Teksti suurus:

Ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli Baseli konventsioon

Väljaandja:Ülemnõukogu
Akti liik:välisleping
Teksti liik:algtekst
Jõustumise kp:19.10.1992
Avaldamismärge:RT II 1999, 26, 161

Ohtlike jäätmete riikidevahelise veo ja nende kõrvaldamise kontrolli Baseli konventsioon

Vastu võetud 22.03.1989

Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992. a 14. mai otsus konventsiooniga ühinemise kohta

Eesti Vabariik ühines konventsiooniga Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1992. a 14. mai otsuse alusel, konventsioon jõustus Eesti suhtes 19. oktoobril 1992. a.

Baseli konventsiooni osaliste kolmanda konverentsi otsus III/1 «Baseli konventsiooni muutmine»

Baseli konventsiooni II, VIII ja IX lisa muudatused

 

Preambul

Konventsiooniosalised,

mõistes, et ohtlikud ja muud jäätmed ning nende riikidevaheline vedu võivad kahjustada inimese tervist ja keskkonda;

võttes arvesse, et ohtlike ja muude jäätmete suurenev kogus ja komplitseeritus ning selliste jäätmete riikidevaheline vedu suurendab ohtu inimese tervisele ja keskkonnale;

võttes arvesse ka seda, et tõhusaim viis kaitsta inimese tervist ja keskkonda selliste jäätmete põhjustatud ohtude eest on võimalikult vähendada tekkivate jäätmete kogust ja ohtlikkust;

olles veendunud, et riigid peavad võtma vajalikke meetmeid tagamaks, et ohtlike ja muude jäätmete käitlemine, kaasa arvatud nende riikidevaheline vedu ja kõrvaldamine, on kooskõlas tervise- ja keskkonnakaitse nõuetega, sõltumata kõrvaldamiskohast;

märkides, et riigid peavad tagama, et jäätmetekitaja täidaks ohtlike ja muude jäätmete veo ja kõrvaldamisega kaasnevaid kohustusi kooskõlas keskkonnakaitsenõuetega, sõltumata kõrvaldamiskohast;

täielikult tunnustades iga riigi sõltumatut õigust keelustada teistest riikidest ohtlike ja muude jäätmete sissevedu oma territooriumile ning nende kõrvaldamine seal;

tõdedes ka kasvavat soovi keelustada ohtlike jäätmete riikidevaheline vedu ja nende kõrvaldamine teistes riikides, eriti arengumaades;

olles veendunud, et ohtlikud ja muud jäätmed tuleb kõrvaldada riigis, kus need on tekitatud, niivõrd kui nende käitlemine on keskkonnahoidlik ja tõhus;

mõistes ka, et selliste jäätmete vedu tekkeriigist teise riiki võib lubada ainult tingimusel, et sellega ei ohustata inimese tervist ega keskkonda ning seda tehakse vastavuses konventsiooniga;

leides, et tugevdatud kontroll ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelise veo üle ajendab neid käitlema keskkonnahoidlikult ja sellist vedu vähendama;

olles veendunud, et riigid peavad võtma meetmeid kohaseks teabevahetuseks ohtlike jäätmete ja muude jäätmete sisse- ja väljaviimise kohta ning selle kontrollimiseks;

märkides, et mitmed rahvusvahelised ja piirkondlikud kokkulepped käsitlevad keskkonna kaitsmise ja säilitamise küsimust seoses ohtlike kaupade läbiveoga;

võttes arvesse ÜRO keskkonnakonverentsi deklaratsiooni (Stockholm, 1972), ÜRO keskkonnaprogrammi (UNEP) nõukogu 17. juuni 1987. aasta otsusega 14/30 vastuvõetud ohtlike jäätmete keskkonnahoidliku käitlemise Kairo juhendeid ja põhimõtteid; ohtlike kaupade vedu käsitleva ÜRO eksperdikomitee soovitusi (koostatud 1957. aastal ja ajakohastatakse iga kahe aasta järel); ÜRO raames vastuvõetud asjakohaseid soovitusi, deklaratsioone, kokkuleppeid ja eeskirju ning teiste rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide tehtud töid ja uurimusi;

võttes arvesse ÜRO Peaassamblee 37. istungjärgul (1982) vastuvõetud maailma looduse harta vaimsust, põhimõtteid, eesmärke ja ülesandeid kui keskkonnakaitse ja loodusvarade säilitamise eetilisi norme;

kinnitades, et riigid kannavad vastavalt rahvusvahelisele õigusele vastutust oma rahvusvaheliste kohustuste täitmise eest inimese tervise ning keskkonna kaitsel ja säilitamisel;

tunnustades, et konventsiooni või mõne selle protokolli olulise rikkumise juhtudel kohaldatakse asjakohast rahvusvahelist lepinguõigust;

mõistes vajadust jätkata keskkonnahoidliku jäätmevaese tehnoloogia, jäätmete ringlussevõtu võimaluste, asjakohaste majapidamis- ja käitlemissüsteemide arendamist ning rakendamist, et võimalikult vähendada ohtlike ja muude jäätmete teket;

mõistes ka suurenevat rahvusvahelist muret vajaduse pärast rangemalt kontrollida ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelist vedu ning seda võimalikult vähendada;

tundes muret ohtlike ja muude jäätmete ebaseadusliku riikidevahelise veo pärast;

arvestades ka arengumaade piiratud võimalusi ohtlike ja muude jäätmete käitlemisel;

tunnistades vajadust soodustada tehnoloogia edastamist, eriti arengumaadele, kohapeal tekitatud ohtlike ja muude jäätmete keskkonnahoidlikuks käitlemiseks vastavalt Kairo juhenditele ja UNEPi nõukogu otsusele 14/16 keskkonnakaitsetehnoloogia edastamise soodustamise kohta;

tunnistades ka, et ohtlikke ja muid jäätmeid tuleks vedada kooskõlas asjakohaste rahvusvaheliste konventsioonide ja soovitustega;

olles veendunud ka, et ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelist vedu võib lubada ainult juhul, kui kõnealuste jäätmete vedu ja lõplik kõrvaldamine on keskkonnale ohutu;

olles otsustanud range kontrolli abil kaitsta inimese tervist ja keskkonda ohtlike ja muude jäätmete tekke ja käitlemisega kaasnevate ebasoodsate mõjude eest,

on kokku leppinud järgmises:

Artikkel 1. Konventsiooni reguleerimisala

1. Konventsioonis mõistetakse ohtlike jäätmetena järgmisi riikidevaheliselt veetavaid jäätmeid:
a) I lisas loetletud mis tahes kategooriasse kuuluvad jäätmed, kui neil ei ole ühtegi III lisas nimetatud omadust,
b) jäätmed, mis ei kuulu punktis a nimetatute hulka, kuid mis on määratletud ohtlike jäätmetena või mida peetakse ohtlikeks jäätmeteks konventsiooniga ühinenud väljaveo-, sisseveo- või transiitriigi siseriiklikes õigusaktides.

2. Konventsioonis käsitatakse muude jäätmetena riikidevaheliselt veetavaid jäätmeid, mis kuuluvad II lisas loetletud mis tahes kategooriasse.

3. Konventsiooni ei kohaldata jäätmete suhtes, mille kohta nende radioaktiivsuse tõttu kehtivad teised rahvusvahelise kontrolli süsteemid, sealhulgas rahvusvahelised kokkulepped radioaktiivsete ainete kohta.

4. Konventsiooni ei kohaldata jäätmete suhtes, mis tekivad laevade tavapärase tegevuse kestel ja mille vette juhtimise kohta kehtivad teised rahvusvahelised kokkulepped.

Artikkel 2. Mõisted

Selles konventsioonis:

1. «jäätmed» tähendab aineid või esemeid, mida siseriiklike õigusaktide kohaselt kõrvaldatakse, kavatsetakse kõrvaldada või tuleb kõrvaldada;

2. «jäätmekäitlus» tähendab ohtlike ja muude jäätmete kogumist, vedu ja kõrvaldamist, kaasa arvatud jäätmekäitluskohtade järelhooldus;

3. «riikidevaheline vedu» tähendab ohtlike või muude jäätmete mis tahes viimist ühe riigi jurisdiktsioonile alluvalt territooriumilt teise riigi jurisdiktsioonile alluvale territooriumile või mitte ühegi riigi jurisdiktsioonile alluvale territooriumile või nimetatud territooriumide kaudu, tingimusel et jäätmete veoga on seotud vähemalt kaks riiki;

4. «kõrvaldamine» tähendab konventsiooni IV lisas loetletud toimingud;

5. «volitatud jäätmekäitluskoht või -rajatis» tähendab ohtlike ja muude jäätmete käitlemise kohta või rajatist, millele käitluskoha või -rajatise asukohariigi asjaomane ametiasutus on andnud sellekohase volituse või tegutsemisloa;

6. «pädev ametiasutus» tähendab konventsiooniosalise määratud riigiasutust, kes vastutab konventsiooniosalise määratud geograafilise maa-ala piires ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelist vedu käsitlevate teatiste ja muu sellekohase teabe vastuvõtmise ning kõnealustele teatistele vastamise eest artikli 6 kohaselt;

7. «sidekeskus» tähendab artiklis 5 nimetatud konventsiooniosalise asutust, kes vastutab teabe vastuvõtmise ja esitamise eest artiklite 13 ja 16 kohaselt;

8. «ohtlike ja muude jäätmete keskkonnahoidlik käitlemine» tähendab kõikide meetmete võtmist selleks, et tagada ohtlike ja muude jäätmete käitlemine viisil, mis kaitseb inimese tervist ja keskkonda kõnealuste jäätmete võimaliku kahjuliku mõju eest;

9. «riigi jurisdiktsioonile alluv territoorium» tähendab maismaa-ala, mereala või õhuruumi, mille piires riik kannab haldus- ja regulatiivvastutust vastavalt rahvusvahelise õiguse tervise- ja keskkonnakaitsesätetele;

10. «lähetusriik» tähendab konventsiooniosalist, kes kavandab ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelist vedu või alustab seda;

11. «sihtkohariik» tähendab konventsiooniosalist, kelle territooriumile on kavandatud vedada või veetakse ohtlikke ja muid jäätmeid, selleks et need seal kõrvaldada või seal laadida kõrvaldamiseks mitte ühegi riigi jurisdiktsioonile alluval territooriumil;

12. «transiitriik» tähendab mis tahes riiki peale lähetus- ja sihtkohariigi, mille kaudu ohtlikke ja muid jäätmeid kavandatakse vedada või veetakse;

13. «asjaomased riigid» tähendab konventsiooniosalisi lähetus- või sihtkohariike ning transiitriike sõltumata sellest, kas nad on konventsiooniga ühinenud või mitte;

14. «isik» tähendab füüsilist või juriidilist isikut;

15. «väljavedaja» tähendab lähetusriigi jurisdiktsioonile alluvat isikut, kes korraldab ohtlike ja muude jäätmete väljavedu;

16. «sissevedaja» tähendab sihtkohariigi jurisdiktsioonile alluvat isikut, kes korraldab ohtlike ja muude jäätmete sissevedu;

17. «vedaja» tähendab isikut, kes veab ohtlikke või muid jäätmeid;

18. «jäätmetekitaja» tähendab isikut, kelle tegevus põhjustab ohtlike ja muude jäätmete teket, või kui see isik on teadmata, siis isikut, kelle valduses on ja/või kelle kontrolli alla kuuluvad nimetatud jäätmed;

19. «jäätmekõrvaldaja» tähendab isikut, kellele veetakse ohtlikke ja muid jäätmeid ning kes kõnealused jäätmed kõrvaldab;

20. «poliitilise ja/või majandusliku integratsiooni organisatsioon» tähendab suveräänsete riikide moodustatud organisatsiooni, kellele tema liikmesriigid on andnud pädevuse konventsiooniga reguleeritavates küsimustes ja kes vastavalt organisatsioonisisesele korrale on nõuetekohaselt volitatud konventsioonile alla kirjutama, seda ratifitseerima, vastu võtma, heaks kiitma, ametlikult kinnitama või sellega ühinema;

21. «ebaseaduslik jäätmevedu» tähendab ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelist vedu vastavalt artiklile 9.

Artikkel 3. Ohtlike jäätmete siseriiklik määratlus

1. Konventsiooniosaline teavitab konventsiooni sekretariaati kuue kuu jooksul alates konventsiooniga ühinemise päevast I ja II lisas loetlemata jäätmetest, mida tema siseriiklike õigusaktide kohaselt peetakse ohtlikeks või määratletakse ohtlikena, ja kõnealuste jäätmete riikidevahelisel veol kohaldatavast korrast.

2. Konventsiooniosaline teavitab sekretariaati hilisematest olulistest muudatustest lõike 1 kohaselt esitatud teabes.

3. Sekretariaat edastab seejärel kõigile konventsiooniosalistele lõigete 1 ja 2 alusel saadud teabe.

4. Konventsiooniosalised vastutavad, et neile sekretariaadi poolt vastavalt lõikele 3 edastatud teave oleks väljavedajatele kättesaadav.

Artikkel 4. Üldkohustused

1. a) Konventsiooniosalised, kes kasutavad oma õigust keelustada ohtlike ja muude jäätmete sissevedu nende kõrvaldamiseks, teavitavad teisi konventsiooniosalisi oma otsusest vastavalt artiklile 13.
b) Kui konventsiooniosalisi on teavitatud vastavalt punktile a, keelavad nad ohtlike ja muude jäätmete väljaveo osalisriiki, kes on asjaomaste jäätmete sisseveo keelustanud, või ei anna selleks luba.
c) Juhul kui sihtkohariik ei ole keelustanud ohtlike ja muude jäätmete sissevedu, keelavad konventsiooniosalised kõnealuste jäätmete väljaveo või ei anna selleks luba, kui sihtkohariik pole andnud kirjalikku nõusolekut konkreetseks sisseveoks.

2. Konventsiooniosaline rakendab asjakohaseid abinõusid, et:
a) tagada oma riigi piires ohtlike ja muude jäätmete tekke vähendamine miinimumini, võttes arvesse sotsiaalseid, tehnoloogilisi ja majanduslikke aspekte;
b) tagada ohtlike ja muude jäätmete keskkonnahoidliku käitlemise tarvis jäätmekäitlusrajatiste kättesaadavus oma riigi piires võimaluste kohaselt, sõltumata jäätmete kõrvaldamise kohast;
c) tagada oma riigi piires, et ohtlike ja muude jäätmete käitlemisega seotud isikud võtavad vajalikke meetmeid ohtlike ja muude jäätmete käitlemisega kaasneva reostuse vältimiseks ja kui selline reostus aset leiab, vähendavad miinimumini selle tagajärgede mõju inimese tervisele ja keskkonnale;
d) tagada kooskõlas ohtlike ja muude jäätmete keskkonnahoidliku ja tõhusa käitlemisega kõnealuste jäätmete riikidevahelise veo vähendamine miinimumini ning tagada tervise ja keskkonna kaitse sellise veoga kaasneda võivate ebasoodsate mõjude eest;
e) mitte lubada ohtlike ja muude jäätmete väljavedu konventsiooniga ühinenud riiki või riikide rühmitusse, mis kuuluvad poliitilise ja/või majandusliku integratsiooni organisatsiooni, eriti arengumaadesse, kes on oma õigusaktidega keelustanud igasuguse jäätmete sisseveo, või kui on põhjust arvata, et kõnesolevaid jäätmeid ei käidelda keskkonnahoidlikult, vastavalt kriteeriumidele, mis konventsiooniosalistel tuleb kindlaks määrata oma esimesel istungil;
f) nõuda, et ohtlike ja muude jäätmete kavandatavat riikidevahelist vedu käsitlevas teabes, mida asjaomastele riikidele edastatakse vastavalt V A lisale, sedastatakse selgelt kavandatava jäätmete veo mõju inimese tervisele ja keskkonnale;
g) takistada ohtlike ja muude jäätmete sissevedu, kui on põhjust arvata, et kõnesolevaid jäätmeid ei käidelda keskkonnahoidlikult;
h) teha otse ja sekretariaadi kaudu koostööd teiste konventsiooniosaliste ja asjasthuvitatud organisatsioonidega, sealhulgas levitada teavet ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelise veo kohta, et parandada selliste jäätmete keskkonnahoidlikku käitlemist ja vältida ebaseaduslikku jäätmevedu.

3. Konventsiooniosalised peavad ohtlike ja muude jäätmete ebaseaduslikku vedu kriminaalseks.

4. Konventsiooniosaline võtab vajalikud õiguslikud, haldus- ja muud meetmed, et konventsiooni rakendada ja ellu viia, kaasa arvatud meetmed konventsiooniga vastuolus oleva tegevuse vältimiseks ja selle eest karistamiseks.

5. Konventsiooniosaline ei luba ohtlike ja muude jäätmete väljavedu riikidesse, kes pole konventsiooniga ühinenud, ega nende sissevedu sellistest riikidest.

6. Konventsiooniosalised lepivad kokku, et nad ei luba ohtlike ja muude jäätmete väljavedu nende kõrvaldamiseks maa-alal, mis asub 600 lõunalaiusest lõuna pool, sõltumata sellest, kas kõnealuseid jäätmeid veetakse riikide vahel või mitte.

7. Peale selle konventsiooniosaline:
a) keelab kõikidel oma jurisdiktsioonile alluvatel isikutel vedada või kõrvaldada ohtlikke ja muid jäätmeid, välja arvatud isikud, keda selleks on volitatud või kellel on lubatud selliseid toiminguid teha;
b) nõuab, et riikidevaheliselt veetavad ohtlikud ja muud jäätmed on pakitud ja märgistatud ning neid veetakse vastavuses üldiselt heakskiidetud ja tunnustatud rahvusvaheliste pakendamis-, märgistamis- ja veoeeskirjade ja -standarditega ning et arvestatakse asjakohaseid rahvusvaheliselt tunnustatud tavasid;
c) nõuab, et ohtlikud ja muud jäätmed oleksid varustatud saatekirjaga alates veo lähetuskohast kuni nende kõrvaldamiskohani.

8. Konventsiooniosaline nõuab, et väljaveetavaid ohtlikke ja muid jäätmeid käideldaks sihtkohariigis või mujal keskkonnahoidlikult. Oma esimesel istungil määravad konventsiooniosalised kindlaks selle konventsiooniga reguleeritavate jäätmete keskkonnahoidliku käitlemise tehnilised juhised.

9. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelist vedu lubatakse ainult juhul, kui:
a) lähetusriigil ei ole tehnilist võimsust ja vajalikke rajatisi või sobivaid jäätmekäitluskohti, et kõnealused jäätmed kõrvaldada keskkonnahoidlikult ja tõhusalt;
b) sihtkohariigis vajatakse kõnealuseid jäätmeid toormena ringlussevõtuks või jäätmeid taaskasutavates tööstusharudes;
c) kõnealune jäätmete riikidevaheline vedu on vastavuses kriteeriumidega, mille konventsiooniosalised on kindlaks määranud, tingimusel et need kriteeriumid ei erine konventsiooni eesmärkidest.

10. Konventsioonist tulenevat ohtlikke ja muid jäätmeid tekitava riigi kohustust nõuda kõnealuste jäätmete keskkonnahoidlikku käitlemist ei saa mitte mingil tingimusel üle kanda sihtkoha- või transiitriigile.

11. Konventsioon ei takista konventsiooniosalisi inimese tervise ja keskkonna parema kaitsmise nimel kehtestada lisanõudeid, mis on kooskõlas konventsiooni ja rahvusvahelise õigusega.

12. Konventsioon ei mõjuta mingil määral riikide suveräänsust oma territoriaalvetes, mis on kooskõlas rahvusvahelise õigusega kindlaks määratud, ning suveräänseid õigusi ja jurisdiktsiooni, mis riikidel vastavalt rahvusvahelisele õigusele on nende majandusvööndis ja mandrilaval, ning kõikide riikide laevastiku ja lennuväe poolt navigatsiooniõiguste ja vabaduste kasutamist nii, nagu see on ette nähtud rahvusvahelise õigusega ja esitatud asjakohastes rahvusvahelistes kokkulepetes.

13. Konventsiooniosalised vaatavad perioodiliselt üle arengumaadesse ja teistesse riikidesse väljaveetavate ohtlike ja muude jäätmete koguse ja/või nende reostusvõime vähendamise võimalused.

Artikkel 5. Pädeva ametiasutuse ja sidekeskuse määramine

Selleks et hõlbustada konventsiooni rakendamist, konventsiooniosalised:
1. määravad või asutavad ühe või mitu pädevat ametiasutust ja ühe sidekeskuse. Transiitriik määrab teatiste vastuvõtmiseks ühe pädeva ametiasutuse;
2. teavitavad sekretariaati kolme kuu jooksul arvates kuupäevast, mil konventsioon nende suhtes jõustus, millised asutused nad on määranud oma sidekeskuseks ja pädevateks ametiasutusteks;
3. teavitavad sekretariaati ühe kuu jooksul arvates otsuse tegemise päevast kõikidest muudatustest lõike 2 alusel tehtud määramises.

Artikkel 6. Jäätmete vedu konventsiooniosaliste vahel

1. Lähetusriik saadab ise või nõuab, et jäätmetekitaja või väljavedaja saadab ohtlike ja muude jäätmete kavandatava veo kohta kirjaliku teatise asjaomaste riikide pädevatele ametiasutustele lähetusriigi pädevate ametiasutuste kaudu. Teatis koosneb V A lisas täpsustatud deklaratsioonidest ja teabest ning on kirjutatud sihtkohariigile vastuvõetavas keeles. Igale asjaomasele riigile tuleb saata ainult üks teatis.

2. Sihtkohariik vastab teatajale kirjalikult, nõustudes jäätmete riikidevahelise veoga tingimusteta või esitades tingimusi, keeldudes jäätmete riikidevaheliseks veoks luba andmast või nõudes lisateavet. Sihtkohariigi lõpliku vastuse ärakiri saadetakse asjaomaste konventsiooniosaliste pädevatele ametiasutustele.

3. Lähetusriik ei luba jäätmetekitajal või väljavedajal hakata jäätmeid riikidevaheliselt vedama enne, kui ta pole saanud kirjalikku kinnitust, et:
a) teataja on saanud sihtkohariigilt kirjaliku nõusoleku,
b) teataja on saanud sihtkohariigilt kinnituse väljavedaja ja jäätmekõrvaldaja vahel sõlmitud lepingu kohta, milles täpsustatakse kõnealuste jäätmete keskkonnahoidlik käitlemine.

4. Konventsiooniosaline, kes on transiitriik, saadab teatajale viivitamata kinnituse teatise kättesaamise kohta. Seejärel võib ta 60 päeva jooksul teatajale kirjalikult vastata, nõustudes jäätmete riikidevahelise veoga tingimusteta või esitades tingimusi, keeldudes luba andmast või nõudes lisateavet. Lähetusriik ei luba alustada jäätmete veoga enne, kui teataja pole saanud transiitriigi kirjalikku nõusolekut. Kui konventsiooniosaline siiski mingil ajal otsustab, et ta kas üldiselt või teatud tingimustel ei nõua ohtlike ja muude jäätmete riikidevaheliseks veoks läbiveona eelnevat kirjalikku nõusolekut või kui ta muudab oma sellealaseid nõudmisi, teatab ta oma otsusest viivitamata teistele konventsiooniosalistele vastavalt artiklile 13. Kui viimasena nimetatud juhul pole transiitriik saatnud lähetusriigile vastust nimetatud teatise saamisest 60 päeva jooksul, võib lähetusriik anda loa jäätmete väljaveoks transiitriigi kaudu.

5. Juhul kui riikidevaheliselt veetavad jäätmed on õiguslikult määratlenud ohtlikena või peab neid ohtlikeks ainult:
a) lähetusriik, kehtivad selle artikli lõikes 9 sissevedaja või jäätmekõrvaldaja ja sihtkohariigi kohta sätestatud nõuded mutatis mutandis väljavedaja ja lähetusriigi kohta;
b) sihtkohariik või sihtkohariik ja transiitriik, kes on konventsiooniosaline, kehtivad selle artikli lõigetes 1, 3, 4 ja 6 väljavedaja ja lähetusriigi kohta sätestatud nõuded mutatis mutandis sissevedaja või jäätmekõrvaldaja ja sihtkohariigi kohta;
c) transiitriik, kes on konventsiooniosaline, kehtivad selle riigi kohta lõike 4 sätted.

6. Asjaomaste riikide kirjaliku nõusoleku korral võib lähetusriik lubada jäätmetekitajal või väljavedajal kasutada üldteatist, kui ühesuguste füüsiliste ja keemiliste omadustega ohtlikke ja muid jäätmeid veetakse korrapäraselt samale jäätmekõrvaldajale lähetusriigi sama väljumistolliasutuse kaudu, sihtkohariigi sama saabumistolliasutuse kaudu ning läbiveo puhul transiitriikide samade saabumis- ja väljumistolliasutuste kaudu.

7. Asjaomased riigid võivad oma kirjalikus nõusolekus seada lõikes 6 nimetatud üldteatise kasutamise tingimuseks, et ohtlike ja muude jäätmete kohta antaks teavet, näiteks kavandatavate saadetiste täpne kogus või korrapäraselt esitatavad nimekirjad.

8. Lõigetes 6 ja 7 nimetatud üldteatis ja kirjalik nõusolek võivad kehtida ohtlike ja muude jäätmete mitme saadetise kohta kõige rohkem 12 kuud.

9. Konventsiooniosalised nõuavad, et iga isik, kes vastutab ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelise veo eest, allkirjastab kõnealuste jäätmete saatekirja kas jäätmete väljasaatmisel või vastuvõtmisel. Samuti nõuavad nad, et jäätmekõrvaldaja teavitaks väljavedajat ja lähetusriigi pädevaid ametiasutusi kõnealuste jäätmete kättesaamisest ning õigel ajal kõrvaldamise lõpetamisest teatises täpsustatud viisil. Kui lähetusriigis ei ole saadud asjakohast teavet, teatab lähetusriigi pädev ametiasutus või väljavedaja sellest sihtkohariigile.

10. Selles artiklis nõutud teatis ja vastus edastatakse kõnealuste konventsiooniosaliste pädevatele ametiasutustele või asjaomasele riigiasutusele, kui tegemist on riigiga, kes pole konventsiooniga ühinenud.

11. Ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelisel veol peab veosel olema kindlustus, võlakiri või muu tagatis, nii nagu seda nõuab sihtkohariik või transiitriik, kes pole konventsiooniosaline.

Artikkel 7. Konventsiooniosalise jäätmete riikidevaheline vedu riikide kaudu, mis ei ole konventsiooniosalised

Konventsiooni artikli 6 lõige 2 kehtib mutatis mutandis konventsiooniosalise ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelise veo kohta riigi või riikide kaudu, mis ei ole konventsiooniosalised.

Artikkel 8. Taassisseveo kohustus

Kui ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelist vedu, milleks asjaomased riigid on vastavalt konventsioonile andnud oma nõusoleku, ei saa lepingu kohaselt lõpule viia, tagab lähetusriik, et väljavedaja võtab kõnealused jäätmed tagasi lähetusriiki, kui jäätmeid pole võimalik muul viisil keskkonnahoidlikult kõrvaldada 90 päeva jooksul arvates päevast, mil sihtkohariik teavitas lähetusriiki ja sekretariaati, või muu asjaomaste riikide vahel kokkulepitud aja jooksul. Sel otstarbel ei ole lähetusriik või transiitriik, kes on konventsiooniosaline, vastu kõnealuste jäätmete tagasitoomisele lähetusriiki, ei takista ega tõkesta seda.

Artikkel 9. Ebaseaduslik jäätmevedu

1. Konventsioonis tähendab ebaseaduslik jäätmevedu ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelist vedu, kui:
a) puudub konventsioonile vastav teatis kõigile asjaomastele riikidele,
b) puudub asjaomase riigi konventsioonile vastav nõusolek,
c) nõusolek on saadud asjaomastelt riikidelt võltsimise, valeandmete esitamise või muu pettuse teel,
d) saadetis oluliselt ei vasta dokumentides esitatud andmetele, või
e) tagajärjeks on selline ohtlike ja muude jäätmete kavatsetud kõrvaldamine (nt kaadamine), mis on vastuolus konventsiooni ja rahvusvahelise õiguse üldpõhimõtetega.

2. Kui ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelist vedu peetakse ebaseaduslikuks jäätmeveoks väljavedaja või jäätmetekitaja tegevuse tõttu, tagab lähetusriik, et
a) väljavedaja või jäätmetekitaja või vajaduse korral lähetusriik ise võtab kõnealused jäätmed tagasi, või kui see pole võimalik,
b) kõnealused jäätmed kõrvaldatakse muul konventsioonile vastaval viisil 30 päeva jooksul arvates ajast, mil lähetusriiki teavitati ebaseaduslikust jäätmeveost, või muu asjaomaste riikide kokkulepitud aja jooksul. Sel otstarbel ei ole asjaomased konventsiooniosalised vastu selliste jäätmete tagasitoomisele lähetusriiki, ei takista ega tõkesta seda.

3. Kui ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelist vedu peetakse ebaseaduslikuks jäätmeveoks sissevedaja või jäätmekõrvaldaja tegevuse tõttu, tagab sihtkohariik, et sissevedaja või jäätmekõrvaldaja või vajaduse korral sihtkohariik ise kõrvaldab kõnealused jäätmed keskkonnahoidlikult 30 päeva jooksul arvates ajast, mil sihtkohariik sai ebaseaduslikust jäätmeveost teada, või muu asjaomaste riikide kokkulepitud aja jooksul. Sel otstarbel teevad asjaomased konventsiooniosalised vajalikku koostööd jäätmete keskkonnahoidlikuks kõrvaldamiseks.

4. Juhul kui vastutust ebaseadusliku jäätmeveo eest ei saa panna ei väljavedajale, jäätmetekitajale, sissevedajale ega jäätmekõrvaldajale, tagavad kas asjaomased või teised konventsiooniosalised omavahelise koostöö kaudu, et kõnealused jäätmed kõrvaldatakse keskkonnahoidlikult võimalikult kiiresti lähetusriigis, sihtkohariigis või vajaduse korral muus sobivas kohas.

5. Konventsiooniosaline kehtestab asjakohased siseriiklikud õigusaktid, et vältida ebaseaduslikku jäätmevedu ja karistada selle eest. Konventsiooniosalised teevad koostööd selles artiklis sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

Artikkel 10. Rahvusvaheline koostöö

1. Konventsiooniosalised teevad koostööd, et täiustada ning saavutada ohtlike ja muude jäätmete keskkonnahoidlikku käitlemist.

2. Selleks teevad konventsiooniosalised:
a) nõudmise korral kas kahe- või mitmepoolselt kättesaadavaks teabe, et soodustada ohtlike ja muude jäätmete keskkonnahoidlikku käitlemist, kaasa arvatud tehniliste standardite ja viiside ühtlustamine ohtlike ja muude jäätmete piisavaks käitlemiseks;
b) koostööd, et jälgida ohtlike jäätmete käitlemise mõju inimese tervisele ja keskkonnale;
c) koostööd, lähtudes oma siseriiklikest õigusaktidest ja poliitikast, et töötada välja ja evitada uut keskkonnahoidlikku jäätmevaest tehnoloogiat ning täiustada olemasolevat tehnoloogiat, vähendamaks ohtlike ja muude jäätmete teket niipalju kui võimalik ning saavutamaks tõhusamad meetodid, mis tagavad jäätmete keskkonnahoidliku käitlemise, kaasa arvatud sellise uue või täiustatud tehnoloogia evitamise majandusliku, sotsiaalse ja keskkonnamõju uurimine;
d) tegusat koostööd, lähtudes oma siseriiklikest õigusaktidest ja poliitikast, et edastada ohtlike ja muude jäätmete keskkonnahoidliku käitlemise tehnoloogia ja käitlemissüsteemid. Samuti teevad nad koostööd, et arendada konventsiooniosaliste, eriti selles valdkonnas tehnilist abi vajavate ja taotlevate konventsiooniosaliste tehnilist võimsust;
e) koostööd, et töötada välja asjakohased tehnilised juhendid ja/või tegevusjuhised.

3. Konventsiooniosalised rakendavad asjakohaseid abinõusid, et teha koostööd arengumaade abistamiseks artikli 4 lõike 2 punktide a, b, c ja d kohaldamisel.

4. Võttes arvesse arengumaade vajadusi, ergutatakse konventsiooniosaliste ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide vahelist koostööd, et muu hulgas suurendada avalikkuse teadlikkust, arendada ohtlike ja muude jäätmete keskkonnahoidlikku käitlemist ning uue, vähese jäätmetekkega tehnoloogia kasutuselevõttu.

Artikkel 11. Kahe- ja mitmepoolsed ning piirkondlikud kokkulepped

1. Arvestamata artikli 4 lõiget 5 võivad konventsiooniosalised omavahel või riikidega, kes ei ole konventsiooniga ühinenud, sõlmida kahe- ja mitmepoolseid ning piirkondlikke lepinguid ja kokkuleppeid ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelise veo kohta, tingimusel et need ei kahjusta ohtlike ja muude jäätmete keskkonnahoidlikku käitlemist vastavalt konventsioonile. Nimetatud lepingud ja kokkulepped peavad samamoodi kui konventsioon silmas keskkonnahoidlikkust, arvestades eelkõige arengumaade huve.

2. Konventsiooniosalised teavitavad sekretariaati kõikidest lõikes 1 nimetatud kahe- ja mitmepoolsetest ning piirkondlikest lepingutest ja kokkulepetest ning nendest, mis nad on sõlminud enne konventsiooni nende suhtes jõustumist, et kontrollida ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelist vedu, mis toimub täielikult niisuguste kokkulepete poolte vahel. Konventsioon ei mõjuta jäätmete riikidevahelist vedu nimetatud kokkulepete alusel, tingimusel et need kokkulepped on kooskõlas konventsiooni nõuetega ohtlike ja muude jäätmete keskkonnahoidliku käitlemise kohta.

Artikkel 12. Vastutust käsitlev konsultatsioon

Konventsiooniosalised teevad koostööd, et võimalikult kiiresti vastu võtta protokoll, mis sätestab juhendid ja korra ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelise veoga tekitatud kahju eest vastutamise ja hüvitamise kohta.

Artikkel 13. Teabe edastamine

1. Kui konventsiooniosalised saavad teada, et ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelisel veol või nende kõrvaldamisel on juhtunud õnnetus, mis võib ohustada teiste riikide inimeste tervist ja keskkonda, tagavad nad, et neid riike viivitamata ohust teavitatakse.

2. Konventsiooniosalised teatavad üksteisele sekretariaadi kaudu:
a) muudatustest pädevate ametiasutuste ja/või sidekeskuse määramisel vastavalt artiklile 5;
b) muudatustest ohtlike jäätmete siseriiklikes määratlustes vastavalt artiklile 3;
c) võimalikult kiiresti oma otsustest kas osaliselt või täielikult mitte nõustuda ohtlike ja muude jäätmete sisseveoga jäätmete kõrvaldamiseks nende jurisdiktsioonile alluval territooriumil;
d) oma vastuvõetud otsustest piirata või keelustada ohtlike ja muude jäätmete väljavedu;
e) muust teabest, mida nõutakse vastavalt selle artikli lõikele 4.

3. Konventsiooniosalised edastavad kooskõlas siseriiklike õigusaktidega sekretariaadi kaudu artikli 15 kohaselt loodud konventsiooniosaliste konverentsile iga kalendriaasta lõpus ettekande möödunud kalendriaasta kohta, mis sisaldab järgmist:
a) teave nende poolt artikli 5 kohaselt määratud pädevate ametiasutuste ja sidekeskuse kohta;
b) teave ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelise veo kohta, millega nad on seotud, kaasa arvatud:
i) väljaveetud ohtlike ja muude jäätmete kogus, kategooria, omadused, sihtkohapunkt, kõik transiitriigid ja kõrvaldamismeetodid vastavalt teatise vastuses esitatule;
ii) sisseveetud ohtlike ja muude jäätmete kogus, kategooria, omadused, päritolu ja kõrvaldamismeetodid;
iii) jäätmete kõrvaldamisjuhud, mis ei toimunud kavakohaselt;
iv) meetmed, et vähendada riikidevaheliselt veetavate ohtlike ja muude jäätmete kogust;
c) teave meetmete kohta, mis nad on võtnud konventsiooni rakendamiseks;
d) teave kättesaadava asjakohase statistika kohta, mis nad on koostanud näitamaks ohtlike ja muude jäätmete tekke, veo ja kõrvaldamise mõju inimese tervisele ja keskkonnale;
e) teave kahe- ja mitmepoolsete ning piirkondlike lepingute ja kokkulepete kohta, mis on sõlmitud vastavalt konventsiooni artiklile 11;
f) teave ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelisel veol ja kõrvaldamisel juhtunud õnnetuste ning nende likvideerimiseks võetud meetmete kohta;
g) teave nende jurisdiktsioonile alluval territooriumil rakendatavate kõrvaldamisvõimaluste kohta;
h) teave võetud meetmete kohta ohtlike ja muude jäätmete teket vähendava ja/või kõrvaldava tehnoloogia arendamiseks;
i) muud asjaolud, mida konventsiooniosaliste konverents peab oluliseks.

4. Konventsiooniosalised tagavad kooskõlas siseriiklike õigusaktidega, et kõikide ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelist vedu käsitlevate teatiste ärakirjad ja vastused neile saadetakse sekretariaati, juhul kui seda on palunud konventsiooniosaline, kelle arvamuse kohaselt kõnealune jäätmete riikidevaheline vedu kahjustab tema keskkonda.

Artikkel 14. Rahastamine

1. Konventsiooniosalised lepivad kokku, et vastavalt eri piirkondade ja alapiirkondade vajadustele tuleb asutada piirkondlikud keskused ohtlike ja muude jäätmete käitlemist ja nende tekke vähendamist miinimumini käsitlevaks koolituseks ja sellealase tehnoloogia edastamiseks. Konventsiooniosalised otsustavad asjakohaste vabatahtlike rahastamissüsteemide loomise.

2. Konventsiooniosalised kaaluvad esialgset abi osutava uuendatava fondi loomist, et võimalikult vähendada kahju, mis hädaolukordade puhul kaasneb ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelisel veol või nende kõrvaldamisel juhtunud õnnetustega.

Artikkel 15. Konventsiooniosaliste konverents

1. Käesolevaga luuakse konventsiooniosaliste konverents. Esimest korda kutsub konventsiooniosaliste konverentsi istungi kokku UNEPi tegevdirektor käesoleva konventsiooni jõustumisest hiljemalt ühe aasta möödumisel. Pärast seda peetakse konventsiooniosaliste konverentsi korralisi istungeid korrapäraste ajavahemike järel, mis määratakse kindlaks konverentsi esimesel istungil.

2. Konventsiooniosaliste konverentsi erakorraline istung peetakse siis, kui konverents peab seda vajalikuks või mõni konventsiooniosaline seda kirjalikult taotleb, tingimusel et kuue kuu jooksul arvates ajast, mil sekretariaat on edastanud taotluse konventsiooniosalistele, toetab seda vähemalt üks kolmandik neist.

3. Konventsiooniosaliste konverents lepib konsensuse alusel kokku ning võtab vastu oma töökorra ja asutatavate allorganite töökorra, samuti finantseeskirjad eelkõige konventsiooniosaliste finantsosaluse määramiseks konventsiooni alusel.

4. Oma esimesel istungil arutavad konventsiooniosalised selliste lisameetmete võtmise vajadust, mis aitavad neil täita oma kohustusi merekeskkonna kaitsmisel ja säilitamisel konventsiooni raames.

5. Konventsiooniosaliste konverents jälgib ja hindab pidevalt konventsiooni rakendamise tõhusust ning lisaks:
a) edendab asjakohase poliitika, strateegia ja meetmete ühtlustamist, et võimalikult vähendada ohtlike ja muude jäätmete kahjulikku mõju inimese tervisele ja keskkonnale;
b) arutab ja võtab vajaduse korral vastu konventsiooni muudatusi ja lisasid, arvestades muu hulgas olemasolevat teadus-, tehnika-, majandus- ja keskkonnateavet;
c) arutab ja võtab lisameetmeid, mis konventsiooni ja artiklis 11 nimetatud lepingute ja kokkulepete järgimisel saadud kogemuste põhjal võivad olla vajalikud konventsiooni eesmärkide saavutamiseks;
d) arutab ja võtab vajaduse korral vastu protokolle;
e) asutab selliseid allorganeid, mida ta peab konventsiooni rakendamisel vajalikuks.

6. Ühinenud Rahvaste Organisatsioon ja tema allasutused, samuti riigid, kes ei ole konventsiooniga ühinenud, võivad konventsiooniosaliste konverentsi istungitel olla esindatud vaatlejana. Ohtlike ja muude jäätmetega seotud valdkondades tegutseval muul siseriiklikul või rahvusvahelisel, valitsustevahelisel või valitsusvälisel organisatsioonil või asutusel, kes on teavitanud sekretariaati oma soovist olla konventsiooniosaliste konverentsi istungil esindatud vaatlejana, võib lubada osaleda, kui vähemalt üks kolmandik kohalolevatest konventsiooniosalistest ei ole selle vastu. Vaatlejatele osavõtu võimaldamist ja istungil osalemist reguleeritakse konventsiooniosaliste konverentsi vastuvõetud töökorraga.

7. Konventsiooni jõustumisest kolme aasta möödumisel ja edaspidi vähemalt iga kuue aasta möödumisel annab konventsiooniosaliste konverents hinnangu konventsiooni tõhususele ning vajaduse korral arutab ohtlike ja muude jäätmete riikidevahelise veo osalist või täielikku keelustamist uusima teadus-, keskkonna-, tehnika- ja majandusteabe põhjal.

Artikkel 16. Sekretariaat

1. Sekretariaadi ülesanded on:
a) korraldada artiklites 15 ja 17 ettenähtud istungeid ja nende teenindamist;
b) koostada ja edastada ettekandeid, mis põhinevad artiklite 3, 4, 6, 11 ja 13 kohaselt saadud teabel, samuti artikli 15 alusel asutatud allasutuste istungitel saadud teabel ning kui kohane, asjaomaste valitsustevaheliste ja valitsusväliste asutuste edastatud teabel;
c) valmistada ette oma tegevusaruanded konventsioonist tulenevate ülesannete täitmise kohta ja esitada need konventsiooniosaliste konverentsile;
d) tagada vajalik koordinatsioon asjakohaste rahvusvaheliste organisatsioonidega ning eelkõige sõlmida oma ülesannete tõhusaks täitmiseks vajalikke halduskokkuleppeid ja lepinguid;
e) pidada sidet sidekeskuste ja pädevate ametiasutustega, mille konventsiooniosalised on määranud vastavalt konventsiooni artiklile 5;
f) koguda teavet konventsiooniosaliste volitatud jäätmekäitluskohtade ja -rajatiste kohta, mida kasutatakse ohtlike ja muude jäätmete kõrvaldamiseks ning edastada seda teavet konventsiooniosalistele;
g) võtta konventsiooniosalistelt vastu ja edastada neile teavet:
– tehnilise abi ja koolitusvõimaluste kohta;
– tehnilise ja teadusliku oskusteabe kohta;
– nõuande- ja ekspertiisiasutuste kohta;
– ressursside olemasolu kohta,
selleks et abistada konventsiooniosalisi taotluse korral järgmistes valdkondades:
– konventsiooni teatamissüsteemi käitlemine;
– ohtlike ja muude jäätmete käitlemine;
– ohtlike ja muude jäätmetega seotud keskkonnahoidlik tehnoloogia, nagu vähese jäätmetekkega ja jäätmevaba tehnoloogia;
– kõrvaldamisvõimsuste ja jäätmekäitluskohtade hindamine;
– ohtlike ja muude jäätmete järelevalve;
– meetmed hädaolukorra puhuks;
h) anda konventsiooniosalistele nende taotluse korral teavet konsultantide ja konsultatsiooniettevõtete kohta, kes on kõnealuses valdkonnas vajalikul määral tehniliselt pädevad ja võivad aidata konventsiooniosalistel vaadata läbi jäätmete riikidevahelist vedu käsitlevaid taotlusi, kontrollida ohtlike ja muude jäätmete saadetise vastavust asjaomasele taotlusele ja/või kontrollida, kas ohtlike ja muude jäätmete jaoks kavandatud jäätmekäitlusrajatised on keskkonnahoidlikud, kui on põhjust arvata, et kõnealuseid jäätmeid ei käidelda selliselt. Sellise kontrollimise kulusid ei kanna sekretariaat;
i) aidata konventsiooniosalistel nende taotluse korral tuvastada ebaseadusliku jäätmeveo juhtumeid ja viivitamata edastada asjaomastele konventsiooniosalistele ebaseadusliku jäätmeveo kohta saadud teave;
j) teha koostööd konventsiooniosalistega ning asjakohaste ja pädevate rahvusvaheliste organisatsioonide ja asutustega ekspertide ja vahendite saamiseks, et hädaolukorras konventsiooniosalistele kiiret abi osutada;
k) täita teisi konventsiooni eesmärkidega seotud ülesandeid, mida konventsiooniosaliste konverents määrab.

2. Sekretariaadi ülesandeid täidab ajutiselt UNEP, kuni konventsiooniosaliste konverents on artikli 15 kohaselt pidanud oma esimese istungi.

3. Oma esimesel istungil määrab konventsiooniosaliste konverents ametisse sekretariaadi nende pädevate valitsustevaheliste organisatsioonide seast, kes on andnud nõusoleku täita konventsioonist tulenevaid sekretariaadi ülesandeid. Nimetatud istungil annab konventsiooniosaliste konverents ka hinnangu selle kohta, kuidas ajutine sekretariaat on täitnud lõikes 1 esitatud ja muid ülesandeid, ja otsustab nende ülesannete täitmiseks sobiva struktuuri.

Artikkel 17. Konventsiooni muudatused

1. Konventsiooniosaline võib teha muudatusettepanekuid konventsiooni kohta ja iga protokolli pool võib teha muudatusettepanekuid protokolli kohta. Nimetatud muudatusettepanekutes arvestatakse muu hulgas asjakohaseid teadus- ja tehnikasaavutusi.

2. Konventsiooni muudatused võetakse vastu konventsiooniosaliste konverentsi istungil. Protokollide muudatused võetakse vastu kõnesoleva protokolli poolte istungil. Sekretariaat edastab konventsiooni või selle protokolli muudatusettepaneku teksti, kui asjaomases protokollis pole sätestatud teisiti, konventsiooniosalistele vähemalt kuus kuud enne istungit, kus see vastuvõtmiseks esitatakse. Sekretariaat edastab muudatusettepanekud teadmiseks ka konventsioonile allakirjutanutele.

3. Konventsiooniosalised teevad kõik nendest sõltuva, et konsensuse alusel kokku leppida kõigis konventsiooni kohta tehtud muudatusettepanekutes. Kui kõik jõupingutused konsensuse saavutamiseks on ammendatud ja kokkuleppele ei ole jõutud, võetakse muudatus vastu istungil kohalolevate ja hääletavate konventsiooniosaliste kolmeneljandikulise häälteenamusega ning hoidja edastab muudatuse kõikidele konventsiooniosalistele ratifitseerimiseks, heakskiitmiseks, ametlikuks kinnitamiseks või vastuvõtmiseks.

4. Lõikes 3 nimetatud kord kehtib iga protokolli muudatuste puhul, välja arvatud juhul, kui nende vastuvõtmiseks piisab istungil kohalolevate ja hääletavate kõnealuse protokolli poolte kahekolmandikulisest häälteenamusest.

5. Muudatuste ratifitseerimis-, heakskiitmis-, vastuvõtmiskirjad või dokumendid ametliku kinnitamise kohta deponeeritakse depositaari arhiivi. Lõigete 3 ja 4 kohaselt vastuvõetud muudatused jõustuvad vastuvõtnud konventsiooniosaliste vahel üheksakümnendal päeval pärast seda, kui depositaar on saanud vähemalt kolmelt neljandikult konventsiooniosalistelt, kes nõustusid asjaomase protokolli muudatustega, nende ratifitseerimis-, heakskiitmis-, vastuvõtmiskirjad või dokumendid ametliku kinnitamise kohta, kui kõnealuses protokollis pole sätestatud teisiti. Teiste konventsiooniosaliste suhtes jõustuvad muudatused üheksakümnendal päeval pärast seda, kui kõnealune konventsiooniosaline on oma muudatuste ratifitseerimis-, heakskiitmis-, vastuvõtmiskirja või dokumendi ametliku kinnitamise kohta deponeerinud.

6. Selles artiklis «kohalolevad ja hääletavad konventsiooniosalised» tähendab konventsiooniosalisi, kes on kohal ja hääletavad poolt või vastu.

Artikkel 18. Lisade vastuvõtmine ja muutmine

1. Konventsiooni ja selle protokolli lisad moodustavad konventsiooni või kõnealuse protokolli lahutamatu osa ning kui ei ole selgesõnaliselt sätestatud teisiti, tähendab viide konventsioonile või selle protokollidele ka viidet nende lisadele. Kõnealused lisad piirduvad teadus-, tehnika- ja haldusküsimustega.

2. Kui kõnealuses protokollis ei ole tema lisade kohta sätestatud teisiti, kehtib konventsiooni või selle protokollide täiendavate lisade esitamisel, vastuvõtmisel ja jõustumisel järgmine kord:
a) konventsiooni ja selle protokollide lisad esitatakse ja võetakse vastu artikli 17 lõigetes 2, 3 ja 4 ettenähtud korras;
b) konventsiooniosaline, kes ei nõustu konventsiooni täiendava lisaga või lisaga mõne protokolli kohta, mille pool ta on, teatab sellest depositaarile kirjalikult kuue kuu jooksul arvates kuupäevast, mil depositaar teatas lisa vastuvõtmisest. Depositaar teavitab viivitamata kõiki konventsiooniosalisi igast sellisest saadud teatest. Konventsiooniosaline võib igal ajal asendada varasema vastuoleva seisukoha nõusolekuga ning seejärel kõnealuse konventsiooniosalise suhtes lisad jõustuvad;
c) kõigi konventsiooniosaliste või kõnealuse protokolli poolte suhtes, kes ei ole esitanud teadet vastavalt punktile b, jõustub lisa kuue kuu möödumisel päevast, mil depositaar teate välja saatis.

3. Konventsiooni või selle protokollide lisade kohta muudatusettepanekute tegemine, muudatuste vastuvõtmine ja jõustumine toimub sama korra kohaselt nagu konventsiooni või selle protokollide lisade esitamine, nende vastuvõtmine ja jõustumine. Lisades ja nende muudatustes tuleb muu hulgas arvesse võtta asjakohaseid teadus- ja tehnikasaavutusi.

4. Kui täiendava lisa või lisa muudatusega kaasneb konventsiooni või selle protokolli muutmine, ei jõustu täiendav lisa või lisa muudatus enne, kui konventsiooni või protokolli muudatus on jõustunud.

Artikkel 19. Kontrollimine

Konventsiooniosaline, kellel on põhjust arvata, et teine konventsiooniosaline ei täida või on jätnud täitmata konventsioonist tulenevaid kohustusi, võib teatada sellest sekretariaadile ning samal ajal ja viivitamata kas ise või sekretariaadi kaudu konventsiooniosalisele, kelle kohta ta seda väidab. Sekretariaat peab kogu asjakohase teabe edastama konventsiooniosalistele.

Artikkel 20. Vaidluste lahendamine

1. Konventsiooniosalised püüavad lahendada konventsiooni või selle protokolli tõlgendamisel, rakendamisel või järgimisel tekkivaid vaidlusi läbirääkimiste teel või muul rahumeelsel viisil poolte endi valikul.

2. Kui asjaomased konventsiooniosalised ei suuda oma vaidlust lahendada eelmises lõikes nimetatud vahenditega, esitatakse vaidlus konventsiooniosaliste nõusolekul lahendamiseks rahvusvahelisele kohtule või vahekohtule vastavalt VI lisas vahekohtu kohta sätestatud tingimustele. Suutmatus kokku leppida vaidluse esitamises rahvusvahelisele kohtule või vahekohtule ei vabasta siiski konventsiooniosalisi vastutusest püüda leida lahendus lõikes 1 nimetatud vahenditega.

3. Konventsiooni ratifitseerides, sellega nõustudes, seda heaks kiites, ametlikult kinnitades või sellega ühinedes või millal tahes hiljem võib konventsiooniosaline või poliitilise ja/või majandusliku integratsiooni organisatsioon teatada, et ta tunnustab ipso facto kohustuslikuna ja ilma erilepinguta iga sama kohustusega nõustunud konventsiooniosalise puhul:
a) vaidluse esitamist rahvusvahelisele kohtule ja/või
b) vaidluse esitamist vahekohtule VI lisas sätestatud korras.

Asjakohane avaldus esitatakse kirjalikult sekretariaadile, kes edastab selle konventsiooniosalistele.

Artikkel 21. Allakirjutamine

Konventsioon on avatud allakirjutamiseks riikidele, Namiibiale, keda esindab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Namiibia Nõukogu, ning poliitilise ja/või majandusliku integratsiooni organisatsioonidele 22. märtsil 1989. a Baselis, 23. märtsist 30. juunini 1989. a Šveitsi Konföderatsiooni välisministeeriumis Bernis ja 1. juulist 1989. a kuni 22. märtsini 1990. a Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peakorteris New Yorgis.

Artikkel 22. Ratifitseerimine, vastuvõtmine, ametlik kinnitamine ja heakskiitmine

1. Konventsioon tuleb ratifitseerida, vastu võtta või heaks kiita riikidel ja Namiibial, keda esindab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Namiibia Nõukogu, ning ametlikult kinnitada või heaks kiita poliitilise ja/või majandusliku integratsiooni organisatsioonidel. Ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmiskirjad või dokumendid ametliku kinnitamise kohta deponeeritakse depositaari arhiivi.

2. Lõikes 1 nimetatud organisatsioon, mis saab konventsiooniosaliseks nii, et ükski tema liikmesriik ei ole konventsiooniosaline, on seotud kõigi konventsioonist tulenevate kohustustega. Organisatsiooni puhul, mille üks või mõni liikmesriik on konventsiooniosaline, otsustavad organisatsioon ja selle liikmesriigid omavahelise vastutuse jaotumise konventsioonist tulenevate kohustuste täitmise eest. Sellisel juhul ei saa organisatsioon ja selle liikmesriigid samal ajal kasutada konventsioonist tulenevaid õigusi.

3. Oma ametliku kinnitamise või heakskiitmise dokumentides teatavad lõikes 1 nimetatud organisatsioonid oma pädevuse ulatuse konventsiooniga reguleeritavates küsimustes. Need organisatsioonid teatavad ka kõikidest olulistest muudatustest oma pädevuse ulatuses depositaarile, kes teavitab sellest konventsiooniosalisi.

Artikkel 23. Ühinemine

1. Konventsioon on avatud ühinemiseks riikidele, Namiibiale, keda esindab Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Namiibia Nõukogu, ning poliitilise ja/või majandusliku integratsiooni organisatsioonidele alates konventsioonile allakirjutamise lõppemise päevale järgnevast kuupäevast. Ühinemisdokumendid deponeeritakse depositaari arhiivi.

2. Lõikes 1 nimetatud organisatsioonid teatavad ühinemisdokumentides oma pädevuse ulatuse konventsiooniga reguleeritavates küsimustes. Samuti teatavad need organisatsioonid depositaarile kõikidest olulistest muudatustest oma pädevuse ulatuses.

3. Konventsiooniga ühinenud poliitilise ja/või majandusliku integratsiooni organisatsioonide suhtes kohaldatakse artikli 22 lõiget 2.

Artikkel 24. Hääleõigus

1. Igal konventsiooniosalisel on üks hääl, välja arvatud lõikes 2 sätestatud juhul.

2. Poliitilise ja/või majandusliku integratsiooni organisatsioonide häälte arv küsimustes, mis vastavalt artikli 22 lõikele 3 ja artikli 23 lõikele 2 kuuluvad nende pädevusse, võrdub nende liikmesriikide arvuga, kes on konventsiooniosalised või kõnealuse protokolli pooled. Sellistel organisatsioonidel ei ole õigust hääletada, kui nende liikmesriigid kasutavad oma hääleõigust, ja vastupidi.

Artikkel 25. Jõustumine

1. Konventsioon jõustub üheksakümnendal päeval pärast kahekümnenda ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis-, ühinemiskirja või ametliku kinnitamise kohta dokumendi deponeerimise päeva.

2. Iga riigi või poliitilise ja/või majandusliku integratsiooni organisatsiooni suhtes, kes ratifitseerib, võtab vastu, kiidab heaks või kinnitab ametlikult konventsiooni või ühineb sellega pärast kahekümnenda ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis-, ühinemiskirja või ametliku kinnitamise kohta dokumendi deponeerimise päeva, jõustub konventsioon üheksakümnendal päeval pärast kõnealuse riigi või poliitilise ja/või majandusliku integratsiooni organisatsiooni poolt ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis-, ühinemiskirja või ametliku kinnitamise kohta dokumendi deponeerimise päeva.

3. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud juhtudel poliitilise ja/või majandusliku integratsiooni organisatsiooni deponeeritud dokumenti ei loeta kõnealuse organisatsiooni liikmesriikide deponeeritud dokumentide täienduseks.

Artikkel 26. Reservatsioonid ja deklaratsioonid

1. Konventsiooni suhtes ei või teha reservatsioone ega erandeid.

2. Selle artikli lõige 1 ei takista riigil või poliitilise ja/või majandusliku integratsiooni organisatsioonil konventsioonile alla kirjutades, seda ratifitseerides, vastu võttes, heaks kiites, ametlikult kinnitades või sellega ühinedes teha deklaratsioone või avaldusi, ükskõik kuidas neid sõnastatakse või nimetatakse, selleks et muu hulgas ühtlustada oma õigusakte konventsiooni sätetega, tingimusel et deklaratsiooni või avaldusega ei püüta välistada või muuta konventsiooni sätete õiguslikku toimet nende rakendamisel kõnealuses riigis.

Artikkel 27. Väljaastumine

1. Mis tahes ajal pärast kolme aasta möödumist päevast, mil konventsioon konventsiooniosalise suhtes jõustus, võib see konventsiooniosaline konventsiooni liikmeskonnast välja astuda, esitades depositaarile kirjaliku teate.

2. Väljaastumine jõustub ühe aasta möödumisel päevast, mil depositaar sai teate, või teates täpsustatud hilisemal kuupäeval.

Artikkel 28. Depositaar

Konventsioon ja selle protokollid deponeeritakse Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peasekretäri juurde.

Artikkel 29. Autentsed tekstid

Konventsiooni araabia-, hiina-, hispaania-, inglis-, prantsus- ja venekeelsed tekstid on võrdselt autentsed.

Eespool toodu kinnituseks on täievolilised esindajad konventsioonile alla kirjutanud.

Koostatud 1989. aastal Baselis.


I lisa

Kontrollitavad jäätmekategooriad

Jäätmekategooriad

Y1  

Haiglates, meditsiinikeskustes ja kliinikutes arstiabi osutamisel tekkivad kliinilised jäätmed
Y2 Ravimite tootmisel ja valmistamisel tekkivad jäätmed
Y3 Ravimainete ja ravimite jäätmed
Y4 Biotsiidide ja fütofarmatseutiliste ainete tootmisel, segude valmistamisel ja kasutamisel tekkivad jäätmed
Y5 Puidukaitsekemikaalide tootmisel, segude valmistamisel ja kasutamisel tekkivad jäätmed
Y6 Orgaaniliste lahustite tootmisel, segude valmistamisel ja kasutamisel tekkivad jäätmed
Y7 Termilisel töötlemisel ja karastamisel tekkivad tsüaniide sisaldavad jäätmed
Y8 Mineraalsed vanaõlid, algotstarbeks kõlbmatud
Y9 Vanaõlide ja vee, süsivesinike ja vee segud, emulsioonid
Y10   Jäätmed, ained või esemed, mis sisaldavad polüklooritud bifenüüle (PCB) ja/või polüklooritud terfenüüle (PCT) ja/või polübroomitud bifenüüle (PBB) või on nendega saastatud
Y11 Rafineerimisel, destilleerimisel või muul pürolüütilisel töötlemisel tekkivad tõrvajäägid
Y12 Trükivärvide, värvainete, pigmentide, värvide, lakkide, värnitsa tootmisel, segude valmistamisel ja kasutamisel tekkivad jäätmed
Y13 Vaikude, lateksite, plastifikaatorite, liimide/adhesiivainete tootmisel, segude valmistamisel ja kasutamisel tekkivad jäätmed
Y14 Uurimis- ja arendustöös või õppetegevuses tekkivad keemilised ained, mida pole identifitseeritud ja/või mis on uued ained, mille mõju inimesele ja/või keskkonnale on tundmatu
Y15 Plahvatusohtlikud jäätmed, mille kohta ei kehti muud õigusaktid
Y16 Fotokemikaalide ja -töötlemismaterjalide tootmisel, segude valmistamisel ja kasutamisel tekkivad jäätmed
Y17 Metallide ja plastide pinnatöötlusel tekkivad jäätmed
Y18 Tööstusjäätmete käitlemisel tekkivad jäätmed

Jäätmed, mille koostisosadeks on:

>
Y19   metallide karbonüülühendid
Y20 berüllium, berülliumiühendid
Y21 kuuevalentse kroomi ühendid
Y22 vaseühendid
Y23 tsingiühendid
Y24 arseen, arseeniühendid
Y25 seleen, seleeniühendid
Y26 kaadmium, kaadmiumiühendid
Y27 antimon, antimoniühendid
Y28 telluur, telluuriühendid
Y29 elavhõbe, elavhõbedaühendid
Y30 tallium, talliumiühendid
Y31 plii, pliiühendid
Y32 anorgaanilised fluoriühendid, v.a kaltsiumfluoriid
Y33 anorgaanilised tsüaniidid
Y34 hapete lahused või tahked happed
Y35 aluste lahused või tahked alused
Y36 asbest (tolm ja kiud)
Y37 orgaanilised fosforiühendid
Y38 orgaanilised tsüaniidid
Y39 fenoolid, fenooliühendid, k.a klorofenoolid
Y40 eetrid
Y41 halogeenitud orgaanilised lahustid
Y42 orgaanilised lahustid, v.a halogeenitud lahustid
Y43 kõik polüklooritud dibensofuraani derivaadid
Y44 kõik polüklooritud dibenso-p-dioksiini derivaadid
Y45 halogeenorgaanilised ühendid, mis ei ole ained, millele käesolevas lisas viidatakse (nt Y39, Y41, Y42, Y43, Y44)


II lisa

Erilist tähelepanu nõudvad jäätmekategooriad

Y46   Kodumajapidamisest kogutud jäätmed
Y47 Olmejäätmete põletamisel tekkivad jäägid


III lisa

Jäätmete ohtlike omaduste iseloomustus

ÜRO klass*   Kood    Iseloomustus
1 H1 Lõhkeined
Lõhkeained või plahvatusohtlikud jäätmed on tahked või vedelad ained või jäätmed (või ainete või jäätmete segud), mis on võimelised iseeneslikult keemilise reaktsiooni tagajärjel eraldama gaase sellise temperatuuri, rõhu ja kiiruse juures, mis põhjustab ümbritsevate esemete kahjustamise.
3 H3 Tuleohtlikud vedelikud
Mõiste «tuleohtlikud» on võrdne mõistega «kergestisüttivad». Tuleohtlikud vedelikud on vedelikud või vedelike segud või tahkeid aineid lahusena või suspensioonina sisaldavad vedelikud (nt värvid, värnitsad, lakid jne, v.a ained või jäätmed, mida nende ohtlike omaduste tõttu klassifitseeritakse teisiti), mis eraldavad tuleohtlikke aure temperatuuril kuni 60,5 oC kinnises anumas või kuni 65,6 oC lahtises anumas. (Kuna kinnistes ja lahtistes anumates saadud tulemused ei ole täpselt võrreldavad ning isegi sama meetodiga saadud tulemused erinevad tihti üksteisest, siis määratlused, kus numbrilised näitajad erinevad eeltoodutest, kehtivad võrdsetel alustel siin esitatuga.)
4.1 H4.1 Tuleohtlikud tahked ained
Tuleohtlikud on tahked ained või tahked jäätmed, välja arvatud lõhkeainetena klassifitseeritud, mis veotingimustes võivad kergesti süttida või hõõrdumise korral esile kutsuda või soodustada tulekahju.
4.2 H4.2 Isesüttivad ained või jäätmed
Ained või jäätmed, mis on võimelised iseeneslikult kuumenema normaalsete veotingimuste puhul või õhuga kokkupuutel ning seejärel iseeneslikult süttima.
4.3 H4.3 Kokkupuutel veega tuleohtlikke gaase eraldavad ained või jäätmed
Ained või jäätmed, mis kokkupuutel veega on võimelised iseeneslikult süttima või eraldama ohtlikus koguses kergestisüttivaid gaase.
5.1 H5.1 Oksüdeerivad ained
Ained või jäätmed, mis iseenesest pole tingimata põlevad, kuid mis võivad tavaliselt hapniku eraldumise tagajärjel põhjustada või soodustada teiste ainete põlemist.
5.2 H5.2 Orgaanilised peroksiidid
Kahevalentset rühma -O-O- sisaldavad orgaanilised ained või jäätmed, mis on termiliselt ebapüsivad ja alluvad isekiirenevale eksotermilisele lagunemisele.
6.1 H6.1 Toksilised ained (tugevatoimelised)
Ained või jäätmed, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada surma, tekitada tõsiseid vigastusi või kahjustada tervist.
6.2 H6.2 Nakkusttekitavad ained
Elus mikroorganisme või nende toksiine sisaldavad ained või jäätmed, mis põhjustavad kindlasti või tõenäoliselt inimeste või loomade haigestumist.
8 H8 Sööbivad ained
Ained või jäätmed, mis oma keemilise toime tõttu põhjustavad eluskudedega vahetul kokkupuutel tõsiseid kahjustusi või lekke korral olulist kahju teistele esemetele või veokitele või võivad need isegi hävitada, samuti võivad nad põhjustada muid ohte.
9 H10 Kokkupuutel vee või õhuga toksilisi gaase tekitavad ained
Ained või jäätmed, mis vastastikusel toimel vee või õhuga võivad eraldada ohtlikus koguses mürgiseid gaase.
9 H11 Toksilised ained, mis põhjustavad pikaajalisi või kroonilisi haigusi
Ained või jäätmed, mis hingamisteede, seedeelundite või naha kaudu organismi sattudes võivad põhjustada pikaajalisi või kroonilisi haigusi, kaasa arvatud vähktõbi.
9 H12 Ökotoksilised ained
Ained või jäätmed, mis keskkonda sattudes tekitavad või võivad vahetult või aja jooksul toimida kahjulikult looduskeskkonnale bioakumulatsiooni teel ja/või avaldada toksilist mõju elukooslustele.
9 H13 Ained või jäätmed, millest pärast nende käitlemist, näiteks leostumise teel, võivad eralduda muud ained, millel on mõni eelnimetatud omadus.

* Vastab ohtlikkuse klassifikatsioonisüsteemile, mis sisaldub vastavalt ÜRO soovituses ohtlike kaupade veoks (ST/SG/AC.10/1/Rev.5, ÜRO, New York, 1988).


Kontrollkatsed

Teatud jäätmeliikide võimalikud kahjulikud mõjud ei ole veel lõplikult selgunud; puuduvad kontrollkatsed nende kahjulike mõjude kvantitatiivseks määratlemiseks. On vaja jätkata uurimistööd, et leida vahendeid, mille abil saaks iseloomustada nende jäätmete võimalikku kahjulikku mõju inimese tervisele ja/või keskkonnale. Puhaste ainete ja materjalide jaoks kehtivad standardsed kontrollkatsed. Paljud riigid on I lisas loetletud materjalide puhul võtnud kasutusele riigisisesed kontrollkatsed, et otsustada, kas neil materjalidel on mõni selles lisas loetletud omadus.


IV lisa

Kõrvaldamistoimingud

A. Toimingud, mis ei võimalda ressursside taaskasutamist, ringlussevõttu, taasväärtustamist, vahetut korduskasutust või alternatiivkasutust

A osa sisaldab kõiki tegelikkuses asetleidvaid kõrvaldamistoiminguid
D1    Maapealne või maa-alune ladestamine (nt prügilatesse jne)
D2 Pinnastöötlus (nt vedelate või püdelate heitmete biolagundamine pinnases jne)
D3 Süvainjektsioon maapõue (nt vedelate heitmete pumpamine puuraukudesse, mahajäetud soolakaevandustesse või looduslikesse tühemikesse jne)
D4 Paigutamine maapealsetesse basseinidesse (nt vedelate või püdelate jäätmete paigutamine maapealsetesse kaevanditesse, basseinidesse või paistiikidesse jne)
D5 Paigutamine tarindprügilatesse (nt jäätmete paigutamine üksteisest ning keskkonnast isoleeritud, pealt kaetud ja vooderdatud pesadesse jne)
D6 Juhtimine veekogudesse, välja arvatud merre
D7 Juhtimine veekogudesse, sealhulgas ladestamine merepõhja
D8 Bioloogiline töötlus, mida ei ole käsitletud mujal käesolevas lisas ning mille lõppsaaduseks on ühendid ja segud, mis kõrvaldatakse A osas loetletud mis tahes toiminguga
D9 Füüsikalis-keemiline töötlus, mida ei ole käsitletud mujal käesolevas lisas ning mille lõppsaaduseks on ühendid ja segud, mis kõrvaldatakse A osas loetletud mis tahes toiminguga (nt aurutamine, kuivatamine, kaltsineerimine, neutraliseerimine, sadestamine jne)
D10    Põletamine maismaal
D11 Põletamine merel
D12 Püsiladustamine (nt konteinerites jäätmete paigutamine kaevandustesse jne)
D13 Jäätmesegude koostamine või jäätmete segamine enne A osas loetletud mis tahes toimingut
D14 Ümberpakkimine enne A osas loetletud mis tahes toimingut
D15 Vaheladustamine A osas loetletud mis tahes toimingu ajal


B. Toimingud, mis võimaldavad ressursside taaskasutamist, ringlussevõttu, taasväärtustamist, vahetut korduskasutust või alternatiivkasutust

B osa sisaldab kõiki toiminguid selliste materjalidega, mis on õiguslikult määratletud ohtlike jäätmetena või mida peetakse ohtlikeks jäätmeteks ja mille puhul muidu oleks kasutatud A osas kirjeldatud toiminguid.

R1 Kasutamine kütusena (mitte vahetul põletamisel) või muu energiaallikana
R2 Lahustite taasväärtustamine/regenereerimine
R3 Lahustitena mittekasutatavate orgaaniliste ainete ringlussevõtt/taasväärtustamine
R4 Metallide ja metalliühendite ringlussevõtt/taasväärtustamine
R5 Muude anorgaaniliste ainete ringlussevõtt/taasväärtustamine
R6 Hapete ja aluste regenereerimine
R7 Reostustõrjeks kasutatud ainete taaskasutamine
R8 Katalüsaatorikomponentide taaskasutamine
R9 Kasutatud õlide taasrafineerimine või korduvkasutamine muul viisil
R10    Pinnastöötlus põllumajandusliku kasutamise eesmärgil või keskkonnaseisundi parendamiseks
R11 Punktides R1–R10 kirjeldatud toimingute tagajärjel tekkinud jäätmete kasutamine
R12 Jäätmete vahetamine punktides R1–R11 nimetatud toiminguteks
R13 Jäätmete kogumine B osas loetletud mis tahes toiminguks


V A lisa

Teatises esitatavad andmed

1. Jäätmete väljaveo põhjus

2. Jäätmete väljavedaja1

3. Jäätmetekitaja(d) ja tekkekoht1

4. Jäätmekõrvaldaja ja täpne kõrvaldamiskoht1

5. Jäätmete kavandatud vedaja(d) või tema esindaja, kui see on teada1

6. Jäätmete lähetusriik

   Pädev ametiasutus2

7. Eeldatavad transiitriigid

   Pädev ametiasutus2

8. Jäätmete sihtkohariik

   Pädev ametiasutus2

9. Ühekordne või üldteatis

10. Jäätmesaadetis(t)e kavandatud kuupäev(ad) ja ajavahemik, mille kestel jäätmeid välja veetakse, ning eeldatav marsruut (k.a sisenemis- ja väljumiskoht)3

11. Eeldatav transpordiliik (auto-, raudtee-, mere-, õhu-, siseveetransport)

12. Kindlustusalane teave4

13. Jäätmete nimetus ja kirjeldus, kaasa arvatud Y kood ja ÜRO kood, ning nende koostis5 ja teave jäätmekäitluse erinõuete kohta, k.a meetmed hädaolukordade puhuks

14. Kavandatud pakkimisviis (nt lahtiselt, konteineris, mahutis)

15. Arvatav kogus massi-/mahuühikutes6

16. Protsess, mille käigus jäätmed on tekkinud7

17. III lisas loetletud jäätmete puhul II lisa klassifikatsioon: ohtlikud omadused, H kood ja ÜRO klass

18. Kõrvaldamismeetod IV lisa kohaselt

19. Jäätmetekitaja ja väljavedaja kinnitus andmete õigsuse kohta

20. Jäätmekõrvaldaja poolt väljavedajale või jäätmetekitajale edastatud teave (kaasa arvatud käitlemisettevõtte tehniline kirjeldus), millel põhineb jäätmekõrvaldaja hinnang, et pole alust arvata, nagu ei toimuks jäätmete käitlemine keskkonnahoidlikult ja vastavuses sihtkohariigi õigusaktidega

21. Teave väljavedaja ja jäätmekõrvaldaja vahelise lepingu kohta


Märkused.
1 Täielik nimi ja aadress, telefoni, teleksi või telefaksi number ja kontaktisiku nimi, aadress, telefoni, teleksi või telefaksi number.
2 Täielik nimi ja aadress, telefoni, teleksi või telefaksi number.
3 Üldteatises, mis hõlmab mitmeid saadetisi, tuleb märkida iga saadetise kavandatud lähetuskuupäev, või kui see ei ole teada, saadetiste kavandatud sagedus.
4 Teave vastavate kindlustustingimuste kohta ja selle kohta kuidas väljavedaja, vedaja ja jäätmekõrvaldaja neid täidavad.
5 Kõige ohtlikumate koostisosade olemus ja sisaldus, lähtudes toksilisusest ja muust ohust, mis kaasneb nii jäätmekäitluse kui ka kavandatud kõrvaldamismeetodiga.
6 Üldtaotluses, mis hõlmab mitmeid saadetisi, tuleb märkida nii arvatav üldkogus kui ka iga üksiksaadetise arvatav kogus.
7 Vajaduse korral hinnata jäätmete ohtlikkust ja otsustada, kas kavandatud kõrvaldamistoiming on kohane.


V B lisa

Saatekirjas esitatavad andmed

1. Jäätmete väljavedaja1

2. Jäätmetekitaja(d) ja tekkekoht1

3. Jäätmekõrvaldaja ja täpne kõrvaldamiskoht1

4. Jäätmete vedaja(d)1 või tema esindaja(d)

5. Ühekordse või üldteatise alusel toimuv vedu

6. Jäätmete riikidevahelise veo alguskuupäev ning iga jäätmete eest vastutava isiku allkiri ja vastuvõtukuupäev

7. Transpordiliik (auto-, raudtee-, sisevee-, mere-, õhutransport), sealhulgas lähetus-, transiit- ja sihtkohariigis, samuti sisenemis- ja väljumiskoht, kui need on kindlaks määratud

8. Jäätmete üldine kirjeldus (füüsiline olek, ÜRO eeskirjadele vastav nimetus ja klass, vastavad ÜRO, Y ja H koodid)

9. Jäätmekäitluse erinõuded, kaasa arvatud meetmed hädaolukordade puhuks

10. Pakendite liik ja arv

11. Kogus massi-/mahuühikutes

12. Jäätmetekitaja või väljavedaja kinnitus andmete õigsuse kohta

13. Jäätmetekitaja või väljavedaja kinnitus, et ühegi konventsiooniga ühinenud ja veoga seotud riigi pädevatel ametiasutustel ei ole vastuväiteid

14. Jäätmekõrvaldaja tõend jäätmete vastuvõtmise kohta selleks määratud jäätmekäitlusrajatises ning viide kõrvaldamismeetodile ja kõrvaldamise ligikaudsele kuupäevale.

Märkused.
Võimaluse korral koondada saatekirjas esitatavad andmed samasse dokumenti, mida nõutakse veoeeskirjade kohaselt. Kui see ei ole võimalik, peaksid saatekirja andmed pigem täiendama kui kordama veoeeskirjades nõutud andmeid. Veose saatekirjas on juhendid selle kohta, kes peab andma teavet ja täitma blankette.
1 Täielik nimi ja aadress, telefoni, teleksi või telefaksi number ning kontaktisiku nimi, aadress, telefoni, teleksi või telefaksi number võimalike hädaolukordade puhuks.


VI lisa

Vahekohus

Artikkel 1

Juhul kui konventsiooni artiklis 20 nimetatud kokkuleppes ei sätestata teisiti, tuleb vahekohtu menetluses järgida selle lisa artikleid 2–10.

Artikkel 2

Konventsiooniosaline, kes on hagejaks, teatab sekretariaadile, et konventsiooniosalised on otsustanud esitada vaidluse lahendamiseks vahekohtule vastavalt artikli 20 lõikele 2 või lõikele 3 ja kindlasti täpsustab need konventsiooni artiklid, mille tõlgendamisel või kohaldamisel ollakse eriarvamusel. Sekretariaat edastab saadud teabe kõikidele konventsiooniosalistele.

Artikkel 3

Vahekohus koosneb kolmest liikmest. Kumbki vaidluse pool nimetab oma vahekohtuniku ja kaks sel viisil nimetatud vahekohtunikku määravad ühisel kokkuleppel kolmanda vahekohtuniku, kes on kohtu esimeheks. Viimasena nimetatu ei tohi olla kummagi vaidleva poole kodanik, tema alaline elukoht ei tohi olla kummagi poole territooriumil, ta ei tohi olla kummagi teenistuses ega tohi olla muul viisil vaidlusega seotud.

Artikkel 4

1. Kui kahe kuu jooksul arvates teise vahekohtuniku nimetamisest pole määratud vahekohtu esimeest, määrab selle ükskõik kumma konventsiooniosalise palvel ÜRO peasekretär järgmise kahe kuu jooksul.

2. Kui üks vaidluse pool ei nimeta vahekohtunikku kahe kuu jooksul arvates nõude saamisest, võib teine pool teatada sellest ÜRO peasekretärile, kes määrab järgmise kahe kuu jooksul vahekohtu esimehe. Pärast määramist palub vahekohtu esimees vaidluse poolt, kes pole määranud vahekohtunikku, teha seda kahe kuu jooksul. Nimetatud tähtaja möödumisel teatab ta sellest ÜRO peasekretärile, kes nimetab puuduva vahekohtuniku järgmise kahe kuu jooksul.

Artikkel 5

1. Vahekohus langetab oma otsuse kooskõlas rahvusvahelise õiguse ja konventsiooni sätetega.

2. Selle lisa nõuete alusel moodustatud vahekohus koostab oma töökorra ise.

Artikkel 6

1. Vahekohtu otsused nii menetluse kui ka asja sisu kohta tehakse tema liikmete häälteenamusega.

2. Vahekohus võib faktide tuvastamiseks võtta kõiki vajalikke meetmeid. Ta võib ühe vaidluse poole taotlusel soovitada ajutisi vajalikke kaitsemeetmeid.

3. Vaidlevad pooled loovad kõik võimalused menetluse tõhusaks kulgemiseks.

4. Vaidleva poole puudumine või ilmumata jätmine ei takista menetluse jätkumist.

Artikkel 7

Vahekohus võib ära kuulata ja lõpetada vastunõuded, mis tulenevad otse vaidlusalusest küsimusest.

Artikkel 8

Kui seoses juhtumi eritingimustega vahekohus ei otsusta teisiti, kannavad vaidlevad pooled võrdsetes osades vahekohtu kulud, kaas arvatud kohtu liikmete töötasu. Vahekohus peab arvestust kõikide kulutuste kohta ja esitab pooltele lõpparuande.

Artikkel 9

Iga konventsiooniosaline, kes on vaidlusalusest teemast juriidiliselt huvitatud, kuna otsus juhtumi kohta võib teda mõjutada, võib vahekohtu nõusolekul sekkuda protsessi.

Artikkel 10

1. Vahekohus teeb oma otsuse teatavaks viie kuu jooksul arvates tema moodustamise päevast, välja arvatud juhul, kui ta peab vajalikuks pikendada tähtaega aja võrra, mis ei tohi ületada viit kuud.

2. Vahekohtu otsus peab olema põhjendatud. Otsus on lõplik ja vaidlevate poolte jaoks siduv.

3. Kui seoses otsuse tõlgendamise või täitmisega tekib poolte vahel vaidlus, võib kumb tahes pool esitada selle lahendamiseks vahekohtule, kes otsuse tegi, või kui viimast ei ole võimalik kätte saada, siis teisele vahekohtule, mis moodustatakse sel eesmärgil ja samal viisil kui asja lahendanud vahekohus.


Otsus II/12
Konventsiooniosaliste konverentsi teisel istungil
25. märtsil 1994. aastal Genfis (Šveits) vastuvõetud otsus

Konverents, tuletades meelde Baseli konventsiooni osaliste konverentsi esimesel istungil 30. novembrist 4. detsembrini 1992. aastal Uruguays G-7 riikide esitatud nõuet keelustada ohtlike jäätmete väljavedu OEC liikmesriikidest riikidesse, kes OECDsse ei kuulu;

tunnistades, et ohtlike jäätmete riikidevahelise veoga OECD liikmesriikidest riikidesse, kes OECDsse ei kuulu, kaasneb suur risk, et ohtlikke jäätmeid ei käidelda keskkonnahoidlikult, nagu nõutakse Baseli konventsiooniga,

1) otsustab viivitamata keelustada lõplikult kõrvaldamisele määratud ohtlike jäätmete igasuguse riikidevahelise veo OECD liikmesriikidest riikidesse, kes OECDsse ei kuulu;

2) otsustab samuti lõpetada 31. detsembriks 1997. a ja keelustada alates sellest kuupäevast ringlussevõtu- või taaskasutamistoiminguteks määratud ohtlike jäätmete igasuguse riikidevahelise veo OECD liikmesriikidest riikidesse, kes OECDsse ei kuulu;

3) otsustab veel, et iga riik, kes ei kuulu OECDsse ning kes ei ole siseriiklikult keelustanud ohtlike jäätmete sissevedu ja lubab 31. detsembrini 1997. a ohtlikke jäätmeid OECD liikmesriikidest sisse vedada jäätmete ringlussevõtu- ja taakasutamistoiminguteks, peab teatama Baseli konventsiooni sekretariaadile, et ta lubab ohtlikke jäätmeid OECD liikmesriikidest sisse vedada jäätmete ringlussevõtu- ja taaskasutamistoiminguteks, täpsustades lubatud sisseveetavate ohtlike jäätmete kategooria, sisseveetava koguse, konkreetse kasutatava ringlussevõtu-/taaskasutamistoimingu; ning jäätmete ringlussevõtu-/taaskasutamistoimingutest tulenevate jääkide lõpliku sihtkoha/kõrvaldamise;

4) nõuab, et konventsiooniosalised kannaksid sekretariaadile korrapäraselt ette käesoleva otsuse rakendamisest, kaasa arvatud punkti 3 kohaselt lubatud ohtlike jäätmete riikidevahelise veo üksikasjad. Lisaks nõuab, et sekretariaat koostaks kokkuvõtte ja koguks saadud ettekanded tähtajatule ad hoc komiteele arvessevõtmiseks. Pärast ettekannete arutamist esitab tähtajatu ad hoc komitee sekretariaadi esitatud andmetel põhineva ettekande konventsiooniosaliste konverentsile;

5) nõuab veel, et konventsiooniosalised teeksid koostööd ja töötaksid aktiivselt, et tagada käesoleva otsuse tõhus rakendamine.


Otsus III/1. Baseli konventsiooni muutmine
Konventsiooniosaliste konverentsi kolmandal istungil 22. septembril 1995. a Genfis (Šveits) vastuvõetud otsus

Konverents, tuletades meelde, et Baseli konventsiooni osaliste konverentsi esimesel istungil nõuti ohtlike jäätmete saadetiste keelustamist tööstusriikidest arengumaadesse;

tuletades meelde konverentsi otsust II/12;

märkides, et:
– konverents andis tehniliste küsimuste töörühmale juhtnöörid jätkata Baseli konventsiooniga reguleeritavate jäätmete ohtlike omaduste kindlaksmääramist (otsus III/12);
– tehniliste küsimuste töörühm on juba alustanud ohtlike jäätmete ja konventsiooniga reguleerimata jäätmete nimekirjade koostamist;
– need nimekirjad (dokument UNEP/CHW.3/inf.4) on juba kasulikuks juhiseks, kuid ei ole veel lõplikud või täielikult kinnitatud;
–  tehniliste küsimuste töörühm töötab välja tehnilised juhised, et aidata konventsiooniosalisi või riike, kellel on suveräänne õigus sõlmida lepinguid ja kokkuleppeid, kaasa arvatud artikli 11 alusel sellised kokkulepped, mis käsitlevad ohtlike jäätmete riikidevahelist vedu,

1) annab tehniliste küsimuste töörühmale juhtnöörid lõpetada esmajärjekorras ohtlike omaduste kindlaksmääramine ning nimekirjade ja tehniliste juhiste väljatöötamine, et esitada need kinnitamiseks konventsiooniosaliste konverentsi neljandale istungile;

2) otsustab, et konventsiooniosaliste konverents teeb nimekirja(de) kohta otsuse oma neljandal istungil;

3) otsustab vastu võtta järgmised konventsiooni muudatused:

«Lisada preambulisse punkt 7 bis:
Tunnistades, et ohtlike jäätmete riikidevahelise veoga, eelkõige arengumaadesse, kaasneb suur risk, et ohtlikke jäätmeid ei käidelda keskkonnahoidlikult, nagu nõutakse käesoleva konventsiooniga;

Lisada artikkel 4A:
1. Kõik VII lisas loetletud riigid keelustavad IV A lisas loetletud toiminguteks määratud ohtlike jäätmete igasuguse riikidevahelise veo VII lisas loetlemata riikidesse.
2. Kõik VII lisas loetletud riigid lõpetavad 31. detsembriks 1997. a ja keelustavad alates sellest kuupäevast konventsiooni artikli 1 lõike 1 punktis a nimetatud ning IV B lisas loetletud toiminguteks määratud ohtlike jäätmete riikidevahelise veo VII lisas loetlemata riikidesse.

Nimetatud riikidevaheline vedu on keelatud, kui kõnealused jäätmed on konventsiooni kohaselt ohtlikud.

VII lisa

Konventsiooniosalised ja teised riigid, kes on OECD liikmed, EÜ, Liechtenstein.»


Otsus IV/9. Konventsiooni lisade muutmine ja vastuvõtmine
Konventsiooniosaliste konverentsi neljandal istungil 27. veebruaril 1998. a Kuchingis (Malaisia) vastuvõetud otsus

Konverents, tuletades meelde konventsiooniosaliste konverentsi otsust III/1, milles tehniliste küsimuste töörühmale muude küsimuste seas anti juhtnöörid lõpetada esmajärjekorras ohtlike omaduste kindlaksmääramine ning nimekirjade väljatöötamine, et esitada need kinnitamiseks konventsiooniosaliste konverentsi neljandale istungile,

tuletades meelde konventsiooniosaliste konverentsi otsust III/12, milles tehniliste küsimuste töörühmale muude küsimuste seas anti juhtnöörid kaaluda võimalusi edendada ohtlike jäätmete nimekirjade väljatöötamist ja nimekirjade taasläbivaatamiseks kohaldatavat korda, mis põhineb tehniliste küsimuste töörühma töö tulemustel, samuti konventsiooniga reguleerimata jäätmete nimekirjade edasist väljatöötamist,

ära märkides tehniliste küsimuste töörühma tehtud tööd, eriti artikli 1 lõike 1 punkti a kohaselt ohtlike jäätmete nimekirja väljatöötamist (A nimekiri sisaldub märkuses jäätmete konsolideeritud nimekirjade ning nende taasläbivaatamise ja kohandamise korra kohta (UNEP/CHW.4/3)) ja konventsiooni artikli 1 lõike 1 punktiga a reguleerimata jäätmete nimekirjade väljatöötamist (B nimekiri sisaldub märkuses jäätmete konsolideeritud nimekirjade ning nende taasläbivaatamiseks ja kohandamiseks kohaldatava korra kohta), samuti kõnealuste nimekirjade ja nende taasläbivaatamise ja kohandamise korra ning kõnealuste jäätmete võtmiseks nimekirja või sealt väljajätmiseks nõutava taotluse vormi väljatöötamisel tehtud edusamme,

arvestades, et I ja III lisa jäävad aluseks, mille põhjal jäätmed loetakse käesoleva konventsiooni kohaldamisel ohtlikeks, et tehniliste küsimuste töörühma väljatöötatud A ja B nimekiri, määrates kindlaks konventsiooni artikli 1 lõike 1 punktiga a reguleeritavad ja nimetatud punktiga reguleerimata jäätmed, võimaldavad kiiresti rakendada käesolevat konventsiooni, kaasa arvatud artikkel 4A, ning et need nimekirjad peavad olema tähtsuselt võrdsed,

märkides, et A ja B nimekirjas loetletud jäätmed on konventsiooni artikli 1 lõike 1 punkti a sätete täpsustus ja selgitus viidetega I ja III lisale,

tunnistades, et A ja B nimekiri ei ole ammendavad,

tähendades, et tähtajatu ad hoc komitee on otsustanud oma kolmandal istungil teha ettepaneku, et konventsiooniosaliste konverents laiendaks tehniliste küsimuste töörühma volitusi kohustusega vaadata üle ja kohandada jäätmete nimekirju, ning et konventsiooniosaliste konverents võttis selleks vastu taotluse vormi, nagu on sätestatud märkuses jäätmete konsolideeritud nimekirjade ning nende taasläbivaatamiseks ja kohandamiseks kohaldatava korra kohta,

tähendades, et otsuse IV/6 kohaselt anti tehniliste küsimuste töörühmale juhtnöörid vaadata jäätmete nimekirjad perioodiliselt läbi ja anda konventsiooniosaliste konverentsile soovitusi nimekirjade läbivaatamiseks ja kohandamiseks,

tähendades, et otsuse IV/6 kohaselt anti tehniliste küsimuste töörühmale juhtnöörid uuesti läbi vaadata jäätmete nimekirjade taasläbivaatamise või kohandamise kord, kaasa arvatud taotluse vorm, nagu on sätestatud märkuses jäätmete konsolideeritud nimekirjade ning nende taasläbivaatamiseks ja kohandamiseks kohaldatava korra kohta, ning esitada ettepanekud kinnitamiseks viiendal konventsiooniosaliste konverentsi istungil,

otsustab võtta vastu järgmised konventsiooni lisade muudatused ja lisad:

1. Lisada I lisa lõppu järgmised punktid:
a) Konventsiooni rakendamise hõlbustamiseks ja punktide b, c ja d kohaselt loetakse VIII lisas nimetatud jäätmed ohtlikeks vastavalt konventsiooni artikli 1 lõike 1 punktile a ning IX lisas nimetatud jäätmeid ei reguleerita konventsiooni artikli 1 lõike 1 punktiga a.
b) Jäätmete määramine VIII lisasse ei välista üksikjuhul III lisa kasutamist näitamaks, et jäätmed ei ole vastavalt konventsiooni artikli 1 lõike 1 punktile a ohtlikud.
c) Jäätmete määramine IX lisasse ei välista üksikjuhul kõnealuste jäätmete käsitamist ohtlikena vastavalt konventsiooni artikli 1 lõike 1 punktile a, kui jäätmed sisaldavad I lisas loetletud aineid ulatuses, mis põhjustab III lisas loetletud omadusi.
d) VIII ja IX lisa ei mõjuta jäätmete iseloomustamiseks konventsiooni artikli 1 lõike 1 punkti a rakendamist.

2. Täiendada konventsiooni järgmise kahe uue, VIII ja IX lisaga.


VIII lisa

A-nimekiri

Selles lisas loetletud jäätmed on Baseli konventsiooni artikli 1 lõike 1 punkti a kohaselt ohtlikud ning jäätmete nimetamine selles lisas ei välista III lisa kasutamist näitamaks, et kõnealused jäätmed ei ole ohtlikud.

A1 Metallijäätmed ja metalli sisaldavad jäätmed
A1010    Metallijäätmed ja jäätmed, mis koosnevad järgmiste metallide sulamitest:
  – antimon
  – arseen
  – berüllium
  – kaadmium
  – plii
  – elavhõbe
  – seleen
  – telluur
  – tallium,
  välja arvatud B-nimekirjas loetletud jäätmed
A1020 Jäätmed, mis sisaldavad koostisosade või saasteainetena mõnda järgmistest metallidest, välja arvatud tükkjäätmed:
  – antimon, antimoniühendid
  – berüllium, berülliumiühendid
  – kaadmium, kaadmiumiühendid
  – plii, pliiühendid
  – seleen, seleeniühendid
  – telluur, telluuriühendid
A1030 Jäätmed, mis sisaldavad koostisosade või saasteainetena mõnda järgmistest metallidest:
  – arseen, arseeniühendid
  – elavhõbe, elavhõbedaühendid
  – tallium, talliumiühendid
A1040 Jäätmed, mille koostisosadeks on:
  – metallkarbonüülid
  – kuuevalentse kroomi ühendid
A1050 Galvaanikasetted
A1060 Metallisöövitamise vedeljäägid
A1070 Tsingi töötlemisel tekkivad leostusjäägid, tolm ja setted, nt jarosiit, hematiit jne
A1080 Tsingijäägid, mida pole loetletud B-nimekirjas ning mis sisaldavad pliid ja kaadmiumi kontsentratsioonis, millest piisab III lisas nimetatud omaduste ilmnemiseks
A1090 Isoleeritud vasktraadi põletamise tuhk
A1100 Vasesulatusahjugaasi puhastussüsteemide tolm ja jäägid
A1110 Vase elektrorafineerimis- ja ekstraheerimisoperatsioonide ammendunud elektrolüütilised lahused
A1120 Vase elektrorafineerimis- ja ekstraheerimisoperatsioonide elektrolüüdi puhastussüsteemide jääksetted, välja arvatud anoodjäägid
A1130 Lahustunud vaske sisaldavad ammendunud söövituslahused
A1140 Vask(II)kloriid- ja vasktsüaniidkatalüsaatorite jäätmed
A1150 Trükkplaatide põletamisel tekkiv väärismetallide tuhk, mida pole nimetatud B-nimekirjas1
A1160 Tervete või purustatud pliiakude jäätmed
A1170 Sorteerimata patareide jäätmed, välja arvatud ainult B-nimekirjas loetletud patareide segajäätmed. B-nimekirjas loetlemata patareide jäätmed, mis sisaldavad I lisas loetletud koostisosi määral, mis lubab neid pidada ohtlikeks jäätmeteks
A1180 Elektriliste ja elektrooniliste seadiste jäätmed või murd2, mille koostiosadeks on näiteks A-nimekirjas loetletud akud ja muud patareid, elavhõbedat sisaldavad lülitid, elektronkiiretoruklaas ja muu aktiveeritud klaas ning PCB-kondensaatorid, või mis on saastatud I lisas loetletud koostisosadega (nt kaadmium, elavhõbe, plii, polüklooritud bifenüül) sel määral, et ilmneb mõni III lisas nimetatud ohtlik omadus (vt B-nimekirja kirjet B1110)3
A2 Peamiselt anorgaanilisi koostisosi sisaldavad jäätmed, milles võib olla metalle ja orgaanilisi aineid
A2010 Elektronkiiretoruklaasi ja muu aktiveeritud klaasi jäätmed
A2020 Anorgaaniliste fluoriidiühendite jäätmed vedelike või setetena, välja arvatud B-nimekirjas loetletud jäätmed
A2030 Katalüsaatorite jäätmed, välja arvatud B-nimekirjas loetletud jäätmed
A2040 Keemiatööstuses tekkivad kipsijäätmed, mis sisaldavad I lisas loetletud koostisosi määral, millest piisab III lisas nimetatud ohtlike omaduste ilmnemiseks (vt B-nimekirja kirjet B2080)
A2050 Asbestijäätmed (tolm ja kiud)
A2060 Kivisöeküttel töötavate elektrijaamade lendtuhk, mis sisaldab I lisas loetletud aineid kontsentratsioonis, millest piisab III lisas nimetatud omaduste ilmnemiseks (vt B-nimekirja kirjet B2050)
A3 Peamiselt orgaanilisi koostisosi sisaldavad jäätmed, milles võib olla metalle ja anorgaanilisi aineid
A3010 Naftakoksi ja bituumeni tootmise ja töötlemise jäätmed
A3020 Mineraalõlijäätmed, algotstarbeks kõlbmatud
A3030 Jäätmed, mis sisaldavad pliiantidetonaatorühendite setteid, koosnevad neist või on nendega saastatud
A3040 Soojusülekandevedelike jäätmed
A3050 Jäätmed, mis tekivad vaikude, lateksite, plastifikaatorite, liimi/adhesiivainete tootmisel, segude koostamisel ja kasutamisel, välja arvatud B-nimekirjas loetletud jäätmed (vt B-nimekirja kirjet B4020)
A3060 Nitrotselluloosijäätmed
A3070 Fenoolide ja fenooliühendite, sh klorofenooli jäätmed vedelikena või setetena
A3080 Eetrijäätmed, välja arvatud B-nimekirjas loetletud jäätmed
A3090 Nahatolm, -tuhk, -setted ja -puru, mis sisaldavad kuuevalentse kroomi ühendeid või biotsiide (vt B-nimekirja kirjet B3100)
A3100 Nahalaastude ja muud naha või komposiitnaha jäätmed, nahkesemete tootmiseks kõlbmatud, sisaldades kuuevalentse kroomi ühendeid või biotsiide (vt B-nimekirja kirjet B3090)
A3110 Nahatöötlusjäätmed, mis sisaldavad kuuevalentse kroomi ühendeid, biotsiide või nakkusttekitavaid aineid (vt B-nimekirja kirjet B3110)
A3120  Mootorsõidukite purustamisel tekkiv kergfraktsioon
A3130 Orgaaniliste fosforiühendite jäätmed
A3140 Halogeenimata orgaaniliste lahustite jäätmed, välja arvatud B-nimekirjas loetletud jäätmed
A3150 Halogeenitud orgaaniliste lahustite jäätmed
A3160 Orgaaniliste lahustite taaskasutustoimingutel tekkivad halogeenitud või halogeenimata mittevesidestilleerimisjäägid
A3170 Alifaatsete halogeenitud süsivesinike (nt klorometaanide, dikloroetaani, vinüülkloriidi, vinülideenkloriidi, allüülkloriidi ja epikloorhüdriini) tootmisel tekkivad jäätmed.
A3180 Jäätmed, ained ja esemed, mis sisaldavad polüklooritud bifenüüle (PCB), polüklooritud terfenüüle (PCT), polüklooritud naftaleeni (PCN) või polübroomitud bifenüüle (PBB) või nende ühendite polübroomitud analooge kontsentratsiooniastmel 50 mg/kg või rohkem4, koosnevad nimetatud ainetest või on nendega saastatud
A3190 Rafineerimisel, destilleerimisel või muul pürolüütilisel töötlemisel tekkivad tõrvajäägid (välja arvatud asfalttsement)
A4 Jäätmed, milles võib olla kas anorgaanilisi või orgaanilisi koostisosi
A4010 Ravimite tootmisel, valmistamisel ja kasutamisel tekkivad jäätmed, välja arvatud B-nimekirjas loetletud jäätmed
A4020 Tervishoiujäätmed ja samalaadsed jäätmed, s.t jäätmed, mis tekivad arstipraksise, põetuse, hambaravi, veterinaariaalase vms tegevuse käigus, ja jäätmed, mis tekivad haiglates või teistes asutustes patsientide uurimise ja ravimise või uurimistöö käigus
A4030 Biotsiidide ja fütofarmatseutiliste ainete tootmisel, segude koostamisel ja kasutamisel tekkivad jäätmed, kaasa arvatud praak-, aegunud5 või algotstarbeks kõlbmatute pestitsiidide ja herbitsiidide jäätmed
A4040 Puidukaitsekemikaalide tootmisel, segude koostamisel ja kasutamisel tekkivad jäätmed6
A4050 Jäätmed, mis sisaldavad mõnda järgmist ainet, koosnevad nendest või on nendega saastatud:
  – anorgaanilised tsüaniidid, välja arvatud väärismetalle sisaldavad tahked jäägid, milles on anorgaaniliste tsüaniidide jälgi
  – orgaanilised tsüaniidid
A4060 Vanaõlide ja vee, süsivesinike ja vee segud, emulsioonid
A4070 Trükivärvide, värvainete, pigmentide, värvide, lakkide, värnitsa tootmisel, segude koostamisel ja kasutamisel tekkivad jäätmed, välja arvatud B-nimekirjas loetletud jäätmed (vt B-nimekirja kirjet B4010)
A4080 Plahvatusohtlikud jäätmed (välja arvatud B-nimekirjas loetletud jäätmed)
A4090 Happeliste ja aluseliste lahuste jäätmed, mida pole loetletud B-nimekirjas (vt B-nimekirja kirjet B2120)
A4100 Tööstuslike heitgaaside puhastusseadmetes tekkivad jäätmed, välja arvatud B-nimekirjas loetletud jäätmed
A4110 Jäätmed, mis sisaldavad mõnda järgmist ainet, koosnevad nendest või on nendega saastatud:
  – kõik polüklooritud dibensofuraanid
  – kõik polüklooritud dibensodioksiinid
A4120 Jäätmed, mis sisaldavad peroksiide, koosnevad nendest või on nendega saastatud
A4130 Mahutite ja pakendite jäätmed, mis sisaldavad I lisas loetletud aineid kontsentratsioonis, millest piisab III lisas nimetatud ohtlike omaduste ilmnemiseks
A4140 Jäätmed, mis koosnevad praak- või aegunud7 kemikaalidest või sisaldavad neid ning mis vastavad I lisas loetletud kategooriatele ja millel on III lisas nimetatud ohtlikud omadused
A4150 Uurimis- ja arendustöös või õppetegevuses tekkivad keemilised ained, mida pole identifitseeritud ja/või mis on uued ained, mille mõju inimese tervisele ja/või keskkonnale ei teata
A4160 Ammendatud aktiivsüsi, mida pole loetletud B-nimekirjas (vt B-nimekirja kirjet B2080)


IX lisa

B-nimekiri

Käesolevas lisas nimetatud jäätmeid ei reguleerita konventsiooni artikli 1 lõike 1 punktiga a, kui need ei sisalda I lisas loetletud aineid määral, mis põhjustab III lisas nimetatud omaduste ilmnemist.

B1 Metallijäätmed ja metalle sisaldavad jäätmed
B1010    Metallilised laialikandumatud metallide ja metallisulamite jäätmed:
  – väärismetallid (kuld, hõbe, plaatinagrupi metallid, välja arvatud elavhõbe)
  – raua- ja terasemurd
  – vasemurd
  – niklimurd
  – alumiiniumimurd
  – tsingimurd
  – tinamurd
  – volframimurd
  – molübdeenimurd
  – tantaalimurd
  – magneesiumimurd
  – koobaltimurd
  – vismutimurd
  – titaanimurd
  – tsirkooniumimurd
  – mangaanimurd
  – germaaniumimurd
  – vanaadiumimurd
  – hafniumi-, indiumi-, nioobiumi-, reeniumi- ja galliumimurd
  – tooriumimurd
  – haruldaste muldmetallide murd
B1020 Puhas, saastamata metallimurd, sealhulgas sulamid tükkidena, viimistletud kujul (plekina, plaadina, kangidena, varrastena jne):
  – antimonimurd
  – berülliumimurd
  – kaadmiumimurd
  – pliimurd (välja arvatud pliiakud)
  – seleenimurd
  – telluurimurd
B1030 Jääke sisaldavad rasksulavad metallid
B1040 Elektrienergia tootmise seadiste jäätmed, mis pole saastatud määrdeõlide, PCB-de ega PCT-dega sel määral, mis muudaks need ohtlikuks
B1050 Mitmesuguste mittemustmetallidesegu, raskfraktsiooni murd, mis ei sisalda I lisas loetletud aineid kontsentratsioonis, millest piisab III lisas nimetatud omaduste ilmnemiseks8
B1060 Seleeni- ja telluurijäätmed metallilisel kujul, kaasa arvatud pulbrina
B1070 Vase ja vasesulamite jäätmed laialikanduval kujul, kui need ei sisalda I lisas loetletud koostisosi sel määral, millest piisab III lisas nimetatud omaduste ilmnemiseks
B1080 Tsingituhk ja -jäägid, kaasa arvatud tsingisulamite jäägid laialikandumatul kujul, kui need ei sisalda I lisas loetletud koostisosi kontsentratsioonis, millest piisab III lisas nimetatud ohtlike omaduste ilmnemiseks või H 4.3 märgitud ohtlikuks omaduseks9
B1090 Spetsifikaadile vastavad patarei- ja akujäätmed, välja arvatud need, mille valmistamisel on kasutatud pliid, kaadmiumi või elavhõbedat
B1100 Metalle sisaldavad jäätmed, mis tekivad metallide sulatamisel, nende väljasulatamisel ja rafineerimisel:
  – kõva tehniline tsink
  – tsinki sisaldav dross:
  – galvaanikaplaatide pinnadross (> 90% Zn)
  – galvaanikaplaatide põhjadross (> 92% Zn)
  – tsingi survevaludross (> 85% Zn)
  – kuumgalvaanikaplaatide pinnadross (vann) (> 92% Zn)
  – tsingiriibed
  – alumiiniumiriibed, välja arvatud -soolaräbu
  – vase töötlemisel tekkiv räbu edasiseks töötlemiseks või rafineerimiseks, kusjuures arseeni, plii või kaadmiumi kontsentratsioon ei ulatu määrani, et ilmneks III lisas nimetatud ohtlikud omadused
  – vase sulatamisel tekkivate tulekindlate vooderdiste, sealhulgas tiiglite jäätmed
  – väärismetallide töötlemisel tekkiv räbu edasiseks rafineerimiseks
  – tantaali sisaldav tinaräbu, milles on vähem kui 0,5% tina
B1110 Elektri- ja elektronseadised:
  – ainult metallidest või sulamitest koosnevad elektronseadised
  – elektri- ja elektronseadiste jäätmed või murd10 (k.a trükkplaadid), mis ei sisalda komponentidena A-nimekirjas nimetatud akumulaatoreid või muid patareisid, elavhõbedat sisaldavaid lüliteid, elektronkiiretoruklaasi ja muud aktiveeritud klaasi ning PCB-kondensaatoreid ega ole saastatud I lisas loetletud koostisosadega (nt kaadmium, elavhõbe, plii, polüklooritud bifenüül) või millest on nimetatud ained eraldatud sel määral, et neil ei ole ühtegi III lisas nimetatud ohtlikku omadust (vt A-nimekirja kirjet A1180)
  – elektri- ja elektronseadised (k.a trükkplaadid, elektroonikakomponendid ja juhtmed), mis on määratud otseseks korduskasutamiseks11, mitte ringlussevõtuks ega lõplikuks kõrvaldamiseks12
B1120 Ammendunud katalüsaatorid, välja arvatud katalüsaatoritena kasutatavad vedelikud, mis sisaldavad mõnda järgmistest ainetest:
  – siirdemetallid, välja arvatud A-nimekirjas loetletud katalüsaatorite jäätmed (ammendunud katalüsaatorid, kasutatud vedelad katalüsaatorid või muud katalüsaatorid):
    skandium titaan
    vanaadium kroom
    mangaan raud
    koobalt nikkel
    vask tsink
    ütrium tsirkoonium
    nioobium molübdeen
    hafnium tantaal
    volfram reenium
  – lantanoidid (haruldased muldmetallid):
    lantaan tseerium
    praseodüüm neodüüm
    samaarium euroopium
    gadoliinium terbium
    düsproosium holmium
    erbium tuulium
    üterbium luteetsium
B1130 Väärismetalle sisaldavad puhastatud ammendunud katalüsaatorid
B1140 Väärismetalle sisaldavad tahked jäägid, milles on anorgaaniliste tsüaniidide jälgi
B1150 Väärismetallide ja nende sulamite jäätmed (kuld, hõbe, plaatina grupi metallid, v.a elavhõbe) laialikandumatul tahkel kujul, nõuetekohaselt pakendatud ja märgistatud
B1160 Trükkplaatide põletamisel tekkiv väärismetalle sisaldav tuhk (vt A-nimekirja kirjet A1150)
B1170 Fotofilmi põletamisel tekkiv väärismetalle sisaldav tuhk
B1180 Hõbehalogeniide ja metallilist hõbedat sisaldavad fotofilmijäätmed
B1190 Hõbehalogeniide ja metallilist hõbedat sisaldavad fotopaberijäätmed
B1200 Raua ja terase tootmisel tekkiv granuleeritud šlakk
B1210 Raua ja terase tootmisel tekkiv granuleeritud šlakk, kaasa arvatud šlakk, millest saadakse TiO2 ja vanaadiumi
B1220 Tsingi tootmisel tekkiv keemiliselt stabiliseeritud šlakk, mis on kõrge rauasisaldusega (üle 20%) ja mis on töödeldud enamasti ehituses kasutatavate tööstuslike spetsifikaatide kohaselt (nt DIN 4301)
B1230 Raua ja terase tootmisel tekkiv valtsimistagi
B1240 Vaskosiidi valtsimistagi


B2


Peamiselt anorgaanilisi koostisosi sisaldavad jäätmed, milles võib olla metalle ja orgaanilisi aineid

B2010 Kaevandamistöödel tekkivad laialikandumatud jäätmed:
  – loodusliku grafiidi jäätmed
  – tahvelkilda jäätmed, jämedalt tahutud, saetud või mõnel muul viisil lõigatud või töötlemata
  – vilgujäätmed
  – leotsiidi-, nefeliini- ja nefeliinsüeniidijäätmed
  – päevakivijäätmed
  – fluoriidijäätmed
  – tahked ränidioksiidijäätmed, välja arvatud valutöödel kasutatavad
B2020 laialikandumatud klaasijäätmed:
  – klaasipuru ja muud klaasijäätmed ja -murd, välja arvatud elektronkiiretoruklaas ja muu aktiveeritud klaas
B2030 laialikandumatud keraamikajäätmed:
  – metallkeraamika jäätmed ja murd (metallkeraamilised komposiidid)
  – keraamilisel alusel valmistatud kiud, mujal määratlemata või nimetamata
B2040 Muud, peamiselt anorgaanilistest koostisosadest jäätmed:
  – osaliselt puhastatud kaltsiumsulfaat, mis tekib suitsugaaside väävlitustamisel (FGD)
  – ehitiste lammutamisel tekkivad krohvi- või kipsplaatide jäätmed
  – vase tootmisel tekkiv keemiliselt stabiliseeritud, kõrge rauasisaldusega (üle 20%) šlakk, mis on töödeldud enamasti ehituses või abrasiivmaterjalide puhul kasutatavate tööstuslike spetsifikaatide kohaselt (nt DIN 4301 ja DIN 8201)
  – tahke väävel
  – kaltsiumtsüaanamiidi tootmisel tekkiv lubjakivi (mille pH on alla 9)
  – naatrium-, kaalium-, kaltsiumkloriid
  – karborund (ränikarbiid)
  – purustatud betoon
  – liitium-tantaali- ja liitium-nioobiumijäätmed, mis sisaldavad klaasimurdu
B2050 Kivisöeküttel töötavate elektrijaamade lendtuhk, mida ei ole loetletud A-nimekirjas (vt A-nimekirja kirjet A2060)
B2060 Ammendunud aktiivsüsi, mis tekib joogivee töötlusel ja toiduainetööstuses ning vitamiinide valmistamisel (vt A-nimekirja kirjet A4160)
B2070 Kaltsiumfluoriidi sete
B2080 Keemiatööstuses tekkivad kipsijäätmed, mida ei ole loetletud A-nimekirjas (vt A-nimekirja kirjet A2040)
B2090 Terase või alumiiniumi tootmisel tekkivad anoodiotsad, mis on valmistatud naftakoksist või -bituumenist ja puhastatud tööstuslike spetsifikaatide kohaselt (välja arvatud kloor-leeliselektrolüüsil ja metallurgiatööstuses tekkivad anoodiotsad)
B2100 Alumiiniumhüdraatide ja alumiiniumoksiidi jäätmed ning alumiiniumoksiidi tootmise jäägid, välja arvatud gaasipuhastusel, flokuleerimisel või filtreerimisel kasutatavad ained
B2110 Boksiidijääk («punane hiib») (keskmine pH on alla 11,5)
B2120 Happeliste või aluseliste lahuste jäätmed, mille pH on üle 2 ja alla 11,5 ning mis pole korrosiivsed või muul viisil ohtlikud (vt A-nimekirja kirjet A4090)


B3


Peamiselt orgaanilisi koostisosi sisaldavad jäätmed, milles võib olla metalle ja anorgaanilisi aineid

B3010 Tahked plastijäätmed:

Järgmised plastid või plastisegud, tingimusel et neid pole segatud teiste jäätmetega ja need on ette valmistatud täpseks määratlemiseks:

  – Plastipuru halogeenimata polümeeridest ja kopolümeeridest, sealhulgas järgmistest ainetest13:
    – etüleen
    – stüreen
    – polüpropüleen
    – polüetüleentereftalaat
    – akrüülnitriil
    – butadieen
    – polüatsetaalid
    – polüamiidid
    – polübutüleentereftalaat
    – polükarbonaadid
    – polüeetrid
    – polüfenüleensulfiidid
    – akrüülpolümeerid
    – alkaanid C10–C13 (plastifikaatorid)
    – polüuretaan (ei sisalda CFC-d)
    – polüsiloksaanid
    – polümetüülmetakrülaat
    – polüvinüülalkohol
    – polüvinüülbutüraal
    – polüvinüülatsetaat
  – Kõvastunud vaigu jäätmed või kondensatsiooni saadused, kaasa arvatud järgmised ained:
    – karbamiidformaldehüüdvaigud
    – fenoolformaldehüüdvaigud
    – melamiinformaldehüüdvaigud
    – epoksüvaigud
    – alküüdvaigud
    – polüamiidid
  – Järgmised fluoritud polümeerijäätmed14:
    – perfluoroetüleen/propüleen (FEP)
    – perfluoroalkoksüalkaan (PFA)
    – perfluoroalkoksüalkaan (MFA)
    – polüvinüülfluoriid (PVF)
    – polüvinüülideenfluoriid (PVDF)
B3020 Paberi, papi ja paberitoodete jäätmed

Järgmised materjalid, tingimusel et neid pole segatud ohtlike jäätmetega:

    paberi- või papijäätmed ja -murd:
    – pleegitamata paberist või papist või lainepaberist või -papist
    – muust paberist või papist, valmistatud peamiselt pleegitatud värvimata tselluloosimassist
    – peamiselt mehaanilisest puitmassist valmistatud paberist või papist (nt ajalehed, ajakirjad jm trükitooted)
    – muust, sealhulgas: 1) lamineeritud papist; 2) sorteerimata murrust
B3030 Tekstiilijäätmed

Järgmised materjalid, tingimusel, et neid pole segatud ohtlike jäätmetega ja neid on võimalik täpselt määratleda:

  – Siidijäägid (sealhulgas haspeldamiseks sobimatud kookonid, lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed):
    – kraasimata või kammimata
    – muud
  – Lambavilla või muude loomade villa ning loomakarvade jäätmed, sealhulgas lõngajäätmed, välja arvatud kohestatud jäätmed):
    – lambavilla ja muude loomade villa kraasmed
    – lambavilla ja muude loomade villa muud jäätmed
    – loomakarvade jäätmed
  – Puuvillajäätmed (sealhulgas lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed):
    – lõngajäätmed (sealhulgas niidijäätmed)
    – kohestatud jäätmed
    – muud
  – Linatakud ja -jäätmed
  – Hariliku kanepi (Cannabis sativa L) takud ja jäätmed (sealhulgas lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)
  – Džuudi jm robuski tekstiilkiu (välja arvatud lina, hariliku kanepi ja ramjee) takud ja jäätmed (sealhulgas lõngajäätmed ja kohestatud jäägid)
  – Sisali ja muude Agave perekonna taimedest saadud tekstiilkiu takud ja jäätmed (sealhulgas lõngajäätmed ja kohestatud jäägid)
  – Kookosetakud, -kraasmed ja -jäätmed (sealhulgas lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)
  – Abaka (manillakanepi või Musa textilis Nee) takud, kraasmed ja jäätmed (sealhulgas lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)
  – Ramjee ja muud mujal määratlemata ja nimetamata taimse tekstiilkiu takud, kraasmed ja jäätmed (sealhulgas lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)
  – Järgmiste keemiliste kiudude jäätmed (sealhulgas kraasmed, lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed):
    – sünteeskiud
    – tehiskiud
  – Kasutatud rõivad ja muud kasutatud tekstiiltooted
  – Kasutatud kaltsud, nööri- ja köiejäätmed ning kasutatud nöörist või köiest valmistatud tekstiiltooted:
    – sorteeritud
    – muud
B3040 Kummijäätmed

Järgmised materjalid, tingimusel et neid pole segatud teiste jäätmetega:

    – kõvakummijäätmed ja -puru (nt eboniit)
    – muud kummijäätmed (välja arvatud mujal loetletud jäätmed)
B3050 Töötlemata korgi ja puidu jäätmed:
  – puidujäätmed ja -jäägid, aglomeeritud pakkudeks, brikettideks, graanuliteks vms või aglomeerimata
  – korgijäätmed: purustatud, granuleeritud või jahvatatud
B3060 Põllumajandus- ja toiduainetööstuse jäätmed, tingimusel et need pole nakkusohtlikud:
  – veinipära
  – mujal nimetamata kuivatatud ja steriliseeritud taimsed jäätmed, jäägid ja kõrvalsaadused granuleeritult või granuleerimata
  – degraa: rasvainete või loomsete või taimsete vahade töötlemisel tekkivad jäägid
  – loomakondid ja sarvesäsi, töötlemata, rasvatustatud, eeltöödeldud (kuid vormimata), happega töödeldud või deželatiinistatud
  – kalajäätmed
  – kakaoubade kestad, kelmed ja muud kakaojäätmed
  – muud põllumajandus- ja toiduainetööstuse jäätmed, välja arvatud inimeste ja loomade tarbeks mõeldud kõrvalsaadused, mis vastavad riiklikele ja rahvusvahelistele nõuetele ja standarditele
B3070 Järgmised jäätmed:
  – juukselõikmed
  – õlejäätmed
  – inaktiveeritud seenemütseel, mida saadakse penitsilliini tootmisel ja mida kasutatakse loomasöödaks
B3080 Kummijäätmed, -lõikmed ja -puru
B3090 Nahalaastud ja muud naha- või plastnahajäätmed, edasiseks töötlemiseks kõlbmatud (välja arvatud nahasetted), mis ei sisalda kuuevalentse kroomi ühendeid ja biotsiide (vt A-nimekirja kirjet A3100)
B3100 Nahatolm, -tuhk, -setted või -puru, mis ei sisalda kuuevalentse kroomi ühendeid ega biotsiide (vt A-nimekirja kirjet A3090)
B3110 Nahatöötlusjäätmed, mis ei sisalda kuuevalentse kroomi ühendeid või biotsiide või nakkusttekitavaid aineid (vt A-nimekirja kirjet A3110)
B3120 Jäätmed, mis koosnevad toiduvärvidest
B3130 Polümeersete eetrite jäätmed ja ohutute monomeersete eetrite jäätmed, mis pole võimelised moodustama peroksiide
B3140 Õhkrehvide jäätmed, välja arvatud need, mis on määratud IV A lisas loetletud toiminguteks


B4


Jäätmed, milles võib olla kas anorgaanilisi või orgaanilisi koostisosi

B4010 Jäätmed, mis sisaldavad peamiselt vesialusel/lateksvärve, trükivärve ja tahkestunud värnitsat, kuid ei sisalda orgaanilisi lahusteid, raskmetalle või biotsiide määral, mis lubaks pidada neid ohtlikeks jäätmeteks (vt A-nimekirja kirjet A4070)
B4020 Vaikude, lateksite, plastifikaatorite, liimi/adhesiivainete tootmisel, segude koostamisel ja kasutamisel tekkivad jäätmed, mida ei ole loetletud A-nimekirjas ja mis sisaldavad lahusteid ja teisi saasteaineid niisugusel määral, et ei ilmne III lisas nimetatud ohtlikud omadused, näiteks kui nad on vesialusel, või liimid, mis põhinevad kaseiinil, tärklisel, dekstriinil, tselluloosieetritel, polüvinüülalkoholil (vt A-nimekirja kirjet A3050)
B4030 Ühekordselt kasutatavad kaamerad koos patareidega, mis ei kuulu A-nimekirja


1 B-nimekirja kirjes B1160 ei täpsusta erandeid.
2 See kirje ei hõlma elektrienergia tootmise seadiste murdu.
3 PCB sisaldus on 50 mg/kg või suurem.
4 Kontsentratsiooniaste 50 mg/kg on rahvusvaheliselt väljakujunenud tase kõigi jäätmete puhul. Samas on paljud riigid kehtestanud teatud jäätmete jaoks madalama määratlustaseme (nt 20 mg/kg).
5 Aegunud tähendab, et pärast tootja soovitatud tähtaega ei sobi aine kasutamiseks.
6 Jäätmete hulka ei kuulu nende kemikaalidega töödeldud puit.
7 Aegunud tähendab, et pärast tootja soovitatud tähtaega ei sobi aine kasutamiseks.
8 Isegi kui algselt on saastatus I lisas loetletud ainetega väga väike, siis edasise töötlemise, sh taaskasutamise tulemusena võivad mitmesugused fraktsioonid sisaldada I lisas loetletud aineid tunduvalt suuremas kontsentratsioonis.
9 Tsingituha staatus on läbivaatamisel ning ÜRO kaubandus- ja arengukonverentsi (UNCTAD) soovitusel ei peaks tsingituhk olema ohtlike kaupade hulgas.
10 See ei hõlma elektrienergia tootmisel tekkivat murdu.
11 Korduskasutamine võib tähendada parandamist, värskendamist, omaduste parendamist, kuid mitte põhjalikku taasmonteerimist.
12 Mõnes riigis on need ained määratud otseseks korduskasutamiseks ning neid ei loeta jäätmeteks.
13 On kokku lepitud, et selliseid jäätmeid käsitatakse täielikult polümeriseeritutena.
14 Sellesse kirjesse ei kuulu tarbimisjäätmed;
   – jäätmeid ei tohi segada;
   – tuleb arvestada lahtisel põletamisel tekkivaid probleeme.


BASEL CONVENTION ON THE CONTROL OF TRANSBOUNDARY MOVEMENTS OF HAZARDOUS WASTES AND THEIR DISPOSAL
Adopted by the Conference of the Plenipotentiaries on 22 March 1989
Entry Into Force 5 May 1992

Preamble

The Parties to this Convention,

Aware of the risk of damage to human health and the environment caused by hazardous wastes and other wastes and the transboundary movement thereof,

Mindful of the growing threat to human health and the environment posed by the increased generation and complexity, and transboundary movement of hazardous wastes and other wastes,

Mindful also that the most effective way of protecting human health and the environment from the dangers posed by such wastes is the reduction of their generation to a minimum in terms of quantity and/or hazard potential,

Convinced that States should take necessary measures to ensure that the management of hazardous wastes and other wastes including their transboundary movement and disposal is consistent with the protection of human health and the environment whatever the place of disposal,

Noting that States should ensure that the generator should carry out duties with regards to the transport and disposal of hazardous wastes and other wastes in a manner that is consistent with the protection of the environment, whatever the place of disposal.

Fully recognizing that any State has the sovereign right to ban the entry or disposal of foreign hazardous wastes and other wastes in its territory,

Recognizing also the increasing desire for the prohibition of transboundary movements of hazardous wastes and their disposal in other States, especially developing countries,

Convinced that hazardous wastes and other wastes should, as far as is compatible with environmentally sound and efficient management, be disposed of in the State where they were generated,

Aware also that transboundary movements of such wastes from the State of their generation to any other State should be permitted only when conducted under conditions which do not endanger human health and the environment, and under conditions in conformity with the provisions of this Convention,

Considering that enhanced control of transboundary movement of hazardous wastes and other wastes will act as an incentive for their environmentally sound management and for the reduction of the volume of such transboundary movement,

Convinced that States should take measures for the proper exchange of information on and control of the transboundary movement of hazardous wastes and other wastes from and to those States,

Noting that a number of international and regional agreements have addressed the issue of protection and preservation of the environment with regard to the transit of dangerous goods,

Taking into account the Declaration of the United Nations Conference on the Human Environment (Stockholm, 1972), the Cairo Guidelines and Principles for the Environmentally Sound Management of Hazardous Wastes adopted by the Governing Council of the United Nations Environment Programme (UNEP) by decision 14/30 of 17 June 1987, the Recommendations of the United Nations Committee of Experts on the Transport of Dangerous Goods (formulated in 1957 and updated biennially), relevant recommendations, declarations, instruments and regulations adopted within the United Nations system and the work and studies done within other international and regional organizations,

Mindful of the spirit, principles, aims and functions of the World Charter for Nature adopted by the General Assembly of the United Nations at its thirty-seventh session (1982) as the rule of ethics in respect of the protection of the human environment and the conservation of natural resources,

Affirming that States are responsible for the fulfilment of their international obligations concerning the protection of human health and protection and preservation of the environment, and are liable in accordance with international law,

Recognizing that in the case of a material breach of the provisions of this Convention or any protocol thereto the relevant international law of treaties shall apply,

Aware of the need to continue the development and implementation of environmentally sound low-waste technologies, recycling options, good house-keeping and management systems with a view to reducing to a minimum the generation of hazardous wastes and other wastes,

Aware also of the growing international concern about the need for stringent control of transboundary movement of hazardous wastes and other wastes, and of the need as far as possible to reduce such movement to a minimum,

Concerned about the problem of illegal transboundary traffic in hazardous wastes and other wastes,

Taking into account also the limited capabilities of the developing countries to manage hazardous wastes and other wastes,

Recognizing the need to promote the transfer of technology for the sound management of hazardous wastes and other wastes produced locally, particularly to the developing countries in accordance with the spirit of the Cairo Guidelines and decision 14/16 of the Governing Council of UNEP on Promotion of the transfer of environmental protection technology,

Recognizing also that hazardous wastes and other wastes should be transported in accordance with relevant international conventions and recommendations,

Convinced also that the transboundary movement of hazardous wastes and other wastes should be permitted only when the transport and the ultimate disposal of such wastes is environmentally sound, and

Determined to protect, by strict control, human health and the environment against the adverse effects which may result from the generation and management of hazardous wastes and other wastes,

Have agreed as follows:

Article 1. Scope of the Convention

1. The following wastes that are subject to transboundary movement shall be «hazardous wastes» for the purposes of this Convention:
(a) Wastes that belong to any category contained in Annex I, unless they do not possess any of the characteristics contained in Annex III; and
(b) Wastes that are not covered under paragraph (a) but are defined as, or are considered to be, hazardous wastes by the domestic legislation of the Party of export, import or transit.

2. Wastes that belong to any category contained in Annex II that are subject to transboundary movement shall be «other wastes» for the purposes of this Convention.

3. Wastes which, as a result of being radioactive, are subject to other international control systems, including international instruments, applying specifically to radioactive materials, are excluded from the scope of this Convention.

4. Wastes which derive from the normal operations of a ship, the discharge of which is covered by another international instrument, are excluded from the scope of this Convention.

Article 2. Definitions

For the purposes of this Convention:

1. «Wastes» are substances or objects which are disposed of or are intended to be disposed of or are required to be disposed of by the provisions of national law;

2. «Management» means the collection, transport and disposal of hazardous wastes or other wastes, including after-care of disposal sites;

3. «Transboundary movement» means any movement of hazardous wastes or other wastes from an area under the national jurisdiction of one State to or through an area under the national jurisdiction of another State or to or through an area not under the national jurisdiction of any State, provided at least two States are involved in the movement;

4. «Disposal» means any operation specified in Annex IV to this Convention;

5. «Approved site or facility» means a site or facility for the disposal of hazardous wastes or other wastes which is authorized or permitted to operate for this purpose by a relevant authority of the State where the site or facility is located;

6. «Competent authority» means one governmental authority designated by a Party to be responsible, within such geographical areas as the Party may think fit, for receiving the notification of a transboundary movement of hazardous wastes or other wastes, and any information related to it, and for responding to such a notification, as provided in Article 6;

7. «Focal point» means the entity of a Party referred to in Article 5 responsible for receiving and submitting information as provided for in Article 13 and 16;

8. «Environmentally sound management of hazardous wastes or other wastes» means taking all practicable steps to ensure that hazardous wastes or other wastes are managed in a manner which will protect human health and the environment against the adverse effects which may result from such wastes;

9. «Area under the national jurisdiction of a State» means any land, marine area or air space within which a State exercises administrative and regulatory responsibility in accordance with international law in regard to the protection of human health or the environment;

10. «State of export» means a Party from which a transboundary movement of hazardous wastes or other wastes is planned to be initiated or is initiated;

11. «State of import» means a Party to which a transboundary movement of hazardous wastes or other wastes is planned or takes place for the purpose of disposal therein or for the purpose of loading prior to disposal in an area not under the national jurisdiction of any State;

12. «State of transit» means any State, other than the State of export or import, through which a movement of hazardous wastes or other wastes is planned or takes place;

13. «States concerned» means Parties which are States of export or import, or transit States, whether or not Parties;

14. «Person» means any natural or legal person;

15. «Exporter» means any person under the jurisdiction of the State of export who arranges for hazardous wastes or other wastes to be exported;

16. «Importer» means any person under the jurisdiction of the State of import who arranges for hazardous wastes or other wastes to be imported;

17. «Carrier» means any person who carries out the transport of hazardous wastes or other wastes;

18. «Generator» means any person whose activity produces hazardous wastes or other wastes or, if that person is not known, the person who is in possession and/or control of those wastes;

19. «Disposer» means any person to whom hazardous wastes or other wastes are shipped and who carries out the disposal of such wastes;

20. «Political and/or economic integration organization» means an organization constituted by sovereign States to which its member States have transferred competence in respect of matters governed by this Convention and which has been duly authorized, in accordance with its internal procedures, to sign, ratify, accept, approve, formally confirm or accede to it;

21. «Illegal traffic» means any transboundary movement of hazardous wastes or other wastes as specified in Article 9.

Article 3. National Definitions of Hazardous Wastes

1. Each Party shall, within six months of becoming a Party to this Convention, inform the Secretariat of the Convention of the wastes, other than those listed in Annexes I and II, considered or defined as hazardous under its national legislation and of any requirements concerning transboundary movement procedures applicable to such wastes.

2. Each Party shall subsequently inform the Secretariat of any significant changes to the information it has provided pursuant to paragraph 1.

3. The Secretariat shall forthwith inform all Parties of the information it has received pursuant to paragraphs 1 and 2.

4. Parties shall be responsible for making the information transmitted to them by the Secretariat under paragraph 3 available to their exporters.

Article 4. General Obligations
1. (a) Parties exercising their right to prohibit the import of hazardous wastes or other wastes for disposal shall inform the other Parties of their decision pursuant to Article 13.
(b) Parties shall prohibit or shall not permit the export of hazardous wastes and other wastes to the Parties which have prohibited the import of such wastes, when notified pursuant to subparagraph (a) above.
(c) Parties shall prohibit or shall not permit the export of hazardous wastes and other wastes if the State of import does not consent in writing to the specific import, in the case where that State of import has not prohibited the import of such wastes.

2. Each Party shall take the appropriate measures to:
(a) Ensure that the generation of hazardous wastes and other wastes within it is reduced to a minimum, taking into account social, technological and economic aspects;
(b) Ensure the availability of adequate disposal facilities, for the environmentally sound management of hazardous wastes and other wastes, that shall be located, to the extent possible, within it, whatever the place of their disposal;
(c) Ensure that persons involved in the management of hazardous wastes or other wastes within it take such steps as are necessary to prevent pollution due to hazardous wastes and other wastes arising from such management and, if such pollution occurs, to minimize the consequences thereof for human health and the environment;
(d) Ensure that the transboundary movement of hazardous wastes and other wastes is reduced to the minimum consistent with the environmentally sound and efficient management of such wastes, and is conducted in a manner which will protect human health and the environment against the adverse effects which may result from such movement;
(e) Not allow the export of hazardous wastes or other wastes to a State or group of States belonging to an economic and/or political integration organization that are Parties, particularly developing countries, which have prohibited by their legislation all imports, or if it has reason to believe that the wastes in question will not be managed in an environmentally sound manner, according to criteria to be decided on by the Parties at their first meeting;
(f) Require that information about a proposed transboundarys movement of hazardous wastes and other wastes be provided to the States concerned, according to Annex V A, to state clearly the effects of the proposed movement on human health and the environment;
(g) Prevent the import of hazardous wastes and other wastes if it has reason to believe that the wastes in question will not be managed in an environmentally sound manner;
(h) Co-operate in activities with other Parties and interested organizations, directly and through the Secretariat, including the dissemination of information on the transboundary movement of hazardous wastes and other wastes, in order to improve the environmentally sound management of such wastes and to achieve the prevention of illegal traffic.

3. The Parties consider that illegal traffic in hazardous wastes or other wastes is criminal.

4. Each Party shall take appropriate legal, administrative and other measures to implement and enforce the provisions of this Convention, including measures to prevent and punish conduct in contravention of the Convention.

5. A Party shall not permit hazardous wastes or other wastes to be exported to a non-Party or to be imported from a non-Party.

6. The Parties agree not to allow the export of hazardous wastes or other wastes for disposal within the area south of 60° South latitude, whether or not such wastes are subject to transboundary movement.

7. Furthermore, each Party shall:
(a) Prohibit all persons under its national jurisdiction from transporting or disposing of hazardous wastes or other wastes unless such persons are authorized or allowed to perform such types of operations;
(b) Require that hazardous wastes and other wastes that are to be the subject of a transboundary movement be packaged, labelled, and transported in conformity with generally accepted and recognized international rules and standards in the field of packaging, labelling, and transport, and that due account is taken of relevant internationally recognized practices;
(c) Require that hazardous wastes and other wastes be accompanied by a movement document from the point at which a transboundary movement commences to the point of disposal.

8. Each Party shall require that hazardous wastes or other wastes, to be exported, are managed in an environmentally sound manner in the State of import or elsewhere. Technical guidelines for the environmentally sound management of wastes subject to this Convention shall be decided by the Parties at their first meeting.

9. Parties shall take the appropriate measures to ensure that the transboundary movement of hazardous wastes and other wastes only be allowed if:
(a) The State of export does not have the technical capacity and the necessary facilities, capacity or suitable disposal sites in order to dispose of the wastes in question in an environmentally sound and efficient manner; or
(b) The wastes in question are required as a raw material for recycling or recovery industries in the State of import; or
(c) The transboundary movement in question is in accordance with other criteria to be decided by the Parties, provided those criteria do not differ from the objectives of this Convention.

10. The obligation under this Convention of States in which hazardous wastes and other wastes are generated to require that those wastes are managed in an environmentally sound manner may not under any circumstances be transferred to the States of import or transit.

11. Nothing in this Convention shall prevent a Party from imposing additional requirements that are consistent with the provisions of this Convention, and are in accordance with the rules of international law, in order better to protect human health and the environment.

12. Nothing in this Convention shall affect in any way the sovereignty of States over their territorial sea established in accordance with international law, and the sovereign rights and the jurisdiction which States have in their exclusive economic zones and their continental shelves in accordance with international law, and the exercise by ships and aircraft of all States of navigational rights and freedoms as provided for in international law and as reflected in relevant international instruments.

13. Parties shall undertake to review periodically the possibilities for the reduction of the amount and/or the pollution potential of hazardous wastes and other wastes which are exported to other States, in particular to developing countries.

Article 5. Designation of Competent Authorities and Focal Point

To facilitate the implementation of this Convention, the Parties shall:

1. Designate or establish one or more competent authorities and one focal point. One competent authority shall be designated to receive the notification in case of a State of transit.

2. Inform the Secretariat, within three months of the date of the entry into force of this Convention for them, which agencies they have designated as their focal point and their competent authorities.

3. Inform the Secretariat, within one month of the date of decision, of any changes regarding the designation made by them under paragraph 2 above.

Article 6. Transboundary Movement between Parties

1. The State of export shall notify, or shall require the generator or exporter to notify, in writing, through the channel of the competent authority of the State of export, the competent authority of the States concerned of any proposed transboundary movement of hazardous wastes or other wastes. Such notification shall contain the declarations and information specified in Annex V A, written in a language acceptable to the State of import. Only one notification needs to be sent to each State concerned.

2. The State of import shall respond to the notifier in writing, consenting to the movement with or without conditions, denying permission for the movement, or requesting additional information. A copy of the final response of the State of import shall be sent to the competent authorities of the States concerned which are Parties.

3. The State of export shall not allow the generator or exporter to commence the transboundary movement until it has received written confirmation that:
(a) The notifier has received the written consent of the State of import; and
(b) The notifier has received from the State of import confirmation of the existence of a contract between the exporter and the disposer specifying environmentally sound management of the wastes in question.

4. Each State of transit which is a Party shall promptly acknowledge to the notifier receipt of the notification. It may subsequently respond to the notifier in writing, within 60 days, consenting to the movement with or without conditions, denying permission for the movement, or requesting additional information. The State of export shall not allow the transboundary movement to commence until it has received the written consent of the State of transit. However, if at any time a Party decides not to require prior written consent, either generally or under specific conditions, for transit transboundary movements of hazardous wastes or other wastes, or modifies its requirements in this respect, it shall forthwith inform the other Parties of its decision pursuant to Article 13. In this latter case, if no response is received by the State of export within 60 days of the receipt of a given notification by the State of transit, the State of export may allow the export to proceed through the State of transit.

5. In the case of a transboundary movement of wastes where the wastes are legally defined as or considered to be hazardous wastes only:
(a) By the State of export, the requirements of paragraph 9 of this Article that apply to the importer or disposer and the State of import shall apply mutatis mutandis to the exporter and State of export, respectively;
(b) By the State of import, or by the States of import and transit which are Parties, the requirements of paragraphs 1, 3, 4 and 6 of this Article that apply to the exporter and State of export shall apply mutatis mutandis to the importer or disposer and State of import, respectively; or
(c) By any State of transit which is a Party, the provisions of paragraph 4 shall apply to such State.

6. The State of export may, subject to the written consent of the States concerned, allow the generator or the exporter to use a general notification where hazardous wastes or other wastes having the same physical and chemical characteristics are shipped regularly to the same disposer via the same customs office of exit of the State of export via the same customs office of entry of the State of import, and, in the case of transit, via the same customs office of entry and exit of the State or States of transit.

7. The States concerned may make their written consent to the use of the general notification referred to in paragraph 6 subject to the supply of certain information, such as the exact quantities or periodical lists of hazardous wastes or other wastes to be shipped.

8. The general notification and written consent referred to in paragraphs 6 and 7 may cover multiple shipments of hazardous wastes or other wastes during a maximum period of 12 months.

9. The Parties shall require that each person who takes charge of a transboundary movement of hazardous wastes or other wastes sign the movement document either upon delivery or receipt of the wastes in question. They shall also require that the disposer inform both the exporter and the competent authority of the State of export of receipt by the disposer of the wastes in question and, in due course, of the completion of disposal as specified in the notification. If no such information is received within the State of export, the competent authority of the State of export or the exporter shall so notify the State of import.

10. The notification and response required by this Article shall be transmitted to the competent authority of the Parties concerned or to such governmental authority as may be appropriate in the case of non-Parties.

11. Any transboundary movement of hazardous wastes or other wastes shall be covered by insurance, bond or other guarantee as may be required by the State of import or any State of transit which is a Party.

Article 7. Transboundary Movement from a Party through States which are not Parties

Paragraph 2 of Article 6 of the Convention shall apply mutatis mutandis to transboundary movement of hazardous wastes or other wastes from a Party through a State or States which are not Parties.

Article 8. Duty to Re-import

When a transboundary movement of hazardous wastes or other wastes to which the consent of the States concerned has been given, subject to the provisions of this Convention, cannot be completed in accordance with the terms of the contract, the State of export shall ensure that the wastes in question are taken back into the State of export, by the exporter, if alternative arrangements cannot be made for their disposal in an environmentally sound manner, within 90 days from the time that the importing State informed the State of export and the Secretariat, or such other period of time as the States concerned agree. To this end, the State of export and any Party of transit shall not oppose, hinder or prevent the return of those wastes to the State of export.

Article 9. Illegal Traffic

1. For the purpose of this Convention, any transboundary movement of hazardous wastes or other wastes:
(a) without notification pursuant to the provisions of this Convention to all States concerned; or
(b) without the consent pursuant to the provisions of this Convention of a State concerned; or
(c) with consent obtained from States concerned through falsification, misrepresentation or fraud; or
(d) that does not conform in a material way with the documents; or
(e) that results in deliberate disposal (e.g. dumping) of hazardous wastes or other wastes in contravention of this Convention and of general principles of international law,

shall be deemed to be illegal traffic.

2. In case of a transboundary movement of hazardous wastes or other wastes deemed to be illegal traffic as the result of conduct on the part of the exporter or generator, the State of export shall ensure that the wastes in question are:
(a) taken back by the exporter or the generator or, if necessary, by itself into the State of export, or, if impracticable,
(b) are otherwise disposed of in accordance with the provisions of this Convention,

within 30 days from the time the State of export has been informed about the illegal traffic or such other period of time as States concerned may agree. To this end the Parties concerned shall not oppose, hinder or prevent the return of those wastes to the State of export.

3. In the case of a transboundary movement of hazardous wastes or other wastes deemed to be illegal traffic as the result of conduct on the part of the importer or disposer, the State of import shall ensure that the wastes in question are disposed of in an environmentally sound manner by the importer or disposer or, if necessary, by itself within 30 days from the time the illegal traffic has come to the attention of the State of import or such other period of time as the States concerned may agree. To this end, the Parties concerned shall co-operate, as necessary, in the disposal of the wastes in an environmentally sound manner.

4. In cases where the responsibility for the illegal traffic cannot be assigned either to the exporter or generator or to the importer or disposer, the Parties concerned or other Parties, as appropriate, shall ensure, through co-operation, that the wastes in question are disposed of as soon as possible in an environmentally sound manner either in the State of export or the State of import or elsewhere as appropriate.

5. Each Party shall introduce appropriate national/domestic legislation to prevent and punish illegal traffic. The Parties shall co-operate with a view to achieving the objects of this Article.

Article 10. International Co-operation

1. The Parties shall co-operate with each other in order to improve and achieve environmentally sound management of hazardous wastes and other wastes.

2. To this end, the Parties shall:
(a) Upon request, make available information, whether on a bilateral or multilateral basis, with a view to promoting the environmentally sound management of hazardous wastes and other wastes, including harmonization of technical standards and practices for the adequate management of hazardous wastes and other wastes;
(b) Co-operate in monitoring the effects of the management of hazardous wastes on human health and the environment;
(c) Co-operate, subject to their national laws, regulations and policies, in the development and implementation of new environmentally sound low-waste technologies and the improvement of existing technologies with a view to eliminating, as far as practicable, the generation of hazardous wastes and other wastes and achieving more effective and efficient methods of ensuring their management in an environmentally sound manner, including the study of the economic, social and environmental effects of the adoption of such new or improved technologies;
(d) Co-operate actively, subject to their national laws, regulations and policies, in the transfer of technology and management systems related to the environmentally sound management of hazardous wastes and other wastes. They shall also co-operate in developing the technical capacity among Parties, especially those which may need and request technical assistance in this field;
(e) Co-operate in developing appropriate technical guidelines and/or codes of practice.

3. The Parties shall employ appropriate means to co-operate in order to assist developing countries in the implementation of subparagraphs a, b, c and d of paragraph 2 of Article 4.

4. Taking into account the needs of developing countries, co-operation between Parties and the competent international organizations is encouraged to promote, inter alia, public awareness, the development of sound management of hazardous wastes and other wastes and the adoption of new low-waste technologies.

Article 11. Bilateral, Multilateral and Regional Agreements

1. Notwithstanding the provisions of Article 4 paragraph 5, Parties may enter into bilateral, multilateral, or regional agreements or arrangements regarding transboundary movement of hazardous wastes or other wastes with Parties or non-Parties provided that such agreements or arrangements do not derogate from the environmentally sound management of hazardous wastes and other wastes as required by this Convention. These agreements or arrangements shall stipulate provisions which are not less environmentally sound than those provided for by this Convention in particular taking into account the interests of developing countries.

2. Parties shall notify the Secretariat of any bilateral, multilateral or regional agreements or arrangements referred to in paragraph 1 and those which they have entered into prior to the entry into force of this Convention for them, for the purpose of controlling transboundary movements of hazardous wastes and other wastes which take place entirely among the Parties to such agreements. The provisions of this Convention shall not affect transboundary movements which take place pursuant to such agreements provided that such agreements are compatible with the environmentally sound management of hazardous wastes and other wastes as required by this Convention.

Article 12. Consultations on Liability

The Parties shall co-operate with a view to adopting, as soon as practicable, a protocol setting out appropriate rules and procedures in the field of liability and compensation for damage resulting from the transboundary movement and disposal of hazardous wastes and other wastes.

Article 13. Transmission of Information

1. The Parties shall, whenever it comes to their knowledge, ensure that, in the case of an accident occurring during the transboundary movement of hazardous wastes or other wastes or their disposal, which are likely to present risks to human health and the environment in other States, those states are immediately informed.

2. The Parties shall inform each other, through the Secretariat, of:
(a) Changes regarding the designation of competent authorities and/or focal points, pursuant to Article 5;
(b) Changes in their national definition of hazardous wastes, pursuant to Article 3;

and, as soon as possible,
(c) Decisions made by them not to consent totally or partially to the import of hazardous wastes or other wastes for disposal within the area under their national jurisdiction;
(d) Decisions taken by them to limit or ban the export of hazardous wastes or other wastes;
(e) Any other information required pursuant to paragraph 4 of this Article.

3. The Parties, consistent with national laws and regulations, shall transmit, through the Secretariat, to the Conference of the Parties established under Article 15, before the end of each calendar year, a report on the previous calendar year, containing the following information:
(a) Competent authorities and focal points that have been designated by them pursuant to Article 5;
(b) Information regarding transboundary movements of hazardous wastes or other wastes in which they have been involved, including:
(i) The amount of hazardous wastes and other wastes exported, their category, characteristics, destination, any transit country and disposal method as stated on the response to notification;
(ii) The amount of hazardous wastes and other wastes imported, their category, characteristics, origin, and disposal methods;
(iii) Disposals which did not proceed as intended;
(iv) Efforts to achieve a reduction of the amount of hazardous wastes or other wastes subject to transboundary movement;
(c) Information on the measures adopted by them in implementation of this Convention;
(d) Information on available qualified statistics which have been compiled by them on the effects on human health and the environment of the generation, transportation and disposal of hazardous wastes or other wastes;
(e) Information concerning bilateral, multilateral and regional agreements and arrangements entered into pursuant to Article 11 of this Convention;
(f) Information on accidents occurring during the transboundary movement and disposal of hazardous wastes and other wastes and on the measures undertaken to deal with them;
(g) Information on disposal options operated within the area of their national jurisdiction;
(h) Information on measures undertaken for development of technologies for the reduction and/or elimination of production of hazardous wastes and other wastes; and
(i) Such other matters as the Conference of the Parties shall deem relevant.

4. The Parties, consistent with national laws and regulations, shall ensure that copies of each notification concerning any given transboundary movement of hazardous wastes or other wastes, and the response to it, are sent to the Secretariat when a Party considers that its environment may be affected by that transboundary movement has requested that this should be done.

Article 14. Financial Aspects

1. The Parties agree that, according to the specific needs of different regions and subregions, regional or sub-regional centres for training and technology transfers regarding the management of hazardous wastes and other wastes and the minimization of their generation should be established. The Parties shall decide on the establishment of appropriate funding mechanisms of a voluntary nature.

2. The Parties shall consider the establishment of a revolving fund to assist on an interim basis in case of emergency situations to minimize damage from accidents arising from transboundary movements of hazardous wastes and other wastes or during the disposal of those wastes.

Article 15. Conference of the Parties

1. A Conference of the Parties is hereby established. The first meeting of the Conference of the Parties shall be convened by the Executive Director of UNEP not later than one year after the entry into force of this Convention. Thereafter, ordinary meetings of the Conference of the Parties shall be held at regular intervals to be determined by the Conference at its first meeting.

2. Extraordinary meetings of the Conference of the Parties shall be held at such other times as may be deemed necessary by the Conference, or at the written request of any Party, provided that, within six months of the request being communicated to them by the Secretariat, it is supported by at least one third of the Parties.

3. The Conference of the Parties shall by consensus agree upon and adopt rules of procedure for itself and for any subsidiary body it may establish, as well as financial rules to determine in particular the financial participation of the Parties under this Convention.

4. The Parties at their first meeting shall consider any additional measures needed to assist them in fulfilling their responsibilities with respect to the protection and the preservation of the marine environment in the context of this Convention.

5. The Conference of the Parties shall keep under continuous review and evaluation the effective implementation of this Convention, and, in addition, shall:
(a) Promote the harmonization of appropriate policies, strategies and measures for minimizing harm to human health and the environment by hazardous wastes and other wastes;
(b) Consider and adopt, as required, amendments to this Convention and its annexes, taking into consideration, inter alia, available scientific, technical, economic and environmental information;
(c) Consider and undertake any additional action that may be required for the achievement of the purposes of this Convention in the light of experience gained in its operation and in the operation of the agreements and arrangements envisaged in Article 11;
(d) Consider and adopt protocols as required; and
(e) Establish such subsidiary bodies as are deemed necessary for the implementation of this Convention.

6. The United Nations, its specialized agencies, as well as any State not Party to this Convention, may be represented as observers at meetings of the Conference of the Parties. Any other body or agency, whether national or international, governmental or non-governmental, qualified in fields relating to hazardous wastes or other wastes which has informed the Secretariat of its wish to be represented as an observer at a meeting of the Conference of Parties, may be admitted unless at least one third of the Parties present object. The admission and participation of observers shall be subject to the rules of procedure adopted by the Conference of the Parties.

7. The Conference of the Parties shall undertake three years after the entry into force of this Convention, and at least every six years thereafter, an evaluation of its effectiveness and, if deemed necessary, to consider the adoption of a complete or partial ban of transboundary movements of hazardous wastes and other wastes in light of the latest scientific, environmental, technical and economic information.

Article 16. Secretariat

1. The functions of the Secretariat shall be:
(a) To arrange for and service meetings provided for in Article 15 and 17;
(b) To prepare and transmit reports based upon information received in accordance with Article  3, 4, 6, 11 and 13 as well as upon information derived from meetings of subsidiary bodies established under Article 15 as well as upon, as appropriate, information provided by relevant intergovernmental and non-governmental entities;
(c) To prepare reports on its activities carried out in implementation of its functions under this Convention and present them to the Conference of the Parties;
(d) To ensure the necessary coordination with relevant international bodies, and in particular to enter into such administrative and contractual arrangements as may be required for the effective discharge of its function;
(e) To communicate with Focal Points and Competent Authorities established by the Parties in accordance with Article 5 of this Convention;
(f) To compile information concerning authorized national sites and facilities of Parties available for the disposal of their hazardous wastes and other wastes and to circulate this information among Parties;
(g) To receive and convey information from and to Parties on:
     – sources of technical assistance and training;
     – available technical and scientific know-how;
     – sources of advice and expertise; and
     – availability of resources
with a view to assisting them, upon request, in such areas as:
     – the handling of the notification system of this Convention;
     – the management of hazardous wastes and other wastes;
     – environmentally sound technologies relating to hazardous wastes and other wastes; such as low- and non-waste technology;
     – the assessment of disposal capabilities and sites;
     – the monitoring of hazardous wastes and other wastes; and
     – emergency responses;
(h) To provide Parties, upon request, with information on consultants or consulting firms having the necessary technical competence in the field, which can assist them to examine a notification for a transboundary movement, the concurrence of a shipment of hazardous wastes or other wastes with the relevant notification, and/or the fact that the proposed disposal facilities for hazardous wastes or other wastes are environmentally sound, when they have reason to believe that the wastes in question will not be managed in an environmentally sound manner. Any such examination would not be at the expense of the Secretariat;
(i) To assist Parties upon request in their identification of cases of illegal traffic and to circulate immediately to the Parties concerned any information it has received regarding illegal traffic;
(j) To co-operate with Parties and with relevant and competent international organizations and agencies in the provision of experts and equipment for the purpose of rapid assistance to States in the event of an emergency situation; and
(k) To perform such other functions relevant to the purposes of this Convention as may be determined by the Conference of the Parties.

2. The Secretariat functions will be carried out on an interim basis by UNEP until the completion of the first meeting of the Conference of the Parties held pursuant to Article 15.

3. At its first meeting, the Conference of the Parties shall designate the Secretariat from among those existing competent intergovernmental organizations which have signified their willingness to carry out the Secretariat functions under this Convention. At this meeting, the Conference of the Parties shall also evaluate the implementation by the interim Secretariat of the functions assigned to it, in particular under paragraph 1 above, and decide upon the structures appropriate for those functions.

Article 17. Amendment of the Convention

1. Any Party may propose amendments to this Convention and any Party to a protocol may propose amendments to that protocol. Such amendments shall take due account, inter alia, of relevant scientific and technical considerations.

2. Amendments to this Convention shall be adopted at a meeting of the Conference of the Parties. Amendments to any protocol shall be adopted at a meeting of the Parties to the protocol in question. The text of any proposed amendment to this Convention or to any protocol, except as may otherwise be provided in such protocol, shall be communicated to the Parties by the Secretariat at least six months before the meeting at which it is proposed for adoption. The Secretariat shall also communicate proposed amendments to the Signatories to this Convention for information.

3. The Parties shall make every effort to reach agreement on any proposed amendment to this Convention by consensus. If all efforts at consensus have been exhausted, and no agreement reached, the amendment shall as a last resort be adopted by a three-fourths majority of the Parties present and voting at the meeting, and shall be submitted by the Depositary to all Parties for ratification, approval, formal confirmation or acceptance.

4. The procedure mentioned in paragraph 3 above shall apply to amendments to any protocol, except that a two-thirds majority of the Parties to that protocol present and voting at the meeting shall suffice for their adoption.

5. Instruments of ratification, approval, formal confirmation or acceptance of amendments shall be deposited with the Depositary. Amendments adopted in accordance with paragraphs 3 or 4 above shall enter into force between Parties having accepted them on the ninetieth day after the receipt by the Depositary of their instrument of ratification, approval, formal confirmation or acceptance by at least three-fourths of the Parties who accepted them or by at least two thirds of the Parties to the protocol concerned who accepted them, except as may otherwise be provided in such protocol. The amendments shall enter into force for any other Party on the ninetieth day after that Party deposits its instrument of ratification, approval, formal confirmation or acceptance of the amendments.

6. For the purpose of this Article, “Parties present and voting” means Parties present and casting an affirmative or negative vote.

Article 18. Adoption and Amendment of Annexes

1. The annexes to this Convention or to any protocol shall form an integral part of this Convention or of such protocol, as the case may be and, unless expressly provided otherwise, a reference to this Convention or its protocols constitutes at the same time a reference to any annexes thereto. Such annexes shall be restricted to scientific, technical and administrative matters.

2. Except as may be otherwise provided in any protocol with respect to its annexes, the following procedure shall apply to the proposal, adoption and entry into force of additional annexes to this Convention or of annexes to a protocol:
(a) Annexes to this Convention and its protocols shall be proposed and adopted according to the procedure laid down in Article 17, paragraphs 2, 3 and 4;
(b) Any Party that is unable to accept an additional annex to this Convention or an annex to any protocol to which it is party shall so notify the Depositary, in writing, within six months from the date of the communication of the adoption by the Depositary. The Depositary shall without delay notify all Parties of any such notification received. A Party may at any time substitute an acceptance for a previous declaration of objection and the annexes shall thereupon enter into force for that Party;
(c) On the expiry of six months from the date of the circulation of the communication by the Depositary, the annex shall become effective for all Parties to this Convention or to any protocol concerned, which have not submitted a notification in accordance with the provision of subparagraph (b) above.

3. The proposal, adoption and entry into force of amendments to annexes to this Convention or to any protocol shall be subject to the same procedure as for the proposal, adoption and entry into force of annexes to the Convention or annexes to a protocol. Annexes and amendments thereto shall take due account, inter alia, of relevant scientific and technical considerations.

4. If an additional annex or an amendment to an annex involves an amendment to this Convention or to any protocol, the additional annex or amended annex shall not enter into force until such time the amendment to this Convention or to the protocol enters into force.

Article 19. Verification

Any Party which has reason to believe that another Party is acting or has acted in breach of its obligations under this Convention may inform the Secretariat thereof, and in such an event, shall simultaneously and immediately inform, directly or through the Secretariat, the Party against whom the allegations are made. All relevant information should be submitted by the Secretariat to the Parties.

Article 20. Settlement of Disputes

1. In case of a dispute between Parties as to the interpretation or application of, or compliance with, this Convention or any protocol thereto, they shall seek a settlement of the dispute through negotiation or any other peaceful means of their own choice.

2. If the Parties concerned cannot settle their dispute through the means mentioned in the preceding paragraph, the dispute, if the Parties to the dispute agree, shall be submitted to the International Court of Justice or to arbitration under the conditions set out in Annex VI on Arbitration. However, failure to reach common agreement on submission of the dispute to the International Court of Justice or to arbitration shall not absolve the Parties from the responsibility of continuing to seek to resolve it by the means referred to in paragraph 1.

3. When ratifying, accepting, approving, formally confirming or acceding to this Convention, or at any time thereafter, a State or political and/or economic integration organization may declare that it recognizes as compulsory ipso facto and without special agreement, in relation to any Party accepting the same obligation:
(a) submission of the dispute to the International Court of Justice; and/or
(b) arbitration in accordance with the procedures set out in Annex VI.

Such declaration shall be notified in writing to the Secretariat which shall communicate it to the Parties.

Article 21. Signature

This Convention shall be open for signature by States, by Namibia, represented by the United Nations Council for Namibia, and by political and/or economic integration organizations, in Basel on 22 March 1989, at the Federal Department of Foreign Affairs of Switzerland in Berne from 23 March 1989 to 30 June 1989 and at United Nations Headquarters in New York from 1 July 1989 to 22 March 1990.

Article 22. Ratification, Acceptance, Formal Confirmation or Approval

1. This Convention shall be subject to ratification, acceptance or approval by States and by Namibia, represented by the United Nations Council for Namibia, and to formal confirmation or approval by political and/or economic integration organizations. Instruments of ratification, acceptance, formal confirmation, or approval shall be deposited with the Depositary.

2. Any organization referred to in paragraph 1 above which becomes a Party to this Convention without any of its members States being a Party shall be bound by all the obligations under the Convention. In the case of such organizations, one or more of whose member States is a Party to the Convention, the organization and its member States shall decide on their respective responsibilities for the performance of their obligations under the Convention. In such cases, the organization and the member States shall not be entitled to exercise rights under the Convention concurrently.

3. In their instruments of formal confirmation or approval, the organizations referred to in paragraph 1 above shall declare the extent of their competence with respect to the matters governed by the Convention. These organizations shall also inform the Depositary, who will inform the Parties of any substantial modification in the extent of their competence.

Article 23. Accession

1. This Convention shall be open for accession by States, by Namibia, represented by the United Nations Council for Namibia, and by political and/or economic integration organizations from the day after the date on which the Convention is closed for signature. The instruments of accession shall be deposited with the Depositary.

2. In their instruments of accession, the organizations referred to in paragraph 1 above shall declare the extent of their competence with respect to the matters governed by the Convention. These organizations shall also inform the Depositary of any substantial modification in the extent of their competence.

3. The provisions of Article 22, paragraph 2, shall apply to political and/or economic integration organizations which accede to this Convention.

Article 24. Right to Vote

1. Except as provided for in paragraph 2 below, each Contracting Party to this Convention shall have one vote.

2. Political and/or economic integration organizations, in matters within their competence, in accordance with Article 22, paragraph 3, and Article 23, paragraph 2, shall exercise their right to vote with a number of votes equal to the number of their member States which are Parties to the Convention or the relevant protocol. Such organizations shall not exercise their right to vote if their member States exercise theirs, and vice versa.

Article 25. Entry into Force

1. This Convention shall enter into force on the ninetieth day after the day of deposit of the twentieth instrument of ratification, acceptance, formal confirmation, approval or accession.

2. For each State or political and/or economic integration organization which ratifies, accepts, approves or formally confirms this Convention or accedes thereto after the date of the deposit of the twentieth instrument of ratification, acceptance, approval, formal confirmation or accession, it shall enter into force on the ninetieth day after the date of deposit by such State or political and/or economic integration organization of its instrument of ratification, acceptance, approval, formal confirmation or accession.

3. For the purpose of paragraphs 1 and 2 above, any instrument deposited by a political and/or economic integration organization shall not be counted as additional to those deposited by member States of such organization.

Article 26. Reservations and Declarations

1. No reservation or exception may be made to this Convention.

2. Paragraph 1 of this Article does not preclude a State or political and/or economic integration organization, when signing, ratifying, accepting, approving, formally confirming or acceding to this Convention, from making declarations or statements, however phrased or named, with a view, inter alia, to the harmonization of its laws and regulations with the provisions of this Convention, provided that such declarations or statements do not purport to exclude or to modify the legal effects of the provisions of the Convention in their application to that State.

Article 27. Withdrawal

1. At any time after three years from the date on which this Convention has entered into force for a Party, that Party may withdraw from the Convention by giving written notification to the Depositary.

2. Withdrawal shall be effective one year from receipt of notification by the Depositary, or on such later date as may be specified in the notification.

Article 28. Depository

The Secretary-General of the United Nations shall be the Depository of this Convention and of any protocol thereto.

Article 29. Authentic texts

The original Arabic, Chinese, English, French, Russian and Spanish texts of this Convention are equally authentic.

In witness whereof the undersigned, being duly authorized to that effect, have signed this Convention.

Done at Basel on the 22nd day of March, 1989.


Annex I

Categories of Wastes to be Controlled

 Waste  Streams
Y1 Clinical wastes from medical care in hospitals, medical centers and clinics
Y2 Wastes from the production and preparation of pharmaceutical products
Y3 Waste pharmaceuticals, drugs and medicines
Y4 Wastes from the production, formulation and use of biocides and phytopharmaceuticals
Y5 Wastes from the manufacture, formulation and use of wood preserving chemicals
Y6 Wastes from the production, formulation and use of organic solvents
Y7 Wastes from heat treatment and tempering operations containing cyanides
Y8 Waste mineral oils unfit for their originally intended use
Y9 Waste oils/water, hydrocarbons/water mixtures, emulsions
Y10 Waste substances and articles containing or contaminated with polychlorinated biphenyls (PCBs) and/or polychlorinated terphenyls (PCTs) and/or polybrominated biphenyls (PBBs)
Y11 Waste tarry residues arising from refining, distillation and any pyrolytic treatment
Y12 Wastes from production, formulation and use of inks, dyes, pigments, paints, lacquers, varnish
Y13 Wastes from production, formulation and use of resins, latex, plasticizers, glues/adhesives
Y14 Waste chemical substances arising from research and development or teaching activities which are not identified and/or are new and whose effects on man and/or the environment are not known
Y15 Wastes of an explosive nature not subject to other legislation
Y16 Wastes from production, formulation and use of photographic chemicals and processing materials
Y17 Wastes resulting from surface treatment of metals and plastics
Y18 Residues arising from industrial waste disposal operations

Wastes having as constituents:

Y19    Metal carbonyls
Y20 Beryllium; beryllium compounds
Y21 Hexavalent chromium compounds
Y22 Copper compounds
Y23 Zinc compounds
Y24 Arsenic; arsenic compounds
Y25 Selenium; selenium compounds
Y26 Cadmium; cadmium compounds
Y27 Antimony; antimony compounds
Y28 Tellurium; tellurium compounds
Y29 Mercury; mercury compounds
Y30 Thallium; thallium compounds
Y31 Lead; lead compounds
Y32 Inorganic fluorine compounds excluding calcium fluoride
Y33 Inorganic cyanides
Y34 Acidic solutions or acids in solid form
Y35 Basic solutions or bases in solid form
Y36 Asbestos (dust and fibres)
Y37 Organic phosphorus compounds
Y38 Organic cyanides
Y39 Phenols; phenol compounds including chlorophenols
Y40 Ethers
Y41 Halogenated organic solvents
Y42 Organic solvents excluding halogenated solvents
Y43 Any congenor of polychlorinated dibenzo-furan
Y44 Any congenor of polychlorinated dibenzo-p-dioxin
Y45 Organohalogen compounds other than substances referred to in this Annex (e.g. Y39, Y41, Y42, Y43, Y44)


Annex II

Categories of Wastes Requiring Special Consideration

Y46    Wastes collected from households
Y47 Residues arising from the incineration of household wastes

Annex III

List of Hazardous Characteristics

UN Class* Code   Characteristics
1 H1 Explosive
    An explosive substance or waste is a solid or liquid substance or waste (or mixture of substances or wastes) which is in itself capable by chemical reaction of producing gas at such a temperature and pressure and at such speed as to cause damage to the surroundings.
3 H3 Flammable liquids
    The word “flammable” has the same meaning as “inflammable.” Flammable liquids are liquids, or mixtures of liquids, or liquids containing solids in solution or suspension (for example, paints, varnishes, lacquers, etc., but not including substances or wastes otherwise classified on account of their dangerous characteristics) which give off a flammable vapour at temperatures of not more than 60.5 ºC, closed-cup test, or not more than 65.6 ºC, open-cup test. (Since the results of open-cup tests and of closed-cup tests are not strictly comparable and even individual results by the same test are often variable, regulations varying from the above figures to make allowance for such differences would be within the spirit of this definition.)
4.1 H4.1 Flammable solids
    Solids, or waste solids, other than those classed as explosives, which under conditions encountered in transport are readily combustible, or may cause or contribute to fire through friction.
4.2 H4.2 Substances or wastes liable to spontaneous combustion
    Substances or wastes which are liable to spontaneous heating under normal conditions encountered in transport, or to heating up on contact with air, and being then liable to catch fire.
4.3 H4.3 Substances or wastes which, in contact with water emit flammable gases
    Substances or wastes which, by interaction with water, are liable to become spontaneously flammable or to give off flammable gases in dangerous quantities.
5.1 H5.1 Oxidizing
    Substances or wastes which, while in themselves not necessarily combustible, may, generally by yielding oxygen cause, or contribute to, the combustion of other materials.
5.2 H5.2 Organic Peroxides
    Organic substances or wastes which contain the bivalent-O-O- structure are thermally unstable substances which may undergo exothermic self-accelerating decomposition.
6.1 H6.1 Poisonous (Acute)
    Substances or wastes liable either to cause death or serious injury or to harm health if swallowed or inhaled or by skin contact.
6.2 H6.2 Infectious substances
    Substances or wastes containing viable micro organisms or their toxins which are known or suspected to cause disease in animals or humans.
8 H8 Corrosives
    Substances or wastes which, by chemical action, will cause severe damage when in contact with living tissue, or, in the case of leakage, will materially damage, or even destroy, other goods or the means of transport; they may also cause other hazards.
9 H10 Liberation of toxic gases in contact with air or water
    Substances or wastes which, by interaction with air or water, are liable to give off toxic gases in dangerous quantities.
9 H11 Toxic (Delayed or chronic)
    Substances or wastes which, if they are inhaled or ingested or if they penetrate the skin, may involve delayed or chronic effects, including carcinogenicity.
9 H12 Ecotoxic
    Substances or wastes which if released present or may present immediate or delayed adverse impacts to the environment by means of bioaccumulation and/or toxic effects upon biotic systems.
9 H13 Capable, by any means, after disposal, of yielding another material, e.g., leachate, which possesses any of the characteristics listed above.

* Corresponds to the hazard classification system included in the United Nations Recommendations on the Transport of Dangerous Goods (ST/SG/Ac.10/1/Rev.5, United Nations, New York, 1988).

Tests

The potential hazards posed by certain types of wastes are not yet fully documented; tests to define quantitatively these hazards do not exist. Further research is necessary in order to develop means to characterize potential hazards posed to man and/or the environment by these wastes. Standardized tests have been derived with respect to pure substances and materials. Many countries have developed national tests which can be applied to materials listed in Annex I, in order to decide if these materials exhibit any of the characteristics listed in this Annex.


Annex IV

Disposal Operations

A. Operations which do not lead to the possibility of resource recovery, recycling, reclamation, direct re-use or alternative uses

Section A encompasses all such disposal operations which occur in practice
D1    Deposit into or onto land, (e.g., landfill, etc.)
D2 Land treatment, (e.g., biodegradation of liquid or sludgy discards in soils, etc.)
D3 Deep injection, (e.g., injection of pumpable discards into wells, salt domes of naturally occurring repositories, etc.)
D4 Surface impoundment, (e.g., placement of liquid or sludge discards into pits, ponds or lagoons, etc.)
D5 Specially engineered landfill, (e.g., placement into lined discrete cells which are capped and isolated from one another and the environment, etc.)
D6 Release into a water body except seas/oceans
D7 Release into seas/oceans including sea-bed insertion
D8 Biological treatment not specified elsewhere in this Annex which results in final compounds or mixtures which are discarded by means of any of the operations in Section A
D9 Physico chemical treatment not specified elsewhere in this Annex which results in final compounds or mixtures which are discarded by means of any of the operations in Section A, (e.g., evaporation, drying, calcination, neutralization, precipitation, etc.)
D10    Incineration on land
D11 Incineration at sea
D12 Permanent storage (e.g., emplacement of containers in a mine, etc.)
D13 Blending or mixing prior to submission to any of the operations in Section A
D14 Repackaging prior to submission to any of the operations in Section A
D15 Storage pending any of the operations in Section A


B. Operations which may lead to resource recovery, recycling reclamation, direct re-use or alternative uses
Section B encompasses all such operations with respect to materials legally defined as or considered to be hazardous wastes and which otherwise would have been destined for operations included in Section A

R1    Use as a fuel (other than in direct incineration) or other means to generate energy
R2 Solvent reclamation/regeneration
R3 Recycling/reclamation of organic substances which are not used as solvents
R4 Recycling/reclamation of metals and metal compounds
R5 Recycling/reclamation of other inorganic materials
R6 Regeneration of acids or bases
R7 Recovery of components used for pollution abatement
R8 Recovery of components from catalysts
R9 Used oil re-refining or other reuses of previously used oil
R10 Land treatment resulting in benefit to agriculture or ecological improvement
R11 Uses of residual materials obtained from any of the operations numbered R1–R10
R12 Exchange of wastes for submission to any of the operations numbered R1–R11
R13 Accumulation of material intended for any operation in Section B


Annex V A

Information to be Provided on Notification

1. Reason for waste export

2. Exporter of the waste1

3. Generator(s) of the waste and site of generation1

4. Disposer of the waste and actual site of disposal1

5. Intended carrier(s) of the waste or their agents, if known1

6. Country of export of the waste
 Competent authority2

7. Expected countries of transit
 Competent authority2

8. Country of import of the waste
 Competent authority2

9. General or single notification

10. Projected date(s) of shipment(s) and period of time over which waste is to be exported and proposed itinerary (including point of entry and exit)3

11. Means of transport envisaged (road, rail, sea, air, inland waters)

12. Information relating to insurance4

13. Designation and physical description of the waste including Y number and UN number and its composition5 and information on any special handling requirements including emergency provisions in case of accidents

14. Type of packaging envisaged (e.g. bulk, drummed, tanker)

15. Estimated quantity in weight/volume6

16. Process by which the waste is generated7

17. For wastes listed in Annex I, classifications from Annex III: hazardous characteristic, H number, and UN class

18. Method of disposal as per Annex IV

19. Declaration by the generator and exporter that the information is correct

20. Information transmitted (including technical description of the plant) to the exporter or generator from the disposer of the waste upon which the latter has based his assessment that there was no reason to believe that the wastes will not be managed in an environmentally sound manner in accordance with the laws and regulations of the country of import.

21. Information concerning the contract between the exporter and disposer.

Notes
1 Full name and address, telephone or telefax number and the name, address, telephone, telex or telefax number of the person to be contacted.
2 Full name and address, telephone, telex or telefax number.
3 In the case of a general notification covering several shipments, either the expected dates of each shipment or, if this is not known, the expected frequency of the shipments will be required.
4 Information to be provided on relevant insurance requirements and how they are met by exporter, carrier and disposer.
5 The nature and the concentration of the most hazardous components, in terms of toxicity and other dangers presented by the waste both in handling and in relation to the proposed disposal method.
6 In the case of a general notification covering several shipments, both the estimated total quantity and the estimated quantities for each individual shipment will be required.
7 Insofar as this is necessary to assess the hazard and determine the appropriateness of the proposed disposal operation.

Annex V B

Information to be Provided on the Movement Document

1. Exporter of the waste1

2. Generator(s) of the waste and site of generation1

3. Disposer of the waste and actual site of disposal1

4. Carrier(s) of the waste1 or his agent(s)

5. Subject of general or single notification

6. The date the transboundary movement started and date(s) and signature on receipt by each person who takes charge of the waste

7. Means of transport (road, rail, inland waterway, sea, air) including countries of export, transit and import, also point of entry and exit where these have been designated

8. General description of the waste (physical state, proper UN shipping name and class, UN number, Y number and H number as applicable)

9. Information on special handling requirements including emergency provision in case of accidents

10. Type and number of packages

11. Quantity in weight/volume

12. Declaration by the generator or exporter that the information is correct

13. Declaration by the generator or exporter indicating no objection from the competent authorities of all States concerned which are Parties

14. Certification by disposer of receipt at designated disposal facility and indication of method of disposal and of the approximate date of disposal.

Notes
The information required on the movement document shall where possible be integrated in one document with that required under transport rules. Where this is not possible the information should complement rather than duplicate that required under the transport rules. The movement document shall carry instructions as to who is to provide information and fill-out any form.
1 Full name and address, telephone or telefax number and the name, address, telephone, telex or telefax number of the person to be contacted in case of emergency.

Annex VI

Arbitration

Article 1

Unless the agreement referred to in Article 20 of the Convention provides otherwise, the arbitration procedure shall be conducted in accordance with Article 2 to 10 below.

Article 2

The claimant party shall notify the Secretariat that the Parties have agreed to submit the dispute to arbitration pursuant to paragraph 2 or paragraph 3 of Article 20 and include, in particular, the Articles of the Convention the interpretation or application of which are at issue. The Secretariat shall forward the information thus received to all Parties to the Convention.

Article 3

The arbitral tribunal shall consist of three members. Each of the Parties to the dispute shall appoint an arbitrator, and the two arbitrators so appointed shall designate by common agreement the third arbitrator, who shall be the chairman of the tribunal. The latter shall not be a national of one of the Parties to the dispute, nor have his usual place of residence in the territory of one of these Parties, nor be employed by any of them, nor have dealt with the case in any other capacity.

Article 4

1. If the chairman of the arbitral tribunal has not been designated within two months of the appointment of the second arbitrator, the Secretary-General of the United Nations shall, at the request of either Party, designate him within a further two months period.

2. If one of the Parties to the dispute does not appoint an arbitrator within two months of the receipt of the request, the other Party may inform the Secretary-General of the United Nations who shall designate the chairman of the arbitral tribunal within a further two months’ period. Upon designation, the chairman of the arbitral tribunal shall request the Party which has not appointed an arbitrator to do so within two months. After such period, he shall inform the Secretary-General of the United Nations, who shall make this appointment within a further two months’ period.

Article 5

1. The arbitral tribunal shall render its decision in accordance with international law and in accordance with the provisions of this Convention.

2. Any arbitral tribunal constituted under the provisions of this Annex shall draw up its own rules of procedure.

Article 6

1. The decisions of the arbitral tribunal both on procedure and on substance, shall be taken by majority vote of its members.

2. The tribunal may take all appropriate measures in order to establish the facts. It may, at the request of one of the Parties, recommend essential interim measures of protection.

3. The Parties to the dispute shall provide all facilities necessary for the effective conduct of the proceedings.

4. The absence or default of a Party in the dispute shall not constitute an impediment to the proceedings.

Article 7

The tribunal may hear and determine counter-claims arising directly out of the subject-matter of the dispute.

Article 8

Unless the arbitral tribunal determines otherwise because of the particular circumstances of the case, the expenses of the tribunal, including the remuneration of its members, shall be borne by the Parties to the dispute in equal shares. The tribunal shall keep a record of all its expenses, and shall furnish a final statement thereof to the Parties.

Article 9

Any Party that has an interest of a legal nature in the subject-matter of the dispute which may be affected by the decision in the case, may intervene in the proceedings with the consent of the tribunal.

Article 10

1. The tribunal shall render its award within five months of the date on which it is established unless it finds it necessary to extend the time-limit for a period which should not exceed five months.

2. The award of the arbitral tribunal shall be accompanied by a statement of reasons. It shall be final and binding upon the Parties to the dispute.

3. Any dispute which may arise between the Parties concerning the interpretation or execution of the award may be submitted by either Party to the arbitral tribunal which made the award or, if the latter cannot be seized thereof, to another tribunal constituted for this purpose in the same manner as the first.

Decision II/12

Adopted by the Second Meeting of the Conference of the Parties
in Geneva, Switzerland on 25 March 1994

The Conference,

Recalling the request of the G-77 countries at the First Meeting of the Conference of the Parties to the Basel Convention in Uruguay, 30 November – 4 December 1992, for the total ban on all exports of hazardous wastes from OECD countries to non-OECD countries;

Recognizing that transboundary movements of hazardous wastes from OECD to non-OECD States have a high risk of not constituting an environmentally sound management of hazardous wastes as required by the Basel Convention;

1. Decides to prohibit immediately all transboundary movements of hazardous wastes which are destined for final disposal from OECD to nonOECD States;

2. Decides also to phase out by 31 December 1997, and prohibit as of that date, all transboundary movements of hazardous wastes which are destined for recycling or recovery operations from OECD to non-OECD States;

3. Decides further that any non-OECD State, not possessing a national hazardous wastes import ban and which allows the import from OECD States of hazardous wastes for recycling or recovery operation until 31 December 1997, should inform the Secretariat of the Basel Convention that it would allow the import from an OECD State of hazardous wastes for recycling or recovery operations by specifying the categories of hazardous wastes which are acceptable for import; the quantities to be imported; the specific recycling/recovery process to be used; and the final destination/disposal of the residues which are derived form recycling/recovery operations;

4. Requests the Parties to report regularly to the Secretariat on the implementation of this decision, including details of the transboundary movements of hazardous wastes allowed under paragraph 3 above. Further requests the Secretariat to prepare a summary and to compile these reports for consideration by the Open-ended Ad Hoc Committee. After considering these reports the Open-ended Ad Hoc Committee will submit a report based on the input provided by the Secretariat to the Conference of the Parties of the Convention;

5. Request further the Parties to cooperate and work actively to ensure the effective implementation of this decision.

 

Decision III/1 – Amendment to the Basel Convention

Adopted by the Third Meeting of the Conference of the Parties
in Geneva, Switzerland on 22 September 1995

The Conference,

Recalling that the first meeting of the Conference of the Parties to the Basel Convention, a request was made for the prohibition of hazardous waste shipments from industrialized countries to developing countries;

Recalling decision II/12 of the Conference;

Noting that:
–  the Technical Working Group is instructed by this Conference to continue its work on hazard characterization of wastes subject to the Basel Convention (decision III/12);
– the Technical Working Group has already commenced its work on the development of lists of wastes which are hazardous and wastes which are not subject to the Convention;
– those lists (document UNEP/CHW.3/Inf.4) already offer useful guidance but are not yet complete or fully accepted;
– the Technical Working Group will develop technical guidelines to assist any Party or State that has sovereign right to conclude agreements or arrangements including those under Article 11 concerning the transboundary movement of hazardous wastes.

1. Instructs the Technical Working Group to give full priority to completing the work on hazard characterization and the development of lists and technical guidelines in order to submit them for approval to the fourth meeting of the Conference of the Parties;

2. Decides that the Conference of the Parties shall make a decision on a list(s) at its fourth meeting;

3. Decides to adopt the following amendment to the Convention:

“ Insert new preambular paragraph 7 bis:

Recognizing that transboundary movements of hazardous wastes, especially to developing countries, have a high risk of not constituting an environmentally sound management of hazardous wastes as required by this Convention;

Insert new Article 4A:

1. Each party listed in Annex VII shall prohibit all transboundary movements of hazardous wastes which are destined for operations according to Annex IV A, to States not listed in Annex VII.

2. Each Party listed in Annex VII shall phase out by 31 December 1997, and prohibit as of that date, all transboundary movements of hazardous wastes under Article 1(i)(a) of the Convention which are destined for operations according to Annex IV B to States not listed in Annex VII. Such transboundary movement shall not be prohibited unless the wastes in question are characterised as hazardous under the Convention.


Annex VII

Parties and other States which are members of OECD, EC, Liechtenstein.”

Decision IV/9 – Amendment and Adoption of Annexes to the Convention
Adopted by the Fourth Meeting of the Conference of the Parties
in Kuching, Malay on 27 February 1998

 

The Conference,

Recalling decision III/1 of the Conference of the Parties, which instructed the Technical Working Group, among other things, to give full priority to completing the work on hazard characterization and the development of lists, in order to submit them for approval to the fourth meeting of the Conference of the Parties,

Recalling decision III/12 of the Conference of the Parties, which instructed the Technical Working Group, among other things, to consider ways of taking forward the development of lists of hazardous wastes and the applicable procedure for their review based on the outcome of the work of the Technical Working Group, as well as further developing lists of wastes not covered by this Convention,

Taking note of the work carried out by the Technical Working Group and in particular the development of a list of wastes that are characterized as hazardous pursuant to Article 1, paragraph 1(a), (list A contained in the note on consolidated lists of wastes and the applicable procedures for their review and adjustment (UNP./CHW.4/3)) and a list of wastes that are not covered by article 1, paragraph 1(a), of this Convention (list B contained in the note on consolidated lists of wastes and the applicable procedures for their review and adjustment), as well as the progress made in the development of a procedure for reviewing or adjusting these lists and of an application form required for the placement or removal of wastes on these lists,

Considering that Annex I and Annex III shall remain the factors to characterize wastes as hazardous for the purpose of this Convention, that lists A and B developed by the Technical Working Group provide an expeditious way to facilitate the implementation of this Convention, including Article 4A, by establishing wastes that are and wastes that are not covered by Article 1, paragraph 1(a), of this Convention, and that these lists should have equal status,

Noting that wastes listed in lists A and B are an elaboration and clarification of the provisions of Article 1, paragraph 1(a), of this Convention by reference to Annexes I and III,

Recognizing that List A and List B are not intended to be exhaustive,

Taking note that the Open-ended Ad Hoc Committee decided at its third meeting to propose that the Conference of the Parties extend the mandate of the Technical Working Group to take charge of the procedure for reviewing or adjusting the lists of wastes and that the Conference of the Parties adopt the application form for this purpose, as set out in the note on consolidated lists of wastes and the applicable procedures for their review and adjustment,

Taking not that, pursuant to decision IV/6, the Technical Working Group is instructed to keep the lists of wastes under review and to make recommendations to the Conference of the Parties for revisions or adjustments,

Further taking note that, pursuant to decision IV/6, the Technical Working Group is instructed to review the procedure for reviewing or adjusting the lists of wastes, including the Application Form as set out in the note on consolidated lists of wastes and the applicable procedures for their review and adjustment and to submit a proposal for approval at the fifth meeting of the Conference of the Parties,

Decides to adopt the following amendment and adoption of annexes to this Convention:

1.  Add the following paragraphs at the end of Annex I:
(a) To facilitate the application of this Convention, and subject to paragraphs (b), (c) and (d), wastes listed in Annex VIII are characterized as hazardous pursuant to Article 1, paragraph 1(a), of this Convention, and wastes listed in Annex IX are not covered by Article 1, paragraph 1(a), of this Convention.
(b) Designation of a waste on Annex VIII does not preclude, in a particular case, the use of Annex III to demonstrate that a waste is not hazardous pursuant to Article 1, paragraph 1(a), of this Convention.
(c) Designation of a waste on Annex IX does not preclude, in a particular case, characterization of such a waste as hazardous pursuant to Article 1, paragraph 1(a), of this Convention if it contains Annex I material to an extent causing it to exhibit an Annex III characteristic.
(d) Annexes VIII and IX do not affect the application of Article 1, paragraph 1(a), of this Convention for the purpose of characterization of wastes.

2. Add the following two new annexes to the Convention as its Annexes VIII and IX.


Annex VIII

List A

Wastes contained in this Annex are characterized as hazardous under Article 1, paragraph 1 (a), of this Convention, and their designation on this Annex does not preclude the use of Annex III to demonstrate that a waste is not hazardous.

A1 Metal and metal-bearing wastes
A1010    Metal wastes and waste consisting of alloys of any of the following:
  – Antimony
  – Arsenic
  – Beryllium
  – Cadmium
  – Lead
  – Mercury
  – Selenium
  – Tellurium
  – Thallium
  but excluding such wastes specifically listed on list B.
A1020 Waste having as constituents or contaminants, excluding metal waste in massive form, any of the following:
  – Antimony; antimony compounds
  – Beryllium; beryllium compounds
  – Cadmium; cadmium compounds
  – Lead; lead compounds
  – Selenium; selenium compounds
  – Tellurium; tellurium compounds
A1030 Wastes having as constituents or contaminants any of the following:
  – Arsenic; arsenic compounds
  – Mercury; mercury compounds.
  – Thallium; thallium compounds
A1040 Wastes having as constituents any of the following:
  – Metal carbonyls
  – Hexavalent chromium compounds
A1050 Galvanic sludges
A1060 Waste liquors from the pickling of metals
A1070 Leaching residues from zinc processing, dust and sludges such as jarosite, hematite, etc.
A1080 Waste zinc residues not included on list B, containing lead and cadmium in concentrations sufficient to exhibit Annex III characteristics
A1090 Ashes from the incineration of insulated copper wire
A1100 Dusts and residues from gas cleaning systems of copper smelters
A1110 Spent electrolytic solutions from copper electrorefining and electrowinning operations
A1120 Waste sludges, excluding anode slimes, from electrolyte purification systems in copper electrorefining and electrowinning operations
A1130 Spent etching solutions containing dissolved copper
A1140 Waste cupric chloride and copper cyanide catalysts
A1150 Precious metal ash from incineration of printed circuit boards not included on list B1
A1160 Waste lead-acid batteries, whole or crushed
A1170 Unsorted waste batteries excluding mixtures of only list B batteries. Waste batteries not specified on list B containing Annex I constituents to an extent to render them hazardous.
A1180 Waste electrical and electronic assemblies or scrap2 containing components such as accumulators and other batteries included on list A, mercury-switches, glass from cathode-ray tubes and other activated glass and PCB-capacitors, or contaminated with Annex I constituents (e.g., cadmium, mercury, lead, polychlorinated biphenyl) to an extent that they possess any of the characteristics contained in Annex III (note the related entry on list B B1110)3


A2


Wastes containing principally inorganic constituents, which may contain metals and organic materials

A2010 Glass waste from cathode-ray tubes and other activated glasses
A2020 Waste inorganic fluorine compounds in the form of liquids or sludges but excluding such wastes specified on list B
A2030 Waste catalysts but excluding such wastes specified on list B
A2040 Waste gypsum arising from chemical industry processes, when containing Annex I constituents to the extent that it exhibits an Annex III hazardous characteristic (note the related entry on list B B2080)
A2050 Waste asbestos (dusts and fibres)
A2060 Coal-fired power plant fly-ash containing Annex I substances in concentrations sufficient to exhibit Annex III characteristics (note the related entry on list B B2050)


A3


Wastes containing principally organic constituents, which may contain metals and inorganic materials

A3010 Waste from the production or processing of petroleum coke and bitumen
A3020 Waste mineral oils unfit for their originally intended use
A3030 Wastes that contain, consist of or are contaminated with leaded anti-knock compound sludges
A3040 Waste thermal (heat transfer) fluids
A3050 Wastes from production, formulation and use of resins, latex, plasticizers, glues/adhesives excluding such wastes specified on list B (note the related entry on list B B4020)
A3060 Waste nitrocellulose
A3070 Waste phenols, phenol compounds including chlorophenol in the form of liquids or sludges
A3080 Waste ethers not including those specified on list B
A3090 Waste leather dust, ash, sludges and flours when containing hexavalent chromium compounds or biocides (note the related entry on list B B3100)
A3100 Waste paring and other waste of leather or of composition leather not suitable for the manufacture of leather articles containing hexavalent chromium compounds or biocides (note the related entry on list B B3090)
A3110 Fellmongery wastes containing hexavalent chromium compounds or biocides or infectious substances (note the related entry on list B B3110)
A3120 Fluff – light fraction from shredding
A3130 Waste organic phosphorous compounds
A3140 Waste non-halogenated organic solvents but excluding such wastes specified on list B
A3150 Waste halogenated organic solvents
A3160 Waste halogenated or unhalogenated non-aqueous distillation residues arising from organic solvent recovery operations
A3170 Wastes arising from the production of aliphatic halogenated hydrocarbons (such as chloromethane, dichloro-ethane, vinyl chloride, vinylidene chloride, allyl chloride and epichlorhydrin)
A3180 Wastes, substances and articles containing, consisting of or contaminated with polychlorinated biphenyl (PCB), polychlorinated terphenyl (PCT), polychlorinated naphthalene (PCN) or polybrominated biphenyl (PBB), or any other polybrominated analogues of these compounds, at a concentration level of 50 mg/kg or more4
A3190 Waste tarry residues (excluding asphalt cements) arising from refining, distillation and any pyrolitic treatment of organic materials


A4


Wastes which may contain either inorganic or organic constituents

A4010 Wastes from the production, preparation and use of pharmaceutical products but excluding such wastes specified on list B
A4020 Clinical and related wastes; that is wastes arising from medical, nursing, dental, veterinary, or similar practices, and wastes generated in hospitals or other facilities during the investigation or treatment of patients, or research projects
A4030 Wastes from the production, formulation and use of biocides and phytopharmaceuticals, including waste pesticides and herbicides which are off-specification, outdated5, or unfit for their originally intended use
A4040 Wastes from the manufacture, formulation and use of wood-preserving chemicals6
A4050 Wastes that contain, consist of or are contaminated with any of the following:
  – Inorganic cyanides, excepting precious-metal-bearing residues in solid form containing traces of inorganic cyanides
  – Organic cyanides
A4060 Waste oils/water, hydrocarbons/water mixtures, emulsions
A4070 Wastes from the production, formulation and use of inks, dyes, pigments, paints, lacquers, varnish excluding any such waste specified on list B (note the related entry on list B B4010)
A4080 Wastes of an explosive nature (but excluding such wastes specified on list B)
A4090 Waste acidic or basic solutions, other than those specified in the corresponding entry on list B (note the related entry on list B B2120)
A4100 Wastes from industrial pollution control devices for cleaning of industrial off-gases but excluding such wastes specified on list B
A4110 Wastes that contain, consist of or are contaminated with any of the following:
  – Any congenor of polychlorinated dibenzo-furan
  – Any congenor of polychlorinated dibenzo-dioxin
A4120 Wastes that contain, consist of or are contaminated with peroxides
A4130 Waste packages and containers containing Annex I substances in concentrations sufficient to exhibit Annex III hazard characteristics
A4140 Waste consisting of or containing off specification or outdated7 chemicals corresponding to Annex I categories and exhibiting Annex III hazard characteristics
A4150 Waste chemical substances arising from research and development or teaching activities which are not identified and/or are new and whose effects on human health and/or the environment are not known
A4160 Spent activated carbon not included on list B (note the related entry on list B B2060)


Annex IX

List B

Wastes contained in the Annex will not be wastes covered by Article 1, paragraph 1 (a), of this Convention unless they contain Annex I material to an extent causing them to exhibit an Annex III characteristic.

B1 Metal and metal-bearing wastes
B1010    Metal and metal-alloy wastes in metallic, non-dispersible form:
  – Precious metals (gold, silver, the platinum group, but not mercury)
  – Iron and steel scrap
  – Copper scrap
  – Nickel scrap
  – Aluminium scrap
  – Zinc scrap
  – Tin scrap
  – Tungsten scrap
  – Molybdenum scrap
  – Tantalum scrap
  – Magnesium scrap
  – Cobalt scrap
  – Bismuth scrap
  – Titanium scrap
  – Zirconium scrap
  – Manganese scrap
  – Germanium scrap
  – Vanadium scrap
  – Scrap of hafnium, indium, niobium, rhenium and gallium
  – Thorium scrap
  – Rare earths scrap
B1020 Clean, uncontaminated metal scrap, including alloys, in bulk finished form (sheet, plate, beams, rods, etc), of:
  – Antimony scrap
  – Beryllium scrap
  – Cadmium scrap
  – Lead scrap (but excluding lead-acid batteries)
  – Selenium scrap
  – Tellurium scrap
B1030 Refractory metals containing residues
B1040 Scrap assemblies from electrical power generation not contaminated with lubricating oil, PCB or PCT to an extent to render them hazardous
B1050 Mixed non-ferrous metal, heavy fraction scrap, not containing Annex I materials in concentrations sufficient to exhibit Annex III characteristics8
B1060 Waste selenium and tellurium in metallic elemental form including powder
B1070 Waste of copper and copper alloys in dispersible form, unless they contain Annex I constituents to an extent that they exhibit Annex III characteristics
B1080 Zinc ash and residues including zinc alloys residues in dispersible form unless containing Annex I constituents in concentration such as to exhibit Annex III characteristics or exhibiting hazard characteristic H4.39
B1090 Waste batteries conforming to a specification, excluding those made with lead, cadmium or mercury
B1100 Metal-bearing wastes arising from melting, smelting and refining of metals:
  – Hard zinc spelter
  – Zinc-containing drosses:
  – Galvanizing slab zinc top dross (>90% Zn)
  – Galvanizing slab zinc bottom dross (>92% Zn)
  – Zinc die casting dross (>85% Zn)
  – Hot dip galvanizers slab zinc dross (batch)(>92% Zn)
  – Zinc skimmings
  – Aluminium skimmings (or skims) excluding salt slag
  – Slags from copper processing for further processing or refining not containing arsenic, lead or cadmium to an extend that they exhibit Annex III hazard characteristics
  – Wastes of refractory linings, including crucibles, originating from copper smelting
  – Slags from precious metals processing for further refining
  – Tantalum-bearing tin slags with less than 0.5% tin
B1110 Electrical and electronic assemblies:
  – Electronic assemblies consisting only of metals or alloys
  – Waste electrical and electronic assemblies or scrap10 (including printed circuit boards) not containing components such as accumulators and other batteries included on list A, mercury-switches, glass from cathode-ray tubes and other activated glass and PCB-capacitors, or not contaminated with Annex I constituents (e.g., cadmium, mercury, lead, polychlorinated biphenyl) or from which these have been removed, to an extent that they do not possess any of the characteristics contained in Annex III (note the related entry on list A A1180)
  – Electrical and electronic assemblies (including printed circuit boards, electronic components and wires) destined for direct reuse11, and not for recycling or final disposal12
B1120 Spent catalysts excluding liquids used as catalysts, containing any of:
  – Transition metals, excluding waste catalysts (spent catalysts, liquid used catalysts or other catalysts) on list A:
    Scandium Titanium
    Vanadium Chromium
    Manganese Iron
    Cobalt Nickel
    Copper Zinc
    Yttrium Zirconium
    Niobium Molybdenum
    Hafnium Tantalum
    Tungsten Rhenium
  – Lanthanides (rare earth metals):
    Lanthanum Cerium
    Praseodymium Neody
    Samarium Europium
    Gadolinium Terbium
    Dysprosium Holmium
    Erbium Thulium
    Ytterbium Lutetium
B1130 Cleaned spent precious-metal-bearing catalysts
B1140 Precious-metal-bearing residues in solid form which contain traces of inorganic cyanides
B1150 Precious metals and alloy wastes (gold, silver, the platinum group, but not mercury) in a dispersible, non-liquid form with appropriate packaging and labelling
B1160 Precious-metal ash from the incineration of printed circuit boards (note the related entry on list A A1150)
B1170 Precious-metal ash from the incineration of photographic film
B1180 Waste photographic film containing silver halides and metallic silver
B1190 Waste photographic paper containing silver halides and metallic silver
B1200 Granulated slag arising from the manufacture of iron and steel
B1210 Slag arising from the manufacture of iron and steel including slags as a source of TiO2 and vanadium
B1220 Slag from zinc production, chemically stabilized, having a high iron content (above 20%) and processed according to industrial specifications (e.g., DIN 4301) mainly for construction
B1230 Mill scaling arising from the manufacture of iron and steel
B1240 Copper oxide mill-scale


B2


Wastes containing principally inorganic constituents, which may contain metals and organic materials

B2010 Wastes from mining operations in non-dispersible form:
  – Natural graphite waste
  – Slate waste, whether or not roughly trimmed or merely cut, by sawing or otherwise
  – Mica waste
  – Leucite, nepheline and nepheline syenite waste
  – Feldspar waste
  – Fluorspar waste
  – Silica wastes in solid form excluding those used in foundry operations
B2020 Glass waste in non-dispersible form:
  – Cullet and other waste and scrap of glass except for glass from cathode-ray tubes and other activated glasses
B2030 Ceramic wastes in non-dispersible form:
  – Cermet wastes and scrap (metal ceramic composites)
  – Ceramic based fibres not elsewhere specified or included
B2040 Other wastes containing principally inorganic constituents:
  – Partially refined calcium sulphate produced from flue-gas desulphurization (FGD)
  – Waste gypsum wallboard or plasterboard arising from the demolition of buildings
  – Slag from copper production, chemically stabilized, having a high iron content (above 20%) and processed according to industrial specifications (e.g., DIN 4301 and DIN 8201) mainly for construction and abrasive applications
  – Sulphur in solid form
  – Limestone from the production of calcium cyanamide (having a pH less than 9)
  – Sodium, potassium, calcium chlorides
  – Carborundum (silicon carbide)
  – Broken concrete
  – Lithium-tantalum and lithium-niobium containing glass scraps
B2050 Coal-fired power plant fly-ash, not included on list A (note the related entry on list A A2060)
B2060 Spent activated carbon resulting from the treatment of potable water and processes of the food industry and vitamin production (note the related entry on list A A4160)
B2070 Calcium fluoride sludge
B2080 Waste gypsum arising from chemical industry processes not included on list A (note the related entry on list A A2040)
B2090 Waste anode butts from steel or aluminium production made of petroleum coke or bitumen and cleaned to normal industry specifications (excluding anode butts from chlor alkali electrolyses and from metallurgical industry)
B2100 Waste hydrates of aluminium and waste alumina and residues from alumina production excluding such materials used for gas cleaning, flocculation or filtration processes
B2110 Bauxite residue (“red mud”) (pH moderated to less than 11.5)
B2120 Waste acidic or basic solutions with a pH greater than 2 and less than 11.5, which are not corrosive or otherwise hazardous (note the related entry on list A A4090)


B3


Wastes containing principally organic constituents, which may contain metals and inorganic materials

B3010 Solid plastic waste:

The following plastic or mixed plastic materials, provided they are not mixed with other wastes and are prepared to a specification:

  – Scrap plastic of non-halogenated polymers and co-polymers, including but not limited to the following13:
    – ethylene
    – styrene
    – polypropylene
    – polyethylene terephthalate
    – acrylonitrile
    – butadiene
    – polyacetals
    – polyamides
    – polybutylene terephthalate
    – polycarbonates
    – polyethers
    – polyphenylene sulphides
    – acrylic polymers
    – alkanes C10–C13 (plasticiser)
    – polyurethane (not containing CFCs)
    – polysiloxanes
    – polymethyl methacrylate
    – polyvinyl alcohol
    – polyvinyl butyral
    – polyvinyl acetate
  – Cured waste resins or condensation products including the following:
    – urea formaldehyde resins
    – phenol formaldehyde resins
    – melamine formaldehyde resins
    – epoxy resins
    – alkyd resins
    – polyamides
  – The following fluorinated polymer wastes14
    – perfluoroethylene/propylene (FEP)
    – perfluoroalkoxy alkane (PFA)
    – perfluoroalkoxy alkane (MFA)
    – polyvinylfluoride (PVF)
    – polyvinylidenefluoride (PVDF)
B3020 Paper, paperboard and paper product wastes

The following materials, provided they are not mixed with hazardous wastes:

  Waste and scrap of paper or paperboard of:
  – unbleached paper or paperboard or of corrugated paper or paperboard
  – other paper or paperboard, made mainly of bleached chemical pulp, not coloured in the mass
  – paper or paperboard made mainly of mechanical pulp (for example, newspapers, journals and similar printed matter)
  – other, including but not limited to 1) laminated paperboard; 2) unsorted scrap
B3030 Textile wastes
  The following materials, provided they are not mixed with other wastes and are prepared to a specification:
  – Silk waste (including cocoons unsuitable for reeling, yarn waste and garnetted stock)
  – not carded or combed
  – other
  – Waste of wool or of fine or coarse animal hair, including yarn waste but excluding garnetted stock
  – noils of wool or of fine animal hair
  – other waste of wool or of fine animal hair
  – waste of coarse animal hair
  – Cotton waste (including yarn waste and garnetted stock)
  – yarn waste (including thread waste)
  – garnetted stock
  – other
  – Flax tow and waste
  – Tow and waste (including yarn waste and garnetted stock) of true hemp (Cannabis sativa L.)
  – Tow and waste (including yarn waste and garnetted stock) of jute and other textile bast fibres (excluding flax, true hemp and ramie)
  – Tow and waste (including yarn waste and garnetted stock) of sisal and other textile fibres of the genus Agave
  – Tow, noils and waste (including yarn waste and garnetted stock) of coconut
  – Tow, noils and waste (including yarn waste and garnetted stock) of abaca (Manila hemp or Musa textilis Nee)
  – Tow, noils and waste (including yarn waste and garnetted stock) of ramie and other vegetable textile fibres, not elsewhere specified or included
  – Waste (including noils, yarn waste and garnetted stock) of man-made fibres
  – of synthetic fibres
  – of artificial fibres
  – Worn clothing and other worn textile articles
  – Used rags, scrap twine, cordage, rope and cables and worn out articles of twine, cordage, rope or cables of textile materials
  – sorted
  – other
B3040 Rubber wastes
  The following materials, provided they are not mixed with other wastes:
  – Waste and scrap of hard rubber (e.g., ebonite)
  – Other rubber wastes (excluding such wastes specified elsewhere)
B3050 Untreated cork and wood waste:
  – Wood waste and scrap, whether or not agglomerated in logs, briquettes, pellets or similar forms
  – Cork waste: crushed, granulated or ground cork
B3060 Wastes arising from agro-food industries provided it is not infectious:
  – Wine lees
  – Dried and sterilized vegetable waste, residues and byproducts, whether or not in the form of pellets, of a kind used in animal feeding, not elsewhere specified or included
  – Degras: residues resulting from the treatment of fatty substances or animal or vegetable waxes
  – Waste of bones and horn-cores, unworked, defatted, simply prepared (but not cut to shape), treated with acid or degelatinised
  – Fish waste
  – Cocoa shells, husks, skins and other cocoa waste
  – Other wastes from the agro-food industry excluding by-products which meet national and international requirements and standards for human or animal consumption
B3070 The following wastes:
  – Waste of human hair
  – Waste straw
  – Deactivated fungus mycelium from penicillin production to be used as animal feed
B3080 Waste parings and scrap of rubber
B3090 Paring and other wastes of leather or of composition leather not suitable for the manufacture of leather articles, excluding leather sludges, not containing hexavalent chromium compounds and biocides (note the related entry on list A A3100)
B3100 Leather dust, ash, sludges or flours not containing hexavalent chromium compounds or biocides (note the related entry on list A A3090)
B3110 Fellmongery wastes not containing hexavalent chromium compounds or biocides or infectious substances (note the related entry on list A A3110)
B3120 Wastes consisting of food dyes
B3130 Waste polymer ethers and waste non-hazardous monomer ethers incapable of forming peroxides
B3140 Waste pneumatic tyres, excluding those destined for Annex IVA operations

B4 

Wastes which may contain either inorganic or organic constituents
B4010 Wastes consisting mainly of water-based/latex paints, inks and hardened varnishes not containing organic solvents, heavy metals or biocides to an extent to render them hazardous (note the related entry on list A A4070)
B4020 Wastes from production, formulation and use of resins, latex, plasticizers, glues/adhesives, not listed on list A, free of solvents and other contaminants to an extent that they do not exhibit Annex III characteristics, e.g., water-based, or glues based on casein starch, dextrin, cellulose ethers, polyvinyl alcohols (note the related entry on list A A3050)
B4030 Used single-use cameras, with batteries not included on list A


1 Note that mirror entry on list B (B1160) does not specify exceptions.
2 This entry does not include scrap assemblies from electric power generation.
3 PCBs are at a concentration level of 50 mg/kg or more.
4 The 50 mg/kg level is considered to be an internationally practical level for all wastes. However, many individual countries have established lower regulatory levels (e.g., 20 mg/kg) for specific wastes.
5 “Outdated” means unused within the period recommended by the manufacturer.
6 This entry does not include wood treated with wood preserving chemicals.
7 “Outdated” means unused within the period recommended by the manufacturer.
8 Note that even where low level contamination with Annex I materials initially exists, subsequent processes, including recycling processes, may result in separated fractions containing significantly enhanced concentrations of those Annex I materials.
9 The status of zinc ash is currently under review and there is a recommendation with the United Nations Conference on Trade and Development (UNCTAD) that zinc ashes should not be dangerous goods.
10 This entry does not include scrap from electrical power generation.
11 Reuse can include repair, refurbishment or upgrading, but not major reassembly.
12 In some countries these materials destined for direct re-use are not considered wastes.
13 It is understood that such scraps are completely polymerized.
14 – Post-consumer wastes are excluded from this entry;
    – Wastes shall not be mixed;
    – Problems arising from open-burning practices to be considered.

/otsingu_soovitused.json