Teksti suurus:

Ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli Baseli konventsioon

Väljaandja:Ülemnõukogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:19.10.1992
Avaldamismärge:RT II 1999, 26, 161

Ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli Baseli konventsioon

(õ) 8.06.09 10:30

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992. a 14. mai otsus konventsiooniga ühinemise kohta

Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta

 

Koostatud 1989. aastal Baselis


Preambul

Konventsiooniosalised,

mõistes, et ohtlikud ja muud jäätmed ning nende riikidevaheline vedu võivad kahjustada inimese tervist ja keskkonda;

võttes arvesse, et ohtlike ja muude jäätmete suurenev kogus ja komplitseeritus ning selliste jäätmete riikidevaheline vedu suurendab ohtu inimese tervisele ja keskkonnale;

võttes arvesse ka seda, et tõhusaim viis kaitsta inimese tervist ja keskkonda selliste jäätmete põhjustatud ohtude eest on võimalikult vähendada tekkivate jäätmete kogust ja ohtlikkust;

olles veendunud, et riigid peavad võtma vajalikke meetmeid tagamaks, et ohtlike ja muude jäätmete käitlemine, kaasa arvatud nende riikidevaheline vedu ja kõrvaldamine, on kooskõlas tervise- ja keskkonnakaitse nõuetega, sõltumata kõrvaldamiskohast;

märkides, et riigid peavad tagama, et jäätmetekitaja täidaks ohtlike ja muude jäätmete veo ja kõrvaldamisega kaasnevaid kohustusi kooskõlas keskkonnakaitsenõuetega, sõltumata kõrvaldamiskohast;

täielikult tunnustades iga riigi sõltumatut õigust keelustada teistest riikidest ohtlike ja muude jäätmete sissevedu oma territooriumile ning nende kõrvaldamine seal;

tõdedes ka kasvavat soovi keelustada ohtlike jäätmete riikidevaheline vedu ja nende kõrvaldamine teistes riikides, eriti arengumaades;

olles veendunud, et ohtlikud ja muud jäätmed tuleb kõrvaldada riigis, kus need on tekitatud, niivõrd kui nende käitlemine on keskkonnahoidlik ja tõhus;

mõistes ka, et selliste jäätmete vedu tekkeriigist teise riiki võib lubada ainult tingimusel, et sellega ei ohustata inimese tervist ega keskkonda ning seda tehakse vastavuses konventsiooniga;

leides, et tugevdatud kontroll ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelise veo üle ajendab neid käitlema keskkonnahoidlikult ja sellist vedu vähendama;

olles veendunud, et riigid peavad võtma meetmeid kohaseks teabevahetuseks ohtlike jäätmete ja muude jäätmete sisse- ja väljaviimise kohta ning selle kontrollimiseks;

märkides, et mitmed rahvusvahelised ja piirkondlikud kokkulepped käsitlevad keskkonna kaitsmise ja säilitamise küsimust seoses ohtlike kaupade läbiveoga;

võttes arvesse ÜRO keskkonnakonverentsi deklaratsiooni (Stockholm, 1972), ÜRO keskkonnaprogrammi (UNEP) nõukogu 17. juuni 1987. aasta otsusega 14/30 vastuvõetud ohtlike jäätmete keskkonnahoidliku käitlemise Kairo juhendeid ja põhimõtteid; ohtlike kaupade vedu käsitleva ÜRO eksperdikomitee soovitusi (koostatud 1957. aastal ja ajakohastatakse iga kahe aasta järel); ÜRO raames vastuvõetud asjakohaseid soovitusi, deklaratsioone, kokkuleppeid ja eeskirju ning teiste rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide tehtud töid ja uurimusi;

võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 37. istungjärgul (1982) vastuvõetud maailma looduse harta vaimsust, põhimõtteid, eesmärke ja ülesandeid kui keskkonnakaitse ja loodusvarade säilitamise eetilisi norme;

kinnitades, et riigid kannavad vastavalt rahvusvahelisele õigusele vastutust oma rahvusvaheliste kohustuste täitmise eest inimese tervise ning keskkonna kaitsel ja säilitamisel;

tunnustades, et konventsiooni või mõne selle protokolli olulise rikkumise juhtudel kohaldatakse asjakohast rahvusvahelist lepinguõigust;

mõistes vajadust jätkata keskkonnahoidliku jäätmevaese tehnoloogia, jäätmete ringlussevõtu võimaluste, asjakohaste majapidamis- ja käitlemissüsteemide arendamist ning rakendamist, et võimalikult vähendada ohtlike ja muude jäätmete teket;

mõistes ka suurenevat rahvusvahelist muret vajaduse pärast rangemalt kontrollida ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelist vedu ning seda võimalikult vähendada;

tundes muret ohtlike ja muude jäätmete ebaseadusliku riikidevahelise veo pärast;

arvestades ka arengumaade piiratud võimalusi ohtlike ja muude jäätmete käitlemisel;

tunnistades vajadust soodustada tehnoloogia edastamist, eriti arengumaadele, kohapeal tekitatud ohtlike ja muude jäätmete keskkonnahoidlikuks käitlemiseks vastavalt Kairo juhenditele ja UNEPi nõukogu otsusele 14/16 keskkonnakaitsetehnoloogia edastamise soodustamise kohta;

tunnistades ka, et ohtlikke ja muid jäätmeid tuleks vedada kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste konventsioonide ja soovitustega;

olles veendunud ka, et ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelist vedu võib lubada ainult juhul, kui kõnealuste jäätmete vedu ja lõplik kõrvaldamine on keskkonnale ohutu;

olles otsustanud range kontrolli abil kaitsta inimese tervist ja keskkonda ohtlike ja muude jäätmete tekke ja käitlemisega kaasnevate ebasoodsate mõjude eest,

on kokku leppinud järgmises:

Artikkel 1. Konventsiooni reguleerimisala

1. Konventsioonis mõistetakse ohtlike jäätmetena järgmisi riikidevaheliselt veetavaid jäätmeid:
a) I lisas loetletud mis tahes kategooriasse kuuluvad jäätmed, kui neil ei ole ühtegi III lisas nimetatud omadust,
b) jäätmed, mis ei kuulu punktis a nimetatute hulka, kuid mis on määratletud ohtlike jäätmetena või mida peetakse ohtlikeks jäätmeteks konventsiooniga ühinenud väljaveo-, sisseveo- või transiitriigi siseriiklikes õigusaktides.

2. Konventsioonis käsitatakse muude jäätmetena riikidevaheliselt veetavaid jäätmeid, mis kuuluvad II lisas loetletud mis tahes kategooriasse.

3. Konventsiooni ei kohaldata jäätmete suhtes, mille kohta nende radioaktiivsuse tõttu kehtivad teised rahvusvahelise kontrolli süsteemid, sealhulgas rahvusvahelised kokkulepped radioaktiivsete ainete kohta.

4. Konventsiooni ei kohaldata jäätmete suhtes, mis tekivad laevade tavapärase tegevuse kestel ja mille vette juhtimise kohta kehtivad teised rahvusvahelised kokkulepped.

Artikkel 2. Mõisted

Selles konventsioonis:

1. «jäätmed» tähendab aineid või esemeid, mida siseriiklike õigusaktide kohaselt kõrvaldatakse, kavatsetakse kõrvaldada või tuleb kõrvaldada;

2. «jäätmekäitlus» tähendab ohtlike ja muude jäätmete kogumist, vedu ja kõrvaldamist, kaasa arvatud jäätmekäitluskohtade järelhooldus;

3. «riikidevaheline vedu» tähendab ohtlike või muude jäätmete mis tahes viimist ühe riigi jurisdiktsioonile alluvalt territooriumilt teise riigi jurisdiktsioonile alluvale territooriumile või mitte ühegi riigi jurisdiktsioonile alluvale territooriumile või nimetatud territooriumide kaudu, tingimusel et jäätmete veoga on seotud vähemalt kaks riiki;

4. «kõrvaldamine» tähendab konventsiooni IV lisas loetletud toimingud;

5. «volitatud jäätmekäitluskoht või -rajatis» tähendab ohtlike ja muude jäätmete käitlemise kohta või rajatist, millele käitluskoha või -rajatise asukohariigi asjaomane ametiasutus on andnud sellekohase volituse või tegutsemisloa;

6. «pädev ametiasutus» tähendab konventsiooniosalise määratud riigiasutust, kes vastutab konventsiooniosalise määratud geograafilise maa-ala piires ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelist vedu käsitlevate teatiste ja muu sellekohase teabe vastuvõtmise ning kõnealustele teatistele vastamise eest artikli 6 kohaselt;

7. «sidekeskus» tähendab artiklis 5 nimetatud konventsiooniosalise asutust, kes vastutab teabe vastuvõtmise ja esitamise eest artiklite 13 ja 16 kohaselt;

8. «ohtlike ja muude jäätmete keskkonnahoidlik käitlemine» tähendab kõikide meetmete võtmist selleks, et tagada ohtlike ja muude jäätmete käitlemine viisil, mis kaitseb inimese tervist ja keskkonda kõnealuste jäätmete võimaliku kahjuliku mõju eest;

9. «riigi jurisdiktsioonile alluv territoorium» tähendab maismaa-ala, mereala või õhuruumi, mille piires riik kannab haldus- ja regulatiivvastutust vastavalt rahvusvahelise õiguse tervise- ja keskkonnakaitsesätetele;

10. «lähetusriik» tähendab konventsiooniosalist, kes kavandab ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelist vedu või alustab seda;

11. «sihtkohariik» tähendab konventsiooniosalist, kelle territooriumile on kavandatud vedada või veetakse ohtlikke ja muid jäätmeid, selleks et need seal kõrvaldada või seal laadida kõrvaldamiseks mitte ühegi riigi jurisdiktsioonile alluval territooriumil;

12. «transiitriik» tähendab mis tahes riiki peale lähetus- ja sihtkohariigi, mille kaudu ohtlikke ja muid jäätmeid kavandatakse vedada või veetakse;

13. «asjaomased riigid» tähendab konventsiooniosalisi lähetus- või sihtkohariike ning transiitriike sõltumata sellest, kas nad on konventsiooniga ühinenud või mitte;

14. «isik» tähendab füüsilist või juriidilist isikut;

15. «väljavedaja» tähendab lähetusriigi jurisdiktsioonile alluvat isikut, kes korraldab ohtlike ja muude jäätmete väljavedu;

16. «sissevedaja» tähendab sihtkohariigi jurisdiktsioonile alluvat isikut, kes korraldab ohtlike ja muude jäätmete sissevedu;

17. «vedaja» tähendab isikut, kes veab ohtlikke või muid jäätmeid;

18. «jäätmetekitaja» tähendab isikut, kelle tegevus põhjustab ohtlike ja muude jäätmete teket, või kui see isik on teadmata, siis isikut, kelle valduses on ja/või kelle kontrolli alla kuuluvad nimetatud jäätmed;

19. «jäätmekõrvaldaja» tähendab isikut, kellele veetakse ohtlikke ja muid jäätmeid ning kes kõnealused jäätmed kõrvaldab;

20. «poliitilise ja/või majandusliku integratsiooni organisatsioon» tähendab suveräänsete riikide moodustatud organisatsiooni, kellele tema liikmesriigid on andnud pädevuse konventsiooniga reguleeritavates küsimustes ja kes vastavalt organisatsioonisisesele korrale on nõuetekohaselt volitatud konventsioonile alla kirjutama, seda ratifitseerima, vastu võtma, heaks kiitma, ametlikult kinnitama või sellega ühinema;

21. «ebaseaduslik jäätmevedu» tähendab ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelist vedu vastavalt artiklile 9.

Artikkel 3. Ohtlike jäätmete siseriiklik määratlus

1. Konventsiooniosaline teavitab konventsiooni sekretariaati kuue kuu jooksul alates konventsiooniga ühinemise päevast I ja II lisas loetlemata jäätmetest, mida tema siseriiklike õigusaktide kohaselt peetakse ohtlikeks või määratletakse ohtlikena, ja kõnealuste jäätmete riikidevahelisel veol kohaldatavast korrast.

2. Konventsiooniosaline teavitab sekretariaati hilisematest olulistest muudatustest lõike 1 kohaselt esitatud teabes.

3. Sekretariaat edastab seejärel kõigile konventsiooniosalistele lõigete 1 ja 2 alusel saadud teabe.

4. Konventsiooniosalised vastutavad, et neile sekretariaadi poolt vastavalt lõikele 3 edastatud teave oleks väljavedajatele kättesaadav.

Artikkel 4. Üldkohustused

1. a) Konventsiooniosalised, kes kasutavad oma õigust keelustada ohtlike ja muude jäätmete sissevedu nende kõrvaldamiseks, teavitavad teisi konventsiooniosalisi oma otsusest vastavalt artiklile 13.
b) Kui konventsiooniosalisi on teavitatud vastavalt punktile a, keelavad nad ohtlike ja muude jäätmete väljaveo osalisriiki, kes on asjaomaste jäätmete sisseveo keelustanud, või ei anna selleks luba.
c) Juhul kui sihtkohariik ei ole keelustanud ohtlike ja muude jäätmete sissevedu, keelavad konventsiooniosalised kõnealuste jäätmete väljaveo või ei anna selleks luba, kui sihtkohariik pole andnud kirjalikku nõusolekut konkreetseks sisseveoks.

2. Konventsiooniosaline rakendab asjakohaseid abinõusid, et:
a) tagada oma riigi piires ohtlike ja muude jäätmete tekke vähendamine miinimumini, võttes arvesse sotsiaalseid, tehnoloogilisi ja majanduslikke aspekte;
b) tagada ohtlike ja muude jäätmete keskkonnahoidliku käitlemise tarvis jäätmekäitlusrajatiste kättesaadavus oma riigi piires võimaluste kohaselt, sõltumata jäätmete kõrvaldamise kohast;
c) tagada oma riigi piires, et ohtlike ja muude jäätmete käitlemisega seotud isikud võtavad vajalikke meetmeid ohtlike ja muude jäätmete käitlemisega kaasneva reostuse vältimiseks ja kui selline reostus aset leiab, vähendavad miinimumini selle tagajärgede mõju inimese tervisele ja keskkonnale;
d) tagada kooskõlas ohtlike ja muude jäätmete keskkonnahoidliku ja tõhusa käitlemisega kõnealuste jäätmete riikidevahelise veo vähendamine miinimumini ning tagada tervise ja keskkonna kaitse sellise veoga kaasneda võivate ebasoodsate mõjude eest;
e) mitte lubada ohtlike ja muude jäätmete väljavedu konventsiooniga ühinenud riiki või riikide rühmitusse, mis kuuluvad poliitilise ja/või majandusliku integratsiooni organisatsiooni, eriti arengumaadesse, kes on oma õigusaktidega keelustanud igasuguse jäätmete sisseveo, või kui on põhjust arvata, et kõnesolevaid jäätmeid ei käidelda keskkonnahoidlikult, vastavalt kriteeriumidele, mis konventsiooniosalistel tuleb kindlaks määrata oma esimesel istungil;
f) nõuda, et ohtlike ja muude jäätmete kavandatavat riikidevahelist vedu käsitlevas teabes, mida asjaomastele riikidele edastatakse vastavalt V A lisale, sedastatakse selgelt kavandatava jäätmete veo mõju inimese tervisele ja keskkonnale;
g) takistada ohtlike ja muude jäätmete sissevedu, kui on põhjust arvata, et kõnesolevaid jäätmeid ei käidelda keskkonnahoidlikult;
h) teha otse ja sekretariaadi kaudu koostööd teiste konventsiooniosaliste ja asjasthuvitatud organisatsioonidega, sealhulgas levitada teavet ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelise veo kohta, et parandada selliste jäätmete keskkonnahoidlikku käitlemist ja vältida ebaseaduslikku jäätmevedu.

3. Konventsiooniosalised peavad ohtlike ja muude jäätmete ebaseaduslikku vedu kriminaalseks.

4. Konventsiooniosaline võtab vajalikud õiguslikud, haldus- ja muud meetmed, et konventsiooni rakendada ja ellu viia, kaasa arvatud meetmed konventsiooniga vastuolus oleva tegevuse vältimiseks ja selle eest karistamiseks.

5. Konventsiooniosaline ei luba ohtlike ja muude jäätmete väljavedu riikidesse, kes pole konventsiooniga ühinenud, ega nende sissevedu sellistest riikidest.

6. Konventsiooniosalised lepivad kokku, et nad ei luba ohtlike ja muude jäätmete väljavedu nende kõrvaldamiseks maa-alal, mis asub 600 lõunalaiusest lõuna pool, sõltumata sellest, kas kõnealuseid jäätmeid veetakse riikide vahel või mitte.

7. Peale selle konventsiooniosaline:
a) keelab kõikidel oma jurisdiktsioonile alluvatel isikutel vedada või kõrvaldada ohtlikke ja muid jäätmeid, välja arvatud isikud, keda selleks on volitatud või kellel on lubatud selliseid toiminguid teha;
b) nõuab, et riikidevaheliselt veetavad ohtlikud ja muud jäätmed on pakitud ja märgistatud ning neid veetakse vastavuses üldiselt heakskiidetud ja tunnustatud rahvusvaheliste pakendamis-, märgistamis- ja veoeeskirjade ja -standarditega ning et arvestatakse asjakohaseid rahvusvaheliselt tunnustatud tavasid;
c) nõuab, et ohtlikud ja muud jäätmed oleksid varustatud saatekirjaga alates veo lähetuskohast kuni nende kõrvaldamiskohani.

8. Konventsiooniosaline nõuab, et väljaveetavaid ohtlikke ja muid jäätmeid käideldaks sihtkohariigis või mujal keskkonnahoidlikult. Oma esimesel istungil määravad konventsiooniosalised kindlaks selle konventsiooniga reguleeritavate jäätmete keskkonnahoidliku käitlemise tehnilised juhised.

9. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelist vedu lubatakse ainult juhul, kui:
a) lähetusriigil ei ole tehnilist võimsust ja vajalikke rajatisi või sobivaid jäätmekäitluskohti, et kõnealused jäätmed kõrvaldada keskkonnahoidlikult ja tõhusalt;
b) sihtkohariigis vajatakse kõnealuseid jäätmeid toormena ringlussevõtuks või jäätmeid taaskasutavates tööstusharudes;
c) kõnealune jäätmete riikidevaheline vedu on vastavuses kriteeriumidega, mille konventsiooniosalised on kindlaks määranud, tingimusel et need kriteeriumid ei erine konventsiooni eesmärkidest.

10. Konventsioonist tulenevat ohtlikke ja muid jäätmeid tekitava riigi kohustust nõuda kõnealuste jäätmete keskkonnahoidlikku käitlemist ei saa mitte mingil tingimusel üle kanda sihtkoha- või transiitriigile.

11. Konventsioon ei takista konventsiooniosalisi inimese tervise ja keskkonna parema kaitsmise nimel kehtestada lisanõudeid, mis on kooskõlas konventsiooni ja rahvusvahelise õigusega.

12. Konventsioon ei mõjuta mingil määral riikide suveräänsust oma territoriaalvetes, mis on kooskõlas rahvusvahelise õigusega kindlaks määratud, ning suveräänseid õigusi ja jurisdiktsiooni, mis riikidel vastavalt rahvusvahelisele õigusele on nende majandusvööndis ja mandrilaval, ning kõikide riikide laevastiku ja lennuväe poolt navigatsiooniõiguste ja vabaduste kasutamist nii, nagu see on ette nähtud rahvusvahelise õigusega ja esitatud asjakohastes rahvusvahelistes kokkulepetes.

13. Konventsiooniosalised vaatavad perioodiliselt üle arengumaadesse ja teistesse riikidesse väljaveetavate ohtlike ja muude jäätmete koguse ja/või nende reostusvõime vähendamise võimalused.

Artikkel 5. Pädeva ametiasutuse ja sidekeskuse määramine

Selleks et hõlbustada konventsiooni rakendamist, konventsiooniosalised:
1. määravad või asutavad ühe või mitu pädevat ametiasutust ja ühe sidekeskuse. Transiitriik määrab teatiste vastuvõtmiseks ühe pädeva ametiasutuse;
2. teavitavad sekretariaati kolme kuu jooksul arvates kuupäevast, mil konventsioon nende suhtes jõustus, millised asutused nad on määranud oma sidekeskuseks ja pädevateks ametiasutusteks;
3. teavitavad sekretariaati ühe kuu jooksul arvates otsuse tegemise päevast kõikidest muudatustest lõike 2 alusel tehtud määramises.

Artikkel 6. Jäätmete vedu konventsiooniosaliste vahel

1. Lähetusriik saadab ise või nõuab, et jäätmetekitaja või väljavedaja saadab ohtlike ja muude jäätmete kavandatava veo kohta kirjaliku teatise asjaomaste riikide pädevatele ametiasutustele lähetusriigi pädevate ametiasutuste kaudu. Teatis koosneb V A lisas täpsustatud deklaratsioonidest ja teabest ning on kirjutatud sihtkohariigile vastuvõetavas keeles. Igale asjaomasele riigile tuleb saata ainult üks teatis.

2. Sihtkohariik vastab teatajale kirjalikult, nõustudes jäätmete riikidevahelise veoga tingimusteta või esitades tingimusi, keeldudes jäätmete riikidevaheliseks veoks luba andmast või nõudes lisateavet. Sihtkohariigi lõpliku vastuse ärakiri saadetakse asjaomaste konventsiooniosaliste pädevatele ametiasutustele.

3. Lähetusriik ei luba jäätmetekitajal või väljavedajal hakata jäätmeid riikidevaheliselt vedama enne, kui ta pole saanud kirjalikku kinnitust, et:
a) teataja on saanud sihtkohariigilt kirjaliku nõusoleku,
b) teataja on saanud sihtkohariigilt kinnituse väljavedaja ja jäätmekõrvaldaja vahel sõlmitud lepingu kohta, milles täpsustatakse kõnealuste jäätmete keskkonnahoidlik käitlemine.

4. Konventsiooniosaline, kes on transiitriik, saadab teatajale viivitamata kinnituse teatise kättesaamise kohta. Seejärel võib ta 60 päeva jooksul teatajale kirjalikult vastata, nõustudes jäätmete riikidevahelise veoga tingimusteta või esitades tingimusi, keeldudes luba andmast või nõudes lisateavet. Lähetusriik ei luba alustada jäätmete veoga enne, kui teataja pole saanud transiitriigi kirjalikku nõusolekut. Kui konventsiooniosaline siiski mingil ajal otsustab, et ta kas üldiselt või teatud tingimustel ei nõua ohtlike ja muude jäätmete riikidevaheliseks veoks läbiveona eelnevat kirjalikku nõusolekut või kui ta muudab oma sellealaseid nõudmisi, teatab ta oma otsusest viivitamata teistele konventsiooniosalistele vastavalt artiklile 13. Kui viimasena nimetatud juhul pole transiitriik saatnud lähetusriigile vastust nimetatud teatise saamisest 60 päeva jooksul, võib lähetusriik anda loa jäätmete väljaveoks transiitriigi kaudu.

5. Juhul kui riikidevaheliselt veetavad jäätmed on õiguslikult määratlenud ohtlikena või peab neid ohtlikeks ainult:
a) lähetusriik, kehtivad selle artikli lõikes 9 sissevedaja või jäätmekõrvaldaja ja sihtkohariigi kohta sätestatud nõuded mutatis mutandis väljavedaja ja lähetusriigi kohta;
b) sihtkohariik või sihtkohariik ja transiitriik, kes on konventsiooniosaline, kehtivad selle artikli lõigetes 1, 3, 4 ja 6 väljavedaja ja lähetusriigi kohta sätestatud nõuded mutatis mutandis sissevedaja või jäätmekõrvaldaja ja sihtkohariigi kohta;
c) transiitriik, kes on konventsiooniosaline, kehtivad selle riigi kohta lõike 4 sätted.

6. Asjaomaste riikide kirjaliku nõusoleku korral võib lähetusriik lubada jäätmetekitajal või väljavedajal kasutada üldteatist, kui ühesuguste füüsiliste ja keemiliste omadustega ohtlikke ja muid jäätmeid veetakse korrapäraselt samale jäätmekõrvaldajale lähetusriigi sama väljumistolliasutuse kaudu, sihtkohariigi sama saabumistolliasutuse kaudu ning läbiveo puhul transiitriikide samade saabumis- ja väljumistolliasutuste kaudu.

7. Asjaomased riigid võivad oma kirjalikus nõusolekus seada lõikes 6 nimetatud üldteatise kasutamise tingimuseks, et ohtlike ja muude jäätmete kohta antaks teavet, näiteks kavandatavate saadetiste täpne kogus või korrapäraselt esitatavad nimekirjad.

8. Lõigetes 6 ja 7 nimetatud üldteatis ja kirjalik nõusolek võivad kehtida ohtlike ja muude jäätmete mitme saadetise kohta kõige rohkem 12 kuud.

9. Konventsiooniosalised nõuavad, et iga isik, kes vastutab ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelise veo eest, allkirjastab kõnealuste jäätmete saatekirja kas jäätmete väljasaatmisel või vastuvõtmisel. Samuti nõuavad nad, et jäätmekõrvaldaja teavitaks väljavedajat ja lähetusriigi pädevaid ametiasutusi kõnealuste jäätmete kättesaamisest ning õigel ajal kõrvaldamise lõpetamisest teatises täpsustatud viisil. Kui lähetusriigis ei ole saadud asjakohast teavet, teatab lähetusriigi pädev ametiasutus või väljavedaja sellest sihtkohariigile.

10. Selles artiklis nõutud teatis ja vastus edastatakse kõnealuste konventsiooniosaliste pädevatele ametiasutustele või asjaomasele riigiasutusele, kui tegemist on riigiga, kes pole konventsiooniga ühinenud.

11. Ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelisel veol peab veosel olema kindlustus, võlakiri või muu tagatis, nii nagu seda nõuab sihtkohariik või transiitriik, kes pole konventsiooniosaline.

Artikkel 7. Konventsiooniosalise jäätmete riikidevaheline vedu riikide kaudu, mis ei ole konventsiooniosalised

Konventsiooni artikli 6 lõige 2 kehtib mutatis mutandis konventsiooniosalise ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelise veo kohta riigi või riikide kaudu, mis ei ole konventsiooniosalised.

Artikkel 8. Taassisseveo kohustus

Kui ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelist vedu, milleks asjaomased riigid on vastavalt konventsioonile andnud oma nõusoleku, ei saa lepingu kohaselt lõpule viia, tagab lähetusriik, et väljavedaja võtab kõnealused jäätmed tagasi lähetusriiki, kui jäätmeid pole võimalik muul viisil keskkonnahoidlikult kõrvaldada 90 päeva jooksul arvates päevast, mil sihtkohariik teavitas lähetusriiki ja sekretariaati, või muu asjaomaste riikide vahel kokkulepitud aja jooksul. Sel otstarbel ei ole lähetusriik või transiitriik, kes on konventsiooniosaline, vastu kõnealuste jäätmete tagasitoomisele lähetusriiki, ei takista ega tõkesta seda.

Artikkel 9. Ebaseaduslik jäätmevedu

1. Konventsioonis tähendab ebaseaduslik jäätmevedu ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelist vedu, kui:
a) puudub konventsioonile vastav teatis kõigile asjaomastele riikidele,
b) puudub asjaomase riigi konventsioonile vastav nõusolek,
c) nõusolek on saadud asjaomastelt riikidelt võltsimise, valeandmete esitamise või muu pettuse teel,
d) saadetis oluliselt ei vasta dokumentides esitatud andmetele, või
e) tagajärjeks on selline ohtlike ja muude jäätmete kavatsetud kõrvaldamine (nt kaadamine), mis on vastuolus konventsiooni ja rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtetega.

2. Kui ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelist vedu peetakse ebaseaduslikuks jäätmeveoks väljavedaja või jäätmetekitaja tegevuse tõttu, tagab lähetusriik, et
a) väljavedaja või jäätmetekitaja või vajaduse korral lähetusriik ise võtab kõnealused jäätmed tagasi, või kui see pole võimalik,
b) kõnealused jäätmed kõrvaldatakse muul konventsioonile vastaval viisil 30 päeva jooksul arvates ajast, mil lähetusriiki teavitati ebaseaduslikust jäätmeveost, või muu asjaomaste riikide kokkulepitud aja jooksul. Sel otstarbel ei ole asjaomased konventsiooniosalised vastu selliste jäätmete tagasitoomisele lähetusriiki, ei takista ega tõkesta seda.

3. Kui ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelist vedu peetakse ebaseaduslikuks jäätmeveoks sissevedaja või jäätmekõrvaldaja tegevuse tõttu, tagab sihtkohariik, et sissevedaja või jäätmekõrvaldaja või vajaduse korral sihtkohariik ise kõrvaldab kõnealused jäätmed keskkonnahoidlikult 30 päeva jooksul arvates ajast, mil sihtkohariik sai ebaseaduslikust jäätmeveost teada, või muu asjaomaste riikide kokkulepitud aja jooksul. Sel otstarbel teevad asjaomased konventsiooniosalised vajalikku koostööd jäätmete keskkonnahoidlikuks kõrvaldamiseks.

4. Juhul kui vastutust ebaseadusliku jäätmeveo eest ei saa panna ei väljavedajale, jäätmetekitajale, sissevedajale ega jäätmekõrvaldajale, tagavad kas asjaomased või teised konventsiooniosalised omavahelise koostöö kaudu, et kõnealused jäätmed kõrvaldatakse keskkonnahoidlikult võimalikult kiiresti lähetusriigis, sihtkohariigis või vajaduse korral muus sobivas kohas.

5. Konventsiooniosaline kehtestab asjakohased siseriiklikud õigusaktid, et vältida ebaseaduslikku jäätmevedu ja karistada selle eest. Konventsiooniosalised teevad koostööd selles artiklis sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

Artikkel 10. Rahvusvaheline koostöö

1. Konventsiooniosalised teevad koostööd, et täiustada ning saavutada ohtlike ja muude jäätmete keskkonnahoidlikku käitlemist.

2. Selleks teevad konventsiooniosalised:
a) nõudmise korral kas kahe- või mitmepoolselt kättesaadavaks teabe, et soodustada ohtlike ja muude jäätmete keskkonnahoidlikku käitlemist, kaasa arvatud tehniliste standardite ja viiside ühtlustamine ohtlike ja muude jäätmete piisavaks käitlemiseks;
b) koostööd, et jälgida ohtlike jäätmete käitlemise mõju inimese tervisele ja keskkonnale;
c) koostööd, lähtudes oma siseriiklikest õigusaktidest ja poliitikast, et töötada välja ja evitada uut keskkonnahoidlikku jäätmevaest tehnoloogiat ning täiustada olemasolevat tehnoloogiat, vähendamaks ohtlike ja muude jäätmete teket niipalju kui võimalik ning saavutamaks tõhusamad meetodid, mis tagavad jäätmete keskkonnahoidliku käitlemise, kaasa arvatud sellise uue või täiustatud tehnoloogia evitamise majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõju uurimine;
d) tegusat koostööd, lähtudes oma siseriiklikest õigusaktidest ja poliitikast, et edastada ohtlike ja muude jäätmete keskkonnahoidliku käitlemise tehnoloogia ja käitlemissüsteemid. Samuti teevad nad koostööd, et arendada konventsiooniosaliste, eriti selles valdkonnas tehnilist abi vajavate ja taotlevate konventsiooniosaliste tehnilist võimsust;
e) koostööd, et töötada välja asjakohased tehnilised juhendid ja/või tegevusjuhised.

3. Konventsiooniosalised rakendavad asjakohaseid abinõusid, et teha koostööd arengumaade abistamiseks artikli 4 lõike 2 punktide a, b, c ja d kohaldamisel.

4. Võttes arvesse arengumaade vajadusi, ergutatakse konventsiooniosaliste ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide vahelist koostööd, et muu hulgas suurendada avalikkuse teadlikkust, arendada ohtlike ja muude jäätmete keskkonnahoidlikku käitlemist ning uue, vähese jäätmetekkega tehnoloogia kasutuselevõttu.

Artikkel 11. Kahe- ja mitmepoolsed ning piirkondlikud kokkulepped

1. Arvestamata artikli 4 lõiget 5 võivad konventsiooniosalised omavahel või riikidega, kes ei ole konventsiooniga ühinenud, sõlmida kahe- ja mitmepoolseid ning piirkondlikke lepinguid ja kokkuleppeid ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelise veo kohta, tingimusel et need ei kahjusta ohtlike ja muude jäätmete keskkonnahoidlikku käitlemist vastavalt konventsioonile. Nimetatud lepingud ja kokkulepped peavad samamoodi kui konventsioon silmas keskkonnahoidlikkust, arvestades eelkõige arengumaade huve.

2. Konventsiooniosalised teavitavad sekretariaati kõikidest lõikes 1 nimetatud kahe- ja mitmepoolsetest ning piirkondlikest lepingutest ja kokkulepetest ning nendest, mis nad on sõlminud enne konventsiooni nende suhtes jõustumist, et kontrollida ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelist vedu, mis toimub täielikult niisuguste kokkulepete poolte vahel. Konventsioon ei mõjuta jäätmete riikidevahelist vedu nimetatud kokkulepete alusel, tingimusel et need kokkulepped on kooskõlas konventsiooni nõuetega ohtlike ja muude jäätmete keskkonnahoidliku käitlemise kohta.

Artikkel 12. Vastutust käsitlev konsultatsioon

Konventsiooniosalised teevad koostööd, et võimalikult kiiresti vastu võtta protokoll, mis sätestab juhendid ja korra ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelise veoga tekitatud kahju eest vastutamise ja hüvitamise kohta.

Artikkel 13. Teabe edastamine

1. Kui konventsiooniosalised saavad teada, et ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelisel veol või nende kõrvaldamisel on juhtunud õnnetus, mis võib ohustada teiste riikide inimeste tervist ja keskkonda, tagavad nad, et neid riike viivitamata ohust teavitatakse.

2. Konventsiooniosalised teatavad üksteisele sekretariaadi kaudu:
a) muudatustest pädevate ametiasutuste ja/või sidekeskuse määramisel vastavalt artiklile 5;
b) muudatustest ohtlike jäätmete siseriiklikes määratlustes vastavalt artiklile 3;
c) võimalikult kiiresti oma otsustest kas osaliselt või täielikult mitte nõustuda ohtlike ja muude jäätmete sisseveoga jäätmete kõrvaldamiseks nende jurisdiktsioonile alluval territooriumil;
d) oma vastuvõetud otsustest piirata või keelustada ohtlike ja muude jäätmete väljavedu;
e) muust teabest, mida nõutakse vastavalt selle artikli lõikele 4.

3. Konventsiooniosalised edastavad kooskõlas siseriiklike õigusaktidega sekretariaadi kaudu artikli 15 kohaselt loodud konventsiooniosaliste konverentsile iga kalendriaasta lõpus ettekande möödunud kalendriaasta kohta, mis sisaldab järgmist:
a) teave nende poolt artikli 5 kohaselt määratud pädevate ametiasutuste ja sidekeskuse kohta;
b) teave ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelise veo kohta, millega nad on seotud, kaasa arvatud:
i) väljaveetud ohtlike ja muude jäätmete kogus, kategooria, omadused, sihtkohapunkt, kõik transiitriigid ja kõrvaldamismeetodid vastavalt teatise vastuses esitatule;
ii) sisseveetud ohtlike ja muude jäätmete kogus, kategooria, omadused, päritolu ja kõrvaldamismeetodid;
iii) jäätmete kõrvaldamisjuhud, mis ei toimunud kavakohaselt;
iv) meetmed, et vähendada riikidevaheliselt veetavate ohtlike ja muude jäätmete kogust;
c) teave meetmete kohta, mis nad on võtnud konventsiooni rakendamiseks;
d) teave kättesaadava asjakohase statistika kohta, mis nad on koostanud näitamaks ohtlike ja muude jäätmete tekke, veo ja kõrvaldamise mõju inimese tervisele ja keskkonnale;
e) teave kahe- ja mitmepoolsete ning piirkondlike lepingute ja kokkulepete kohta, mis on sõlmitud vastavalt konventsiooni artiklile 11;
f) teave ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelisel veol ja kõrvaldamisel juhtunud õnnetuste ning nende likvideerimiseks võetud meetmete kohta;
g) teave nende jurisdiktsioonile alluval territooriumil rakendatavate kõrvaldamisvõimaluste kohta;
h) teave võetud meetmete kohta ohtlike ja muude jäätmete teket vähendava ja/või kõrvaldava tehnoloogia arendamiseks;
i) muud asjaolud, mida konventsiooniosaliste konverents peab oluliseks.

4. Konventsiooniosalised tagavad kooskõlas siseriiklike õigusaktidega, et kõikide ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelist vedu käsitlevate teatiste ärakirjad ja vastused neile saadetakse sekretariaati, juhul kui seda on palunud konventsiooniosaline, kelle arvamuse kohaselt kõnealune jäätmete riikidevaheline vedu kahjustab tema keskkonda.

Artikkel 14. Rahastamine

1. Konventsiooniosalised lepivad kokku, et vastavalt eri piirkondade ja alapiirkondade vajadustele tuleb asutada piirkondlikud keskused ohtlike ja muude jäätmete käitlemist ja nende tekke vähendamist miinimumini käsitlevaks koolituseks ja sellealase tehnoloogia edastamiseks. Konventsiooniosalised otsustavad asjakohaste vabatahtlike rahastamissüsteemide loomise.

2. Konventsiooniosalised kaaluvad esialgset abi osutava uuendatava fondi loomist, et võimalikult vähendada kahju, mis hädaolukordade puhul kaasneb ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelisel veol või nende kõrvaldamisel juhtunud õnnetustega.

Artikkel 15. Konventsiooniosaliste konverents

1. Käesolevaga luuakse konventsiooniosaliste konverents. Esimest korda kutsub konventsiooniosaliste konverentsi istungi kokku UNEPi tegevdirektor käesoleva konventsiooni jõustumisest hiljemalt ühe aasta möödumisel. Pärast seda peetakse konventsiooniosaliste konverentsi korralisi istungeid korrapäraste ajavahemike järel, mis määratakse kindlaks konverentsi esimesel istungil.

2. Konventsiooniosaliste konverentsi erakorraline istung peetakse siis, kui konverents peab seda vajalikuks või mõni konventsiooniosaline seda kirjalikult taotleb, tingimusel et kuue kuu jooksul arvates ajast, mil sekretariaat on edastanud taotluse konventsiooniosalistele, toetab seda vähemalt üks kolmandik neist.

3. Konventsiooniosaliste konverents lepib konsensuse alusel kokku ning võtab vastu oma töökorra ja asutatavate allorganite töökorra, samuti finantseeskirjad eelkõige konventsiooniosaliste finantsosaluse määramiseks konventsiooni alusel.

4. Oma esimesel istungil arutavad konventsiooniosalised selliste lisameetmete võtmise vajadust, mis aitavad neil täita oma kohustusi merekeskkonna kaitsmisel ja säilitamisel konventsiooni raames.

5. Konventsiooniosaliste konverents jälgib ja hindab pidevalt konventsiooni rakendamise tõhusust ning lisaks:
a) edendab asjakohase poliitika, strateegia ja meetmete ühtlustamist, et võimalikult vähendada ohtlike ja muude jäätmete kahjulikku mõju inimese tervisele ja keskkonnale;
b) arutab ja võtab vajaduse korral vastu konventsiooni muudatusi ja lisasid, arvestades muu hulgas olemasolevat teadus-, tehnika-, majandus- ja keskkonnateavet;
c) arutab ja võtab lisameetmeid, mis konventsiooni ja artiklis 11 nimetatud lepingute ja kokkulepete järgimisel saadud kogemuste põhjal võivad olla vajalikud konventsiooni eesmärkide saavutamiseks;
d) arutab ja võtab vajaduse korral vastu protokolle;
e) asutab selliseid allorganeid, mida ta peab konventsiooni rakendamisel vajalikuks.

6. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja tema allasutused, samuti riigid, kes ei ole konventsiooniga ühinenud, võivad konventsiooniosaliste konverentsi istungitel olla esindatud vaatlejana. Ohtlike ja muude jäätmetega seotud valdkondades tegutseval muul siseriiklikul või rahvusvahelisel, valitsustevahelisel või valitsusvälisel organisatsioonil või asutusel, kes on teavitanud sekretariaati oma soovist olla konventsiooniosaliste konverentsi istungil esindatud vaatlejana, võib lubada osaleda, kui vähemalt üks kolmandik kohalolevatest konventsiooniosalistest ei ole selle vastu. Vaatlejatele osavõtu võimaldamist ja istungil osalemist reguleeritakse konventsiooniosaliste konverentsi vastuvõetud töökorraga.

7. Konventsiooni jõustumisest kolme aasta möödumisel ja edaspidi vähemalt iga kuue aasta möödumisel annab konventsiooniosaliste konverents hinnangu konventsiooni tõhususele ning vajaduse korral arutab ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelise veo osalist või täielikku keelustamist uusima teadus-, keskkonna-, tehnika- ja majandusteabe põhjal.

Artikkel 16. Sekretariaat

1. Sekretariaadi ülesanded on:
a) korraldada artiklites 15 ja 17 ettenähtud istungeid ja nende teenindamist;
b) koostada ja edastada ettekandeid, mis põhinevad artiklite 3, 4, 6, 11 ja 13 kohaselt saadud teabel, samuti artikli 15 alusel asutatud allasutuste istungitel saadud teabel ning kui kohane, asjaomaste valitsustevaheliste ja valitsusväliste asutuste edastatud teabel;
c) valmistada ette oma tegevusaruanded konventsioonist tulenevate ülesannete täitmise kohta ja esitada need konventsiooniosaliste konverentsile;
d) tagada vajalik koordinatsioon asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonidega ning eelkõige sõlmida oma ülesannete tõhusaks täitmiseks vajalikke halduskokkuleppeid ja lepinguid;
e) pidada sidet sidekeskuste ja pädevate ametiasutustega, mille konventsiooniosalised on määranud vastavalt konventsiooni artiklile 5;
f) koguda teavet konventsiooniosaliste volitatud jäätmekäitluskohtade ja -rajatiste kohta, mida kasutatakse ohtlike ja muude jäätmete kõrvaldamiseks ning edastada seda teavet konventsiooniosalistele;
g) võtta konventsiooniosalistelt vastu ja edastada neile teavet:
– tehnilise abi ja koolitusvõimaluste kohta;
– tehnilise ja teadusliku oskusteabe kohta;
– nõuande- ja ekspertiisiasutuste kohta;
– ressursside olemasolu kohta,
selleks et abistada konventsiooniosalisi taotluse korral järgmistes valdkondades:
– konventsiooni teatamissüsteemi käitlemine;
– ohtlike ja muude jäätmete käitlemine;
– ohtlike ja muude jäätmetega seotud keskkonnahoidlik tehnoloogia, nagu vähese jäätmetekkega ja jäätmevaba tehnoloogia;
– kõrvaldamisvõimsuste ja jäätmekäitluskohtade hindamine;
– ohtlike ja muude jäätmete järelevalve;
– meetmed hädaolukorra puhuks;
h) anda konventsiooniosalistele nende taotluse korral teavet konsultantide ja konsultatsiooniettevõtete kohta, kes on kõnealuses valdkonnas vajalikul määral tehniliselt pädevad ja võivad aidata konventsiooniosalistel vaadata läbi jäätmete riikidevahelist vedu käsitlevaid taotlusi, kontrollida ohtlike ja muude jäätmete saadetise vastavust asjaomasele taotlusele ja/või kontrollida, kas ohtlike ja muude jäätmete jaoks kavandatud jäätmekäitlusrajatised on keskkonnahoidlikud, kui on põhjust arvata, et kõnealuseid jäätmeid ei käidelda selliselt. Sellise kontrollimise kulusid ei kanna sekretariaat;
i) aidata konventsiooniosalistel nende taotluse korral tuvastada ebaseadusliku jäätmeveo juhtumeid ja viivitamata edastada asjaomastele konventsiooniosalistele ebaseadusliku jäätmeveo kohta saadud teave;
j) teha koostööd konventsiooniosalistega ning asjakohaste ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutustega ekspertide ja vahendite saamiseks, et hädaolukorras konventsiooniosalistele kiiret abi osutada;
k) täita teisi konventsiooni eesmärkidega seotud ülesandeid, mida konventsiooniosaliste konverents määrab.

2. Sekretariaadi ülesandeid täidab ajutiselt UNEP, kuni konventsiooniosaliste konverents on artikli 15 kohaselt pidanud oma esimese istungi.

3. Oma esimesel istungil määrab konventsiooniosaliste konverents ametisse sekretariaadi nende pädevate valitsustevaheliste organisatsioonide seast, kes on andnud nõusoleku täita konventsioonist tulenevaid sekretariaadi ülesandeid. Nimetatud istungil annab konventsiooniosaliste konverents ka hinnangu selle kohta, kuidas ajutine sekretariaat on täitnud lõikes 1 esitatud ja muid ülesandeid, ja otsustab nende ülesannete täitmiseks sobiva struktuuri.

Artikkel 17. Konventsiooni muudatused

1. Konventsiooniosaline võib teha muudatusettepanekuid konventsiooni kohta ja iga protokolli pool võib teha muudatusettepanekuid protokolli kohta. Nimetatud muudatusettepanekutes arvestatakse muu hulgas asjakohaseid teadus- ja tehnikasaavutusi.

2. Konventsiooni muudatused võetakse vastu konventsiooniosaliste konverentsi istungil. Protokollide muudatused võetakse vastu kõnesoleva protokolli poolte istungil. Sekretariaat edastab konventsiooni või selle protokolli muudatusettepaneku teksti, kui asjaomases protokollis pole sätestatud teisiti, konventsiooniosalistele vähemalt kuus kuud enne istungit, kus see vastuvõtmiseks esitatakse. Sekretariaat edastab muudatusettepanekud teadmiseks ka konventsioonile allakirjutanutele.

3. Konventsiooniosalised teevad kõik nendest sõltuva, et konsensuse alusel kokku leppida kõigis konventsiooni kohta tehtud muudatusettepanekutes. Kui kõik jõupingutused konsensuse saavutamiseks on ammendatud ja kokkuleppele ei ole jõutud, võetakse muudatus vastu istungil kohalolevate ja hääletavate konventsiooniosaliste kolmeneljandikulise häälteenamusega ning hoidja edastab muudatuse kõikidele konventsiooniosalistele ratifitseerimiseks, heakskiitmiseks, ametlikuks kinnitamiseks või vastuvõtmiseks.

4. Lõikes 3 nimetatud kord kehtib iga protokolli muudatuste puhul, välja arvatud juhul, kui nende vastuvõtmiseks piisab istungil kohalolevate ja hääletavate kõnealuse protokolli poolte kahekolmandikulisest häälteenamusest.

5. Muudatuste ratifitseerimis-, heakskiitmis-, vastuvõtmiskirjad või dokumendid ametliku kinnitamise kohta deponeeritakse depositaari arhiivi. Lõigete 3 ja 4 kohaselt vastuvõetud muudatused jõustuvad vastuvõtnud konventsiooniosaliste vahel üheksakümnendal päeval pärast seda, kui depositaar on saanud vähemalt kolmelt neljandikult konventsiooniosalistelt, kes nõustusid asjaomase protokolli muudatustega, nende ratifitseerimis-, heakskiitmis-, vastuvõtmiskirjad või dokumendid ametliku kinnitamise kohta, kui kõnealuses protokollis pole sätestatud teisiti. Teiste konventsiooniosaliste suhtes jõustuvad muudatused üheksakümnendal päeval pärast seda, kui kõnealune konventsiooniosaline on oma muudatuste ratifitseerimis-, heakskiitmis-, vastuvõtmiskirja või dokumendi ametliku kinnitamise kohta deponeerinud.

6. Selles artiklis «kohalolevad ja hääletavad konventsiooniosalised» tähendab konventsiooniosalisi, kes on kohal ja hääletavad poolt või vastu.

Artikkel 18. Lisade vastuvõtmine ja muutmine

1. Konventsiooni ja selle protokolli lisad moodustavad konventsiooni või kõnealuse protokolli lahutamatu osa ning kui ei ole selgesõnaliselt sätestatud teisiti, tähendab viide konventsioonile või selle protokollidele ka viidet nende lisadele. Kõnealused lisad piirduvad teadus-, tehnika- ja haldusküsimustega.

2. Kui kõnealuses protokollis ei ole tema lisade kohta sätestatud teisiti, kehtib konventsiooni või selle protokollide täiendavate lisade esitamisel, vastuvõtmisel ja jõustumisel järgmine kord:
a) konventsiooni ja selle protokollide lisad esitatakse ja võetakse vastu artikli 17 lõigetes 2, 3 ja 4 ettenähtud korras;
b) konventsiooniosaline, kes ei nõustu konventsiooni täiendava lisaga või lisaga mõne protokolli kohta, mille pool ta on, teatab sellest depositaarile kirjalikult kuue kuu jooksul arvates kuupäevast, mil depositaar teatas lisa vastuvõtmisest. Depositaar teavitab viivitamata kõiki konventsiooniosalisi igast sellisest saadud teatest. Konventsiooniosaline võib igal ajal asendada varasema vastuoleva seisukoha nõusolekuga ning seejärel kõnealuse konventsiooniosalise suhtes lisad jõustuvad;
c) kõigi konventsiooniosaliste või kõnealuse protokolli poolte suhtes, kes ei ole esitanud teadet vastavalt punktile b, jõustub lisa kuue kuu möödumisel päevast, mil depositaar teate välja saatis.

3. Konventsiooni või selle protokollide lisade kohta muudatusettepanekute tegemine, muudatuste vastuvõtmine ja jõustumine toimub sama korra kohaselt nagu konventsiooni või selle protokollide lisade esitamine, nende vastuvõtmine ja jõustumine. Lisades ja nende muudatustes tuleb muu hulgas arvesse võtta asjakohaseid teadus- ja tehnikasaavutusi.

4. Kui täiendava lisa või lisa muudatusega kaasneb konventsiooni või selle protokolli muutmine, ei jõustu täiendav lisa või lisa muudatus enne, kui konventsiooni või protokolli muudatus on jõustunud.

Artikkel 19. Kontrollimine

Konventsiooniosaline, kellel on põhjust arvata, et teine konventsiooniosaline ei täida või on jätnud täitmata konventsioonist tulenevaid kohustusi, võib teatada sellest sekretariaadile ning samal ajal ja viivitamata kas ise või sekretariaadi kaudu konventsiooniosalisele, kelle kohta ta seda väidab. Sekretariaat peab kogu asjakohase teabe edastama konventsiooniosalistele.

Artikkel 20. Vaidluste lahendamine

1. Konventsiooniosalised püüavad lahendada konventsiooni või selle protokolli tõlgendamisel, rakendamisel või järgimisel tekkivaid vaidlusi läbirääkimiste teel või muul rahumeelsel viisil poolte endi valikul.

2. Kui asjaomased konventsiooniosalised ei suuda oma vaidlust lahendada eelmises lõikes nimetatud vahenditega, esitatakse vaidlus konventsiooniosaliste nõusolekul lahendamiseks rahvusvahelisele kohtule või vahekohtule vastavalt VI lisas vahekohtu kohta sätestatud tingimustele. Suutmatus kokku leppida vaidluse esitamises rahvusvahelisele kohtule või vahekohtule ei vabasta siiski konventsiooniosalisi vastutusest püüda leida lahendus lõikes 1 nimetatud vahenditega.

3. Konventsiooni ratifitseerides, sellega nõustudes, seda heaks kiites, ametlikult kinnitades või sellega ühinedes või millal tahes hiljem võib konventsiooniosaline või poliitilise ja/või majandusliku integratsiooni organisatsioon teatada, et ta tunnustab ipso facto kohustuslikuna ja ilma erilepinguta iga sama kohustusega nõustunud konventsiooniosalise puhul:
a) vaidluse esitamist rahvusvahelisele kohtule ja/või
b) vaidluse esitamist vahekohtule VI lisas sätestatud korras.

Asjakohane avaldus esitatakse kirjalikult sekretariaadile, kes edastab selle konventsiooniosalistele.

Artikkel 21. Allakirjutamine

Konventsioon on avatud allakirjutamiseks riikidele, Namiibiale, keda esindab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Namiibia Nõukogu, ning poliitilise ja/või majandusliku integratsiooni organisatsioonidele 22. märtsil 1989. a Baselis, 23. märtsist 30. juunini 1989. a Šveitsi Konföderatsiooni välisministeeriumis Bernis ja 1. juulist 1989. a kuni 22. märtsini 1990. a Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peakorteris New Yorgis.

Artikkel 22. Ratifitseerimine, vastuvõtmine, ametlik kinnitamine ja heakskiitmine

1. Konventsioon tuleb ratifitseerida, vastu võtta või heaks kiita riikidel ja Namiibial, keda esindab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Namiibia Nõukogu, ning ametlikult kinnitada või heaks kiita poliitilise ja/või majandusliku integratsiooni organisatsioonidel. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmiskirjad või dokumendid ametliku kinnitamise kohta deponeeritakse depositaari arhiivi.

2. Lõikes 1 nimetatud organisatsioon, mis saab konventsiooniosaliseks nii, et ükski tema liikmesriik ei ole konventsiooniosaline, on seotud kõigi konventsioonist tulenevate kohustustega. Organisatsiooni puhul, mille üks või mõni liikmesriik on konventsiooniosaline, otsustavad organisatsioon ja selle liikmesriigid omavahelise vastutuse jaotumise konventsioonist tulenevate kohustuste täitmise eest. Sellisel juhul ei saa organisatsioon ja selle liikmesriigid samal ajal kasutada konventsioonist tulenevaid õigusi.

3. Oma ametliku kinnitamise või heakskiitmise dokumentides teatavad lõikes 1 nimetatud organisatsioonid oma pädevuse ulatuse konventsiooniga reguleeritavates küsimustes. Need organisatsioonid teatavad ka kõikidest olulistest muudatustest oma pädevuse ulatuses depositaarile, kes teavitab sellest konventsiooniosalisi.

Artikkel 23. Ühinemine

1. Konventsioon on avatud ühinemiseks riikidele, Namiibiale, keda esindab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Namiibia Nõukogu, ning poliitilise ja/või majandusliku integratsiooni organisatsioonidele alates konventsioonile allakirjutamise lõppemise päevale järgnevast kuupäevast. Ühinemisdokumendid deponeeritakse depositaari arhiivi.

2. Lõikes 1 nimetatud organisatsioonid teatavad ühinemisdokumentides oma pädevuse ulatuse konventsiooniga reguleeritavates küsimustes. Samuti teatavad need organisatsioonid depositaarile kõikidest olulistest muudatustest oma pädevuse ulatuses.

3. Konventsiooniga ühinenud poliitilise ja/või majandusliku integratsiooni organisatsioonide suhtes kohaldatakse artikli 22 lõiget 2.

Artikkel 24. Hääleõigus

1. Igal konventsiooniosalisel on üks hääl, välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhul.

2. Poliitilise ja/või majandusliku integratsiooni organisatsioonide häälte arv küsimustes, mis vastavalt artikli 22 lõikele 3 ja artikli 23 lõikele 2 kuuluvad nende pädevusse, võrdub nende liikmesriikide arvuga, kes on konventsiooniosalised või kõnealuse protokolli pooled. Sellistel organisatsioonidel ei ole õigust hääletada, kui nende liikmesriigid kasutavad oma hääleõigust, ja vastupidi.

Artikkel 25. Jõustumine

1. Konventsioon jõustub üheksakümnendal päeval pärast kahekümnenda ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis-, ühinemiskirja või ametliku kinnitamise kohta dokumendi deponeerimise päeva.

2. Iga riigi või poliitilise ja/või majandusliku integratsiooni organisatsiooni suhtes, kes ratifitseerib, võtab vastu, kiidab heaks või kinnitab ametlikult konventsiooni või ühineb sellega pärast kahekümnenda ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis-, ühinemiskirja või ametliku kinnitamise kohta dokumendi deponeerimise päeva, jõustub konventsioon üheksakümnendal päeval pärast kõnealuse riigi või poliitilise ja/või majandusliku integratsiooni organisatsiooni poolt ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis-, ühinemiskirja või ametliku kinnitamise kohta dokumendi deponeerimise päeva.

3. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel poliitilise ja/või majandusliku integratsiooni organisatsiooni deponeeritud dokumenti ei loeta kõnealuse organisatsiooni liikmesriikide deponeeritud dokumentide täienduseks.

Artikkel 26. Reservatsioonid ja deklaratsioonid

1. Konventsiooni suhtes ei või teha reservatsioone ega erandeid.

2. Selle artikli lõige 1 ei takista riigil või poliitilise ja/või majandusliku integratsiooni organisatsioonil konventsioonile alla kirjutades, seda ratifitseerides, vastu võttes, heaks kiites, ametlikult kinnitades või sellega ühinedes teha deklaratsioone või avaldusi, ükskõik kuidas neid sõnastatakse või nimetatakse, selleks et muu hulgas ühtlustada oma õigusakte konventsiooni sätetega, tingimusel et deklaratsiooni või avaldusega ei püüta välistada või muuta konventsiooni sätete õiguslikku toimet nende rakendamisel kõnealuses riigis.

Artikkel 27. Väljaastumine

1. Mis tahes ajal pärast kolme aasta möödumist päevast, mil konventsioon konventsiooniosalise suhtes jõustus, võib see konventsiooniosaline konventsiooni liikmeskonnast välja astuda, esitades depositaarile kirjaliku teate.

2. Väljaastumine jõustub ühe aasta möödumisel päevast, mil depositaar sai teate, või teates täpsustatud hilisemal kuupäeval.

Artikkel 28. Depositaar

Konventsioon ja selle protokollid deponeeritakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri juurde.

Artikkel 29. Autentsed tekstid

Konventsiooni araabia-, hiina-, hispaania-, inglis-, prantsus- ja venekeelsed tekstid on võrdselt autentsed.

Eespool toodu kinnituseks on täievolilised esindajad konventsioonile alla kirjutanud.

Koostatud 1989. aastal Baselis.

I lisa

Kontrollitavad jäätmekategooriad

Jäätmekategooriad

Y1 Haiglates, meditsiinikeskustes ja kliinikutes arstiabi osutamisel tekkivad kliinilised jäätmed
Y2 Ravimite tootmisel ja valmistamisel tekkivad jäätmed
Y3 Ravimainete ja ravimite jäätmed
Y4 Biotsiidide ja fütofarmatseutiliste ainete tootmisel, segude valmistamisel ja kasutamisel tekkivad jäätmed
Y5 Puidukaitsekemikaalide tootmisel, segude valmistamisel ja kasutamisel tekkivad jäätmed
Y6 Orgaaniliste lahustite tootmisel, segude valmistamisel ja kasutamisel tekkivad jäätmed
Y7 Termilisel töötlemisel ja karastamisel tekkivad tsüaniide sisaldavad jäätmed
Y8 Mineraalsed vanaõlid, algotstarbeks kõlbmatud
Y9 Vanaõlide ja vee, süsivesinike ja vee segud, emulsioonid
Y10 Jäätmed, ained või esemed, mis sisaldavad polüklooritud bifenüüle (PCB) ja/või polüklooritud terfenüüle (PCT) ja/või polübroomitud bifenüüle (PBB) või on nendega saastatud
Y11 Rafineerimisel, destilleerimisel või muul pürolüütilisel töötlemisel tekkivad tõrvajäägid
Y12 Trükivärvide, värvainete, pigmentide, värvide, lakkide, värnitsa tootmisel, segude valmistamisel ja kasutamisel tekkivad jäätmed
Y13 Vaikude, lateksite, plastifikaatorite, liimide/adhesiivainete tootmisel, segude valmistamisel ja kasutamisel tekkivad jäätmed
Y14 Uurimis- ja arendustöös või õppetegevuses tekkivad keemilised ained, mida pole identifitseeritud ja/või mis on uued ained, mille mõju inimesele ja/või keskkonnale on tundmatu
Y15 Plahvatusohtlikud jäätmed, mille kohta ei kehti muud õigusaktid
Y16 Fotokemikaalide ja -töötlemismaterjalide tootmisel, segude valmistamisel ja kasutamisel tekkivad jäätmed
Y17 Metallide ja plastide pinnatöötlusel tekkivad jäätmed
Y18 Tööstusjäätmete käitlemisel tekkivad jäätmed

Jäätmed, mille koostisosadeks on:

Y19 metallide karbonüülühendid
Y20 berüllium, berülliumiühendid
Y21 kuuevalentse kroomi ühendid
Y22 vaseühendid
Y23 tsingiühendid
Y24 arseen, arseeniühendid
Y25 seleen, seleeniühendid
Y26 kaadmium, kaadmiumiühendid
Y27 antimon, antimoniühendid
Y28 telluur, telluuriühendid
Y29 elavhõbe, elavhõbedaühendid
Y30 tallium, talliumiühendid
Y31 plii, pliiühendid
Y32 anorgaanilised fluoriühendid, v.a kaltsiumfluoriid
Y33 anorgaanilised tsüaniidid
Y34 hapete lahused või tahked happed
Y35 aluste lahused või tahked alused
Y36 asbest (tolm ja kiud)
Y37 orgaanilised fosforiühendid
Y38 orgaanilised tsüaniidid
Y39 fenoolid, fenooliühendid, k.a klorofenoolid
Y40 eetrid
Y41 halogeenitud orgaanilised lahustid
Y42 orgaanilised lahustid, v.a halogeenitud lahustid
Y43 kõik polüklooritud dibensofuraani derivaadid
Y44 kõik polüklooritud dibenso-p-dioksiini derivaadid
Y45 halogeenorgaanilised ühendid, mis ei ole ained, millele käesolevas lisas viidatakse (nt Y39, Y41, Y42, Y43, Y44)

II lisa

Erilist tähelepanu nõudvad jäätmekategooriad

Y46 Kodumajapidamisest kogutud jäätmed
Y47 Olmejäätmete põletamisel tekkivad jäägid

III lisa

Jäätmete ohtlike omaduste iseloomustus

ÜRO klass* Kood Iseloomustus
1 H1 Lõhkeined
Lõhkeained või plahvatusohtlikud jäätmed on tahked või vedelad ained või jäätmed (või ainete või jäätmete segud), mis on võimelised iseeneslikult keemilise reaktsiooni tagajärjel eraldama gaase sellise temperatuuri, rõhu ja kiiruse juures, mis põhjustab ümbritsevate esemete kahjustamise.
3 H3 Tuleohtlikud vedelikud
Mõiste «tuleohtlikud» on võrdne mõistega «kergestisüttivad». Tuleohtlikud vedelikud on vedelikud või vedelike segud või tahkeid aineid lahusena või suspensioonina sisaldavad vedelikud (nt värvid, värnitsad, lakid jne, v.a ained või jäätmed, mida nende ohtlike omaduste tõttu klassifitseeritakse teisiti), mis eraldavad tuleohtlikke aure temperatuuril kuni 60,5 oC kinnises anumas või kuni 65,6 oC lahtises anumas. (Kuna kinnistes ja lahtistes anumates saadud tulemused ei ole täpselt võrreldavad ning isegi sama meetodiga saadud tulemused erinevad tihti üksteisest, siis määratlused, kus numbrilised näitajad erinevad eeltoodutest, kehtivad võrdsetel alustel siin esitatuga.)
4.1 H4.1 Tuleohtlikud tahked ained
Tuleohtlikud on tahked ained või tahked jäätmed, välja arvatud lõhkeainetena klassifitseeritud, mis veotingimustes võivad kergesti süttida või hõõrdumise korral esile kutsuda või soodustada tulekahju.
4.2 H4.2 Isesüttivad ained või jäätmed
Ained või jäätmed, mis on võimelised iseeneslikult kuumenema normaalsete veotingimuste puhul või õhuga kokkupuutel ning seejärel iseeneslikult süttima.
4.3 H4.3 Kokkupuutel veega tuleohtlikke gaase eraldavad ained või jäätmed
Ained või jäätmed, mis kokkupuutel veega on võimelised iseeneslikult süttima või eraldama ohtlikus koguses kergestisüttivaid gaase.
5.1 H5.1 Oksüdeerivad ained
Ained või jäätmed, mis iseenesest pole tingimata põlevad, kuid mis võivad tavaliselt hapniku eraldumise tagajärjel põhjustada või soodustada teiste ainete põlemist.
5.2 H5.2 Orgaanilised peroksiidid
Kahevalentset rühma -O-O- sisaldavad orgaanilised ained või jäätmed, mis on termiliselt ebapüsivad ja alluvad isekiirenevale eksotermilisele lagunemisele.
6.1 H6.1 Toksilised ained (tugevatoimelised)
Ained või jäätmed, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada surma, tekitada tõsiseid vigastusi või kahjustada tervist.
6.2 H6.2 Nakkusttekitavad ained
Elus mikroorganisme või nende toksiine sisaldavad ained või jäätmed, mis põhjustavad kindlasti või tõenäoliselt inimeste või loomade haigestumist.
8 H8 Sööbivad ained
Ained või jäätmed, mis oma keemilise toime tõttu põhjustavad eluskudedega vahetul kokkupuutel tõsiseid kahjustusi või lekke korral olulist kahju teistele esemetele või veokitele või võivad need isegi hävitada, samuti võivad nad põhjustada muid ohte.
9 H10 Kokkupuutel vee või õhuga toksilisi gaase tekitavad ained
Ained või jäätmed, mis vastastikusel toimel vee või õhuga võivad eraldada ohtlikus koguses mürgiseid gaase.
9 H11 Toksilised ained, mis põhjustavad pikaajalisi või kroonilisi haigusi
Ained või jäätmed, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada pikaajalisi või kroonilisi haigusi, kaasa arvatud vähktõbi.
9 H12 Ökotoksilised ained
Ained või jäätmed, mis keskkonda sattudes tekitavad või võivad vahetult või aja jooksul toimida kahjulikult looduskeskkonnale bioakumulatsiooni teel ja/või avaldada toksilist mõju elukooslustele.
9 H13 Ained või jäätmed, millest pärast nende käitlemist, näiteks leostumise teel, võivad eralduda muud ained, millel on mõni eelnimetatud omadus.

* Vastab ohtlikkuse klassifikatsioonisüsteemile, mis sisaldub vastavalt ÜRO soovituses ohtlike kaupade veoks (ST/SG/AC.10/1/Rev.5, ÜRO, New York, 1988).

Kontrollkatsed

Teatud jäätmeliikide võimalikud kahjulikud mõjud ei ole veel lõplikult selgunud; puuduvad kontrollkatsed nende kahjulike mõjude kvantitatiivseks määratlemiseks. On vaja jätkata uurimistööd, et leida vahendeid, mille abil saaks iseloomustada nende jäätmete võimalikku kahjulikku mõju inimese tervisele ja/või keskkonnale. Puhaste ainete ja materjalide jaoks kehtivad standardsed kontrollkatsed. Paljud riigid on I lisas loetletud materjalide puhul võtnud kasutusele riigisisesed kontrollkatsed, et otsustada, kas neil materjalidel on mõni selles lisas loetletud omadus.

IV lisa

Kõrvaldamistoimingud

A. Toimingud, mis ei võimalda ressursside taaskasutamist, ringlussevõttu, taasväärtustamist, vahetut korduskasutust või alternatiivkasutust

A osa sisaldab kõiki tegelikkuses asetleidvaid kõrvaldamistoiminguid
D1 Maapealne või maa-alune ladestamine (nt prügilatesse jne)
D2 Pinnastöötlus (nt vedelate või püdelate heitmete biolagundamine pinnases jne)
D3 Süvainjektsioon maapõue (nt vedelate heitmete pumpamine puuraukudesse, mahajäetud soolakaevandustesse või looduslikesse tühemikesse jne)
D4 Paigutamine maapealsetesse basseinidesse (nt vedelate või püdelate jäätmete paigutamine maapealsetesse kaevanditesse, basseinidesse või paistiikidesse jne)
D5 Paigutamine tarindprügilatesse (nt jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse jne)
D6 Juhtimine veekogudesse, välja arvatud merre
D7 Juhtimine veekogudesse, sealhulgas ladestamine merepõhja
D8 Bioloogiline töötlus, mida ei ole käsitletud mujal käesolevas lisas ning mille lõppsaaduseks on ühendid ja segud, mis kõrvaldatakse A osas loetletud mis tahes toiminguga
D9 Füüsikalis-keemiline töötlus, mida ei ole käsitletud mujal käesolevas lisas ning mille lõppsaaduseks on ühendid ja segud, mis kõrvaldatakse A osas loetletud mis tahes toiminguga (nt aurutamine, kuivatamine, kaltsineerimine, neutraliseerimine, sadestamine jne)
D10 Põletamine maismaal
D11 Põletamine merel
D12 Püsiladustamine (nt konteinerites jäätmete paigutamine kaevandustesse jne)
D13 Jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine enne A osas loetletud mis tahes toimingut
D14 Ümberpakkimine enne A osas loetletud mis tahes toimingut
D15 Vaheladustamine A osas loetletud mis tahes toimingu ajal
B. Toimingud, mis võimaldavad ressursside taaskasutamist, ringlussevõttu, taasväärtustamist, vahetut korduskasutust või alternatiivkasutust

B osa sisaldab kõiki toiminguid selliste materjalidega, mis on õiguslikult määratletud ohtlike jäätmetena või mida peetakse ohtlikeks jäätmeteks ja mille puhul muidu oleks kasutatud A osas kirjeldatud toiminguid.

R1 Kasutamine kütusena (mitte vahetul põletamisel) või muu energiaallikana
R2 Lahustite taasväärtustamine/regenereerimine
R3 Lahustitena mittekasutatavate orgaaniliste ainete ringlussevõtt/taasväärtustamine
R4 Metallide ja metalliühendite ringlussevõtt/taasväärtustamine
R5 Muude anorgaaniliste ainete ringlussevõtt/taasväärtustamine
R6 Hapete ja aluste regenereerimine
R7 Reostustõrjeks kasutatud ainete taaskasutamine
R8 Katalüsaatorikomponentide taaskasutamine
R9 Kasutatud õlide taasrafineerimine või korduvkasutamine muul viisil
R10 Pinnastöötlus põllumajandusliku kasutamise eesmärgil või keskkonnaseisundi parendamiseks
R11 Punktides R1–R10 kirjeldatud toimingute tagajärjel tekkinud jäätmete kasutamine
R12 Jäätmete vahetamine punktides R1–R11 nimetatud toiminguteks
R13 Jäätmete kogumine B osas loetletud mis tahes toiminguks

V A lisa

Teatises esitatavad andmed

1. Jäätmete väljaveo põhjus

2. Jäätmete väljavedaja1

3. Jäätmetekitaja(d) ja tekkekoht1

4. Jäätmekõrvaldaja ja täpne kõrvaldamiskoht1

5. Jäätmete kavandatud vedaja(d) või tema esindaja, kui see on teada1

6. Jäätmete lähetusriik

Pädev ametiasutus2

7. Eeldatavad transiitriigid

Pädev ametiasutus2

8. Jäätmete sihtkohariik

Pädev ametiasutus2

9. Ühekordne või üldteatis

10. Jäätmesaadetis(t)e kavandatud kuupäev(ad) ja ajavahemik, mille kestel jäätmeid välja veetakse, ning eeldatav marsruut (k.a sisenemis- ja väljumiskoht)3

11. Eeldatav transpordiliik (auto-, raudtee-, mere-, õhu-, siseveetransport)

12. Kindlustusalane teave4

13. Jäätmete nimetus ja kirjeldus, kaasa arvatud Y kood ja ÜRO kood, ning nende koostis5 ja teave jäätmekäitluse erinõuete kohta, k.a meetmed hädaolukordade puhuks

14. Kavandatud pakkimisviis (nt lahtiselt, konteineris, mahutis)

15. Arvatav kogus massi-/mahuühikutes6

16. Protsess, mille käigus jäätmed on tekkinud7

17. III lisas loetletud jäätmete puhul II lisa klassifikatsioon: ohtlikud omadused, H kood ja ÜRO klass

18. Kõrvaldamismeetod IV lisa kohaselt

19. Jäätmetekitaja ja väljavedaja kinnitus andmete õigsuse kohta

20. Jäätmekõrvaldaja poolt väljavedajale või jäätmetekitajale edastatud teave (kaasa arvatud käitlemisettevõtte tehniline kirjeldus), millel põhineb jäätmekõrvaldaja hinnang, et pole alust arvata, nagu ei toimuks jäätmete käitlemine keskkonnahoidlikult ja vastavuses sihtkohariigi õigusaktidega

21. Teave väljavedaja ja jäätmekõrvaldaja vahelise lepingu kohta

Märkused.
1 Täielik nimi ja aadress, telefoni, teleksi või telefaksi number ja kontaktisiku nimi, aadress, telefoni, teleksi või telefaksi number.
2 Täielik nimi ja aadress, telefoni, teleksi või telefaksi number.
3 Üldteatises, mis hõlmab mitmeid saadetisi, tuleb märkida iga saadetise kavandatud lähetuskuupäev, või kui see ei ole teada, saadetiste kavandatud sagedus.
4 Teave vastavate kindlustustingimuste kohta ja selle kohta kuidas väljavedaja, vedaja ja jäätmekõrvaldaja neid täidavad.
5 Kõige ohtlikumate koostisosade olemus ja sisaldus, lähtudes toksilisusest ja muust ohust, mis kaasneb nii jäätmekäitluse kui ka kavandatud kõrvaldamismeetodiga.
6 Üldtaotluses, mis hõlmab mitmeid saadetisi, tuleb märkida nii arvatav üldkogus kui ka iga üksiksaadetise arvatav kogus.
7 Vajaduse korral hinnata jäätmete ohtlikkust ja otsustada, kas kavandatud kõrvaldamistoiming on kohane.

V B lisa

Saatekirjas esitatavad andmed

1. Jäätmete väljavedaja1

2. Jäätmetekitaja(d) ja tekkekoht1

3. Jäätmekõrvaldaja ja täpne kõrvaldamiskoht1

4. Jäätmete vedaja(d)1 või tema esindaja(d)

5. Ühekordse või üldteatise alusel toimuv vedu

6. Jäätmete riikidevahelise veo alguskuupäev ning iga jäätmete eest vastutava isiku allkiri ja vastuvõtukuupäev

7. Transpordiliik (auto-, raudtee-, sisevee-, mere-, õhutransport), sealhulgas lähetus-, transiit- ja sihtkohariigis, samuti sisenemis- ja väljumiskoht, kui need on kindlaks määratud

8. Jäätmete üldine kirjeldus (füüsiline olek, ÜRO eeskirjadele vastav nimetus ja klass, vastavad ÜRO, Y ja H koodid)

9. Jäätmekäitluse erinõuded, kaasa arvatud meetmed hädaolukordade puhuks

10. Pakendite liik ja arv

11. Kogus massi-/mahuühikutes

12. Jäätmetekitaja või väljavedaja kinnitus andmete õigsuse kohta

13. Jäätmetekitaja või väljavedaja kinnitus, et ühegi konventsiooniga ühinenud ja veoga seotud riigi pädevatel ametiasutustel ei ole vastuväiteid

14. Jäätmekõrvaldaja tõend jäätmete vastuvõtmise kohta selleks määratud jäätmekäitlusrajatises ning viide kõrvaldamismeetodile ja kõrvaldamise ligikaudsele kuupäevale.

Märkused.
Võimaluse korral koondada saatekirjas esitatavad andmed samasse dokumenti, mida nõutakse veoeeskirjade kohaselt. Kui see ei ole võimalik, peaksid saatekirja andmed pigem täiendama kui kordama veoeeskirjades nõutud andmeid. Veose saatekirjas on juhendid selle kohta, kes peab andma teavet ja täitma blankette.
1 Täielik nimi ja aadress, telefoni, teleksi või telefaksi number ning kontaktisiku nimi, aadress, telefoni, teleksi või telefaksi number võimalike hädaolukordade puhuks.

VI lisa

Vahekohus

Artikkel 1

Juhul kui konventsiooni artiklis 20 nimetatud kokkuleppes ei sätestata teisiti, tuleb vahekohtu menetluses järgida selle lisa artikleid 2–10.

Artikkel 2

Konventsiooniosaline, kes on hagejaks, teatab sekretariaadile, et konventsiooniosalised on otsustanud esitada vaidluse lahendamiseks vahekohtule vastavalt artikli 20 lõikele 2 või lõikele 3 ja kindlasti täpsustab need konventsiooni artiklid, mille tõlgendamisel või kohaldamisel ollakse eriarvamusel. Sekretariaat edastab saadud teabe kõikidele konventsiooniosalistele.

Artikkel 3

Vahekohus koosneb kolmest liikmest. Kumbki vaidluse pool nimetab oma vahekohtuniku ja kaks sel viisil nimetatud vahekohtunikku määravad ühisel kokkuleppel kolmanda vahekohtuniku, kes on kohtu esimeheks. Viimasena nimetatu ei tohi olla kummagi vaidleva poole kodanik, tema alaline elukoht ei tohi olla kummagi poole territooriumil, ta ei tohi olla kummagi teenistuses ega tohi olla muul viisil vaidlusega seotud.

Artikkel 4

1. Kui kahe kuu jooksul arvates teise vahekohtuniku nimetamisest pole määratud vahekohtu esimeest, määrab selle ükskõik kumma konventsiooniosalise palvel ÜRO peasekretär järgmise kahe kuu jooksul.

2. Kui üks vaidluse pool ei nimeta vahekohtunikku kahe kuu jooksul arvates nõude saamisest, võib teine pool teatada sellest ÜRO peasekretärile, kes määrab järgmise kahe kuu jooksul vahekohtu esimehe. Pärast määramist palub vahekohtu esimees vaidluse poolt, kes pole määranud vahekohtunikku, teha seda kahe kuu jooksul. Nimetatud tähtaja möödumisel teatab ta sellest ÜRO peasekretärile, kes nimetab puuduva vahekohtuniku järgmise kahe kuu jooksul.

Artikkel 5

1. Vahekohus langetab oma otsuse kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja konventsiooni sätetega.

2. Selle lisa nõuete alusel moodustatud vahekohus koostab oma töökorra ise.

Artikkel 6

1. Vahekohtu otsused nii menetluse kui ka asja sisu kohta tehakse tema liikmete häälteenamusega.

2. Vahekohus võib faktide tuvastamiseks võtta kõiki vajalikke meetmeid. Ta võib ühe vaidluse poole taotlusel soovitada ajutisi vajalikke kaitsemeetmeid.

3. Vaidlevad pooled loovad kõik võimalused menetluse tõhusaks kulgemiseks.

4. Vaidleva poole puudumine või ilmumata jätmine ei takista menetluse jätkumist.

Artikkel 7

Vahekohus võib ära kuulata ja lõpetada vastunõuded, mis tulenevad otse vaidlusalusest küsimusest.

Artikkel 8

Kui seoses juhtumi eritingimustega vahekohus ei otsusta teisiti, kannavad vaidlevad pooled võrdsetes osades vahekohtu kulud, kaas arvatud kohtu liikmete töötasu. Vahekohus peab arvestust kõikide kulutuste kohta ja esitab pooltele lõpparuande.

Artikkel 9

Iga konventsiooniosaline, kes on vaidlusalusest teemast juriidiliselt huvitatud, kuna otsus juhtumi kohta võib teda mõjutada, võib vahekohtu nõusolekul sekkuda protsessi.

Artikkel 10

1. Vahekohus teeb oma otsuse teatavaks viie kuu jooksul arvates tema moodustamise päevast, välja arvatud juhul, kui ta peab vajalikuks pikendada tähtaega aja võrra, mis ei tohi ületada viit kuud.

2. Vahekohtu otsus peab olema põhjendatud. Otsus on lõplik ja vaidlevate poolte jaoks siduv.

3. Kui seoses otsuse tõlgendamise või täitmisega tekib poolte vahel vaidlus, võib kumb tahes pool esitada selle lahendamiseks vahekohtule, kes otsuse tegi, või kui viimast ei ole võimalik kätte saada, siis teisele vahekohtule, mis moodustatakse sel eesmärgil ja samal viisil kui asja lahendanud vahekohus.

Otsus II/12
Konventsiooniosaliste konverentsi teisel istungil
25. märtsil 1994. aastal Genfis (Šveits) vastuvõetud otsus

Konverents, tuletades meelde Baseli konventsiooni osaliste konverentsi esimesel istungil 30. novembrist 4. detsembrini 1992. aastal Uruguays G-7 riikide esitatud nõuet keelustada ohtlike jäätmete väljavedu OEC liikmesriikidest riikidesse, kes OECDsse ei kuulu;

tunnistades, et ohtlike jäätmete riikidevahelise veoga OECD liikmesriikidest riikidesse, kes OECDsse ei kuulu, kaasneb suur risk, et ohtlikke jäätmeid ei käidelda keskkonnahoidlikult, nagu nõutakse Baseli konventsiooniga,

1) otsustab viivitamata keelustada lõplikult kõrvaldamisele määratud ohtlike jäätmete igasuguse riikidevahelise veo OECD liikmesriikidest riikidesse, kes OECDsse ei kuulu;

2) otsustab samuti lõpetada 31. detsembriks 1997. a ja keelustada alates sellest kuupäevast ringlussevõtu- või taaskasutamistoiminguteks määratud ohtlike jäätmete igasuguse riikidevahelise veo OECD liikmesriikidest riikidesse, kes OECDsse ei kuulu;

3) otsustab veel, et iga riik, kes ei kuulu OECDsse ning kes ei ole siseriiklikult keelustanud ohtlike jäätmete sissevedu ja lubab 31. detsembrini 1997. a ohtlikke jäätmeid OECD liikmesriikidest sisse vedada jäätmete ringlussevõtu- ja taakasutamistoiminguteks, peab teatama Baseli konventsiooni sekretariaadile, et ta lubab ohtlikke jäätmeid OECD liikmesriikidest sisse vedada jäätmete ringlussevõtu- ja taaskasutamistoiminguteks, täpsustades lubatud sisseveetavate ohtlike jäätmete kategooria, sisseveetava koguse, konkreetse kasutatava ringlussevõtu-/taaskasutamistoimingu; ning jäätmete ringlussevõtu-/taaskasutamistoimingutest tulenevate jääkide lõpliku sihtkoha/kõrvaldamise;

4) nõuab, et konventsiooniosalised kannaksid sekretariaadile korrapäraselt ette käesoleva otsuse rakendamisest, kaasa arvatud punkti 3 kohaselt lubatud ohtlike jäätmete riikidevahelise veo üksikasjad. Lisaks nõuab, et sekretariaat koostaks kokkuvõtte ja koguks saadud ettekanded tähtajatule ad hoc komiteele arvessevõtmiseks. Pärast ettekannete arutamist esitab tähtajatu ad hoc komitee sekretariaadi esitatud andmetel põhineva ettekande konventsiooniosaliste konverentsile;

5) nõuab veel, et konventsiooniosalised teeksid koostööd ja töötaksid aktiivselt, et tagada käesoleva otsuse tõhus rakendamine.

Otsus III/1. Baseli konventsiooni muutmine
Konventsiooniosaliste konverentsi kolmandal istungil 22. septembril 1995. a Genfis (Šveits) vastuvõetud otsus

Konverents, tuletades meelde, et Baseli konventsiooni osaliste konverentsi esimesel istungil nõuti ohtlike jäätmete saadetiste keelustamist tööstusriikidest arengumaadesse;

tuletades meelde konverentsi otsust II/12;

märkides, et:
– konverents andis tehniliste küsimuste töörühmale juhtnöörid jätkata Baseli konventsiooniga reguleeritavate jäätmete ohtlike omaduste kindlaksmääramist (otsus III/12);
– tehniliste küsimuste töörühm on juba alustanud ohtlike jäätmete ja konventsiooniga reguleerimata jäätmete nimekirjade koostamist;
– need nimekirjad (dokument UNEP/CHW.3/inf.4) on juba kasulikuks juhiseks, kuid ei ole veel lõplikud või täielikult kinnitatud;
–  tehniliste küsimuste töörühm töötab välja tehnilised juhised, et aidata konventsiooniosalisi või riike, kellel on suveräänne õigus sõlmida lepinguid ja kokkuleppeid, kaasa arvatud artikli 11 alusel sellised kokkulepped, mis käsitlevad ohtlike jäätmete riikidevahelist vedu,

1) annab tehniliste küsimuste töörühmale juhtnöörid lõpetada esmajärjekorras ohtlike omaduste kindlaksmääramine ning nimekirjade ja tehniliste juhiste väljatöötamine, et esitada need kinnitamiseks konventsiooniosaliste konverentsi neljandale istungile;

2) otsustab, et konventsiooniosaliste konverents teeb nimekirja(de) kohta otsuse oma neljandal istungil;

3) otsustab vastu võtta järgmised konventsiooni muudatused:

« Lisada preambulisse punkt 7 bis:
Tunnistades, et ohtlike jäätmete riikidevahelise veoga, eelkõige arengumaadesse, kaasneb suur risk, et ohtlikke jäätmeid ei käidelda keskkonnahoidlikult, nagu nõutakse käesoleva konventsiooniga;

Lisada artikkel 4A:
1. Kõik VII lisas loetletud riigid keelustavad IV A lisas loetletud toiminguteks määratud ohtlike jäätmete igasuguse riikidevahelise veo VII lisas loetlemata riikidesse.
2. Kõik VII lisas loetletud riigid lõpetavad 31. detsembriks 1997. a ja keelustavad alates sellest kuupäevast konventsiooni artikli 1 lõike 1 punktis a nimetatud ning IV B lisas loetletud toiminguteks määratud ohtlike jäätmete riikidevahelise veo VII lisas loetlemata riikidesse.

Nimetatud riikidevaheline vedu on keelatud, kui kõnealused jäätmed on konventsiooni kohaselt ohtlikud.

VII lisa

Konventsiooniosalised ja teised riigid, kes on OECD liikmed, EÜ, Liechtenstein.»

Otsus IV/9. Konventsiooni lisade muutmine ja vastuvõtmine
Konventsiooniosaliste konverentsi neljandal istungil 27. veebruaril 1998. a Kuchingis (Malaisia) vastuvõetud otsus

Konverents, tuletades meelde konventsiooniosaliste konverentsi otsust III/1, milles tehniliste küsimuste töörühmale muude küsimuste seas anti juhtnöörid lõpetada esmajärjekorras ohtlike omaduste kindlaksmääramine ning nimekirjade väljatöötamine, et esitada need kinnitamiseks konventsiooniosaliste konverentsi neljandale istungile,

tuletades meelde konventsiooniosaliste konverentsi otsust III/12, milles tehniliste küsimuste töörühmale muude küsimuste seas anti juhtnöörid kaaluda võimalusi edendada ohtlike jäätmete nimekirjade väljatöötamist ja nimekirjade taasläbivaatamiseks kohaldatavat korda, mis põhineb tehniliste küsimuste töörühma töö tulemustel, samuti konventsiooniga reguleerimata jäätmete nimekirjade edasist väljatöötamist,

ära märkides tehniliste küsimuste töörühma tehtud tööd, eriti artikli 1 lõike 1 punkti a kohaselt ohtlike jäätmete nimekirja väljatöötamist (A nimekiri sisaldub märkuses jäätmete konsolideeritud nimekirjade ning nende taasläbivaatamise ja kohandamise korra kohta (UNEP/CHW.4/3)) ja konventsiooni artikli 1 lõike 1 punktiga a reguleerimata jäätmete nimekirjade väljatöötamist (B nimekiri sisaldub märkuses jäätmete konsolideeritud nimekirjade ning nende taasläbivaatamiseks ja kohandamiseks kohaldatava korra kohta), samuti kõnealuste nimekirjade ja nende taasläbivaatamise ja kohandamise korra ning kõnealuste jäätmete võtmiseks nimekirja või sealt väljajätmiseks nõutava taotluse vormi väljatöötamisel tehtud edusamme,

arvestades, et I ja III lisa jäävad aluseks, mille põhjal jäätmed loetakse käesoleva konventsiooni kohaldamisel ohtlikeks, et tehniliste küsimuste töörühma väljatöötatud A ja B nimekiri, määrates kindlaks konventsiooni artikli 1 lõike 1 punktiga a reguleeritavad ja nimetatud punktiga reguleerimata jäätmed, võimaldavad kiiresti rakendada käesolevat konventsiooni, kaasa arvatud artikkel 4A, ning et need nimekirjad peavad olema tähtsuselt võrdsed,

märkides, et A ja B nimekirjas loetletud jäätmed on konventsiooni artikli 1 lõike 1 punkti a sätete täpsustus ja selgitus viidetega I ja III lisale,

tunnistades, et A ja B nimekiri ei ole ammendavad,

tähendades, et tähtajatu ad hoc komitee on otsustanud oma kolmandal istungil teha ettepaneku, et konventsiooniosaliste konverents laiendaks tehniliste küsimuste töörühma volitusi kohustusega vaadata üle ja kohandada jäätmete nimekirju, ning et konventsiooniosaliste konverents võttis selleks vastu taotluse vormi, nagu on sätestatud märkuses jäätmete konsolideeritud nimekirjade ning nende taasläbivaatamiseks ja kohandamiseks kohaldatava korra kohta,

tähendades, et otsuse IV/6 kohaselt anti tehniliste küsimuste töörühmale juhtnöörid vaadata jäätmete nimekirjad perioodiliselt läbi ja anda konventsiooniosaliste konverentsile soovitusi nimekirjade läbivaatamiseks ja kohandamiseks,

tähendades, et otsuse IV/6 kohaselt anti tehniliste küsimuste töörühmale juhtnöörid uuesti läbi vaadata jäätmete nimekirjade taasläbivaatamise või kohandamise kord, kaasa arvatud taotluse vorm, nagu on sätestatud märkuses jäätmete konsolideeritud nimekirjade ning nende taasläbivaatamiseks ja kohandamiseks kohaldatava korra kohta, ning esitada ettepanekud kinnitamiseks viiendal konventsiooniosaliste konverentsi istungil,

otsustab võtta vastu järgmised konventsiooni lisade muudatused ja lisad:

1. Lisada I lisa lõppu järgmised punktid:
a) Konventsiooni rakendamise hõlbustamiseks ja punktide b, c ja d kohaselt loetakse VIII lisas nimetatud jäätmed ohtlikeks vastavalt konventsiooni artikli 1 lõike 1 punktile a ning IX lisas nimetatud jäätmeid ei reguleerita konventsiooni artikli 1 lõike 1 punktiga a.
b) Jäätmete määramine VIII lisasse ei välista üksikjuhul III lisa kasutamist näitamaks, et jäätmed ei ole vastavalt konventsiooni artikli 1 lõike 1 punktile a ohtlikud.
c) Jäätmete määramine IX lisasse ei välista üksikjuhul kõnealuste jäätmete käsitamist ohtlikena vastavalt konventsiooni artikli 1 lõike 1 punktile a, kui jäätmed sisaldavad I lisas loetletud aineid ulatuses, mis põhjustab III lisas loetletud omadusi.
d) VIII ja IX lisa ei mõjuta jäätmete iseloomustamiseks konventsiooni artikli 1 lõike 1 punkti a rakendamist.

2. Täiendada konventsiooni järgmise kahe uue, VIII ja IX lisaga.

VIII lisa

A-nimekiri

Selles lisas loetletud jäätmed on Baseli konventsiooni artikli 1 lõike 1 punkti a kohaselt ohtlikud ning jäätmete nimetamine selles lisas ei välista III lisa kasutamist näitamaks, et kõnealused jäätmed ei ole ohtlikud.

A1 Metallijäätmed ja metalli sisaldavad jäätmed
A1010 Metallijäätmed ja jäätmed, mis koosnevad järgmiste metallide sulamitest:
  – antimon
  – arseen
  – berüllium
  – kaadmium
  – plii
  – elavhõbe
  – seleen
  – telluur
  – tallium,
  välja arvatud B-nimekirjas loetletud jäätmed
A1020 Jäätmed, mis sisaldavad koostisosade või saasteainetena mõnda järgmistest metallidest, välja arvatud tükkjäätmed:
  – antimon, antimoniühendid
  – berüllium, berülliumiühendid
  – kaadmium, kaadmiumiühendid
  – plii, pliiühendid
  – seleen, seleeniühendid
  – telluur, telluuriühendid
A1030 Jäätmed, mis sisaldavad koostisosade või saasteainetena mõnda järgmistest metallidest:
  – arseen, arseeniühendid
  – elavhõbe, elavhõbedaühendid
  – tallium, talliumiühendid
A1040 Jäätmed, mille koostisosadeks on:
  – metallkarbonüülid
  – kuuevalentse kroomi ühendid
A1050 Galvaanikasetted
A1060 Metallisöövitamise vedeljäägid
A1070 Tsingi töötlemisel tekkivad leostusjäägid, tolm ja setted, nt jarosiit, hematiit jne
A1080 Tsingijäägid, mida pole loetletud B-nimekirjas ning mis sisaldavad pliid ja kaadmiumi kontsentratsioonis, millest piisab III lisas nimetatud omaduste ilmnemiseks
A1090 Isoleeritud vasktraadi põletamise tuhk
A1100 Vasesulatusahjugaasi puhastussüsteemide tolm ja jäägid
A1110 Vase elektrorafineerimis- ja ekstraheerimisoperatsioonide ammendunud elektrolüütilised lahused
A1120 Vase elektrorafineerimis- ja ekstraheerimisoperatsioonide elektrolüüdi puhastussüsteemide jääksetted, välja arvatud anoodjäägid
A1130 Lahustunud vaske sisaldavad ammendunud söövituslahused
A1140 Vask(II)kloriid- ja vasktsüaniidkatalüsaatorite jäätmed
A1150 Trükkplaatide põletamisel tekkiv väärismetallide tuhk, mida pole nimetatud B-nimekirjas1
A1160 Tervete või purustatud pliiakude jäätmed
A1170 Sorteerimata patareide jäätmed, välja arvatud ainult B-nimekirjas loetletud patareide segajäätmed. B-nimekirjas loetlemata patareide jäätmed, mis sisaldavad I lisas loetletud koostisosi määral, mis lubab neid pidada ohtlikeks jäätmeteks
A1180 Elektriliste ja elektrooniliste seadiste jäätmed või murd2, mille koostiosadeks on näiteks A-nimekirjas loetletud akud ja muud patareid, elavhõbedat sisaldavad lülitid, elektronkiiretoruklaas ja muu aktiveeritud klaas ning PCB-kondensaatorid, või mis on saastatud I lisas loetletud koostisosadega (nt kaadmium, elavhõbe, plii, polüklooritud bifenüül) sel määral, et ilmneb mõni III lisas nimetatud ohtlik omadus (vt B-nimekirja kirjet B1110)3
A2 Peamiselt anorgaanilisi koostisosi sisaldavad jäätmed, milles võib olla metalle ja orgaanilisi aineid
A2010 Elektronkiiretoruklaasi ja muu aktiveeritud klaasi jäätmed
A2020 Anorgaaniliste fluoriidiühendite jäätmed vedelike või setetena, välja arvatud B-nimekirjas loetletud jäätmed
A2030 Katalüsaatorite jäätmed, välja arvatud B-nimekirjas loetletud jäätmed
A2040 Keemiatööstuses tekkivad kipsijäätmed, mis sisaldavad I lisas loetletud koostisosi määral, millest piisab III lisas nimetatud ohtlike omaduste ilmnemiseks (vt B-nimekirja kirjet B2080)
A2050 Asbestijäätmed (tolm ja kiud)
A2060 Kivisöeküttel töötavate elektrijaamade lendtuhk, mis sisaldab I lisas loetletud aineid kontsentratsioonis, millest piisab III lisas nimetatud omaduste ilmnemiseks (vt B-nimekirja kirjet B2050)
A3 Peamiselt orgaanilisi koostisosi sisaldavad jäätmed, milles võib olla metalle ja anorgaanilisi aineid
A3010 Naftakoksi ja bituumeni tootmise ja töötlemise jäätmed
A3020 Mineraalõlijäätmed, algotstarbeks kõlbmatud
A3030 Jäätmed, mis sisaldavad pliiantidetonaatorühendite setteid, koosnevad neist või on nendega saastatud
A3040 Soojusülekandevedelike jäätmed
A3050 Jäätmed, mis tekivad vaikude, lateksite, plastifikaatorite, liimi/adhesiivainete tootmisel, segude koostamisel ja kasutamisel, välja arvatud B-nimekirjas loetletud jäätmed (vt B-nimekirja kirjet B4020)
A3060 Nitrotselluloosijäätmed
A3070 Fenoolide ja fenooliühendite, sh klorofenooli jäätmed vedelikena või setetena
A3080 Eetrijäätmed, välja arvatud B-nimekirjas loetletud jäätmed
A3090 Nahatolm, -tuhk, -setted ja -puru, mis sisaldavad kuuevalentse kroomi ühendeid või biotsiide (vt B-nimekirja kirjet B3100)
A3100 Nahalaastude ja muud naha või komposiitnaha jäätmed, nahkesemete tootmiseks kõlbmatud, sisaldades kuuevalentse kroomi ühendeid või biotsiide (vt B-nimekirja kirjet B3090)
A3110 Nahatöötlusjäätmed, mis sisaldavad kuuevalentse kroomi ühendeid, biotsiide või nakkusttekitavaid aineid (vt B-nimekirja kirjet B3110)
A3120  Mootorsõidukite purustamisel tekkiv kergfraktsioon
A3130 Orgaaniliste fosforiühendite jäätmed
A3140 Halogeenimata orgaaniliste lahustite jäätmed, välja arvatud B-nimekirjas loetletud jäätmed
A3150 Halogeenitud orgaaniliste lahustite jäätmed
A3160 Orgaaniliste lahustite taaskasutustoimingutel tekkivad halogeenitud või halogeenimata mittevesidestilleerimisjäägid
A3170 Alifaatsete halogeenitud süsivesinike (nt klorometaanide, dikloroetaani, vinüülkloriidi, vinülideenkloriidi, allüülkloriidi ja epikloorhüdriini) tootmisel tekkivad jäätmed.
A3180 Jäätmed, ained ja esemed, mis sisaldavad polüklooritud bifenüüle (PCB), polüklooritud terfenüüle (PCT), polüklooritud naftaleeni (PCN) või polübroomitud bifenüüle (PBB) või nende ühendite polübroomitud analooge kontsentratsiooniastmel 50 mg/kg või rohkem4, koosnevad nimetatud ainetest või on nendega saastatud
A3190 Rafineerimisel, destilleerimisel või muul pürolüütilisel töötlemisel tekkivad tõrvajäägid (välja arvatud asfalttsement)
A4 Jäätmed, milles võib olla kas anorgaanilisi või orgaanilisi koostisosi
A4010 Ravimite tootmisel, valmistamisel ja kasutamisel tekkivad jäätmed, välja arvatud B-nimekirjas loetletud jäätmed
A4020 Tervishoiujäätmed ja samalaadsed jäätmed, s.t jäätmed, mis tekivad arstipraksise, põetuse, hambaravi, veterinaariaalase vms tegevuse käigus, ja jäätmed, mis tekivad haiglates või teistes asutustes patsientide uurimise ja ravimise või uurimistöö käigus
A4030 Biotsiidide ja fütofarmatseutiliste ainete tootmisel, segude koostamisel ja kasutamisel tekkivad jäätmed, kaasa arvatud praak-, aegunud5 või algotstarbeks kõlbmatute pestitsiidide ja herbitsiidide jäätmed
A4040 Puidukaitsekemikaalide tootmisel, segude koostamisel ja kasutamisel tekkivad jäätmed6
A4050 Jäätmed, mis sisaldavad mõnda järgmist ainet, koosnevad nendest või on nendega saastatud:
  – anorgaanilised tsüaniidid, välja arvatud väärismetalle sisaldavad tahked jäägid, milles on anorgaaniliste tsüaniidide jälgi
  – orgaanilised tsüaniidid
A4060 Vanaõlide ja vee, süsivesinike ja vee segud, emulsioonid
A4070 Trükivärvide, värvainete, pigmentide, värvide, lakkide, värnitsa tootmisel, segude koostamisel ja kasutamisel tekkivad jäätmed, välja arvatud B-nimekirjas loetletud jäätmed (vt B-nimekirja kirjet B4010)
A4080 Plahvatusohtlikud jäätmed (välja arvatud B-nimekirjas loetletud jäätmed)
A4090 Happeliste ja aluseliste lahuste jäätmed, mida pole loetletud B-nimekirjas (vt B-nimekirja kirjet B2120)
A4100 Tööstuslike heitgaaside puhastusseadmetes tekkivad jäätmed, välja arvatud B-nimekirjas loetletud jäätmed
A4110 Jäätmed, mis sisaldavad mõnda järgmist ainet, koosnevad nendest või on nendega saastatud:
  – kõik polüklooritud dibensofuraanid
  – kõik polüklooritud dibensodioksiinid
A4120 Jäätmed, mis sisaldavad peroksiide, koosnevad nendest või on nendega saastatud
A4130 Mahutite ja pakendite jäätmed, mis sisaldavad I lisas loetletud aineid kontsentratsioonis, millest piisab III lisas nimetatud ohtlike omaduste ilmnemiseks
A4140 Jäätmed, mis koosnevad praak- või aegunud7 kemikaalidest või sisaldavad neid ning mis vastavad I lisas loetletud kategooriatele ja millel on III lisas nimetatud ohtlikud omadused
A4150 Uurimis- ja arendustöös või õppetegevuses tekkivad keemilised ained, mida pole identifitseeritud ja/või mis on uued ained, mille mõju inimese tervisele ja/või keskkonnale ei teata
A4160 Ammendatud aktiivsüsi, mida pole loetletud B-nimekirjas (vt B-nimekirja kirjet B2080)

IX lisa

B-nimekiri

Käesolevas lisas nimetatud jäätmeid ei reguleerita konventsiooni artikli 1 lõike 1 punktiga a, kui need ei sisalda I lisas loetletud aineid määral, mis põhjustab III lisas nimetatud omaduste ilmnemist.

B1 Metallijäätmed ja metalle sisaldavad jäätmed
B1010 Metallilised laialikandumatud metallide ja metallisulamite jäätmed:
  – väärismetallid (kuld, hõbe, plaatinagrupi metallid, välja arvatud elavhõbe)
  – raua- ja terasemurd
  – vasemurd
  – niklimurd
  – alumiiniumimurd
  – tsingimurd
  – tinamurd
  – volframimurd
  – molübdeenimurd
  – tantaalimurd
  – magneesiumimurd
  – koobaltimurd
  – vismutimurd
  – titaanimurd
  – tsirkooniumimurd
  – mangaanimurd
  – germaaniumimurd
  – vanaadiumimurd
  – hafniumi-, indiumi-, nioobiumi-, reeniumi- ja galliumimurd
  – tooriumimurd
  – haruldaste muldmetallide murd
B1020 Puhas, saastamata metallimurd, sealhulgas sulamid tükkidena, viimistletud kujul (plekina, plaadina, kangidena, varrastena jne):
  – antimonimurd
  – berülliumimurd
  – kaadmiumimurd
  – pliimurd (välja arvatud pliiakud)
  – seleenimurd
  – telluurimurd
B1030 Jääke sisaldavad rasksulavad metallid
B1040 Elektrienergia tootmise seadiste jäätmed, mis pole saastatud määrdeõlide, PCB-de ega PCT-dega sel määral, mis muudaks need ohtlikuks
B1050 Mitmesuguste mittemustmetallidesegu, raskfraktsiooni murd, mis ei sisalda I lisas loetletud aineid kontsentratsioonis, millest piisab III lisas nimetatud omaduste ilmnemiseks8
B1060 Seleeni- ja telluurijäätmed metallilisel kujul, kaasa arvatud pulbrina
B1070 Vase ja vasesulamite jäätmed laialikanduval kujul, kui need ei sisalda I lisas loetletud koostisosi sel määral, millest piisab III lisas nimetatud omaduste ilmnemiseks
B1080 Tsingituhk ja -jäägid, kaasa arvatud tsingisulamite jäägid laialikandumatul kujul, kui need ei sisalda I lisas loetletud koostisosi kontsentratsioonis, millest piisab III lisas nimetatud ohtlike omaduste ilmnemiseks või H 4.3 märgitud ohtlikuks omaduseks9
B1090 Spetsifikaadile vastavad patarei- ja akujäätmed, välja arvatud need, mille valmistamisel on kasutatud pliid, kaadmiumi või elavhõbedat
B1100 Metalle sisaldavad jäätmed, mis tekivad metallide sulatamisel, nende väljasulatamisel ja rafineerimisel:
  – kõva tehniline tsink
  – tsinki sisaldav dross:
  – galvaanikaplaatide pinnadross (> 90% Zn)
  – galvaanikaplaatide põhjadross (> 92% Zn)
  – tsingi survevaludross (> 85% Zn)
  – kuumgalvaanikaplaatide pinnadross (vann) (> 92% Zn)
  – tsingiriibed
  – alumiiniumiriibed, välja arvatud -soolaräbu
  – vase töötlemisel tekkiv räbu edasiseks töötlemiseks või rafineerimiseks, kusjuures arseeni, plii või kaadmiumi kontsentratsioon ei ulatu määrani, et ilmneks III lisas nimetatud ohtlikud omadused
  – vase sulatamisel tekkivate tulekindlate vooderdiste, sealhulgas tiiglite jäätmed
  – väärismetallide töötlemisel tekkiv räbu edasiseks rafineerimiseks
  – tantaali sisaldav tinaräbu, milles on vähem kui 0,5% tina
B1110 Elektri- ja elektronseadised:
  – ainult metallidest või sulamitest koosnevad elektronseadised
  – elektri- ja elektronseadiste jäätmed või murd10 (k.a trükkplaadid), mis ei sisalda komponentidena A-nimekirjas nimetatud akumulaatoreid või muid patareisid, elavhõbedat sisaldavaid lüliteid, elektronkiiretoruklaasi ja muud aktiveeritud klaasi ning PCB-kondensaatoreid ega ole saastatud I lisas loetletud koostisosadega (nt kaadmium, elavhõbe, plii, polüklooritud bifenüül) või millest on nimetatud ained eraldatud sel määral, et neil ei ole ühtegi III lisas nimetatud ohtlikku omadust (vt A-nimekirja kirjet A1180)
  – elektri- ja elektronseadised (k.a trükkplaadid, elektroonikakomponendid ja juhtmed), mis on määratud otseseks korduskasutamiseks11, mitte ringlussevõtuks ega lõplikuks kõrvaldamiseks12
B1120 Ammendunud katalüsaatorid, välja arvatud katalüsaatoritena kasutatavad vedelikud, mis sisaldavad mõnda järgmistest ainetest:
  – siirdemetallid, välja arvatud A-nimekirjas loetletud katalüsaatorite jäätmed (ammendunud katalüsaatorid, kasutatud vedelad katalüsaatorid või muud katalüsaatorid):
    skandium titaan
    vanaadium kroom
    mangaan raud
    koobalt nikkel
    vask tsink
    ütrium tsirkoonium
    nioobium molübdeen
    hafnium tantaal
    volfram reenium
  – lantanoidid (haruldased muldmetallid):
    lantaan tseerium
    praseodüüm neodüüm
    samaarium euroopium
    gadoliinium terbium
    düsproosium holmium
    erbium tuulium
    üterbium luteetsium
B1130 Väärismetalle sisaldavad puhastatud ammendunud katalüsaatorid
B1140 Väärismetalle sisaldavad tahked jäägid, milles on anorgaaniliste tsüaniidide jälgi
B1150 Väärismetallide ja nende sulamite jäätmed (kuld, hõbe, plaatina grupi metallid, v.a elavhõbe) laialikandumatul tahkel kujul, nõuetekohaselt pakendatud ja märgistatud
B1160 Trükkplaatide põletamisel tekkiv väärismetalle sisaldav tuhk (vt A-nimekirja kirjet A1150)
B1170 Fotofilmi põletamisel tekkiv väärismetalle sisaldav tuhk
B1180 Hõbehalogeniide ja metallilist hõbedat sisaldavad fotofilmijäätmed
B1190 Hõbehalogeniide ja metallilist hõbedat sisaldavad fotopaberijäätmed
B1200 Raua ja terase tootmisel tekkiv granuleeritud šlakk
B1210 Raua ja terase tootmisel tekkiv granuleeritud šlakk, kaasa arvatud šlakk, millest saadakse TiO2 ja vanaadiumi
B1220 Tsingi tootmisel tekkiv keemiliselt stabiliseeritud šlakk, mis on kõrge rauasisaldusega (üle 20%) ja mis on töödeldud enamasti ehituses kasutatavate tööstuslike spetsifikaatide kohaselt (nt DIN 4301)
B1230 Raua ja terase tootmisel tekkiv valtsimistagi
B1240 Vaskosiidi valtsimistagi
B2 Peamiselt anorgaanilisi koostisosi sisaldavad jäätmed, milles võib olla metalle ja orgaanilisi aineid
B2010 Kaevandamistöödel tekkivad laialikandumatud jäätmed:
  – loodusliku grafiidi jäätmed
  – tahvelkilda jäätmed, jämedalt tahutud, saetud või mõnel muul viisil lõigatud või töötlemata
  – vilgujäätmed
  – leotsiidi-, nefeliini- ja nefeliinsüeniidijäätmed
  – päevakivijäätmed
  – fluoriidijäätmed
  – tahked ränidioksiidijäätmed, välja arvatud valutöödel kasutatavad
B2020 laialikandumatud klaasijäätmed:
  – klaasipuru ja muud klaasijäätmed ja -murd, välja arvatud elektronkiiretoruklaas ja muu aktiveeritud klaas
B2030 laialikandumatud keraamikajäätmed:
  – metallkeraamika jäätmed ja murd (metallkeraamilised komposiidid)
  – keraamilisel alusel valmistatud kiud, mujal määratlemata või nimetamata
B2040 Muud, peamiselt anorgaanilistest koostisosadest jäätmed:
  – osaliselt puhastatud kaltsiumsulfaat, mis tekib suitsugaaside väävlitustamisel (FGD)
  – ehitiste lammutamisel tekkivad krohvi- või kipsplaatide jäätmed
  – vase tootmisel tekkiv keemiliselt stabiliseeritud, kõrge rauasisaldusega (üle 20%) šlakk, mis on töödeldud enamasti ehituses või abrasiivmaterjalide puhul kasutatavate tööstuslike spetsifikaatide kohaselt (nt DIN 4301 ja DIN 8201)
  – tahke väävel
  – kaltsiumtsüaanamiidi tootmisel tekkiv lubjakivi (mille pH on alla 9)
  – naatrium-, kaalium-, kaltsiumkloriid
  – karborund (ränikarbiid)
  – purustatud betoon
  – liitium-tantaali- ja liitium-nioobiumijäätmed, mis sisaldavad klaasimurdu
B2050 Kivisöeküttel töötavate elektrijaamade lendtuhk, mida ei ole loetletud A-nimekirjas (vt A-nimekirja kirjet A2060)
B2060 Ammendunud aktiivsüsi, mis tekib joogivee töötlusel ja toiduainetööstuses ning vitamiinide valmistamisel (vt A-nimekirja kirjet A4160)
B2070 Kaltsiumfluoriidi sete
B2080 Keemiatööstuses tekkivad kipsijäätmed, mida ei ole loetletud A-nimekirjas (vt A-nimekirja kirjet A2040)
B2090 Terase või alumiiniumi tootmisel tekkivad anoodiotsad, mis on valmistatud naftakoksist või -bituumenist ja puhastatud tööstuslike spetsifikaatide kohaselt (välja arvatud kloor-leeliselektrolüüsil ja metallurgiatööstuses tekkivad anoodiotsad)
B2100 Alumiiniumhüdraatide ja alumiiniumoksiidi jäätmed ning alumiiniumoksiidi tootmise jäägid, välja arvatud gaasipuhastusel, flokuleerimisel või filtreerimisel kasutatavad ained
B2110 Boksiidijääk («punane hiib») (keskmine pH on alla 11,5)
B2120 Happeliste või aluseliste lahuste jäätmed, mille pH on üle 2 ja alla 11,5 ning mis pole korrosiivsed või muul viisil ohtlikud (vt A-nimekirja kirjet A4090)
B3 Peamiselt orgaanilisi koostisosi sisaldavad jäätmed, milles võib olla metalle ja anorgaanilisi aineid
B3010 Tahked plastijäätmed:

Järgmised plastid või plastisegud, tingimusel et neid pole segatud teiste jäätmetega ja need on ette valmistatud täpseks määratlemiseks:

  – Plastipuru halogeenimata polümeeridest ja kopolümeeridest, sealhulgas järgmistest ainetest13:
    – etüleen
    – stüreen
    – polüpropüleen
    – polüetüleentereftalaat
    – akrüülnitriil
    – butadieen
    – polüatsetaalid
    – polüamiidid
    – polübutüleentereftalaat
    – polükarbonaadid
    – polüeetrid
    – polüfenüleensulfiidid
    – akrüülpolümeerid
    – alkaanid C10–C13 (plastifikaatorid)
    – polüuretaan (ei sisalda CFC-d)
    – polüsiloksaanid
    – polümetüülmetakrülaat
    – polüvinüülalkohol
    – polüvinüülbutüraal
    – polüvinüülatsetaat
  – Kõvastunud vaigu jäätmed või kondensatsiooni saadused, kaasa arvatud järgmised ained:
    – karbamiidformaldehüüdvaigud
    – fenoolformaldehüüdvaigud
    – melamiinformaldehüüdvaigud
    – epoksüvaigud
    – alküüdvaigud
    – polüamiidid
  – Järgmised fluoritud polümeerijäätmed14:
    – perfluoroetüleen/propüleen (FEP)
    – perfluoroalkoksüalkaan (PFA)
    – perfluoroalkoksüalkaan (MFA)
    – polüvinüülfluoriid (PVF)
    – polüvinüülideenfluoriid (PVDF)
B3020 Paberi, papi ja paberitoodete jäätmed

Järgmised materjalid, tingimusel et neid pole segatud ohtlike jäätmetega:

    paberi- või papijäätmed ja -murd:
    – pleegitamata paberist või papist või lainepaberist või -papist
    – muust paberist või papist, valmistatud peamiselt pleegitatud värvimata tselluloosimassist
    – peamiselt mehaanilisest puitmassist valmistatud paberist või papist (nt ajalehed, ajakirjad jm trükitooted)
    – muust, sealhulgas: 1) lamineeritud papist; 2) sorteerimata murrust
B3030 Tekstiilijäätmed

Järgmised materjalid, tingimusel, et neid pole segatud ohtlike jäätmetega ja neid on võimalik täpselt määratleda:

  – Siidijäägid (sealhulgas haspeldamiseks sobimatud kookonid, lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed):
    – kraasimata või kammimata
    – muud
  – Lambavilla või muude loomade villa ning loomakarvade jäätmed, sealhulgas lõngajäätmed, välja arvatud kohestatud jäätmed):
    – lambavilla ja muude loomade villa kraasmed
    – lambavilla ja muude loomade villa muud jäätmed
    – loomakarvade jäätmed
  – Puuvillajäätmed (sealhulgas lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed):
    – lõngajäätmed (sealhulgas niidijäätmed)
    – kohestatud jäätmed
    – muud
  – Linatakud ja -jäätmed
  – Hariliku kanepi (Cannabis sativa L) takud ja jäätmed (sealhulgas lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)
  – Džuudi jm robuski tekstiilkiu (välja arvatud lina, hariliku kanepi ja ramjee) takud ja jäätmed (sealhulgas lõngajäätmed ja kohestatud jäägid)
  – Sisali ja muude Agave perekonna taimedest saadud tekstiilkiu takud ja jäätmed (sealhulgas lõngajäätmed ja kohestatud jäägid)
  – Kookosetakud, -kraasmed ja -jäätmed (sealhulgas lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)
  – Abaka (manillakanepi või Musa textilis Nee) takud, kraasmed ja jäätmed (sealhulgas lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)
  – Ramjee ja muud mujal määratlemata ja nimetamata taimse tekstiilkiu takud, kraasmed ja jäätmed (sealhulgas lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)
  – Järgmiste keemiliste kiudude jäätmed (sealhulgas kraasmed, lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed):
    – sünteeskiud
    – tehiskiud
  – Kasutatud rõivad ja muud kasutatud tekstiiltooted
  – Kasutatud kaltsud, nööri- ja köiejäätmed ning kasutatud nöörist või köiest valmistatud tekstiiltooted:
    – sorteeritud
    – muud
B3040 Kummijäätmed

Järgmised materjalid, tingimusel et neid pole segatud teiste jäätmetega:

    – kõvakummijäätmed ja -puru (nt eboniit)
    – muud kummijäätmed (välja arvatud mujal loetletud jäätmed)
B3050 Töötlemata korgi ja puidu jäätmed:
  – puidujäätmed ja -jäägid, aglomeeritud pakkudeks, brikettideks, graanuliteks vms või aglomeerimata
  – korgijäätmed: purustatud, granuleeritud või jahvatatud
B3060 Põllumajandus- ja toiduainetööstuse jäätmed, tingimusel et need pole nakkusohtlikud:
  – veinipära
  – mujal nimetamata kuivatatud ja steriliseeritud taimsed jäätmed, jäägid ja kõrvalsaadused granuleeritult või granuleerimata
  – degraa: rasvainete või loomsete või taimsete vahade töötlemisel tekkivad jäägid
  – loomakondid ja sarvesäsi, töötlemata, rasvatustatud, eeltöödeldud (kuid vormimata), happega töödeldud või deželatiinistatud
  – kalajäätmed
  – kakaoubade kestad, kelmed ja muud kakaojäätmed
  – muud põllumajandus- ja toiduainetööstuse jäätmed, välja arvatud inimeste ja loomade tarbeks mõeldud kõrvalsaadused, mis vastavad riiklikele ja rahvusvahelistele nõuetele ja standarditele
B3070 Järgmised jäätmed:
  – juukselõikmed
  – õlejäätmed
  – inaktiveeritud seenemütseel, mida saadakse penitsilliini tootmisel ja mida kasutatakse loomasöödaks
B3080 Kummijäätmed, -lõikmed ja -puru
B3090 Nahalaastud ja muud naha- või plastnahajäätmed, edasiseks töötlemiseks kõlbmatud (välja arvatud nahasetted), mis ei sisalda kuuevalentse kroomi ühendeid ja biotsiide (vt A-nimekirja kirjet A3100)
B3100 Nahatolm, -tuhk, -setted või -puru, mis ei sisalda kuuevalentse kroomi ühendeid ega biotsiide (vt A-nimekirja kirjet A3090)
B3110 Nahatöötlusjäätmed, mis ei sisalda kuuevalentse kroomi ühendeid või biotsiide või nakkusttekitavaid aineid (vt A-nimekirja kirjet A3110)
B3120 Jäätmed, mis koosnevad toiduvärvidest
B3130 Polümeersete eetrite jäätmed ja ohutute monomeersete eetrite jäätmed, mis pole võimelised moodustama peroksiide
B3140 Õhkrehvide jäätmed, välja arvatud need, mis on määratud IV A lisas loetletud toiminguteks
B4 Jäätmed, milles võib olla kas anorgaanilisi või orgaanilisi koostisosi
B4010 Jäätmed, mis sisaldavad peamiselt vesialusel/lateksvärve, trükivärve ja tahkestunud värnitsat, kuid ei sisalda orgaanilisi lahusteid, raskmetalle või biotsiide määral, mis lubaks pidada neid ohtlikeks jäätmeteks (vt A-nimekirja kirjet A4070)
B4020 Vaikude, lateksite, plastifikaatorite, liimi/adhesiivainete tootmisel, segude koostamisel ja kasutamisel tekkivad jäätmed, mida ei ole loetletud A-nimekirjas ja mis sisaldavad lahusteid ja teisi saasteaineid niisugusel määral, et ei ilmne III lisas nimetatud ohtlikud omadused, näiteks kui nad on vesialusel, või liimid, mis põhinevad kaseiinil, tärklisel, dekstriinil, tselluloosieetritel, polüvinüülalkoholil (vt A-nimekirja kirjet A3050)
B4030 Ühekordselt kasutatavad kaamerad koos patareidega, mis ei kuulu A-nimekirja

1  B-nimekirja kirjes B1160 ei täpsusta erandeid.
2  See kirje ei hõlma elektrienergia tootmise seadiste murdu.
3 PCB sisaldus on 50 mg/kg või suurem.
4 Kontsentratsiooniaste 50 mg/kg on rahvusvaheliselt väljakujunenud tase kõigi jäätmete puhul. Samas on paljud riigid kehtestanud teatud jäätmete jaoks madalama määratlustaseme (nt 20 mg/kg).
5 Aegunud tähendab, et pärast tootja soovitatud tähtaega ei sobi aine kasutamiseks.
6 Jäätmete hulka ei kuulu nende kemikaalidega töödeldud puit.
7 Aegunud tähendab, et pärast tootja soovitatud tähtaega ei sobi aine kasutamiseks.
8 Isegi kui algselt on saastatus I lisas loetletud ainetega väga väike, siis edasise töötlemise, sh taaskasutamise tulemusena võivad mitmesugused fraktsioonid sisaldada I lisas loetletud aineid tunduvalt suuremas kontsentratsioonis.
9 Tsingituha staatus on läbivaatamisel ning ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi (UNCTAD) soovitusel ei peaks tsingituhk olema ohtlike kaupade hulgas.
10 See ei hõlma elektrienergia tootmisel tekkivat murdu.
11 Korduskasutamine võib tähendada parandamist, värskendamist, omaduste parendamist, kuid mitte põhjalikku taasmonteerimist.
12 Mõnes riigis on need ained määratud otseseks korduskasutamiseks ning neid ei loeta jäätmeteks.
13 On kokku lepitud, et selliseid jäätmeid käsitatakse täielikult polümeriseeritutena.
14 Sellesse kirjesse ei kuulu tarbimisjäätmed;
– jäätmeid ei tohi segada;
– tuleb arvestada lahtisel põletamisel tekkivaid probleeme.

  * Eesti Vabariik ühines konventsiooniga Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992. a 14. mai otsuse alusel (RT 1992, 21, 297), konventsioon jõustus Eesti suhtes 19. oktoobril 1992. a.

Õiend
Metaandmetes parandatud akti andja: Ülemnõukogu. Lisatud jõustumine, seosed ja ingliskeelne tekst.

Lisa 13189090 Ingliskeelne tekst

/otsingu_soovitused.json