmekesistamise edendamiseks või kui tähtsale tuluallikale, kontsessioonide muutmise või tühistamise suhtes harilikult läbi rääkida üksnes XXVIII artikli lõike 1 alusel, võidakse põhjustada, et need lepinguosalised teevad sel ajal muudatusi või tühistamisi, mis osutuvad kaugemas perspektiivis tarbetuks. Sellise olukorra vältimiseks peavad LEPINGUOSALISED lubama igal sellisel lepinguosalisel alustada läbirääkimisi lõike 4 alusel, kui nad ei leia, et see tooks kaasa või toetaks oluliselt sellist tariifitaseme tõusu, mis ähvardaks käesolevale kokkuleppele lisatud loendite stabiilsust või viiks rahvusvahelise kaubanduse ülemäärase häirimiseni.

3. Eeldatakse, et lõike 4 alusel lubatud läbirääkimised üksiku artikli või väga väikese artiklirühma muutmiseks või tühistamiseks võidakse harilikult lõpule viia kuuekümne päeva jooksul. Siiski tõdetakse, et see aeg ei ole piisav läbirääkimiste puhul rohkemate artiklite muutmiseks või tühistamiseks, ning neil puhkudel oleks seetõttu asjakohane, et LEPINGUOSALISED näeksid ette pikema aja.

4. LEPINGUOSALISED peavad tegema lõike 4 punktis d viidatud otsuse kolmekümne päeva jooksul alates küsimuse neile esitamisest, kui taotlev lepinguosaline ei nõustu pikema ajaga.

5. Mõistetakse, et otsustades lõike 4 punkti d alusel, kas taotlev lepinguosaline on jätnud põhjendamatult pakkumata piisava kompensatsiooni, võtavad LEPINGUOSALISED asjakohaselt arvesse eriseisundit, milles viibib lepinguosaline, kes on sidunud suure osa oma tariifidest väga väikeste tollimääradega ning kellel on selles ulatuses kompenseerivate täpsustamiste tegemiseks vähem võimalusi kui teistel lepinguosalistel.

XXVIIIbis artikli juurde

Lõige 3

Mõistetakse, et viitega fiskaalvajadustele hõlmatakse tollimaksude tuluaspekt, eriti tollimaksud, mis on kehtestatud eelkõige tulu eesmärgil, või tollimaksud, mis on kehtestatud toodete suhtes, millega saab asendada tulu eesmärgil kehtestatud tollimaksudega maksustatavaid tooteid vältimaks nendest tollimaksudest kõrvalehiilimist.

XXIX artikli juurde

Lõige 1

Lõikest 1 on välja jäetud Havanna harta VII ja VIII artikkel, sest neis artiklites on üldiselt käsitletud Rahvusvahelise Kaubandusorganisatsiooni korraldust, funktsioone ja protseduure.

IV jao juurde

Sõnu «arenenud lepinguosalised» ja sõnu «vähemarenenud lepinguosalised» tuleb IV jaos kasutatuna käsitada kui viiteid arenenud maadele ja vähemarenenud maadele, kes on üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe osalised.

XXXVI artikli juurde

Lõige 1

Kõnesolev artikkel põhineb I artiklis seatud eesmärkidel vastavalt parandustele I jao ning XXIX ja XXX artikli muutmise protokolli lõike 1 A osas, kui nimetatud protokoll jõustub.12

Lõige 4

Terminiga «toore» tähistatakse põllumajandustooteid, vt XVI artikli B osa märkuste lõige 2.

Lõige 5

Mitmekesistamisprogramm hõlmaks üldiselt toorme töötlemistegevuse intensiivistamise ja valmistooteid väljastavate tootmisharude arendamise, võttes arvesse kõnealuse lepinguosalise olukorda ja maailmas valitsevaid väljavaateid eri kaupade tootmisele ja tarbimisele.

Lõige 8

Mõistetakse, et fraas «ei eelda, et . . . oleksid vastastikused» tähendab kooskõlas käesolevas artiklis seatud eesmärkidega, et vähemarenenud lepinguosalistelt ei tohiks kaubandusläbirääkimiste käigus oodata panuseid, mis ei ole vastavuses nende endi arengu-, finants- ja kaubandusvajadustega, võttes arvesse kaubandusarengut minevikus.

Kõnesolev lõige kehtib meetmete korral XVIII artikli A osa, XXVIII artikli, XXVIIIbis artikli (pärast seda, kui I jao ning XXIX ja XXX artikli muutmise protokolli lõike 1 A osas sätestatud muudatus on jõustunud13, XXIX artikli), XXXIII artikli alusel või käesolevas kokkuleppes sisalduva mis tahes muu protseduuri korral.

XXXVII artikli juurde

Lõike 1 punkt a

Kõnesolev lõige kehtib läbirääkimiste korral tariifide või muude piiravate kaubanduseeskirjade vähendamiseks või kõrvaldamiseks XXVII artikli, XXVIIIbis artikli (pärast seda, kui I jao ning XXIX ja XXX artikli muutmise protokolli lõike 1 A osas sätestatud muudatus on jõustunud14, XXIX artikli) ning XXXIII artikli alusel, samuti seoses sellise vähendamise või kõrvaldamise elluviimisele suunatud muu tegevusega, milleks lepinguosalised võivad kohustuda.

Lõike 3 punkt b

Ülejäänud meetmete hulka, millele kõnesolevas lõikes on viidatud, võivad kuuluda sammud omamaiste struktuurimuudatuste edendamiseks, teatavate toodete tarbimise stimuleerimiseks või kaubandust edendavate meetmete kehtestamiseks.


1 Autentses tekstis ekslikult «lõike 5 punkti a alusel».
2 23. märtsi 1965. a otsusega asendasid LEPINGUOSALISED GATTi sekretariaadi juhataja ametinimetuse «täitevsekretär» nimetusega «peadirektor».
3 23. märtsi 1965. a otsusega asendasid LEPINGUOSALISED GATTi sekretariaadi juhataja ametinimetuse «täitevsekretär» nimetusega «peadirektor».
4 Autentses tekstis ekslikult «punkti».
5 23. märtsi 1965. a otsusega asendasid LEPINGUOSALISED GATTi sekretariaadi juhataja ametinimetuse «täitevsekretär» nimetusega «peadirektor».
6 23. märtsi 1965. a otsusega asendasid LEPINGUOSALISED GATTi sekretariaadi juhataja ametinimetuse «täitevsekretär» nimetusega «peadirektor».
7 Autentses tekstis ekslikult: «I jao punkt h».
8 Impordi suhtes Prantsuse emamaale ja Prantsuse Liidu territooriumile.
9 Autentses tekstis ekslikult: «lõikes 3».
10 Kõnesolev protokoll jõustus 14. detsembril 1948.
11 Kõnesolev protokoll jõustus 14. detsembril 1948.
12 Kõnesolevast protokollist loobuti 1. jaanuaril 1968.
13 Kõnesolevast protokollist loobuti 1. jaanuaril 1968.
14 Kõnesolevast protokollist loobuti 1. jaanuaril 1968.

THE GENERAL AGREEMENT ON TARIFFS AND TRADE (GATT 1947)