Piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooni muutmise protokoll
Vastu võetud 01.10.1998
Piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooni ja selle muutmise protokolli ratifitseerimise seadus
Piiriülese televisiooni Euroopa konventsioon
Välisministeeriumi teadaanne välislepingu jõustumise kohta
Euroopa Nõukogu liikmesriigid ja teised riigid, kes on alla kirjutanud
piiriülese televisiooni Euroopa konventsioonile, mis avati
allakirjutamiseks Strasbourg’is 5. mail 1989 (edaspidi konventsioon),
tervitades asjaolu, et Euroopa Nõukogu liikmeskonna laiendamine alates 1989. aastast on viinud konventsiooniga sätestatud juriidilise raamistiku üleeuroopalise arengu ja rakendamiseni;
võttes arvesse ulatuslikku tehnoloogilist ja majanduslikku arengut televisioonilevi valdkonnas, samuti aga ka uute sideteenuste ilmumist Euroopas alates konventsiooni vastuvõtmisest 1989. aastal;
märkides, et see areng tingib konventsiooni sätete ülevaatamise;
pidades sellega seoses meeles, et Euroopa Ühendus võttis vastu Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 19. juuni 1997. aasta direktiivi 97/36/EÜ, millega muudetakse Nõukogu direktiivi 89/552/EMÜ teatud tingimuste koordineerimise kohta, mis on kehtestatud seaduse, määruse või haldustoiminguga liikmesriikides ja mida jälgitakse televisiooniringhäälingus;
võttes arvesse kiiret vajadust muuta mõningaid konventsiooni sätteid, selleks et välja töötada käesoleva dokumendi ja direktiivi vahel ühtne lähenemisviis piiriülese televisiooni suhtes, nii nagu seda rõhutati deklaratsioonis meedia kohta demokraatlikus ühiskonnas, mille võtsid vastu Euroopa ministrite 4. massimeediapoliitika konverentsil (Praha, 7.–8. detsember 1994) osalenud riikide ministrid ja nagu seda rõhutati Euroopa ministrite 5. konverentsi (Thessaloniki, 11.–12. detsember 1997) poliitilises deklaratsioonis;
soovides edasi arendada põhimõtteid, mis sisalduvad Euroopa Nõukogu soovitustes suitsetamise ning alkoholi- ja narkootikumisõltuvuse vastu võitlemise strateegiate väljatöötamise kohta koos arvamuste kujundajate ja meediaga, samuti õiguse kohta lühidalt kajastada peamisi sündmusi juhtudel, kui ainuõigused selliste sündmuste televisioonis edastamiseks on omandatud piiriüleses kontekstis, aga ka vägivalla kajastamise kohta elektroonilises meedias, mis on võetud vastu Euroopa Nõukogu raamistikus alates käesoleva konventsiooni vastuvõtmisest,
on kokku leppinud järgnevas:
Artikkel 1
Prantsuskeelses tekstis asendatakse artikli 8 lõikes 1 ja artikli 16 lõikes 2a sõna «juridiction» sõnaga «compétence».
Artikkel 2
Ingliskeelses tekstis asendatakse artikli 15 lõigetes 3 ja 4 sõna «advertisements» sõnaga «advertising».
Artikkel 3
Artikli 2 punktis c sõnastatakse «ringhäälinguorganisatsiooni» definitsioon järgmiselt:
«c) «ringhäälinguorganisatsioon» füüsilist või juriidilist isikut, kellel on toimetusvastutus televisiooniprogrammi tootmise eest vaatajaskonnale vastuvõtmiseks ning kes edastab seda või laseb seda täielikul ja muutmata kujul edastada kolmandal isikul;».
Artikkel 4
Artikli 2 punktis f sõnastatakse reklaami definitsioon järgmiselt:
«f) «reklaam» tasu või samalaadse kompensatsiooni eest või enda propageerimise eesmärgil avaldatud teadet, mis on mõeldud toote või teenuse müügi, ostmise või rentimise edendamiseks, ürituse või idee tutvustamiseks või reklaamija või ringhäälinguorganisatsiooni enda poolt taotletud muu tulemuse saavutamiseks;».
Artikkel 5
Artiklisse 2 lisatakse uus punkt järgmises sõnastuses:
«g) «otsepakkumine» avalikkusele ringhäälinguorganisatsiooni kaudu edastatavaid otseseid pakkumisi kaupade ja teenuste, kaasa arvatud kinnisvara, õigused ja kohustused, tasu eest tarnimise otstarbel;».
Artikkel 6
Artikli 2 punkt g muutub artikli 2 punktiks h.
Artikkel 7
Artikkel 5 asendatakse järgmise tekstiga:
«Artikkel 5. Edastavate osalisriikide kohustused
1. Edastav osalisriik tagab, et tema jurisdiktsiooni all oleva ringhäälinguorganisatsiooni poolt edastatud programmid vastavad käesoleva konventsiooni nõuetele.
2. Käesoleva konventsiooni tähenduses on edastava osalisriigi
jurisdiktsiooni all olev ringhäälinguorganisatsioon:
a)
ringhäälinguorganisatsioon, mis loetakse asutatuks selles osalisriigis
vastavalt lõikele 3;
b) ringhäälinguorganisatsioon, mille suhtes
kohaldub lõige 4.
3. Käesoleva konventsiooni tähenduses loetakse
ringhäälinguorganisatsioon asutatuks osalisriigis (edaspidi edastav
osalisriik) järgmistel juhtudel:
a)
ringhäälinguorganisatsiooni peakorter asub selles osalisriigis ja
otsused televisioonikava kohta tehakse selles osalisriigis;
b) juhul
kui ringhäälinguorganisatsiooni peakorter asub ühes osalisriigis, kuid
otsused televisioonikava kohta tehakse teises osalisriigis, siis
loetakse ringhäälinguorganisatsioon asutatuks selles osalisriigis, kus
töötab oluline osa televisiooniprogrammide edastamisega tegelevast
personalist; juhul kui oluline osa televisiooniprogrammide edastamisega
tegelevast personalist töötab mõlemas osalisriigis, loetakse
ringhäälinguorganisatsioon asutatuks osalisriigis, kus asub selle
peakorter; juhul kui oluline osa televisiooniprogrammide edastamisega
tegelevast personalist ei tööta kummaski osalisriigis, loetakse
ringhäälinguorganisatsioon asutatuks osalisriigis, kus ta esimesena
alustas televisiooniprogrammide edastamist vastavalt selle osalisriigi
õigussüsteemile, tingimusel et ta säilitab selle osalisriigi majandusega
stabiilse ja tõhusa sideme;
c) juhul kui
ringhäälinguorganisatsiooni peakorter on ühes osalisriigis, aga otsused
televisioonikava kohta tehakse riigis, mis ei ole käesoleva
konventsiooni osalisriik, või vastupidi, loetakse
ringhäälinguorganisatsioon asutatuks osalisriigis, tingimusel et oluline
osa televisiooniprogrammide edastamisega tegelevast personalist töötab
selles osalisriigis;
d) juhul kui kohaldades kriteeriume, mis on
sätestatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 19. juuni 1997. aasta
direktiivi 97/36/EÜ artikli 2 lõikes 3, millega muudetakse Nõukogu
direktiivi 89/552/EMÜ teatud tingimuste koordineerimise kohta, mis on
kehtestatud seaduse, määruse või haldustoiminguga liikmesriikides ja
mida järgitakse televisiooniringhäälingus, loetakse
ringhäälinguorganisatsioon asutatuks Euroopa Ühenduse liikmesriigis,
siis loetakse see ringhäälinguorganisatsioon selles liikmesriigis
asutatuks ka käesoleva konventsiooni tähenduses.
4. Ringhäälinguorganisatsioon, mille suhtes ei kohaldu lõike 3 sätted,
loetakse olevaks osalisriigi ehk nn edastava osalisriigi jurisdiktsiooni
all järgmistel juhtudel:
a) ta kasutab selle osalisriigi poolt
eraldatud sagedust;
b) kuigi ta ei kasuta selle osalisriigi poolt
eraldatud sagedust, kasutab ta sellele osalisriigile kuuluvat
satelliitvõimsust;
c) kuigi ta ei kasuta ei selle osalisriigi
poolt eraldatud sagedust ega sellele osalisriigile kuuluvat
satelliitvõimsust, kasutab ta selles osalisriigis asuvat satelliitside
juhtimiskeskust.
5. Juhul kui edastavat osalisriiki ei ole võimalik lõike 4 alusel määrata, arutab alaline komitee seda küsimust vastavalt käesoleva konventsiooni artikli 21 lõike 1 punktile a, et määrata edastav osalisriik.
6. Käesolev konventsioon ei kohaldu televisiooniedastuste suhtes, mis on mõeldud eranditult vastuvõtmiseks riikides, kes ei ole käesoleva konventsiooni osalisriigid, ning mida avalikkus ei võta ei otseselt ega kaudselt vastu ühes või mitmes osalisriigis.»
Artikkel 8
Artikkel 8 sõnastatakse järgmiselt:
«Artikkel 8. Õigus esitada vastulause
1. Edastav osalisriik tagab füüsilisele või juriidilisele isikule, olenemata tema koda- või riikkondsusest ning elu- või asukohast, õiguse esitada vastulause või kasutada muud võrdväärset õiguslikku või haldusalast kaitsevahendit saate suhtes, mis edastati selle osalisriigi jurisdiktsiooni all oleva ringhäälinguorganisatsiooni poolt artikli 5 tähenduses. Osalisriik tagab eelkõige, et vastulause esitamise ajastus ja muu korraldus võimaldaks seda õigust ka tegelikult kasutada. Selle õiguse tegeliku kasutamise või muu võrdväärse õigusliku või haldusalase korvamise korral tuleb arvestada nii ajastamist kui ka iga üksiku juhu eripära.
2. Seda eesmärki silmas pidades avaldatakse programmi nimi või programmi eest vastutava ringhäälinguorganisatsiooni nimi regulaarselt ja sobival viisil programmis endas.»
Artikkel 9
Artikkel 9 asendatakse järgmise tekstiga:
«Artikkel 9. Üldsuse juurdepääs informatsioonile
Osalisriik vaatab läbi ja võtab vajaduse korral vastu õigusaktid, millega kehtestatakse näiteks õigus lühidalt kajastada üldsuse jaoks suurt huvi pakkuvaid sündmusi, et vältida olukorda, kus üldsuse õigust saada informatsiooni kitsendataks seetõttu, et selle osalisriigi jurisdiktsiooni all olev ringhäälinguorganisatsioon kasutab talle kuuluvat ainuõigust sellist sündmust artikli 3 tähenduses edastada või taasedastada.»
Artikkel 10
Lisatakse artikkel 9bis järgmises sõnastuses:
«Artikkel 9bis. Üldsuse juurdepääs suursündmustele
1. Iga osalisriik säilitab õiguse võtta kasutusele meetmeid tagamaks, et sündmusi, mida see osalisriik peab ühiskonna jaoks ülimalt tähtsaks, ei edastaks selle osalisriigi jurisdiktsiooni all olev ringhäälinguorganisatsioon ainuõiguslikult sellisel viisil, et sellega võetakse selle osalisriigi elanikkonna suurel osal ära võimalus jälgida antud sündmusi otseülekandena või hilisema edastuse kaudu vabas televisioonis. Kui ringhäälinguorganisatsioon nii käitub, võib asjassepuutuv osalisriik välja töötada loetelu sündmustest, mida ta peab ühiskonna jaoks ülimalt tähtsaks.
2. Iga osalisriik tagab sobivate abinõudega, austades inimõiguste ja
põhivabaduste kaitse konventsiooniga sätestatud juriidilisi tagatisi
ning, kui see on asjakohane, ka riigi põhiseadust, et
ringhäälinguorganisatsioon ei kasuta tema jurisdiktsioonis oma ostetud
ainuõigusi pärast piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooni muutmise
protokolli vastuvõtmist sellisel viisil, et teise osalisriigi
avalikkusest oluline osa jääks ilma võimalusest jälgida sündmusi, mis
selle teise osalisriigi poolt on määratud edastamiseks kas tervikuna või
osaliselt otseülekandena, või kui see on objektiivsetel põhjustel
avalikkuse huvides vajalik või asjakohane, kas tervikuna või osaliselt
hilisema edastuse kaudu vabas televisioonis, nii nagu see teine
osalisriik vastavalt lõikele 1 on määranud, järgides järgmisi nõudeid:
a)
osalisriik, kes rakendab lõikes 1 sätestatud meetmeid, koostab loetelu
riiklikest või mitteriiklikest sündmustest, mida ta peab ühiskonna jaoks
ülimalt tähtsaks;
b) osalisriik teeb seda vajaliku aja
jooksul selgel ja läbipaistval viisil;
c) osalisriik määrab, kas
need sündmused tehakse kättesaadavaks tervikuna või osaliselt
otseülekandena, või kui see on objektiivsetel põhjustel avalikkuse
huvides vajalik või asjakohane, kas tervikuna või osaliselt hilisema
edastuse kaudu;
d) loetelu koostava osalisriigi poolt võetud meetmed
peavad olema proportsionaalsed ja nii üksikasjalikud kui võimalik, et
võimaldada teistel osalisriikidel võtta kasutusele käesolevas lõikes
nimetatud meetmeid;
e) loetelu koostav osalisriik teatab loetelust ja
vastavatest meetmetest alalisele komiteele, kusjuures tähtaja selleks
määrab alaline komitee;
f) loetelu koostava osalisriigi
võetud meetmed peavad jääma lõikes 3 nimetatud alalise komitee juhiste
piiridesse ning alaline komitee peab olema avaldanud nende meetmete
suhtes oma positiivset arvamust.
Käesoleva lõike alusel võetud meetmed kehtivad ainult nende sündmuste kohta, mida alaline komitee on avaldanud lõikes 3 nimetatud iga-aastases nimekirjas, ning nende ainuõiguste kohta, mis on ostetud pärast käesoleva muutmisprotokolli jõustumist.
3. Kord aastas alaline komitee:
a) avaldab koondnimekirja
osalisriikide poolt vastavalt lõike 2 punktile e
teatatud loetellu võetud sündmustest ja vastavatest meetmetest;
b)
töötab välja juhised, mis tuleb vastu võtta liikmete kolmeneljandikulise
häälteenamusega lisaks lõike 2 punktides a–e
loetletud nõuetele, selleks et vältida erinevusi käesoleva artikli ja
vastavate Euroopa Ühenduse sätete rakendamise vahel.»
Artikkel 11
Artikli 10 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
« 1. Võimaluse korral tagab iga edastav osalisriik asjakohaste vahenditega, et tema jurisdiktsiooni all olev ringhäälinguorganisatsioon reserveerib oma saateajast suurema osa Euroopa päritoluga teostele, välja arvatud uudiste, spordisündmuste ja -mängude ning reklaami edastamiseks ja teletekstiks ning otsepakkumiseks määratud aeg. Selline saadete proportsioon tuleb saavutada järk-järgult sobivaid kriteeriume järgides, pidades silmas ringhäälinguorganisatsiooni kohustust pakkuda oma vaatajaskonnale nii informatsiooni-, haridus-, kultuuri- kui ka meelelahutussaateid.»
Artikkel 12
Artikli 10 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:
« 4. Osalisriigid tagavad, et nende jurisdiktsiooni all olevad ringhäälinguorganisatsioonid ei edasta kinofilme väljaspool autoriõiguste omajatega kokkulepitud tähtaegu.»
Artikkel 13
Lisatakse artikkel 10bis järgmises sõnastuses:
«Artikkel 10bis. Ajakirjandusvabadus
Käesoleva konventsiooni koostöö ja vastastikuse abistamise põhimõttest lähtudes püüavad osalisriigid vältida, et nende jurisdiktsiooni all olevate ringhäälinguorganisatsioonide või muude juriidiliste või füüsiliste isikute poolt artikli 3 kohaselt edastatud või taasedastatud programmid ohustaksid ajakirjandusvabadust.»
Artikkel 14
III peatüki pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
«REKLAAM
JA OTSEPAKKUMINE».
Artikkel 15
Artikkel 11 sõnastatakse järgmiselt:
«1. Reklaam ja otsepakkumine peavad olema tõesed ja ausad.
2. Reklaam ja otsepakkumine ei tohi olla eksitavad ega kahjustada tarbijate huve.
3. Lastele adresseeritud või lapsi kasutav reklaam ja otsepakkumine peavad vältima kõike, mis tõenäoliselt võiks kahjustada laste huve, ning võtma arvesse nende erilist tundlikkust.
4. Otsepakkumine ei tohi õhutada alaealisi kaupade või teenuste müügi- või rendilepingu sõlmimisele.
5. Reklaamija ei tohi teha ettekirjutusi saadete sisu kohta.»
Artikkel 16
Artikkel 12 sõnastatakse järgmiselt:
«Artikkel 12. Kestus
1. Otsepakkumiste lõikude, reklaamilõikude ja muu reklaami üldmaht, välja arvatud otsepakkumiste saated lõike 3 tähenduses, ei tohi ületada 20% päevasest eetriajast. Reklaamilõikude edastamisaeg ei tohi ületada 15% päevasest eetriajast.
2. Reklaamilõikude ja otsepakkumiste lõikude maht ühes tunnis ei tohi ületada 20%.
3. Otsepakkumiste saated, mida edastatakse mitte üksnes otsepakkumisele pühendatud programmides, peavad olema katkestusteta minimaalselt 15 minutit pikad. Selliseid saateid võib päevas maksimaalselt olla kaheksa. Nende kogukestus ei tohi ületada kolme tundi päevas. Need peavad olema optiliste ja akustiliste vahendite abil selgelt eristatavad.
4. Käesoleva artikli tähenduses ei ole reklaam:
– ringhäälinguorganisatsiooni
poolt edastatavad teated tema enda saadete ja lisatoodete kohta, mis
otseselt tulenevad nendest saadetest;
– tasuta avalikes huvides
edastatavad teated ja üleskutsed heategevuseks.»
Artikkel 17
Artikkel 13 sõnastatakse järgmiselt:
«Artikkel 13. Vorm ja esitus
1. Reklaam ja otsepakkumine peavad olema muust programmist optiliste ja/või akustiliste vahendite abil selgelt eristatavad ja eraldiseisvad. Reklaami ja otsepakkumist tuleb edastada plokkidena.
2. Alalävisele tajule suunatud reklaam ja otsepakkumine ei ole lubatud.
3. Varjatud reklaam ja otsepakkumine, eriti toote või teenuse reklaamtutvustus saate käigus ei ole lubatud.
4. Reklaamis ega otsepakkumises ei tohi kasutada uudiseid ja aktuaalseid sündmusi regulaarselt kajastavaid isikuid ega nende häält.
Artikkel 18
Artikli 14 tekst asendatakse järgmisega:
«Artikkel 14. Reklaami ja otsepakkumise paigutus
1. Reklaam ja otsepakkumised paigutatakse saadete vahele. Kui käesoleva artikli lõigetes 2–5 esitatud nõuded on täidetud, võib reklaami- ja otsepakkumise lõigud paigutada ka saadetesse, nii et see ei kahjusta saate terviklikkust ja väärtust ning autoriõigust omavate isikute õigusi.
2. Iseseisvatest osadest koosnevate saadete või spordisaadete ja teiste sarnase ülesehitusega saadete puhul ning vaheaegadega liigendatud ürituste ja etenduste puhul paigutatakse reklaami- ja otsepakkumise lõigud ainult saate osade vahele või vaheaegadele.
3. Selliste audiovisuaalsete teoste edastamise korral, nagu üle 45-minutilise kestusega mängu- ja televisioonifilmid (välja arvatud seeriafilmid, meelelahutussaated ja dokumentaalfilmid), võib teha ühe katkestuse 45 minuti kohta. Teine katkestus on lubatud, kui film kestab vähemalt 20 minutit kauem kui kaks korda 45 minutit.
4. Kui saade katkestatakse reklaami- või otsepakkumise lõiguga, peab kahe reklaami- või otsepakkumise lõiguga katkestuse vahel olema vähemalt 20 minutit. See nõue ei laiene lõikes 2 kirjeldatud saadetele.
5. Reklaami ja otsepakkumist ei paigutata religioosse sisuga saatesse. Reklaamiga ei katkestata uudiste- ja aktuaalsete sündmuste saateid, dokumentaalfilme, religioosse sisuga ega lastesaateid, juhul kui need kestavad vähem kui 30 minutit. Kui need kestavad 30 minutit või kauem, siis rakendatakse eelmistes lõigetes sätestatut.»
Artikkel 19
Artikli 15 pealkiri ja selle artikli lõige 1 ning lõike 2 esimene lõik ja punkt a sõnastatakse järgmiselt:
«Artikkel 15. Teatavate toodete reklaam ja otsepakkumine
1. Tubakatoodete reklaamimine ja otsepakkumises esitamine ei ole lubatud.
2. Alkohoolsete jookide reklaamimine ja otsepakkumises esitamine peab
vastama järgmistele nõuetele:
a) see ei tohi olla eraldi
suunatud alaealistele ja reklaamis või otsepakkumises alkohoolseid jooke
tarbivad isikud ei tohi välja näha alaealistena;».
Artikkel 20
Prantsuskeelses tekstis artikli 15 lõike 2 punktid b–e sõnastatakse järgmiselt:
«b ils ne doivent pas associer la consommation de l’alcool à
des performances physiques ou à la conduite automobile;
c
ils ne doivent pas suggérer que les boissons alcoolisées sont dotées de
propriétés thérapeutiques ou qu’elles on un effet stimulant, sédatif ou
qu’elles peuvent résoudre des problèmes personnels;
d
ils ne doivent pas encourager la consommation immodérée de boissons
alcoolisées ou donner une image négative de l’abstinence ou de la
sobriété;
e ils ne doivent pas souligner indûment la
teneur en alcool des boissons.»
Artikkel 21
Artiklisse 15 lisatakse lõige 5 järgmises sõnastuses:
« 5. Ravimite ja raviteenuste esitamine otsepakkumises ei ole lubatud.»
Artikkel 22
Artikkel 16 sõnastatakse järgmiselt:
«Artikkel 16. Ühele osalisriigile suunatud reklaam ja otsepakkumine
1. Et vältida konkurentsimoonutusi ja osalisriigi televisiooniorganisatsiooni ohustamist, ei tohi reklaam ja otsepakkumine, mis on otseselt ja teatava intervalliga suunatud mingi osalisriigi vaatajaskonnale, kes ei ole edastava osalisriigi vaatajaskond, eirata vastuvõtva osalisriigi telereklaamimise ja otsepakkumise eeskirju.
2. Eelmises lõikes sätestatut ei kohaldata, kui:
a)
nimetatud eeskirjadega diskrimineeritakse teise osalisriigi
jurisdiktsiooni all oleva ringhäälinguorganisatsiooni või muu
juriidilise või füüsilise isiku edastatavat reklaami või otsepakkumist;
b)
asjaomased osalisriigid on selles valdkonnas sõlminud kahe- või
mitmepoolse lepingu.»
Artikkel 23
Artikli 18 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
« 1. Sponsoriks ei või olla füüsiline või juriidiline isik, kelle põhitegevus on seotud selliste toodete valmistamise või müümisega või selliste teenuste osutamisega, mille reklaamimine või otsepakkumine on artikli 15 kohaselt keelatud.»
Artikkel 24
Artiklisse 18 lisatakse lõige 2 järgmises sõnastuses:
« 2. Ettevõtted, kelle tegevus muuhulgas sisaldab ravimite või raviteenuste tootmist või müüki, võivad spondeerida saateid oma ettevõtte nime, kaubamärgi, imago või tegevuse edendamise eesmärgil, kuid ei tohi viidata ravimitele või spetsiifilistele raviteenustele, mis on edastavas osalisriigis kättesaadavad ainult arsti ettekirjutuse alusel.»
Artikkel 25
Artikli 18 lõige 2 muutub lõikeks 3.
Artikkel 26
Lisatakse IVbis peatükk:
«IVbis peatükk
AINULT ENESETUTVUSTUSE JA
OTSEPAKKUMISE SAATED
Artikkel 18bis. Ainult enesetutvustuse saated
1. Ainult enesetutvustusele pühendatud saadetele kohalduvad käesoleva konventsiooni sätted mutatis mutandis.
2. Sellistes saadetes on teised reklaamivormid lubatud ainult artikli 12 lõigetes 1 ja 2 sätestatud piirides.
Artikkel 18ter. Ainult otsepakkumise saated
1. Ainult otsepakkumisele pühendatud saadetele kohalduvad käesoleva konventsiooni sätted mutatis mutandis.
2. Sellistes saadetes on reklaam lubatud ainult artikli 12 lõikes 1 sätestatud piirides. Artikli 12 lõige 2 ei kohaldu.»
Artikkel 27
Artikli 20 lõike 4 viimane lause kustutatakse ja artikli 20 lõige 7 sõnastatakse järgmiselt:
« 7. Alalise komitee otsused võetakse vastu kohalolevate liikmete kolmeneljandikulise häälteenamusega, välja arvatud artikli 9bis lõike 3 punktis b ja artikli 23 lõikes 3 sätestatud juhtudel.»
Artikkel 28
Artiklit 21 täiendatakse järgmiselt:
« f) esitada arvamusi õiguste kuritarvitamise kohta vastavalt artikli 24bis lõike 2 punktile c.
2. Lisaks sellele alaline komitee:
a) töötab välja artikli 9bis
lõike 3 punktis b sätestatud juhised, et vältida
erinevusi käesoleva konventsiooni sätete, mis käsitlevad üldsuse
juurdepääsu ühiskonna jaoks ülimalt tähtsatele sündmustele, ja Euroopa
Ühenduse vastavate sätete rakendamise vahel;
b) esitab oma
arvamuse meetmete kohta, mis on kasutusele võetud osalisriikide poolt,
kes on koostanud loetelu riiklikest ja mitteriiklikest sündmustest, mida
need osalisriigid peavad vastavalt artikli 9bis lõikele 2
ühiskonna jaoks ülimalt tähtsateks;
c) avaldab kord
aastas koondnimekirja osalisriikide poolt vastavalt artikli 9bis
lõike 2 punktile e teatatud loetellu võetud
sündmustest ja vastavatest meetmetest.»
Artikkel 29
Artiklisse 23 lisatakse kaks uut lõiget 5 ja 6:
«5. Ministrite Komitee võib siiski pärast alalise komiteega konsulteerimist otsustada, et mingi tehtud muudatus jõustub kahe aasta möödumisel kuupäevast, mil see on vastuvõtmiseks avatud, välja arvatud juhul, kui osalisriik on Euroopa Nõukogu peasekretärile teatanud oma vastuseisust sellise muudatuse jõustumisele. Juhul kui sellisest vastuseisust teatatakse, jõustub muudatus selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil oma vastuseisust teatanud konventsiooni osalisriik deponeeris oma vastuvõtmist kinnitava dokumendi Euroopa Nõukogu peasekretärile.
6. Juhul kui Ministrite Nõukogu on muudatuse kinnitanud, aga see ei ole veel vastavalt lõigetele 4 või 5 jõustunud, ei tohi ükski riik ega Euroopa Ühendus enam väljendada oma nõusolekut olla seotud konventsiooniga, ilma et nad aktsepteeriksid samal ajal ka kõnealust muudatust.»
Artikkel 30
Lisatakse artikkel 24bis järgmises sõnastuses:
«Artikkel 24bis. Käesoleva konventsiooniga sätestatud õiguste väidetav kuritarvitamine
1. Juhul kui ringhäälinguorganisatsiooni programm on täielikult või põhimõtteliselt suunatud sellise osalisriigi territooriumile, kelle jurisdiktsiooni alla ringhäälinguorganisatsioon ei kuulu (vastuvõttev osalisriik) ja ringhäälinguorganisatsioon on asutatud eesmärgiga mitte järgida seadusi käesoleva konventsiooni kohaldumise alal, kusjuures need seadused oleksid kohaldunud ka antud ringhäälinguorganisatsioonile, kui ta kuuluks selle teise osalisriigi jurisdiktsiooni all, siis kujutab see endast õiguste kuritarvitamist.
2. Juhul kui osalisriik väidab õiguste kuritarvitamist, rakendatakse
järgmist protseduuri:
a) asjassepuutuvad osalisriigid püüavad
asja lahendada rahumeelselt;
b) kui neil ei õnnestu seda teha kolme
kuu jooksul, annab vastuvõttev osalisriik asja edasi alalisele komiteele;
c)
pärast asjassepuutuvate osalisriikide seisukohtade ärakuulamist esitab
alaline komitee kuue kuu jooksul alates päevast, mil asi talle edastati,
oma arvamuse selle kohta, kas õiguste kuritarvitamine toimus ning
informeerib sellest vastavalt asjassepuutuvaid osalisriike.
3. Juhul kui alaline komitee on jõudnud järeldusele, et õiguste kuritarvitamine on toimunud, võtab see osalisriik, kelle jurisdiktsiooni alla ringhäälinguorganisatsioon loetakse kuuluvat, kasutusele asjakohased meetmed õiguste kuritarvitamise heastamiseks ning informeerib alalist komiteed nendest meetmetest.
4. Juhul kui osalisriik, kelle jurisdiktsiooni alla ringhäälinguorganisatsioon loetakse kuuluvast, ei ole kuue kuu jooksul võtnud kasutusele lõikes 3 sätestatud meetmeid, võivad asjassepuutuvad osalisriigid algatada artikli 26 lõikes 2 ja käesoleva konventsiooni lisas sätestatud vahekohtumenetluse.
5. Vastuvõttev osalisriik ei võta kõnealuse programmi vastu kasutusele mingeid meetmeid enne, kui vahekohtumenetlus on lõppenud.
6. Kõik meetmed, mille suhtes tehakse ettepanek või mis võetakse kasutusele käesoleva artikli alusel, peavad olema kooskõlas inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 10.»
Artikkel 31
Artikkel 28 sõnastatakse järgmiselt:
«Artikkel 28. Seos konventsiooni ja osalisriigi siseriikliku õiguse vahel
Käesolev konventsioon ei takista osalisriigil rakendada konventsioonis sätestatust rangemaid või täpsemaid eeskirju programmi suhtes, mida edastatakse artikli 5 tähenduses osalisriigi jurisdiktsiooni all oleva ringhäälinguorganisatsiooni poolt.»
Artikkel 32
Artikli 32 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
«1. Alla kirjutades või ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, kinnitamis- või ühinemisdokumenti deponeerides võib riik deklareerida, et ta jätab endale õiguse vastavalt käesoleva konventsiooni artikli 15 lõikes 2 sätestatule piirata oma territooriumil alkohoolsete jookide reklaamimist sisaldava programmi taasedastamist ainult selles ulatuses, mis on vastuolus tema siseriikliku õigusega.
Muid reservatsioone teha ei saa.»
Artikkel 33
Artikli 20 lõikes 2, artikli 23 lõikes 2, artikli 27 lõikes 1, artikli 29 lõigetes 1 ja 4, artiklis 34 ja lõppsõnas asendatakse sõnad «Euroopa Majandusühendus» sõnadega «Euroopa Ühendus».
Artikkel 34
Käesolev protokoll on avatud konventsiooni osalisriikidele vastuvõtmiseks. Reservatsioone teha ei ole võimalik.
Artikkel 35
1. Käesolev protokoll jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil viimane konventsiooni osalisriik deponeeris oma vastuvõtmisdokumendi Euroopa Nõukogu peasekretärile.
2. Käesolev protokoll jõustub ikkagi kahe aasta möödumisel kuupäevast, mil see vastuvõtmiseks avati, välja arvatud juhul, kui konventsiooni osalisriik on Euroopa Nõukogu peasekretärile teatanud oma vastuolekust selle jõustumisele. Õigus vastuolekut esitada reserveeritakse riikidele või Euroopa Ühendusele, kes väljendasid oma nõustusolekut olla käesoleva konventsiooniga seotud enne kolmekuulise tähtaja möödumist, mis algas käesoleva protokolli vastuvõtmiseks avamisest.
3. Kui sellisest vastuolekust teatatakse, jõustub protokoll selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kuupäevale, mil konventsiooni osalisriik, kes oma vastuolekust teatas, deponeeris oma vastuvõtmisdokumendid Euroopa Nõukogu peasekretärile.
4. Konventsiooni osalisriik võib mis tahes ajal teatada, et ta rakendab protokolli ajutiselt.
Artikkel 36
Euroopa Nõukogu peasekretär teeb nõukogu liikmesriikidele, teistele
käesoleva konventsiooni osalisriikidele ja Euroopa Ühendusele teatavaks
iga:
a) vastuvõtmisdokumendi deponeerimise;
b) teate
käesoleva protokolli ajutise rakendamise kohta vastavalt artikli 35
lõikele 4;
c) käesoleva protokolli jõustumise kuupäeva
artikli 35 lõigete 1–3 järgi;
d) muu käesoleva
protokolliga seotud akti, teate või teadaande.
Koostatud 9. septembril 1998 Strasbourg’is inglise ja prantsuse keeles ja avatud vastuvõtmiseks 1. oktoobril 1998. Mõlemad tekstid on võrdselt autentsed, ühes eksemplaris, mis deponeeritakse Euroopa Nõukogu arhiivi. Euroopa Nõukogu peasekretär edastab tõestatud koopiad kõigile Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, teistele konventsiooni osalisriikidele ja Euroopa Ühendusele.
PROTOCOL AMENDING THE EUROPEAN CONVENTION ON TRANSFRONTIER TELEVISION
Strasbourg,
1.X.1998
The member States of the Council of Europe and the other Parties to the
European Convention on Transfrontier Television, opened for signature in
Strasbourg on 5 May 1989 (hereinafter referred to as “the Convention”),
Welcoming the fact that the enlargement of the membership of the Council of Europe since 1989 has led to the development and implementation at the pan-European level of the legal framework provided for under the Convention;
Considering the major technological and economic developments in the field of television broadcasting as well as the appearance of new communications services in Europe since the adoption of the Convention in 1989;
Noting that these developments call for a revision of the provisions of the Convention;
Bearing in mind, in this regard, the adoption by the European Community of Directive 97/36/EC of the European Parliament and of the Council of 19 June 1997 amending Council Directive 89/552/EEC on the co-ordination of certain provisions laid down by law, regulation or administrative action in member states concerning the pursuit of television broadcasting activities;
Considering the urgent need to amend certain provisions of the Convention in order to develop a coherent approach to transfrontier television between this instrument and the directive, as underlined in the Declaration on Media in a Democratic Society adopted by the ministers of the States participating in the 4th European Ministerial Conference on Mass Media Policy (Prague, 7–8 December 1994) and in the political Declaration of the 5th European Ministerial Conference (Thessaloniki, 11–12 December 1997);
Wishing to further develop the principles embodied in the Council of Europe recommendations on the drawing up of strategies to combat smoking, alcohol and drug dependence in co-operation with opinion-makers and the media, on the right to short reporting on major events where exclusive rights for their television broadcast have been acquired in a transfrontier context and on the portrayal of violence in the electronic media, which have been adopted within the framework of the Council of Europe since the Convention was adopted,
Have agreed as follows:
Article 1
The word “juridiction” in Article 8, paragraph 1, and in Article 16, paragraph 2a, in the French text, shall be replaced by the word “compétence”.
Article 2
The word “advertisements” in Article 15, paragraphs 3 and 4, in the English text, shall be replaced by the word “advertising”.
Article 3
The definition of “Broadcaster” in Article 2, paragraph c, shall be worded as follows:
“c. “Broadcaster” means the natural or legal person who has editorial responsibility for the composition of television programme services for reception by the general public and transmits them or has them transmitted, complete and unchanged, by a third party;”.
Article 4
The definition of “Advertisement” in Article 2, paragraph f, shall be worded as follows:
“f. “Advertising” means any public announcement in return for payment or similar consideration or for self-promotional purposes, which is intended to promote the sale, purchase or rental of a product or service, to advance a cause or idea, or to bring about some other effect desired by the advertiser or the broadcaster itself;”.
Article 5
A new paragraph g reading as follows shall be inserted in Article 2:
“g. “Tele-shopping” means direct offers broadcast to the public with a view to the supply of goods or services, including immovable property, rights and obligations in return for payment;”.
Article 6
Article 2, paragraph g, shall be renumbered to Article 2, paragraph h.
Article 7
The following text shall replace Article 5:
“Article 5: Duties of the transmitting Parties
1. Each transmitting Party shall ensure that all programme services transmitted by a broadcaster within its jurisdiction comply with the terms of this Convention.
2. For the purposes of this Convention, a broadcaster within the
jurisdiction of a Party is:
– a broadcaster who is deemed to be
established in that Party according to paragraph 3;
– a
broadcaster to whom paragraph 4 applies.
3. For the purposes of this Convention, a broadcaster shall be deemed to
be established in a Party, hereinafter referred to as the “transmitting
Party”, in the following cases:
a. the broadcaster has its head
office in that Party and the decisions on programme schedules are taken
in that Party;
b. if a broadcaster has its head office in one Party
but decisions on programme schedules are taken in another Party, it
shall be deemed to be established in the Party where a significant part
of the workforce involved in the pursuit of the television broadcasting
activity operates; if a significant part of the workforce involved in
the pursuit of the television broadcasting activity operates in each of
those Parties, the broadcaster shall be deemed to be established in the
Party where it has its head office; if a significant part of the
workforce involved in the pursuit of the television broadcasting
activity operates in neither of those Parties, the broadcaster shall be
deemed to be established in the Party where it first began broadcasting
in accordance with the system of law of that Party, provided that it
maintain a stable and effective link with the economy of that Party;
c.
if a broadcaster has its head office in a Party but decisions on
programme schedules are taken in a State which is not Party to this
Convention, or vice-versa, it shall be deemed to be established in the
Party concerned, provided that a significant part of the workforce
involved in the pursuit of the television broadcasting activity operates
in that Party;
d. if, when applying the criteria of paragraph 3 of
Article 2 of Directive 97/36/EC of the European Parliament and of the
Council of 19 June 1997 amending Council Directive 89/552/EEC on the
co-ordination of certain provisions laid down by law, regulation or
administrative action in member States concerning the pursuit of
television broadcasting activities, a broadcaster is deemed to be
established in a member State of the European Community, that
broadcaster shall also be deemed to be established in that State for the
purposes of this Convention.
4. A broadcaster to whom the provisions of paragraph 3 is not applicable
is deemed to be within the jurisdiction of a Party, so-called
transmitting Party, in the following cases:
a. it uses a frequency
granted by that Party;
b. although it does not use a frequency
granted by a Party it does use a satellite capacity appertaining to that
Party;
c. although it uses neither a frequency granted by a Party nor
a satellite capacity appertaining to a Party it does use a satellite
up-link situated in that Party.
5. If the transmitting Party cannot be determined according to paragraph 4, the Standing Committee shall consider this issue according to Article 21, paragraph 1, indent a, of this Convention, in order to determine this Party.
6. This Convention shall not apply to television broadcasts intended exclusively for reception in States which are not Party to this Convention, and which are not received directly or indirectly by the public in one or more Parties.”
Article 8
Article 8 shall have the following wording:
“Article 8: Right of reply
1. Each transmitting Party shall ensure that every natural or legal person, regardless of nationality or place of residence, shall have the opportunity to exercise a right of reply or to seek other comparable legal or administrative remedies relating to programmes transmitted by a broadcaster within its jurisdiction, within the meaning of Article 5. In particular, it shall ensure that timing and other arrangements for the exercise of the right of reply are such that this right can be effectively exercised. The effective exercise of this right or other comparable legal or administrative remedies shall be ensured both as regards the timing and the modalities.
2. For this purpose, the name of the programme service or of the broadcaster responsible for this programme service shall be identified in the programme service itself, at regular intervals by appropriate means.”
Article 9
The following text shall replace Article 9:
“Article 9: Access of the public to information
Each Party shall examine and, where necessary, take legal measures such as introducing the right to short reporting on events of high interest for the public to avoid the right of the public to information being undermined due to the exercise by a broadcaster within its jurisdiction of exclusive rights for the transmission or retransmission, within the meaning of Article 3, of such an event.”
Article 10
A new Article 9bis, worded as follows, shall be inserted:
“Article 9bis: Access of the public to events of major importance
1. Each Party retains the right to take measures to ensure that a broadcaster within its jurisdiction does not broadcast on an exclusive basis events which are regarded by that Party as being of major importance for society in such a way as to deprive a substantial proportion of the public in that Party of the possibility of following such events by live coverage or deferred coverage on free television. If it does so, the Party concerned may have recourse to the drafting of a list of designated events which it considers to be of major importance for society.
2. Parties shall ensure by appropriate means, respecting the legal
guarantees granted by the Convention for the Protection of Human Rights
and Fundamental Freedoms as well as, where appropriate, the national
constitution, that a broadcaster within their jurisdiction does not
exercise the exclusive rights purchased by that broadcaster following
the date of entry into force of the Protocol amending the European
Convention on Transfrontier Television in such a way that a substantial
proportion of the public in another Party is deprived of the possibility
of following events which are designated by that other Party, via whole
or partial live coverage, or where necessary or appropriate for
objective reasons in the public interest, whole or partial deferred
coverage on free television as determined by that other Party under
paragraph 1, respecting the following requirements:
a. the Party
implementing the measures referred to in paragraph 1 shall draw up a
list of national or non-national events which are considered by that
Party as being of major importance for society;
b. the Party shall do
so in a clear and transparent manner in due and effective time;
c.
the Party shall determine whether these events shall be available via
whole or partial live coverage, or where necessary or appropriate for
objective reasons in the public interest, whole or partial deferred
coverage;
d. the measures taken by the Party drawing up the list
shall be proportionate and as detailed as necessary to enable other
Parties to take measures referred to in this paragraph;
e. the Party
drawing up the list shall notify the list and the corresponding measures
to the Standing Committee, the time limit for which shall be fixed by
the Standing Committee;
f. the measures taken by the Party drawing up
the list shall be within the limitations of the guidelines of the
Standing Committee referred to in paragraph 3 and the Standing Committee
must have given a positive opinion on the measures.
Measures based on this paragraph shall apply only to those events published by the Standing Committee in the annual list referred to in paragraph 3 and to those exclusive rights purchased after the entry into force of this amending Protocol.
3. Once a year the Standing Committee shall:
a. publish a
consolidated list of the enlisted events and corresponding measures
notified by Parties in accordance with paragraph 2e;
b.
draw up guidelines to be adopted by a majority of three quarters of the
members in addition to the requirements listed up in paragraph 2a
to e in order to avoid differences between the
implementation of this Article and that of corresponding European
Community provisions.”
Article 11
Paragraph 1 of Article 10 shall have the following wording:
“1. Each transmitting Party shall ensure, where practicable and by appropriate means, that a broadcaster within its jurisdiction reserves for European works a majority proportion of its transmission time, excluding the time appointed to news, sports events, games, advertising, teletext services and tele-shopping. This proportion, having regard to the broadcaster’s informational, educational, cultural and entertainment responsibilities to its viewing public, should be achieved progressively, on the basis of suitable criteria.”
Article 12
Paragraph 4 of Article 10 shall have the following wording:
“4. The Parties shall ensure that a broadcaster within their jurisdiction does not broadcast cinematographic works outside periods agreed with the rights holders.”
Article 13
A new Article 10bis reading as follows shall be inserted:
“Article 10bis: Media pluralism
The Parties, in the spirit of co-operation and mutual assistance which underlies this Convention, shall endeavour to avoid that programme services transmitted or retransmitted by a broadcaster or any other legal or natural persons within their jurisdiction, within the meaning of Article 3, endanger media pluralism.”
Article 14
The heading of Chapter III shall read as follows:
“ADVERTISING AND
TELE-SHOPPING”.
Article 15
Article 11 shall have the following wording:
“1. Advertising and tele-shopping shall be fair and honest.
2. Advertising and tele-shopping shall not be misleading and shall not prejudice the interests of consumers.
3. Advertising and tele-shopping addressed to or using children shall avoid anything likely to harm their interests and shall have regard to their special susceptibilities.
4. Tele-shopping shall not exhort minors to contract for the sale or rental of goods and services.
5. The advertiser shall not exercise any editorial influence over the content of programmes.”
Article 16
Article 12 shall have the following wording:
“Article 12: Duration
1. The proportion of tele-shopping spots, advertising spots and other forms of advertising, with the exception of tele-shopping windows within the meaning of paragraph 3, shall not exceed 20% of the daily transmission time. The transmission time for advertising spots shall not exceed 15% of the daily transmission time.
2. The proportion of advertising spots and tele-shopping spots within a given clock hour shall not exceed 20%.
3. Windows devoted to tele-shopping programmes broadcast within programme services which are not exclusively devoted to tele-shopping shall be of a minimum uninterrupted duration of 15 minutes. The maximum number of windows per day shall be eight. Their overall duration shall not exceed three hours per day. They must be clearly identified by optical and acoustic means.
4. For the purposes of this article, advertising shall not include:
–
announcements made by the broadcaster in connection with its own
programmes and ancillary products directly derived from those programmes;
–
announcements in the public interest and charity appeals broadcast free
of charge.”
Article 17
Article 13 shall have the following wording:
“Article 13: Form and presentation
1. Advertising and tele-shopping shall be clearly distinguishable as such and recognisably separate from the other items of the programme service by optical and/or acoustic means. In principle, advertising and tele-shopping spots shall be transmitted in blocks.
2. Advertising and tele-shopping shall not use subliminal techniques.
3. Surreptitious advertising and tele-shopping shall not be allowed, in particular the presentation of products or services in programmes when it serves advertising purposes.
4. Advertising and tele-shopping shall not feature, visually or orally, persons regularly presenting news and current affairs programmes.”
Article 18
The following text shall replace Article 14:
“Article 14: Insertion of advertising and tele-shopping
1. Advertising and tele-shopping shall be inserted between programmes. Provided the conditions contained in paragraphs 2 to 5 of this article are fulfilled, advertising and tele-shopping spots may also be inserted during programmes in such a way that the integrity and value of the programme and the rights of the rights holders are not prejudiced.
2. In programmes consisting of autonomous parts, or in sports programmes and similarly structured events and performances containing intervals, advertising and tele-shopping spots shall only be inserted between the parts or in the intervals.
3. The transmission of audiovisual works such as feature films and films made for television (excluding series, serials, light entertainment programmes and documentaries), provided their scheduled duration is more than forty-five minutes, may be interrupted once for each complete period of forty-five minutes. A further interruption is allowed if their scheduled duration is at least twenty minutes longer than two or more complete periods of forty-five minutes.
4. Where programmes, other than those covered by paragraph 2, are interrupted by advertising or tele-shopping spots, a period of at least twenty minutes should elapse between each successive advertising or tele-shopping break within the programme.
5. Advertising and tele-shopping shall not be inserted in any broadcast of a religious service. News and current affairs programmes, documentaries, religious programmes, and children’s programmes, when their scheduled duration is less than thirty minutes, shall not be interrupted by advertising or tele-shopping. If their scheduled duration is thirty minutes or longer, the provisions of the previous paragraphs shall apply.”
Article 19
The heading of Article 15 and paragraphs 1 to 2a, of this article shall have the following wording:
“Article 15: Advertising and tele-shopping of particular products
1. Advertising and tele-shopping for tobacco products shall not be allowed.
2. Advertising and tele-shopping for alcoholic beverages of all
varieties shall comply with the following rules:
a. they shall not be
addressed particularly to minors and no one associated with the
consumption of alcoholic beverages in advertising or tele-shopping
should seem to be a minor;”.
Article 20
In the French text, Article 15, paragraph 2, sub-paragraphs b to e, shall be worded as follows:
“b. ils ne doivent pas associer la consommation de l’alcool à des
performances physiques ou à la conduite automobile;
c. ils ne
doivent pas suggérer que les boissons alcoolisées sont dotées de
propriétés thérapeutiques ou qu’elles ont un effet stimulant, sédatif,
ou qu’elles peuvent résoudre des problémes personnels;
d.
ils ne doivent pas encourager la consommation immodérée de boissons
alcoolisées ou donner une image négative de l’abstinence ou de la
sobriété;
e. ils ne doivent pas souligner indûment la
teneur en alcool des boissons.”
Article 21
A new paragraph 5 reading as follows shall be inserted in Article 15:
“5. Tele-shopping for medicines and medical treatment shall not be allowed.”
Article 22
Article 16 will have the following wording:
“Article 16: Advertising and tele-shopping directed specifically at a single Party
1. In order to avoid distortions in competition and endangering the television system of a Party, advertising and tele-shopping which are specifically and with some frequency directed to audiences in a single Party other than the transmitting Party shall not circumvent the television advertising and tele-shopping rules in that particular Party.
2. The provisions of the preceding paragraph shall not apply where:
a.
the rules concerned establish a discrimination between advertising and
tele-shopping transmitted by a broadcaster within the jurisdiction of
that Party and advertising and tele-shopping transmitted by a
broadcaster or any other legal or natural person within the jurisdiction
of another Party; or
b. the Parties concerned have concluded
bilateral or multilateral agreements in this area.”
Article 23
Paragraph 1 of Article 18 shall read as follows:
“1. Programmes may not be sponsored by natural or legal persons whose principal activity is the manufacture or sale of products, or the provision of services, the advertising and tele-shopping of which are prohibited by virtue of Article 15.”
Article 24
A new paragraph 2 reading as follows shall be inserted in Article 18:
“2. Companies whose activity includes, inter alia, the manufacture or sale of medicines and medical treatments may sponsor programmes by promoting the name, trademark, image or activities of the company, to the exclusion of any reference to medicines or specific medical treatment available only on medical prescription in the transmitting Party.”
Article 25
Paragraph 2 of Article 18 shall be renumbered to paragraph 3.
Article 26
A new Chapter IV bis reading as follows shall be inserted:
“Chapter IVbis
PROGRAMME SERVICES DEVOTED EXCLUSIVELY TO
SELF-PROMOTION OR TELE-SHOPPING
Article 18bis: Programme services devoted exclusively to self-promotion
1. The provisions of this Convention shall apply mutatis mutandis to programme services devoted exclusively to self-promotion.
2. Other forms of advertising shall be allowed on such services within the limits established by Article 12, paragraphs 1 and 2.
Article 18ter: Programme services devoted exclusively to tele-shopping
1. The provisions of this Convention shall apply mutatis mutandis to programme services devoted exclusively to tele-shopping.
2. Advertising shall be allowed on such services within the limits established in Article 12, paragraph 1. Article 12, paragraph 2, shall not apply.”
Article 27
The last sentence of paragraph 4 of Article 20 shall be deleted and paragraph 7 of Article 20 shall have the following wording:
“7. Subject to the provisions of Article 9bis, paragraph 3b, and Article 23, paragraph 3, the decisions of the Standing Committee shall be taken by a majority of three-quarters of the members present.”
Article 28
Article 21 shall be supplemented as follows:
“f. give opinions on abuse of rights under Article 24bis, paragraph 2c.
2. In addition, the Standing Committee shall:
a. draw up the
guidelines referred to in Article 9bis, paragraph 3b,
in order to avoid differences between the implementation of the
provisions of this Convention concerning access of the public to events
of major importance for society and that of corresponding European
Community provisions;
b. give an opinion on the measures taken by
Parties which have drawn up a list of national or non-national events
which are considered by those Parties as being of major importance for
society in accordance with Article 9bis, paragraph 2;
c.
publish once a year a consolidated list of the enlisted events and
corresponding measures notified by Parties in accordance with Article 9bis,
paragraph 2e.”
Article 29
Two new paragraphs 5 and 6, reading as follows, shall be inserted in Article 23:
“5. However, the Committee of Ministers may, after consulting the Standing Committee, decide that a particular amendment shall enter into force following the expiry of a period of two years after the date on which it has been opened to acceptance, unless a Party has notified the Secretary General of the Council of Europe of an objection to its entry into force. Should such an objection be notified, the amendment shall enter into force on the first day of the month following the date on which the Party to the Convention which has notified the objection has deposited its instrument of acceptance with the Secretary General of the Council of Europe.
6. If an amendment has been approved by the Committee of Ministers, but has not yet entered into force in accordance with paragraphs 4 or 5, a State or the European Community may not express their consent to be bound by the Convention without accepting at the same time the amendment.”
Article 30
A new Article 24bis, reading as follows, shall be inserted:
“Article 24bis: Alleged abuses of rights conferred by this Convention
1. When the programme service of a broadcaster is wholly or principally directed at the territory of a Party other than that which has jurisdiction over the broadcaster (the “receiving Party”), and the broadcaster has established itself with a view to evading the laws in the areas covered by the Convention which would have applied to it had it fallen within the jurisdiction of that other Party, this shall constitute an abuse of rights.
2. Where such an abuse is alleged by a Party, the following procedure
shall apply:
a. the Parties concerned shall endeavour to achieve a
friendly settlement;
b. if they fail to do so within three months,
the receiving Party shall refer the matter to the Standing Committee;
c.
having heard the views of the Parties concerned, the Standing Committee
shall, within six months of the date on which the matter was referred to
it, give an opinion on whether an abuse of rights has been committed and
shall inform the Parties concerned accordingly.
3. If the Standing Committee has concluded that an abuse of rights has occurred, the Party whose jurisdiction the broadcaster is deemed to be within shall take appropriate measures to remedy the abuse of rights and shall inform the Standing Committee of those measures.
4. If the Party whose jurisdiction the broadcaster is deemed to be within has failed to take the measures specified in paragraph 3 within six months, the arbitration procedure set out in Article 26, paragraph 2, and the appendix of the Convention shall be pursued by the Parties concerned.
5. A receiving Party shall not take any measures against the programme service concerned until the arbitration procedure has been completed.
6. Any measures proposed or taken under this article shall comply with Article 10 of the Convention for the Protection of Human Rights and Fundamental Freedoms.”
Article 31
Article 28 shall have the following wording:
“Article 28: Relations between the Convention and the internal law of the Parties
Nothing in this Convention shall prevent the Parties from applying stricter or more detailed rules than those provided for in this Convention to programme services transmitted by a broadcaster deemed to be within their jurisdiction, within the meaning of Article 5.”
Article 32
Paragraph 1 of Article 32 shall have the following wording:
“1. At the time of signature or when depositing its instrument of ratification, acceptance, approval or accession any State may declare that it reserves the right to restrict the retransmission on its territory, solely to the extent that it does not comply with its domestic legislation, of programme services containing advertising for alcoholic beverages according to the rules provided for in Article 15, paragraph 2, of this Convention.
No other reservation may be made.”
Article 33
In Article 20, paragraph 2, Article 23, paragraph 2, Article 27, paragraph 1, Article 29, paragraphs 1 and 4, Article 34 and in the closing formula, the words “European Economic Community” are replaced by “European Community”.
Article 34
This Protocol shall be open for acceptance by the Parties to the Convention. No reservation may be made.
Article 35
1. This Protocol shall enter into force on the first day of the month following the date on which the last of the Parties to the Convention has deposited its instrument of acceptance with the Secretary General of the Council of Europe.
2. However, this Protocol shall enter into force following the expiry of a period of two years after the date on which it has been opened to acceptance, unless a Party to the Convention has notified the Secretary General of the Council of Europe of an objection to its entry into force. The right to make an objection shall be reserved to those States or the European Community which expressed their consent to be bound by the Convention prior to the expiry of a period of three months after the opening for acceptance of this Protocol.
3. Should such an objection be notified, the Protocol shall enter into force on the first day of the month following the date on which the Party to the Convention which has notified the objection has deposited its instrument of acceptance with the Secretary General of the Council of Europe.
4. A Party to the Convention may, at any time, declare that it will apply the Protocol on a provisional basis.
Article 36
The Secretary General of the Council of Europe shall notify the member
States of the Council of Europe, the other Parties to the Convention and
the European Community of:
a. the deposit of any instrument of
acceptance;
b. any declaration of provisional application of this
Protocol in accordance with Article 35, paragraph 4;
c. any
date of entry into force of this Protocol in accordance with Article 35,
paragraphs 1 to 3;
d. any other act, notification or
communication relating to this Protocol.
Done at Strasbourg, the 9th day of September 1998, in English and French, and opened for acceptance the 1st day of October 1998. Both texts are equally authentic and shall be deposited in a single copy in the archives of the Council of Europe. The Secretary General of the Council of Europe shall transmit certified copies to each member State of the Council of Europe, to the other Parties to the Convention and to the European Community.
Facebook
X.com